Vaidlustus

Saatja: Janar Kippel <[email protected]> Saaja: Enn Lepp Teema: RE: Kiurendi tellimus. HOIATUS: See email on väliselt saatjalt. Ole tähelepanelik kirjas sisalduvate linkide ja manuste osas! Tere! Selgituse vastus Meil pole kiudu pakkuda Karksi-Nuiast Pollile. Janar Kippel Müügijuht | Operaatoräri &#43;372 528 1688 From: Enn Lepp &lt;[email protected]&gt; Sent: Monday, December 2, 2024 12:18 PM To: Janar Kippel &lt;[email protected]&gt; Subject: Kiurendi tellimus. Tere Palun kiurenti (1 kiud) järgnevatele aadressidele. 1 . Uus tn 2, Polli küla, Mulgi vald, Viljandi maakond, EHR 117005957 2 . Töökoja tee 1, Polli küla, Mulgi vald, Viljandi maakond, EHR 112026196 Alguspunktiks võiks olla näiteks Pärnu mnt 8, Karksi-Nuia. Lugupidamisega, ENN LEPP võrguarengu spetsialist &#43;372 56 57 5710 &#43;372 6 600 600 www.elisa.ee Käesolev e-kiri on saadetud Elisa äritegevuse raames ning selle sisu ja manused on konfidentsiaalsed. E-kirjas sisalduvat informatsiooni võib kasutada vaid isik, kellele see on adresseeritud. Kui te pole sihipärane saaja, palun teavitage saatjat ja kustutage e-kiri koos manustega viivitamatult oma süsteemist. Me ei võta vastutust e-kirja või selle manuste avamisega kaasneda võivate võimalike kahjude eest. This e-mail and any attachments may contain confidential and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal. See e-kiri võib sisaldada informatsiooni, mis on kaitstud volitamata avaldamise või jagamise eest. Kui Sa ei ole selle e-kirja õige adressaat, siis palun teavita sellest e-kirja saatjat ja kustuta kiri ning kõik sellele lisatud manused ilma neid jagamata või kopeerimata ning ära avalda nendes sisalduvat teavet teistele isikutele. Telia Company töötleb e-kirju ja teisi dokumente, mis võivad sisaldada isikuandmeid, vastavalt Telia Company Privaatsuspoliitikale. This email may contain information which is privileged or protected against unauthorized disclosure or communication. If you are not the intended recipient, please notify the sender and delete this message and any attachments from your system without producing, distributing or retaining copies thereof or disclosing its contents to any other person. Telia Company processes emails and other files that may contain personal data in accordance with Telia Company’s Privacy Policy. Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 05.12.2024 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 287417 Vaidlustaja: Elisa Eesti AS Registrikood: 10069659 Sõpruse pst 145, 13425, Tallinn Esindajad: vandeadvokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 640 0900 E-post: [email protected] Hankija: Eesti Maaülikool Registrikood: 74001086 F. R. Kreutzwaldi tn 1, 51006, Tartu E-post: [email protected] VAIDLUSTUS RIIGIHANKE ALUSDOKUMENTIDELE 1. TAOTLUSED 1. Peatada RHS § 193 lg 1 alusel riigihanke „Sideteenus 2025 – 2027“ (viitenumber 287417) menetlus. 2. Kohustada RHS § 197 lg 1 p 5 alusel hankijat viima vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega järgmised riigihanke alusdokumentide tingimused: 1) „287417_hindamiskriteeriumid“ hindamiskriteerium nr 3 „Levitugevus (min -90 dBm)“; 2) Lisa 2 „maksumuse esitamise vorm“ p 3.6; 3) Lisa 1 „Sideteenuse tehnilised tingimused28112024“ p 2.4. 3. Jätta kõik vaidlustusmenetluse kulud Eesti Maaülikooli kanda ja mõista Eesti Maaülikoolilt välja Elisa Eesti AS poolt vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud.  Sorainen – 2/6 – 2. ASJAOLUD JA VAIDLUSTUSE ESE 1. Eesti Maaülikool (edaspidi hankija) korraldab avatud hankemenetlust „Sideteenus 2025 – 2027“ (viitenumber 287417). Riigihangete registris avaldatud teabe kohaselt ei ületa riigihanke eeldatav maksumus rahvusvahelist riigihanke piirmäära. Hankija on määranud pakkumuste esitamise tähtajaks 13.12.2024. 2. Vaidlustaja hinnangul on õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastuolus vähemalt kolm vaidlustuse taotluses loetletud tingimust. Need tingimused on ka vaidlustuse esemeks. 3. SUBJEKTIIVSETE ÕIGUSTE RIKKUMINE 3. On üldteada, et vaidlustaja on sideteenuste valdkonnas aktiivselt tegutsev ettevõtja, kes on osalenud ja osaleb arvukates sideteenuste riigihangetes. 4. Vaidlustatud riigihanke alusdokumentide (edaspidi ka RHAD) tingimused rikuvad vaidlustaja subjektiivseid õigusi, sh õigust esitada riigihankes pakkumus, osutuda riigihankes edukaks ja teenida hankelepingu täitmiselt tulu. Samuti on vaidlustatud RHAD tingimused konkurentsi piiravad ja põhjendamatud ning läbipaistmatud ja kontrollimatud. Kui hankija seaks õiguspärased tingimused, mis vastaks õigusaktides sätestatud nõuetele, siis võiks vaidlustaja osutuda antud riigihankes edukaks ja sõlmida hankijaga hankelepingu. 4. TINGIMUSTE ÕIGUSVASTASUS 4.1. Hindamiskriteerium nr 3 on õigusvastane 5. Riigihanke alusdokument „287417_hindamiskriteeriumid“ näeb ette kolm hindamise kriteeriumi, milledest üks on kvantitatiivne (pakkumuse maksumus) ja kaks kvalitatiivset (keskmine üles- ja allalaadimiskiirus ning levitugevus). Levitugevuse kriteeriumile on hankija omistanud olulise tähtsuse – 40 protsenti hindepunktide kogu osakaalust. 6. Levitugevuse kriteeriumi sisuks on kokkuvõtlikult see, et pärast pakkumuste esitamist mõõdab hankija levitugevust viies erinevas tema enda valitud hankija asukohas. Hindamise metoodikas viidatud lisas 1.1 on loetletud kokku 11 hankija asukohta, mille vahel hankija saab mõõdistamise asukohad seega valida. 7. Hankija valitavates asukohtades teostatud mõõtmiste alusel arvutab hankija välja viie mõõtepunkti aritmeetilise keskmise. Kuidas hankija seejärel hindepunktide omistamisel edasi talitab, RHAD-st täpsemalt ei selgu. 4.1.1. Hindamiskriteerium nr 3 on läbipaistmatu ja kontrollimatu 8. Vaidlustaja oletab, et hankija omistab kõrgeima aritmeetilise keskmise saanud pakkuja pakkumusele kõrgemaid hindepunktid – 40 punkti ning teised pakkumused saavad punkte sarnaselt hindamiskriteeriumi nr 1 puhul kohaldatavale metoodikale.1 Samas ei ole välistatud ka seegi, et hankija kohaldab lineaarse interpolatsiooni asemel nt punktide jaotamist põhimõttel „võitja võidab kõik“ või mistahes muud metoodikat, mida vaidlustaja ei suuda ette näha. 9. Igal juhul on selge see, et vaidlustaja ülesanne ei ole oletada, millist hindamismetoodikat hankija hindamiskriteeriumi nr 3 puhul kohaldab – see on vaieldamatult hankija ülesanne, mis tuleneb RHS §-s 3 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõttest.2 1 Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal". 2 VaKo 34-19/206183, p 18.  Sorainen – 3/6 – 10. Seetõttu ei vasta hindamiskriteerium nr 3 hindamismetoodika puuduste tõttu RHS § 85 lg-dele 1 ja 9 ning § 3 p-le 1. 4.1.2. Hindamiskriteerium nr 3 on ebaproportsionaalne, konkurentsi põhjendamatult piirav ning kohtleb pakkujad ebavõrdselt 11. Sõltumata sellest, millist hindamismetoodikat on hankija soovinud hindamiskriteeriumi nr 3 puhul kohaldada, siis ei ole tingimus kooskõlas RHS § 3 p-ga 1-3 ka seetõttu, et tingimus eelistab põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt hankija senist teenuseosutajat. 12. Levitugevus hankija asukohtades sõltub peaasjalikult seadmetest, mille hankija senine teenuseosutaja on hankija asukohtades üles seadnud ning seadmetest, mille sama teenuseosutaja on oma tugijaamades hanke asukohtade poole levi parendamiseks suunanud. 13. Täpsemalt öeldes paiknevad hankija asukohtades senise teenuseosutaja repiiterid, mis võimendavad levi nii hankija asukohtade siseruumides kui ka nende läheduses. 14. Repiiter on levivõimendi, mis toimib põhimõttel, et väljas asuv antenn püüab kinni tugijaama signaali, saadab selle repiiterisse, mis omakorda võimendab saadud signaali ja tekitab nii siseruumis parema levi. 15. Samamoodi on senise teenuseosutaja tugijaamades suunatud antennid spetsiaalselt ka hankija asukohtade suunas levi parendamiseks. 16. Vaidlustajal ei ole arusaadavatel põhjustel repiitereid hankija asukohtades ega antenne, mis oleks tema tugijaamades hankija asukohtadele suunatud. Vaidlustaja on riigihangete registri teabevahetuses kahel korral sellele tõsiasjale ka hankija tähelepanu juhtinud, kuid hankija on asunud seisukohale, et tingimus on õiguspärane seetõttu, et kedagi ei kohelda ebavõrdselt ning senise teenuseosutaja eelis tuleneb tema „majanduslikest otsustest“.3 17. Sellised hankija seisukohad ei ole aga kooskõlas VaKo pikaaegse praktikaga. Nimelt ei ole viidatud praktikaga kooskõlas riigihanke tingimused, mille puhul hankija eeldab, et: 1) pakkujal, kes ei ole varem hankijale analoogset teenust osutanud, oleks olemas hankelepingu täitmiseks vajalikud vahendid, seda isegi juhul, kui ta osutab sarnast teenust muude hankelepingute alusel; 2) pakkuja teeb hankelepingu täitmiseks vajalikud täiendavad investeeringud, kus temaga hankelepingu sõlmimine pole kindel.4 18. Sisuliselt tuleneb VaKo pikaaegsest praktikast, et pakkujalt ei saagi eeldada, et ta peaks hakkama hankelepingu täitmiseks vajalikke investeeringuid tegema enne seda, kui temaga hankelepingu sõlmimine on kindel, ega sedagi, et tal on hankelepingu täitmiseks vajalikud vahendid varem olemas. 19. Praegusel juhul on hankija argumentatsioon siiani olnud selline, et selleks, et vaidlustaja saaks teoreetiliselt osutuda riigihankes edukaks, peaks vaidlustaja tegema märkimisväärsed investeeringud hankija asukohtades ja tugijaamades. Veelgi enam, vaidlustaja ja ka mistahes muu pakkuja, peaks need investeeringud tegema teadmata tähtajaks, kuid igal juhul enne seda, kui hankija asub mõõdistusi teostama ja ka igas hankija asukohas, kuna hankija võib RHAD kohaselt mõõdistusi teostada ükskõik millises viies asukohas. 20. Vaidlustaja on teinud esialgsed arvutused investeeringutest levitugevuse parendamiseks hankija asukohtades. Ainuüksi hankija asukohtades Limnoloogia tee 1 ja Aiakaare tee 5, oleks vaidlustaja asjaomane rahaline kulu vähemalt 15 500 eurot. Vajalike seadmete paigalduseks, muudatusteks ja seadistamisteks kuluks ca 2 kuud. 3 Riigihangete registri teabevahetuse sõnumid 909929 ja 908593. 4 VaKo 163-21/240266, p 5.5; 152-22/256269, p 8.  Sorainen – 4/6 – 21. Seda kõike olustikus, milles hankelepingu eeldatav maksumus ise on 180 000 eurot ja ühelgi juhul poleks vaidlustajaga hankelepingu sõlmimine kindel. Rääkimata sellest, et pole teada, millal mõõdistamisi täpsemalt läbi viiakse. 22. Võib ju polemiseerida, et antud juhul on tegemist hindamiskriteeriumiga, mitte näiteks tehnilise kirjelduse tingimuse või vastavustingimusega, kuid arvestades hankija poolt sellele omistatud osakaalu – 40 punkti sajast – on sisuliselt tegemist kaalukeelega, millega võidakse otsustada see, kes hankemenetluses edukaks osutub. Seda isegi juhul, kui vaidlustaja esitaks nt ülejäänud kahe hindamiskriteeriumi raames majanduslikult soodsama pakkumuse.5 23. Seetõttu on hindamiskriteerium nr 3 ebaproportsionaalne, konkurentsi põhjendamatult piirav ning kohtleb pakkujad ebavõrdselt. Seda isegi siis, kui hankija kohaldaks kriteeriumit nr 3 sarnaselt hindamiskriteeriumitele 1-2 ja annaks senisele teenuseosutajale 40 punkti ja teistele pakkujatele proportsionaalselt vähem. 4.2. ÄriTV teenusele seatud tingimused on õigusvastased 24. Hankija on RHAD Lisa 2 „Maksumuse esitamise vorm“ p-s 3.6 soovinud, et pakkujad esitaksid maksumuse ka ÄriTV-le, milles sisalduksid koos järelevaatamise funktsiooniga 13 HD formaadis telekanalit, mida edastataks üle Interneti (IPTV). 25. Esiteks on vaidlustaja arvates juba õigusvastane see, et tingimusest ei ole arusaadav, kas tegemist on tehnilise kirjeldusega või mingi muu tingimusega.6 Hankija on seadnud tehnilise kirjelduse tingimused vaidlustajale arusaadavalt RHAD lisas 1, kuid täiendavalt lisas 1.2 kasutatud terminile „ÄriTV“ ei sisalda tehniline kirjeldus arusaadavalt, et hankija sellist teenust tellib. Selline tingimus ei ole RHS § 3 p 1 mõttes kontrollitav ega läbipaistev. 26. Isegi, kui nüüd asuda seisukohale, et maksumuse esitamise vorm on tehniline kirjeldus ja ÄriTV tingimus on selle osa või tuleneb sellise teenuse osutamise kohustus otseselt või kaudselt mõnest muust RHAD-st, siis ei ole tingimus kooskõlas RHS § 3 p-s 1-3 ja § 88 lg-s 7 sätestatuga. 27. Vaidlustaja hinnangul on seegi tingimus hankija senist teenuseosutajat ebakohaselt soosiv ja eelduslikult kopeeritud senise teenuseosutaja teenuse tingimustest. Kui hankija jääb selle tingimuse juurde, siis tõenäoliselt saabki eduka pakkumuse esitada ainult hankija senine teenuseosutaja, kuna teistel pakkujatel ei ole sellises formaadis, viisil ja kanalivalikutes teenuse osutamine tõenäoliselt võimalik. 28. Esiteks on väga spetsiifiline hankija vajadus, et ÄriTV oleks esitatud just üle Interneti. Vaidlustaja selgitab, et telekanaleid saab esitada ja esitatakse detsimeeterlaineala antenniga, mis on olemuselt teistsugune tehnoloogia kui hankija nõutav ITPV. Hankija ei ole aga tingimuse seadmisel ega riigihangete registri teabevahetuses soostunud teistsuguse tehnilise lahendusega, mille tagajärg oleks sisuliselt sama – telekanalite edastamine hankija asukohta. 29. Teiseks on hankija seadnud tingimuseks, et telekanalid oleks HD kvaliteedis. Seegi on sideteenuste riigihangete puhul tavatu tingimus, kuna enamasti ei ole sideteenuste osutamisel kuigi oluline, millises kvaliteedis telekanalid oleks kättesaadavaks tehtud. 30. Veelgi spetsiifilisem on hankija nõutav telekanalite valik. Hankija on loetlenud 13 telekanalit, mis on talle väidetavalt vajalikud. Vaidlustaja juhib VaKo tähelepanu asjaolule, et teenuse osutajatel on erinev telekanalite portfell, mis sõltub paljuski litsentsilepingutest, mille teenuse osutajad ja kanalite edastajad on sõlminud. Mõningad sellised litsentsilepingud võivad olla eksklusiivsed ja kõigil teenuse osutajatel, sh vaidlustajal ei pruugi seetõttu ollagi võimalik üht või teist hankija soovitud kanalit edastada. 5 Vrd VaKo 179-21/241458, p 7.2.2-7.2.3 ja 13-20/217993, p 8.1-8.3. 6 Vrd VaKo 187-23/268592, p 8-9.  Sorainen – 5/6 – 31. Lõppastmes on sellise tingimuse najal tegemist miniatuurse ja kõrvalise osaga hankija tellitavast sideteenuste paketist, milles seatud väga spetsiifilised tingimused välistavad sisuliselt mistahes konkurentsi kogu hankelepingu suhtes. Ka selliseid tingimusi ei ole VaKo praktikas õiguspäraseks peetud.7 4.3. Hankelepingu täitmiseks pole ette nähtud piisavat ettevalmistusaega 32. Riigihanke alusdokumendi Lisa 1 „Sideteenuse tehnilised tingimused28112024“ p 2.4 kohaselt peab edukas pakkuja tagama vajalikud sideühendused olemasolevate telefonijaamade, lauatelefoniabonentide ja interneti püsiühenduste tarbeks vask- või valguskaabli kaudu hankija asukohtadesse, hiljemalt ühe kuu möödumisel hankelepingu sõlmimisest alates. 33. Riigihangete Vaidlustuskomisjoni pikaaegsest praktikast tuleneb, et pakkujale peab jääma mõistlik ettevalmistusaeg hankelepingu täitmiseks. Kui sellist ettevalmistusaega ei jäeta, siis annab see põhjendamatu ja ebaproportsionaalse konkurentsieelise isikule, kes on hankijale sama teenust varem osutanud.8 34. Selleks, et hankijale tema asukohtades teenuseid osutada, on seega vajalik ühenduste olemasolu või nende ehitamine. Hankija soovitud sideühendused ei teki hankija asukohtadesse aga iseenesest ega üleöö, vaid mistahes pakkuja, kes ei ole hankija senine teenuseosutaja, peab tegema selleks olulisi kulutusi, millega seotud tööd võtavad aega. Sealjuures ei sõltu vajalike tööde kestus ainult vaidlustaja valmidusest, vaid ka hankija senise teenuseosutaja tahtest ja koostöövalmidusest.9 Mõningatel juhtudel ei saa teenust osutada ka tuginedes senise teenuse osutaja valduses või omandis olevale taristule, kuna taristu seda ei võimalda. 35. Kui kaablikanalisatsioon on näiteks vaidlustaja valduses, siis eeldab teenuse osutamine kaabli paigaldamist kanalisatsiooni ja sellega seotud töid. Sõltuvalt kanalisatsioonist, ei saa välistada vajadust kanalisatsiooni laiendamiseks või lausa uue kanalisatsiooni ehitamiseks. Olemasoleva kaablikanalisatsiooni laiendamine või uue ehitamine nõuab ca kuus kuni üheksa kuud, sh võivad ainuüksi projekteerimise kooskõlastused aega võtta 4-5 kuud. 36. Teine on olukord siis, kui ettevõtjal pole mõnes piirkonnas enda kaablikanalisatsiooni, nagu on Eestis tavapärane, kus enamik kaablikanalisatsioonist kuulub Telia Eesti AS-ile. Nii kuulub ka hankelepingu täitmise asukohtades kaablikanalisatsioon Telia Eesti AS-ile ja Elisa Eesti AS-il kõnealustes asukohtades enda kaablikanalisatsiooni ei ole. 37. Siis on kaablikanalisatsiooni rajamise alternatiiv teiste sideettevõtjate infrastruktuuri kasutamine kaablite paigaldamiseks. Sel juhul on kaablite paigaldamise eelduseks tehniliste tingimuste saamine, läbijooksu kontrollimine, projektide koostamine ja kooskõlastamine. See võtab aega ca kolm kuud. 38. Arvestades kõnealuses tingimuses seatud tähtaegu, pöördus vaidlustaja varakult Telia Eesti AS poole sooviga rentida konkurendi kaablikanalisatsiooni või kiudu.10 39. Telia Eesti AS on juba kolme hankija asukoha osas vastanud, et kumbki variant ei ole tehniliselt võimalik (lisad 1-2). See tähendab, et vaidlustaja peaks vähemalt hankija kolme asukoha tarbeks asuma rajama oma kaablikanalisatsiooni, mida ilmselgelt ei ole võimalik vaidlustatud punkti 2.4 kohaselt tähtaegselt rajada ka siis, kui nende töödega alustada täna. 40. See tähendab, et kõnealune punkt 2.4 ei ole samuti kooskõlas RHS § 3 p-s 1-3 ja § 88 lg-s 7 sätestatuga, andes eelise hankija senisele teenuseosutajale. 7 VaKo 152-22/256269, p 16-18. 8 Vrd VaKo 163-21/240266 ja 152-22/256269. 9 Vrd VaKo 256269. 10 Kiu rentimine tähendab lihtsustatult, et saab luua valguskaabli kiul põhinevaid ühendusi kahe või enama vabalt valitava aadresspunkti vahel.  Sorainen – 6/6 – 5. PÕHJENDUSED HANKEMENETLUSE PEATAMISE TAOTLUSE JUURDE 41. Riigihangete seaduse § 193 lg 1 kohaselt võib VaKo vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse hankemenetluse peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse peatamise tõttu kahjustada. 42. Käesoleva vaidlustusega on vaidlustaja taotlenud hankija kohustamist viima RHAD-s sätestatud tingimused vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega. Seega on vaidlustuse esitamise eesmärgiks saavutada olukord, milles hankija kehtestaks õigusvastaste tingimuste asemel õiguspärased tingimused. 43. Selle eesmärgi saavutamine ei ole võimalik, kui pakkumused on esitatud, kuna sellest ajahetkest on RHAD, sh selles sisalduvad õigusvastased tingimused, pooltele siduvad. Lisaks ei ole VaKo pädevuses kohustada hankijat RHAD-d muutma pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva möödumist. 44. Arvestades, et pakkumuste esitamise tähtajaks on 13.12.2024 ja vaidlustus on esitatud 05.12.2024, saabuks pakkumuste esitamise tähtaeg vaidlustusmenetluse kestel. Kui riigihanke menetlust antud juhul ei peatata, saaks vaidlustaja õigused seega pöördumatult kahjustada. Vaidlustuskomisjoni pikaaegse ja järjepideva praktika kohaselt on eeltoodud põhjendustel riigihanke peatamine õigustatud. 45. Vaidlustaja leiab, et hankemenetluse peatamisega ei rikuta hankija ega muude võimalike pakkujate huve, sest riigihankega taotletud eesmärke on võimalik saavutada ka õigusaktide nõuetega kooskõlla viidud RHAD alusel. 6. MENETLUSLIKUD TEATED 46. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 13.12.2024. Seega on vaidlustus RHS § 189 lg 2 p 2 alusel tähtaegne, kui on esitatud hiljemalt 05.12.2024. 47. Vaidlustaja on lähtuvalt RLS § 258 lg 1 p-st 1 sätestatust tasunud vaidlustuse esitamisel riigilõivu 640 eurot, kuivõrd riigihanke eeldatav maksumus on rahvusvahelisest piirmäärast suurem (lisa 3). 48. Vaidlustaja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 49. Advokaadi esindusõigust eeldatakse (RHS § 190 lg 11). Lisad: 1) Elisa Eesti AS kiurendi tellimus Polli küla ja Telia Eesti AS vastus; 2) Elisa Eesti AS kiurendi tellimus Lääneranna vald ja Telia Eesti AS vastus; 3) maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. Lugupidamisega Mario Sõrm vandeadvokaat Saatja: Janar Kippel <[email protected]> Saaja: Enn Lepp Teema: RE: Puhtu tee 13, Virtsu alevik, Lääneranna vald, Pärnu maakond, EHR 105004099 HOIATUS: See email on väliselt saatjalt. Ole tähelepanelik kirjas sisalduvate linkide ja manuste osas! Tere Selgituse vastus järgmine: Meil pole seal Puhtu poole mitte midagi. Lähim optikaga liitumisvõimalus on ELASA 090K09 Lastead-Algkooli juures. Janar Kippel Müügijuht | Operaatoräri &#43;372 528 1688 From: Enn Lepp &lt;[email protected]&gt; Sent: Monday, December 2, 2024 12:18 PM To: Janar Kippel &lt;[email protected]&gt; Subject: Puhtu tee 13, Virtsu alevik, Lääneranna vald, Pärnu maakond, EHR 105004099 Tere Palun kiurenti (1 kiud) subjektis olevale aadressile. Teine otspunkt võiks olla näiteks Virtsu alajaam Tallinna mnt 14 või mõni muu sobiv koht. Lugupidamisega, ENN LEPP võrguarengu spetsialist &#43;372 56 57 5710 &#43;372 6 600 600 www.elisa.ee Käesolev e-kiri on saadetud Elisa äritegevuse raames ning selle sisu ja manused on konfidentsiaalsed. E-kirjas sisalduvat informatsiooni võib kasutada vaid isik, kellele see on adresseeritud. Kui te pole sihipärane saaja, palun teavitage saatjat ja kustutage e-kiri koos manustega viivitamatult oma süsteemist. Me ei võta vastutust e-kirja või selle manuste avamisega kaasneda võivate võimalike kahjude eest. This e-mail and any attachments may contain confidential and privileged information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately by return e-mail, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be illegal. See e-kiri võib sisaldada informatsiooni, mis on kaitstud volitamata avaldamise või jagamise eest. Kui Sa ei ole selle e-kirja õige adressaat, siis palun teavita sellest e-kirja saatjat ja kustuta kiri ning kõik sellele lisatud manused ilma neid jagamata või kopeerimata ning ära avalda nendes sisalduvat teavet teistele isikutele. Telia Company töötleb e-kirju ja teisi dokumente, mis võivad sisaldada isikuandmeid, vastavalt Telia Company Privaatsuspoliitikale. This email may contain information which is privileged or protected against unauthorized disclosure or communication. If you are not the intended recipient, please notify the sender and delete this message and any attachments from your system without producing, distributing or retaining copies thereof or disclosing its contents to any other person. Telia Company processes emails and other files that may contain personal data in accordance with Telia Company’s Privacy Policy. MAKSEKORRALDUS NR 202 MAKSJA / REMITTER / ПЛАТЕЛЬЩИК KUUPÄEV / DATE / ЧИСЛО ADVOKAADIBÜROO SORAINEN OÜ 05.12.2024 MAKSJA KONTO NR / REMITTER´S ACC. / № СЧЕТА ПЛАТЕЛЬЩИКА REG. NR / REG. NO / РЕГ. № SELGITUS / DETAILS OF PAYMENT / ОБъЯСНЕНИЕ ПЛАТЕЖА 10876331 (Registreerimisnumber) Elisa Eesti AS riigilõivu tasumine vaidlustuse esitamiselt riigihankes 287417 EE302200221035086933 MAKSJA PANK / REMITTER´S BANK / БАНК ПЛАТЕЛЬЩИКА Swedbank AS SAAJA / BENEFICIARY / ПОЛУЧАТЕЛЬ RAHANDUSMINISTEERIUM SAAJA KONTO NR / BENEFICIARY´S ACC. / № СЧЕТА ПОЛУЧАТЕЛЯ VIITENUMBER / REFERENCE NO / НОМЕР ССЫЛКИ EE932200221023778606 2900082126 SAAJA PANK / BENEFICIARY´S BANK / БАНК ПОЛУЧАТЕЛЯ SUMMA / AMOUNT IN FIGURES / СУММА TEENUSTASU / CHARGES / ТАРИФ Swedbank AS 640.00 EUR 0.00 SUMMA SÕNADEGA / AMOUNT IN WORDS / СУММАПРОПИСЬЮ Kuussada nelikümmend eurot 00 senti MAKSJA EES-JA PEREKONNANIMED, ALLKIRJAD / PITSER PANGA MÄRGE/ BANK`S NOTE/ ПОМЕТКA БAНКА REMITTER’S NAMES AND SURNAMES, SIGNATURES / STAMP / ИМЕНА И ФАМИЛИИ, ПОДПИСИ / ПЕЧАТЬ ПЛАТЕЛЬЩИКА 2024120501208064 KÄESOLEVA MAKSEKORRALDUSE ALLKIRJASTAMISEGA KINNITAN, ET OLEN TUTVUNUD JA NÕUSTUN SWEDBANK AS KEHTIVA HINNAKIRJA JA MAKSETEHINGUTE TEOSTAMISE TINGIMUSTEGA. ПОДПИСАНИЕМ НАСТОЯЩЕГО ПЛАТЕЖНОГО ПОРУЧЕНИЯ ПОДТВЕРЖДАЮ, ЧТО Я ОЗНАКОМИЛСЯ/ОЗНАКОМИЛАСЬ И СОГЛАСЕН/СОГЛАСНА С ДЕЙСТВУЮЩИМИ В SWEDBANK AS ПРЕЙСКУРАНТОМ И УСЛОВИЯМИ ОСУЩЕСТВЛЕНИЯ ПЛАТЕЖНЫХ ОПЕРАЦИЙ. BY SIGNING THIS PAYMENT ORDER I WARRANT AND REPRESENT THAT I HAVE EXAMINED AND CONSENT TO THE EFFECTIVE PRICE LIST AND CONDITIONS FOR MAKING PAYMENT TRANSACTIONS OF SWEDBANK AS.