Maaeluministri ja regionaalministri mulla- ning veekaitsetoetuste määruste muutmine

Rahandusministeerium Kliimaministeerium Meie: 04.12.2024 nr 1.4-3/1232 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Lugupeetav minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Maaeluministri ja regionaalministri mulla- ning veekaitsetoetuste määruste muutmine“ eelnõu. Palume Teie kooskõlastust viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaal- ja põllumajandusminister Lisad: 1. Eelnõu, EN_MULD_VESI.pdf; 2. Seletuskiri, SK_MULD_VESI.pdf; Reelika Päädam +372 625 6267 [email protected] Ketlyn Roze +372 625 6127 [email protected] Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  EELNÕU 04.12.2024 MÄÄRUS xx.xx.2024 nr xx Maaeluministri ja regionaalministri mulla- ning veekaitsetoetuste määruste muutmine Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ja § 38 lõike 3 alusel. § 1. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse toetus“ muutmine Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruses nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse toetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõike 2 punktides 2–4 asendatakse tekstiosa „toetusõigusliku ja muu rohumaa hektari kohta vähemalt 0,2 loomühikule vastaval arvul veiseid,“ tekstiosaga ,,põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt ühele loomühikule vastaval arvul veiseid, hobuseid,“; 2) paragrahvi 4 lõikeid 3 ja 4 täiendatakse pärast tekstiosa ,,veiste,“ tekstiosaga ,,hobuste,“; 3) paragrahvi 4 lõikest 4 jäetakse välja sõna „keskmine“; 4) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: ,,(1) Taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, peab olema osalenud teise kohustuseaasta 7. detsembriks vähemalt ühel veekaitselisel koolitusel, mis on korraldatud strateegiakava alusel antava teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi arendamise toetuse või projekti „Climate Farm Demo“ või „LIFE IP CleanEST“ raames või mille on korraldanud teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses või kutseõppeasutus kutseõppeasutuse seaduse tähenduses.“; 5) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „1. detsembriks“ tekstiosaga „7. detsembriks“. § 2. Regionaalministri 21. detsembri 2023. a määruse nr 110 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ muutmine 1 Regionaalministri 21. detsembri 2023. a määruses nr 110 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõike 2 punktides 2–4 asendatakse tekstiosa „toetusõigusliku ja muu rohumaa hektari kohta vähemalt 0,2 loomühikule vastaval arvul veiseid,“ tekstiosaga ,,põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt ühele loomühikule vastaval arvul veiseid, hobuseid,“; 2) paragrahvi 4 lõikeid 3 ja 4 täiendatakse pärast tekstiosa ,,veiste,“ tekstiosaga ,,hobuste,“; 3) paragrahvi 4 lõikest 4 jäetakse välja sõna „keskmine“; 4) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: ,,(1) Taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, peab olema osalenud teise kohustuseaasta 7. detsembriks vähemalt ühel veekaitselisel koolitusel, mis on korraldatud strateegiakava alusel antava teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi arendamise toetuse või projekti „Climate Farm Demo“ või „LIFE IP CleanEST“ raames või mille on korraldanud teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses või kutseõppeasutus kutseõppeasutuse seaduse tähenduses.“; 5) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „1. detsembriks“ tekstiosaga „7. detsembriks“; 6) paragrahvi 13 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 13 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „lõikes 1 või“; 8) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks; 9) paragrahvi 191 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 191. Rakendussätted“; 10) paragrahvi 191 senine tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Paragrahvi 9 lõikes 1 sätestatud nõue loetakse täidetuks ka siis, kui taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, osales 2024. aastal Keskkonnaameti korraldatud pärandniidu hooldamise koolitusel.“. § 3. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse toetus“ muutmine Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruses nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse toetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõike 2 punktides 2–4 asendatakse tekstiosa „toetusõigusliku ja muu rohumaa hektari kohta vähemalt 0,2 loomühikule vastaval arvul veiseid,“ tekstiosaga ,,põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt ühele loomühikule vastaval arvul veiseid, hobuseid,“; 2) paragrahvi 4 lõikeid 3 ja 4 täiendatakse pärast tekstiosa ,,veiste,“ tekstiosaga ,,hobuste,“; 2 3) paragrahvi 4 lõikest 4 jäetakse välja sõna „keskmine“; 4) paragrahvi 9 lõikes 1 asendatakse sõna „teise“ sõnaga „kolmanda“; 5) paragrahvi 9 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „happesus, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi ning orgaanilise süsiniku“ sõnadega „happesus ning taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi“; 6) paragrahvi 9 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Võetud mullaproovidest peab mulla orgaanilise süsiniku sisaldus olema analüüsitud arvestusega, et kohustusealuse rohumaa kohta on iga kuni 20 hektari kohta analüüsitud vähemalt üks proov.“; 7) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: ,,(1) Taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, peab olema osalenud teise kohustuseaasta 7. detsembriks vähemalt ühel veekaitselisel koolitusel, mis on korraldatud strateegiakava alusel antava teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi arendamise toetuse või projekti „Climate Farm Demo“ või „LIFE IP CleanEST“ raames või mille on korraldanud teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses või kutseõppeasutus kutseõppeasutuse seaduse tähenduses.“; 8) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „1. detsembriks“ tekstiosaga „7. detsembriks“; 9) paragrahvi 201 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Paragrahvi 9 lõikes 1 sätestatud tähtpäeva kohaldatakse alates 2023. aastast võetud kohustuste puhul.“. § 4. Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 102 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ muutmine Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruses nr 102 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõike 2 punktides 2–4 asendatakse tekstiosa „toetusõigusliku ja muu rohumaa hektari kohta vähemalt 0,2 loomühikule vastaval arvul veiseid,“ tekstiosaga ,,põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt ühele loomühikule vastaval arvul veiseid, hobuseid,“; 2) paragrahvi 4 lõikeid 3 ja 4 täiendatakse pärast tekstiosa ,,veiste,“ tekstiosaga ,,hobuste,“; 3) paragrahvi 4 lõikest 4 jäetakse välja sõna „keskmine“; 4) paragrahvi 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: ,,(2) Toetust antakse taotleja kasutatava kokku vähemalt 0,30 hektari suuruse rohumaa kohta, millel asuval põllul on turvasmulla (M, S, R, AM) või erodeeritud (E, e) ja deluviaalmuldade (D) kompleksi osatähtsus vähemalt 65 protsenti ning mis vastab vähemalt ühele järgmisele tingimusele: 1) see on vähemalt 90 protsendi ulatuses eksperdi inventeeritud väljaspool kaitstavaid alasid asuv pärandniit; 2) see on vähemalt 90 protsendi ulatuses eksperdi inventeeritud kõrge loodusväärtusega püsirohumaa.“; 3 5) paragrahvi 9 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: ,,(1) Taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, peab olema osalenud teise kohustuseaasta 7. detsembriks vähemalt ühel mullakaitselisel koolitusel, mis on korraldatud strateegiakava alusel antava teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi arendamise toetuse või projekti „Climate Farm Demo“ raames või mille on korraldanud teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses või kutseõppeasutus kutseõppeasutuse seaduse tähenduses.“; 6) paragrahvi 9 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „1. detsembriks“ tekstiosaga „7. detsembriks“; 7) paragrahvi 13 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 13 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „lõikes 1 või“; 9) paragrahvi 14 lõike 1 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks. § 5. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus“ muutmine Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruses nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõike 2 punktides 2–4 asendatakse tekstiosa „toetusõigusliku ja muu rohumaa hektari kohta vähemalt 0,2 loomühikule vastaval arvul veiseid,“ tekstiosaga ,,põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt ühele loomühikule vastaval arvul veiseid, hobuseid,“; 2) paragrahvi 4 lõikeid 3 ja 4 täiendatakse pärast tekstiosa ,,veiste,“ tekstiosaga ,,hobuste,“; 3) paragrahvi 4 lõikest 4 jäetakse välja sõna „keskmine“; 4) paragrahvi 5 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: ,,(2) Toetust antakse taotleja kasutatava kokku vähemalt 0,30 hektari suuruse rohumaa kohta, mis vastab vähemalt ühele järgmisele tingimusele: 1) turvasmulla (M, S, R, AM) osatähtsus on sellel rohumaal asuval põllul vähemalt 65 protsenti (edaspidi turvasmullaga põld); 2) erodeeritud (E, e) ja deluviaalmuldade (D) kompleksi osatähtsus on sellel rohumaal asuval põllul vähemalt 65 protsenti (edaspidi erodeeritud ja deluviaalmuldade kompleksiga põld); 3) turvasmulla (M, S, R, AM) ning erodeeritud (E, e) ja deluviaalmuldade (D) kompleksi osatähtsus on sellel rohumaal asuval põllul kokku vähemalt 65 protsenti.“; 5) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Lõike 2 punkti 3 kohane põld loetakse: 1) turvasmullaga põlluks, kui sellel on turvasmuldade osatähtsus suurem kui erodeeritud (E, e) ja deluviaalmuldade (D) kompleksi osatähtsus; 2) erodeeritud (E, e) ja deluviaalmuldade (D) kompleksiga põlluks, kui sellel on erodeeritud (E, e) ja deluviaalmuldade (D) kompleksi osatähtsus suurem kui turvasmulla osatähtsus.“; 6) paragrahvi 8 lõikes 5 asendatakse sõnad „Turvasmullal asuvat rohumaad“ sõnadega „Turvasmullaga põldu“; 4 7) paragrahvi 9 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Taotleja korraldab mullaproovide võtmise arvestusega, et iga kuni 20 hektari kohustusealuse rohumaa kohta, millel asuvad turvasmullaga põllud, või iga kuni kahe hektari kohustusealuse rohumaa kohta, millel asuvad erodeeritud ja deluviaalmuldade kompleksiga põllud, on võetud üks mullaproov, millest on võimalik määrata mulla happesus, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisaldus ning orgaanilise süsiniku sisaldus.“; 8) paragrahvi 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: ,,(1) Taotleja või taotleja heaks tegutsev füüsiline isik, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, peab olema osalenud teise kohustuseaasta 7. detsembriks vähemalt ühel mullakaitselisel koolitusel, mis on korraldatud strateegiakava alusel antava teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi arendamise toetuse või projekti „Climate Farm Demo“ raames või mille on korraldanud teadus- ja arendusasutus teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse tähenduses või kutseõppeasutus kutseõppeasutuse seaduse tähenduses.“; 9) paragrahvi 10 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „1. detsembriks“ tekstiosaga „7. detsembriks“. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaal- ja põllumajandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler 5  KAVAND 04.12.2024 SELETUSKIRI Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Maaeluministri ja regionaalministri mulla- ning veekaitsetoetuste määruste muutmine“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ja § 38 lõike 3 alusel. Määrusega muudetakse järgmisi maaeluministri ja regionaalministri määrusi: 1) maaeluministri 27. detsembri 2022. a määrust nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse toetus“ (edaspidi määrus nr 88); 2) regionaalministri 21. detsembri 2023. a määrust nr 110 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ (edaspidi määrus nr 110); 3) maaeluministri 27. detsembri 2022. a määrust nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse toetus“ (edaspidi määrus nr 87); 4) regionaalministri 18. detsembri 2023. a määrust nr 102 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ (edaspidi määrus nr 102); 5) maaeluministri 27. detsembri 2022. a määrust nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus“ (edaspidi määrus nr 86); Kõikides määrustes muudetakse koolitusel osalemise nõude tähtpäev hilisemaks, täiendatakse koolitusnõude täitmisel arvesse võetavate koolituste ja neid läbiviivate asutuste loetelu ning muudetakse toetusõiguslikkuse nõuetes toetuse saamise aluseks olevat loomkoormuse nõuet. Määrustes nr 86 ja nr 102 muudetakse toetusõiguslikkuse nõuetes turvasmulla ning erodeeritud ja deluviaalmuldade kompleksi osatähtsuse protsenti põllust ning sätestatakse selgemalt nõuded toetusõigusliku maa kohta. Määruses nr 87 muudetakse mullaproovidest orgaanilise süsiniku analüüsimise nõudeid ja mullaproovide analüüsimiseks esitamise tähtaega. Põllumajanduskeskkonnatoetuste abil panustatakse tegevuspõhise riigieelarve programmi „Põllumajandus, toit ja maaelu programm 2023–2026“ tegevuse 7.1.1 „Põllumajanduskeskkonna hea seisundi tagamine“ tegevussuunda „Täiendav keskkonnahoid“, mille eesmärk on tagada keskkonnasõbralike tavade laiem kasutus põllumajanduses. Samuti panustatakse toetuste abil „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ põllumajanduskeskkonna tegevussuuna järgmistesse eesmärkidesse: väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne mõju keskkonnale on vähene, säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus ning tagatud on ökosüsteemi teenuste toimimine. Määruses tehtavad muudatused tulenevad osaliselt „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) muutmisest. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna peaspetsialist Kadri Kask (625 6141, [email protected]) ning nõunikud Mae Alviste (625 6121, [email protected]) ja Reelika Päädam (625 6267, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi eelnõule on teinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Ketlyn Roze (625 6127, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viies paragrahvist. Eelnõu §-de 1–5 punktiga 1 muudetakse määruste nr 86, 87, 88, 102 ja 110 (edaspidi ka koos muudetavad määrused) § 4 lõike 2 punkte 2–4. Kõikides nimetatud määrustes muudetakse toetusõiguslikkuse nõuetes toetuse saamise aluseks olevat loomkoormuse nõuet. Lisaks laiendatakse toetuse taotlejate loetelu hobuste pidajatega. Varasem nõue, mille kohaselt anti toetust taotlejale, kes peab ühe hektari rohumaa kohta vähemalt 0,2 loomühikule vastaval arvul veiseid, lambaid või kitsi, asendatakse paindlikuma nõudega. Loomühikute sidumine rohumaa hektaritega jätab toetusest ilma need põllumajandustootjad, kellel on osaliselt või täielikult mulla- või veekaitseliselt tundlikel aladel asuvaid rohumaid, aga ei pea suurel arvul põllumajandusloomi. Selline olukord tekib tihti just kaitsmata põhjaveega aladel, kus hooldatakse pärandniite. Ka võib tootja põllumajandusloomade arv sõltuvalt aastast oluliselt muutuda, näiteks põuastel aastatel realiseeritakse rohkem loomi, kuna talvesööta ei jätku. Sellest tulenevalt võib olla keeruline täita kalendriaasta jooksul loomühikute nõuet rohumaa hektari kohta. Muudatuse tulemusel antakse toetust taotlejale, kes peab põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt ühele loomühikule vastaval arvul veiseid, lambaid, kitsi või hobuseid. Muudatused suurendavad eeldatavasti taotlejate hulka ning seeläbi suureneb ka põllumajandusmaa, mida majandatakse mulla- ja veekaitse toetuste nõuete kohaselt. Eelnõu §-de 1–5 punktiga 2 täiendatakse muudetavate määruste loomade loomühikuteks ümberarvutamise sätet. Ka hobuste puhul kasutakse maaeluministri 30. septembri 2022. a määruse nr 53 „Põllumajanduses kasutatava eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine“ § 2 lõikes 2 sätestatud koefitsiente. Samuti täiendatakse muudetavate määruste § 4 lõikes 4 loomaliikide loetelu hobustega, kuna ka hobused peavad olema nõuetekohaselt identifitseeritud ning nende andmed kantud nõuetekohaselt põllumajandusloomade registrisse sarnaselt veistele, lammastele ja kitsedele. Eelnõu §-de 1–5 punktiga 3 tehakse muudatus, mille kohaselt ei arvestata enam loomade arvu aasta keskmisena, kuna loomade arvu nõuet leevendati. Eelnõu § 1 punktidega 4 ja 5, § 2 punktidega 4 ja 5, § 3 punktidega 7 ja 8, § 4 punktidega 5 ja 6 ning § 5 punktidega 8 ja 9 muudetakse muudetavates määrustes koolitusel osalemise nõude tähtpäev hilisemaks ning täiendatakse koolitusnõude täitmisel arvesse võetavate koolituste ja neid läbiviivate asutuste loetelu. Koolitusnõude hilisemaks viimine seniselt 1. detsembrilt 7. detsembrile annab võimaluse võtta arvesse enam koolitusi ning ühtlustada koolituste läbimise tähtaega erinevates toetustes. Ühtlasi antakse võimalus võtta toetuste koolitustena edaspidi arvesse ka teadus- ja arendusasutuse või kutseõppeasutuse läbiviidud koolitusi. Teadus- ja arendusasutuste ning kutseõppeasutuste koolitused on muudetavate määruste kohaselt seni toetuste nõuetekohase koolitusena arvesse võetud juhul, kui need on läbiviidud strateegiakava alusel antava teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi arendamise toetuse raames. Muudatuse tulemusel lähevad toetuste koolitusnõude täitmisel arvesse ka teadus- ja haridusasutuste või kutseõppeasutuste läbiviidud koolitused, mida eelnevalt nimetatud programmist ei rahastata. Koolitusnõude muudatused rakenduvad ka kohustuse ülevõtmise korral ning kohustuse ülevõtja peab osalema vähemalt ühel nõuetekohasel koolitusel kohustuse ülevõtmisele järgneva kohustuseaasta 7. detsembriks. Eelnõu § 2 punktiga 6 ja § 4 punktiga 7 muudetakse ühe toetuse teisega asendamise tingimusi. Määruses nr 102 on sätestatud, et kohustusealuse maa pindala võib vähendada, kui antud määruse kohustus lõpetatakse osaliselt või täielikult ja sama maa kohta võetakse määruse nr 110 kohane kohustus. Määruses 110 on sätestatud, et kohustusealuse maa pindala võib vähendada, kui antud määruse kohustus lõpetatakse osaliselt või täielikult ja sama maa kohta võetakse määruse nr 102 kohane kohustus. Nimetatud määrustes on loodud võimalus, et taotleja saab igal aastal, kui ta soovib ja tema põllumajandusmaa nendele tingimustele vastab, kahe erineva kohustuse vahel valida ja asendada ühe kohustuse teisega. Üldiselt kehtib kohustuste asendamistel loogika, et kohustust saab asendada teise kohustusega ainult siis, kui teine kohustus on rangemate tingimustega. Määruste nr 102 ja 110 tegevuse elluviimise nõuded ei erine oluliselt ning seetõttu ei ole vajadust kohustuste asendamisi lubada. Taotlejal on juba taotlemise hetkel teada, kas tema väärtuslik püsirohumaa asub kaitsmata põhjaveega alal või turvas- ja erodeeritud mullaga ala ning taotleja saab teha otsuse, millist toetust ta taotleda soovib. Eeldatavasti need tingimused kohustuseperioodi jooksul ei muutu ja ei teki põhjust ühe kohustuse asendamiseks teise kohustusega. Kuna määruse nr 110 § 13 lõige 1 ja määruse nr 102 § 13 lõige 1 tunnistatakse eelnõuga kehtetuks, siis muudetakse õigusselguse tagamiseks ka viidatud paragrahvide lõikeid 2 ning jäetakse nendest välja viide § 13 lõikele 1 (eelnõu § 2 p 7 ja § 4 p 8). Samal põhjusel tunnistatakse määruse nr 110 § 14 lõike 1 punkt 3 ja määruse nr 102 § 14 lõike 1 punkt 3 kehtetuks (eelnõu § 2 p 8 ja § 4 p 9). Eelnõu § 3 punktiga 4 muudetakse määruses nr 87 mullaproovide võtmise ja analüüside tegemiseks saatmise aega hilisemaks. Muudatuse kohaselt tuleb seda teha hiljemalt kolmanda kohustuse aasta 1. detsembriks. Muudatus võimaldab taotlejal paremini planeerida mullaproovide võtmist. Eelnõu § 3 punktidega 5 ja 6 muudetakse määruses nr 87 mullaproovide hulka, millest tuleb analüüsida orgaanilise süsiniku sisaldus. Võetud mullaproovidest peab olema mulla orgaaniline süsinik analüüsitud arvestusega, et kohustusealuse rohumaa iga kuni 20 hektari kohta oleks analüüsitud vähemalt üks proov. Süsinik on mullas suhteliselt püsiv element, selle mõjutamise võimalused taotleja poolt rohumaadel on väga piiratud. Seetõttu ei ole põhjendatud rohumaadel nõuda orgaanilise süsiniku analüüsimist suuremal hulgal kui muudel põllumajandusmaadel. Nõue ühtlustatakse keskkonnasõbraliku majandamise toetuse nõudega. Eelnõu § 3 punktiga 9 täiendatakse määruse nr 87 § 201 lõikega 3, mille kohaselt § 9 lõikes 1 sätestatud tähtpäeva kohaldatakse alates 2023. aastast võetud kohustuste puhul. See võimaldab kõigil taotlejatel mullaproovid võtta ja analüüsimiseks saata hiljemalt kolmandal kohustuseaastal. Eelnõu § 4 punktiga 4 ja § 5 punktiga 4 sätestatakse määrustes nr 102 ja 86 selgemalt toetusõigusliku maa nõuded ning muudetakse turvasmulla (M, S, R, AM) ning erodeeritud (E,e) ja deluviaalmuldade (D) kompleksi osatähtuse protsenti. Toetust antakse kokku vähemalt 0,30 hektari suuruse rohumaa kohta, kui sellel rohumaal asuval põllul on turvasmulla osatähtsus, erodeeritud ja deluviaalmuldade kompleksi osatähtsus või turvasmulla ning erodeeritud ja deluviaalmuldade kompleksi osatähtsus kokku senise üle 70 protsendi asemel vähemalt 65 protsenti. Nimetatud protsendi langetamine on seotud maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude (edaspidi HPK) nr 2 muudatustega. HPK nr 2 seab piiranguid turvasmuldade majandamisele ning ühtlasi määratleb turvasmullaga põllumajandusmaa. Alates 2025. aastast loetakse HPK nr 2 täitmisel turvasmullaga põllumajandusmaaks põld, millel on turvasmulla osatähtsus vähemalt 65 protsenti. HPK nr 2 on ühtlasi turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse baasnõudeks. Selleks, et vähendada taotlejate halduskoormust ning soodustada neid senisest enam turvasmuldasid rohumaa alla viima, on oluline, et nii HPK nr 2 täitmisel kui ka määruses nr 86 ja määruses nr 102 arvestatakse turvasmuldade osakaalu samadel alustel. Muudatus võimaldab rohumaade alla viia senisest enam keskkonnatundlikke muldi. Toetusõigusliku maa määratluses tehakse täpsustused õigusselguse eesmärgil. Jätkuvalt tuleb turvasmulla ning erodeeritud ja deluviaalmuldade kompleksi osatähtus määratleda põllupõhiselt. Seettõttu muudetakse määruse nr 86 § 5 lõiget 2, § 8 lõiget 5, § 9 lõiget 3 ning täiendatakse § 5 lõikega 21 (eelnõu § 5 punktid 4–7). Samal põhjusel täiendatakse määruse nr 102 § 5 lõiget 2 (eelnõu § 4 punkt 4). 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261); komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.01.2022, lk 52– 94); komisjoni delegeeritud määrusest (EL) 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja arvutamise osas (ELT L 183, 08.07.2022, lk 12–22); komisjoni rakendusmäärusest (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34). 4. Määruse mõjud Eelnõu mõjusid on hinnatud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 46 lõike 1 alusel. Eelnõu rakendamine ei too kaasa olulist mõju majandusele, julgeolekule, regionaalarengule ega riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Eelnõuga tehtavad muudatused aitavad kaasa toetusega seotud eesmärkide täitmisele, avaldavad positiivset mõju elu- ja looduskeskkonnale. Määruste nr 86 ja 102 muudatus, millega langetatakse toetusõiguslikkuse nõuetes turvasmulla ning erodeeritud ja deluviaalmuldade kompleksi osatähtsuse protsenti põllust, soodustab senisest enam turvasmullaga ning erodeeritud ja deluviaalmuldade kompleksiga põldusid viima rohumaade alla ja seeläbi panustama enam keskkonna- ning kliimaeesmärkide täitmisesse. Muudatus lihtsustab põllumajandustootjatel ka toetuste taotlemist. Lisaks tagavad muudatused toetusõigusliku maa nõuete täpsustamisel parema õigusselguse. Määruse nr 87 muudatus lihtsustab põllumajandustootjal mullaproovide analüüsimise korraldamist ning soodustab põhjaveekaitseliste rohumaade rajamist. Määrustes nr 86, 87, 88, 102 ja 110 muudatus, millega muudetakse toetusõiguslikkuse nõuetes toetuse saamise aluseks olevat loomkoormuse nõuet, võimaldab rohkematel tootjatel toetusskeemiga liituda. Muudatus on positiivse mõjuga kliima- ja keskkonnaeesmärkide täitmisele, kuna suurem hulk rohumaid hoitakse rohukamaras, neid ei väetata ega kasutata taimekaitsevahendeid. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulu ega -tulu. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile. Eelnõu esitatakse informatsiooniks Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile, Keskkonnaametile, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eestimaa Talupidajate Keskliidule, Mahepõllumajanduse Koostöökogule ning Maaelu Teadmuskeskuse põllumajandusuuringute osakonnale. (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/24-1248 - Maaeluministri ja regionaalministri mulla- ning veekaitsetoetuste määruste muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 11.12.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3f83f0a8-bad7-4f6b-be89-5cd002062f93 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3f83f0a8-bad7-4f6b-be89-5cd002062f93?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main