AS Operail uue ärinime, põhikirja ja omaniku ootuste kinnitamine

AINUAKTSIONÄRI OTSUS AS Operail Registrikood: 11575850 Aadress: Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Metalli tn 3, 10615 Aktsiaseltsi ainuaktsionär on Eesti Vabariik Ainuaktsionäri esindaja on osalust valitsev minister – taristuminister Häälte arv: 24 476 466 Tallinn 10.12.2024 nr 1-3/24/42 AS Operail uue ärinime, põhikirja ja omaniku ootuste kinnitamine Tulenevalt 31. oktoobril 2024. aastal sõlmitud AS Operail äritegevuse erastamislepingust ning sellest lähtuvast vajadusest AS Operail tegevuse ümberkorraldamiseks võtan AS Operail ainuaktsionärina vastu järgnevad otsused: 1. Äriseadustiku § 298 lg 1 punkti 1 alusel ning arvestades vajadust viia AS Operail põhikiri ning ärinimi vastavusse aktsiaseltsi ülesannete ja ainuaktsionäri ootustega a. muuta AS Operail ärinimeks AS Raudtee Varad; b. kinnitada AS Raudtee Varad põhikiri (lisatud) ning tunnistada kehtetuks AS Operail ainuaktsionäri 31.01.2022. a otsusega nr 1.1-5/23-007 kinnitatud põhikiri. 2. Äriseadustiku § 298 lg 1 punkti 10, § 305 lõike 1 ja riigivaraseaduse § 9 alusel kinnitada omaniku ootused AS-le Raudtee Varad (lisatud). 3. Anda nõusolek loobumiseks siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse sisseostmisest audiitorühingult tulenevalt põhikirja punktist 6.3. 4. AS-il Operail korraldada ärinime, põhikirja ning põhikirjast tulenevate muudatuste kandmine äriregistrisse. (allkirjastatud digitaalselt) Vladimir Svet taristuminister Saata: AS Operail, Rahandusministeerium, nõukogu liikmed: Kaido Saar, Tarmo Porgand, Kati Pino, Sander Salmu  AS Raudtee Varad PÕHIKIRI 1. AKTSIASELTSI ÄRINIMI, ASUKOHT JA ÕIGUSLIK SEISUND 1.1. Aktsiaseltsi (edaspidi Aktsiaselts) ärinimi on AS Raudtee Varad. 1.2. Aktsiaseltsi asukoht on Tallinn, Eesti Vabariik. 2. AKTSIASELTSI PÕHITEGEVUSALA JA TEGEVUSE EESMÄRK 2.1. Aktsiaseltsi põhitegevusalaks on peakontorite tegevus (EMTAK 70101). 2.2. Aktsiaseltsi eesmärgiks on vara haldamine ja sellega seotud tehingute tegemine. 3. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD 3.1. Aktsiaseltsi miinimumaktsiakapital on 7 000 000 (seitse miljonit) eurot ja maksimumaktsiakapital 28 000 000 (kakskümmend kaheksa miljonit) eurot. Miinimumaktsiakapitali ja maksimumaktsiakapitali piires võib Aktsiaseltsi aktsiakapitali (edaspidi Aktsiakapital) suurendada ja vähendada käesolevat põhikirja (edaspidi Põhikiri) muutmata. 3.2. Aktsiakapitali suurendatakse täiendavate sissemaksetega või sissemakseteta (fondiemissioon). 3.3. Aktsiaseltsi Aktsiakapital on jaotatud aktsiateks. Aktsia on jagamatu. 3.4. Aktsiaseltsil on ühte liiki nimelised aktsiad nimiväärtusega 1 (üks) euro, mis annab tema omanikule Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolekul ühe hääle. 3.5. Aktsiaseltsil on Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku otsusel ja seaduses sätestatud korras õigus lasta välja vahetusvõlakirju, mille omanikul on õigus vahetada võlakiri aktsia vastu võlakirjas ettenähtud tingimustel. 3.6. Aktsia eest tasumisel võib sissemakse olla rahaline või mitterahaline. Mitterahaliseks sissemakseks võib olla Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku poolt ettenähtud rahaliselt hinnatav ja Aktsiaseltsile üleantav asi või varaline õigus, millele saab pöörata sissenõude. Mitterahalise sissemakse väärtuse hindab asja või õiguse hariliku väärtuse alusel Aktsiaseltsi juhatuse poolt määratud ekspert ja väärtuse hindamist kontrollib audiitor. 3.7. Aktsiad on vabalt võõrandatavad õigusaktidega ette nähtud korras ja tingimustel. 4. AKTSIASELTSI JUHTIMINE 4.1. Aktsiaselts rakendab juhtimisel hea ühingujuhtimise tava, jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning kirjeldab nende järgimist majandusaasta aruandes. 4.2. Aktsiaselts ei või maksta toetusi ega teha annetusi. 4.3. Aktsiaseltsi juhtorganid on: 4.3.1. Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosolek (edaspidi Üldkoosolek); 4.3.2. Aktsiaseltsi nõukogu (edaspidi Nõukogu); 4.3.3. Aktsiaseltsi juhatus (edaspidi Juhatus). 4.4. Aktsiaseltsi juhtorgani liikmeks ei või olla isik: 4.4.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; 4.4.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 4.4.3. kellel on ärikeeld; 4.4.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; 4.4.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud; 4.4.6. kellel on Aktsiaseltsiga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses (edaspidi oluline osalus) otse või endaga seotud isiku kaudu sellises juriidilises isikus, mis on Aktsiaseltsile oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija, või kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse; 4.4.7. punktides 4.4.1-4.4.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist; 4.4.8. punktis 4.4.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud. 4.5. Üldkoosolek 4.5.1. Üldkoosolek on Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. 4.5.2. Korraline Üldkoosolek toimub üks kord aastas 4 (nelja) kuu jooksul majandusaasta lõppemisest. Üldkoosolek toimub osaluse valitseja asukohas. 4.5.3. Üldkoosolek kutsutakse kokku ja määratakse päevakord vastavalt äriseadustikus sätestatud nõuetele. 4.5.4. Üldkoosoleku pädevuses on: (1) põhikirja muutmine; (2) aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine; (3) vahetusvõlakirjade väljalaskmine, optsioonlaenude ja optsiooniõiguste väljaandmine; (4) teises äriühingus olulise osaluse omandamine ja võõrandamine, samuti olulise osaluse omandamine ja võõrandamine tütarettevõtja poolt teises äriühingus; (5) Nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine, sh nõukogu esimehe valimine; (6) nõukogu liikmete tasustamise korra ning tasu suuruse määramine; (7) audiitori(te) valimine ning nende tasustamise korra määramine; (8) erikontrolli määramine ja erikontrolli läbiviijate tasustamise korra määramine; (9) majandusaasta aruande kinnitamine; (10) kasumi jaotamine;  (11) Juhatuse või Nõukogu liikme või aktsionäri vastu nõude esitamise, samuti Nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine ja selles nõudes või tehingus Aktsiaseltsi esindaja määramine; (12) Aktsiaseltsi ühinemise, jagunemise, ümberkujundamise ja/või lõpetamise otsustamine; (13) nõukogu töökorra ja nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise korra kehtestamine; (14) omaniku ootuste kehtestamine, millega määratakse Aktsiaseltsi strateegilised ja finantseesmärgid ning mida uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal; (15) Aktsiaseltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtete kehtestamine, millega muuhulgas nähakse ette, milliste otsuste tegemiseks peab tütarettevõtjal olema emaettevõtja üldkoosoleku või nõukogu nõusolek; (16) muude seadusega Üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine. 4.5.5. Kui Aktsiaseltsil on üks aktsionär, on ainuaktsionäril kõik õigused, mis on Üldkoosolekul. 4.6. Nõukogu 4.6.1. Nõukogu planeerib Aktsiaseltsi tegevust, korraldab Aktsiaseltsi juhtimist ja teostab järelevalvet Juhatuse tegevuse üle. Nõukogu on aruandekohustuslik Üldkoosoleku ees. 4.6.2. Nõukogu töökorra kehtestab üldkoosolek. 4.6.3. Nõukogul on 3 (kolm) kuni 5 (viis) liiget. Nõukogu liikmete arvu määramisel lähtutakse äriühingu suurusest ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada äriseadustiku §-s 316 sätestatud nõukogu ülesannete efektiivne täitmine. Nõukogu liikmed valitakse osaluse valitseja poolt kuni 5 (viieks) aastaks. 4.6.4. Nõukogu koosseis, selles tehtud muudatused ja nõukogu liikmele määratud tasu suurus avalikustatakse Aktsiaseltsi veebilehel 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. 4.6.5. Kui Aktsiaseltsi üks aktsionäridest on Eesti Vabariik, on sellel aktsionäril õigus teha nõukogu liikme valimise ja tagasikutsumise ettepanek vähemalt talle kuuluva osaluse proportsioonile vastava arvu nõukogu liikmete osas. 4.6.6. Aktsiaseltsi nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on Aktsiaseltsiga sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik: (1) on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb Aktsiaseltsiga samal tegevusalal ja kes ei ole Aktsiaseltsi aktsionär; (2) on Aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kui ta ei ole Aktsiaseltsi aktsionär; (3) omab olulist osalust väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses (edaspidi oluline osalus) äriühingus, mis tegutseb Aktsiaseltsiga samal tegevusalal ja mis ei ole Aktsiaseltsi aktsionär; (4) on Aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle riigi osalusega äriühinguga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on selle riigi osalusega äriühingu osanik või aktsionär;  (5) omab Aktsiaseltsiga seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse, mis on Aktsiaseltsi oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija; (6) punkti 4.6.6 tähenduses loetakse seotud isikuks abikaasa, registreeritud elukaaslane, vanem, laps ja lapselaps ning isik, keda seob punktis 4.6.6 nimetatud isikuga ühine majapidamine. 4.6.7. Nõukogu otsustab Juhatuse liikmetega tehingute tegemise ja määrab tehingute tingimused, samuti õigusvaidluste pidamise Juhatuse liikmetega. Tehingu tegemiseks ja õigusvaidluse pidamiseks määrab Nõukogu Aktsiaseltsi esindaja. 4.6.8. Nõukogu kinnitab Aktsiaseltsi strateegia, sealhulgas finantsplaani ja aastaeelarve lähtudes Põhikirja p. 4.5.4. lg 14 kohaselt kinnitatud omaniku ootustest. 4.6.9. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole Nõukogu liikmetest. Kõik Nõukogu poolt tehtavad otsused loetakse vastu võetuks juhul, kui nende poolt hääletab enamus Nõukogu koosolekul kohal viibivatest Nõukogu liikmetest. 4.6.10. Nõukogu esimehe valib Nõukogu liikmete hulgast Põhikirja p 4.5.4. lg 5 alusel Üldkoosolek lähtudes nimetamiskomitee ettepanekust. 4.6.11. Nõukogu koosoleku kokkukutsumiseks peab Nõukogu esimees saatma koosoleku kokkukutsumise teate, mis sisaldab täpset päevakorda, vähemalt 5 (viis) tööpäeva enne koosoleku toimumist kõigile nõukogu liikmetele nende e-posti aadressil elektrooniliselt. 4.6.12. Nõukogu koosolekud protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud Nõukogu liikmed ja koosoleku protokollija. 4.6.13. Kõigi Nõukogu liikmete poolt allkirjastatud kirjalik otsus loetakse samaväärseks nõuetekohaselt kokku kutsutud ja peetud Nõukogu koosolekul vastuvõetud otsusega. 4.6.14. Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt antakse kirjalikult taasesitatavas vormis üle poole Nõukogu liikmete häältest (kirjalik hääletus) või etteteatamiseta ja hääletusprotokollita (äriseadustiku § 323 lg 6 nimetatud viisil otsuse tegemine). Eelnimetatud viisidel otsuste vastuvõtmise protseduuri võib täpsustada Aktsiaseltsi nõukogu töökorras. Kui Nõukogu liige ei allkirjasta nimetatud tähtaja jooksul otsust, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Juhul kui kas või üks nõukogu liige peab vajalikuks otsuse tegemist koosolekul ja ta teatab sellest kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil, siis lülitatakse vastav küsimus nõukogu järgmise koosoleku päevakorda ja otsust koosolekut kokku kutsumata ei tehta. 4.6.15. Nõukogu liikmete õigused, kohustused ja vastutus on sätestatud õigusaktides. Nõukogu lähtub oma töö korraldamisel lisaks õigusaktides ja põhikirjas sätestatule Üldkoosoleku poolt kinnitatud Aktsiaseltsi nõukogu töökorrast, kui see ei ole vastuolus õigusaktide ega põhikirjaga. 4.6.16. Aktsiaseltsi nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab Aktsiaseltsi Üldkoosolek. Kui Aktsiaseltsil on üks aktsionär, kelleks on Eesti Vabariik, siis Aktsiaseltsi nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab osaluse valitseja ainuaktsionäri otsusega. 4.6.17. Aktsiaseltsi nõukogu liikmetele määratakse võrdne tasu. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu  seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või muu nõukogu organi tegevuses. 4.6.18. Aktsiaseltsi nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu organi tegevuses. 4.6.19. Aktsiaseltsi nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist. 4.7. Juhatus 4.7.1. Aktsiaseltsi igapäevast majandustegevust juhib ja Aktsiaseltsi esindab Juhatus. Juhatus võib vastu võtta kõiki Aktsiaseltsi tegevusega seotud otsuseid ja teostada iseseisvalt kõiki tehinguid, mis ei ole seaduse ja Põhikirjaga Üldkoosoleku või Nõukogu pädevuses. 4.7.2. Juhatuses on 1 (üks) kuni 3 (kolm) liiget. 4.7.3. Juhatuse liikmed valitakse Nõukogu poolt kuni 5 (viieks) aastaks. Nõukogu määrab Juhatuse liikmete seast Juhatuse esimehe, kes korraldab Juhatuse tegevust. 4.7.4. Juhatuse koosseis ja selles tehtud muudatused avalikustatakse Aktsiaseltsi veebilehel 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. 4.7.5. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud juhatuse liikme lepingu alusel, mille tingimused kinnitab Nõukogu. Kui juhatuse liige täidab lisaks Aktsiaseltsi juhatuse liikme ülesannetele muid Aktsiaseltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta üksnes siis, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus. 4.7.6. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab Aktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist ning Aktsiaseltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu. 4.7.7. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses. 4.7.8. Juhatuse liikmele võib Nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust. 5. ESINDAMINE 5.1. Aktsiaseltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige. 6. AUDIITOR JA SISEKONTROLL 6.1. Audiitor(id) nimetatakse ja audiitorite arvu määrab Üldkoosolek ühekordse audiitorkontrolli tegemiseks või teatud tähtajaks, määrates ka audiitori(te) tasustamise korra. Audiitori(te)l on seaduses sätestatud õigused ja kohustused. 6.2. Aktsiaselts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise ja moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust kui vähemalt kaks järgmisest kolmest konsolideeritud näitajast aruandeaasta bilansipäeva seisuga on suuremad kui: müügitulu kuus miljonit eurot, bilansimaht kolm miljonit eurot ja töötajate arv 75. 6.3. Aktsiaseltsil on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest audiitorühingult, kui see võib nõukogu hinnangul osutuda majanduslikult otstarbekaks. Nõukogu sellekohane otsus tuleb eelnevalt kooskõlastada Aktsiaseltsi üldkoosolekuga. 7. ARUANDLUS JA KASUMI JAOTAMINE 7.1. Aktsiaseltsi majandusaasta on kalendriaasta. 7.2. Aruannete koostamine ja kinnitamine: 7.2.1. Aktsiaselts koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduses sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks aktsiaseltsi eelarve koostamisel. 7.2.2. Aktsiaseltsi kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama punktis 7.2.1 nimetatud finantsplaanile, riigieelarve seaduses sätestatud eelarvepositsiooni ja netovõlakoormuse reeglitele ning kehtestatud piirangutele. 7.2.3. Aktsiaseltsil on kohustus kinnitada majandusaasta aruanne ja esitada see registrile nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. Koos aruandega esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on Aktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse juhatuse liikmetele p 4.7.6 alusel makstud täiendav tasu. Äriühingu teistel aktsionäridel on õigus nõuda nimetatud aruannet ja ülevaadet tutvumiseks samal tähtajal. 7.2.4. Majandusaasta aruande koosseisus kirjeldatakse aruandena hea ühingujuhtimise tava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimist. Jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimise osas annab Aktsiaselts majandusaasta aruandes ülevaate tema hinnangul tegevuses olulistest majanduslikest, sotsiaalsetest ja keskkonnamõjudest ning võimalikest muudest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada asjaomaseid huvirühmi. 7.3. Aktsiaselts avalikustab oma veebilehel: 7.3.1. Majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist; 7.3.2. Majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega ning ülevaate kvartali majandustegevusest kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist; 7.3.3. Punktis 7.2.3 nimetatud majandusaasta aruande (sh ülevaate jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimise kohta) ja nõukogu aruande samal ajal registrile esitamisega. 7.4. Kasumi jaotamise otsuse võtab vastu Üldkoosolek kinnitatud raamatupidamise aastaaruande alusel, näidates ära puhaskasumi suuruse, eraldised reservfondi ja teistesse reservidesse, aktsionäridele väljamakstava kasumiosa suuruse ja kasumi kasutamise muuks otstarbeks. 7.5. Juhatusel on õigus teha nõukogu nõusolekul pärast majandusaasta möödumist ja enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionäridele ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel jaotada. 7.6. Reservkapital moodustatakse iga-aastastest puhaskasumi eraldistest, samuti muudest eraldistest, mis kantakse reservkapitali seaduse ja Põhikirja alusel. Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Igal majandusaastal reservkapitali kantava summa otsustab Üldkoosolek. Reservkapitali kasutatakse kahjumi katmiseks, kui Üldkoosolek ei otsusta teisiti. Reservkapitalist ei või teha Aktsionäridele väljamakseid. 8. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE, ÜMBERKUJUNDAMINE JA LIKVIDEERIMINE 8.1. Aktsiaseltsi ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub seadusega ettenähtud korras. 8.2. Aktsiaselts lõpetatakse: (1) Üldkoosoleku otsusel; (2) kohtuotsusega; (3) teistel seaduses ettenähtud alustel. 8.3. Aktsiaseltsi lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 8.4. Aktsiaseltsi likvideerijateks on Juhatuse liikmed, kui Üldkoosoleku otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti. Likvideerijatel on õigus esindada Aktsiaseltsi ainult ühiselt. Likvideerijad võivad volitada ühte või mitut enda hulgast teatud tehingute tegemiseks või teatud liiki tegevuseks. Põhikirja redaktsioon on kinnitatud ainuaktsionäri [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] otsusega  OMANIKU OOTUSED AS Raudtee Varad Riigi osalemise põhjused äriühingus AS Raudtee Varad on riigi äriühing, milles riik osaleb avalikust huvist lähtuva funktsiooni täitmiseks, st äriühingu varadega seotud nõuetest maksimaalse positiivse tulemusega väljumiseks. Riik on otsustanud seoses äritegevuse müügi ja üleandmise lepingu sõlmimisega AS-i Operail tegevus ümber korraldada. Müügitehingu osaks oli ka kaubamärgi Operail müük, millest tulenevalt muudetakse aktsiaseltsi ärinimeks AS Raudtee Varad. Riik jääb edaspidi omama osalust AS-s Raudtee Varad üksnes selleks, et viia lõpuni AS Operail äritegevuse müügi järel ettevõttesse jäetud nõuete menetlemine, müüa allesjäänud vara, rahuldada võlausaldajate nõuded ning seejärel aktsiaselts likvideerida. Tegevuse lõpetamise eesmärgid Valitsus on tegevuspõhimõttena otsustanud väljuda mittestrateegilistest riigi äriühingutest, mille eesmärk on tulu teenimine ning ühtlasi puudub avalik eesmärk. Sel põhjusel otsustas Valitsus 2024. a juuni kabinetnõupidamisel, et osalust AS-s Operail ei ole põhjendatud säilitada ning AS-i Operail äritegevuse müügi ja üleandmise leping sõlmiti 31. oktoobril 2024. aastal ja müügitehing viidi lõpuni 9. detsembril 2024. aastal. AS-l Raudtee Varad tuleb korraldada ettevalmistavad tegevused äriühingu lõpetamiseks, sealhulgas ühendada tütarettevõtjad ühe äriühingu alla, osaleda äriühingusse jäänud nõuete ja varaga seonduvates vaidlustes kuni nende lõppemiseni, sh kokkulepete saavutamisega, korraldada äriühingu valduses oleva vara säilimine kuni selle üleandmiseni õigustatud isikule, ning kavandada vastavateks tegevusteks vajalik ressurss. Äriühing peab varade ja nõuetega seotud tehingute tegemisel lähtuma õiguslikult korrektse, ajaliselt kiireima ning parima võimaliku tulemi saavutamise eesmärgist Riigi poolt seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad äriühingu nõukogu ja juhatus. Erinevate eesmärkide tasakaalustamise ja omaniku huvide kaitsmise eest vastutab äriühingu nõukogu. Käesolevas dokumendis sisalduvaid riigi kui omaniku ootusi vaatab osaluse valitseja üle ning ajakohastab vastavalt vajadusele.