Riigihangete vaidlustuskomisjon 9.12.2024 Tartu mnt 85 Tallinn edastatud e-postiga
[email protected] Riigihange nr 2 83647 Vaidlustaja: Scanmed Group OÜ Registrikood 1 2008290 Vaidlustaja esindaja : vandeadvokaat Taivo Ruus Advokaadibüroo Ruus&Veso e-post:
[email protected] Hankija: SA Viljandi Haigla Registrikood 90004585 Hankija esindajad : advokaat Alan Paas Vandeadvokaat Arne Ots Advokaadibüroo Ellex Raidla e-post:
[email protected] ;
[email protected] Kolmas isik : OÜ Varo Registrikood 16775861 Kolmanda isiku esindaja: vandeadvokaat Kristina Laarmaa Advokaadibüroo Laarmaa Tel 5216660 e-post:
[email protected] KOLMANDA ISIKU VASTUS VAIDLUSTUSELE I Asjaolud SA Viljandi Haigla (edaspidi Hankija) viib läbi rahvusvahelist piirmäära ületavat riigihanget viitenumbriga 283647 (edaspidi Riigihange). Hankija on 18.11.2024 otsusega lükanud Scanmed Group OÜ (edaspidi Vaidlustaja) pakkumuse tagasi mittevastavuse tõttu kohustuslikele hanketingimustele (Hankija otsuse p 2), sama otsusega punktis 1 on Hankija tunnistanud OÜ Varo (edaspidi Kolmas isik) pakkumuse vastavaks ja punktis 3 tunnistanud Kolmanda isiku pakkumuse edukaks. 29.11.2024 on Vaidlustaja vaidlustanud Hankija 18.11.2024 otsuse punktid 2 ja 3 ehk Hankija otsused lükata Vaidlustaja pakkumus tagasi ja tunnistada Kolmanda isiku pakkumus edukaks. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust (Hankija 18.11.2024 otsuse p 1 ) Vaidlustaja vaidlustanud ei ole. Samuti ei ole Vaidlustaja vaidlustanud Hankija 21.11.2024 otsust jätta Kolmas isik kõrvaldamata. Seetõttu on eos asjakohatud Vaidlustaja etteheited Kolmanda isiku pakkumuse vastavuse osas (vaidlustuse p 2.4.19, 2.4.21, 2.5.8, 2.6.9 ) ja kõrvaldamise alus te otsuse ebaõigsuse osas (vaidlustuse p 1.3). Kolmas isik vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata järgmistel põhjustel. II Õiguslikud põhjendused 2.1. Vaidlustuse ese Kolmas isik rõhutab, et vaidlustuse lahendamisel tuleb jääda vaidlustuse piiridesse. Vaidlustaja on vaidlustanud üksnes Vaidlustaja enda pakkumuse tagasilükkamise otsuse ja Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust ei ole Vaidlustaja vaidlustanud. Eelnevat arvestades tuleb jätta tähelepanuta vaidlustuses avaldatud kahtlused ja taotlused VAKO-le kontrollida Kolmanda isiku pakkumuse vastavust (vaidlustuse p 2.4.19, 2.4.21, 2.5.8, 2.6.9). Vaidlustajat esindab professionaalne õigusnõustaja, kes pidi aru saama vaidlustuse eseme piiritlemise vajadusest. Vaidlustuse taotluses on üheselt määratletud Vaidlustaja soov vaidlustada üksnes Vaidlustaja enda pakkumuse tagasilükkamise otsus, mitte Hankija otsus tunnistada Kolmanda isiku pakkumus vastavaks ning tänaseks on Hankija 18.11.2024 otsuse p 2 suhtes vaidlustamistähtaeg ka möödunud. Kolmandaks ei ole vaidlustuse esemeks ka mitte Riigihankes k ehtestatud hanketingimused, mille suhtes Vaidlustaja leiab, et need on ebaõiglased või konkurentide pakutavaid tooteid soosivad. Vaidlustaja pidanuks hanketingimused tähtaegselt vaidlustama, mida Vaidlustaja aga teinud ei ole. Ka hanketingimuste osas, mille suhtes Vaidlustaja heidab ette ebaselgust, pidanuks Vaidlustaja hoolsuskohustusest tulenevalt Hankija käest selgitusi küsima. Vaidlustaja ei ole selgitusi küsinud mitte ühegi vaidlustuses nimetatud hanketingimuse kohta, mistõttu Vaidlustaja etteheited hanketingimuste ebaselguse kohta on kunstlikud ja ilmselgelt otsitud õigustamaks puudusi enda pakkumuses. 2.2. Tehnilise kirjelduse esildise p 1.5 nõue Nähtuvalt vaidlustusest esitatud andmetest ja joonistest ei ole vaidluse all, et Vaidlustaja pakutav robot ei paikne paigaldusruumi vasakus osas, vaid paikneb L-kujuliselt üle ruumi pikitelje kuni ruumi parempoolse seinani. Ka pole vaidluse all see, et Hankija on määranud, et ruumi vasakus osas on kandevõime 490 kg/m2 kohta ja ülejäänud osas 200 kg/m2, mistõttu peab pakutav robot jääma lubatud kandevõime piiridesse. Vaidlustaja peamine väide seisneb selles, et talle polnud arusaadav, milline on „ruumi vasak osa“, kus kandevõime on 490 kg/m2. Vaidlustaja argument on kunstlik ja ilmselgelt otsitud, seda kinnitab mh asjaolu, et Vaidlustaja ega ka keegi teine pakkuja ei ole pidanud vajalikuks sellise hanketingimuse sisu kohta selgitusi küsida. Hankedokumentide koosseisus on dokument „Tehnilise kirjelduse lisa. Paigalduskoha ruumiplaanid“ zip -failina. Selles sisalduvas dwg -formaadis failis on üheselt näidatud joonise kirjanurk all paremas servas, mille pinnalt on ka selge joonise l kajastatud ruumi jaotumine vasakpoolseks ja parempoolseks osaks. Hanketingimusi tuleb tõlgendada nii nagu mõistlik isik seda teeb. Jagunemine vasakpoolseks ja parempoolseks ruumiosaks saabki mõistlikul moel tähendada vaid seda, et ruum jaguneb mööda pikitelge kaheks. Vaidlustuses esitatud jooniseid vaadates on ilmne, et Vaidlustaja pakutav robot paikneb L-kujuliselt mööda kahte seina kuni ruumi parempoolse seinani . Seda arvestades ei oma mitte mingit tähtsust Vaidlustaja pikk poleemika selle kohta, mitmel erineval moel on võimalik paigaldusruumi jaotada vasakpoolseks ja parempoolseks, sest viisil või teisel paikneb Vaidlustaja robot ruumi mõlemas os as . Seega tegelikult sõltumata sellest millist ruumiosa Vaidlustaja ise loeb vasakpoolseks ja millist parempoolseks, on igal juhul selge, et vähemalt ühes ruumiosas ei vasta Vaidlustaja robot kandevõime piirmäärale 200 kg/m2, sest Vaidlustaja roboti kandevõime on 411 kg/m2. Sellise järelduse tegemiseks piisab Vaidlustaja enda pakkumuses esitatud andmetest, mistõttu jääb arusaamatuks vaidlustuse p 2.4.15 etteheide milliseid täiendavaid keerukaid arvutusi Vaidlustaja ole k s soovinud Hankija otsuses näha. Vaidlustuse p 2.4.16 etteheide, et hanketingimuses pidanuks küsima roboti tühikaalusid, on asjakohatu, sest käesolevas hanke etapis ei ole enam võimalik hanketingimusi vaidlustada. Kõnealuses tehnilise kirjelduse esildise p 1.5 on ühemõtteliselt nõutud, et roboti kaal koos kaubaga ei tohi ületada hankes kehtestatud kandevõime näitajaid. Vaidlustaja ongi oma pakkumuses esitanud andmed lähtudes sellest, kui robot on kaupa täis laetud, ent roboti paiknemise tõttu ületab see ruumi paremas osas ruumi kandevõime piirmäära 200 kg/m2 pea kahekordselt. Vaidlustuse p 2.4.19 ja 2.4.21 avaldatud kahtlused Kolmanda isiku pakkumuses pakutava roboti kohta ei ole asjakohased juba seetõttu, et Vaidlustaja ei ole Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust vaidlustanud. Kolmas isik kinnitab (ja VAKO-l on võimalik riigihangete registri vahendusel ka veenduda), et tema pakutav robot on I-kujuline, paikneb üksnes ruumi vasakpoolses osas, ei ületa hanketingimustes seatud kandevõime piirmäärasid ja vastab ka kõikides muudes tingimustes Riigihanke nõuetele . NB! Kolmanda isiku pakkumuses roboti kohta esitatud andmed ja materjalid on tervikuna Kolmanda isiku ärisaladus ja nende andmete avaldamine Vaidlustajale on keelatud. 2.3. Tehnilise kirjelduse esildise p 1.6 nõue Vaidlustuse lk 6 esitatud joonistelt on näha, et Vaidlustaja pakutava roboti uks ei avane ruumipuuduse tõttu täielikult, vaid ca 45 kraadi ulatuses. Ruumi pikkus o n 7830mm , Vaidlustaja robot i pikkus on 7206 mm, mistõttu ukse avamiseks jääb 624mm – see on ilmselgelt ebamõistlik ult kitsas ava . Tehnilise kirjelduse esildise p 1.6 kohaselt peab jääma piisavalt vaba ruumi roboti opereerimiseks, teenindamiseks, hooldamiseks/puhastamiseks. Kui ruumipuuduse tõttu roboti ust täiel määral avada ei ole võimalik, siis ilmselgelt ei ole tingimus täidetud ja roboti sihtotstarbeline opereerimine ja teenindamine on häiritud. Vaidlustuse p 2.5.8 etteheited Kolmanda isiku pakutava roboti suhtes ei ole asjakohased, sest Vaidlustaja ei ole vaidlustanud Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust. Eelnevale vaatamata on Vaidlustaja etteheited ka täiesti alusetud, sest Kolmanda isiku pakutava roboti puhul on täidetud kõik tehnilise kirjelduse esildise p 1.6 nõuded nagu on võimalik veenduda Kolmanda isiku pakkumuses sisalduvast joonisest (Viljandi haigla roboti joonis 3D.pdf). 2.4. Tehnilise kirjelduse esildise p 1.17 nõuded Hankija on tehnilise kirjelduse esildise p 1.17 nõudnud, et roboti korpusesse peab olema ehitatud vaateava või ukseaken, mille kaudu peab olema võimalik jälgida hoiuruumi olemasolevat olukorda. Kuna nõue puudutab selgelt roboti korpusesse ehitatud vaateava või ukseakent, siis on täiesti ebamõistlik vaidlustuse p 2.6.5 idee, et nõue pole üldse esitatud roboti hoiuruumi kohta, vaid mingi muu teadmata hoiuruumi kohta, mis paikneb kuskil väljaspool robotit. Ilmselgelt on juttu roboti enda sees olevast hoiuruumist. Hanketingimuse tõlgendamine peab olema mõistlik ning ülejäänud hanketingimustega kooskõlaline. Vaidlustaja poolt pakutaval robotil on küll olemas klaasitud ava roboti lühema külje otseseinas, kuid see paikneb vastu paigaldusruumi seina ja selle kaudu ei ole võimalik roboti hoiuruumi sisse vaadata. Hanketingimuse kohaselt ei piisanud mitte üksnes sellest, kui robotil on vaateava või ukseaken, vaid vaateava või ukseaken pidi olema oma parameetritelt ja asukohalt selline, mis võimaldaks „jälgida hoiuruumi olemasolevat olukorda“. Seega hanketingimuse eesmärk oli saada ülevaade hoiuruumi seisust tervikuna, mitte lihtsalt omada teoreetilist võimalust heita kuitahes kitsas pilk roboti hoiuruumi. Vaateava, mis paikneb tihedalt vastu seina, nagu Hankija oma põhjendustes märgib, ilmselgelt ei võimalda „ hoiuruumi olemasolevat olukorda jälgida“. Hankija märgib õigesti, et nõuet ei täida ka sisestuskonveieri kohal olev aken, kui kaubariiulid paiknevad selle akna taga. Pole asjakohane vaidlustuse p 2.6.7 väide, et Hankija eesmärkideks piisanuks ka kaamerast. Vaidlustaja pidanuks hanketingimused vaidlustama. Kehtivate hanketingimuste järgi oli nõutav lisaks kaamerale ka roboti korpusesse ehitatud vaateava või ukseaken, mis võimaldaks hoiuruumi olukorda tervikuna jälgida robotisse sisenemata. Samuti pole asjakohane Vaidlustaja väide, et ta saaks pakutavat robotit muuta nii, et roboti üks sein oleks asendatud klaaspaneeliga. Hankija on õigesti järeldanud, et see oleks pakkumuse lubamatu muutmine, sest roboti seinas klaaspaneeli olemasolu Vaidlustaja pakkumusest ei nähtu. Ebaõige on Vaidlustaja väide, et Hankija on nõudnud roboti terve seina ulatuses klaaspaneeli olemasolu (vaidlustuse p 2.6.10) – hanketingimuste kohaselt pidi robotil olema hoiuruumi olukorda jälgida võimaldav vaateava või ukseaken, Vaidlustaja pakutaval robotil hanketingimusele vastav vaateava lihtsalt puudus ja Vaidlustaja soovis puudust kompenseerida roboti käpa küljes oleva kaameraga (vaidlustuse p 2.6.8) või muuta pakkumuses esitatud robotit nii, et sellel oleks klaasist sein . 2.5. Tehnilise kirjelduse esildise p 5.7 nõue T ehnilise kirjelduse esildise p 5.7 on seatud nõue, et väljastuspunktide juures peab olema „eraldi“ ekraan – sellest on ainuvõimalik mõistlik järeldus, et iga väljastuspunkti juures peab olema eraldiseisev ekraan, millelt saaks lihtsalt jälgida konkreetse kasti täituvust. Üks ühine ekraan kõikide väljastuspunktide kohta nagu Vaidlustaja on pakkunud seda eesmärki ei täida, sest kasutaja peaks hakkama eraldi andmeid otsima konkreetse kasti ja väljastuspunkti täituvuse kohta ning sel moel poleks konkreetse kasti täituvuse jälgimine enam lihtne . 2.6. Tehnilise kirjelduse p 11.2 nõue Vaidlustaja on ilmselgelt esitanud tingimusliku pakkumuse, sest Vaidlustaja pakkumuse kohaselt peab laadimistööde teostamiseks vajaliku tehnika tagama hoopis tellija. Vaidlustaja väide, et pakkuja üldsõnaline kinnitus tingimuse täitmise kohta on kuidagi „tugevama jõuga eritingimus“ kui pakkumuse koosseisus esitatud eraldi dokument paigaldustööde kohta, ei ole tõsiseltvõetav. Kui üldse, siis pigem on just paigaldustööde kohta esitatud eridokument tõenduslikult tugevam, sest sisaldab detailseid tingimusi paigalduse, laadimise ja montaaži kohta. Vaidlustaja vastutab ise, et tema pakkumuses esitatud andmed vastaksid hanketingimustele, mitte ei saa Vaidlustaja väita, et hanketingimustele mittevastava sisuga pakkumuse osad tuleks lihtsalt tähelepanuta jätta. III Menetluslikud küsimused Esindusõigus. Vandeadvokaat Kristina Laarmaa kinnitab esindusõiguse olemasolu ja palub kõik menetlusega seotud dokumendid esitada e-posti aadressil
[email protected] . Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses. Kolmanda isiku esindaja leiab, et vaidlustuse lahendamine on võimalik istungit pidamata kirjalikus menetluses, kuivõrd asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud on võimalik tuvastada istungit korraldamata (RHS § 196 lg 1). Juhindudes eeltoodust palun: jätta vaidlustus rahuldamata; mõista vaidlustusmenetlusega seotud Kolmanda isiku menetluskulud välja V aidlustajalt, V aidlustaja menetluskulud jätta V aidlustaja kanda. Lugupidamisega Kristina Laarmaa Vandeadvokaat OÜ Varo volitatud esindaja