Otsus

-+ < OTSUS Vaidlustusasja number 217-24-273311 Otsuse kuupäev 09.12.2024 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus Datafruit OÜ vaidlustus Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse riigihankes „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala andmeladude ja analüütika arendus ja hooldus“ (viitenumber 273311) Datafruit OÜ pakkumuse tagasi lükkamise otsusele Menetlusosalised Vaidlustaja, Datafruit OÜ, esindaja vandeadvokaat Merit Lind Hankija, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, esindaja Kerli Lubja Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Riigihangete seaduse RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja § 198 lg 1 alusel 1. Rahuldada Datafruit OÜ vaidlustus ja tunnistada kehtetuks Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse 17.10.2024 otsus lükata tagasi Datafruit OÜ pakkumus. 2. Mõista Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuselt Datafruit OÜ kasuks välja tasutud riigilõiv 1280 eurot ja esindaja kulud 2100 eurot (käibemaksuta). EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 03.06.2024 avaldas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala andmeladude ja analüütika arendus ja hooldus“ (viitenumber 273311) (edaspidi Riigihange) hanketeate. „Lisainfo“ p-i 5.3 kohaselt [---] Hankija tunnistab edukaks kuni neli enim väärtuspunkte saanud pakkumust ja sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujatega raamlepingu. Juhul, kui hindamisele kuulub vähem kui neli pakkumust, on hankijal õigus tunnistada edukaks kõik hindamisele pääsenud pakkumused (raamlepingu korral). 2. 07.11.2024 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Datafruit OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija 17.10.2024 otsusele lükata tagasi Datafruit OÜ pakkumus. 3. Vaidlustuskomisjon teatas 14.11.2024 kirjaga nr 12.2-10/217 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 19.11.2024 ja neile vastamiseks 22.11.2024. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks Hankija. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Vaidlustaja, Datafruit OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 4.1. „Nõuded pakkuja meeskonnale“ p-i 1.1 kohaselt pidi pakkuja esitama lepingu sõlmimiseks vähemalt 4 meeskonnaliiget ning sama dokumendi p-i 1.1.2 kohaselt võis esitatud meeskonnas olla kokku maksimaalselt 8 meeskonnaliiget. „Nõuded pakkuja meeskonnale“ sisaldas ka Hankija poolt meeskonna liikmetele individuaalselt ja meeskonnale tervikuna kehtestatud sisulisi hariduse, kogemuse ja oskuste nõudeid (nõuete p-id 2 ja 3) ning erinevaid lisandväärtusi, mille pakkumist Hankija pakkujatelt soovis (nõuete p 4). Vaidlustaja esitas pakkumuse koosseisus andmed oma meeskonna kohta vormil „Nõuded pakkuja meeskonnale“. Vormi p-is 2 „Individuaalsed nõuded kogu pakkuja meeskonnale“ loetles Vaidlustaja 9 spetsialisti nimed ja andmed, sh 2 süsteemiarhitekti – T.E. (süsteemiarhitekt A) ja R.S. (süsteemiarhitekt B). Hankija esitas 24.09.2024 Vaidlustajale meeskonnaliikmete arvu kohta küsimuse, paludes Vaidlustajal selgitada, kuidas vastab esitatud meeskond „Nõuded pakkuja meeskonnale“ p-ile 1.1.2 (sõnumivahetuse ID: 887287). Vaidlustaja vastas Hankija küsimusele 27.09.2024 ning selgitas: 1) Vaidlustaja pakkumuses esitatud dokumendi „Nõuded pakkuja meeskonnale“ punkti 2 „Individuaalsed nõuded kogu pakkuja meeskonnale“ jäid R.S. (süsteemiarhitekt B) andmed (ja sellega koos 9 meeskonnaliiget) inimliku eksituse tõttu; 2) Vaidlustaja pakutud meeskonnas on tegelikult 8 liiget; 3) süsteemiarhitekt B (R.S.) on teistest pakkumuse materjalidest eemaldatud ja tema kogemusele ei ole pakkumuses tuginetud; 4) eksimuse põhjuseks oli see, et algses Hankija poolt avaldatud „Nõuded pakkuja meeskonnale“ (p-is 1.1.2) oli maksimaalseks meeskonnaliikmete arvuks märgitud 9 2 (15) meeskonnaliiget (vt nimetatud hankedokumendi esimene versioon), mida Hankija sama dokumendi hilisema versiooniga ühe võrra vähendas. R.S.-i ei ole mujal pakkumuses mainitud ning tema kogemusele ei ole Vaidlustaja tuginenud ei p-is 3, kus pakkujad pidid välja tooma, kellega pakkuja meeskonnaliikmetest on täidetud nõuded, mis pidid olema täidetud Hankija meeskonna peale kokku (st ükskõik millise meeskonnaliikme poolt), ega p-is 4, kus Hankija soovis teada, milliseid lisaväärtusi konkreetne meeskond talle pakub. See on erinev võrreldes süsteemiarhitektiga A (T.E.), kelle kogemusele on Vaidlustaja tuginenud vormi p-is 3. On ilmne, et pakkumust tehes pidas Vaidlustaja meeskonna liikme ja süsteemiarhitektina silmas just T.E., mitte R.S. R.S. käsitlev rida on vormi p-is 2 esitatud tabelis eelviimasena ja mitmel leheküljel, mitte esimese ega viimasena, mistõttu on igati eluliselt usutav, et tema nimi ja sellega koos ka meeskonnaliikmete koguarv võisid ekslikult jääda kahe silma vahele. Hankija poolt kehtestatud vormil „Nõuded pakkuja meeskonnale“ ei olnud p-is 2 meeskonna liikmed ka nummerdatud, mis oleks hõlbustanud meeskonnaliikmete arvu paremat jälgimist. 4.2. Inimliku eksituse tõttu ühe liigse, kuid nõuetele vastava meeskonnaliikme nimetamine pakkumuses on ilmne viga ja mittesisuline puudus ning selle kõrvaldamine selgitustega oli nii võimalik kui lubatav. Mittesisulise puuduse kõrvaldamise lubatavust on kinnitanud ka Riigikohus, kes viitega nii enda varasematele lahenditele kui tuginedes ka Euroopa Kohtu lahenditele leidis, et pakkujal on võimalik korrigeerida pakkumusega seotud andmeid, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead, nii et selle muudatusega ei kaasneks tegelikult uue pakkumuse esitamist1. Vaidlustaja ei pidanud puuduse kõrvaldamiseks mitte mingisuguseid andmeid juurde esitama - kõik Vaidlustaja meeskonda kuuluvad spetsialistid olid pakkumuses tähtaegselt esitatud ning neist ühe eemaldamine, kes eksikombel oli jäänud pakkumusse ühte kohta alles, ei anna Vaidlustajale teiste pakkujate ees mingisugust eelist. 4.3. Hankija on oma otsuses andnud puudusele meelevaldselt vale hinnangu, asudes seisukohale, et kuna tegemist on eksimusega numbrilise näitaja vastu, on puudus igal juhul automaatselt sisuline selle suurusest olenemata ning Hankijal on kohustus pakkumus mittevastavuse tõttu tagasi lükata ning Hankijal puudub igasugune võimalus kaaluda sellise puudusega pakkumuse vastavaks tunnistamist. Hankija on seega redutseerinud oma RHS § 114 lg 2 teisest lausest tuleneva kaalutlusõiguse nullini ning jätnud kaalutlusõiguse teostamata. Kaalutlusõiguse teostamata jätmine on seega käsitletav kaalutlusveana, mis tingib Hankija otsuse kehtetuks tunnistamise. 4.4. Nõue, et pakutud meeskonnas võib kokku olla maksimaalselt kuni 8 meeskonnaliiget, ei ole Riigihankes keskse (sisulise) tähtsusega2. Ka Hankija ei ole oma otsuses selgitanud, milles selle nõude sisuline tähtsus seisneb. „Nõuded pakkuja meeskonnale“ p-is 3.1 on Hankija sätestanud, et meeskond tunnistatakse vastavaks, kui kõik vormil esitatud nõuded, kompetentsid, platvormid ja töövahendid on meeskonnaliikmete poolt kaetud. Järelikult kehtestas Hankija meeskonna vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise otsustamiseks reegli, et määravaks on just sisulised asjaolud – meeskonna kompetentsid jne. Vaidlustaja 1 RKHKo asjas 3-3-1-44-13, p 21.4. 2 RHAD-i tingimuse tähtsusele tugines ringkonnakohus nt kohtuasjas 3-16-1219 (p 16) ja leidis, et ka näiteks hangitavate busside uste arv ei ole hanke keskne tingimus ning selle eesmärki silmas pidades tuleb eelkõige tagada bussireisijate sujuv bussi sisenemine ja väljumine, et ühistransport 3 (15) pakutud meeskonna puhul olid kõik sisulised nõuded täidetud – kõik vormil esitatud nõuded, kompetentsid, platvormid ja töövahendid olid meeskonnaliikmete poolt kaetud (sh vastas meeskond Hankija kehtestatud sisulistele nõuetele nii koos R.S.-iga kui ilma temata). 4.5. Hankija on otsuses jõudnud ekslikule järeldusele, justkui on pakkumuses esineva puuduse kõrvaldamise võimaldamine alati pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine. Samas nähtub isegi Hankija enda viidatud Euroopa Kohtu lahendist (C-131/16) Euroopa Kohtu vastupidine seisukoht (vt C-131/16, p 29), kus kohus möönab, et teatud olukorras on siiski võimalik pakkumuses puudusi kõrvaldada3. Samale seisukohale on jõudnud ka Riigikohus (nt otsus 3-3-1-24-13, p 20 ja seal viidatud Euroopa Kohtu praktika) ja teised kohtud (vt nt TlnRngKo 3-16-1219, p 18-19). Hankija poolt võrdse kohtlemise põhimõttega seoses viidatud teised kohtulahendid (C-87/94, p 54; C-470/99, p 93; C-538/13, p 33) ei ole Vaidlustaja hinnangul asjakohased, sest need ei väljenda Euroopa Kohtu kaasaegsemat kohtupraktikat (vt kohtuasjad C-87/94 ja C-470/99, mis on tehtud nt enne otsust C-131/16) või on neis käsitletud hoopis teistsugust vaidlusküsimust (kohtuasi C-538/13, milles ei käsitletud pakkumuses esitatud puuduste kõrvaldamist üldse). 4.6. Puudus tuleb lugeda mittesisuliseks (formaalseks) ka seetõttu, et Riigihange korraldati just raamlepingu sõlmimiseks ning Hankija nõutud meeskonna näitamine pakkumuses oli vajalik üksnes raamlepingu partnerite väljavalimiseks, mitte mõne konkreetse arendusprojekti elluviimiseks. R.S.-i ekslik nimetamine pakkumuse koosseisus ei tekita olukorda, kus Hankija oleks kohustatud tellima 9 meeskonnaliikme teenuseid – tegemist on mitme täitjaga raamlepingu sõlmimiseks korraldatud Riigihankega, kusjuures konkreetsete tööde teostamiseks korraldatakse minikonkursse, mille tingimused määrab igakordselt Hankija (vt raamlepingu projekti p-d 6.2 kuni 6.4). Juhul, kui Hankija sõlmib raamlepingu ühe partneriga, esitab Hankija küll tellimusi, mitte ei korralda minikonkursse, kuid ka sellisel juhul määrab tellimuse sisu Hankija (vt raamlepingu p-id 6.3 kuni 6.5). Vastavalt „Nõuded pakkuja meeskonnale“ p-dele 1.5 ja 1.6 määrab Hankija alles minikonkursil, milliseid rolle ja mitut spetsialisti nendes rollides ta konkreetses arendusprojektis nõuab, seejuures on Hankijal võimalik nõuda mitut isikut samasse rolli.4 Seega võib Hankija konkreetsel minikonkursil nõuda tegelikult ka kehtestatud 8-st meeskonnaliikmest suuremat meeskonda - näiteks, kui Hankija nõuab minikonkursil kõiki „Nõuded pakkuja meeskonnale“ p-is 1.2 loetletud rolle (8 tk), kuid soovib seejuures mitut arendajat, kujuneb minikonkursi raames meeskonna liikmete arv suuremaks kui raamlepingu hankes kehtestatud maksimaalne 8 (näiteks küsides kõiki rolle ja seejuures kokku 3 arendajat, kujuneb meeskonna suuruseks 10 inimest). Eeltoodust nähtub, et pakkumuses ekslikult ühe täiendava meeskonnaliikme nimetamine ei mõjuta kuidagi raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute tegelikku täitmist. 4.7. Olukorras, kus vaidlustus- ja kohtupraktikas on mittesisuliseks ja seega kõrvaldatavaks puuduseks peetud näiteks tõendite esitamata jätmist busside ümberehitamise kohta tulevikus (vt TrtRngKo 3-22-2270, p 38) või pakkumuses märgitud valet bussi uste arvu (TlnRngKo 3- 16-1219, p 14 ja 19), ei saa Vaidlustaja hinnangul pidada sisuliseks eksimuseks ka rohkemate 3 Euroopa Kohus selgitas C-131/16 punktis 29 (viidates ka varasematele kohtulahenditele), et võrdse kohtlemise põhimõttega ei ole vastuolus, kui pakkumust korrigeeritakse või täiendatakse juhul, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead. 4 „1.5. Kõik rollid ei pea olema igas arendusprojektis nõutud ja hankija sätestab nõutud rollid antud tabeli põhjal igal minikonkursil eraldi. 4 (15) meeskonnaliikmete nimetamist raamlepingu sõlmimiseks korraldatud Riigihankes, kui tegelik tööd teostav meeskonna koosseis ja meeskonnaliikmete arv selguvad alles konkreetsetel minikonkurssidel või Hankija tellimuste põhjal ning pakkuja on Hankijale selgitanud, et üks meeskonnaliige tegelikult meeskonda ei kuulu. 4.8. RHS § 114 lg 2 nõuab hankijalt kaalutlusõiguse teostamist. Hankija on antud juhtumil otsuses teinud olulise kaalutlusvea, leides, et rohkemate meeskonnaliikmete nimetamine pakkumuses on selline puudus, mille suhtes tal puudus kaalutlusõigus, ja jättes kaalutlusõiguse sisuliselt teostamata5. 4.9. Vaidlustaja täiendavad seisukohad. 4.9.1. Pooled ei vaidle selle üle, et vormi muutmine ei ole olnud pakkumuse tagasilükkamise aluseks ja et Vaidlustaja spetsialistid vastasid Hankija poolt meeskonnaliikmetele kehtestatud sisulistele nõuetele. 4.9.2. Vaidlustaja on jätkuvalt seisukohal, et kõikidele Hankija nõuetele vastav 8-liikmeline meeskond oli tema pakkumuses algusest peale olemas ning Vaidlustaja vaid selgitas vastuseks Hankija küsimusele, et üks meeskonnaliige (R.S.) oli pakkumusse jäänud eksimuse tõttu.. Hankija oleks pidanud Vaidlustaja pakkumuse RHS § 114 lg 1 alusel vastavaks tunnistama. Hankija on asunud jäigale seisukohale, et kõrvaldatavateks puudusteks saavad olla vaid vormilised puudused, kuid kõiki muid kõrvalekaldeid tuleb automaatselt käsitleda sisulistena. 4.9.3. Vaidlustaja ei tuginenud meeskonna täiendavate kogemuste („Nõuded pakkuja meeskonnale“, p 4) puhul mitte kordagi R.S.-i kogemusele. Seetõttu on alusetu Hankija väide, justkui oleks Vaidlustaja nimetanud rohkem meeskonnaliikmeid suurema punktiskoori saamiseks või et R.S. meeskonda kuulumine või eemaldamine võis mõjutada pakkumuse hindamist. Hankija on ka ise möönnud, et Vaidlustaja pakutud meeskonnaliikmete puhul olid kõik sisulised nõuded täidetud ja selle kontrollimiseks nõutud andmed esitatud. 4.9.4. Vaidlustajale jääb arusaamatuks, kuidas ja milliseid eeliseid ühe üleliigse ja ekslikult pakkumusse jäänud isiku, kelle näitajatele Vaidlustaja ei ole Riigihankes tuginenud, Vaidlustaja pakkumusest eemaldamine võrreldes teiste pakkujatega annaks või kuidas see ikkagi teised pakkujad reaalselt ebavõrdsesse olukorda asetaks. Olukorras, kus kohtupraktikas on jaatatud võimalust esitada pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva ka koos pakkumusega nõutud dokumente, mis olid (kontrollitavalt) olemas ka enne pakkumuse esitamise tähtpäeva, sest selline dokumentide hilisem juurdeesitamine ei anna pakkujale teiste ees eelist, siis ei saa käesoleval juhuVaidlustaja mingit eelist sellega, kui eemaldab ühe pakkumusest sinna ekslikult jäänud üleliigse meeskonnaliikme. 4.9.5. Vaidlustaja küll nõustub, et meeskonnaliikmete arv on väljendatud numbriga, kuid Vaidlustaja hinnangul tuleb erinevalt käsitleda olukorda, kus meeskonnaliikmete arv on nõutust väiksem (st pakkumus on puudusega ja RHAD-i tingimustele vastamiseks peaks 5 Olukorras, kus hankija üldse selgitusi ei küsinud, võttis ringkonnakohus kaalutlusõiguse õigusvastase teostamise kohta seisukoha nt haldusasjas 3-21-722 (p 13-14). Vaidlustaja hinnangul on kaalutlusveaga tegemist ka olukorras, kus hankija küll küsib selgitust, kuid eksib kõrvalekalde määratlemisel sisuliseks või mittesisuliseks või kui hankija jätab mittesisulise kõrvalekalde korral sisuliselt kaalumata võimaluse tunnistada pakkumus koos mittesisulise puudusega vastavaks. 5 (15) pakkuja esitama juurde täiendava isiku ja tema kohta nõutud andmed) ning olukorda, kus on eksikombel esitatud rohkem meeskonnaliikmeid, kes küll kõik vastavad sisulistele nõuetele ja on pakkumuses esitatud, kuid pakkuja selgitab Hankijale, et üks nendest meeskonnaliikmetest tegelikult meeskonda ei kuulu. Hankija on selgelt jätnud oma kaalutlusõiguse selles osas teostamata. Vaidlustajale võimaluse andmine selgituste esitamiseks ei tähenda iseenesest, et kaalutlusõigust oleks õiguspäraselt teostatud, kui Hankija Vaidlustaja selgituses esitatud teavet otsuse tegemisel ignoreerib. 4.9.6. Hankija tähtsustab meeskonnaliikmetele esitatud sisulisi nõudeid – et just meeskonnaliikmed peavad tagama lepingu nõuetekohase ja kvaliteetse täitmise, mistõttu Hankija esitas neile RHAD-is detailsed ja põhjalikud nõuded.6 Kui pakkuja meeskonna liikmete poolt on täidetud kõik rollid, kõigi isikute kohta on esitatud kõik nõutud andmed, kõik meeskonnaliikmed vastavad kõikidele esitatud nõuetele, kuid üks meeskonnaliige on esitatud ekslikult liigselt (rolli dubleerivalt), siis on meeskonnaliikmete arv (number) Vaidlustaja hinnangul formaalne, mitte sisuline puudus, ja seda puudust on võimalik selgitusega kõrvaldada (ja Vaidlustaja kõrvaldas selle). Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija käsitleb mittesisuliste kõrvalekalletena ekslikult ja alusetult üksnes vormistamisega seotud puudusi, mis on vastavalt vaidlustus- ja kohtupraktikale põhjendamatult ja ebaproportsionaalselt kitsas lähenemine. 5. Hankija, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu. 5.1. Pakkumuses esinev puudus saab olla formaalne ehk mitte-sisuline üksnes juhul, kui selle kõrvaldamine pakkumuse sisu ei muuda ning selgituse alusel oleks üheselt arusaadav, et pakkumus vastas riigihanke alusdokumentidele pakkumuse esitamise hetkel. Pakkuja meeskond ja seatud nõuetele vastamine meeskonna poolt ei saa olla formaalne puudus, kui pakkumusest endast ei tulenenud pakkumuse esitamise hetkel, millise meeskonnaga pakkuja Riigihankes osaleda soovis. Pärast pakkumuste esitamise tähtaega antud selgitustega ei saa muuta pakkumuse sisu. 5.2. Pakkumuses esitatud meeskonna vormil on aga esitatud töid teostavasse meeskonda kokku 9 meeskonnaliiget, mida on Vaidlustaja kinnitanud ka Riigihankes peetud teabevahetuses.7 5.3. Kuigi tingimuse sisulist seadmist ei ole vaidlustatud ja Hankijal ei ole kohustust otsuses selgitada, mis on iga Riigihanke tingimuse seadmise põhjuseks, on Vaidlustaja siiski esitanud omapoolse arvamuse, et vaidlusalune tingimus meeskonna osas ei ole „keskse tähtsusega“. Meeskonna vormi p 1.1.2 (esitada maksimaalselt 8 meeskonnaliiget) oli seatud eesmärgipäraselt ja selle täpne järgimine oli Hankija jaoks oluline. Hankija soovib Riigihankes tagada, et meeskonda esitataks üksnes isikud, kes tegelikult töid teostama hakkavad, et meeskond ei oleks tellitavate tööde teostamiseks ebamõistlikult suureks paisutatud (see raskendab infovahetust, töötundide kontrollimist, tööde tellimist ja 6 Meeskonnaliikmetele sisuliste nõuete kehtestamisel on hankija olnud väga põhjalik. Näiteks on hankija ainuüksi projektijuhile esitanud tingimusi viies eri kategoorias ja eri kriteeriumite alusel, nõudnud iga nõudmise täitmise kohta detailseid andmeid jne (vt RHAD dokument „Nõuded pakkuja meeskonnale“ lk 4-5), mis on toonud kaasa vajaduse pakkujatel pöörata palju tähelepanu kõnealuste rohkete nüansside täitmisele. 7 Pakkuja sõnum teabevahetuses: “Esitatud pakkumusse on 9 meeskonnaliiget jäänud inimliku hooletusvea tõttu ja see viga on esitatud pakkumust vaadates ilmne. /.../ Eeltoodu ei vähenda siiski pakkuja vastutust, vabandame siiralt pakkumuse koostamisel tehtud inimliku vea eest.“ 6 (15) planeerimist) ning et meeskonda ei lisataks selliseid isikuid, kes üksnes näiliselt meeskonda kuuluvad ja on esitatud vaid seatud nõuete täitmiseks. Selles Riigihankes oli võimalik teenida meeskonna täiendavate kogemuste alusel lisapunkte (meeskonna vorm p 4), mistõttu esines reaalne risk, et pakkujad esitavadki oluliselt rohkem meeskonnaliikmeid üksikute lisandväärtuste eest punktide teenimiseks. See aga ei tagaks Hankijale kõrgema kompetentsiga meeskonna kaasamist tööde teostamisse, mistõttu on Hankija soovinud sellise olukorra tekkimise välistada. Riigihankes seatud tingimusi vaidlustatud ei ole, seega on need kehtivad. 5.4. CV vormil esitatavatele andmetele kehtisid muuhulgas sama üldtingimused meeskonna kohta, need on teineteise lahutamatuks osaks. Vaidlustaja soovib üldtingimusi põhjendamatult käsitleda esitatavatest andmetest eraldiseisvalt ja on seda püüdnud teha ka pakkumust koostades, kui üldtingimused esitatavalt vormilt kustutas. Hankija on need aga selgelt esitanud koos ühes ja samas dokumendis ja määranud need kohustuslikuks. Vaidlustaja käsitluses ei tulekski justkui meeskonnale kehtivaid üldtingimusi pakkujatel järgida, mis muudaks need sisutühjaks. Vastavalt meeskonna vormi p-ile 3.1, tuli pakkujal järgida kõiki nõudeid, sh ka neid üldiseid nõudeid, mille pakkuja oli meeskonna vormi täites omavoliliselt kustutanud. 5.5. Tähtsust ei oma asjaolu, kas tegemist on inimliku eksimusega või mitte. Ka kohtupraktikas on analüüsitud, et inimliku eksimuse tagajärjel esitatud puudusega pakkumus on endiselt puudusega pakkumus, mida hankija vastavaks tunnistada ei saa.8 Pakkumuse koostamisel tuli aluseks võtta kehtivad Riigihanke alusdokumendid. 5.6. Asjaolu, et Vaidlustaja väitel on meeskonna vormi p-dest 3 ja 4 konkreetse isiku kohta andmed eemaldatud, ei oma asja lahendamisel tähtsust ega ole ka ühelgi viisil kontrollitav. Meeskonna vormi p-des 3 ja 4 ei ole Vaidlustaja tuginenud kõikidele meeskonnaliikmetele, vaid on teinud valiku. P-is 3 on tuginetud neljale meeskonnaliikmele ja p-is 4 tuginetud kahele meeskonnaliikmele. See aga ei vii ühelgi moel järeldusele, et ülejäänud meeskonnaliikmed siiski meeskonda ei kuulu. Hankija ei olegi nõudnud, et nendes punktides tuginetaks kõikidele meeskonnaliimetele, mistõttu ei saagi selle alusel pakkumusse kuuluvate meeskonnaliikmete osas järeldusi teha. 5.7. Lubades pakkumuses esitatud meeskonda pärast pakkumuste esitamise tähtaega muuta, rikuks Hankija läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid ning oleks vastuolus enda seatud tingimustega. Hankija on seadnud selge tingimuse, mille kohaselt oli pakutava meeskonna maksimaalne suurus 8 liiget. Ühelgi põhjusel ei ole Hankijal võimalik arvestada sellest nõudest selgelt kõrvalekalduvate näitajatega pakkumust vastavana, kuivõrd see oleks vastuolus Riigihanke alusdokumentides seatud tingimustega ja oleks ühtlasi käsitletav ebavõrdse kohtlemisena teiste pakkujate suhtes. Koguste, mõõtude ja muude numbriliste näitajate vastu pakkumuse koostamisel eksimine on käsitletav pakkumuse sisulise puudusena sõltumata eksimuse väiksusest, mistõttu puudub 8 TlnHK otsus 30.03.2021, 3-21-319 (p-d 16–17). 7 (15) hankijal diskretsioon pakkumuse vastavaks tunnistamise otsustamisel.9 Nõutud meeskonna suurus on samuti numbriline näitaja, mida pakkumuse esitamisel tuli järgida. 5.8. Sisulise kõrvalekalde vastand „formaalne kõrvalekalle” tähendab, et puudus seisneb pigem pakkumuse vormistamises, mitte selle sisus (RHS § 46 lg 4).10 Pakkujal on võimalik selgituse kaudu taotleda üksnes formaalsete puuduste kõrvaldamist. RHS § 114 lg 2 sõnastusest tulenevalt tehakse vahet selgitatavatel ja mitteselgitatavatel puudustel. Selgituse küsimise on võimalik eeskätt seletada või avada mõne olemasoleva tingimuse sisu ja mõtet, kuid sellega ei saa asuda muutma alusdokumente ega pakkumust. Pakkumus peab vastama hanketingimustele pakkumuse avamise ajal. Sisuliselt mittevastavat pakkumust ei ole võimalik vastavaks selgitada. Pakkumuse vormistamise veaks ehk formaalseks puuduseks ei ole seega kuidagi võimalik pidada pakkumuse koosseisus esitatud isikulisi meeskonnaliikmeid ja nende arvu. 5.9. Meeskond on selles hankemenetluses keskse tähtsusega, kuna just nemad peavad tagama lepingu nõuetekohase ja kvaliteetse täitmise. Kui võtta arvesse Hankija poolt meeskonnale seatud nõuete detailsust ja põhjalikkust, on ilmne, et see on Riigihanke üheks olulisimaks tingimuseks. Mittevastava meeskonna koosseisu esitamine on kahtlusteta sisuline puudus, mida ilma pakkumust muutmata kõrvaldada võimalik ei ole ja sellele rajanes ka Hankija otsus. 5.10. Isegi juhul, kui igal konkreetsel minikonkursil meeskonna suurus sõltuvalt tellimuse sisust varieerub, peab pakutud meeskond olema siiski hankelepingute täitmiseks tagatud. Ka raamleping toob välja, et nõuetele vastav meeskond peab samal kujul olema lepingupartneri poolt kogu lepinguperioodil tagatud. Jääb arusaamatuks, kuidas meeskonna hilisem täienemine vajaduspõhiselt muudab Vaidlustaja hinnangul selle koosseisu mittesisuliseks tingimuseks pakkumuse esitamisel. Tingimuse sisulisus ei sõltu ühelgi moel sellest, kas selle täitmises on võimalik põhjendatud juhtudel lepingu täitmise perioodil muudatusi teha või mitte. 5.11. Hankija täiendavad seisukohad. 5.11.1. Vaidlustaja pakkumusest ei ole võimalik järeldada, et tegemist oli vormistusliku või muu taolise formaalse puudusega, mille kõrvaldamine selgituse teel oleks võimalik. 5.11.2. Meeskonna vormil toodud üldtingimused ei ole lahutatavad samas dokumendis esitatud täidetavatest lahtritest meeskonna nõuete täitmise kirjeldamiseks. Need täiendavad teineteist ja kuuluvad kokku, olles selgelt ühes alusdokumendis esitatud. 5.11.3. Kaalutlusõigus on seaduse alusel hankija teostada. Kui Hankija on kõiki asjaolusid arvesse võtnud ja otsuse nende alusel teinud, ei ole otsuse sisuga mittenõustumine aluseks väitel, et Hankija on otsuse teinud õiguslikult valesti. Hankija on kaalunud kahte Vaidlustaja pakkumuses esinevat olulist puudust – esiteks etteantud hankedokumendi muutmist Vaidlustaja poolt (mõned read on kustutatud, vormi tingimused kustutatud ja vormi blankett muudetud), mille osas on Hankija kaalumise tulemusena otsustanud, et pakkumus on võimalik ka muudetud kujul läbi vaadata ning teiseks meeskonna esitamine tingimusele mittevastavas koosseisus, mille osas on Hankija esitanud 9 TrtHKo 3-15-1140, p 20; VAKOo 85-22/248784, VAKOo 88-22/250810. 10 Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne, § 114, kommentaar 30. 8 (15) põhjendused pakkumuse tagasilükkamise kohta. Vaidlustaja mõistab kaalutlusõiguse teostamise õigust ja kohustust selles osas ebaõigesti, et pakkuja kasuks kaalutleda ei ole võimalik olukorras, kus pakkuja on esitanud riigihanke alusdokumentide fikseeritud ühemõttelisele tingimusele mittevastava pakkumuse ja Hankija ei saa veenduda, milline oli Vaidlustaja tegelik tahe pakkumuse koostamisel. Asjaolu, kas tegemist on inimliku eksimusega või teadliku otsusega meeskonna komplekteerimisel, ei ole Hankijal võimalik tagantjärele kindlaks teha, isegi kui see omaks tähtsust, mis põhjusel on mittevastav pakkumus esitatud. Hankija saab ja peab lähtuma üksnes asjaoludest, mis on talle pakkumuse koosseisus esitatud ja teatud juhtudel selgituse kaudu teatavaks tehtud. 5.11.4. Riigihankemenetluses tuleb järgida RHS § 3 fikseeritud üldpõhimõtetele rajanevaid fundamentaalseid kohustusi, millest hankija ka kaalutlemise tulemusena järeleandmisi teha ei saa. RHS § 114 sätestab regulatsiooni pakkumuse vastavuse kontrollimiseks, mille eesmärgiks on pakkumuste vastavuse kontrolli kaudu tagada riigihanke üldpõhimõtete realiseerimine. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et pakkujatel on võrdsed võimalused nii pakkumuste ettevalmistamise kui ka hankija poolt pakkumuste vastavuse kontrolli ajal, et kõigile pakkujatele tagatakse pakkumuse koostamisel ja pakkumuse kontrollimisel võrdsed võimalused. Kõigi pakkujate esitatud pakkumustele peavad kehtima samad tingimused. Pakkumuse vastavuse kontrollimisel on hankija seotud riigihangete alusdokumentides sätestatuga ning nendele tingimustele/nõuetele mittevastava pakkumuse vastavaks tunnistamine rikub võrdse kohtlemise põhimõtet.11 5.11.5. Vaidlustaja soov ühe konkreetse meeskonnaliikme eemaldamisel meeskonnast on aga üksnes pakkuja tagantjärele esitatud subjektiivne otsus, millist meeskonda tööde teostamisel kasutada, mis oli aga kohustuslik pakkumuse koostamisel. Hankija ei nõudnud tingimata just kaheksa meeskonnaliikme esitamist, lubatav oli ka meeskond väiksemas koosseisus. Pakkumusest endast ei ole seega üheselt tuvastatav, milliste meeskonnaliikmetega pakkuja töid teostama asuda soovib. Lubades meeskonda pakkujal ühepoolselt pärast pakkumuste esitamise tähtaega muuta, asetaks Hankija konkreetse pakkuja teiste pakkujatega võrreldes aga ebavõrdselt soodsasse olukorda, kuna teistel tuli sama töö pakkumuse koostamisel teha enne pakkumuste esitamise tähtaja saabumist. Kui Hankija teeb enda kehtestatud tingimusest pärast pakkumuste esitamist järeleandmisi ja näiteks otsustab mõnd tingimust pakkuja kasuks mitte rakendada, ei ole tegemist kõikidele pakkujate võrdse kohtlemisega menetluse läbiviimisel. 5.11.6. Hankija ei saa vastavusotsuse tegemisel argumenteerida, et ühe meeskonnaliikme kõrvale jätmine esitatud pakkumusest oleks lubatav, kuna Vaidlustaja on nimetanud seda inimlikuks eksimuseks (milles Hankija veenduda ei saa), kuid rohkemate meeskonnaliikmete kõrval jätmine ei oleks enam lubatav. Tõmmata piiri selliselt, et ühe, Vaidlustaja poolt väidetud hooletusest tekkinud eksimuse kõrvaldamine saab olla formaalne puudus, ei ole Hankija hinnangul ka seetõttu võimalik, et samale loogikale tuginevalt oleks sellisel juhul võimalik pakkumust ka märkimisväärselt suuremas ulatuses muuta. Näiteks asudes tagantjärele seisukohale, et Vaidlustaja sooviski esitada vaid 4 meeskonnaliiget ja hankelepingu nendega täita. Puuduse formaalne või sisuline olemus ei saa ega tohikski sõltuda sellest, millises ulatuses Vaidlustaja muudatusi teha soovib, vaid peab tuginema sellele, millist 11 Neid põhimõtteid on vaidlustus- ja kohtupraktikas korratud sageli. Näiteks VAKO 59-24/276296 30.04.2024 otsuses asjas 59-24/276296 (p 7.4.1) 9 (15) tingimust või sisu soovib Vaidlustaja muuta. Kuivõrd Hankijal ei ole kuidagi võimalik ühemõtteliselt kindlaks teha ega tagantjärele tuvastada, milline oli pakkuja tegelik soov meeskonna koostamisel, oleks selles muudatuse tegemise lubamine pärast pakkumuste esitamise tähtaega pakkujate ebavõrdne kohtlemine ja viiks riigihanke tingimuste meelevaldse tõlgendamiseni kohandades neid pakkujale sobivaks. 5.11.7. Hankija hinnangul on varasemas vastuses viidatud kohtupraktika12 praeguses vaidluses kohaldatav, sõltumata sellest, et varasemas lahendis oli arutlusel juhtum, kus pakkuja oli jätnud kinnituskirja esitamata. Lahendis puudutas kohus nimelt olukorda, kus pakkuja soovis teha pärast pakkumuste esitamise tähtaega meeskonna koosseisus muudatusi, mida käsitleti lubamatutena. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 6. 17.10.2024 „Vastavusotsuses“ on toodud Vaidlustaja pakkumuse RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükkamise põhjendused. Kokkuvõtlikult on need järgmised: 1) pakkuja on esitanud meeskonda 9 liiget, mis ei vasta „Nõuded pakkuja meeskonnale“ p-ile 1.1.2. Pakkuja kinnitas teabevahetuses, et on esitanud pakkumuse, mis meeskonnaliikmete arvu osas ei vasta tingimustele: „Esitatud pakkumusse on 9 meeskonnaliiget jäänud inimliku hooletusvea tõttu /.../“; 2) tähtsust ei oma, mis põhjusel on mittevastavus pakkumuses tekkinud ja kas tegemist on suure või väikese eksimusega, pakkujal lasub pakkumuse koostamisel hoolsuskohustus tagamaks pakkumuse vastavus kõigile kehtestatud tingimustele; 3) Hankija on seadnud selge tingimuse, mille kohaselt on pakutava meeskonna maksimaalne suurus 8 liiget. Hankijal ei ole võimalik arvestada sellest nõudest selgelt kõrvalekalduva näitajaga pakkumust vastavana, kuivõrd see oleks vastuolus tingimusega ja ühtlasi käsitletav ebavõrdse kohtlemisena teiste pakkujate suhtes; 4) koguste, mõõtude ja muude numbriliste näitajate vastu pakkumuse koostamisel eksimine on käsitletav pakkumuse sisulise puudusena sõltumata eksimuse väiksusest, mistõttu puudub Hankijal diskretsioon pakkumuse vastavaks tunnistamise otsustamisel. Otsuse lükata Vaidlustaja pakkumus tagasi põhjendusest järeldub selgelt, et Vaidlustaja poolt vormi „Nõuded pakkuja meeskonnale“ muutmine pole toonud kaasa Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamist. „Vastavustingimused“ osa PAKKUJA MEESKOND on sõnastatud järgmiselt: „Meeskond peab vastama alusdokumendis „Nõuded pakkuja meeskonnale“ esitatud nõuetele. Punktis 4 märgitud "Ühised meeskonna lisaväärtused" on vabatahtlikud kompetentsid ja kogemused, mis annavad hindamisel lisandväärtust, mistõttu nende täitmine ei ole kohustuslik. Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja meeskond (uuendatud 19.06) (Dokumendi vorm / Nõuded pakkuja meeskonnale.docx)“ 12 TlnHK otsus 30.03.2021, 3-21-319 (p-d 16–17). 10 (15) Hankija on „Nõuded pakkuja meeskonnale“ esitanud järgmised üldised nõuded meeskonnale: 1.1. Pakkuja peab esitama lepingu sõlmimiseks isikuliselt vähemalt 4 meeskonnaliiget. 1.1.1. Pakkuja peab tagama, et pakutud meeskonna koosseis on tööde teostamiseks tellija jaoks kogu hanke perioodil täis töömahus olemas. 1.1.1.1. Hankijal ei ole kohustust tagada täismahus kõigi meeskonnaliikmete hõivatust, kuid pakkujal peab olema valmidus pakkuda eelpool kirjeldatud mahus meeskonda kogu hanke perioodil hankelepingu(te) täitmiseks. 1.1.2. Esitatud meeskonnas võib kokku olla maksimaalselt kuni 8 meeskonnaliiget. 1.2. Pakkujal peab olema võimekus komplekteerida ja minikonkursil esitada hankelepingu täitmiseks meeskond, mille koosseisu kuuluvad vastavalt vajadusele: 1.2.1. projektijuht; 1.2.2. analüütik; 1.2.3. arhitekt/vanemarendaja; 1.2.4. süsteemiarhitekt; 1.2.5. arendaja; 1.2.6. äriteabe analüütik; 1.2.7. kasutajakogemuse/kasutajaliidese (UX/UI) disainer; 1.2.8. testija. 1.3. Rolle ei ole lubatud katta. 1.4. Samasse rolli (näiteks mitme arendaja puhul) ei saa määrata sama isikut. 1.5. Kõik rollid ei pea olema igas arendusprojektis nõutud ja hankija sätestab nõutud rollid antud tabeli põhjal igal minikonkursil eraldi. 1.6. Hankija võib minikonkursil nõuda ka mitut isikut sama rolli täitma (tähistatud sellisel juhul "Roll A", "Roll B", ... ). 1.7. Pakkuja meeskonnal peavad kogumis olema kaetud CV vormil märgitud kompetentsid, mis on saavutatud viimase 84 kuu jooksul arvates hanke avaldamisele eelnevast tervest kuust. Iga meeskonnaliige üksikult peab omama vähemalt ühte kompetentsi või kogemust. 1.8. Hankija selgitab, et kui mingil kogemusel on nõue, et see oleks teostatud konkreetse perioodi jooksul enne riigihanke algust, siis vastav periood kehtib lepingu kestel isiku meeskonda liitmisele ajahetkele eelnevalt 19.06.2024 oli Hankija muutnud nõudeid pakkuja meeskonnale ja maksimaalselt 9 meeskonnaliikme asemel nõudnud maksimaalselt 8-t meeskonna liiget. Hankija on vaidlustusmenetluses selgitanud seda, miks meeskonna liikmete arv on tema jaoks oluline. Hankija soov tagada, et meeskonda esitataks üksnes isikud, kes tegelikult töid teostama hakkavad ja et meeskond ei oleks tellitavate tööde teostamiseks ebamõistlikult suureks paisutatud (see raskendab infovahetust, töötundide kontrollimist, tööde tellimist ja planeerimist) ning et meeskonda ei lisataks selliseid isikuid, kes üksnes näiliselt meeskonda kuuluvad ja on esitatud vaid seatud nõuete täitmiseks, on vaidlustuskomisjonile mõistetav ja veenev. Samas ei selgunud vaidlustusmenetluses see, miks on põhjendatud just nõue maksimaalselt 8 meeskonna liiget. 11 (15) Seega pidi pakkuja Hankija ette antud vormil esitama vähemalt 4, kuid mitte üle 8 meeskonna liikme ja andmed nende nõuetele vastavuse kohta. 7. Vaidlust pole selles, et Vaidlustaja on oma pakkumuses vormis „Nõuded pakkuja meeskonnale“ esitanud 9 meeskonnaliiget (sh kaks süsteemiarhitekti - A ja B). Vaidlustaja pakkumuses esineb puudus - meeskonna liikmeid on rohkem kui „Nõuded pakkuja meeskonnale“ p-is 1.1.2. on ette nähtud. Vaidlus on selles, kas Hankija on seda puudust Vaidlustaja pakkumuses pidanud õigesti sisuliselt puuduseks, mida selgitustega pole võimalik parandada. Vaidlustaja on järgmistel seisukohtadel: 1) Vaidlustaja on esitanud 9 meeskonna liiget, tegemist on inimliku eksitusega - Vaidlustaja pakutud meeskonnas on tegelikult nõutud 8 liiget, algses oli Hankija poolt avaldatud hankedokumendis „Nõuded pakkuja meeskonnale“ (p-is 1.1.2) maksimaalseks meeskonnaliikmete arvuks märgitud 9 meeskonnaliiget, mida Hankija sama dokumendi hilisema versiooniga ühe võrra vähendas, on usutav, et ühe süsteemiarhitekti nimi ja sellega koos ka meeskonnaliikmete koguarv võisid ekslikult jääda kahe silma vahele; 2) Vaidlustaja pakkumuses esines formaalne (mittesisuline) puudus, Vaidlustaja kõrvaldas selle puuduse oma selgitustega, meeskonna liikmete arvu nõue ei ole keskse (sisulise) tähtsusega, pakkumuses ekslikult ühe täiendava meeskonnaliikme nimetamine ei mõjuta kuidagi raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute tegelikku täitmist; 3) Vaidlustaja ei pidanud puuduse kõrvaldamiseks mitte mingisuguseid andmeid juurde esitama - kõik Vaidlustaja meeskonda kuuluvad spetsialistid olid pakkumuses tähtaegselt esitatud ning neist ühe eemaldamine, kes eksikombel oli jäänud pakkumusse ühte kohta alles, ei anna Vaidlustajale teiste pakkujate ees mingisugust eelist; 4) Hankija poolt kaalutlusõiguse teostamata jätmine on käsitletav kaalutlusveana, mis tingib Hankija otsuse kehtetuks tunnistamise. Vaidlustaja leiab, et vastates 27.09.2024 Hankija 24.09.2024 esitatud selgitustaotlusele (Hankija hinnangul ei ole eeltoodust tulenevalt Teie poolt esitatud meeskonna koosseis kooskõlas hanke tingimustega, kuna olete esitanud 9 meeskonnaliiget. Palun Teie selgitust, kuidas vastab esitatud meeskond hanke alusdokumendi „Nõuded pakkuja meeskonnale“ punktile 1.1.2. ), et esitatud pakkumusse on 9 meeskonnaliiget jäänud inimliku hooletusvea tõttu ja see viga on esitatud pakkumust vaadates ilmne. Teistest pakkumuse materjalidest on meeskonnaliige (8) süsteemiarhitekt B: R.S. eemaldatud ning tema kogemusele ei ole pakkumuses tuginetud. Eksimus võis mõneti olla põhjendatud asjaolust, et algses hankedokumendis „Nõuded pakkuja meeskonnale“, mida muudeti 19.06, võis esindatud meeskonnas kokku olla maksimaalselt kuni 9 meeskonnaliiget. Eeltoodu ei vähenda siiski pakkuja vastutust, vabandame siiralt pakkumuse koostamisel tehtud inimliku vea eest. Palume eeltoodust tulenevalt esitatud pakkumus, mis sisaldab lihtsalt kõrvaldatavat ebaselgust, lugeda riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele vastavaks ning seda mitte tagasi lükata, on puudus pakkumuses kõrvaldatud ja pakkumus oleks tulnud RHS § 114 lg 1 alusel vastavaks tunnistada. 8. RHS § 114 lg 1 kohaselt kontrollib hankija pakkumuste vastavust riigihanke 12 (15) alusdokumentides esitatud tingimustele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta. Hankija peab RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel pakkumuse tagasi lükkama juhul, kui pakkumus ei vasta vähemalt ühele riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimusele, see puudus on sisuline ega ole selgitustega kõrvaldatav. Mittesisulistele puudustele kohalduvad RHS § 114 lg 1 ja RHS § 114 lg 2 teine lause: 1) kui puudus pakkumuses on kõrvaldatav (puuduse kõrvaldamine on lubatav, kõrvaldamisega ei muudeta pakkumust), annab hankija pakkujale võimaluse pakkumuse selgitamiseks ja selgitustega (sh täiendavate dokumentidega) puuduse kõrvaldamiseks (tulemus – kui selline puudus pakkumuses kõrvaldatakse, vastab pakkumus riigihanke alusdokumentide tingimusetele – pakkumuse vastavaks tunnistamise alus RHS § 114 lg 1); 2) kui puudus pakkumuses ei vaja kõrvaldamist, st hankijale sobib pakkumus ka sellisena nagu see on esitatud (tulemus – mittesisulist puudust pakkumuses ei kõrvaldata ja pakkumus vastab riigihanke alusdokumentidele koos mittesisulise puudusega – vastavaks tunnistamise alus RHS § 114 lg 2 teine lause). Käesoleval juhul saab tekkida küsimus vaid sellest, kas Vaidlustaja saab õiguspäraselt pärast pakkumuse, kus on esitatud 9 meeskonnaliiget, esitamist, eemaldada selgitusega pakkumusest ühe meeskonnaliikme ja selle kaudu tagada pakkumuse vastavus „Nõuded pakkuja meeskonnale“ p-ile 1.1.2. 9. Kohtupraktika järgi saab pakkujale teatud tingimustel ja ulatuses vastu tulla ning aktsepteerida ilmselgete vigade parandamist pakkumuses (nt Euroopa Kohtu 28.02.2018 otsus liidetud kohtuasjades C-523/16 ja C-536/16, MA.T.I. SUD, p-d 49–50), kuid esitatud pakkumust ei saa muuta. Kohtud ( näiteks Tallinna Ringkonnakohus oma 14.11.2023 otsuses haldusasjas 3-23-1783, p 16) on oma otsustes esitanud järgmisi seisukohti: 1) pakkumust saab pärast selle esitamist üksnes selgitada või täpsustada, kuid mitte muuta. Seejuures ei loeta pakkumuse muutmiseks ilmsete vigade parandamist; 2) pakkuja peab küll olema hoolas, kuid see ei tähenda, et hankija võiks ilma kaaluka põhjuseta kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud pakkumuses ebaselgeid andmeid, mille ebaselgus on lihtsalt kõrvaldatav. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole Vaidlustaja pakkumuses tegemist ebaselgete andmetega - pakkumusest tuleneb selgelt, et Vaidlustaja pakutud meeskonda kuulub 9 liiget. Igasugust mittevastavust riigihanke alusdokumentidele ei saa pidada ka ilmseks veaks, mida peaks saama parandada. Ilmne viga pakkumuses on näiteks see, kui pakkumuses on erinevad kinnitused või andmed samade asjaolude kohta. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et ühe meeskonna liikme (R.S. - süsteemiarhitekt B) selgitustega eemaldamine pakkumusest on võimalik vaid siis, kui pakkumusest saab järeldada, et Vaidlustaja on ilmselgelt eksinud. 10. Hankija ei saa tunnistada vastavaks pakkumust, kus on 9 meeskonna liiget. Kuid Hankija peab kaaluma seda, kas see puudus on kõrvaldatav. 13 (15) Vaidlustaja pakkumuses esitatud vormist „Nõuded pakkuja meeskonnale“ (edaspidi Vorm) nähtub 9 meeskonna liiget ja nende kogemused. Vormi p-s 2 „Individuaalsed nõuded kogu pakkuja meeskonnale“ on nimetatud kaks süsteemiarhitekti - A ja B. Ainuüksi kahe süsteemiarhitekti esitamine Vormis näitab Vaidlustaja eksimust - puudus mistahes vajadus esitada kaks süsteemiarhitekti, sest: 1) meeskonna liikmeid pidi olema 4-8, Hankija loetelus on nimetatud üks süsteemiarhitekt; 2) minikonkurssidel ei ole kõik rollid nõutud. Vaidlustuskomisjoni arvates on oluline ka see, et süsteemiarhitekti B (R.S.) kogemusele pole tuginetud Vormi p-s 3 „Ühised nõuded kogu pakkuja meeskonnale“ ega ka p-s 4 „Ühised meeskonna lisaväärtrused“. Õige on see, et ei ole enam võimalik kindlaks teha, kas süsteemiarhitekt B (R.S.) on enne pakkumuse esitamist teistest pakkumuse materjalidest eemaldatud, kuid asjaolu, et Vaidlustaja on Vormi p-s 3 tuginenud ainult süsteemiarhitekti A (T.E.) kogemusele, viitab sellele, et Vaidlustaja on soovinud oma meeskonnas esitada just süsteemiarhitekti A. Vaidlust ei ole selles, et Vaidlustaja pakkumuses esitatud meeskonna sisuline vastavus on täidetud ka siis, kui süsteemiarhitekt B eemaldada. Kuigi Hankija muutis meeskonna liikmete arvu nõuet 19.06.2024 ja pakkumused tuli esitada 08.08.2024, on usutav, et Vaidlustaja on pakkumust koostades ja esitades lähtunud enne muutmist kehtinud nõudest - maksimaalne meeskonnaliikmete arv 9. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja pakkumusest saab järeldada seda, et Vaidlustaja on 9 meeskonna liikme esitamisel ilmselgelt eksinud ja seda puudust pakkumuses sai kõrvaldada selgitusega kaudu. Vaidlustuskomisjon leiab, et puudub mõistlik põhjendus kehtestatud tingimusele mittevastava pakkumuse teadlikuks esitamiseks. 11. Käesoleval juhul ei saa asuda seisukohale, et numbrilise näitaja vastu pakkumuses eksimine on käsitletav pakkumuse sisulise puudusena, sest ilmselget eksimust ka numbrilise näitaja osas on teatud juhtudel võimalik pakkumuses parandada (vt otsuse p 10). Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga sellest, et Vaidlustajale võimaluse andmine selgituste esitamiseks ei tähenda, et kaalutlusõigust oleks õiguspäraselt teostatud, kui Hankija Vaidlustaja selgituses esitatud teavet otsuse tegemisel arvesse ei võta. Hankija on viidanud pakkujate ebavõrdsele kohtlemisele. Võrdse kohtlemise põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ja ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Olukorras, kus Hankija asus täiendavat teavet meeskonna liikmete arvu tingimustele vastavuse kohta nõudma ainult Vaidlustajalt, ei olnud Vaidlustaja põhimõtteliselt samaväärses olukorras teiste pakkujatega, mistõttu ei saa olla tegemist pakkujate ebavõrdse kohtlemisega. Ka Vaidlustajale selgituste esitamiseks antud tähtaeg ei saa kuidagi asetada teda teiste pakkujatega võrreldes soodsamasse olukorda. 14 (15) 12. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Hankijaga, et Tallinna Halduskohtu otsuses 3-21-319 on käsitletud käesoleva vaidlusega samu asjaolusid. Hankija oli selles teises vaidluses kehtestanud nõuded, et pakkuja peab pakkumuse koostamisel arvestama, et lektoreid ja mentoreid peale pakkumuse esitamist ega hankelepingu sõlmimist juurde lisada ei saa, lektoreid ja mentoreid saab vahetada peale hankelepingu sõlmimist hankelepingus sätestatud tingimustel ja korras, hankija oli sätestanud õiguse lükata pakkumus tagasi kui pakkumusega ei ole esitatud lektori ja mentori vormi- ja nõuetekohaseid andmeid või kinnitust. Ühe lektori kinnitus ei vastanudki nõuetele. Kohus tegi järelduse, et hankija on näinud riigihanke alusdokumentides lektorite koosseisu pakkumuse sisulise osana ning muudatuste tegemine selles peale pakkumuse esitamist ei ole lubatud. Lähtudes sellest, et Riigihankes pidi meeskonna liikmeid olema 4 kuni 8, st pakkujate meeskondade liikmete arv võis olla erinev, on vaidlustuskomisjon seisukohal, et meeskonna liikmete arv ei ole pakkumusele esitatav sisuline nõue, mida selgitusega parandada ei saa. 13. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija põhjendused ei saanud kaasa tuua Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamist, mistõttu tunnistab vaidlustuskomisjon kehtetuks Hankija otsuse lükata tagasi Vaidlustaja pakkumus. 14. Vaidlustusmenetluse kulud Kuna vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse täieliku rahuldamisega, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1. 14.1. RHS § 198 lg 1 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõiv 1280 eurot. 14.2. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks summas 4706,1 eurot käibemaksuta, 22,41 tunni õigusabi osutamise eest, tunnihinnaga 210 eurot käibemaksuta. Vaidlustuskomisjon leiab, et asja keerukust ja materjalide mahukust silmas pidades on Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud ülepaisutatud. Vaidlustusasja materjalide maht on väike, vaidlus on üksnes selles, kas selgitusega oli võimalik Vaidlustaja pakkumuses ühte puudust parandada, mistõttu on vaidlustuskomisjoni hinnangul Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 10 tunni ulatuses. Hankijalt tuleb välja mõista 2100 eurot käibemaksuta. 14.3. Hankija kulud jäävad tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets 15 (15)