Hankija vastus

F. R. Kreutzwaldi 1, 51006 Tartu, Estonia Tel +372 731 3001 Fax +372 731 3037 Riigihangete vaidlustuskomisjon 11. detsember 2024 nr 4-14/116-3 Tartu mnt 85, 10115 Tallinn e-post: [email protected] VASTUS Elisa Eesti AS vaidlustusele riigihankes nr 287417 Riigihanke viitenumber 287417 Riigihanke nimetus: Sideteenus 2025 - 2027 Hankija Eesti Maaülikool registrikood 74001086 F. R. Kreutzwaldi 1, 51006 Tartu telefon 7313368, 5220501 e-post [email protected] Vaidlustaja Elisa Eesti AS registrikood 10069659 Sõpruse pst 145, 13425, Tallinn Vaidlustaja esindaja vandeadvokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 640 0900 E-post: [email protected] Vaidlustuse ese: riigihanke alusdokumendid Eesti Maaülikool vaidleb esitatud vaidlustusele täies ulatuses vastu ja palub jätta vaidlustus RHS § 197 lg 1 p 4 alusel rahuldamata, kuna esitatud vaidlustus ei ole põhjendatud ning sisaldab endas vääraid väiteid ning tõlgendusi. 1. Asjaolud Eesti Maaülikool (edaspidi ka hankija) viib läbi avatud hankemenetlusega riigihanget viitenumbriga 287417 „Sideteenus 2025 – 2027“ (edaspidi ka hange), mille eesmärgiks on hankelepingu sõlmimine sideteenuste tellimine vastatavalt hankija vajadusele edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja pakkumuses nimetatud maksimaalsete ühikuhindadega ja pakkuja avaliku hinnakirja alusel. Elisa Eesti AS (edaspidi ka vaidlustaja) on esitanud vaidlustuse riigihanke alusdokumentides (edaspidi ka AD) sisalduvate hindamiskriteeriumite, pakkumuse maksumuse esitamise vormi ja hankelepingu tingimuste osas taotlusega viia nimetatud dokumendid vastavusse õigusaktides sätestatud tingmustega. Esitatud vaidlustuse kohaselt on vaidlustaja hinnangul õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastuolus vähemalt kolm vaidlustuse taotluses loetletud tingimust, mis on vaidlustuse esemeks. Eesti Maaülikool märgib, et ülejäänud riigihanke alusdokumentides sisalduvate tingimuste vaidlustamise tähtaeg on möödunud, seega saab vaidlustuse esemeks olla mitte vähemalt kolm tingimust (st ammendamatu loetelu), vaid vaidlustuses nimetatud konkreetsed AD-s sisalduvad tingimused. 2. Hankija seisukoht Vaidlustaja on vaidlustanud mh pakkumuste hindamise kriteeriumid põhistades vaidlustuse esitamist vaidlustaja subjektiivse õigusega esitada pakkumus, osutuda riigihankes edukaks ja teenida hankelepingu täitmiselt tulu. Hankija märgib, et pakkumuste hindamise kriteeriumid ei piira kellegi subjektiivset õigust esitada pakkumust, pakkumuste vastavustingimuste kohaselt on pakkujal õigus esitada pakkumus samaväärsele teenusele ning pakkujal on võimalus täita hankeleping, kuna kvaliteetse teenuse tagamiseks on antud piisav aeg. Pakkuja subjektiivsed õigused ei saa olla riivatud. Äritulu teenimise õigus on igal turuosalisel, kuid see õigus on mh piiratud hankija õigusega tellida enda vajadustele vastavat teenust. Hankijal ei ole kohustus osta valimatult igasugust teenust, sh ka teenust mida hankija ei vaja või mis ei vasta hankija vajadustele või tänapäevastele nõuetele. Hanke AD-s sisalduvad tingimused ei piira põhjendamatult konkurentsi, vaid täidavad hankija vajadusi, hindamiskriteeriumite kohaldamise viisil, mis võimaldab mõõta teenuse kvaliteeti on seaduspärane. Hankija möönab, et hindamiskriteeriumi metoodika on sõnastatud puudulikult ja võib tekitada ebaselgust punktide arvutamisel ning hankija viib selles osas sisse AD parandused (vt allpool). Küll aga on hankija hinnangul hindamiskriteeriumid ja nende hindmaine (sh mõõdistamine) kontrollitavad, kuna hindamisest teavitatakse ette ning hindamisel saavad osaleda kõik asjasse puutuvad isikud. 2.1. Hindamiskriteerium nr 3 Vaidlustaja on vaidlustanud pakkumuse hindamise kriteeriumi nr 3 „Levitugevus (min - 90 dBm)“ (edaspidi ka kriteerium), kriteeriumi kirjeldus „Mobiilside kvaliteet mobiililevi osas 5 mõõtepunkti aritmeetilise keskmisena“ ning kriteeriumi hindamismetoodika on järgmine: Levitugevuse mõõtmine toimub pärast pakkumuste esitamist hankija nimetatud kuupäeval hankija nimetatud asukohtades. Soovi korral on pakkujate esindajatel õigus osaleda mõõtmistel. Kokku mõõdistatakse levitugevust viies erinevas hankija poolt valitud, Lisas 1.1 nimetatud, asukohas. Mõõtmistel kasutab Hankija OnePlus 10 Pro 5G nutitelefoni, mis võimaldab LTE Cat18 kiiruseid, maksimaalselt 200 Mbps üles ja 1200 2 Mbps alla. Signaali tugevuse mõõtmiseks kasutab Hankija rakendust "Network Signal Info Pro". Levitugevuse kriteeriumile on hankija omistanud olulise tähtsuse, 40 protsenti hindepunktide kogu osakaalust, kuna levitugevus on sideteenuse puhul äärmiselt oluline, seda vähemalt hankija jaoks, kuid usutavasti on tegemist üldtuntud faktiga – sideteenuse levitugevus on teenuse kasutaja jaoks oluline. Seega ei saa olla etteheiteid hankija seatud väärtustele, hankija ei soovi kasutada odavat teenust, millel ei ole kvaliteeti. Ülikool tegeleb olulise valdkonnaga, teadustegevuse edukaks toimimiseks on vajalik, et ülikooli liikmetel oleks võimalik kasutada kvaliteetset teenust ka ülikooli asukohtades ning õppetegevuse läbiviimisel on tänapäevastele tingimustele vastava kvaliteediga sideteenus kriitilise vajadusega. Levitugevuse kui teenuse kvaliteedi hindamine on hankija hinnangul õigustatud ja seaduspärane. Hankija jääb levitugevuse kriteeriumi kasutamise juures oma varasemalt avaldatud seisukoha juurde. Kui lähtuda eeldusest, et teenuse kvaliteedikriteeriumeid saab kasutada ainult vaidlustuses nimetatud viisil – vaid hankelepingu tingimusena – siis kaotaks RHS kvaliteedi kui teenuse olulise osa sätted (sh üldpõhimõte, mille kohaselt sõlmitakse hankeleping parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel) oma sisu. Sellisel juhul saaks iga kehvema kvaliteediga asja, teenuse vms pakkuja apelleerida diskrimineerimisele ning RHS kohaldamine kvaliteetse sisu ostmiseks osutuks võimatuks. Vaidlustuses sisalduvad väited hankija poolse eelistuse kohta on paljasõnalised ja otsitud. Hankija soovib leida kvaliteetse levida sideteenuse pakkujat ning hankija senisel partneril ei ole hankija vajaduste kaardistamisele mingit mõju. Vaidlustaja on ka vaidlustuse kohaselt sideteenuste valdkonnas aktiivselt tegutsev ettevõtja, kes on osalenud ja osaleb arvukates sideteenuste riigihangetes, seega peab ka vaidlustaja pakutav teenus olema kvaliteetne. Kvaliteetse teenuse vajadus ei ole Maaülikooli erakordselt harvaesinev soov, vaid tingimus, mis on sideteenuse partneri valikul levinud esimese valiku alusena. Seega on vaidlustaja eesmärk näidata Elisa Eesti AS teenuse kvaliteeti eriti halvas valguses arusaamatu ja kantud eesmärgist kallutada vaidluse tulemust enesele sobivas suunas. Ebakvaliteetse teenuse pakkuja turuosa ei saaks olla võrreldav Elisa Eesti AS turuosaga. Levi tugevust on üldjuhul võimalik mõõta kuni väärtuseni -130 dBm, seega -90 dBm näol ei ole tegemist ületamatu või erakordselt harvaesineva levitugevusega, alla selle tugevuse (-90 kuni -130) on tegemist levitugevusega, millega mobiilse andmeside kasutamine on keeruline. Mobiilside levi võib piltlikult jagada kaheks siselevi (indoor) ja välislevi (outdoor). Välislevi tagamiseks on teenusepakkujatel kasutusel nn macro tugijaamad, mis kindlustavad teenuse kvaliteedi selle tugijaama teeninduspiirkonnas. Siselevi kindlustamiseks on põhimõtteliselt kaks võimalust – ehitada välisjaamade võrk sellise planeeringuga (asukohad, suunad, võimsused), et selles piirkonnas oleks kindlustatud ka siselevi või siis kasutada kombineeritud lahendust, kus lisaks välisjaamadele on kasutusel sisevõrgud (micro- ja picotugijaamad või repiiterid). Sisevõrk moodustab seejuures vastava teenusepakkuja mobiilsidevõrgu lahutamatu osa. Iga turuosaline on valinud siselevi kindlustamiseks oma strateegia ning igal teenuseosutajal on vaba valik otsustamaks, kas, kus ja milliste vahenditega siselevi tagatakse. Eesti Maaülikooli hooned on avalikus kasutuses, kus kasutavad mobiilsideteenust kõikide operaatorite kliendid, sõltumata sellest, millise operaatori klient on ülikool. Hankija hoonetes viibivad lisaks töötajatele ka üliõpilased, külalised, kliendid, keda on arvuliselt 3 oluliselt rohkem kui kitsalt ülikooli töötajaid, kes hanke objektiks olevat teenust kasutavad. Kõikidel operaatoritel on olnud samaväärne võimalus teha kvaliteetse levi tagamiseks investeeringuid, sh ka ülikooli hoonetes. Kui ka mõni teenusepakkuja on hankija objektidele paigaldanud sisevõrke (mis on teenusepakkuja mobiilsidevõrgu lahutamatud osad) ei ole selle näol tegemist konkurentsieelisega, kuna selline võimalus on olnud kõikidel huvilistel. Tegemist on seisukohaga, mis on aastate jooksul sideteenuste hangete korraldamisel kooskõlastatud ka TTJA-ga, kelle seisukoht on jäänud läbivalt samaks (lisad 1 ja 2). Lisaks eelnevale on operaatoritel võimalik võtta lepingu alusel kasutusse teise operaatori poolt välja ehitatud sisevõrke. Levi parendamise, võrgu arendamise ja tugijaamades asuvate seadmete asukoha määramise näol on tegemist konkreetse ettevõtte ärilise otsusega (millises piirkonnas millisel moel ja kas üldse teenuse kvaliteeti arendada) ning hankijal on sellest olenemata (st mõni ettevõte ei ole olnud huvitatud enda teenuse kvaliteedi parandamisest) õigus hinnata teenuse kvaliteeti. Levi kvaliteedi hindamisel nõuda, et selleks investeeringuid teinud ettevõtted sisuliselt kaotaksid levi kvaliteedi tagamiseks tehtud investeeringud, oleks diskrimineeriv ettevõtjate suhtes, kes on oma ärihuvid vaidlustajast erinevaks hinnanud. Kui mõõtmistulemuste alusel peaks mõne teenusepakkuja levi olema tugevam, siis on see vastavate investeeringute tulem ning nimetatud eelist ei ole tekitanud hankija. Vaidlustuses sisalduvad viited vaidlustuskomisjoni (edaspidi ka VaKo) seisukohtadele selles osa, mis puudutab teenuse varasemat osutamist ja vajalike vahendite olemasolu, ei ole antud vaidluses asjakohased. Vaidlustaja on vaidlustuse kohaselt sideteenuste turul tegutsev ettevõtja, tegemist on olulist turuosa omava operaatorettevõttega ning sideteenuse osutamine ei ole vaidlustaja jaoks idagi erakordset. Vaidlustus tugineb nimetatud seiskohas VaKo otsusele asjas, mis puudutab tänavapuhastust, kus võib olla vajalik uue tehnika soetamine, tehnika transport, töökorralduse muudatus jms, kuna tänavapuhtusteenus on vältimatul seotud konkreetse asukoha ja kliendiga ning investeering „igaks juhuks“ ei ole mõistlik. Teine väljatoodud VaKo otsus sisaldab asjaolusid ja VaKo seisukohta täiesti teistsugustel asjaoludel. Vaidlusaluse hanke eesmärgiks on sideteenuste tellimine, mis ei ole ei asukoha- ega kliendipõhine. Sideteenuse tagamine üle riigi pakutava teenusega (vt Mobiilse_interneti_andmesidekiirused_Eestis_2022.pdf 11.12.2024), mille arendamine ei ole seotud mitte ühelgi juhul konkreetse kliendiga. Seda möönab ka vaidlustaja oma vaidlustuses leides, et hankelepingu eeldatav maksumus ei ole proportioonis vajalike arenduskuludega. Seega on VaKo seisukohad investeeringute tegemise osas antud vaidluses asjakohatud. RHS §-st 3 ja §-st 85 tuleneb nii kohustus kui ka hankija õigus hinnata teenuse kvaliteeti ning ettevõtja majandusotsused ei väära hankija õigust teenuse kvalitatiivsete näitajate hindamiseks. Vaidlustaja väiteid ebamõistlike, teadmata suuruses (või siis konkreetsetes nimetatud suurustes) ja äärmiselt kiireloomuliste investeeringute tegemise vajaduse kohta on paljasõnalised. Tegemist on turul edukalt tegutseva operaatoriga. Ei ole eluliselt usutav, et vaidlustaja ei suuda tagada tavapärast levitugevust asukohtades, kus siiski toimub tavapärane elutegevus ning kasutatakse sideteenuseid ka teiste isikute poolt. Vaidlustaja ei ole mitte ühegi tõendiga oma väidetavaid suuri investeeringuvajadusi tõendanud ning jätab petliku mulje justkui asuks ülikooli tegevuskohad Siberiga võrreldavas asustamata paigas, kus ülikool oleks ainuke teenusekasutaja. Tegemist on pahatahtlike ja kallutatud väidetega, millel ei ole mingit õigustust. 4 Lisaks eelnevale on vaidlustaja üritanud väita, et kahe teise hindamiskriteeriumi sisu on puhtalt majanduslik. Hindamiskriteerium nr 2 „Pakkumuste esitamise tähtajale eelnev TTJA viimase mõõtmise (2022.a) tulemuste põhjal keskmine allalaadimiskiirus + keskmine üleslaadimiskiirus“ (kättesaadav Mobiilse_interneti_andmesidekiirused_Eestis_2022.pdf 11.12.2024) on täpselt samasisuline teenuse kvaliteedi kriteerium, mille põhjal hinnatakse operaatorite investeeringuid (mh madalate sageduste soetamiseks kulunud vahendeid) sideteenuse kvaliteedi parandamiseks. Vaidlustaja teab, et nimetatud kriteeriumi hindamisel on eelis vaidlustajal (mh arvestades 2022. a andmeid, mis võivad olla aegunud, kuid uuemaid ei ole), mistõttu ei pöörata vaidlustuses tähelepanu samaväärsele teenuse kvaliteedi hindamise kriteeriumile ja võimalikule teiste ettevõtjate diskrimineerimisele, vaid vaidlustaja üritab jätta muljet justkui oleks tegemist majandusliku kriteeriumiga. Eduka pakkumuse valiku alus – majanduslikult soodsaim pakkumus – sisaldab endas suures osas kvaliteedikriteeriumit (maksumuse osakaal kogumahust 40p), sest sideteenuse näol on tegemist hankija jaoks eluliselt olulise teenusega, mille kvaliteedis ei saa teha järeleandmisi. Vaidlustaja on möönnud, et tema teenuse parendamiseks vajalikud väidetavad investeeringud on majanduslikult ebaotstarbekad, mistõttu ei saa hankijal tekkida usaldust ka selles osas, et vaidlustaja oma teenuse kvaliteeti tõstaks ka hanke võitmise korral. Esitatud vaidlustus on kantud pelgalt vaidlustaja huvist teenida ärikasumit, mis ei ole subjektiivse õigusena vältimatult kaitstav hüve, sellele vastandub hankija õigus tellida enda vajadustele vastava kvaliteediga teenust. Hankija ei ole tekitanud ühegi operaatorettevõtte eelist ega seadnud diskrimineerivaid hindamiskriteeriume. Kõigele eelnevale tuginedes leiab hankija, et levitugevuse hindamine on õigustatud. Küll aga on hankija nõus muutma hindamiskriteeriumit nr 3 ja seadma selle järgmiselt: „Levitugevus (min -130bBm)“. Hindamiskriteerium nr 3 on läbipaistmatu ja kontrollimatu Hankija nõustub vaidlustuses esitatud etteheitega selles osas, et hanke AD-st ei selgu kuidas hankija pärast viie mõõtepunkti aritmeetilise keskmise arvutamist hindepunktide omistamisel edasi talitab. Tegemist on hankija poolse eksitusega, mis on tekkinud eeldamisest. Hankija on eeldanud, et tegemist on mõistlikule isikule arusaadava ja tavapärase punktide jaotamise põhimõttega. Hankija nõustub, et hindepunktide jaotamise põhimõtteid ei pea välja mõtlema ega sisustama ükski pakkuja, see on hankija ülesanne. Vaidlustaja ei ole oma varasemates küsimustes sellele puudusele hankija tähelepanu pööranud ning kahetsusväärselt on metoodiline arvutuskäik jäänud lisamata. Hankija nõustub sellega, et hindamiskriteeriumi nr 3 „Levitugevus (min -130 dBm)“ punktide jaotamise metoodiline arvutuskäik on jäänud lisamata ja hankija lisab AD hindamiskriteeriumi nr 3 metoodika juurde vastava täienduse ning täpsustab välistingimustes mõõtmise osas. Hindamismetoodika kirjeldus (kriteerium nr 3): Levitugevuse mõõtmine toimub pärast pakkumuste esitamist hankija nimetatud kuupäeval hankija nimetatud asukohtades. Soovi korral on pakkujate esindajatel õigus osaleda mõõtmistel. Kokku mõõdistatakse levitugevust viies erinevas hankija poolt valitud, Lisas 1.1 nimetatud, asukohas, mõõdistamine toimub välistingimustes. Mõõtmistel kasutab Hankija OnePlus 10 Pro 5G nutitelefoni, mis võimaldab LTE Cat18 kiiruseid, maksimaalselt 200 Mbps üles ja 1200 Mbps alla. Signaali tugevuse mõõtmiseks kasutab Hankija rakendust "Network Signal Info Pro". Viies asukohas mõõdistatud näitajad liidetakse ja leitakse keskmine väärtus. 5 Kui konkreetses auskohas levi puudub (seade ei tuvasta operaatori levisignaali) omistatakse konkreetses asukohas signaalitugevuse väärtuseks -130. Suurima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga (arvud lisatakse valemisse ilma miinusmärkideta): „osakaal“ – ("pakkumuse väärtus" - "vähim väärtus") / „suurim väärtus“ * "osakaal". Sellise parandusega on hindamiskriteeriumi nr 3 alusel punktide jagamine läbipaistev ja arusaadav. Isegi juhul, kui ühes asukohas ei oleks konkreetse pakkuja levi signaal tuvastatav, siis kriteeriumi nr 3 alusel hindepunktide jagamisel tekiks mõnepunktiline vahe, mis ei võta üheltki pakkujalt võimalust konkureerimiseks. Kahtluse korral (mõnes asukohas mitte nii hea kvaliteediga levi) on pakkujatel võimalik seada teenuse hinnad proportsionaalseks teenuse kvaliteediga. 2.2. ÄriTV teenus RHS § 87 lõike 1 kohaselt on kehtestab nõuded teenusele hankija, arvestades sealjuures hankija vajadusi. Asjaolu, et üks pakkuja ei paku hankijale vajalikku teenust, ei väära hankija õigust hankelepingu eseme määratlemiseks. Ülikoolil on avatud hooned, milles liiguvad mitme erineva eesmärgiga ülikooli liikmed (töötajad, tudengid, külalised jne) ning erinevate ekraanide asukohad vajavad ÄriTV teenust, st avalikkusele edastatavat teenust. ÄriTV teenuse näol on tegemist tavapärase sideoperaatoritele arusaadava erialase terminiga, mille detailne sisustamine ei ole hankija hinnangul olnud vajalik, kuna iga operaatorettevõte pakub erinevate valikutega TV teenuse paketti, mis on mõeldud avalikuks edastamiseks (st vastavad litsentsitasud on maksutud). Vaidlustuses esitatu kohaselt peaks asuma defineerima mõisteid kõnepakett, grupisisene kõne, virtuaalagent jm operaatorettevõttele kui erialaseid teadmisi omavale isikule arusaadavaid termineid. Vastavalt hanke AD p 15.2 kohaselt riigihanke alusdokumentide osad täiendavad üksteist ja moodustavad tervikliku aluse pakkumuse koostamiseks. Seega on tarbetu võtta üks turul tegutsejale arusaadav mõiste ning sisustada seda justkui oleks tegemist täiesti uudse ja turul tundmatu lahendusega. Aga selguse huvides nõustub hankija täiendama lisa 1 ja lisama ÄriTV teenuse tehnilisse kirjeldusse, et oleks selgelt tegemist tellitava teenuse osaga. Muus osas jääb hankija oma varasema seisukoha juurde. Kolmandatel isikutel ei saa olla õigust luua meelevaldseid seoseid hankija igapäevase majandustegevuse ja soovitud teenuse valiku vahel. Kas ja kui palju avalikke ekraane ning avalikult edastatavat infot ülikool oma hoonetes kasutab, on ülikooli otsus. Kas ekraanidel võib näidata vaid National Geographic kanalit, saadet loomade elust või ka teisi valikuid, ei ole samuti kolmandate isikute otsustada. Hanke AD punktid 2.8 ja 2.9 annavad kõikidele turuosalistele võimaluse pakkuda samaväärseid teenuseid, hankija on oma varasemas vastuses selle ka viidanud. Tegemist ei ole hanke tingimuste muutmisega vms, hankija on seadnud näidisloetelu kanalite valikust, millest saab pakkumuse esitamisel lähtuda. Seega on viited kanalite valikule asjakohatud. HD nõue on seotud teenuse kvalitatiivse väärtusega (RHS § 87 lg 2 p 2), HD nõue on minimaalne kaasaegne nõue, mida pakuvad hankijale teadaolevalt kõik tänased TV teenuse pakkujad, sh vaidlustaja. Hankija ei soovi oma hoonetes vedada täiendavaid kaableid, lisada antenne või kasutada muid iganenud lahendusi. Asjaolu, et vaidlustaja poolt pakutav lahendus on iganenud, on üldteada (vt https://www.err.ee/1215097/err-ja- levira-tagavad-sd-pildi-edastamise-veel-pool-aastat 11.12.2024) ning ühelgi ettevõtjal ei 6 ole subjektiivset õigust pakkuda ebakvaliteetset, iganenud tehnoloogial põhinevat ning hankija jaoks äärmiselt ebamugavat (võimatu ekraane liigutada erinevate ruumide vahel või siis igasse ruumi kaablid koos puurimiste, viimistlustööde jne kaasnevaga) teenust, veel vähem on hankijal kohustus tellida ebamõistlikele tingimustele vastavat teenust. Hankijal ei ole konkreetseid ruume, kus ÄriTV teenus on vajalik, vaid hankijal on mh mobiilsed ekraanid, mida liigutatakse vastavalt vajadusel ruumide, hoonete ja maakondade vahel, seega ei ole ekraani ühendamine kaabliga hankija vajadustele vastav. Vaidlustuses on vaidlustaja ka möönnud, et tema poolt pakutav lahendus on ebakvaliteetne ning hankijal justkui ei olekski õigust nõuda telekanalite kvaliteeti, kuid hankijal on seadusest tulenev õigus sisustada endale vajalik teenus, hinnates majanduslikku soodsust, mille üks osa on ka hankija halduskoormus. Turul on olemas hankijale vajalikke lahendusi ning asjaolu, et üks teenusepakkuja keeldub hankijale vajalikku teenust osutamast (hankijale teadaolevalt on Elisa Eesti AS-l olemas teleteenus, sh õle IP võrgu edastatav teleteenus) ei väära hankija õigust endale vajalikuteenuse sisustamiseks. Lisaks eelnevale on alati võimalik esitada ühispakkumus, seega on kõikidel turuosalistel võimalik pakkuda hankijale vajalikku teenust, mille tingimused ei ole erakorralised või spetsiifilised, tegemist on tavapärase teleteenusega, mille eelduseks on maksutud litsentsitasud. Asjaolu, et turuosaline ei soovi tasuda litsentsitasu, ei muuda hankija vajadust ebaseaduslikuks. 2.3. Hankelepingu täitmise ettevalmistusaeg Hankija jaoks on arusaamatu vaidlustaja tegevus, kus vaidlustustes on näidatud Elisa Eesti AS teenuse kvaliteeti äärmiselt ebakvaliteetsena. Samas ei ole vaidlustaja oma väiteid millegagi tõendanud. Väidetavad suured ümberehitustööd on paljasõnalised. Hankijale ei ole teada, milliste tööde tegemist hankija oma teenuse kvaliteedi parandamiseks on planeerinud, kuid hankijale teadaolevalt võtab näiteks püsiühenduse tarbeks vajalike kaablikanalisatsioonide paigaldamine vähemalt 12 kuud või rohkem aega. Hankija on kooskõlastanud ühe sarnase töö tegemise 20.11.2023 ning nimetatud tööd said valmis 15.11.2024, sinna eelneb kogu muu vajalik, st tehniliste tingimuste saamine, projekteerimine jms. Vaidlustaja on turuosalisena võimeline pidevalt oma teenuse kvaliteeti parandama ning hankija ei saa määrata milliseid asukohti konkreetne operaator prioriteediks seab. Küll aga ei ole tegemist mingi eksklusiivõigusega, igal turuosalisel on võimalus oma teenuse kvaliteedi parendamiseks ning see ei saa olla seotud konkreetse hankelepinguga. Veelgi enam – vaidlustaja on ise väitnud, et saadav tulu ei kata vajalikke kulutusi. Seega kuidas saab hankija olla seotud ettevõtte majandusotsustega, millistesse sekkumist vaidlustaja hankijale ette heidab. Teenuse kvaliteedi parandamine on ettevõtja otsus ning sellest tingitud eelised ei ole Eesti Maaülikooli tekitatud. Hankelepingu täitmise ettevalmistusaeg vaidlustuses väidetud viisil – st olematu kvaliteediga levi parandamisel – võtab ebamõistlikult pika aja, minimaalselt 12 kuud ning sellist „ooteaega“ ei ole mõistlik kelleltki nõuda. Turundusstrateegia „sina maksa, küll meie mõtleme“ on selgelt ebamõistlik ning vaidlustaja on asunud enda äriotsustest tulenevat vastutust kandma hankijale. Vaidlustusele on lisatud „tõendina“ kiurendi küsimine asukohta Puhtu tee 13, Virtsu alevik, Lääneranna vald, Pärnu maakond, kuhu ei ole teenuse pakkumiseks vajalik sellist ühendust tekitada. Seega ei ole tegemist asjakohase tõendiga. Erinevalt vaidlustuses väidetust on vaidlustusele lisatud tõendi kohaselt ka Polli külla esitatud samuti ainult kiurendi tellimus, mitte näiteks kaablikanalisatsiooni kasutamise võimalust vms, seega ei 7 saa nende tõendite alusel väita, et vaidlustajal ei ole võimalik teenust osutada. Turuosalised kasutavad erinevaid lahendusi (sh kaablikanalisatsiooni rent), hankija ei ole piiranud ühtegi tehnoloogilist lahendust, kuid selge on see, et kaablikanalisatsiooni väljaehitamiseks kulub väga pikk aeg ning hankija ei ole kohustatud seda kinni maksma, st tasuma teenuse eest 24 kuud ning saama selle eest ebakvaliteetse teenuse. Arvestades asjaolu, et vaidlustaja on selgelt esinenud väära väitega (kolme kuuga kaablikanalisatsiooni ehitamine), ei saa olla tõesed ja tegelikud ka teised tähtaegade osas esitatud väiteid. Nõue tasuda teadmata aja (või terve hankelepingu perioodi) teenuse eest, mis ei vasta minimaalsele kvaliteedile, on täiesti absurdne. Sellisele nõudele kui vaidlustaja subjektiivsele õigusele ei saa tugineda mitte ükski mõistlik isik. Lisaks eelnevale pöörab ülikool uuesti tähelepanu asjaolule, et ülikoolil ei ole hooneid (st kvaliteetse teenuse vajadust) asustamata kohtades. Tegemist on linnade ja küladega, kus on sadu teisi sideteenuse kasutajaid ning väide, et mingis asukohas on vajalik ehitada välja võrk vaid hankija jaoks on ebaõige ja kantud eesmärgist näidata hankijat ebasoodsas valguses. Kokkuvõte • Hankija vaidleb vastu sellele, et levitugevuse mõõtmine on ebaseaduslik ja diskrimineeriv, hankija jaoks on sideteenus ja selle kvaliteet elulise tähtsusega, kvaliteetset õppe- ja teadustegevust ei saa korraldada olles maailmast ära lõigatud. • Hankija vaidleb vastu sellele, et hankijal puudub õigus nõuda ja soovida avalikult edastatavat TV teenust kui sideteenuse osa. • Hankija vaidleb vastu sellele, et hankelepingu ettevalmistusaeg on põhjendamatu. Kogu nö ettevalmistusaja jooksul tasub hankija teenuse eest, sh ka ebakvaliteetse teenuse eest ja selline aeg ei saa olla ebamõistlikult pikk või teadmata pikkusega. • Hankija muudab hindamiskriteeriumi nr 3 väärtust (min -130dBm) ja hankija lisab eksituse tulemusena puuduva hindamismetoodika vastavalt käesolevas vastuses esitatule. • Hankija lisab AD lisasse nr 1 avalikult edastatava TV teenuse kirjelduse. Arvestades, et esitatud vaidlustuses ei sisaldu selget nõuet, on hankijal võimatu hinnata, kas hankija on esitatud vaidlustuste omaks võtnud, osaliselt omaks võtnud või vaidlustusele vastu vaielnud. Kui jääda seisukohale, et vaidlustaja nõuab hindamiskriteeriumi nr 3 „Levitugevus“ tühistamist täies ulatuses, st keelata levitugevuse mõõdistamine pakkumuste hindamise kriteeriumina, siis sellele vaidleb hankija vastu. Tegemist on olulise kriteeriumiga. Kui jääda seisukohale, et vaidlustaja vaidleb vastu kriteeriumiga nr 3 seatud minimaalsele väärtusele, siis sellega hankija nõustub, hankija kehtestab uue minimaalse väärtuse -130 dBm, mis on levitugevus, mida seadmed on võimelised mõõtma. Kui jääda seisukohale, et vaidlustaja vaidlustab hindamiskriteeriumi nr 3 puuduvat hindamismetoodikat, siis sellega hankija nõustub ja lisab puuduva metoodika käesolevas vastuses toodud sõnastuses. Kui jääda seisukohale, et mõõdistamine ei tohi toimuda „as-is“ olukorras, siis sellele vaidleb hankija vastu. TTJA on aastaid jäänud seisukohale, et operaatori investeeringud 8 levi kvaliteedi parandamiseks on tema võrgu osa ning mingi osa võrgust väljalülitamisega seatakse ebavõrdsesse seisu turuosaline, kes on otsustanud teha investeeringuid. Kui jääda seisukohale, et ÄriTV nõue on ebaseaduslik, kuna see ei sisaldu AD lisas 1, siis hankija nõustub selles osas vaidlustusega ja lisab avalikult edastatava TV teenuse nõuded AD lisasse 1. Kui jääda seisukohale, et hankija ei või TV teenust tellida, siis sellele vaidleb hankija vastu. Hankijal on seaduslik õigus kujundada endale vajaliku teenuse sisu ja maht arvestades sealjuures kõikide majandusliku soodsuse kriteeriumitega, sh vajadusega hoida halduskoormus mõistlikul tasemel. Hankija vaidleb vastu vaidlustusele selles osas, et hankelepingu ettevalmistamiseks võiks seada teadmata ajalise väärtuse. Hankija pöörab tähelepanu asjaolule, et ei ole kindlasti RHS põhimõtetega kooskõlas olukord, kus hankija tasub teenuse eest, mida ei osutata. Tulenevalt eeltoodust palub Eesti Maaülikool jätta vaidlustus rahuldamata selles osas, millega hankija ei nõustu. Kui vaidlustuskomisjon leiab, et hankija on AD tingimuste muutmisega nõustumisel hankija vastuses toodud viisil võtnud osaliselt vaidlustuse omaks (hindamiskriteeriumi nr 3 minimaalse väärtuse muutmine, avalikult esitatava TV teenuse kirjelduse lisamine), siis ei vaidle ülikool sellele vastu. Hankija teatab, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kärt Kirsimägi Hankeosakonna juhataja Lisad: 1. TJA seisukoht 2018 2. TJA seisukoht 2021 3. Hankeosakonna kirjeldus, volitusnorm p 3.3. Menetlusdokumendid palume edastada: [email protected] 9  Kärt Kirsimägi Saatja: Rainer Banhard Saatmisaeg: kolmapäev, 11. detsember 2024 15:41 Adressaat: Kärt Kirsimägi Teema: FW: Eesti Maaülikool. Järelpärimine sideteenuse hanke jaoks. Mobiilside signaalitugevus Parimat soovides, Rainer Banhard juhataja IT osakond Eesti Maaülikool tel: 7313054 mob: 53484699 e-post: [email protected] From: Henry Sarapuu <[email protected]> Sent: Thursday, May 17, 2018 11:32 AM To: Rainer Banhard <[email protected]> Subject: RE: Eesti Maaülikool. Järelpärimine sideteenuse hanke jaoks. Mobiilside signaalitugevus Tere Tehnilise Järelevalve Amet on jätkuvalt seisukohal, et operaatorite mobiilsidevõrke tuleb mõõta nii nagu need igapäevaselt töös on – koos kõigi siselevi parandavate signaalivõimenditega. Sideteenuse pakkuja taotlus lülitada hoonetes olevad signaalivõimendid välja, ei ole põhjendatud, kuna sellel sideteenuse pakkujal on olnud eeldatavasti võrdne võimalus parandada oma leviala Eesti Maaülikooli siseruumides. Lugupidamisega Henry Sarapuu Tehnilise Järelevalve Amet Tel. 667 2081 [email protected] Tere. Me viime momendil läbi sideteenuse hanget ja on tekkinud huvitav olukord, kus sooviksime saada TJA poolset seisukohta. Nimelt on üheks hindamiskriteeriumiks mobiilside signaalitugevus. Parem signaalitugevus annab rohkem punkte (hindamine on Merit Point System metoodika alusel). Üks sideteenuse pakkuja küsis täpsustava küsimuse, et kas hoonetes olevad signaalivõimendid lülitatakse ikka välja, kuna vastasel korral saab olemasolev sideteenuse pakkuja soodsamad tingimused. Vastasime, et kohalikud signaalivõimendid tuleb välja lülitada. Nüüd tuli järelpärimine olemasoleva sideteenuse osutaja käest, kes viitab Teie seisukohale, et hoonetesse paigaldatud signaalivõimendid on üks osa mobiililevist ja neid ei tohi testimise ajaks välja lülitada. Kas see on nii? Sooviksime vastust ASAP, kuna soovime täna vastust välja saata ja tugineda selles Teie, kui kolmanda osapoole seisukohale. Parimat soovides, 1 Rainer Banhard juhataja IKT osakond Eesti Maaülikool Email: [email protected] Tel: +3727313054 Mob: +37253484699 2  Kärt Kirsimägi Saatja: Rainer Banhard Saatmisaeg: kolmapäev, 11. detsember 2024 15:31 Adressaat: Kärt Kirsimägi Teema: FW: Küsimus seoses sideteenuse hankega Parimat soovides, Rainer Banhard juhataja IT osakond Eesti Maaülikool tel: 7313054 mob: 53484699 e-post: [email protected] From: Oliver Gailan <[email protected]> Sent: Monday, May 24, 2021 9:16 AM To: Rainer Banhard <[email protected]> Subject: Re: Küsimus seoses sideteenuse hankega Tere! Meie seisukoht on sama. Lugupidamisega Oliver Gailan Sideosakonna juhataja 667 2080 [email protected] | www.ttja.ee Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10A, 10142 Tallinn From: Rainer Banhard <[email protected]> Sent: Friday, May 21, 2021 3:13 PM To: TTJA <[email protected]> Subject: Küsimus seoses sideteenuse hankega Importance: High Tere. Korraldan Eesti Maaülikoolis sideteenuse hanget ja tekkis küsimus, et kuna planeerin teha meile olulisemates asukohtades kvalifitseerunud Pakkujatega kiirusmõõtmisi, siis kas pean laskma neil 1 Pakkujatel, kes omavad antud osakohtades signaalivõimendeid, need välja lülitada? 2018 aastal (eelmise hanke läbiviimisel) soovis üks Pakkuja, et lülitaksime need mõõtmiste ajaks välja ja siis oli Teie seisukoht järgmine: „Operaatorite mobiilsidevõrke tuleb mõõta nii nagu need igapäevaselt töös on – koos kõigi siselevi parandavate signaalivõimenditega. Sideteenuse pakkuja taotlus lülitada hoonetes olevad signaalivõimendid välja, ei ole põhjendatud, kuna sellel sideteenuse pakkujal on olnud eeldatavasti võrdne võimalus parandada oma leviala Eesti Maaülikooli siseruumides.“ Kas Teie seisukoht on jäänud samaks? Sooviksime saada Teie poolset seisukohta hiljemalt 25.05, kuna peame küsimusele vastama hiljemalt 26.05. Parimat soovides, Rainer Banhard juhataja IKT osakond Eesti Maaülikool Email: [email protected]<mailto:[email protected]> Tel: +3727313054<Tel:+3727313054> Mob: +37253484699 2  KÄSKKIRI Tartu 14. september 2023 nr 1-8/37 Hankeosakonna kirjeldus Hankeosakonna kirjeldus kinnitatakse Eesti Maaülikooli põhikirja § 16 lg 2 p 10 alusel. 1. Osakonna andmed 1.1. Nimetus: hankeosakond (FDOH), inglise keeles: Procurement Department 1.2. Koht organisatsioonis: Eesti Maaülikooli (edaspidi ülikool) tugistruktuuriüksus finantsjuhi vastutusalas 1.3. Eesmärk: ülikooli hankealase tegevuse koordineerimine, hankemenetluste läbipaistvuse ja seaduslikkuse tagamine, riigihankealane nõustamine ja juhendamine ning finants- ja arendusjuhi tegevusvaldkondade juriidiline nõustamine 2. Koosseis 2.1. Juhtimine: hankeosakonna juhataja 2.2. Töötajad: hangete spetsialistid ja peaspetsialistid 3. Ülesanded 3.1. Riigihangete läbiviimise korraldamine ja koordineerimine vastavalt ülikooli hankekorrale ja riigihangete seadusele: 3.1.1. riigihangete korraldamine ülikooli struktuuriüksuste esitatud kirjalike esildiste ja tellimuste alusel; 3.1.2. riigihanke läbiviimiseks vajalike dokumentide projektide koostamine kooskõlas õigusaktidega; 3.1.3. läbirääkimiste korraldamine hankemenetluse raames; 3.1.4. hankelepingute projektide koostamine ja allkirjastamise korraldamine; 3.1.5. hankelepingute täitmisega seotud küsimuste lahendamine ja ülikoolisiseste tellijate nõustamine; 3.1.6. hankelepingutega seotud kirjavahetuse ja leppetrahvide sissenõudmise korraldamine. 3.2. Ülikooli töötajate nõustamine ja koolitamine ning õppepäevade korraldamine oma vastutusvaldkonnas. 3.3. Ülikooli esindamine riigihangete vaidlustuskomisjonis ja kohtus hankeasjade menetlemisel. 3.4. Hankeosakonna vastutusvaldkonnas vajalike kordade, põhimõtete jm üldiste dokumentide väljatöötamine. 3.5. Hanketegevust kajastavate andmebaaside täitmine ning dokumentide süstematiseerimise ja säilitamise korraldamine. 3.6. Finants- ja arendusjuhi tegevusvaldkondade juriidiline nõustamine: 3.6.1. finants- ja arendusjuhi tegevusvaldkonnas tööpõhimõtteid ja/või tegevuse aluseid reguleerivate dokumentide koostamine ja/või kooskõlastamine; 3.6.2. finants- ja arendusjuhi sõlmitavate lepingute koostamine, kontroll ja korrektuur, sh ettevalmistatud lepingute kooskõlastamine, tüüplepingute väljatöötamine; 3.6.3. finants- ja arendusjuhi sõlmitud lepingutest tulenevate õiguslike küsimuste ja probleemide lahendamine. 3.7. Järelevalve teostamine oma vastutusalas: 3.7.1. ülikooli õigusaktide ja ülikooli tegevuse õigusliku korrektsuse järelevalve ja kontroll; 3.7.2. toimingute kooskõla vastutusala reguleerivate riiklike ja ülikooli õigusaktidega kontroll; 3.7.3. järjepidev analüüs ja ettepanekute tegemine ülikooli tegevuse parendamiseks oma vastutusvaldkonnas. 3.8. Muud ülikooli toimimisest tulenevate ülesannete täitmine. 4. Õigused ja kohustused 4.1. Õigused: 4.1.1. teha ettepanekuid ülikooli tegevuse korraldamiseks ning töötajate hankealase koolituse korraldamiseks; 4.1.2. nõuda ja kontrollida struktuuriüksuselt hankealast dokumentatsiooni ja saada oma tööks vajalikku informatsiooni; 4.1.3. kasutada tööülesannete täitmiseks ülikooli ruume, taristut ja töövahendeid, kasutada dokumentide vormistamiseks ülikooli kirjaplanki. 4.2. Kohustused: 4.2.1. järgida ülikooli eesmärke ja kehtestatud regulatsioone; 4.2.2. tagada vajalik ja piisav teabelevi ülikooli sisekommunikatsioonivahendite abil; 4.2.3. kasutada osakonna käsutusse antud ressursse eesmärgipäraselt; 4.2.4. täita ülesandeid tähtaegselt ja kvaliteetselt. 5. Finantseerimine 5.1. Hankeosakonna tegevuse finantseerimine toimub ülikooli eelarve vahenditest. 5.2. Hankeosakonna eelarvet käsutab osakonna juhataja. 6. Kontroll ja aruandlus 6.1. Hankeosakonna tööd kontrollib finantsjuht. 6.2. Hankeosakond annab oma tegevusest aru ülikooli juhtkonnale, esitades aruanded vastavalt nõudmistele või kehtestatud korrale. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Jaakma rektor Saata: OH Koostas: Kooskõlastas: Kaire Klaus Marit Seesmaa finantsjuht jurist Kärt Kirsimägi hankeosakonna juhataja