Riigikantselei
Meie 11.12.2024 nr 1.1-10.1/5576-1
Luba netovõlakoormuse suurenemiseks
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile arutamiseks ja heakskiitmiseks Vabariigi Valitsuse
korralduse „Luba netovõlakoormuse suurenemiseks“ eelnõu koos seletuskirjaga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Lisad:
1. VV korraldus_netovõlg_2024
2. Netovõlakoormuse seletuskiri_2024
Margus Täht 5885 1429
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Vabariigi Valitsus
KORRALDUS
Luba netovõlakoormuse suurenemiseks
Riigieelarve seaduse § 10 lõike 1 alusel:
1. Anda järgmistele keskvalitsuse juriidilistele isikutele luba netovõlakoormuse suurenemiseks
üle riigieelarve seaduses sätestatud 40% piiri, kehtestades netovõlakoormusele järgmised
ülempiirid:
2024, % 2025, % 2026, % 2027, % 2028, %
Riigi Kinnisvara Aktsiaselts 64 83 110 98 97
AS Eesti Liinirongid 83 68 56 47
AS Eesti Raudtee 97 116 140 200 205
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus 175 146 80 51
2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 26. septembri 2023. a korraldus nr 237 „Luba
netovõlakoormuse suurenemiseks“.
Kristen Michal
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Seletuskiri Vabariigi Valitsuse korralduse “ Luba netovõlakoormuse suurenemiseks ”
eelnõu juurde
I. Sissejuhatus
Vastavalt riigieelarve seaduse § 10 lõikele 1 võib keskvalitsuse juriidilise isiku (keskvalitsuse
üksusena määratletud avalik-õiguslik juriidiline isik, riigi asutatud sihtasutus ja riigi osalusega
äriühing) eelarveaasta lõpu seisuga planeeritud võlakohustuste ja likviidsete varade
kogusumma vahe (netovõlakoormus) moodustada kuni 40% samaks eelarveaastaks kavandatud
põhitegevuse tuludest kogu 4-aastase prognoosiperioodi kestel. Netovõlakoormuse üle 40%
suurenemise lubamise otsustab Vabariigi Valitsus, vastava asutuse taotluse alusel, milles on
põhjendatud netovõlakoormuse kasvu vajalikkust ning tõendatud rahanduslik jätkusuutlikus.
Vabariigi Valitsuse korralduse „Luba netovõlakoormuse suurenemiseks ” eelnõu ja seletuskirja
koostas Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Margus Täht (tel
58851429, e-mail
[email protected]).
II. Eelnõu eesmärk
Korralduse eelnõu esitamisega teeb Rahandusministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku
anda luba netovõlakoormuse piirmäära ületamiseks järgmistele keskvalitsuse juriidilistele
isikutele: Riigi Kinnisvara AS, AS Eesti Liinirongid, AS Eesti Raudtee ja SA
Keskkonnainvesteeringute Keskus. Eelmine analoogne korraldus tunnistatakse kehtetuks.
III. Eelnõu sisu
Kõik keskvalitsuse juriidilised isikud koostavad igal aastal kogu nende tegevust hõlmavad
finantsplaanid ja esitavad need asutajaõigusi teostava või valdkonna ministeeriumi vahendusel
Rahandusministeeriumile. Esitatud finantsplaanid on sisendiks Rahandusministeeriumi
majandusprognoosile ning riigi eelarvestrateegiale. Nimetatud plaanide kohaselt arvutatakse
iga asutuse netovõlakoormus ja kui see ületab 40% piiri, siis tuleb koos finantsplaaniga esitada
põhjendatud taotlus netovõlakoormuse suurenemise lubamiseks. Käesoleva aasta riigi
eelarvestrateegia sisaldas mitmeid otsuseid, sh kulukärpeid, mis mõjutavad keskvalitsuse
juriidiliste isikute netovõlakoormust. Sellest tulenevalt tuleb peale eelarvestrateegia kinnitamist
viia need otsused finantsplaanidesse, mistõttu saab Vabariigi Valitsus otsustada loa andmise
üle alles pärast finantsplaanide uuendamist. Käesolev eelnõu on koostatud uuendatud
finantsplaanide alusel, mis arvestavad riigi eelarvestrateegia otsustega.
Uusimatel andmetel ning värskeimal prognoosil põhinevad finantsplaanid muudavad reeglina
varasemate aastate plaane, seetõttu annab valitsus igal aastal uue korralduse ning tunnistab
eelmise vastavasisulise korralduse kehtetuks.
Käesoleval aastal esitatud ja pärast riigi eelarvestrateegia kinnitamist uuendatud finantsplaanide
kohaselt ületas netovõlakoormuse tase lubatud 40% piiri neljal asutusel. Käesolevas
korralduses toodud netovõlakoormuse määrad põhinevad otseselt esitatud finantsplaanidel.
Riigi Kinnisvara AS-i osas on arvestatud ka riigi eelarvestrateegias 2025-2028 kinnisvara
puudutavate otsustega. Riigi Kinnisvara AS finantseerib investeeringuid vastavalt oma
strateegiale võõrkapitali kaasamise teel. Investeeringuid tehakse pikaajalistesse
kinnisvaraprojektidesse, mille tasuvusperiood on reeglina kümme või enam aastat. Seetõttu
võlakohustuse piirtase 40% jooksva aasta tegevustuludest ei ole ettevõttele saavutatav.
1
AS Eesti Liinirongid (Elron) võlakoormuse suurenemise põhjuseks on diiselrongide hankimine
(liisinguperiood 2014–2034). Ettevõtte rahandusliku jätkusuutlikkuse tagab Eesti Vabariigiga
18.06.2009.a sõlmitud kokkulepe „Kokkulepe reisirongide soetamise ja finantseerimise kohta“.
Elroni uuendatud finantsplaan arvestab lisaks riigi eelarvestrateegia otsustele ka uute rongide
saabumise nihkumisega ca aasta võrra. Kui varasemalt oli plaanitud kuue uue rongi saabumine
2024.a ja kümne uue rongi saabumine 2025.a, siis uuendatud plaani kohaselt jõuavad rongid
kohale vastavalt 2025.a ja 2026.a. Rongide saabumise nihkumine parandab kokkuvõttes
valitsussektori eelarvepositsiooni 2024. ja 2025. aastal ning halvendab 2026. aastal.
Vastavalt omaniku ootustele on AS-l Eesti Raudtee käimas ulatuslik raudteevõrgustiku
renoveerimine eesmärgiga suurendada raudtee piirkiirust, vähendada CO2 heitmeid läbi
elektrifitseerimise ning suurendada ohutust läbi liiklusjuhtimise uuendamise. Kavandatud tööd
on kooskõlas AS Eesti Liinirongide poolt tellitud uute rongidega, millest esimesed on juba
valmis ja saaksid järgmise aasta jooksul liinile tulla. Tööde teostamiseks on sõlmitud
riigihangete alusel suuremahulised ehituslepingud, mis kasvatab investeeringute mahu
lähiaastatel kuni 160 miljoni euroni aastas. Valdav enamus neist finantseeritakse CEF ja CO2
vahenditest, kuid suureneb ka ettevõtte laenumaht ning netovõlakoormus. Olemasoleva EIB
laenulepingu maht on 113,5 mln eurot, mis võetakse lõplikult välja 2025. aastal. Lisaks on
vajalik täiendava investeerimislaenu võtmine 40 mln euro ulatuses aastatel 2026-2028, milleks
ettevõte on EIB-ga alustanud eelkonsultatsioone. Ilma selleta jääks tegemata
turvangusüsteemide uuendamine Ülemiste-Aegviidu lõigul ning Muuga ja Maardu jaamades.
See ei võimalda nendes piirkondades lõpetada ka riiklikult olulist elektrifitseerimise projekti,
mistõttu reisirongide kiiruste 160 km/h saavutamine ei ole võimalik. Vabariigi Valitsuse 11.
novembri 2021. a protokollilise otsusega nr 72 kinnitatud „Transpordi ja liikuvuse arengukava
2021–2035ˮ näeb ette 1520 mm raudtee kiiruste suurendamise kuni 160 km/h, et vähendada
aegruumilist vahemaad ja suurendada säästva pikamaareisitranspordi osakaalu. Kiiruste
suurendamisel kasutatakse arengukava kohaselt laenu- ja ELi struktuurivahendeid. Vaatamata
laenukoormuse kiirele kasvule on tagatud ettevõtte rahanduslik jätkusuutlikkus. EIB laen on
võetud soodsatel tingimustel, kuna keskkonnasäästliku raudtee finantseerimine on EIB üks
olulisi prioriteete. Laenud on ka tagatiseta. EIB-ga on laenulepingutes kokku lepitud
finantskovenantide pakett, mis tagab laenukoormuse optimaalse suuruse. Kuigi Eesti Raudtee
ületab eelarveseaduse vastavat määra, siis ettevõtte puhul on täpsemateks mõõdikuteks oma- ja
võõrkapitali osakaal, netovõlakoormuse suhe EBITDA-sse ning rahavoo kattekordaja. Kõik
need näitajad jäävad laenuperioodi jooksul rahvusvaheliselt raudteesektori osas
aktsepteeritavatesse vahemikesse.
SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) netovõlakoormuse piirmäära ületamise
põhjuseks on Rahandusministeeriumiga 2009. aastal sõlmitud laenuleping mahus 130 miljonit
eurot, millest võeti lõplikult kasutusse 101,3 miljonit eurot. Teine laenuleping on sõlmitud
Rahandusministeeriumiga 2016. aastal mahus 30 miljonit eurot, millest võeti kasutusele 20
miljonit eurot. Tegemist on edasilaenamiseks saadud laenudega, mille kasutamise sihtotstarve
on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatavate veeprojektide omafinantseeringu
rahastamine. Kõik KIKi laenud on eranditult väljastatud KOVidele või KOVidele kuuluvatele
vee-ettevõtetele. Graafikujärgsete laenu tagasimaksete mõjul hakkab KIKi netovõlakoormus
vähenema.
2
IV. Korralduse mõjud, kulutused ja võimalikud tulud
Nimetatud keskvalitsuse juriidiliste isikute tegevusest tuleneva mõjuga valitsussektori
rahandusele, sh eelarvepositsioonile on arvestatud Rahandusministeeriumi majandusprognoosi
ning riigi eelarvestrateegia aastateks 2025-2028 koostamisel. Täiendavad mõjud korralduse
eelnõul puuduvad.
V. Korralduse eelnõu kooskõlastamine
Korralduse eelnõu saadeti e-posti teel kooskõlastamisele korralduses nimetatud keskvalitsuse
juriidilistele isikutele. Kõik adressaadid kooskõlastasid eelnõu märkusteta.
29.11.2024
3