Angelika Timusk
Riigihangete Vaidlustuskomisjon
Edastatud digitaalselt allkirjastatuna aadressile
[email protected]
16. detsember 2024
HANKIJA VASTUS VAIDLUSTUSELE JA
MENETLUSKULUDE NIMEKIRI
Riigihange: „Java baasil tarkvaraarendused“ (viitenumber 286075)
Vaidlustuse esitaja: AS CGI Eesti
registrikood: 10006966
A. H. Tammsaare tee 56, 11316 Tallinn
Esindajad: Vandeadvokaadid Kadri Härginen ja Mario Sõrm
Advokaadibüroo Sorainen OÜ
Rotermanni 6, 10111, Tallinn
E-post:
[email protected]
[email protected]
Hankija: Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus
Registrikood 70009445
Teaduspargi tn 8, 12618 Tallinn
E-post:
[email protected]
Esindaja: Vandeadvokaat Diana Minumets
Advokaadibüroo WIDEN OÜ
Rävala 4, 10143 Tallinn
E-post:
[email protected]
HANKIJA 1. Jätta AS CGI Eesti vaidlustus Keskkonnaministeeriumi
TAOTLUSED: Infotehnoloogiakeskuse riigihanke viitenr 286075
alusdokumentidele rahuldamata; ja
2. Jätta menetluskulud AS CGI Eesti kanda.
I SISSEJUHATUS
1. Riigihangete Vaidlustuskomisjoni menetluses on AS CGI Eesti (edaspidi: vaidlustaja)
vaidlustus Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse (edaspidi: hankija) korraldatava
1
riigihanke „Java baasil tarkvaraarendused“ (viitenumber 286075) alusdokumentide tingimuste
peale.
2. Vaidlustaja hinnangul on õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastuolus raamlepingu projektis
tingimuste puudumine, millega piirataks töövõtja rahalist koguvastutust raamlepingu ja
hankelepingu täitmisest tekkivate kõigi nõuete eest (edaspidi: vastutuse piirang).
3. Vaidlustuskomisjoni 11.12.2024 teate kohaselt tuleb hankijal esitada seisukoht vaidlustuse
osas hiljemalt 16.12.2024, mistõttu on käesolev vastus tähtaegne.
4. Hankija peab esitatud vaidlustust põhjendamatuks ning palub jätta selle rahuldamata. Hankija
vastuväited ja seisukohad vaidlustuse osas on esitatud menetlusdokumendi ptk-s II.
Menetlusdokumendi ptk-s III esitab hankija enda menetluskulude nimekirja ning käsitleb teisi
menetluslikke küsimusi.
II HANKIJA SEISUKOHT VAIDLUSTUSE OSAS
Hankija ei riku vaidlustaja subjektiivseid õigusi
5. Vaidlustaja on seisukohal, et vaidlustatud riigihanke alusdokumentides (edaspidi: RHAD)
vastutuse piirangu puudumine rikub vaidlustaja subjektiivseid õigusi, sh õigust esitada
riigihankes pakkumus, osutuda selles edukaks ja teenida raamlepingu alusel sõlmitavate
hankelepingute täitmiselt tulu. Samuti leiab vaidlustaja, et vastutuse piirangu puudumine on
vastuolus RHS § 3 p-des 1–3 sätestatud riigihanke aluspõhimõtetega. Hankija vaidlustajaga ei
nõustu.
6. Vaidlustaja ei ole vaidlustes veenvalt näidanud ega põhistanud, kuidas raamlepingus või
hankelepingus vastutuse piirangu puudumine oleks vastuolus RHS § 3 p-des 1–3 sätestatud
riigihanke aluspõhimõtetega, st oleks ebaproportsionaalne, läbipaistmatu või muul viisil selgelt
põhjendamatu. Vaidlustaja vaidlustuses esitatud etteheited ja põhjendused vastutuse piirangu
puudumisele on seotud kitsalt vaidlustaja ärihuvidest kantud ja sisemist töökorraldust
puudutavate küsimustega ega näita objektiivselt vähimalgi määral seda, kuidas vaidlustajal on
takistatud riigihankes teistega võrdsetel alustel osaleda. Asjaolu, et vaidlustaja (igati
loomulikult) eelistaks vastutuse piiramisega seotud tingimuste olemasolu RHAD-s, ei muuda
vastutuse piirangu puudumist RHAD-s seepärast õigusvastaseks.
7. Vaidlustaja etteheited RHAD-le ei ole kooskõlas hankija poolt tingimuste seadmisega seotud
kaalutlusruumi ning riigihanke üldpõhimõtteid sisustava kohtupraktikaga. Nimelt senise
kohtupraktika järgi on hankijal RHAD väljatöötamisel avar kaalutlusruum eeldusel, et hankija
poolt kehtestatavad kriteeriumid on asjakohased ning kooskõlas läbipaistvuse ja võrdse
kohtlemise põhimõttega.1 Pakkuja ei saa nõuda talle kõige meelepärasemaid hankelepingu
tingimusi. Hankijal on iseseisvalt õigus otsustada, millist asja või teenust ja mis tingimustel peab
ta vajalikuks hankida ning pakkumuse esitamisest huvitatud isikul ei ole subjektiivset õigust
nõuda, et hankija telliks teistsuguse sisuga või teistsugustel tingimustel teenust. 2
8. Praegusel juhul soovib vaidlustaja asetada vaidlustusega raamlepingu või hankelepinguga
seotud riskide hindamise ja hinnastamise kohustuse pakkujate asemel edaspidiselt hankija
õlgadele. Sellist subjektiivset õigust RHS ega ükski teine seadus vaidlustajale aga ette ei näe.
Vastupidi – senise kohtupraktika ja õiguskirjanduse kohaselt ei näe seadus ette seda, milline
peaks olema hankelepingu poolte vaheline riskijaotus.3
9. Nii on kohtud oma praktikas korduvalt selgitanud, et riskijaotuse näol on tegemist otstarbekuse
küsimusega, millesse vaidlustuskomisjon ja kohtud sekkuda ei saa.4 Asjaolu, et teenuse
osutamisega kaasneb äririsk, ei võta pakkujalt õigust esitada enda pakkumus. Äririsk ei ole
õiguslik piirang.5 Hankijal on õigus luua hankelepingu tingimusi, mis garanteerivad lepingu
1
RKHKo 3-3-1-65-11, p 26.
2
TlnRnKo 3-15-809, p 12.
3
Riigihangete seaduse kommenteeritud väljaanne. Koost: M.A. Simovart ja M. Parind. § 77 komm. 23.
4
TRT HKo 3-18-1047, p 7-8; TLN RKo nr 3-18-587, p 10; TLN RKo 3-23-2547, p 16.
5
Samas.
2
nõuetekohase täitmise ja seeläbi kaitsevad avalikku huvi lepingus kokku lepitud teenuse
saamisel.6
Hankijal on vastutuse piiramata jätmiseks mõistlik ja vajalik õigustus
10. Hankija ei pea põhjendatuks vaidlustaja soovitud vastutuse piirangut RHAD-s sätestada, kuna
esiteks suurendaks riskide rahalise hinnastamise kohustuse panemine hankijale
põhjendamatult hankija halduskoormust. Selleks, et hankija saaks kohaselt konkreetse
riigihankega seotud rahalisi riske hinnata ning neid riske arvesse võtvat vastutuse piiri
kehtestada, tähendaks hankijale olulist lisatööd, milleks vajalik kompetents ja ressurss hankijal
puudub.
11. Hankija ka ei soovi lisaks riigihanke enda läbiviimisega seotud halduskoormusele tegeleda
raamlepingust või hankelepingust tuleneva riskihindamise läbiviimisega. Seda eriti just
põhjusel, et hankijal puudub pakkujatega samaväärne kompetents vastavaid riske kohaselt
hinnata. Hankija tegeleb valdavas osas Kliimaministeeriumi valitsemisala ITK riigihangete
korraldamise ning täitmise läbiviimisega, samas kui sisuline kompetents tööde enda
läbiviimisega seotud probleemide ning sellega seotud riskidega kokkupuutumisel on
esmajoones siiski töid tegevate pakkujatel (näiteks tihti tellijad ei tea, mis probleemid töövõtjal
lepingu täitmise käigus tekkisid, kui need probleemid said enne lepingurikkumiseks muutumist
täitja poolt lahendatud). Pakkujad on valdkonna eksperdid, mistõttu on just pakkujad õiged
isikud raamlepingu või hankelepingu täitmisega seotud riske hindama ja rahaliselt hinnastama.
Samuti on potentsiaalsetel pakkujatel võimalik oma riske maandada, soetades
vastutuskindlustuse või määrata pakkumise hind selliselt, et see oleks hanketingimustes
sätestatud kohustusi ja riske arvestades piisav.
12. Teiseks võtab hankija vastutuse piiri kehtestamisega riigihankes riski selles osas, et täitja
lepingurikkumise tõttu tekkinud kahju võiks ületada lepingu kogumaksumust või miks mitte ka
kahekordset või muud konkreetselt RHAD-s määratud vastutuspiiri. Hankija selgitab, et ta ei
soovi sellist riski ei käesolevas riigihankes ega üheski teises tema poolt korraldatavas
riigihankes endale võtta. Hankija tellib tihti väga kalleid tarkvara süsteeme, mis on liidestatud
omakorda teiste Eesti andmelahendustega. Seetõttu ei ole hankija võimeline ette nägema ning
hindama kõiki rikkumisi ja sellega tekitatavaid kahjusid, mis võiksid konkreetse hankelepingu
täitmisel hanke esemeks või sellega seotud infosüsteemide kahjustamisega ette tulla.
13. Käesoleva riigihanke üheks esemeks on elektroonilise katastri arendustööd. Tegemist on riigi
ühe põhilise infosüsteemiga, millel omakorda on ligipääsud teistesse riiklikesse
infosüsteemidesse, nagu rahvastikuregister, äriregister ja kinnistusraamat. Kuna tegemist on
niivõrd olulise infosüsteemiga, ei tohiks miski selle tööd kompromiteerida. Ebakvaliteetse töö
tulemusena võivad süsteemidesse tekkida turvaaugud, mille kaudu võivad kogu haldusala
infosüsteemid olla haavatavad pahavara või lunavara rünnakutele, mis praegusel ajal on üha
aktuaalsem risk. Seetõttu ei soovi hankija lepingut täitvale töövõtjale vastutuse piiri kohaldada
ega teha sellega riigile potentsiaalselt kahjulikku otsust juhuks, kui lepingu rikkumisega
põhjustatav kahju võiks osutuda hiljem hankija poolt seatavast rahalisest maksimumpiirist
suuremaks.
14. Arvestades hankija poolt läbiviidavate riigihangete esemeid, on hankijal palju selliseid
infosüsteeme, kus vastutuse rahaline piiramine võiks tähendada potentsiaalselt riigile kahjuliku
otsuse tegemist. Näiteks on hankija keskseks hankijaks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
valdkonnas Keskkonnaagentuurile (edaspidi KAUR), kes on sertifitseeritud
lennumeteoroloogiateenuse osutaja ilmavaatlus-, prognoos- ja hoiatusteenuse valdkonnas
ning osutab lennumeteoroloogiateenust tsiviillennuväljadel ja Eesti õhuruumis. KAURi pakutav
teenus suurendab lennuliikluse ohutut, regulaarset ja efektiivset toimimist.
Lennumeteoroloogiateenust tarbivad õhusõidukite käitlejad, õhusõidukite meeskonnad,
lennuliiklusteenistus, otsimis- ja päästeüksused ning teised, kes on seotud lennuliikluse
teostamise ja planeerimisega. Lennumeteoroloogiateenuse osutamiseks kasutab KAUR
sertifitseeritud infosüsteeme (hoiatuste, prognooside koostamine, edastamine, jm). Kui
infosüsteemides esineks arendustööde tõttu vigu, mis takistaks lennumeteoroloogiateenuse
osutamist, põhjustaks see häireid lendude planeerimises, mistõttu võiksid liinilennud ära jääda
6
TLN RKo 3-21-413, p 19.
3
ja sellega kaasneks omakorda osapooltele suur varaline kahju. Nagu hankija juba eespool
selgitas, ei soovi hankija selliste infosüsteemide arendustöödega seotud riskihindamist läbi viia
ega näe ka mõistlikku õigustust selleks, miks hankija peaks vastutuse piirangu seadmisega
riigile potentsiaalselt kahjulikku otsust tegema.
15. Seetõttu on ebaõiged ka vaidlustaja väited, justkui oleks vastutuse piirangu puudumine RHAD-
s vastuolus RHS § 3 p-s 5 sätestatud rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise
põhimõttega. Hoopis vastutuse piirangu kehtestamine võiks olla eelnimetatud põhimõtetega
vastuolus. Seda põhjusel, et hankija kasutatavate rahaliste vahendite all tuleb mõista kogu
avalikku, nn „maksumaksja raha“. Avalik raha tähendab riigi tulusid ning rahaliselt hinnatavaid
õigusi või kohustusi.7 Avaliku sektori raha kasutamise puhul kontrollitakse selle seaduslikkust,
tõhusust, mõjusust ning säästlikkust, samuti seda, et avaliku sektori käsutuses olevat raha ei
raisata ja seda kasutatakse heaperemehelikult. 8 Kui mõne hankelepingu täitja rikkumise tõttu
juhtuks midagi niivõrd drastilist, mille tõttu tekiks väga suures ulatuses kahju, mis ületab
vastutuse piirangut ja mida hankija peaks avalikust rahast kinni maksma, ei oleks see
eelnimetatud avaliku raha säästliku kasutamise põhimõtetega kooskõlas. Hankija kui avaliku
raha kasutaja peab jälgima, et tema otsuste tulemusena ei toimuks avaliku raha liigset
kulutamist olukorras, kus tegelikult oleks võinud sellise kulu tekkimist eelnevalt ilma lepinguliste
piiranguteta ära hoida.
16. Seega esineb hankijal riigihankes vastutuse piiramata jätmiseks mõistlik ja objektiivne vajadus,
mistõttu ei ole RHAD vastutuse piiri puudumise näol tegemist õigusvastase hanketingimusega
RHS § 3 mõttes.
VÕS põhineva kahju hüvitamise regulatsioonist lähtumine on ka õiglane ja mõistlik
17. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb hankelepingu tingimuste ebaproportsionaalsus kõne alla
vaid juhul, kui lepingupoolte õiguste-kohustuste tasakaal on äärmuslikult ja ilma mõistliku
põhjenduseta paigast ära.9 Praegu säärase olukorraga tegemist aga pole.
18. Vastutuse piiramata jätmine ning VÕS reeglitel põhineva kahju hüvitamise reeglistikust
lähtumine ei ole poolte riskivastutuse jaotamise seisukohalt kuidagi ebamõistlik või pakkujate
kahjuks äärmuslikult kaldu. Vastupidi - et kumbki pool kannab vastutust tema poolt lepingu
rikkumisega tekitatud kahju eest, on Eesti võlaõigusseaduse (VÕS) ning senise lepingukäibe
üheks aluspõhimõtteks, mis on poolte huvide seisukohalt tasakaalus ning igati õiglane.
19. Kohustuste rikkumise ning kahju tekkimise korral on pool nagunii kohustatud nõude
rahuldamiseks tõendama nii kohustuse rikkumise, sellega tekitatud kahju suuruse ning teiste
VÕS-is sätestatud kahjunõude rahuldamise eelduste olemasolu. Kuivõrd hüvitise saamiseks
peab nii rikkumine kui ka kahju suurus olema tõendatud, siis ei ole ebaproportsionaalne ega
ebaloogiline eeldada, et lepingut rikkunud pool ka tema rikkumisega reaalselt tekitatud kahju
hüvitaks. Kuna tegemist on tavapärase ning Eesti lepingukäibele omase nähtusega, ei pea
vastutuse piiramata jätmiseks esinema erakorralised asjaolud ega kaalukad argumendid, vaid
vastav otsustus riskide jaotuse osas jääb hankijale RHS-ga antud kaalutlusruumi piiridesse.
20. Isegi, kui vastutuse piiramata jätmise näol oleks riskide jaotuse seisukohalt tegemist tugevalt
hankija kasulise tingimusega (millega hankija eeltoodud põhjustel ei nõustu), ei õigustaks ka
see vaidlustaja vaidlustust rahuldama. Nimelt kohtud on oma praktikas selgitanud, et kui
hankija kehtestatud tingimused on sellised, mis on kõigile potentsiaalsetele pakkujatele
ühtmoodi ebasoodsad või ebameeldivad, võivad need küll olla ebaotstarbekad, ent need pole
vastuolus õigusaktidega sel määral, et potentsiaalne pakkuja saaks iseenda subjektiivsete
õiguste kaitse eesmärgil nõuda nende muutmist (õigusaktidega kooskõlla viimist).10 Seega igal
juhul on hankijal õigus määrata tema jaoks sobivaim riskide jaotus käesolevas riigihankes ning
vaidlustaja siin ettekirjutusi esitada ei saa.
7
Lee, U., Mattson, T., Mikli, A. Põhiseaduse § 133 kommentaar, komm. 2. – Ü. Madise jt (toim). Eesti Vabariigi põhiseadus.
Kommenteeritud väljaanne. 5., täiend. vlj. Tartu: sihtasutus Iuridicum 2020.
8
Samas.
9
TLN RKo nr 3-18-587, p 10; TLN RKo 3-23-2547, p 16.
10
Samas.
4
Vaidlustaja ei ole tõendanud võimatust riigihankes osaleda
21. Vaidlustaja sõnul kohtleb vastutuse piirangu puudumine pakkujaid RHS § 3 p 2 mõttes
ebavõrdselt, kuna piirab põhjendamatult selliste pakkujate riigihankes osalemist, kes ei saa
tulenevalt neile laienevatest piirangutest sõlmida raamlepinguid ja hankelepinguid, milles
koguvastutus ei ole piiratud. Vaidlustaja viitab, et kuna tema äriühingu kontsern tegutseb börsil,
lasub talle seadusest tulenev kohustus käituda majandustegevuses investoritele läbipaistval
viisil ning ilma vastutuse piiranguta lepingute sõlmimine ei oleks investorite jaoks läbipaistev.
22. Hankija selle käsitlusega ei nõustu. Hankija senine praktika näitab, et mitmed Nii Eesti kui ka
rahvusvahelised börsiettevõtted osalevad igapäevaselt hankija korraldatud riigihangetel (näit
Telia, Microsoft jne) ning seda ka ilma vastutuse piirangut kajastavate tingimusteta. Hankijale
teadaolevalt ei tulene investoritele läbipaistva tegevuse näitamise põhimõttest automaatset
ilma vastutuse piiranguta lepingute sõlmimise keeldu. Vaidlustaja ei ole viidanud ühelegi
õigusnormile, kust vastav piirang tema jaoks nähtuks. Sealjuures tasub märkimist, et vastutuse
piirangu puudumine pole eelnevalt takistanud ka vaidlustajal endal hankijaga vähemalt ühes
eelnevas hankes hankelepingut sõlmimast. Seetõttu ei arva hankija, et vastutuse piirangu
puudumine kohtleks pakkujaid ebavõrdselt või takistaks konkurentsi efektiivset ärakasutamist.
23. Kohustust rakendada vastutuse piirangut praeguses riigihankes ei tulene ka asjaolust, et Eesti
Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu koostatud näidislepingus on vastutuse piirang
sees. Vastava liidu näidisleping on töötatud välja koostöös valdkonna töövõtjatega, mistõttu on
valdkonna töövõtjate huvidest lähtuva lobitöö tulemusena ka sellised tingimused
näidislepingusse sisse saanud. Igal juhul on parimate praktikate ja näidislepingute kasutamine
hankijale soovituslik juhendmaterjal, mitte siduvalt kohustuslik dokument. Kuna hankijal on
RHS § 3 sätestatud üldpõhimõtteid arvesse võttes õigus otsustada, millist asja või teenust ja
mis tingimustel peab ta vajalikuks hankida,11 ei pea hankija praegusel juhul põhjendatuks
vastutuse piirangut riigihankes kehtestada. Hankija on juba eelnevalt selgitanud, et hanke
tähtsus seisneb selliste infosüsteemide arendamises, millel omakorda on ligipääsud teistesse
riiklikesse infosüsteemidesse ja mille puhul on igasuguste turvaaukude ja nendest tuleneva
kahju vältimine äärmiselt oluline.
24. Seega, hankija ei jaga vaidlustaja seisukohta, et vastutuse piirang peaks saama (valdkonna)
riigihangetes üldiseks tavaks. See võib luua ohtliku pretsedendi, milles töövõtjad võivad juba
eos hankelepingu korrektsesse täitmisesse leebemalt suhtuda, kuna teavad, et nende vastutus
on igal juhul lepingu kogumaksumusega piiratud. Seetõttu ei pea hankija käesoleval juhul
vastutuse piirangu sätestamist põhjendatuks ning palub jätta vaidlustuse rahuldamata.
III MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED
Lepinguline esindaja
25. Hankija lepinguline esindaja kinnitab enda õigust hankija esindamiseks käesoleva vaidlustuse
menetluses ning palub kogu menetlussuhtluse edastada otse lepingulisele esindajale.
Kirjalik menetlus
26. Hankija on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses.
Hankija menetluskulude nimekiri
27. Hankijale on käesolevas menetluses osutanud õigusabi vandeadvokaat Diana Minumets
tunnihinnaga 220 eurot + KM. Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud menetluses on kokku 9.75
töötundi summas 2145 eurot (KM-ta), mis koosnevad järgmistest töödest:
1) Vaidlustuse analüüs, kliendile edukusperspektiivile hinnangu kujundamine,
telefoninõupidamine kliendi esindajaga – 0.5 h ehk 110 eurot.
11
RKHKo 3-3-1-65-11, p 26.
5
2) Nõupidamine kliendiga – 0.75 h ehk 165 eurot.
3) Vaidlustusel hankija vastuse koostamine – 8.5 h ehk 1870 eurot.
28. Vaidlustaja menetluskulud vaidlustusasjas on kokku 2145 (KM-ta) eurot.
29. Hankija palub jätta vaidlustuse menetlemisega seotud menetluskulud vaidlustaja kanda ning
mõista vaidlustajalt hankija kasuks välja tema lepingulise esindaja kulud summas 2145 eurot
(KM-ta).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Diana Minumets
vandeadvokaat
6