dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

3. isiku vastus

Rahandusministeerium · 13. detsember 2024
Seotud ettevõtted
RoadWest OÜ (adressaat)
Viit
12.2-10/24-244/305-4
Registreeritud
13. detsember 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
RoadWest OÜ
Saabumis/saatmisviis
DVK/e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/24-244
Vastutaja
Taivo Kivistik (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎Kolmanda isiku vastus vaidlustusele (RoadWest OÜ 13.12.2024).asice147 KB

Sisu (failidest)

RIIGIHANGETE VAIDLUSTUSKOMISJON Tartu mnt 85, Tallinn e-post: [email protected] Tartus 13. detsembril 2024.a KOLMANDA ISIKU VASTUS VAIDLUSTUSELE Riigihanke viitenumber: 284897 Riigihanke nimetus: Tänavate korrashoiutööd 2025-2030 Vaidlustaja: GartnerGrupp OÜ registrikood: 14566691 Tallinna mnt 50a, Võru linn, Võru maakond Vaidlustaja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Erki Fels advokaat Gregor Saluveer Advokaadibüroo TGS Baltic e-post: [email protected] Hankija: Võru Linnavalitsus registrikood: 75019980 Jüri 11, Võru linn, Võru maakond e-post: [email protected] Kolmas isik/edukas pakkuja: RoadWest OÜ registrikood 11137400 Valga mnt 7, Elva linn, Elva vald, Tartu maakond e-post: [email protected] OÜ Advokaadibüroo Lillo & Partnerid Tallinn: Pärnu mnt 10, Tallinn 10148 Tel: +372 6 444 900, +372 6 449 530 Fax: +372 6 313 909 E-post: [email protected] Tartu: Turu 2 (Tasku keskus), Tartu 51014 Tel ja Fax +372 7 444 900 E-post: [email protected] Registrikood: 11643617, IBAN: EE362200221045633635 Swedbank, EE041010220103788015 SEB, www.advokaat.ee Kolmanda isiku lepinguline esindaja: advokaat Janar Kuus Advokaadibüroo Lillo & Partnerid (Tartu kontor) e-post [email protected] Kolmanda isiku taotlused: 1. Jätta GartnerGrupp OÜ vaidlustus täies ulatuses rahuldamata. 2. Jätta menetluskulud GartnerGrupp OÜ kanda, mõistes GartnerGrupp OÜ-lt välja RoadWest OÜ kasuks lepingulise esindaja kulud vastavalt RoadWest OÜ poolt esitatavale nimekirjale. Austatud vaidlustuskomisjoni liikmed 1. Senine menetlus 1.1. GartnerGrupp OÜ esitas 9. detsembril 2024. a Riigihangete Vaidlustuskomisjonile vaidlustuse Võru Linnavalitsuse avatud hankemenetlusega riigihankes „Tänavate korrashoiutööd 2025-2030“ (viitenumber 284897) RoadWest OÜ kõrvaldamata jätmise ning tema pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele. 1.2. Riigihangete Vaidlustuskomisjoni 10. detsembri 2024. a teatega saadeti RoadWest OÜ-le vaidlustus ning anti tähtaeg esitada vaidlustusele kirjalik vastus kolme tööpäeva jooksul, st hiljemalt 13. detsembril 2024. a. Seega on RoadWest OÜ vastus GartnerGrupp OÜ vaidlustusele esitatud Riigihangete Vaidlustuskomisjoni poolt nõutud tähtaja jooksul. 2. Kolmanda isiku põhjendused 2.1. RoadWest OÜ (edaspidi kolmas isik) on seisukohal, et Võru Linnavalitsuse (edaspidi hankija) 6. detsembri 2024. a otsused kolmanda isiku riigihankest kõrvaldamata jätmise ja pakkumuse edukaks tunnistamise kohta on seaduslikud ning mitte ükski GartnerGrupp OÜ (edaspidi vaidlustaja) poolt vaidlustuses esitatud väidetest ja põhjendustest ei anna õiguslikku alust vaidlustuse rahuldamiseks. Kolmas isik põhjendab oma väidet alljärgnevalt. 2.2. Riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 1 p 4 sätestab, et hankija ei sõlmi hankelepingut ja kõrvaldab hankemenetlusest pakkuja või taotleja kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksu- või sotsiaalkindlustusmaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Seega tuleneb nimetatud sättest, et hankijal on õigus kõrvaldada -2- pakkuja hankemenetlusest üksnes juhul, kui pakkujal on maksuvõlg tema asukohariigi (antud juhul Eesti Vabariigi) maksukorralduse seaduse (MKS) kohaselt. Maksudeklaratsiooni esitamata jätmine ei ole maksuvõlg ega eraldiseisev hankemenetlusest kõrvaldamise alus RHS tähenduses. MKS § 32 kohaselt on maksuvõlg tähtpäevaks tasumata maksusumma, tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma, maksukohustuslase taotluse alusel alusetult tagastatud või tasaarvestatud summa või nendelt eelnevalt nimetatud summadelt arvestatud tasumata intress. Antud juhul ei esine kolmanda isiku puhul ühtegi eeltoodud asjaolu, mistõttu ei ole kolmandal isikul kehtiva õiguse mõistes maksuvõlga. Seadusandja ei ole hankijale andnud õiguslikku alust pidada maksuvõlaks ka maksudeklaratsiooni esitamata jätmist ja seda eelkõige põhjusel, et maksudeklaratsiooni esitamata jätmiseks võib isikul olla mõjuv põhjus. 2.3. Vaidlustaja ei ole vaidlustusele lisanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et kolmandal isikul oleks maksuvõlg. Vaidlustaja on tuginenud pelgalt oma arvamusele selle kohta, et talle avalikult kättesaadavatest allikatest leiduvale informatsioonile tuginedes peab kolmandal isikul maksuvõlg olema. Muuhulgas leiab vaidlustaja, et maksuvõla puudumise kohta tõendi väljastamise oletatav võimatus Maksu- ja Tolliametil tõendaks justkui maksuvõla esinemist. Selline arusaam on väär. Viies hankemenetlust läbi riikliku riigihangete registri kaudu on hankijal võimalus (ja sisuliselt möödapääsmatu kohustus) kontrollida Eesti Vabariigis asuva pakkuja maksuvõla kui kõrvaldamise aluse esinemist läbi nimetatud registri teostatava päringu. Selle päringu tulemuse kohta on Rahandusministeerium omakorda andnud selgituse, et hankija saab riigihangete registri kaudu maksuvõla puudumist kontrollides Maksu- ja Tolliameti andmetel põhineva tõendi, kus on märgitud, et ettevõtjal puudub maksuvõlg, ka siis, kui ettevõtjal on maksudeklaratsioon(id) esitamata. M.h annab MKS § 14 lg 6 maksuhaldurile õiguse lisada sama paragrahvi lõikes 5 nimetatud (maksuvõla puudumise) tõendile märge mh selle kohta, et maksukohustuslane ei ole taotluse esitamise aastal või sellele eelnenud aastal täitnud maksudeklaratsiooni esitamise kohustust seaduses sätestatud tähtaja jooksul, seetõttu ei saa jaatada üksühest seost Maksu-ja Tolliameti poolt esitatava tõendi ja maksuvõla tõsikindla esinemise või puudumise vahel. Maksuhalduri tegevusest tõendi väljastamisel või väljastamata jätmisel ei teki täiendavalt maksuvõlana mõistetavat kohustust. Igal juhul on hankija saanud kontrollida kolmandal isikul maksuvõla puudumist ning on igati mõistetavalt ja seaduslikult jõudnud järeldusele, et kolmandal isikul maksuvõlga ei eksisteeri. Olukorras, kus hankijal on olemas andmed kolmandal isikul maksuvõla puudumise kohta, ei saa hankija kolmandat isikut seaduslikult hankemenetlusest kõrvaldada, sest selline otsus oleks meelevaldne ja ebaseaduslik. 2.4. Hankija ei ole kolmandalt isikult küsinud tõendit maksuvõlgade puudumise kohta, kuid selleks on puudunud ka igasugune vajadus ja õigustus. Hankija tõepoolest kontrollib RHS § 95 lg 1 p 4 sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamise aluse (maksuvõla) esinemist või puudumist RHS § 96 lg 2 p 2 kohaselt, nõudes pakkuja asukohariigi pädeva ametiasutuse tõendit nimetatud asjaolude kohta. Küll aga on vaidlustaja kahetsusväärselt jätnud tähelepanuta RHS § 96 lg 3 1, mille kohaselt hankija ei nõua sama paragrahvi lõigetes 2–3 nimetatud dokumentide esitamist, kui need dokumendid või vastavad andmed on talle andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad või tal on need dokumendid või andmed olemas ja need on pakkujal või taotlejal kõrvaldamise aluste puudumise -3- kontrollimiseks jätkuvalt asjakohased. Eesti Vabariigis asuva pakkuja puhul ongi tegemist olukorraga, kus maksuvõla olemasolu kohta on andmed hankijale andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad. RHS § 182 sätestab, et registrile seadusega antud ülesannete täitmiseks on registri vastutaval ja volitatud töötlejal lubatud esitada elektroonilisi päringuid teistele riigi või kohaliku omavalitsuse andmekogudele ja saada sealt andmeid. Seadusandja ei ole kehtestanud hankijale kohustust täiendavaks kontrolliks ehk teisisõnu piisab maksuvõlgnevuse olemasolu või puudumise kindlakstegemiseks eRHR-i kaudu tehtud päringust. Vastasel juhul muutuks maksuvõla kontroll (sarnaselt ka teiste kõrvaldamise aluste kontrolliga) registri kaudu päringut tehes sisutühjaks toiminguks. Kolmas isik peab siinkohal ka oluliseks märkida, et hankemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte ja seega ei ole hankijal õiguslikku alust nn maksuvõla tuletamiseks. RHS ei näe ette üksnes oletustele tuginedes pakkuja kõrvaldamist riigihankemenetluses, nii nagu vaidlustaja vaidlustuse p-s 2.7 pakub. 2.5. Kolmandale isikule jääb arusaamatuks vaidlustuse punktis 2.11. esitatud etteheide hankijale võrdse kohtlemise põhimõtte (RHS § 3 p 2) rikkumise osas. Käesoleval juhul on ilmne, et hankija viib hankemenetlust läbi n.n pööratud menetluse põhimõtet kohaldades ehk kontrollides RHS § 52 lg 3 alusel pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ning hinnates vastavaks tunnistatud pakkumusi RHS-s sätestatud korras enne pakkujate suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifikatsiooni kontrollimist. Seega viis hankija kolmanda isiku kui sel hetkel ainsa eduka pakkuja suhtes läbi kvalifitseerimistingimustele vastavuse ja kõrvaldamise aluste puudumise kontrolli, teisi sarnaseid isikuid (pakkujaid) samaaegselt nende samade tingimuste ja aluste osas ei kontrollitud, mistõttu ei saa tõusetuda ka võrdse või ebavõrdse kohtlemise küsimust ning vaidlustaja sellekohased argumendid on pelgalt oletuslikud. 2.6. Vaidlustaja on esitanud taotluse kolmanda isiku riigihankest kõrvaldamata jätmise otsuse kehtetuks tunnistamiseks üksnes põhjendusel, et kolmandal isikul on väidetavalt maksuvõlg RHS § 95 lg 1 p 4 tähenduses. Sellest võib järeldada, et teisi etteheiteid vaidlustajal seoses hankija otsuste kehtetuks tunnistamisega ei esine. 2.7. Ebaõige on vaidlustaja väide, et hankija pidi maksuvõlga kontrollides olema teadlik, et kolmandal isikul on maksudeklaratsioonid suures ulatuses esitamata ja sellest tulenevalt pidi hankijal tekkima kahtlus kolmanda isiku pakutud maksumuse põhjendatuses. RHS § 115 lg 1 sätestab, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. Pakkuja on kohustatud esitama selgituse hankijale viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Kuna hankijale ei tundunud, et tegu on alapakkumisega, siis ei pidanud ta alustama kontrollimenetlust. RHS § 115 lg 2 kohustab hankijat alapakkumuse kontrolli teostama üksnes ehitustööde hangete korral. Antud juhul on tegu aga teenuse hankega, mistõttu ei olnud hankijal kohustust nõuda kolmandalt isikult selgitusi. Samas peab kolmas isik oluliseks märkida, et on sama teenust osutanud hankijale juba üle kümne aasta ja seda vaidlusaluses riigihankes tehtud pakkumusest -4- madalama hinnaga (kusjuures vaidlusalune hange ei hõlma enam kõnniteede hooldust). Arvestades seda, et kolmas isik on täitnud kõik hankelepingust tulenevad kohustused (sh pole hankija nõudnud kolmandalt isikult leppetrahvi), siis on ka täiesti loogiline, et hankijal oli kindel arusaam, et kolmas isik saab pakkumuses esitatud maksumusega riigihanke esemeks olevad tööd teostatud. 2.8. Eeltoodust tulenevalt on kolmas isik seisukohal, et vaidlustaja poolt vaidlustatud hankija otsused on õiguspärased ja ei riku vaidlustaja õigusi ning seadusega kaitstud huve. 3. Menetluslikud küsmused 3.1. Kolmas isik teatab, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 3.2. Kolmas isik esitab vastuse oma esindaja vahendusel. Advokaat Janar Kuus kinnitab, et ta on kolmanda isiku esindaja ja esitab selle tõendamiseks volikirja. 3.3. Kolmas isik esitab käesoleva dokumendi Riigihangete Vaidlustuskomisjonile elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile [email protected]. Samaaegselt on dokument edastatud hankijale e-posti aadressil [email protected] ja vaidlustaja lepingulistele esindajatele e-posti aadressil [email protected]. Lugupidamisega / allkirjastatud digitaalselt / Janar Kuus Advokaat Lisatud: Volikiri -5-
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel