Perioodi 2014–2020 struktuurivahenditest tagasilaekuvate rahastamisvahendite edasise kasutamise kinnitamine

Riigikantselei Meie 13.12.2024 nr 1.1-10.1/5615-1 Perioodi 2014–2020 struktuurivahenditest tagasilaekuvate rahastamisvahendite edasise kasutamise kinnitamine Austatud härra riigisekretär Esitame Vabariigi Valitsuse 19.12.2024 istungile Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse eelnõu ning kaasnevad materjalid. Eelnõuga tehakse ettepanek perioodi 2014–2020 struktuurivahenditest tagasilaekuvate rahastamisvahendite edasiseks kasutamiseks. Samasisuline ettepanek on kinnitatud ka Vabariigi Valitsuse 5.12.2024 majanduskabineti nõupidamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1. Protokollilise otsuse eelnõu 2. Protokollilise otsuse eelnõu seletuskiri Piret Loorand 5885 1456 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU 2024 VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja detsember 2024 nr Päevakorrapunkt nr Perioodi 2014–2020 struktuurivahenditest tagasilaekuvate rahastamisvahendite edasise kasutamise kinnitamine 1. Jätkata perioodi 2014–2020 struktuurivahenditest rakendatud rahastamisvahendite tagasilaekuvate vahendite kasutamist rahastamisvahenditena väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kasvu- ja arengupotentsiaali toetamiseks ning ettevõtluse arendamiseks, arvestades olemasolevaid turutõrkeid. 2. Suunata EstFundist tagasilaekuvad vahendid AS-i SmartCap. 3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil uuendada rahastamislepingud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega ning Euroopa Investeerimisfondiga. Kristen Michal Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Protokolli kantava otsuse „Perioodi 2014–2020 struktuurivahenditest tagasilaekuvate rahastamisvahendite edasise kasutamise kinnitamine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendusperioodil 2014–2020 rakendati väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE-de) kapitali kättesaadavuse parandamiseks kahte instrumenti: laene ja käendusi ning fondifondi. Tegu on Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditega, millele kehtib tingimus, et 8 aasta jooksul peale perioodi lõppu tagasilaekuvaid rahastamisvahendeid tuleb samuti kasutada samadel eesmärkidel, kui turutõrked on jätkuvalt aktuaalsed. Arvestades, et ettevõtted seisavad endiselt silmitsi kapitali leidmise raskustega ning eraldatud vahendid on lepingutega kaetud, on ettepanek jätkata kapitali pakkumist samade rahastamisvahendite kaudu. Eesmärk on jätkuvalt toetada ettevõtete arengut, pakkudes soodsaid rahastamistingimusi ja jagades finantsriske, see on vajalik Eesti ettevõtete kasvu, konkurentsivõime ja innovatsiooni soodustamiseks ning aitab kaasa majanduse üldisele arengule. Seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna nõunik Piret Loorand ([email protected], 5885 1456) ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi finantsinstrumentide ekspert Andres Võrang ([email protected], 5885 1061); eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected], telefon 5885 1493). 2. Eelnõu eesmärk Vastavalt Perioodi 2014–2020 Struktuuritoetuse seaduse § 19 lõikele 2 ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 (edaspidi Ühissätete määrus) artikliga 45, otsustab Vabariigi Valitsus rahandusministri ettepanekul, millistele valdkondadele, eesmärkidele ja tulemustele suunatakse rahastamisvahenditest tagasi laekuvad vahendid (sh saadav tulu, kasum või muud sissetulekud) ning määrab nende eest vastutava asutuse. 3. Eelnõu sisu Perioodil 2014–2020 eraldati rahastamisvahenditele kokku 99 miljonit eurot, millest 49,5 miljonit eurot suunati EIS-i kaudu VKE-de kapitali kättesaadavuse parandamiseks ja 49,0 miljoni euro eest loodi VKE-de omakapitali investeeringute toetamiseks Euroopa Investeerimisfondi poolt juhitud fondifond. Tagasilaekuvate vahendite kasutamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et nende kasutamine on kooskõlas perioodi 2014–2020 rakenduskava eesmärkidega ning on kooskõlas Ühissätete määruse artiklis 45 ja artiklis 44 lõikes 1 tooduga. See tähendab, et rahastamisvahendi rakendamise käigus tekkinud halduskulud hüvitatakse ning edasised investeeringud saab teha ainult sama või mõne muu rahastamisvahendi kaudu, kui need on vastavuses prioriteetide raames seatud eesmärkidega. 3.1. Eelnõu otsusepunktiga 1 kinnitab Vabariigi Valitsus ettepaneku jätkata 2014– 2020 perioodi struktuurivahenditest rakendatud rahastamisvahendite tagasilaekuvate vahendite kasutamist rahastamisvahenditena väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete kasvu- ja arengupotentsiaali toetamiseks ning ettevõtluse arendamiseks, arvestades olemasolevaid turutõrkeid. Tegevuste jätkamist toetavad struktuurivahendite rakendusperioodi 2014–2020 järelhindamise soovitused, mille kohaselt tuleks laenu- ja käendustooteid jätkuvalt pakkuda ettevõtetele järgmistel põhjustel: • Alustavate ettevõtete jaoks on laenude kättesaadavus pankadest jätkuvalt piiratud, kuna neil puuduvad piisavad tagatised, krediidiajalugu ja/või omafinantseering. Sageli ei ole krediidiasutustel võimekust või motivatsiooni hinnata projektidega seotud riske. • Probleemiks on ka kiiresti kasvavate ettevõtete kasvu rahastamine, kelle majandusnäitajad ja äriplaanid ei pruugi olla piisavad, et saada käibelaenu või pikaajalist investeerimislaenu. • Sama kehtib ka innovatsioonimahukate või uudsete tehnoloogiate turule toomisel. Pangad lükkavad need projektid sageli tagasi, kuna need on liiga riskantsed või puudub piisav kindlustunne projekti edukuse suhtes. • Arvestades, et perioodi 2021–2027 struktuurivahenditest eraldatud 17,5 miljonit eurot ei ole piisav tuvastatud turutõrgete oluliseks leevendamiseks, on vaja täiendavaid meetmeid ja vahendeid. Ettepanek on jätkata seniste tegevustega, et rahuldada VKE-de kapitali vajadusi ja mitmekesistada kapitali pakkumist eriti riskantsete projektide puhul. Sellest tulenevalt on ettepanek kinnitada perioodiks 1. jaanuar 2024 kuni 31. detsember 2031 rahastamisvahendite tagasilaekunud vahendite kasutamine järgmiselt: a. Väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete kasvu- ja arengupotentsiaali tagamine läbi rahastamisvahendite. i. Eesmärk: Rahastamisvahendite abil tingimuste loomine, mis tagavad VKE-dele tõhusama ligipääsu kapitalile. Selle saavutamiseks rakendatakse rahastamisvahendeid, mis pakuvad paindlikumat ja mitmekesisemat rahastamist, aidates ettevõtetel ületada kapitali kättesaadavuse takistusi ning tugevdada nende finantsseisundit ja turupositsiooni. ii. Tulemused: Järgneva kaheksa aasta eesmärgiks on tagasilaekunud vahendite abil edasine teenuste pakkumine, arvestades olemasolevaid turutõrkeid. Sealjuures on oluline võimaldada laenu või käenduse pakkumist vähemalt 25 unikaalsele VKE-le/ aastas. iii. Vastutav asutus: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. iv. Peale 31. detsembrit 2031 jätkatakse tagasilaekuvate vahendite kasutamist ettevõtluse valdkonna laenude ja laenutagatiste väljastamiseks. 3.2. Eelnõu otsusepunkti 2 kohaselt suunatakse EstFundist tagasilaekuvad vahendid AS-i SmartCap. EstFundi ehk fondifondi puhul on ettepanek jätkata selle elluviimist Euroopa Investeerimisfondi eestvedamisel, kuni EstFundi allfondid on oma investeerimisstrateegia ellu viinud (st. järgmise 5–8 aasta jooksul). Investeeringutest väljumisel vabanenud vahendid investeeritakse riikliku fondivalitseja AS-i SmartCap kaudu. Sellest tulenevalt on ettepanek kinnitada perioodiks 1. jaanuar 2024 kuni 31. detsember 2031 rahastamisvahendite tagasilaekunud vahendite kasutamine järgmiselt: 2 b. Iduettevõtluse edasine toetamine ja arendamine läbi omakapitaliinvesteeringute kättesaadavuse parandamise investeerimisfondide kaudu. i. Eesmärk: EstFundi fondifondi jätkuinvesteeringute juhtimine ja nendest väljumine Euroopa Investeerimisfondi poolt ning EstFundi lõppemisel ja selle investeeringutest väljumisel vabanevate vahendite investeerimine riikliku fondivalitseja AS-i SmartCap kaudu. ii. Tegevused peale EstFundi fondifondi lõppu: EstFundi allfondide investeeringutest väljumise järel suunatakse vabanevad vahendid AS-i SmartCap valitsetavatesse investeerimisfondidesse, et toetada sihtgruppi kuuluvate ettevõtete edasist arengut ja kasvu. Tagasilaekuvate vahendite täpsem sihtotstarve ja kasutamisulatus määratakse peale fondifondi lõppu rahastamislepingus. iii. Tulemused: Tagada, et fondiinvesteeringute kaudu toetatakse ettevõtluse arengut ja kasvupotentsiaali, suurendades seeläbi Eesti majanduse konkurentsivõimet. iv. Vastutav asutus: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus kuni EstFundist vahendite vabanemiseni, mille järgselt on vastutavaks asutuseks AS SmartCap. 3.3 Eelnõu otsusepunkti 3 kohaselt uuendab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium rahastamislepingud Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega ning Euroopa Investeerimisfondiga. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja Eesti õigusele Eelnõu on valmistatud ette kooskõlas Ühissätete määrusega ning perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadusega. 5. Eelnõu mõju Struktuurivahendite rakendusperioodi 2014–2020 järelhindamine leidis, et meede on olnud tulemuslik ja avaldanud positiivset mõju, kuid struktuursete muutuste saavutamiseks on vaja täiendavaid investeeringuid. Uuringust selgus, et ettevõtjad on teinud oma investeeringud varem ja saavutanud ligikaudu 40% suurema lisandväärtuse kasvu võrreldes nendega, kes pole laenu või toetust saanud. Lisaks illustreerib „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahenditest kavandavate rahastamisvahendite eelhindamine Rahandusministeeriumile“ jätkuvat turutõrget VKE-dele suunatud kapitali ligipääsetavuse osas, mille kohaselt turitõrge on kestev. Eelnõu mõju on positiivne, kuna finantsinstrumentidest välja antud laenude, käenduste ja kapitaliinvesteeringute osas välja antud vahendid laekuvad tagasi. Tagasilaekuvaid vahendeid saab uuesti kasutada, võimendades seeläbi nende vahendite finantsilist mõju. 6. Eelnõust tulenevad kulutused ja eeldatavad tulud Eelnõuga ei kaasne täiendavaid kulusid riigieelarvele, kuna edasised tehingud kaetakse Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele tagasilaekunud vahendite arvelt. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse meetmete halduskulud kaetakse kehtiva rahastamislepingu ja Euroopa Komisjoni õigusaktidega lubatud loogika kohaselt tagasilaekuvatest vahenditest. See tähendab, et nende meetmete haldamiseks ei ole vaja täiendavaid vahendeid riigieelarvest. Samamoodi kaetakse Euroopa Investeerimisfondi riskikapitalifondide kulud vastavalt Ühissätete määruses toodud tulemuslikkusele põhinevale põhimõttele. 3 Eeldatavad tulud laekuvad laenude ja käenduste puhul tagasimaksete kaudu ning Euroopa Investeerimisfondi puhul investeerimistegevusest saadava tulu arvelt. Üldiselt põhinevad struktuurivahendite rahastamisvahendid tagasilaekuvate vahendite korduvkasutamisel, tagades seeläbi kestliku ja tõhusa rahakasutuse. Selline lähenemine on kooskõlas Euroopa Liidu struktuurivahendite põhimõtetega ja vähendab vajadust otsese kaasfinantseerimise järele riigieelarvest. 7. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine Otsused on kooskõlastatud perioodi 2014–2020 rakenduskava ellu viivate ministeeriumidega ning heaks kiidetud 5.12.2024. a majanduskabineti nõupidamisel. 4