Perioodi 2023–2027 pindala- ja loomatoetuste kaitsemeetmete kohaldamise ning rikkumiste arvestamise täpsemad tingimused ja kord

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/24-1312 - Perioodi 2023–2027 pindala- ja loomatoetuste kaitsemeetmete kohaldamise ning rikkumiste arvestamise täpsemad tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.12.2024 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/615c4ae7-c35d-4bc7-bcbd-cf7c3b0926cf Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/615c4ae7-c35d-4bc7-bcbd-cf7c3b0926cf?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main EELNÕU 11.12.2024 MÄÄRUS xx.xx.2024 x nr ….. Perioodi 2023–2027 pindala- ja loomatoetuste kaitsemeetmete kohaldamise ning rikkumiste arvestamise täpsemad tingimused ja kord Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 31, § 107 lõike 7 ja § 109 lõike 12 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) alusel antavate pindala- ja loomatoetuste kaitsemeetmete kohaldamise ning rikkumiste arvestamise täpsemad tingimused ja kord. § 2. Kaitsemeetmete kohaldamise täpsemad tingimused (1) Piimalehma kasvatamise otsetoetuse puhul kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 109 lõigetes 8 ja 9 sätestatud kaitsemeetmeid kõigi selliste piimalehmade suhtes, kelle kohta antakse toetust maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning lamba ja kitse kasvatamise otsetoetus“ § 10 lõigete 2 ja 3 kohase ühikumäära alusel. (2) Ammlehma kasvatamise otsetoetuse puhul kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 109 lõigetes 8 ja 9 sätestatud kaitsemeetmeid eraldi kõigi selliste ammlehmade suhtes, kelle kohta antakse toetust maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning lamba ja kitse kasvatamise otsetoetus“ § 10 lõigete 4 ja 5 kohase ühikumäära alusel, ning eraldi kõigi selliste ammlehmade suhtes, kelle kohta antakse toetust sama määruse § 10 lõike 6 kohase ühikumäära alusel. (3) Lamba ja kitse kasvatamise otsetoetuse puhul kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 109 lõigetes 8 ja 9 sätestatud kaitsemeetmeid kõigi selliste lammaste ja kitsede suhtes, kelle kohta antakse toetust maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning lamba ja kitse kasvatamise otsetoetus“ § 10 lõike 7 kohase ühikumäära alusel. (4) Ohustatud tõugu looma pidamise toetuse puhul kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 109 lõigetes 8 ja 9 sätestatud kaitsemeetmeid eraldi iga loomatõu kohta. (5) Loomade heaolu toetuse puhul kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 109 lõigetes 8 ja 9 sätestatud kaitsemeetmeid eraldi kõigi selliste loomade kohta, kelle kohta on kehtestatud ühesuguse suurusega ühikumäär ja kes on ühest loomaliigist. § 3. Rikkumise arvestamise täpsemad tingimused (1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- või loomapõhise otsetoetuse ja maaelu arengu toetuse puhul võetakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 ning §-des 108 ja 109 sätestatud juhul arvesse tuvastatud rikkumise või nõudele mittevastavuse raskust, ulatust, püsivust ja korduvust lõigetes 2–5 sätestatu kohaselt. (2) Raskuse hindamisel võetakse arvesse rikkumise või nõudele mittevastavuse tagajärgede olulisust, eelkõige mõju nõude eesmärgi saavutamisele. (3) Ulatuse hindamisel võetakse arvesse seda, kui suurel määral rikkumine või nõudele mittevastavus konkreetse nõudega seotud tegevuse elluviimise puhul esineb. (4) Püsivuse hindamisel võetakse arvesse rikkumise või nõudele mittevastavuse mõju ajalist kestust, mõju mõistlike vahenditega vähendamise võimalikkust või mõlemat. (5) Korduvuse hindamisel võetakse eraldi iga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- või loomapõhise otsetoetuse või maaelu arengu toetuse puhul arvesse seda, mitu korda on toetuse saaja strateegiakava rakendamise perioodi jooksul ühe ja sama toetuse raames konkreetset nõuet rikkunud. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaal- ja põllumajandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler 2  SELETUSKIRI regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2023–2027 pindala- ja loomatoetuste kaitsemeetmete kohaldamise ning rikkumiste arvestamise täpsemad tingimused ja kord” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõike 31, § 107 lõike 7 ja § 109 lõike 12 alusel. Määrusega kehtestatakse pindala- ja loomatoetuste kaitsemeetmete kohaldamise ja rikkumiste arvestamise täpsemad tingimused ja kord. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 sätestatule kohaldatakse ühtset haldus- ja kontrollisüsteemi pindala- ja loomapõhistele otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste (edaspidi toetus) puhul. Ühtse süsteemi osaks on lisaks teistele elementidele kontrolli- ja karistuste süsteem, mis luuakse seoses toetustega ning mille rakendamine, sealhulgas süsteemi loomine, on jäetud liikmesriigi pädevusse. Karistuste süsteemi loomise peamine eesmärk on tagada liidu finantshuvide kaitse ning kooskõla liidu tasandil sekkumisi reguleerivate liidu õigusnormidega. Seejuures tuleb kehtestada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle puudumise korral vastavalt liikmesriigi õigusele ning algatada vajadusel korral vastavaid kohtumenetlusi. Käesolev eelarveperiood on toonud ühisesse põllumajanduspoliitikasse mitmeid olulisi muudatusi, mis puudutab ka ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi rakendamist. Nimelt, kui eelneva(te)l eelarveperioodi(de)l olid karistusi puudutavad detailsed reeglid kehtestatud komisjoni poolt erinevate õigusaktide tasandil ning liikmesriigile otsekohalduvad, on perioodil 2023–2027 jäetudEuroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamist puudutavate reeglistike loomine liikmesriigi kohustuste hulka. Komisjon on pidanud oluliseks säilitada liikmesriikide jaoks teatav paindlikkus, juhtides tähelepanu asjaolule, et senine halduskaristuste süsteem, mida liikmesriigid eelneva(te)l eelarveperioodi(de)l rakendasid, on olnud piisav ning käesoleval perioodil võiks suuresti sarnastele reeglitele tugineda. Eesti on otsustanud kaitsemeetmete kohaldamise süsteemi rakendamisel tugineda üldjoontes varasematele reeglitele, mis tagavad piisava kindluse finantshuvide kaitsmisel ning on ka põllumajandustootjatele teada. Erinevalt toetuste rakendamisest, mille nõuded ja tingimused on esitatud strateegiakavas ja mille komisjon peab heaks kiitma, ei kehti selline põhimõte kaitsemeetmete süsteemi välja töötamise ega rakendamise korral. Strateegiakavas on esitatud vaid üldine info ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi põhimõtetest, mida komisjon eraldi heaks ei kiida. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna nõunikud Veronika Vallner-Kranich (625 6253, [email protected]) ja Mae Alviste (625 6121, [email protected]) ning sama osakonna peaspetsialist Ragni Koitmaa (625 6176; [email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule on teinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunikud Mari-Liis Kivipõld (625 6283, [email protected]) ja Ketlyn Roze (625 6127, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (625 6523, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, mille kohaselt kehtestatakse määrusega „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi strateegiakava) alusel antavate pindala- ja loomatoetuste kaitsemeetmete kohaldamise ning rikkumiste arvestamise täpsemad tingimused ja kord. Eelnõu §-s 2 sätestatakse kaitsemeetmete kohaldamise täpsemad tingimused Lõikes 1 sätestatakse, et piimalehma kasvatamise otsetoetuse puhul kohaldatakse ELÜPSi § 109 lõigetes 8 ja 9 sätestatud kaitsemeetmeid kõigi selliste piimalehmade suhtes, kelle kohta antakse toetust maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning lamba ja kitse kasvatamise otsetoetus“ § 10 lõigete 2 ja 3 kohase ühikumäära alusel. Lõikes 2 sätestatakse, et ammlehma kasvatamise otsetoetuse puhul kohaldatakse ELÜPSi § 109 lõigetes 8 ja 9 sätestatud juhtudel kaitsemeetmeid eraldi kõigi selliste ammlehmade suhtes, kelle kohta antakse toetust maaeluministri 21. detsembri 2022. aasta määruse nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning lamba ja kitse kasvatamise otsetoetus“ § 10 lõigete 4 ja 5 kohase ühikumäära alusel ning eraldi kõigi selliste ammlehmade suhtes, kelle kohta antakse toetust § 10 lõike 6 kohase ühikumäära alusel. See tähendab, et ammlehma kasvatamise otsetoetuse puhul kohaldatakse kaitsemeetmeid eraldi nende ammlehmade kohta, kes on jõudluskontrollis arvel, ehk kelle kohta makstakse toetust kõrgema koefitsiendiga ühikumäära alusel ning eraldi nende ammlehmade kohta, kes ei ole jõudluskontrollis. Lõikes 3 sätestatakse, et lamba ja kitse kasvatamise otsetoetuse puhul kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 109 lõigetes 8 ja 9 sätestatud kaitsemeetmeid kõigi selliste lammaste ja kitsede suhtes, kelle kohta antakse toetust maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning lamba ja kitse kasvatamise otsetoetus“ § 10 lõike 7 kohase ühikumäära alusel. . Lõikes 4 sätestatakse, et ohustatud tõugu looma pidamise toetuse puhul kohaldatakse ELÜPSi § 109 lõigetes 8 ja 9 sätestatud juhul kaitsemeedet eraldi iga loomatõu kohta. Kuna ohustatud tõugu looma pidamise kohustus võetakse iga ohustatud tõu kohta eraldi, siis tuleb ka kaitsemeetmeid kohaldada iga loomatõu kohta eraldi. Näiteks, kui taotlejal on võetud kohustus eesti tõugu hobuse ja tori tõugu hobuse pidamise kohta, siis kaitsemeetmeid kohaldatakse eraldi eesti hobuse ja eraldi tori hobuse kohta. Lõikes 5 sätestatakse, et loomade heaolu toetuse puhul kohaldatakse ELÜPSi § 109 lõigetes 8 ja 9 sätestatud juhul kaitsemeedet eraldi iga loomarühma kohta. Kuna loomade heaolu toetusega võetakse kohustus iga loomarühma kohta eraldi, siis tuleb ka kaitsemeetmeid kohaldada iga loomarühma kohta eraldi. Eelnõu §-s 3 sätestatakse rikkumise täpsemad tingimused Lõikes 1 sätestatakse, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- või loomapõhise otsetoetuse ja maaelu arengu toetuse puhul võetakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 ning §-des 108 ja 109 sätestatud juhul arvesse tuvastatud rikkumise või nõudele mittevastavuse raskust, ulatust, püsivust ja korduvust lõigetes 2–5 sätestatu kohaselt.. Lõigetes 2–5 sätestatakse üksikasjalikumalt, milliseid asjaolusid võetakse raskuse, ulatuse, püsivuse ja korduvuse hindamise puhul arvesse. Kui taotleja rikub toetatava tegevuse elluviimisega seotud nõudeid, ei täida muid toetuse saaja kohustusi või kohaldatakse tema suhtes kaitsemeedet seoses tuvastatud nõudele mittevastavusega, lähtutakse rikkumise puhul selle raskusest, ulatusest, püsivusest ja korduvusest. Lõike 2 kohaselt võetakse raskuse hindamisel arvesse rikkumise või nõudele mittevastavuse tagajärgede olulisust, eelkõige mõju nõude eesmärgi saavutamisele. Erinevatel nõuetel on erinevad eesmärgid, mistõttu sõltub rikkumise või nõudele mittevastavuse raskuse hindamine konkreetse nõude sisust ja eesmärgist ning üksikjuhtumil kindlaks tehtud rikkumise iseloomust. Näiteks kui taotleja rikub taimekaitsevahendite kasutamise keelu nõuet ökoalal, mille kohta ta toetust taotleb, siis on sellise rikkumise mõju nõude eesmärgi seisukohast väga oluline, sest sellise nõude eesmärk on kaitsta loomade, lindude, inimeste jt tervist, kuid mulla, vee ja toidu saastumine taimekaitsevahendi jääkidega ohustab eelnimetatud kaitstavaid hüvesid. Lõike 3 kohaselt võetakse ulatuse hindamisel arvesse seda, kui suurel määral rikkumine või nõudele mittevastavus konkreetse nõudega seotud tegevuse elluviimise puhul esineb. Sisuliselt leitakse, kui suur on rikkumisega seotud objektide osakaal nende objektide hulgas, mille kohta toetust taotletakse. Näiteks kui taotleja määratleb ökoalana lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri kasvuala, kehtib seal põllumajandusliku tegevuse kohta muuhulgas selline nõue, et põllumaad ei hekseldata kuni 25. juulini. Kui tehakse kindlaks, et taotleja taotles toetust 10 ha põllumaa kohta ja rikkus hekseldamise keeldu kokku kolmel hektaril, siis põllumaa pindala, mille rikkumine esineb, moodustab vastavalt 3ha/10ha x 100 = 30% taotletud põllumaa pindalast, millest tulenevalt on rikkumise ulatus 30%. Lõike 4 kohaselt võetakse püsivuse hindamisel arvesse rikkumise või nõudele mittevastavuse mõju ajalist kestust, mõju mõistlike vahenditega vähendamise võimalikkust või mõlemat. Näiteks eespool nimetatud taimekaitsevahendite kasutamise keelu nõude rikkumise korral on selle mõju raskesti kõrvaldatav ja pikaajaline, sest taimekaitsevahendite kasutamise jäägid jäävad mulda mitmeks aastaks. Hekseldamise keelu rikkumise korral häiritakse lindude ja loomade pesitsust; lindude häirimine nende pesitsuse ajal võib kaasa tuua linnupoegade hukkumise ja pesitsuskohtade vähenemise. Lõike 5 kohaselt võetakse korduvuse hindamisel eraldi iga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- või loomapõhise otsetoetuse või maaelu arengu toetuse puhul arvesse seda, mitu korda on toetuse saaja strateegiakava rakendamise perioodi jooksul ühe ja sama toetuse raames konkreetset nõuet rikkunud. Korduvuse arvestamine sõltub sellest, kas strateegiakava rakendamise jooksul on toetusesaajale omistatud ühe ja sama pindala- või loomapõhise otsetoetuse või maaelu arengu toetuse konkreetse nõude rikkumine. Kogu strateegiakava rakendamise perioodi jooksul kindlaks tehtud rikkumised võetakse korduvuse arvestamisel arvesse seetõttu, et taotleja ei saaks valida, millisel aastal ta milliseid nõudeid täidab. Seega peab taotleja toetuse taotlemisel arvestama sellega, et ühe ja sama konkreetse nõude korduv rikkumine mistahes toetuse taotlemise aastal kujutab endast nõude korduvat rikkumist. Näiteks kui toetusesaaja rikub sama nõuet kahel aastal, siis on tegemist nõude korduva rikkumisega. Seejuures ei ole oluline, et sama nõuet rikutakse järjestikustel aastatel, vaid arvesse lähevad kõik rikkumised, mis on tuvastatud strateegiakava rakendamise perioodi jooksul. Näiteks kui taotleja rikub konkreetset nõuet 2023. aastal ja rikub sama nõuet uuesti 2026. aastal, siis käsitatakse seda korduva rikkumisega. Korduvuse tuvastamise korral korrutatakse nõude rikkumise vähendusprotsent sama nõude rikkumiste arvuga. Näiteks kui rikkumine on toime pandud teist korda, siis korrutatakse nõude rikkumise vähendusprotsent kahega. Korduvaid rikkumisi arvestatakse kogu strateegiakava rakendamise perioodi jooksul kindlaks tehtud rikkumiste puhul. Programmiperioodi 2014–2020 rakendamisel tuvastatud rikkumistega korduvuse hindamisel ei arvestata, kuna võrreldes lõppenud programmiperioodi toetuste nõuetega on praegu kehtivad nõuded muutunud ja seega ei saa lugeda neid nõudeid uue programmiperioodi toetuste nõuetega sarnasteks või samaväärseteks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel on võetud aluseks järgmised õigusaktid: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186); 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261); 3) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja arvutamise osas (ELT L 183, 08.07.2022, lk 12–22); 4) Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34); 5) Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.01.2022, lk 52– 94). 4. Määruse mõjud Määruse rakendamine ei too kaasa olulist mõju majandusele, elu- ja looduskeskkonnale, julgeolekule, regionaalarengule ega riigi ning kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele. Nimetatud määrus kehtestatakse eelkõige eesmärgiga selgemini reguleerida kaitsemeetmete kohaldamist toetustega seotud rikkumiste ja nõuetele mittevastavuse korral. Määruses sätestatud reeglid tuginevad üldjoontes eelmisel programmiperioodil kehtinud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi reeglitele, mis tagavad piisava kindluse finantshuvide kaitsmisel ning on ka põllumajandustootjatele teada. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) on määruses sätestatu aluseks põllumajandustoetuste menetlemisel vähendamiste ja halduskaristuste kohaldamisel ning neid põhialused kajastuvad ka PRIA sisemistes tööprotseduurides. Hinnanguliselt puudutab määrus kõiki pindala- ja loomatoetuste taotlejaid. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi riigieelarvevahendistest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile.  Rahandusministeerium Kliimaministeerium Meie: 13.12.2024 nr 1.4-3/1262 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2023–2027 pindala- ja loomatoetuste kaitsemeetmete kohaldamise ning rikkumiste arvestamise täpsemad tingimused ja kord“ eelnõu. Palume Teie kooskõlastust kolme tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaal- ja põllumajandusminister Lisad: 1. Eelnõu, EN_vahendused_EIS.pdf; 2. Seletuskiri, SK_vahendused_EIS.pdf. Ragni Koitmaa 625 6167 [email protected] Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734