Vaidlustaja täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn [email protected] 12. detsember 2024 Vaidlustaja: OÜ BauEst registrikood 11220064 Tuleviku tee 10, Peetri alevik, 75312 Rae vald, Harju maakond esindaja: vandeadvokaat Taivo Ruus Advokaadibüroo Ruus & Veso e-post: [email protected] Hankija: Maaelu Teadmuskeskus registrikood 70000869 J. Aamisepa tn 1, Jõgeva alevik, 48309 Jõgeva vald, Jõgeva maakond SEISUKOHT HANKIJA VASTUSE OSAS JA MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Riigihankes nr 284804 (Vihmavarirajatise vundamendi ja kastmisrajatise pikenduse ehitamine ning välilabori ehitamine) SEISUKOHA PÕHJENDUSED 1. Hankija on seisukohal, et „Kuivõrd vaidlusaluse riigihanke alusdokumendid näevad ette, et pakkujal tuleb vastavustingimuste täitmiseks esitada seadmete tehnilised dokumendid, siis peab hankija pakkumuste hindamisel muuhulgas hindama ka seda, kas need dokumendid on esitatud. Vastavustingimuste juures ei ole toodud erandit, et tehnilisi dokumente ei pea esitama juhul, kui esineb mingi konkreetne olukord (näiteks pakkuja esile toodud juhul).“ Hankija rõhutab, et „Vastupidi, vastavustingimustes on eraldi esile toodud, et kui esitatud dokumentide põhjal ei ole võimalik üheselt seadme vastavuses veenduda, on hankijal õigus lugeda selline pakkumus riigihanke alusdokumentide tingimustele mittevastavaks ja lükata tagasi.“ 2. Sisuliselt ei ole hankija BauEst kaebuse väiteid analüüsinud ega neid ümber lükanud, hankija vastus ei välista vaidlustuse rahuldamist. Hankija on  omistanud nõutud dokumentidele tähendust, mida neil konkreetse hanke ja pakkumuse asjaolusid arvestades tegelikult ei ole ja teinud nende puudumisest meelevaldseid järeldusi. Tegelikult puudub dokumentidel, mille puudumist hankija pakkujale ette heitnud on, hankija jaoks pakkumuse alusdokumentidele vastavuse hindamise võimalikkuse seisukohast igasugune sisuline tähendus ja esitatud kinnitus ei ole nõuetevastane. 3. Ei vaidlustatud otsusest ega hankija vastusest ei nähtu, et nende dokumentide puudumine, mida hankija pakkujale ette heitnud on, oleks hankijal takistanud tegelikult hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentidele. Selliste dokumentide puudumist pakkumuse juurest, mis hankijal endal selgelt olemas on ja milles sisalduvatest andmetest ta teadlik on, pakkujale ette heita ei saa. Hankemenetluse eesmärk ei saa olla hankijal juba olemas olevate dokumentide paljundamine ehk elektroonilise infovahetuse puhul nn digiprügi tootmine. 4. Hankija on ise osundanud, et hanke eesmärgiks on 1) katsealal olevt vihmavarihoone vundamendi pikendamine, 2) katsealal oleva kastmispoomiga kastetava ala pikendamine, sh tehnilise võimekuse suurendamine ja 3) katsealale umbes 25m² ehitusaluse pindalaga välilabori ehitamine, et pakkuda katsetöölistele ja ITK seadmetele kaitset ilmastikutingimuste eest laboritööde tegemise perioodil. Hankija seisukohtades puudub arusaadav seos, kuidas on vaidlusalused „puuduvad dokumendid“ takistanud hankijal püstitatud hanke eesmärkide saavutamise võimalikkuse ja pakkumuse vastavuse hindamist. 5. Vaidlusaluste dokumentide puhul on tegemist dokumentidega selliste seadmete kohta, mille hankija ise on näidisseadmetena määratlenud, seega mille omadustest ta on selgelt teadlik ja mille kohta mitte ükski samasuguse pakutava seadmega seotud dokument ei saaks hankijale anda mitte mingisugust puuduvat või täiendavat teavet, mis oleks vajalik pakkumuse vastavuse hindamiseks ja ilma milleta hindamist teostada ei saa. 6. Dokumendid, mis ei ole pakkumuse (pakutud seadmete) vastavuse hindamiseks tegelikult mitte mingil määral vajalikud ja ilma milleta on võimalik pakkumuse vastavust hinnata, ei loo hankijale õigust lugeda pakkumust riigihanke alusdokumentide tingimustele mittevastavaks ja lükata seda tagasi. Kuna hankija heidab BauEst pakkumusele ette dokumentide puudumist, mis ei ole dokumendid, milleta ei ole hankijal võimalik üheselt pakutavate seadme vastavuses veenduda, ei olnud hankijal õigust lugeda sellist pakkumust riigihanke alusdokumentide tingimustele mittevastavaks ja lükata seda tagasi. Hankemenetluse formaalsuse määr ei või osutuda absurdseks. 7. Osundus RHS § 104 lg 11 p 2 sätestatule, mille kohaset hankija ei nõua sama paragrahvi lõigetes 7 ja 8 nimetatud dokumentide esitamist, kui need dokumendid või vastavad andmed on talle andmekogus olevate andmete põhjal tasuta kättesaadavad või tal on need dokumendid või andmed olemas ja need on pakkuja või taotleja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise kontrollimiseks või tema kvalifitseerimiseks jätkuvalt asjakohased, ei ole päris täpne, sest käsitleb kvaliftseerimise ja kõrvaldamise küsimusi. Samas ei kinnita see tõdemus mitte 2  pakkuja vaid hoopis hankija rikkumist. Olukorras, kus hankija on nõudnud ja heitnud ette õigusaktist tuleneva keelunormi rikkuvate tingimuste täitmist, mida pakkuja täitnud ei ole, ei ole rikkujaks mitte pakkuja vaid seda on hoopis hankija. 8. Hankija seisukohad puuduvate dokumentide etteheidetavuse osas on ka vastuolulised, mis kinnitab tegelikult, et hankija on ka ise mõistnud oma nõudmise ja etteheite sisutust ja ja ebaõigsust. Hankija on vastuses BauEst vaidlustusele möönnud, et „iseenesest võis pakkujal tekkida mõte, et kuivõrd ta esitab Vormiga 1 loetelu seadmetest, mida hankija on näidisseadmetena esile toonud, siis tehnilisi dokumente esitada vaja pole.“ Selliselt on hankija kinnitanud, et arvestades näidisseadmetele vastavate seadmete pakkumise võimalust võis sellises olukorras kehtida ka selliste seadmete omaduste kohta dokumentide esitamata jätmise võimalus. Hankija on tunnistanud BauEst käitumist vastavalt alusdokumentidest arusaavadatele äratuntavale hankija tahtele ja vajadusele. 9. Paljasõnaline on seejuures hankija esindaja väide, justkui ei ole usutav BauEst seisukoht, et ta tõepoolest võiski näidisseadmetele vastavate seadmete pakkumisel mõista, et nende seadmete puhul seadmete vastavust kinnitavaid tehnilisi dokumente esitama ei pea. Olukorras, kus BauEst ongi käitunud selgelt vastavalt sellele, kuidas ta oma arusaamist hankija tingimustest kirjeldanud, et saa tema väide kuidagi samaaegselt ebausutav olla. Kui BauEst ei oleks hanke tingimusi mõistnud nii nagu ta väidab (et näidisseadmete pakkumuse puhul ei ole tehnilisi dokumente vajalik esitada), siis oleks ta need ju esitanud. Mitte ühtegi muud põhjust nende dokumentide mitteesitamise kohta kui nende esitamise vajaduse mittetajumine, tegelikult ei olnud. Hankija ei ole ka suutnud ühtegi teist dokumentide mitteesitamise võimalikku põhjust esile tuua. Hankija ei või lähtuda eeldusest, et pakkuja käitub hankemenetluses kaalutletult ebamõistlikult, sest hankemenetluses osalemise põhjus on lepinguni jõudmine. 10. Asjaolu, et BauEst ei ole esitanud hankija küsitud seadmetele üksüheselt vastavate ja pakutavate seadmete tehnilisi dokumente, kuid on esitanud kinnituse seadmete vastavusega arvestamise kohta, ei kinnita samuti mitte pakkuja rikkumist, vaid vastupidiselt kinnitab pakkumuse vastavust hanke alusdokumentidele. Hankija kirjeldab vaidlustaja käitumist moonutatult ja omistab sellele tähendust, mida pakkuja kunagi avaldanud ei ole ja mida mõistliku tõlgendamise korral pakkuja käitumisest ka leida võimalik ei ole. Sisuliselt on hankija on esitanud enda käitumise ratsionaalsete põhjenduste asemel üksnes pakkujat ründavaid väiteid. 11. Hankija vastusele lisatud BauEst kinnitus, mille kohaselt on BauEst arvestanud, et kõik seadmed vastavalt Lisa 1(Pakkuja pakutavad seadmed) tabelile on projektijärgsed, on arusaadavalt pakkuja avaldus selle kohta, et tehniliste dokumentide mitteesitamise aluseks ongi näidisseadmete pakkumine ja pakkuja arvestab sellega, et hankija teab, mida ta soovib hankida. Tegemist on selliseks avalduseks kohase ja sobiva vormistusega. Mitte ühtegi teist dokumenti 3  ega ühegi teise isiku kinnitust näidisseadmetega samaste seadmete pakkumise kohta pakkuja esitada saanud ei olekski. 12. Väide, et „RHS ei luba hankijale vastavustingimuste kontrollimisel tugineda muuhulgas dokumentidele, mida pakkumusega esitatud ei ole, isegi, kui need on hankijal riigihanke väliselt olemas“, ei ole samuti asjakohane. Käesoleval juhul ei olnudki hankijal mingit vajadust vastavustingimuste kontrollimisel mistahes sellistele dokumentidele tugineda, mida pakkumisega ei esitatud, sest hankijal olid kõik seadmetega seotud dokumentidest tulenevad andmed ammendavalt teada juba riigihanke korraldamisest tulenevalt, sest ta oli nende andmete alusel ise näidisseadmed määratlenud. Tegemist ei olnud teadmisega ega andmetega, mis oleksid vaidlusaluse riigihanke välised ega saanud need ka pärast näidisseadmete määratlemist kaduda või muutuda. Teadmine näidisseadmete omadustest jäi hankija jaoks muutumatult püsima ja see ei saanud enam sõltuda sellest, mitu korda ja kellelt saadud dokumenti hankija sama seadme kohta hiljem võis töödelda. 13. Olukorras, kus hankija määratleb hankes üheselt arusaadavate tunnustega näidisseadme ja pakkuja soovibki sedasama seadet pakkuda, ei ole hankijal vajadustki vastavustingimuste kontrollimisel enam täiendavalt iseenda määratletud seadmete dokumente kontrollida. Näidisseadmete määratlemisega oli hankijal selge teadmine nende seadme omadustest juba olemas ja näidisseadmete võrdlemiseks nendesamade pakutud näidisseadmetega ei olnud vajalik enam mingite dokumentide täiendav töötlemine. Hankijal puudus pakkumuse hindamisel vajadus töödelda ei endal juba hankemenetlusega seoses olemasolevaid ega ka pakkuja kaudu saabuvaid dokumente, pakkumuse hindamiseks piisas selle tuvastamisest, et küsitud ja pakutud seadmed on üksüheselt kokkulangevad. 14. Hankija viide sellele, et tema näidisseadmetega seotud hankele eelnevalt omatud dokumente enam mingil moel kasutada saanud ei olekski, on omakorda selges vastuolus pakkujalt selliste dokumentide esitamise loogikaga. Pakkujalt näidisseadmega seotud dokumentide nõudmisel saaks olla mingigi mõte üksnes juhul kui esineks võimalus, et pakkuja esitaks näidisseadme kohta andmeid, mis ei lange kokku hankijal sama seadme kohta olemas olevate andmetega (teadmisega). Kui hankija aga enda dokumente enam pakkumise hindamisel kasutada ei saaks, puuduks ka võimalus dokumentidevahelise võimaliku ebakõla avastamiseks. Sellisest olukorrast nähtub eriti ilmekalt, et pakkujalt näidisseadmetega seotud tehniliste dokumentise nõudmine oleks (ja ongi) täiesti sisutu ja hankija pakkumuse hindamiseks tegelikult pakkuja esitatavaid tehnilisi dokumente ei vajagi. 15. Kokkuvõttes esineb käesoleval juhul olukord, kus hankija on esitanud hanke alusdokumentides nõudeid viisil, mis üksteist osaliselt välistavad, kuid nõudnud pakkumuste hindamisel siiski kõigi nõuete absoluutset järgimist. Luues pakkujale võimaluse esitada pakkumust hankija osundatud näidisseadmete 4  järgi, absorbeerus sellesse nõudesse nõue esitada pakutavate seadmete vastavuse hindamiseks dokumente. Dokumentide esitamise nõue jäi tegelikult kehtima üksnes selliste võimalike seadmete kohta, mis oleksid näidisseadmetest erinenud. Selliseid näidistest erinevaid seadmeid pakkuja pakkunud ei ole. RHS § 114 lg 2 esimene lause, mis kohustab hankijat lükkama tagasi pakkumuse, mis see ei vasta RHAD-s esitatud tingimustele või kui hankijal ei ole pakkumuse või küsitud selgituste põhjal võimalik üheselt veenduda pakkumuse vastavuses, käesoleval juhul kohaldatav ei ole. BauEst pakkumus vastas esitatud ingimustele ja hankijal oli enda näidistngimustele vastava pakkumuse põhjal võimalik üheselt veenduda pakkumuse vastavuses ilma mistahes täiendavatele dokumentidele tuginemise vajaduseta. 16. Hankija viide võrdse kohtlemise põhimõttele jääb asjas samuti arusaamatuks, kuivõrd hankija ei ole sisustanud kuidagi väidet, et ta oleks BauEst pakkumuse aktsepteerimisel käitunud teiste pakkujate suhtes ebavõrdselt. Kuna näidisseadmetega seotud tehnilised dokumendid ei omanud tegelikult hanke eesmärki ja hangitavate seadmete omanduste tuvastamise seisukohalt vähimatki tähtsust, puudub nii selliste dokumentide esitamisel kui ka mitteesitamisel igasugune puutumus pakkujate võrdsesse kohtlemisse. Pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtet ei riiva see kui hankija tunnustab menetluses pakkujate formaalselt erinevaid käitumisi, millel on hankija huve ja hanke tingimusi arvestades tegelikult täpselt samasugune toime ja tähendus. Ebavajalike dokumentide võimalik esitamine teiste pakkujate poolt ei muuda ebaõigeks nende mitteesitamist BauEst poolt. 17. Ka hankija viimane märkus, et BauEstil oli “oli võimalik igal hetkel teabevahetuse käigus täpsustada RHAD-is esitatud vastavustingimuste sisu” on asjakohatu, kuna BauEst jaoks olid vastavustingimused piisavalt selged ning tingimuste sisu täpsustamata jätmine ei saa sellises olukorras olla pakkujale etteheidetav. BAUEST MENETLUSKULUDE NIMEKIRI Lisaks tasutud riigilõivule 1280 eurot on vaidlustaja on kandnud vaidlustusmenetlusega seoses järgmisi kulusid: 25.11.2024 RHD tutvumine 1h 02.12.2024 vaidlustuse koostamine 7h 11.12.2024 hankija vastusega tutvumine 0,5h 12.12.2024 seisukoha koostamine hankija vastuse osas ja menetluskulude nimekirja koostamine 3,5h Kokku 12 tundi 5 Tunnihinnaga 205 eurot ilma käibemaksuta on vaidlustaja õigusabikulude suurus 2460 eurot. Vaidlustaja kinnitab, et kõik kulud on seotud käesoleva vaidlustusmenetlusega. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Taivo Ruus, vandeadvokaat Vaidlustaja lepinguline esindaja 6