Statistikaameti 2025.−2029. aastal tehtavate statistikatööde loetelu

Statistikanõukogu arvamus Statistikaameti 2025.–2029. aasta statistikatööde programmi kohta Statistikanõukogu sai ülevaate Statistikaameti 2025.–2029. aasta statistikatööde programmi koostamisest 6.juuni 2024. a ning 3. oktoobri 2024. a koosolekul. Statistikatööde programmi jagunemine 19-ks põhivaldkonnaks Statistikaprogramm sisaldab põhistatistikana keskkonna, majanduse, rahvastiku, sotsiaalelu ning eri valdkondade statistikatöid. Eelnevate aastatega võrreldes on suurimaks muudatuseks põhistatistika statistikatööde jaotamine 19-ks suuremaks alavaldkonnaks: keskkond, põllumajandus ja kalandus, energia, ettevõtlus, kinnisvara, turism, transport, väliskaubandus, IT ja innovatsioon ja TA, tarbijahinnad, tootjahinnad, rahvamajandus, valitsemissektori rahandus, rahvastik, tööelu, haridus, heaolu, kultuur ning neile lisaks moodustab alavaldkonna riiklikud strateegiad ja valdkonnaülesed teemad. Erinevalt varasemast ei ole piirkondlik statistika eraldi valdkond, vaid Statistikaamet on selle tegevused ja statistikatööd jaotanud põhistatistika valdkondade vahel, kuivõrd sisuliselt tehakse neid töid teiste valdkondade raames. Statistikanõukogu hinnangul on selline muutus asjakohane ning vajadus eraldi sellise valdkonna järele on vähenemas ka seoses kohalike omavalitsuste haldusreformi lõpule viimisega. Statistikanõukogu hinnangul on selline statistikatööde jaotuse muutus kooskõlas teenuspõhisele juhtimisele üleminekuga Statistikaametis ning see muudab statistikatööde loetelu tarbijate jaoks selgemaks ja arusaadavamaks. Statistikanõukogu leidis 6. juuni 2024. a arutelus, et programm peab olema paindlik ja vajadusel kohandatav kasutajate vajaduste ja andmete kasutatavuse järgi. Uute küsimustike lisamine peab olema läbimõeldud ja põhjendatud. Statistikatööde maksumus Statistikatööde programmi eelarve on Statistikaametilt saadud teabe järgi 2025. a aastal 15,4 mln eurot ning aastatel 2026–2029 on iga-aastane eelarve mõnevõrra väiksem (14,7 mln eurot), sest erinevalt 2025. aastast ei lisandu andmepõhise aruandluse projekti rahastus t . Võrreldes 2024. aastaga on statistikatööde maksumus suurenenud ka IT kulude kasvu tõttu (4,3 mln eurot 2025. aastal vs 2,4 mln 2024. aastal). Programmi kogumaksumus 2025–2029 perioodil kokku on 74 mln eurot. Statistikaameti kogueelarve on sellest suurem, sest programm ei sisalda programmiväliseid tellimustöid ning muid tegevusvaldkondi nagu eksperimentaalstatistika, andmehalduse ning andmejagamisega seotud tegevusi ja nende kulusid (eksperimentaalstatistika ja andmehalduse tegevusi rahastatakse programmiväliselt tellimustöödena ning EL taastekavast). Statistiliste registritega seonduvad kulud on Statistikaamet arvestanud aga põhistatistika alla, kuivõrd ilma nendeta ei ole võimalik teha riiklikku statistikat. Programmi koostamisel on Statistikaamet jätkanud väljundnäitajate kasutatavuse ja asjakohasuse ülevaatamist. Ressursside optimeerimise ja valitsussektori eelarve kärpe olukorras ei lisandu Euroopa Liidu (EL) statistika määruste väliseid uusi väljundnäitajaid ning lisaandmesoove – viimaseid käsitleb Statistikaamet 2025. aastal tellimustöödena. Seejuures vajab lahendamist ka EL määruste alusel lisanduvate tööde rahastamine – nt EL määrusest tulenevalt lisandub keskkonnaarvepidamiste uute väljundnäitajate kogumise kohustus ning iga-aastaselt avaldatavate näitajate statistika tegemiseks on vaja leida alates 2025. aastast täiendavaid vahendeid (Statistikaameti ja Keskkonnaagentuuri arvepidamistega kaasnev lisakulu võib esialgse hinnangu alusel olla kokku ligikaudu 325 tuhat eurot aastas). Ka EL rahvastikustatistikat ümberkujundava määruse jõustumisega kaasnev lisanduva statistika tootmise kulu, mis on alates 2025. aastast ligikaudu 60 tuhat eurot aastas. Samas on statistika nõukogu hinnangul oluline, et Statistikaamet jätkaks makromajanduse ja riigirahanduse statistika ümberkujundamisega ning ka energiastatistika asja- ja ajakohastamisega. Statistikanõukogu hinnangul on oluline, et Statistikaamet jätkab statistikatööde vajaduse ja asjakohasuse hindamist koos tarbijatega, kuid selle juures on oluline arvestada, et ühiskonna olukorra ja muutuste hindamiseks on vajalik tagada ka oluliste statistiliste näitajate aegread. Viimased võivad katkeda kui muudetakse näiteks andmekogumise metoodikat. Teisalt on ressursside optimeerimiseks oluline vähendada andmekogumisega kaasnevat halduskoormust – nt 2025. aasta lõpus algab EL õigusaktide alusel kohustuslik leibkonna eelarve uuring (aluseks näiteks tarbijahinnaindeksi ja SKP arvutamisele) ning mis tuleb läbi viia samal meetodil kui varem ehk paberpäevikuid kasutades. Kokkuvõttes kaasneb EL sotsiaalstatistika määruse (sh leibkonna eelarve uuringu muutumine kohustuslikuks) rakendamisega oluline mõju statistikatööde eelarvele: Statistikaameti hinnangul on aastatel 2025–2027 vastava määruse rakendamisega kaasnev kulu 2,1 mln eurot, kuid mida ei ole alates 2022 toimunud RES protsessides seni arvestatud. Ka EL kohustuslike määruste alusel tehtavate statistikatöödega kaasnevat halduskoormust oleks Statistikaameti hinnangul võimalik vähendada kui võtta kasutusele uued, sh eravalduses olevad andmed. Statistikanõukogu leiab, et on oluline toetada uute andmeallikate kasutuselevõttu halduskoormuse vähendamiseks ning leida selleks vajalikud õiguslikud ja tehnilised lahendused. Kuigi andmehalduse ja klassifikaatorite süsteemi juhtimine ei ole statistikatööde programmis eraldi töö, siis on Statistikaametil riikliku statistika seadusest tulenev kohustus koordineerida andmehaldust riigis ja juhtida klassifikaatorite süsteemi. Riigieelarvest ei ole andmehalduse koordineerimiseks vajalikke vahendeid planeeritud ning ka taastekavast rahastatud andmehalduse tegevuste (2021–2025) jätkumiseks on vaja riigieelarvesse planeerida selle jätkusuutlik rahastamine. Statistikanõukogu leidis 6. juuni 2024. a arutelu raames, et kulude kokkuhoidu ei pruugi olla alati võimalik saavutada ilma kvaliteeti langetamata ning see võib mõjutada statistika usaldusväärsust. Samuti rõhutas statistikanõukogu, et eelarve piirangute tõttu on üha enam oluline enne EL määruste ja muude õigusaktidega uute statistikatööde või uute väljundnäitajate kehtestamist hinnata nende mõju Statistikaametile ja statistikaprogrammi maksumusele. Riigikantselei Meie 18.12.2024 nr 1.1-10.1/5688-1 Statistikaameti 2025.−2029. aastal tehtavate statistikatööde loetelu Austatud härra Peterkop Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Statistikaameti 2025.–2029. aastal tehtavate statistikatööde loetelu”. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa_statistikatööde loetelu 3. Seletuskiri 4. Seletuskiri lisa_kooskõlastustabel 5. Statistikanõukogu arvamus 6. Väljundnäitajad Ott Karulin 5877 2554 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU KORRALDUS Statistikaameti 2025.−2029. aastal tehtavate statistikatööde loetelu Riikliku statistika seaduse § 17 lõike 6 alusel: 1. Kinnitada Statistikaameti 2025.–2029. aastal tehtavate statistikatööde loetelu (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 21. detsembri 2022. a korraldus nr 305 „Statistikaameti 2024.–2028. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“. Kristen Michal Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa: Statistikaameti 2025.–2029. aastal tehtavate statistikatööde loetelu  Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Statistikaameti 2025.–2029. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“ SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Statistikaameti 2025.–2029. aastal tehtavate statistika- tööde loetelu“ sätestab, milliseid statistikatöid Statistikaamet teeb aastatel 2025.–2028. Statistikatööd on esitatud statistikavaldkondadena. Riikliku statistika programmi peamine ülesanne on näidata, kuidas riiklik statistika kajastab ühiskonna olukorda ja muutusi, ning pakkuda ühiskonna rahvastiku, sotsiaalvaldkonna, majanduse ja keskkonna arengu seisukohalt olulist teavet. Programmi üheks oluliseks lähtepunktiks on sellest tulenevalt erinevate valdkondade poliitikate kujundamiseks ja ellu viimiseks olulise teabe vajadus. Et seatud EL ja riiklike eesmärkide hindamiseks vajalikku statistikat oleks võimalik toota, peab poliitikavaldkonna eest vastutav ministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga tagama, et Statistikaamet oleks näitajate aluseks olevate metoodikate väljatöötamiseks ja statistika tootmiseks vajalike tehnoloogiliste arenduste tegemiseks õigel ajal kaasatud ning andmete kvaliteetseks ja jätkusuutlikuks tootmiseks on piisavad ressursid olemas. Statistikaameti programmi eelarve on 2025. a aastal 15,1 mln eurot, seejärel iga-aastaselt samas suurusjärgus (14,7 mln eurot). 2025. a kõrgem maksumus on tingitud andmepõhise aruandluse projekti rahastusest, 2026. a ja edaspidi sellises mahus projektirahasid ei lisandu. Programmi kogumaksumus järgmisel viieaastasel programmiperioodil on 70 mln eurot. Statistikaamet on parema avaliku hüve pakkumise ning kliendikesksuse suurendamise eesmärgil alustanud üleminekut teenuspõhisele juhtimisele. Seoses sellega on Statistikaamet muutnud 2025.–2029. a statistikaprogrammi ülesehitust, koondades statistikatööd 18 valdkonda. Programmi maksumus on võrreldes 2024. aasta maksumusega suurenenud IT kulude kasvu tõttu 2025. aastal (4,3 mln eurot 2025. aastal vs 2,4 mln 2024. aastal). Avaldatavad väljundnäitajad on jäänud paljuski samaks, muutunud on viis, kuidas need on valdkondade vahel jaotatud. Seoses valitsussektori kärpeplaanidega võib ennustada muutuseid ka väljundnäitajate koosseisus, kuna amet peab seetõttu optimeerima nii ressursimahukat andmekogumist kui hindama koos poliitikakujundajatega nende näitajate vajalikkust, mille avaldamine ei ole Euroopa Liidu statistikamäärustest tulenevalt kohustuslik. Selliseid näitajaid saaks Statistikaamet edaspidi avaldada tellimustööna. Eelnõu koostajad on Statistikaameti peadirektori asetäitja andmeteenuste alal Kaido Paabusk ([email protected], tel 625 9199), partnerlussuhete juht Jaana Tael ([email protected], tel 625 9336) ja finantsjuht Ave Sepik ([email protected], tel 625 9342), Rahandusministeeriumis on eelnõu ette valmistanud riigihalduse osakonna riigivalitsemise valdkonna juht Ott Karulin ([email protected], tel 5877 2554). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Statistikatööde loetelu kinnitamise aluseks on riikliku statistika seadus (RStS). RStS-i § 4 ja 17 järgi kinnitab Vabariigi Valitsus igal aastal järgmiseks viieks aastaks Statistikaameti tehtavate rahvastiku-, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnastatistikatööde loetelu, mis lähtub riigisisestest strateegilistest arengudokumentidest ja rahvusvahelisest statistikavajadusest. 1 RStS §16 lõike 2 järgi on Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks esitatavas loetelus statistikatöö kohta järgmised andmed: nimetus, õiguslik alus, väljundnäitajad, sagedus, periood või moment, eeldatav maksumus ja teave kavandatavate metoodikamuudatuste kohta. Statistikatööd liigitatakse õigusakti lisas põhistatistika valdkondadeks. Need on statistikatööd, mida tehakse igal aastal ja samas mahus (regulaarne statistika), kindla sagedusega (tsükliline statistika) ning statistikatööd, mida tehakse ainult üks kord või mille tegemise sagedus ei ole teada (ebaregulaarne statistika). Põhistatistika omakorda jaguneb keskkonna, majanduse, rahvastiku, sotsiaalelu ja eri vald- kondade statistikaks. Põhistatistika väljundnäitajate põhiosa avaldatakse statistika andmebaasis ka järgmistel aastatel aegridadena sama struktuuriga. Ebaregulaarsete ja mõnel juhul ka tsükliliste statistikatööde kohta ei ole võimalik teavet esitada, sest näitajate väljatöötamine on osa ettevalmistustööst ning nende koosseis ei ole enne andmete analüüsi teada. Väljundnäitajad seisuga 15.11.2024 on esitatud eelnõu seletuskirja lisas, viimane seis on alati kättesaadav Statistikaameti andmebaasis. Lisaks statistikatööde loetelus esitatud töödele (programmilistele statistikatöödele) teeb Statistikaamet programmiväliselt ka tellimustöid. Statistikatööde loetelus ega seletuskirjas tellimustööna tehtavaid statistikatöid ei kajastata. Tellimustööd tehakse vastavalt riikliku statistika seaduse §-le 20 ja sõlmitud lepingutele. Statistikaameti muid tegevusvaldkondi nagu eksperimentaalstatistika, andmehaldusega ning andmejagamisega seotud tegevusi ja nende kulusid statistikaprogramm ei sisalda, kuna eksperimentaalstatistika ja andmehalduse tegevusi rahastatakse programmiväliselt (tellimus- töödena ning EL taastekavast). Sel põhjusel ei ole programmi maksumus võrdne ameti eelarvega. Statistiliste registritega seonduvad kulud arvestab Statistikaamet põhistatistika- tööde koosseisu, kuna need registrid on hädavajalikud riikliku statistika tegemiseks. Maksumuse muudatustest 2025. aastal võrreldes 2024. aasta loeteluga annab infot tabel 1. Tabel 1. Statistikatööde arv ja eeldatav maksumus 2024 2025 Statistikatöö liik Maksumus, Arv Maksumus, Arv tuhat eurot tuhat eurot Keskkond 729 7 952 1 Majandus 8 518 37 9 448 11 Rahvastik 455 4 459 1 Sotsiaalelu 2 937 12 4 138 4 Eri valdkondade statistika 276 2 88 1 Kokku 12 915 62 15 085 18 2025. aasta programmi maksumus on võrreldes 2024. aastaga suurem, sest 2025. aasta IT- kulud on ligi 2 mln eurot suuremad kui 2024. aastal. 2025. a lisandub ka andmepõhise aruandluse projekti rahastus. IT-kulud, nagu ka muud põhitegevust toetavate tegevuste kulud on jagatud statistikavaldkondadele. Piirkondlik statistika on jagatud põhistatistika valdkondade vahel, kuna sisuliselt tehakse seda valdkondlike metoodikate alusel. Statistikatöid tehakse Eesti ühiskonna iseloomustamiseks, kuid enamus neist on olulised ka Euroopa Liidu ülese võrdluse jaoks. Seega on metoodika rahvusvaheliseks ühtlustamiseks enamiku tööde aluseks Euroopa Liidu õigusakt. Mõnesid statistikatöid, näiteks Euroopa Liidus 2 ühtlustamata valdkondades (kultuur) või Eesti strateegiliste eesmärkide seire eesmärgil, teeb Statistikaamet ka vaid siseriikliku tellimuse alusel. 2.1. Põhistatistika 2025. aastal on programmilised tööd koondatud 18 valdkonda ja võrreldes 2024. aastaga on tööde arv seetõttu vähenenud 61-lt 18-le. Samas tööde sisu on jäänud samaks, tegemist on teenusepõhisele juhtimisele üleminekust tingitud valdkondliku korrastamisega. Allpool on keskendutud lähiaastate peamistele valdkondlikele muudatustele ja arendustele ning kirjeldatud tsüklilisi statistikatöid, millel on potentsiaalne oluline mõju statistika programmile ja Statistikaameti eelarvele alates 2025. aastast. 2.1.1. Keskkond Keskkonnastatistikas on varasemad statistikatööd koondunud üheks statistikatööks eeldatava maksumusega 952 tuhat eurot. Perioodil 2024–2027 tehakse keskkonnastatistika valdkonnas suuri metoodikamuudatusi. Nimelt muudetakse Euroopa Liidus kohustuslikuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse 691/2011 alusel tehtavad uued statistikatööd ökosüsteemide, metsanduse ning keskkonna siirete ja subsiidiumide arvepidamiste koostamiseks. Sel aastal arendab Statistikaamet sarnaselt eelmistele aastatele nende arvepidamiste kasutuselevõttu Eurostati toetusega, kuid iga-aastase statistika tegemiseks tuleb täiendavad vahendid leida igal liikmesriigil enda eelarvest. Esialgse hinnangu kohaselt võib alates 2025. aastast Statistikaameti ja Keskkonnaagentuuri arvepidamistega kaasnev lisakulu olla kokku ligikaudu 251 tuhat eurot aastas. Enamik neist muudatustest lähtub EL ja ka Eesti kliimapoliitika juhtimiseks vajaliku andmestiku parandamisest, mistõttu tuleb Statistikaametil lähiajal pidada läbirääkimisi kõigi seotud osapooltega nii andmevajaduse kui ka ressursside osas. 2.1.2. Majandus Majandusvaldkonnas tehakse kokku 11 statistikatööd eeldatava maksumusega 9,4 mln eurot. Valdkonnas toimub programmiperioodil mitmeid metoodikamuudatusi: 1. 2025. aastal jätkub makromajanduse ja riigirahanduse statistika ümberkujundamine. Valitsemissektori rahandusstatistika ning rahvamajanduse arvepidamiste (sisend- väljundtabelid, SKP) digitaliseerimiseks, tähtaegade lühendamiseks ja valdkondade vahelise vastavuse ning statistika jätkusuutlikkuse tagamiseks eraldati 2023–2026 riigi eelarvestrateegia protsessis arendustöödeks 4,1 mln eurot. Tööde esimene etapp viiakse läbi tehnilise abi instrumendi projektina. 2. Jätkub energiastatistika asja- ja ajakohastamine, mille kriitilisele vajadusele on tähelepanu juhtinud nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui Kliima- ministeerium. 3. Põllumajandusstatistika valdkonnas jätkub 2022. a vastu võetud Euroopa põllu- majanduse sisendite ja väljundite statistika määruse rakendamine, et saada andmeid põllumajandus- ja keskkonnastatistika tegemiseks, mis võimaldaks vältida keerulisi andmekogumisi statistiliste küsimustikega ja saada parema kvaliteediga andmeid. Selleks tehakse koostööd PRIAga, et loodav elektrooniline põlluraamat vastaks maksimaalselt ka statistika vajadustele. Samuti automatiseeritakse määruse rakendamise käigus põllumajandus- ja keskkonnastatistika tootmist. 3  4. 2023. aastast alates kestavad ettevalmistused majandusüksuste statistilises registris Eesti Majanduse Tegevusalade Klassifikaatori (EMTAK 2025) uue versiooni kasutuselevõtuks, mis põhineb Euroopa Ühenduse majanduse tegevusalade klassifikaatori (NACE) versioonil 2.1. Ülemineku eesmärk on alates 2025. aastast toota statistikat uuenenud klassifikaatorite järgi ja arvutada ümber aegridu. 5. Jätkub kaupade ja teenuste väliskaubandusstatistika ajakohastamine, sh kaupade saabumise voo asümmeetriate (võrdlus kaubavahetusriikidega) analüüs ning kaupade ja teenuste väliskaubanduse uute näitajate väljatöötamine ja statistika tootmise automatiseerimine. Projekt lõpeb kava kohaselt 2025. aastal ja toob kaasa märkimisväärse ettevõtjate halduskoormuse vähenemise. Tsüklilise sagedusega statistikatöid on viis: 1. 2025. aastal alustatakse põllumajanduse statistikatöö raames iga nelja aasta tagant läbiviidava põllumajanduse struktuuriuuringu ettevalmistusi. Uuringu eesmärk on uurida majapidamise tegevust kompleksselt, sh maa omandivormi, juhtimist, taime- ja loomakasvatust, tööjõudu, muid tulutoovaid tegevusi jms. 2026. a kogutakse andmeid ja statistika avaldatakse 2027. aastal. 2. Põllumajanduse statistikatöö koosseisus oleva taimekaitsevahendite põllu- majandusliku kasutamise tsükliliseks tööks valmistutakse 2025. aastal, kogutakse andmeid 2026. aastal ja tulemused avaldatakse 2027. aastal. Kui üle-euroopaliselt on olemas digitaalsed administratiivandmed (nt e-põlluraamat), tehakse seda statistikat alates 2028. aastast iga aasta kohta. Kui digitaalselt kättesaadavaid alusandmeid kõikides liikmesriikides ei ole, siis tehakse uuring igal teisel aastal. 3. Alates 2026. aastast lisandub põllumajanduse statistikatöösse EL õiguse alusel ka toitainebilansside tsükliline töö, mida tehakse igal 5-ndal aastal. Mõlemat tsüklilist tööd tehakse uue põllumajanduse sisendite ja väljundite statistika määruse alusel. Bilansi koostab Eurostat, Eesti saadab selle koostamiseks vajalikud andmestikud, mis valmivad samuti iga viie aasta tagant. Samas osa bilansi sisendeid, näiteks mineraalväetiste andmed pannakse kokku igal aastal, orgaaniliste väetiste andmed igal kolmandal aastal. 4. Infotehnoloogia, innovatsiooni ja teadus-arendustegevuse statistikatöös viiakse 2025. aastal läbi iga kahe aasta tagant tehtav statistikatöö innovatsiooni kohta, mille eesmärk on anda teavet ettevõtete uuenduste ja innovaatilise tegevuse kohta. EL-i määrusega kehtestatud innovatsiooniuuringut tehakse kõigis EL-i riikides ühtse metoodika alusel, mis tagab andmete rahvusvahelise võrreldavuse. Varem toetas selle töö tegemist Eurostat, kuid alates 2021. aastast tuleb töö tegemise iga-aastane kulu katta riigieelarvest. Täiendava siseriikliku vajaduse katmiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitud tellimusleping, EL määrustega pandud kohustusi kaetakse teiste statistikatööde arvelt. 5. Ebaregulaarse statistikana avaldame väliskaubanduse statistikatöö koosseisus kalanduse riikliku andmekogumise programmi tarvis laevastikupõhiseid majandus- ja sotsiaalnäitajaid ja statistikat laevade pikkusklasside ja püügivahendite kaupa. Töö avaliku huvi esindaja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. 2.1.3. Rahvastik Rahvastikuvaldkonna tööd on koondatud üheks statistikatööks eeldatava maksumusega 459 tuhat eurot. Tsüklilisi töid 2025. aastal ei ole. 4 2023. aastal avaldas Euroopa Komisjon EL rahvastikustatistikat ümber korraldava määruse eelnõu, mis on seletuskirja valmimise ajal veel Euroopa institutsioonides läbirääkimistel. Määruse jõustumisel lisanduva statistika tootmise kulu alates 2025. aastast on ligikaudu 60 tuhat eurot aastas. 2.1.4. Sotsiaalelu Kokku tehakse 4 statistikatööd eeldatava maksumusega 4,1 mln eurot. Sotsiaalstatistika alla on liigitatud varem majandusstatistika koosseisus olnud töötasude ja tööjõukulude ning vabade ametikohtade ja tööjõu liikumise statistikatööd, et tagada tööelu statistika terviklikkus. Tsüklilisi töid on kaks: 1. Valmistume 2025. aasta lõpus algavaks ja EL õigusaktide alusel esimest korda kohustuslikuks ulatuslikuks leibkonna eelarve uuringuks, mis on üheks aluseks näiteks tarbijahinnaindeksi ja SKP arvutamisele. Halduskoormuse vähendamiseks on Statistikaamet uurinud uute eravalduses olevate andmete kasutuselevõttu, kuid seoses mõnede eraandmete jagamisega seotud õiguslike ja ühiskondliku valmisolekuga seotud väljakutsetega on tõenäone, et Statistikaamet uuringu 2025.-2026. aastal läbi pea samal meetodil kui varem paberpäevikuid kasutades. 2. 2025. aastal viiakse läbi ka iga nelja aasta tagant toimuv uuring tööandja kulutuste kohta töötajatele. Statistikatöö eesmärk on anda teavet tööandja tehtud keskmistest kulutustest töötajatele töötaja ning töötatud tunni kohta põhitegevusala järgi. Nimetatud info on sisendiks tööjõumaksude kujundamisel. Euroopa Liidu (EL) määrusega kehtestatud tööjõukulude uuringut tehakse ELi riikides ühtse metoodika alusel, mis tagab andmete rahvusvahelise võrreldavuse. Metoodikamuudatused sotsiaalelu valdkonnas on seotud statistikatööde vastavusse viimisega sotsiaalstatistika raammäärusega (EL) 2019/1700, millega täiendati sotsiaalstatistika aluseid, suurendati statistika detailsust ja sagedust, et inimeste ja leibkondade heaolu kohta oleks võimalik anda kiiremat ja täpsemat infot. Olulisima raammäärusest tuleneva muudatusena lisandub alates 2026. aastast kohustuslikuna eelpool mainitud leibkondade eelarve uuring. Määruse rakendamisega kaasnevaid kulusid on aastatel 2025–2027 2,1 mln eurot, mida ei ole alates 2022 toimunud RES protsessides seni arvestatud. 2.1.5. Eri valdkondade statistika Eri valdkondade statistika alla kuulub statistika, mis hõlmab nii keskkonna-, majandus-, sotsiaalelu kui rahvastikuvaldkondade kohta käivaid näitajaid. 2025. aastal avaldatakse selle statistikatöö koosseisus säästva arengu, Eesti 2035 strateegia ja ühiskondliku lõimumisega seotud näitajad, kogu maksumusega 88 tuhat eurot. Varem samuti selle statistikatöö koosseisus olnud piirkondlik statistika avaldatakse ja maksumus arvestatakse üldpõhimõttena teiste põhistatistika valdkondade koosseisus. 2.2. Andmehalduse korraldamine, klassifikaatorite süsteemi juhtimine ja statistilised registrid Alates 2023. aastast ei avalda Statistikaamet riikliku statistika programmis enam andme- halduse ja klassifikaatorite süsteemi juhtimist eraldi statistilise tööna, sest tegemist ei ole ainult riikliku statistika tegemist toetavate ülesannetega. Nimetatud ülesanded panustavad eelkõige riigi andmehalduse korraldamise standardiseerimisse ja parendamisse, et riigi poolt kogutavad andmed oleks kvaliteetsed ning neid saaks taaskasutada ELis ning juhul kui siseriiklikud 5 otsustajad soovivad andmeid neid puudutavate kriitiliste nähtuste kohta reaalajas ja kvaliteetselt, samas riigile andmete esitamise koormust vähendades. Andmete asja- ja aja- kohasuse tagamiseks on vajadus rakendada järjest suuremal määral andmekaevet (-teadust) ja andmehaldust, seda eriti uute nähtuste (kliima, majanduse konkurentsivõime jne) uurimiseks. Statistikaametil on seadusest tulenev kohustus koordineerida andmehaldust riigis ja juhtida klassifikaatorite süsteemi. Andmehalduse koordineerimiseks riigieelarvest rahalisi vahendeid planeeritud ei ole. Statistikaametile on eraldatud rahalised vahendid Eesti taastekava (RRF) digiriigi komponendi ossa "Avalike digiteenuste reform: riik sündmuspõhiseks ja proaktiivseks". Digipööre on selle kava osa üks kahest suuremast suunast ning andmehaldus selle oluline sisuline komponent. Taastekavast on tegevused planeeritud rahastada aastatel 2021–2025, alates 2026. aastast peab vahendid tegevuse jätkusuutlikuks rahastamiseks riigieelarvesse planeerida. Taastekavast hüvitatavad Statistikaameti 2024. ja 2025. aasta kulud riigi andmehalduse koordineerimisele on ligikaudu 420 tuhat eurot aastas. Tegu on ülesandega, mille poliitikakujundamine ja täitmise korraldamine jääb nii Rahandus- ministeeriumi kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse, mistõttu on väljakutseks selle riigi jaoks horisontaalse ülesande täitmise baasrahastamine. On oluline märkida, et tõhus andmehaldus avalikus sektoris on aluseks ka riikliku statistikaprogrammi elluviimise parendamisel (luues võimalused kiiremaks ja laialdasemaks administratiivsete andmete kasutamiseks statistikatöödes), aga kriitilise tähtsusega andmepõhiste avalike teenuste arendamisel ning pakkumisel (sh personaalse riigi kontseptsiooni realiseerimisel). Statistiliste registritega seotud tegevused ja kulud on alates 2022. aastast arvatud registreid andmeallikana kasutavate põhistatistikatööde koosseisu ning nende eraldi programmis väljatoomine ei ole enam asjakohane. 3. Eelnõu mõjud Eelnõu vastuvõtmine võimaldab anda ühiskonna käsutusse riikliku statistika, mida on vaja riigi majanduse ja sotsiaalelu puudutavateks juhtimisotsusteks ning Eesti majanduse, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja keskkonnaseisundi ning neis toimuvate muutuste hindamiseks. Piisava rahastuse ja sellest tuleneva metoodilise ning tehnoloogilise arenduse puudumisel on ohus Eesti avaliku ja erasektori ning rahvusvaheliste kohustuste ja võrreldavuse tagamiseks vajalike võtmenäitajate ja arvepidamiste andmete tootmine (SKP, tarbijahinna- indeks, sotsiaalse heaolu ja tööhõive näitajad), aga ka avaldatava statistika kvaliteet. 4. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Statistikatööde loetelus on 2025. aastal 18 statistikatööd ning nende tegemiseks on riigieel- arvesse planeeritud 2025. aastaks 15,1 mln eurot. 5. Eelnõu kooskõlastamine Korralduse eelnõu esitati kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele, Riigikantseleile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Tähtajaks kooskõlastasid eelnõu Justiitsministeerium, Kultuuriministeerium, Siseministeerium ja Välisministeerium. Märkustega kooskõlastasid eelnõu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Vastused märkustele on toodud seletuskirja lisas. 6