Rahandusministeerium · 17. detsember 2024
Sisu (failidest)
<
OTSUS
Vaidlustusasja number 225-24/259625
Otsuse kuupäev 17.12.2024
Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk
Vaidlustus Aktsiaseltsi SEMETRON vaidlustus Riigi
Kaitseinvesteeringute Keskuse riigihankes „Mobiilsete
välihaiglate ostmine“ (viitenumber 259625) ühispakkujate
MDSC Systems OÜ ja AS-i Maru Metall pakkumuse
vastavaks ja edukaks tunnistamise ning ühispakkujate
MDSC Systems OÜ ja AS-i Maru Metall kvalifitseerimise
ja kõrvaldamata jätmise otsustele
Menetlusosalised Vaidlustaja, Aktsiaselts SEMETRON, esindajad
vandeadvokaat Arne Ots ja advokaadid Alan Paas ning
Priit Kala
Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, esindajad
vandeadvokaat Erki Fels ja advokaat Gregor Saluveer
Kolmas isik, ühispakkujad MDSC Systems OÜ ja
AS Maru Metall, esindaja vandeadvokaat Mart Parind
Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg-te 3 ja 8 alusel
1. Jätta Aktsiaseltsi SEMETRON vaidlustus rahuldamata.
2. Mõista Aktsiaseltsilt SEMETRON Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse kasuks
välja lepinguliste esindajate kulud summas 5306 eurot käibemaksuta ja
ühispakkujate MDSC Systems OÜ ja AS-i Maru Metall kasuks välja lepingulise
esindaja kulud summas 5003,33 eurot käibemaksuta.
3. Jätta Aktsiaseltsi SEMETRON vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale
halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse
avalikult teatavaks tegemisest.
JÕUSTUMINE
Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei
esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole
seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 06.07.2023 avaldas Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete
registris kaitse- ja julgeolekuvaldkonna konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena
läbiviidava riigihanke „Mobiilsete välihaiglate ostmine“ (viitenumber 259625) (edaspidi
Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks ka riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD),
sh riigihanke alusdokument (edaspidi HD), HD lisa 1 Tehniline kirjeldus Role 1 (edaspidi Role
1 TK), HD lisa 1 Tehniline kirjeldus Role 2 (edaspidi Role 2 TK), kõrvaldamise alused ja
kvalifitseerimistingimused, hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad (edaspidi
Hindamiskriteeriumid) ning raamlepingu projekt (edaspidi Raamleping).
Taotluste eitamise tähtpäevaks esitati 5 taotlust, pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitati 3
pakkumust, sh võeti need kõik kohandamisele.
Riigihanke eesmärk on sõlmida raamleping ühe pakkujaga mobiilsete sidumispunktide (Role
1), mobiilsete välihaiglate (Role 2), nende eraldiseisvate moodulite ja varuosade ostmiseks ning
nende järjepidevaks remont-, hooldus-, arendustööde ning erineva tasemega kasutajakoolituste
tellimiseks.
2. Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori 07.11.2024 käskkirjaga nr 2-1/24/430 (edaspidi
Käskkiri 1) tunnistati vastavaks kõikide pakkujate kohandatud pakkumused ning edukaks
ühispakkujate MDSC Systems OÜ ja AS-i Maru Metall kohandatud pakkumuse.
Kaitseinvesteeringute Keskuse peadirektori 08.11.2024 käskkirjaga nr 2-1/24/431 (edaspidi
Käskkiri 2) kvalifitseeriti ühispakkujad MDSC Systems OÜ ja AS Maru Metall ja jäeti
hankemenetlusest kõrvaldamata.
3. 18.11.2024 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)
Aktsiaseltsi SEMETRON (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele tunnistada
ühispakkujate MDSC Systems OÜ ja AS-i Maru Metall (edaspidi Kolmas isik) pakkumus
vastavaks ja edukaks ning Kolmas isik kvalifitseerida ja jätta kõrvaldamata.
4. Vaidlustuskomisjon teatas 28.11.2024 kirjaga nr 12.2-10/225 menetlusosalistele, et vaatab
vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse
avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide
esitamiseks aega kuni 03.12.2024 ja neile vastamiseks 06.12.2024. Vaidlustuskomisjoni poolt
määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja ning menetluskulude
taotlused Vaidlustaja, Hankija ja Kolmas isik. Teiseks tähtpäevaks esitasid täiendavad
seisukohad Vaidlustaja, Hankija ja Kolmas isik.
Vaidlustuskomisjon jätab Vaidlustaja esitatud seisukoha täienduse tähelepanuta, kuna
06.12.2024 tähtaeg oli menetlusosaliste antud 03.12.2024 esitatud seisukohtadele vastamiseks,
mitte järjekordsete uute seisukohtade esitamiseks (isegi kui seda nimetada seisukohtade
täiendamiseks). Vaidlustusmenetluse tähtajad on kõikidele menetlusosalistele äärmiselt
lühikesed ja Vaidlustaja ei pea saama vaidlustusmenetluses esitada uusi seisukohti ja tõendeid
väljaspool menetlusosalistele antud tähtaegu. Antud juhul ei jäänud Hankijale ja Kolmandale
isikule menetluslikult mingit võimalust Vaidlustaja 06.12.2024 kell 21.49 esitatud seisukohtade
täiendusele vastata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Vaidlustaja, Aktsiaselts SEMETRON, põhjendab vaidlustust järgmiselt.
5.1. Hankija võis läbirääkimisi pidada lepingutingimuste, tehnilise kirjelduste tingimuste üle,
2 (23)
mille väärtuseks on „SHALL“, ja muu RHAD-i üle, v.a hindamiskriteeriumid (HD p 2.7).
Pakkujad pidid RHAD-i kohaselt arvestama, et Hankija ei pea korraldama läbirääkimisi ja võib
teha otsused esialgsete pakkumuste põhjal (HD p 2.8).
5.2. 17.07.2024 tunnistas Hankija vastavaks Vaidlustaja, Kolmanda isiku ning Weatherhaven
Global Resources Ltd pakkumused ning tegi otsuse alustada vastavaks tunnistatud pakkumuse
esitanud pakkujatega läbirääkimisi.
12.09.2024 edastas Hankija Vaidlustajale uuendatud Role 1 TK ja Role 2 TK (koos TK) ning
teavitas sellest, et pakkumuste kohandamise tähtajaks on 18.10.2024.
11.10.2024 esitas Vaidlustaja Hankijale päringu, paludes seoses HD p-ide 2.9 ja 2.11 ls-tega 2
selgitada, kas Hankija lubab muuta pakkumuse maksumust ja kui lubab, siis millises ulatuses.
Hankija vastas 14.10.2024, et lõplike pakkumuste esitamisel võib muutuda pakkumuse
maksumust kogu maksumuse esildise ulatuses.
18.10.2024 esitas Vaidlustaja oma kohandatud lõpliku pakkumuse.
Vaidlustaja taotleb Kolmanda isiku kvalifitseerimise ning tema kohandatud lõpliku pakkumuse
vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamist.
5.3. Kolmas isik ei vasta varasema kogemuse kvalifitseerimise tingimusele.
Hankija kehtestas kvalifitseerimise tingimusena nõude, mille järgi peab pakkuja olema viimase
60 kuu jooksul, alates hanke avalikustamisest, tootnud või müünud vähemalt ühele NATO
liikmesriigile Role 1, mis ei pea olema konteinerlahendus, ja ühe Role 2 Basic
konteinerlahenduse.
Kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks ei piisa mis tahes mobiilse sidumispunkti ja mobiilse
välihaigla müügikogemusest vaid tegemist peab olema Riigihanke esemele võimalikult sarnaste
toodetega. Vaidlustajale teadaolevalt ei ole Kolmas isik Role 1 ja Role 2 tooteid varasemalt
müünud, mistõttu Kolmas isik kvalifitseerimise tingimusele ei vasta.
5.4. Kolmanda isiku pakkumus ei vasta RHAD-ile
5.4.1. TK-s kirjeldatus funktsionaalsused olid pakkujatele siduvad
Hankija on kehtestanud TK-s üksikasjalikud nõuded nii Role 1 kui Role 2 toodete jaoks. Kuigi
Hankija võimaldas HD p-i 2.7 kohaselt teatud tingimuste osas läbirääkimisi (TK Exceli faili
veerus B märgitud kui „SHALL“), oli suurem osa TK nõuetest algusest peale lõplikult siduvad
(veerus B märgitud kui „MUST“) ning HD p-i 2.8 kohaselt pidid pakkujad arvestama, et
Hankija võib teha otsused ilma läbirääkimisi korraldamata esialgsete pakkumuste põhjal.
Läbirääkimiste käigus ei teinud Hankija võrreldes algsetes RHAD-des kirjeldatud esialgsete
lahenduste ja tingimustega sisulisi muudatusi vaid muutis üksnes senised nn „SHALL“ nõuded
nn „MUST“ nõueteks. Pärast läbirääkimisi muutusid kõik TK nõuded lõplikult siduvaks.
Vaidlustatud otsused on tehtud juba Kolmanda isiku kohandatud lõpliku pakkumuse kohta,
milles ei tohtinud seega esineda mingisuguseid kõrvalekaldeid TK nõuetest.
5.4.2. Teabevahetus Hankija ja Vaidlustaja vahel kinnitab, et TK-s loetletud nõuded on siduvad
ning Hankija ei lubanud nendest kõrvalekaldeid. Nt 23.08.2023 esitatud küsimused (ID 771569)
Role 1 kohta TK-s toodud nõuete osas: kas Hankija lubab kõrvalekaldeid teatud tingimustest
(sh seinade paksuse osas), millele Hankija vastas 28.08.2023, et on nõus teatud pakutud
muudatustega ning tegi vastavad muudatused TK-s. Samas generaatori puudutava nõude osas
selgitas Hankija, et jääb senise nõude juurde ning jättis TK vastavas osas muutmata. Seega juba
enne läbirääkimiste pidamist pidid pakkujad arvestama, et tegemist on lõplike siduvate
nõuetega, millele pakutav lahendus peab vastama.
TK veerus D pidid pakkujad oma pakkumuse vormis märkima iga funktsionaalsuse kohta, kas
pakutavas tootes on vastav funktsionaalsus olemas (Existing Feature - EX), muutmist nõudev
(Modification Required – MD) või välja arendamist vajav, kui vastavat funktsiooni pakutavas
tootes ei ole (Development Required - DV). Märge MD või DV tähendab, et pakkumus ei vasta
3 (23)
TK-le.
5.4.3. Kolmanda isiku pakkumus ei vasta TK-le.
5.4.3.1. Kolmanda isiku pakutavatel mobiilsetel sidumispunktidel ja mobiilsetel välihaiglatel ei
ole TK-s toodud omadusi ja funktsionaalsusi. Selliste nõuete osas pidi Kolmas isik oma
pakkumuses seega märkima kas DV või MD. Pakkumuse esitamise ajal puudus Kolmandal
isikul võimalus täita RHAD nõudeid Role 1 ja Role 2 lahenduste osas ja selline võimekus
puuduks Kolmandal isikul ka raamlepingu sõlmimise hetkel.
Vaidlustajale teadaolevaid mittevastavused TK-le:
- mitme TK tingimuse täitmine on võimalik vaid kindlate meditsiiniseadmete kaudu.
Vaidlustajale on teada mitmed meditsiiniseadmed, millele Kolmas isik oma pakkumuses
eeldatavalt tugineb, kuid mille pakkumiseks puuduvad Kolmandal isikul vajalikud õigused ja
kokkulepped seadmete tootjatega. Selliselt on Kolmanda isiku pakkumus vastuolus RHAD-i
nõuetega, mis eeldavad, et pakkujal on sellisel kokkulepped sõlmitud (Raamlepingu p 1.3.4 ls
1, Raamlepingu p 7.5 ls 2, Raamlepingu p 7.3);
- Kolmandal isikul pole Role 2 TK p-ides 1.4.1, 1.7.4.4, 13.3.50, 13.3.56, 13.4.92 ja 13.4.98
nimetatud moodulitele nõutud CSC sertifikaate. Lisaks ei vasta Role 2 TK p-is 1.7.4.4
standardile ISO 1496-1:2014;
- pakutav lahendus ei vasta Role 2 TK p-is 3.2.6 sätestatud Eesti standardile EVS-HD 60364-
7-710 ja Leedu standardile LST HD 60364-7-710;
- Kolmanda isiku pakutav lahendus ei vasta Role 1 TK p-is 8.3. ning Role 2 TK p-ides 13.3.23
ja 13.4.69 sätestatud standarditele Eesti standardile EVS-EN IEC/IEEE 82079-1:2020 ja Leedu
standardile LST EN IEC/IEEE 82079-1:2020;
- Kolmandal isikul pole Role 1 TK p-ides 4.1 ja 4.2 nõutud C4M klassi;
- Kolmandal isikul ei ole võimalust pakkuda Role 1 TK p-is 7.2.7 nõutud õhupuhastuse klassile
ja standardile vastavat lahendust, kuna Vaidlustajale teadaolevalt ei ole Kolmandal isikul sellist
lahendust;
- Kolmanda isiku pakutav lahendus, milleks on GenSet MG 9.5 DK, ei vasta Role 1 TK p-is
5.1.6 sätestatud nõuetele. Täpsemalt ei täida lahendus 36 tunni nõuet. Lisaks ei taga lahendus
kogu mooduli elektritarbimist Role 1 TK p-is 3.1.2 temperatuuriekstreemumitel;
- Kolmanda isiku pakutav lahendus ei vasta Role 2 TK p-is 1.2.5 sätestatud nõuetele, kuna
pakutava mooduli elemendid ulatavad mooduli standardmõõtmetest üle;
- Kolmanda isiku pakutav lahendus ei vasta Role 1 TK p-is 3.4.4 ja Role 2 TK p-is 1.4.8
sätestatud nõuetele, kuna pole nõutud integreeritud jalgu Role 1 moodulile. Role 2 TK p-is 1.4.8
nõutut arvestades ja Haacon tõsteseadmete kasutusjuhenditele tuginedes ei ole Kolmanda isiku
varasema lahenduse jalgu lubatud käitada trellidega ning selle jala opereerimiskõrgus on üles
tõstmisel kõrgem kui 1,5m. Isegi nende TK-s sätestatud nõuetele mittevastavate jalgade
tarneaeg on 8-12 kuud;
- Kolmanda isiku pakutav lahendus ei vasta Role 1 TK p-is 4.4 ning Role 2 TK p-ides 1.5.1.4
ja 1.5.1.5 sätestatud nõuetele, kuna Kolmanda isiku varasemal lahendusel seintel ja põrandatel
pole sellist kihtide kompositsiooni ning see ei täida tulekindluse nõuet;
- Kolmanda isiku pakutav lahendus ei vasta Role 2 TK p-ides 2.3.1 ja 11.4.3 sätestatud nõuetele,
kuna Kolmanda isiku varasem lahendus ei täida minimaalset 1 tunni nõuet, st puudub võime
varustada moodulit elektriga vähemalt 1 tundi täisvõimsusel akude pealt;
- Kolmanda isiku pakutav lahendus ei vasta Role 2 TK p-ides 3.2.3, 4.2.3, 8.2.1, 8.2.3, 10.1.2
ja 11.1.2, 11.2.4, 13.2.10 ja 13.4.12 sätestatud nõuetele, Kolmanda isiku varasem lahendus ei
täida 36 tunni nõuet ega väljast tankimise võimalust, st vastav lahendus puudub;
- Kolmanda isiku pakutav lahendus ei vasta Role 2 TK p-ides 3.5.3, 4.5.2 ja 5.5.2 sätestatud
nõuetele, kuna Kolmanda isiku varasema lahenduse õhuvahetuse, niiskuse ja ülerõhu
kriteeriumid ei vasta Role 2 TK p-ides 3.5.3, 4.5.2 ja 5.5.2 kirjeldatud välitemperatuuride ja
inimeste arvu juures sätestatud nõuetele. Samuti ei ole lahendus võimeline saavutama nõutud
õhuniiskuse langi nõutud aja jooksul kirjeldatud tingimustel;
4 (23)
- Kolmanda isiku pakutav lahendus ei vasta Role 2 TK p-ides 13.2.9 ja 13.4.12 sätestatud
nõuetele, kuna Kolmanda isiku varasem lahendus ei vasta nimetatud kütusetüüpidele;
- Kolmanda isiku pakutav lahendus ei vasta korraga Role 2 TK p-is 13.2.3 nõutud tasemel
kvaliteedisertifikaadi (G3) ja Role 2 TK p-is 13.2.9 nõutud kütusetüübi (F63) nõudele, kuna
Kolmanda isiku olemasolev lahendus ei ole võimeline seda saavutama;
- Kolmanda isiku pakutav lahendus ei vasta korraga Role 2 TK pis 13.4.12 nõutud tasemel
kvaliteedisertifikaadi (G2) ja Role 2 TK p-is 13.2.9 nõutud kütusetüübi (F63) nõudele, kuna
Kolmanda isiku olemasolev lahendus ei ole võimeline seda saavutama;
- Kolmanda isiku pakutav lahendus ei vasta Role 2 TK p-is 2.7.1 sätestatud nõuetele, kuna
Kolmanda isiku varasem lahendus ei täida nimetatud TK punktis nõutud roostevaba
kraanikausi, boilerite ja paakide mahtude jms, nõudeid. Eelkõige ei ole Kolmandal isikul
võimalust pakkuda boilerit, mis mahuks kõnesolevasse moodulisse;
- Kolmandal isikul ei ole Role 1 TK p-ides 5.8.1 ja 5.8.2 nõutud tarkvaralahendust;
- Kolmandal isikul ei ole võimalust pakkuda Role 2 TK p-is 1.5.1.5 sätestatud küttevõimsuse
saavutamiseks vajalikku põrandaküttekaablit;
- Kolmanda isiku pakutav toode (Uks tootjalt „Libra-Plast AS“) ei vasta Role 2 TK p-is 1.5.1.9
nõutud mõõtude, tuletõkketaseme ja soojusläbikandeteguriga (Uarvuga), kuna tootja
tootevalikus puuduvad mistahes tooted, mis vastaksid antud mõõtudele, tulepüsivusele või
soojusläbikandetegurile;
- Kolmandal isikul ei ole võimalust pakkuda Role 2 TK p-is 1.6.7.1 nõutud parameetritele
vastavat jälgimissüsteemi, mis oleks kooskõlas GDP juhendmaterjalidega ning mille turvalisus
oleks tagatud 21CFR tasemel, kuna Kolmandal isikul ei ole sellist süsteemi olemas;
- Kolmandal isikul ei ole võimalust pakkuda Role 1 TK p-is 5.1.8 ja Role 2 TK p-ides 10.1.7,
11.17, 13.2.20 ja 13.4.21 sätestatud müranõunõude täitmiseks sobivat lahendust nii, et
generaator ei kuumeneks kasutamise käigus üle;
- Kolmandal isikul ei ole võimalust pakkuda Role 1 TK p-ides 5.3.2 ja 5.3.3 nõutud
parameetritele vastavat ventilatsioonisüsteemi, mis suudaks Role 1 TK p-is 5.3.2 kirjeldatud
välitemperatuuride ekstreemumite korral ja nõutud õhuvahetuse korral tagada nõutud
sisetemperatuure ühtlaselt kogu mooduli ulatuses, kuna Kolmandal isikul sellist süsteemi ei ole.
5.4.4. Kolmas isik ei ole pakkunud ega saanudki pakkuda tooteid, mis vastaks RHAD
tingimustele Role 1 ja Role 2 osas. Hankija oli RHS § 114 lg 2 alusel kohustatud Kolmanda
isiku pakkumuse mittevastavaks tunnistama.
5.4.5. Isegi kui RHAD-i saab tõlgendada viisil, et TK-s toodud teatud funktsionaalsuste osas
olid kõrvalekalded lubatud (mida Vaidlustaja ei mööna), pidi Hankijal tekkima eelkirjeldatud
kõrvalekallete põhjal kahtlus, et Kolmas isik ei ole võimeline pakkuma RHAD nõuetele
vastavaid tooteid. Sellises olukorras oli Hankija vähemalt kohustatud küsima selgitusi, kuidas
Kolmas isik nõuded täita kavatseb, kuid Vaidlustajale ei ole teada, et Hankija oleks taolisi
selgitusi küsinud. Igal juhul ei saanud pakkujad eeldada, et Hankija aktsepteerib pakkumusi,
milles mõni funktsionaalsus puudub täielikult (st on pakkumuses märgitud DV-ga).
Juhul, kui Hankija on Kolmanda isiku selgituste või läbirääkimiste tulemusel aktsepteerinud
kõrvalekaldeid, on sisuliselt tegemist keelatud läbirääkimistega, mis annab iseseisvalt aluse
vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamiseks.
5.4.6. Hankija on jätnud täitmata RHS § 114 lg-test 1 ja 2 tuleneva kohustuse kontrollida
Riigihankes Kolmanda isiku pakkumuse vastavust sisuliselt, mis mh tähendab ka seda, et
pakkujad pidi omama pakkumuse esitamise hetkel lahendusi, millel on kõik TK-s nõutud
funktsionaalsused, sh omama kõikide pakutavate meditsiiniseadmete esindusõigust, võimet
teostada kõikide pakutavate meditsiiniseadmete elukaare jooksul garantii- ja hooldustöid,
sertifikaate, lahendusi mis vastavad nõutud standartidele jne. Kolmanda isiku ja tema
pakkumuse puhul ei ole need nõuded täidetud.
5 (23)
5.4.7. Vaidlustatud otsused on nõuetekohaselt põhjendamata
Hankija ei ole esitanud ühtegi sisulist põhjendust, mis võimaldaks teistel pakkujatel veenduda,
et Kolmanda isiku pakkumus tegelikult vastab TK nõuetele.
5.5. Kolmas isik on muutnud lõplikku pakkumust lubamatus ulatuses
5.5.1. Riigihankes oli pärast läbirääkimiste lõppu lubatud muuta pakkumuse maksumust, kuid
mitte muid maksumuse esildises olevaid hindamiskriteeriumeid, nagu näiteks garantiiaeg.
Kolmas isik on pärast läbirääkimiste lõppu esitatud lõplikus pakkumuses muutnud ka muid
tingimusi lisaks pakkumuse maksumusele.
5.5.2. HD p 2.11 ls 2 kohaselt võis Hankija olenemata RHAD-is tehtud muudatustest lubada
muuta pakkumuse maksumust kogu maksumuse esildise ulatuses (ka juhul kui riigihanke
alusdokumentides muudatusi ei tehta). Hankija kinnitas oma 14.10.2024 vastuses, et lubab
lõplike pakkumuste esitamisel pakkumuste maksumust muuta, kuid muutuda võib üksnes
pakkumuse maksumus. Hankija on RHAD-i hulka kuuluval pakkumuste maksumuse esildisel
(hindamiskriteeriumid) kasutanud terminit „maksumus“ üksnes 1. rea veerus „Nimetus“ asuvas
lahtris kujul „Role 1 ja Role 2 kogumaksumus“ ning sama rea veerus „Tüüp“ asuvas lahtris
kujul „Maksumus“, teisisõnu seoses hindamiskriteeriumiga nr 1, milleks on „Role 1 ja Role 2
kogumaksumus“. Selline eristus on nähtav ka Hankija poolt 04.11.2024 koostatud pakkumuste
vastavuse ja edukaks tunnistamise otsuste protokollis, kus selle Lisades 1-3 „Punktisummade
koondtabelid“ olevate tabelite viimases veerus on eraldi hinnatavad „Pakkumuse maksumus“ ja
„Numbrilised väärtused“ ning pakkumuse maksumusena on seal veerus kajastatud üksnes 1.
hindamiskriteeriumi „Role 1 ja Role 2 kogumaksumus“ real asuvat lahtrit, kus see maksumus
on ära toodud rahalises vääringus, st sisaldab laiendit „€“. Seega võis pärast läbirääkimiste
lõppu muuta võrreldes esialgse pakkumusega lõplikus pakkumuses üksnes pakkumuse
maksumust, so näitajat „Role 1 ja Role 2 kogumaksumus“. Keelatud oli muuta mistahes muud
pakkumuse näitajat. Kolmas isik on oma lõpliku pakkumuse esitamisel muutnud ka muid
näitajaid.
5.5.3. Hankija peab järgima enda poolt RHAD-s seatud nõudeid ega tohtinud lubada Kolmandal
isikul pakkumuse muutmist muude näitajate osas ja pidi lükkama Kolmanda isiku lõpliku
pakkumuse tagasi kui mittevastava.
5.6. Kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madala maksumusega
5.6.1. Hankijal pidi tekkima kahtlus, et Kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madala
maksumusega, kuid Vaidlustajale teadaolevalt ei ole Hankija küsinud Kolmandalt isikult
selgitusi vastavalt RHS § 115 lg-le 1. Alternatiivselt, kui Hankija viis läbi alapakkumuse
menetluse, pidi ta Kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükkama, kuna objektiivselt on tuvastatav,
et Kolmanda isiku kohandatud lõpliku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal.
5.6.2. Kolmanda isiku kohandatud lõpliku pakkumuse maksumuseks on 7 597 093 eurot.
Esialgse pakkumuse maksumuseks oli 9 183 577 eurot. Seega alandas Kolmas isik pakkumuse
maksumust 1 586 484 euro ehk ca 17,3 % võrra. Konkurentsipõhises läbirääkimisega
hankemenetluses omab alapakkumuse kahtluse tekkimise ja kontrollimise kontekstis tähendust
pakkuja esialgse pakkumuse ja lõpliku pakkumuse maksumuse omavaheline võrdlus ja
erinevus. Samuti on riigihanke eeldatav maksumus 150 000 000 eurot, mistõttu sõltuvalt mitu
Role 1 ja Role 2 Riigihanke tulemusel sõlmitava raamlepingu raames Hankija tellib, võib see
1 586 494 eurot lõppastmes akumuleeruda mitmekordseks.
5.6.3. Kuigi tegemist ei olnud pakkumuse lubatud muudatusega, pikendas Kolmas isik veel
täiendavalt esialgu pakutud garantiiperioodi kestust Role 1 ja R.ole 2 toodetele viiekordselt (24
6 (23)
kuult 120 kuule), vähendas Role 1 ja Role 2 remondi- ja hooldustööde hinda 260 eurolt 0 eurole
ning Role 1 ja Role 2 koolitusprogrammi tunnihinda 110 eurolt 0 eurole. Ehkki tegemist ei ole
pakkumuse maksumusega, kaasneb pikema garantiiperioodiga ja eelviidatud teenuste
osutamisega kindel kulu, millega Kolmas isik pidi pakkumuse hinnastamisel arvestama.
5.6.4. Pakkumuse koostamisel tuli arvesse võtta kõik Riigihanke teostamiseks ja lepingu
eesmärgi saavutamiseks vajalikud tööd, teenused, tegevused ja toimingud, k.a need, mis ei ole
otseselt kirjeldatud RHAD-is, kuid mis on tavapäraselt vajalikud nõuetekohase tulemuse
saavutamiseks, arvestades lepingu eesmärki (HD p 2.10). Kolmas isik peab Hankija poolt
nõutavad funktsionaalsused alles välja arendama, testima ja sertifitseerima, mis tähendab, et
Kolmas isik pidi arvestama täiendavate arendus kuludega pakkumuse hinnastamisel. Kolmanda
isiku kohandatud lõpliku pakkumuse maksumus ei ole realistlik ega võimalda Raamlepingut
täita.
5.7. Vaidlustaja täiendas 03.12.2024 oma seisukohti.
5.7.1. Vaidlustus tuleb kvalifitseerimise otsuse osas läbi vaadata ja Kolmandal isikul puudub
sisuliselt nõutud kvalifikatsioon.
Hankija leiab, et Vaidlustaja on minetanud õiguse vaidlustada Hankija 08.11.2024 otsust
Kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta, kuna oleks pidanud seda tegema 24.11.2023 otsuse
vaidlustamisega. Hankija küll viitab oma võimalusele teha juba 24.11.2023 sisuline otsus
pakkujate kvalifikatsiooni olemasolu kohta, kuid Hankija ei jaganud Vaidlustajale teavet selle
kohta, mis alustel ta 24.11.2023 pakkujaid kvalifitseeris. Kõikide asjakohaste hankepassis
esitatud kinnitustele vastavate dokumentide alusel kvalifitseerimise tingimustele vastamise
kontrollimise imperatiivne kohustus on hankijal RHS § 104 lg-st 8 tulenevalt alles pärast eduka
pakkumuse väljaselgitamist üksnes eduka pakkuja osas. Ning see hankija otsus on RHS § 185
lg 2 p 4 kohaselt vaidlustatav.
5.7.2. Kolmanda isiku pakutud tooted peavad vastama juba pakkumuse esitamise hetkel
TK-le, millele pakutud tooted aga ei vasta
5.7.2.1. Hankija heidab Vaidlustajale ette, et viimane ei ole vaidlustuses osutanud ühelegi
vastavustingimusele, millele Kolmanda isiku pakkumus oleks mittevastav ning samuti, et
Vaidlustaja väited kõik on spekulatiivsed. Samuti selgitab Hankija, et RHAD ei eelda, et TK
tingimused on täidetud pakkumuste esitamise tähtpäeval ning see ei oleks ka hankelepingu eset
arvestades loogiline, kuna ainuüksi Role 2 TK sisaldab veidi vähem kui 900 erinevat nõuet.
Olukorras, kus Vaidlustajal ei ole võimalik Kolmanda isiku pakkumusega tutvuda, on
sõnakasutus „Vaidlustajale teadaolevalt“ igati korrektne ega muuda väiteid a priori
spekulatiivseteks.
5.7.2.2. Hankija jätab tähelepanuta RHAD „Vastavustingimused“ sätestatud pakkumuste
vastavustingimuse „Registreerimine EUDAMED-is“, mille kohaselt pidi pakkuja tagama, et
Role 1 ja Role 2 lahenduste jaoks kasutatavate meditsiiniseadmetega seotud tootjad/vahendajad
oleksid registreeritud Euroopa meditsiiniseadmete andmebaasis (EUDAMED), tagamaks
meditsiinitehnoloogia ja -varustuse elutsüklit ning selle nõude tagamiseks tuli pakkumuses
esitada dokument, mis tõendab meditsiiniseadmetega seotud tootjate/vahendajate kuuluvust
Euroopa meditsiiniseadmete andmebaasi (EUDAMED), tagamaks meditsiinitehnoloogia ja -
varustuse elutsüklit. Samas on TK-s sätestatud mitmeid nõudeid, mille täitmiseks pidi Kolmas
isik pakkuma konkreetset meditsiiniseadet, st nii meditsiiniseadme tootja kui margi ära
märkimisega. Juhul, kui Kolmas isik seda ei ole teinud, siis ei olnud Hankijal võimalik sisuliselt
kontrollida, kas Kolmanda isiku pakkumus täidab eespool viidatud EUDAMED-is
registreerimise nõude. Ainult konkreetse meditsiiniseadme nimetamise korral on võimalik
Hankijal tuvastada selle meditsiiniseadme tootja või vahendaja ning kontrollida, kas too on
7 (23)
registreeritud EUDAMED-is.
Isegi kui Kolmas isik on sellise ilmselgelt mittetäidetava kinnituse esitanud, siis vähemalt neid
TK sätestatud nõudeid, mille täitmine eeldab konkreetse meditsiiniseadmete pakkumist, ei ole
võimalik MD ja DV märkega täita, kuna see välistaks omakorda EUDAMED-is registreerimise
nõude täitmise.
Vaidlustaja on viidanud TK punkti täpsusega mitmetele TK nõuetele, kus Kolmas isik on
pakkunud selliseid meditsiiniseadmeid, mille pakkumiseks ja elutsükli tagamiseks puudub tal
selleks vajalik vastava meditsiiniseadmete tootja esindusõigus. Kui Kolmas isik on teadvalt
pakkunud meditsiiniseadmeid, mille pakkumuseks ja elutsükli tagamiseks tal esindusõigus
puudub, siis on tegemist valeandmete esitamisega.
Vaidlustaja esitab meditsiiniseadmete tootja Fritz Stephan GmbH kinnituse, et Kolmandal isikul
puudub nende poolt toodetud mistahes meditsiiniseadmete edasimüügiõigus või muu
esindusõigus.
5.7.3. Lõplikes pakkumustes oli lubatud muuta üksnes pakkumuse maksumust.
5.7.3.1. Hankija väidab, et keeldu, millele Vaidlustaja tugineb ja mis lubab muuta üksnes
pakkumuse maksumust, ei ole olemas, kuna HD p-ist 2.11 ei tulene keeldu muuta teisi
hinnatavaid näitajaid (garantiiaeg, remont- ja hooldustööde tunnihind, koolitusprogrammi
tunnihind).
Esiteks kehtib avalikus õiguses põhimõte, et kõik mis ei ole lubatud, on keelatud. Teiseks kehtib
spetsiifiliselt riigihankeõiguses RHS § 3 p-ide 1, 2 ja 3 alusel riigihanke korraldamisel
muuhulgas läbipaistvuse ja kontrollitavuse üldpõhimõte, mille kohaselt on üldjuhul igasugune
pakkumuse muutmine pärast pakkumuse esitamise tähtpäeva keelatud. Sellest tulenevalt on
kõnesolevad RHAD-s pakkumuse muutmise keelu puudumise suunalised Hankija käsitlused
ainetud, kuna ilma HD p 2.11 ls-ta 2 oleks Riigihankes igasugune pakkumuste muutmine
eelpool toodud printsiipidest tulenevalt üleüldse keelatud. Just HD p 2.11 ls 2 annab loa
pakkumuse muutmiseks ning kehtestab selle ulatuse.
5.7.3.2. Hankija selgitus, et HD p 2.11 ls 2 sõnaselgusest jääb puudu sõna „ainult“ on otsitud.
5.7.3.3. Hankija poolt viidatud tõlgendusreeglid pole vajalikud. Vajadus nende rakendamise
järele tekib alles olukorras, kui HD p 2.11 ls 2 oleks mitmeti tõlgendatav. Sellist ebaselgust
antud juhul ei esine. Samuti on võimatu nõustuda Hankija arusaamaga, et imperatiivset
hanketingimust tuleb tõlgendada seda rikkunud ettevõtjale soodsamalt ja lubada konkurentsi
laiendamise huvides hanketingimusi rikkunud ettevõtjatel jätkata hankemenetluses.
5.7.3.4. Vaidlustaja küsimus Hankijale koosnes kahest osast, kus Vaidlustaja palus Hankijal
täpsustada nii seda, kas Hankija üldse lubab pakkumuse maksumust muuta ning ka seda, et kui
Hankija seda lubab, et siis kas Vaidlustaja saab õigesti aru pakkumuse maksumuse muutmise
lubatavast ulatusest. Hankija vastas Vaidlustaja mõlemale küsimusele, kinnitades, et lõplike
pakkumuste esitamisel võib muutuda pakkumuse maksumus. Selle selgituse ja HD p 2.11 ls 2
koosmõjus ei saanud jääda ühelgi pakkujal kaheti mõistmist, et lõplikes pakkumustes on
lubatud muuta üksnes pakkumuse maksumust. Ühestki RHAD-i tingimusest ei järeldu, et lisaks
pakkumuse maksumusele võis muuta ka muid hinnatavaid numbriliselt väljendatavaid
pakkumuse näitajaid (nt nagu garantiiperioodi kestus).
5.7.4. Hankija leiab, et tal ei tekkinud ega pidanud tekkima alapakkumuse kahtlust sellest, et
Kolmas isik on oma esialgse pakkumusega võrreldes vähendanud lõplikus pakkumuses
maksumust ca 17%. Hankijal oleks pidanud kahtlus tekkima.
Riigihankes ei muutnud Hankija läbirääkimiste tulemusel mitte midagi, ent Kolmas isik on
muutnud oma lõpliku pakkumuse maksumuse võrreldes algse pakkumuse maksumusega 1 586
8 (23)
484,00 euro võrra odavamaks. Kolmanda isiku hinnamuutus oleks tähelepanuväärne isegi
juhul, kui vastaks tõele Hankija teooria (millega Vaidlustaja ei nõustu), et Kolmas isik lisas
esialgsele pakkumusele suurema kasumimarginaali selleks, et konkurente eksitada. Silmas
tuleb ka pidada, et erinevalt Kolmanda isiku pakkumusest ei pidanud Vaidlustaja oma
pakkumuse maksumuses arvestama kogu pakutava Role 1 ja Role 2 lahenduse
arendamiskuluga, sest Vaidlustaja pakub valmis lahendust.
5.7.5. Kolmanda isiku vastus sisuliselt sekundeerib Hankija 27.11.2024 vastuses esitatud
käsitlustele ja tugineb üldjoontes samadele positsioonidele.
6. Hankija, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu.
6.1. Kolmandal isikul on nõutav kvalifikatsioon
Vaidlustaja väidab, et Kolmandal isikul pole kvalifikatsiooni, mis on temalt nõutud
kvalifitseerimise tingimuse „Varasem kogemus“ (Kogemuse nõue) raames: Pakkuja peab
olema viimase 60 kuu jooksul, alates hanke avalikustamisest, tootnud või müünud vähemalt
ühele NATO liikmesriigile Role 1 (ei pea olema konteinerlahendus) ja ühe Role 2 Basic
konteinerlahenduse.
6.1.1. Vaidlustus tuleb kvalifitseerimise otsuse osas jätta läbi vaatamata
Hankija tegi juba 24.11.2023 otsuse, millega mh kvalifitseeris ja jättis Kolmanda isiku
kõrvaldamata. Taotleja pidi juba koos taotlusega esitama tõendusmaterjali või tellija
kinnituse(d), et nõutud kogemus on olemas. Selle pinnalt sai Hankija juba esimeses taotluste
kontrollimise etapis teha tõendite alusel sisulise otsuse kvalifikatsiooni olemasolu kohta, mida
Vaidlustaja pidi vaidlustama hiljemalt 04.12.2023 (RHS § 189 lg 1).
6.1.2. Kuigi Hankija on ka 08.11.2024 otsusega Kolmanda isiku kvalifitseerinud, siis sellel
otsusel puudub sisuline mõju. Hankija ei ole selle otsusega koos tunnistanud kehtetuks
varasemat, 24.11.2023 tehtud otsust. Isegi kui 08.11.2024 otsus tunnistataks kehtetuks, ei
mõjuta see 24.11.2023 tehtud otsuse kehtivust.
6.1.3. Kolmanda isiku kvalifitseerimine on ka sisuliselt õige.
Kolmas isik on taotluse koosseisus esitanud lepingute loetelu, millega on Kogemuse nõue
täidetud. Hankija on olnud loetletud lepingutes tellija, mistõttu on ta veendunud kvalifikatsiooni
olemasolus.
6.2. Kolmanda isiku pakkumus on vastav
Vaidlustaja väitel ei vasta Kolmanda isiku pakkumus erinevatele TK tingimustele, samuti on
Kolmas isik väidetavalt lubamatult muutnud lõplikus pakkumuses pakkumuse maksumuse
esildise väärtuseid.
6.2.1. Tooted ei pea vastama TK-le pakkumuste esitamise hetkel.
6.2.1.1. Pakkumuse vastavuse kontroll, nii formaalne kui sisuline, saab hõlmata üksnes
nõudeid, mille täitmine oli nõutav pakkumuse esitamise hetke seisuga. Vaidlustaja ei ole
vaidlustuses osutanud ühelegi vastavustingimusele, millele Kolmanda isiku pakkumus oleks
mittevastav. RHAD ei eelda, et TK tingimused on täidetud pakkumuste esitamise tähtpäeval.
6.2.1.2. Vastavustingimused „Role 1 tehniline kirjeldus“ ja „Role 2 tehniline kirjeldus“ näevad
ette, et pakkujad täidavad ja esitavad nii Role 1 kui Role 2 töölehe. Kolmas isik on mõlemad
töölehed täidetud kujul esitanud.
6.2.1.3. Hankija ei eeldanud, et TK tingimused on täidetud juba pakkumuste esitamise hetkel,
9 (23)
millele viitab ka RHAD kogumis. TK tabeli veerus D oli iga nõude kohta pakkujal võimalik
täita kas „EX“ ehk olemasolev omadus, „MD“ ehk olemasolev vajab muudatust või „DV“ ehk
omadus vajab välja töötamist. Kui kõik nõuded peaksid olema täidetud pakkumuse esitamise
hetkel, ei oleks veerul D mingit mõtet.
6.2.1.4. Kuna TK tingimused on suunatud tulevikku, lepingu täitmise etappi, on tegemist
lepingutingimustega. „Pakkumuse vastavust lepingutingimustele“ ei ole Hankijal võimalik
kontrollida – ühegi pakkuja puhul ei ole võimalik teha kindlaks, kas ta tulevikus lepingu täidab.
6.2.1.5. Õiged on Vaidlustaja väited, et TK tingimused on siduvad ja Hankija ei tohi lubada
nendest tingimustest kõrvalekaldeid. See, et tingimused on siduvad ja Hankija nendest
kõrvalekaldeid ei luba ei tähenda, et kõik tingimused pidid pakkumuste esitamise hetkel olema
täidetud. Isegi, kui Vaidlustaja väited Kolmanda isiku toodete kohta oleksid tõesed, ei muuda
need Kolmanda isiku pakkumust RHS § 114 lg 2 kontekstis mittevastavaks.
6.2.1.6. Hankelepingu nõuetekohase täitmise riski kannab Hankija, mitte pakkujad. Hankija on
veendunud, et Kolmas isik suudab lepingut täita.
6.2.2. Pakkujatel oli lubatud muuta ka teisi hinnatavaid näitajaid peale maksumuse.
6.2.2.1. Keeldu, millele Vaidlustaja tugineb, ei ole olemas. Vaidlustaja väitel tuleneb keeld
muuta teisi hinnatavaid näitajaid peale maksumuse RHAD p-ist 2.11: Kui läbirääkimiste käigus
otsustatakse teha võrreldes algsetes dokumentides kirjeldatud esialgsete lahenduste ja
tingimustega muudatusi, teeb hankija vajadusel täiendused riigihanke alusdokumentides ning
edastab info kõigile läbirääkimistes osalenud pakkujatele lõplike pakkumuste esitamiseks.
Olenemata riigihanke alusdokumentides tehtud muudatustest võib hankija lubada muuta
pakkumuse maksumust kogu maksumuse esildise ulatuses (ka juhul kui riigihanke
alusdokumentides muudatusi ei tehta). See säte näeb ette, et maksumuse muutmine ei ole
piiratud mingite kindlate maksumuse esildise ridadega. Hankija andis RHAD p-iga 2.11 selguse
huvides teada, et muuta võib kõikide ühikute maksumusi. Sättest ei tulene keeldu muuta teisi
hinnatavaid näitajaid (garantiiaeg, remont- ja hooldustööde tunnihind, koolitusprogrammi
tunnihind). Kui nende näitajate muutmine lõplikus pakkumuses oleks keelatud, peaks see olema
RHAD-is sõnaselgelt ette nähtud.
6.2.2.2. Vale on Vaidlustaja väide, et Hankija on andnud teabevahetuses teada, et lõplikus
pakkumuses võib muuta ainult maksumust. Vaidlustaja küsis teabevahetuses: Ebaselgeks jääb,
kas hankija lubab muuta pakkumuse maksumust või mitte ja kui lubab, siis millises ulatuses?
Hankija vastas: Hankija kinnitab, et lõplike pakkumuste esitamisel võib muutuda pakkumuse
maksumus kogu maksumuse esildise ulatuses. Hankija vastas küsimusele ega andnud teada, et
teisi hinnatavaid näitajaid peale maksumuse muuta ei tohi. Hankija ei ole teadlikult sätestanud
keeldu muuta teisi hinnatavaid näitajaid peale maksumuse.
6.2.2.3. Isegi kui RHAD p 2.11 oleks mitmeti tõlgendatav (Hankija hinnangul ei ole), tuleb
mitmeti mõistetavat hanketingimust tõlgendada ettevõtjale soodsamal viisil.
6.3. Hankijal ei pidanud tekkima kahtlust Kolmanda isiku pakkumuse maksumuses.
6.3.1. Hankija peab nõudma pakkujalt maksumuse kohta selgitust, kui Hankija leiab, et
pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal (RHS § 115 lg
1). Hankija ei ole Kolmandalt isikult selgitusi küsinud, kuna tal ei tekkinud kahtlust pakutud
maksumuse põhjendatuses.
6.3.2. Lõplikke pakkumusi esitati kolm ning nende maksumused olid ca 7,6 mln eurot, ca 8,1
10 (23)
mln eurot ja ca 8,9 mln eurot. Kõik maksumused jäävad samasse suurusjärku, ühegi pakkumuse
maksumus ei ole järgmisest üle 10% odavam: Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on
Vaidlustaja omast 6,46% odavam, Vaidlustaja pakkumuse maksumus on pingereas III kohal
oleva pakkumuse maksumusest 9,31% odavam. Olukorras, kus Kolmanda isiku pakkumus on
protsentuaalselt vaid marginaalselt Vaidlustaja pakutud maksumusest odavam, ei pidanud
Hankijal tekkima kohtlust, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus võib olla põhjendamatult
madal.
6.3.3. Vaidlustaja väitel pidi kahtlus tekkima sellest, et Kolmas isik on oma esialgse
pakkumusega võrreldes vähendanud lõplikus pakkumuses maksumust ca 17%. Algset
maksumust vähendasid kõik pakkujad: keskmine määr, milles algset maksumust vähendati, on
16,76%. Seega polnud Hankija jaoks Kolmanda isiku pakkumuse maksumuses võrreldes
esialgsega midagi anomaalset.
6.4. Hankija esitas 06.12.2024 täiendava seisukoha.
6.4.1. Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus
6.4.1.1. Hankija on jätkuvalt seisukohal, et Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus on
õiguspärane ning Vaidlustaja on minetanud õiguse teha selles osas etteheiteid. Vaidlustaja ei ole
esitanud ühtegi sisulist argumenti, mille raames võiks Kolmanda isiku kvalifikatsiooni
olemasolu üle vaielda. Kolmas isik on taotluse koosseisus esitanud lepingute loetelu, millega
on kvalifitseerimise tingimuse „Varasem kogemus“ (Kogemuse nõue) raames nõutud kogemus
omandatud. Hankija on olnud loetletud lepingutes tellija, mistõttu on ta veendunud
kvalifikatsiooni olemasolus.
6.4.1.2. Kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankemenetlustes reguleerib kvalifikatsiooni kontrolli
RHS § 178. Viidatud sättest ei tulene keeldu teha kõikide taotlejate kvalifikatsiooni olemasolu
tõendite alusel kindlaks juba taotluste esitamise etapis. 24.11.2023 otsuse protokoll tõendab, et
Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus on tehtud tõendite alusel. Hankija 24.11.2023 otsuse
kehtivust ei mõjuta Vaidlustaja väide, et ta ei olnud teadlik, kas Hankija tegi selle otsuse tõendite
või kinnituste alusel.
6.4.2. Kolmanda isiku pakkumus on vastav.
6.4.2.1. Tooted ei pea vastama TK-le pakkumuste esitamise hetkel.
Pakkumuse mittevastavaks tunnistamise saab kaasa tuua üksnes pakkumuse mittevastavus
nendele nõuetele, mis pidid olema täidetud juba pakkumuste esitamise tähtpäeval. RHAD ei
nõua, et TK tingimused on täidetud pakkumuste esitamise tähtpäeval. Kõik TK tingimused on
olemuselt lepingutingimused. Vaidlustaja kriitika seisneb kahtluses, et Kolmas isik ei suuda
lepingut täita. Kuna hankelepingu täitmine ei allu kohtulikule kontrollile, ei pea Hankija
vajalikuks sel argumendil pikemalt peatuda.
6.4.2.2. Hankija jaoks ei ole tõsiseltvõetav, et Vaidlustaja tegelikult arvab, et TK tingimused
pidid olema täidetud pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga. Hankija selgitas seda kõikidele
pakkujatele infopäeval: Pakkuja küsimus: Mis on vastavusmaatriksi „arengustaatuse“ eesmärk
ja kuidas seda hinnatakse? Hankija vastus: Nende eesmärk on informatiivne, et Hankija saaks
ülevaate pakkujate kogemusest midagi sarnast valmistada. Ühtegi pakkumust ei peeta nõuetele
mittevastavaks, kui kirjeldatud lahendus tuleb ehitada nullist või arendada vastavalt
spetsifikatsioonile.
6.4.2.3. Kuigi Vaidlustaja täiendav seisukoht jääb selles osas ebaselgeks, näib Vaidlustaja ette
heitvat ka vastavustingimuse „Registreerimine EUDAMED-is“ mittetäitmist. Vaidlustaja ei ole
11 (23)
selles osas vaidlustuse alust tähtaegselt täiendanud (RHS § 191 lg 1) ja see etteheide on ka
sisuliselt alusetu. Kolmas isik on vastavustingimuses nõutud dokumendi pakkumuses esitanud.
6.4.2.4. Vaidlustajale teadaolevalt on Kolmas isik pakkunud Fritz Stephan GmbH tooteid, mille
osas puudub Kolmandal isikul edasimüügiõigus. Isegi kui Kolmas isik kavatseb selle ettevõtja
tooteid kasutada, ei tee Vaidlustaja esitatud Fritz Stephan GmbH kinnituskiri lepingu täitmist
võimatuks. Nagu tootja viidatud kirjas ka ise selgitab, ei ole Kolmandal isikul
edasimüügiõiguse puudumise tõttu võimalik osta tooteid otse tootjalt. Välistatud ei ole toodete
ostmine paralleelse kaupade impordi kaudu teistest riikidest. Seega, isegi kui Kolmas isik
kavatseb kasutada Fritz Stephan GmbH tooteid, ei muuda see lepingu täitmist võimatuks.
6.4.3. Pakkujatel oli lubatud muuta ka teisi hinnatavaid näitajaid peale maksumuse.
6.4.3.1. RHAD p-ist 2.11 ei tulene keeldu muuta teisi hinnatavaid näitajaid peale maksumuse
(garantiiaeg, remont- ja hooldustööde tunnihind, koolitusprogrammi tunnihind). Hankija ei ole
seda väitnud ka teabevahetuses.
6.4.3.2. Vaidlustaja väide, et avalikus õiguses kehtib põhimõte, et kõik mis ei ole lubatud, on
keelatud on asjakohatu. Riigihangete läbiviimist reguleerib RHS. Riigihangete korraldamise
üldpõhimõteteks on mh läbipaistvuse (RHS § 3 p 1) ja võrdse kohtlemise põhimõtted (RHS §
3 p 2). Nii Euroopa Kohus kui Riigikohus on selgitanud, et nende põhimõtetega on vastuolus
ettevõtja kõrvale jätmine hankemenetlusest sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene
sõnaselgelt selle menetlusega seotud dokumentidest ega kehtivast riigisisesest õigusest, vaid
selle õiguse ja nende dokumentide tõlgendamisest ning nendes dokumentides olevate lünkade
täitmisest.
6.4.3.3. Kuna RHS-ist ega RHAD-ist ei tulene keeldu muuta pärast esialgsete pakkumuste
esitamist teisi hinnatavaid näitajaid peale maksumuse, oli nende näitajate muutmine lõplikus
pakkumuses lubatud. Hankija selgitas vastuses vaidlustusele, et kõnealust keeldu ei näinud ta
RHAD-is ette teadlikult.
6.4.4. Hankijal ei pidanudki tekkima kahtlust Kolmanda isiku pakkumuse maksumuses.
Vaidlustaja ei ole täiendavas seisukohas esitanud uusi sisulisi argumente, millest võiks
järeldada, et Hankijal pidi tekkima kahtlus Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse
põhjendatuses. Vaidlustus- ja kohtupraktikas ei ole peetud algse maksumuse vähendamist
asjaoluks, mis peab tingima alapakkumuse kahtluse tekke – eriti veel olukorras, kus maksumust
vähendatakse võrdlemisi marginaalses ulatuses ja kõikide pakkujate poolt. Hankijal ei tekkinud
kahtlust Kolmanda isiku pakutud maksumuses, kuna kõikide pakkumuste maksumus jääb
samasse suurusjärku.
7. Kolmas isik, ühispakkujad MDSC Systems OÜ ja AS Maru Metall, vaidleb esitatud
vaidlustusele vastu.
7.1. Jätta vaidlustus tervikuna läbi vaatamata, või alternatiivselt jätta vaidlustus läbi vaatamata
osas, mis puudutab Kolmanda isiku kvalifitseerimise ja tema kõrvaldamata jätmise otsuseid
ning ülejäänud osas rahuldamata, või teise alternatiivina jätta vaidlustus tervikuna rahuldamata.
7.2. Vaidlustuse ese on ebaselge.
Vaidlustuse resolutiivosa p-is 1.3 on mh nõutud Kolmanda isiku hankemenetlusest
kõrvaldamata jätmise otsuse kehtetuks tunnistamist. Vaidlustaja ei ole esitanud ühtegi väidet
selle kohta, milline RHS-is sätestatud kõrvaldamise alus Kolmanda isiku suhtes esineb.
Kui vaidlustuskomisjon peaks asuma seisukohale, et Kolmanda isiku hankemenetlusest
kõrvaldamata jätmise otsus tuleb siiski lugeda vaidlustatuks, saab: (a) jätta vaidlustuse
12 (23)
RHS § 192 lg 3 p-i 7 (vaidlustamisõiguse puudumine) alusel läbi vaatamata, kuna Vaidlustaja
ei ole selle otsuse suhtes esitanud ainsatki etteheidet ega väitnud RHS-i rikkumist; (b) jätta
vaidlustuse asjaomases osas rahuldamata ilmselge põhjendamatuse tõttu (Vaidlustaja ei heida
otsusele midagi ette).
7.3. Vaidlustuse menetluskõlblikkus on tervikuna kaheldav.
Vaidlustus on ilmsete „kalastamise“ tunnustustega. Kolmas isik palub vaidlustuskomisjonil
kaaluda, kas vaidlustus ülepea väärib sisulist vaagimist või tuleks see jätta korraga ja tervikuna
RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel vaidlustamisõiguse puudumise tõttu läbi vaatamata.
Vaidlustajal tegelikult ei ole teavet Kolmanda isiku pakkumuse sisu kohta, mis on ka mõistetav,
kuna see on ärisaladusega kaitstud ega ühtegi tegelikku ja sisulist etteheidet. Üldsõnalised ja
täpsustamata kahtlused ei ole piisavad, et vaidlustust sisuliselt läbi vaadata.
7.4. Kolmanda isiku kvalifitseerimist on vaidlustatud hilinenult, otsus on õiguspärane.
7.4.1. Konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus jaguneb hankemenetluses osalemise
taotluste faasiks ja pakkumuste esitamise ning nende üle läbirääkimiste pidamise faasiks
(RHS § 68 lg 2). Hankija on osalemistaotluste faasis Kolmanda isiku kvalifikatsiooni juba
kontrollinud ning leidnud, et Kolmas isik täidab kõik kvalifitseerimise tingimused (Hankija
24.11.2023 käskkiri nr 517H). Tegu oli sisulise kontrolliga (RHS § 104 lg 7 vs lg 6), kuivõrd
Hankija nõudis taotlejatelt, et nood juba oma taotlusdokumentide koosseisus esitaksid tõendid
kõigile kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta. Seega kui Vaidlustaja peab/pidas
Hankija järeldust, et Kolmas isik täidab kõik Riigihankes seatud kvalifitseerimise tingimused,
ebaõigeks, pidanuks ta vaidlustama juba esimest asjaomast otsust RHS § 189 lg-s 1 sätestatud
kümnepäevase tähtaja jooksul.
7.4.2. Alates 2017. aastast kehtiva RHS-i eripärast tulenevalt (§ 104 lg 8) peab Hankija
konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses pärast pakkumuse edukaks tunnistamist
vormistama teisegi kvalifitseerimise tingimustele vastavust puudutava otsuse, kuid olukorras,
kus Hankija on selle kontrolli RHS § 68 lg 2 alusel juba läbi viinud, on teistkordsel otsusel
formaalne, n-ö ülekinnitav tähendus. Seadust ei saa tõlgendada nii, et RHS § 104 lg 8 annab
edutule pakkujale teisegi võimaluse edukaks osutunud konkurendi kvalifikatsiooni vaidlustada.
7.4.3. Vaidlustajal tegelikult ka ei ole etteheiteid Kolmanda isiku kvalifikatsiooni osas ja
Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus on õige.
7.4.3.1. Vaidlustaja väidab, et Kogemuse nõude täitmiseks ei piisa mistahes mobiilse
sidumispunkti ja mobiilse välihaigla müügikogemusest, vaid tegemist peab olema käesoleva
riigihanke esemele võimalikult sarnaste toodetega. Enamgi veel, Vaidlustaja väidab isegi, et
Riigihankes kehtestatud TK nõuetele peavad vastama ka viidatud kvalifitseerimistingimuse
täitmiseks müüdud Role 1 ja Role 2 tooted. Tegu on meelevaldse tõlgendusega.
Kvalifitseerimise tingimuste sisu ei saa tuletada TK-st. Isegi kui Kolmanda isiku pakutavad
tooted ei vasta TK-s toodud nõuetele, mis nii ei ole, ei puutuks see asjasse varasemale
kogemusele seatud kvalifitseerimise tingimuse osas.
7.4.3.2. Kuna vaidlustus rajaneb vääral alusel ning Vaidlustaja ei ole esitanud ühtegi asjasse
puutuvat väidet või etteheidet, poleks Kolmandal isikul vaja enda kvalifikatsiooni kaitsta. Siiski
- juba 2023. a novembris, kui Hankija viis taotluste faasis RHS § 68 lg 2 alusel läbi Kolmanda
isiku kvalifikatsiooni kontrolli, uuris ja hindas ta Kolmanda isiku esitatud tõendeid ja veendus,
et viimasel on nõutav kogemus olemas. Vaidlustaja ei ole väitnud, et Kolmas isik ei ole neid
tõendeid esitanud või et Hankija oleks tõenditest teinud valed järeldused. Vaidlustaja on vaid
ekslikult väitnud, et asjaomane kvalifitseerimise tingimus nõuab midagi muud, kui ta tegelikult
nõuab.
13 (23)
7.5. Kolmanda isiku lõpliku pakkumuse vastavaks tunnistamine on õiguspärane.
Vaidlustaja on esitanud mitmeid erinevaid väiteid, miks ta peab Kolmanda isiku lõpliku
pakkumuse vastavaks tunnistamist õigusvastaseks. Kõik need väited on asjakohatud või väärad.
7.5.1. Vaidlustaja on väitnud, et TK sätestab pakkumuse vastavuse tingimused, mis on
pakkujatele siduvad. Ehkki TK on pakkujatele, sh hilisemale edukale pakkujale, kahtlemata
siduv, siis vale on Vaidlustaja väide, et Riigihankes TK-s sätestatud tingimused on pakkumuse
vastavustingimused. Tegu on hankelepingu tingimustega. Tulevikku, täpsemini hankelepingu
täitmise perioodi suunatud tingimused ei pea olema täidetud pakkumuse esitamise hetke
seisuga. Seda ka siis, kui need on vormiliselt esitatud TK-s.
7.5.2. Praegusel juhul on kõik TK nõuded hankelepingu tingimused. Kõik need nõuded on
sellist laadi, et neid ei saa täita juba pakkumuse esitamise ajal. Hankemenetluses ei saa
põhimõtteliselt kontrollida hetkel veel mitteeksisteeriva või Hankijale hetkel veel tarnimata
tehnika vastavust teatud tehnilistele tingimustele. Pakkujatel oli vastavustingimustest Role 1
TK ja Role 2 TK (ainult) kohustus täita esitada Role 1 ja Role 2 töölehed ning seda on Kolmas
isik teinud.
7.5.3. Vale on Vaidlustaja arusaam, et märked „MD“ (olemasolev vajab muudatust) ja DV
(omadus vajab väljatöötamist) pakkujate esitatud Role 1 ja Role 2 töölehtedel tähendavad, et
pakkuja on deklareerinud oma pakkumuse mittevastavust, kuna sobiv valik oli ainult „EX“ ehk
olemasolev omadus. Nii RHAD-ist kogumis kui ainuüksi Role 1 ja Role 2 töölehtedest (lahter
D1) on ilmne, et pakkujad võisid vabalt valida nii EX, MD kui DV variantide vahel, kusjuures
kõik need variandid olid lubatavad. Kui variandid MD ja DV ei oleks olnud lubatud, siis poleks
Hankija neid üldse ette andnudki. Tingimust ei tohi tõlgendada viisil, mis muudab tingimuse
mõttetuks ja valikuvariandid MD ja DV ning õieti kogu Role 1 ja Role 2 töölehtede süsteem
muutuks Vaidlustaja käsitluse korral mõttetuks.
7.5.4. Eelöeldut kinnitab ühemõtteliselt ka Hankija poolt 15.12.2023 Riigihanke raames
korraldatud infoseminari, kus Hankija selgitas, et pakkujate antaval teabel tehnika
arendusstaatuse kohta on „informatiivne tähendus“. Enamgi veel, Hankija ütles otsesõnu, et
mitte kellegi pakkumust ei loeta mittevastavaks, kui kirjeldatud lahendus tuleb ehitada nullist
või arendada vastavalt spetsifikatsioonile. Need selgitused on Vaidlustajale kui infoseminaril
osalenule teada.
7.5.5. Pakkumuse saab mittevastavana tagasi lükata vaid siis, kui asjaomane tagasilükkamise
alus (vastavustingimus) tuleb selgesõnaliselt hankedokumentidest. Mitte ükski RHAD-i säte ei
ütle otse, selgelt ja ühemõtteliselt (ega ka mitte kaudselt), et pakkujad pidid TK nõuded ära
täitma juba pakkumuse esitamise ajaks ehk ainuke lubatav variant Role 1 ja Role 2 töölehtedel
oli „EX“.
7.5.6. Arusaamatu on Vaidlustaja mõttekäik viitega Vaidlustaja ja Hankija vahelisele
sõnumivahetusele RHR-is (sõnumi ID 771569). Hankija vastusest vaidlustusele ei tulene, et
Hankija ei aktsepteeri pakkujate poolt valikuid MD või DV. Hankija on öelnud vaid seda, et ta
on valmis TK-d teatud aspektides muutma, ent teatud aspektides mitte. Sellest ei saa mitte
kuidagi järelduda, et Hankija arvates pidanuks pakkujatel TK-le vastavad tooted juba kusagil
valmis seisma.
7.5.7. Vaidlustaja on toonud esile terve müriaadi paljasõnalisi, spekulatiivseid ja ilma ühegi
tõendiga toetamata väiteid selle kohta, et Kolmanda isiku pakkumus ei vasta TK-le. Riigihankes
esitatud pakkumused, õieti pakkujal olemasolev tehnika, ei pidanudki juba hankemenetluses
14 (23)
vastama TK-le. Lubatavad olid ka variandid, et pakkuja olemasolev tehnika vajab muudatusi
või et teatav omadus vajab alles väljaarendamist. Seetõttu on suur osa (peamine osa)
vaidlustusest lihtsalt asjakohatu. Lisaks asjakohatusele on Vaidlustaja selle teemalised väited
ka sisuliselt väärad.
7.5.8. Vale on ka argumentatsioon nagu olnuks lõplikus pakkumuses lubatud muuta vaid
pakkumuse maksumust, aga mitte muid hinnatavaid näitajaid nagu nt garantiiaeg. Sellist
piirangut ei tulene RHS-ist ega RHAD-ist. Vaidlustaja viidatud RHAD üldosa p-i 2.11 teine
lause ei sätesta, et pakkujad võivad lõplike pakkumuste voorus muuta vaid pakkumuse
maksumust. Asjaomast lauset tuleb lugeda sama sätte esimese lause valguses, millisel juhul on
ilmne, et Hankija on sätestanud, et pakkumuse maksumuse muutmine on pärast läbirääkimisi
lubatud sõltumata sellest, kas hanketingimused muutuvad või mitte. Sellest ei järeldu, et
pakkujate poolt muude hinnatavate näitajate korrigeerimine oleks lõplike pakkumuste voorus
keelatud.
7.5.9. Hankija otsus ei ole puudulikult põhjendatud.
Vaidlustaja on leidnud, et Kolmanda isiku lõpliku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus on
puudulikult põhjendatud ning see peaks iseenesest tingima selle otsuse kehtetuks tunnistamise.
Selline käsitlus on ebaõige. Positiivse sisuga otsuse puhul ei lasu Hankijal kuigi kõrget
põhjendamiskohustust.
7.6. Kolmanda isiku lõpliku pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal ja Hankijal ei
pidanud sellist kahtlust tekkima.
7.6.1. Vaidluses RHS § 115 lg 1 kohaldamata jätmise üle lasub tõendamise (põhistamise)
koormus vaidlustajal, kes peab ära näitama, et hankijal pidanuks tekkima prima facie kahtlus
konkurendi pakkumuse maksumuse põhjendatuse osas. Vaidlustaja ei ole temal lasuvat
tõendamiskoormust täitnud.
7.6.2. Alusetu on käsitlus sellest, kui mitme protsendi võrra muutus Kolmanda isiku lõplik
pakkumus võrrelduna tema esialgse pakkumusega. Mitte ükski õigusnorm ega kohtulahend ei
omista sellele asjaolule tähendust. RHS § 115 lg 1 järgi peab hankija andma prima facie
hinnangu pakkumuse maksumuse põhjendatusele lähtuvalt selle võrdlusest hankelepingu
esemega, mitte aga pakkuja varasemate hinnapakkumustega. Vaidlustaja viidatud 17,3%-line
muutus ei ole ka iseenesest midagi nii kardinaalset, et peaks ühes mõistlikus hankijas tekitama
kahtlusi.
7.6.3. Vaidlustuses on Vaidlustaja asjakohatult võrrelnud raamlepingu maksimaalset
maksumust ning teatud seadmete ühekordse müügi/tarne maksumust.
7.6.4. Riigihankes ei olnud keelatud hankelepingu sisene ega väline ristsubsideerimine. Sellest
tulenevalt oli pakkujail õigus pakkuda Role 1 ja Role 2 remondi- ja hooldustööde ning Role 1
ja Role 2 koolitusprogrammi tunnihinnaks 0 eurot. Kolmas isik ongi seda võimalust kasutanud.
Samamoodi on kõnealuseid tunnihindasid ristsubsideerinud Vaidlustaja. Üksikute tunnihindade
ristsubsideerimine ei viita põhjendamatult madala maksumusega pakkumusele.
7.6.5. Kolmanda isiku lõplik pakkumuse kogumaksumus on 7 597 093 eurot. Vaidlustaja vastav
näitaja on 8 121 981 eurot ning kolmandal pakkujal 8 956 117,05 eurot. Niisiis on Kolmanda
isiku pakkumuse maksumus ainult 6,5% odavam kui Vaidlustaja enda pakkumuse maksumus
ning ainult 7,6% odavam kui kõigi pakkumuste keskmine maksumus (8 225 063 eurot). Need
erinevused on sedavõrd väikesed, et puudub mistahes alus väita, et Hankija pidanuks Kolmanda
isiku pakkumuse puhul hakkama pelgama hankelepingu mittenõuetekohase täitmise riski.
15 (23)
7.7. Kolmas isik esitas 06.12.2024 täiendava seisukoha.
7.7.1. Vaidlustuse ese on Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsuse kehtetuks tunnistamise
taotluse osas jätkuvalt ebaselge. Vaidlustuses ei ole sellist nõuet sõnagagi puudutatud.
7.7.2. Vaidlustajal puudub Kolmanda isiku kvalifitseerimise vaidlustamise õigus. Pakkujatel on
õigus hankija otsuseid vaidlustada RHS § 185 lg-st 1 võrsuvate vaidlustamisõiguse eelduste
täidetuse korral ja §-s 189 sätestatud vaidlustamistähtaja jooksul, mitte aga ükskõik mis ajal ja
sõltumata hankemenetluse etapist.
7.7.3. Hanketingimus „Registreerimine EUDAMED-is“
7.7.3.1. Täiendavas seisukohas on Vaidlustaja käsitlenud Riigihankes vastavustingimusena
vormistatud tingimust pealkirjaga „Registreerimine EUDAMED-is“. Kolmas isik on
pakkumuses esitanud nõutud dokumendi ja sellega tingimuse täitnud. Õieti ei olegi Vaidlustaja
väitnud, et Kolmanda isiku pakkumus oleks selles osas mittevastav. Ilmselt on ta selleski
aspektis sattunud eksiteele, arvates, et Riigihankes tuli tingimata pakkuda juba valmis
lahendusi.
7.7.3.2. Isegi kui Vaidlustajal on mõne hankelepingu kohaseks täitmiseks vältimatult vajaliku
seadme eksklusiivne edasimüügiõigus Eestis, siis ei tähenda see, et konkurent on võimetu
asjaomast seadet Hankijale pakkuma. Konkurent, nt Kolmas isik, ei pea seadmeid ostma
tingimata Vaidlustajalt ega isegi mitte Eestist – avatud on ka kõik muud õiguspärased
tarnekanalid (juriidilised märksõnad: territoriaalsed õigused ja paralleelimport). Ka Vaidlustaja
esitatud tõend (täiendava seisukoha lisa 1) ütleb oma kärpimata kujul seda, et tõendis nimetatud
ühingutel ei ole õigust osta Fritz Stephan GmbH tooteid „otse“.
7.7.4. Vaidlustaja eksib lõplike pakkumuste lubatavate muudatuste käsitluse osas.
7.7.4.1. Vaidlustaja on püüdnud argumenteerida, et Hankija on omaenda koostatud RHAD-ist
täiesti valesti aru saanud. Eeskätt kohaldub riigihangetele RHS. RHS § 70 lg 2 teise lause järgi
on konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses keelatud läbi rääkida
hindamiskriteeriumide ja läbiräägitavate tingimuste miinimumtaseme üle, muus osas on
läbirääkimised lubatud. Konkreetsel juhul ei ole Hankija end täiendavate piirangutega
kammitsenud ning Hankija on pidanud kinni seadusest tulenevast piirangust – ta ei ole
läbirääkimiste kaudu muutnud Riigihankes kehtestatud hindamiskriteeriume ega alandanud
kohustuslikke nõudeid.
7.7.4.2. Kolmas isik selgitab, milleks oli Hankijal vaja lisada HD p-i 2.11 teine lause. Viidatud
säte näeb ette järgmist: Olenemata riigihanke alusdokumentides tehtud muudatustest võib
hankija lubada muuta pakkumuse maksumust kogu maksumuse esildise ulatuses (ka juhul kui
riigihanke alusdokumentides muudatusi ei tehta). Selle sätte mõte on selguse mõttes üle
kinnitada seda, mis RHS-ist ja RHAD-ist nende sümbioosis niigi tuleneb: pakkujad võivad
pakkumuse hinnatavaid näitajaid, sh maksumust, pärast läbirääkimisi lõplikus pakkumuses
muuta ka siis, kui mitte ükski hanketingimus läbirääkimiste tulemusel ei muutu. Kui
Vaidlustaja ei suutnud Hankija lisaselgitustest hoolimata mõista kohalduvat
menetlusraamistikku, on see tema risk.
VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED
8. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse õiguspärasus (Käskkirja 1 p 1.1)
Vaidlustaja väidab Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse õigusvastasust
16 (23)
kokkuvõtlikult järgmistel põhjustel:
1) Kolmanda isiku pakkumus ei vasta TK-le (pakkumus pidi neile vastama pakkumuse
esitamisel ja Hankija ei tohtinud lubada TK-st kõrvalekaldeid);
2) Kolmas isik on muutnud lõplikku pakkumust lubamatus ulatuses.
8.1. Kolmanda isiku pakkumuse vastavus TK-le
8.1.1. Menetlusosaliste seisukohtades on põhimõtteline erinevus selles, millal peavad olema
TK-s kehtestatud MUST nõuded täidetud:
- Vaidlustaja on seisukohal, et kõik MUST nõuded TK-s peavad olema täidetud pakkumuse
esitamise hetkel ja juhul, kui Kolmanda isiku pakkumuses ei ole kõikide TK-s kehtestatud
MUST nõuete staatus EX (Existing Feature), siis tuleb pakkumus RHS § 114 lg 2 esimese lause
alusel tagasi lükata. Vaidlustaja on vaidlustuses loetlenud kümneid Role 1 TK ja Role 2 TK
punkte, millele Vaidlustajale teadaolevalt Kolmanda isiku pakkumus vastata ei saa;
- Hankija ja Kolmas isik on seisukohal, et MUST nõuded TK-s peavad olema täidetud
hankelepingu täitmise ajaks ja pakkumuse esitamise ja pakkumuse vastavuse kontrollimiseseks
tuleb esitatavas pakkumuses Role 1 TK ja Role 2 TK kohta näidata üksnes nõude olemasolev
staatus, mis võib olla ka MD (Modification Required) või DV (Development Required).
Vaidlustuskomisjon, tutvunud Kolmanda isiku pakkumusega, kinnitab, et Kolmanda isiku
pakkumuses esitatud dokumentides 7_1_Lisa_1_Tehniline_kirjeldus_Role_1_Annex_1_
Technical_Description_Role_1_TR.xlsx ja 8_1_Lisa 1 Tehniline kirjeldus_Role_2__Annex_1_
Technical_Description_Role_2_TR.xlsx on kümneid MUST nõudeid, mille Development Status
on MD või DV. Seega Kolmanda isiku pakkumus saab vastata RHAD-ile üksnes juhul, kui
Vaidlustaja eksib ja Hankijal ning Kolmandal isikul on õigus, sest põhimõttelist vaidlust selles,
et TK funktsionaalsused on pakkujatele (millalgi) siduvad, ei ole.
8.1.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et TK esitamisega seotud RHAD Vastavustingimused
on sõnastatud viisil, et need sisaldavad üksnes selget kohustust täidetud töölehtede esitamiseks:
ROLE 1 TEHNILINE KIRJELDUS
Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja täidab ja esitab töölehe „Lisa 1. Tehniline kirjeldus_Role
1“. (Dokumendi vorm / Lisa 1 Tehniline kirjeldus_Role 1.xlsx)
ROLE 2 TEHNILINE KIRJELDUS
Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja täidab ja esitab töölehe „Lisa 1. Tehniline kirjeldus_Role
2“. (Dokumendi vorm / Lisa 1 Tehniline kirjeldus_Role 2.xlsx)
Ei ole kahtlust, et nimetatud töölehed on täidetud ja Kolmanda isiku pakkumuses esitatud.
8.1.3. Järgnev küsimus on sellest, kuidas RHAD sätestab nende täitmise, ehk kuidas täidetud
töölehed tuli pakkumuses esitada selleks, et Hankija sai pakkumuse vastavaks tunnistada.
8.1.3.1. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija poolt töölehtede veerus D ette antud
kõikide staatuste (Development Status: The tenderer must insert one of the following terms:
* EX (Existing Feature) - the system supplier's proposed solution exists already;
* MD (Modification Required) - the system supplier's existing solution requires modification in
order to meet the specified requirement;
* DV (Development Required) - the system supplier's proposed solution does not yet exist)
kasutamine pakkumuse esitamisel ei ole RHAD-ist nähtuvalt välistatud või keelatud. Vastupidi
– vaidlustuskomisjon nõustub Hankija ja Kolmanda isikuga, et kui kõik nõuded peaksid olema
täidetud juba pakkumuse esitamise hetkel, ei oleks veerul D mingit mõtet, mistõttu veerus D
Hankija poolt ette antud staatused olid kõik lubatavalt kasutatavad vastava pakkumuse
esitamiseks, sh staatused MD ja DV. Märkimisväärne on, et selliselt said RHAD-ist aru nii
Kolmas isik kui ka kolmanda pakkujana Riigihankes osalenud Weatherhaven Global Resources
Ltd.
17 (23)
8.1.3.2. Vaidlustuskomisjon möönab, et selline arusaam ei olnud Vaidlustajale pakkumuse
esitamiseks vajalik, kuna temal puudus vajadus TK nõuete täitmiseks staatuse MD või DV
kasutamiseks, kuid asjaolust, et Vaidlustajal pole lepingu täitmiseks vaja teha pingutusi
müüdavate asjade kõikidele MUST nõuetele vastavuse saavutamiseks ei tähenda, et RHAD
keelaks või välistaks teiste pakkujate poolt sellise pingutuse tulevikus. Riigihangetes nagu
tsiviilkäibeski ei ole midagi ebatavalist selles, et hankija kehtestatavatele nõuetele vastav asi
hankelepingu täitmiseks alles valmistatakse (võlaõigusseaduse § 208 lg 1 sätestab, et asja
müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt
tulevikus omandatava asja [---]).
8.1.3.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuna ühestki RHAD-i tingimusest ei nähtu keeldu
staatuste MD või DV kasutamiseks pakutavate asjade kohta pakkumuse esitamisel, siis
Riigihankes vastavad RHAD-ile RHS § 114 lg 1 mõttes ka pakkumused, milles esitatud
töölehtede veerud D on täidetud staatustega MD ja DV nagu see nähtub Kolmanda isiku
pakkumusest. Seega üksnes asjaolu, et Kolmanda isiku pakkumuses ei ole kõikide TK-s
kehtestatud MUST nõuete staatus EX ei tähenda Kolmanda isiku pakkumuse mittevastavust
RHAD-ile ega too kaasa pakkumuse tagasilükkamist.
8.1.4. Vaidlustaja heidab Hankijale ette ka otsuste nõuetekohast põhjendamata jätmist väites, et
teistel pakkujatel ei olnud otsusest võimalik veenduda, et Kolmanda isiku pakkumus ka
tegelikult vastab TK-le. Vaidlustuskomisjon möönab, et Vaidlustajal võiks olla huvi sellise
teabe vastu olukorras, kus MD või DV staatusega töölehti sisaldavad pakkumused oleksid
tunnistatud vastavaks põhjusel, et kõrvalekalded ei ole sisulised, kuid olukorras, kus TK-le
vastavad nii MD, DV kui ka EX staatustega töölehed oli Vaidlustajal Kolmanda isiku
pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusest võimalik piisavalt veenduda ka pakkumuse
vastavuses TK-le ja põhjendamispuuduseks ei ole see, et teistele pakkujatele, sh Vaidlustajale,
ei tehtud pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusega teatavaks seda, milliste konkreetsete TK
nõuete osas on teised pakkujad kasutanud RHAD-is lubatud staatust MD või DV.
8.1.5. Vaidlustaja väitel pidi Hankijal tekkima pakkumuses esitatud kõrvalekallete (nõuete
staatus MD või DV) põhjal kahtlus, et Kolmas isik ei ole võimeline pakkuma RHAD-i nõuetele
vastavaid tooteid ja Hankija oleks pidanud küsima vähemalt vastavasisulisi küsimusi.
Vaidlustusest ei ole arusaadav, milline mõju on Vaidlustaja väidetud selgituste küsimata jätmisel
Hankija otsusele Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta. Hankija on
vaidlustusmenetluses märkinud, et Hankija on veendunud, et Kolmas isik suudab lepingut täita
ja lõpptulemusel kannab hankelepingu nõuetekohase täitmise riski tema, mitte Vaidlustaja.
8.1.6. Vaidlustaja märgib eraldi, et Hankija on jätnud Kolmanda isiku pakkumuse vastavuse
kontrollimisel tähelepanuta RHAD Vastavustingimustes nõude REGISTREERIMINE
EUDAMED-IS, mis on sõnastatud järgmiselt:
Pakkuja peab tagama, et Role 1 ja Role 2 lahenduste jaoks kasutatavate meditsiiniseadmetega
seotud tootjad/vahendajad oleksid registreeritud Euroopa meditsiiniseadmete andmebaasis
(EUDAMED), tagamaks meditsiinitehnoloogia ja -varustuse elutsüklit.
Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja esitab dokumendi, mis tõendab meditsiiniseadmetega seotud
tootjate/vahendajate kuuluvust Euroopa meditsiiniseadmete andmebaasi (EUDAMED),
tagamaks meditsiinitehnoloogia ja -varustuse elutsüklit. (Vabas vormis dokument)
Vaidlustuse kohaselt Kolmas isik selliseid tõendeid esitada ei saa, ometigi veendus
vaidlustuskomisjon Kolmanda isiku pakkumusest, et Kolmas isik on esitanud neid (väljavõtteid
EUDAMED-ist) oma pakkumuses vastavustingimuse täitmiseks 29 tükki.
8.2. Lõpliku pakkumuse muutmise lubatav ulatus
Vaidlustaja väitel oli Riigihankes pärast läbirääkimiste lõppu lubatud muuta vaid pakkumuse
maksumust, kuid mitte muid maksumuse esildises olevaid hinnatavaid näitajaid. Hankija ja
18 (23)
Kolmanda isiku väitel ei keelanud RHAD muuta ühtegi hinnatavat näitajat.
Puudub vaidlus, et Kolmas isik on muutnud kõiki Hindamiskriteeriumides sätestatud
hinnatavaid näitajaid: Role 1 ja Role 2 kogumaksumust, Role 1 garantiiperioodi kestust, Role
2 garantiiperiood kestust, Role 1 ja Role 2 remont- ja hooldustööde tunnihinda kui ka Role 1 ja
Role 2 koolitusprogrammi tunnihinda. Märkimisväärne on, et sama on teinud ka kolmanda
pakkujana Riigihankes osalenud Weatherhaven Global Resources Ltd.
8.2.1. Seoses tehtud ülemääraste muudatustega pakkumuses viitab Vaidlustaja Kolmanda isiku
pakkumuse mittevastavusele HD p-i 2.11 lausele 2, mis sätestab: Olenemata riigihanke
alusdokumentides tehtud muudatustest võib hankija lubada muuta pakkumuse maksumust kogu
maksumuse esildise ulatuses (ka juhul kui riigihanke alusdokumentides muudatusi ei tehta).
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et seda lauset tuleb õigeks mõistmiseks lugeda koos esimese
lausega, mis sätestab: Kui läbirääkimiste käigus otsustatakse teha võrreldes algsetes
dokumentides kirjeldatud esialgsete lahenduste ja tingimustega muudatusi, teeb hankija
vajadusel täiendused riigihanke alusdokumentides ning edastab info kõigile läbirääkimistes
osalenud pakkujatele lõplike pakkumuste esitamiseks.
Seega esimene lause reguleerib olukorda, kus RHAD-is muudatusi tehakse ja teine lause
reguleerib olukorda, kui muudatusi ei tehta. Antud juhul on Hankija muutnud RHAD-i (TK-d)
ja edastanud 12.09.2024 pakkujatele uued töölehed Role 1 TK ja Role 2 TK kohta. Seega
Hankija on teinud muudatusi RHAD-is ja Hankijal puudus vajadus kasutada HD p-i 2.11 teises
lauses sätestatud võimalust lubada muuta pakkumuse maksumusi olenemata RHAD-is tehtud
muudatustest.
Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et nimetatud HD p-i 2.11 teises lauses sätestatu
annab pakkujatele õiguse pärast läbirääkimiste lõppu muuta vaid pakkumuse maksumust
sõltumata sellest, kas RHAD-i muudeti või mitte. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et esimene
lause reguleerib olukorda kui RHAD-i muudetakse ja selles lauses mingeid piiranguid esialgse
pakkumuse muutmise ulatusele ei ole.
8.2.2. Vaidlustaja on 11.10.2024 HD p-i 2.11 lause 2 kohta Hankijalt ka selgitusi küsinud
(sõnum 892833) järgmiselt: Hankija on teatanud läbirääkimiste lõppemisest ja määranud
lõplike pakkumuste esitamise tähtaja. Kuid ebaselgeks jääb, kas hankija lubab muuta
pakkumuse maksumust või mitte ja kui lubab, siis millises ulatuses? Hankija ei ole sellest
selgesõnaliselt teada andnud.
8.2.2.1. Hankija vastas 14.10.2024 järgmist: Hankija kinnitab, et lõplike pakkumuste esitamisel
võib muutuda pakkumuse maksumus kogu maksumuse esildise ulatuses.
Vaidlustaja väitel nähtub Hankija vastusest, et lubatud on muuta üksnes pakkumuse maksumusi.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et küsimusele, milles küsitakse pakkumuse maksumuse
muutmise lubatavuse kohta, on Hankija andud kohase vastuse, et pakkumuse maksumust võib
muuta kogu maksumuse esildise ulatuses. Selles, et pakkumuse maksumust põhimõtteliselt võis
muuta, vaidlust ju ei olegi. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, et Hankija
vastusest tuleb aru saada ka selliselt, et Hankija on sellega öelnud, et muuta võibki vaid
maksumust ja ei midagi muud. Sellist sisu Hankija vastusel ei ole. Vaidlustaja on küsinud, kas
pakkumuse maksumuse muutmine on lubatav ja Hankija on seda kinnitanud. Vaidlustaja ei ole
küsinud muude pakkumuses esitatavate näitajate muutmise lubatavuse kohta ja Hankija pole
selle kohta ka omal algatusel midagi selgitanud.
8.2.2.2. Vaidlustuskomisjon märgib, et maksumuse esildise nimelist dokumenti RHAD-is
iseenesest ei ole ja kuna maksumused tuli esitada Hindamiskriteeriumide vormil (RHAD
Vastavustingimused sätestab, et pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel
"Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" toodud struktuuri kohaselt), siis tuleb seda
vormi pidada ka maksumuse esildiseks HD p-i 2.11 mõttes. Kuna Hankija selgitas (nagu ka HD
p-i 2.11 lause 2 sätestab), et muutuda võib pakkumuse maksumus kogu maksumuse esildise
19 (23)
ulatuses, siis puudub alus seostada maksumuse muutmise lubatavust kitsalt vaid Role 1 ja Role
2 kogumaksumusega (Role 2 kogumaksumuse all tuleb esitada omakorda terve hulk erinevaid
ühiku hindasid) ja väita, et keelatud on muude maksumuse esildisel esitatud ühikhindade (nii
Role 1 ja Role 2 remont- ja hooldustööde tunnihind kui ka Role 1 ja Role 2 koolitusprogrammi
tunnihind) muutmine, seda eriti olukorras, kus Hankija on rõhutanud maksumuse muutmise
lubatavust kogu maksumuse esildise ulatuses. Seega vaidlustuskomisjon on seisukohal, et isegi
kui garantiiaeg ei ole pakkumuse maksumuse esildisel pakkumuse maksumuse näitaja, siis
muud ühikuhinnad seda on ja nende muutmise lubatavust pidi Vaidlustaja mõistma nii HD-st
kui ka Hankija 14.10.2024 selgitustest.
8.2.3. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et HD p-i 2.11 lauses 2
reguleeritud olukorda antud juhul ei esinenud (Hankija on HD-d muutnud) ja edastanud info
kõigile läbirääkimistes osalenud pakkujatele lõplike pakkumuste esitamiseks ja HD p-i 2.11
esimese lause rakendumisel puudus Hankijal mis tahes vajadus kuidagi eraldi lubada muuta
pakkumuse maksumust. Seega Kolmanda isiku pakkumus ei ole vastuolus HD p-i 2.11 teise
lausega.
8.3. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija 07.11.2024 otsus
Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise kohta on kooskõlas RHS § 114 lg-ga 1 ja
selle kehtetuks tunnistamiseks alused puuduvad
9. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasus (Käskkirja 1 p 2)
Nimetatud otsus on vaidlustatud põhjusel, et Vaidlustaja arvates on Kolmanda isiku pakkumus
põhjendamatult madala maksumusega ja Hankija pidi selle suhtes läbi viima RHS § 115 lg 1
kohase kontrollimenetluse.
9.1. RHS § 115 lg 1 sätestab, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu
eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust [---]. Pakkumuse
põhjendamatult madala maksumuse hindamisel peab hankijal esmalt tekkima põhjendatud
kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal (Riigikohtu halduskolleegiumi
otsus nr 3-19-1825/50, p 14 ja 3-20-924, p 18) ja alles seejärel tuleb hankijal anda pakkujale
võimalus selgitada ja tõendada, kuidas pakkumuse maksumus kujunes [---].
9.2. Hankija ei ole antud juhul leidnud, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus võiks olla
põhjendamatult madal ega ole alustanud RHS § 115 lg 1 kohast kontrollimenetlust pakkumuse
maksumuse põhjendatuse väljaselgitamiseks. Seega käesoleva vaidluse keskmes ei ole
küsimus, kas Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal ja kas see
pakkumus tuleks seetõttu tagasi lükata, vaid küsimus, kas Kolmanda isiku pakkumuse
maksumus on esmapilgul alapakkumuse kahtlust tekitav ja kas Hankija pidanuks Kolmanda
isiku pakkumust selles valguses kontrollima. Seega Hankija on teinud Kolmanda isiku
pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse vastuvõtmisel kaalutlusvea, kui tal pidi tekkima
kahtlus Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses, kuid ta jättis selle põhjendatuse
välja selgitamata.
9.3. Vaidlustaja väitel pidi Hankijal selline kahtlus tekkima asjaolust, et Kolmas isik alandas
kohandatud pakkumuse maksumust võrreldes esialgse pakkumusega 1 586 484 eurot ehk
17,3% võrra. Vaidlustuskomisjon Vaidlustaja seisukohaga ei nõustu.
RHS § 115 lg 1 koosseis ei ole seotud Vaidlustaja väidetud hankemenetluse liigi eripäraga ja ka
konkurentsipõhises läbirääkimistega menetluses kaasneb Hankijale RHS § 115 lg 1 kohane
kontrollikohustus vaid juhul, kui selline kahtlus peaks tekkima hankelepingu eset arvestades.
Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei saa olla põhjendamatult madal võrrelduna tema enda
pakkumuse maksumusega, seda eriti olukorras, kus Kolmanda isiku pakkumuse maksumus
20 (23)
võrdluses teiste Riigihankes esitatud pakkumuste maksumusega sellist kahtlus Hankijal
tekitama ei pidanud (mida Vaidlustaja ei väidagi). Ei saa olla vaidlust, et pakkujad võisid lõpliku
pakkumuse esitamisel esialgselt esitatud pakkumuse maksumusi korrigeerida ja asjaolu, et
Kolmas isik on pidanud võimalikuks teha seda ulatuslikumalt kui Vaidlustaja, ei ole iseenesest
lubamatu ega anna alust etteheideteks, et Kolmanda isiku pakkumus on seetõttu ilmselt
põhjendamatult madal. Samuti isegi kui nõustuda Vaidlustaja väitega, et TK nõuetele vastava
Role 1 ja Role 2 välja arendamine on kapitali- ja ajamahukas, puudub igasugune tõendatud alus
väita, et Kolmanda isiku pakutud hinnaga ei ole TK-le vastavus saavutatav. Vaidlustuskomisjon
on seisukohal, et antud juhul ei ole Vaidlustaja esitatud asjaolud sellised, mille tõttu oleks
Kolmanda isiku esitatud pakkumus pidanud tunduma Hankijale põhjendamatult madala
maksumusega, sh Vaidlustaja väited Kolmanda isiku suutmatusest sõlmitavat lepingut täita on
paljasõnalised, mistõttu võis Hankija jätkata pakkumuste hindamist ja eduka pakkumuse
väljaselgitamist.
9.4. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et hinnad kujunevad eelkõige lähtudes
turusituatsioonist, pakkuja äriplaanist, kokkulepetest, koostööpartneritest, aga ka
ristsubsideerimisest, pakkuja eesmärkidest kasumi osas jne, kuid nende või mis tahes muude
asjaolude mõju Kolmanda isiku pakkumuse maksumusele (ja selle põhjendatusele) ei pea
Hankija kontrollima, kui pakkumuse maksumus arvestades hankelepingu eset sellist
põhjendamatuse kahtlust Hankijas tekitama ei pidanud.
9.5. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija 07.11.2024 otsus
Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamiseks on kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1, see ei ole
kaalutlusveaga RHS § 115 lg 1 rikkumise tõttu ja selle kehtetuks tunnistamiseks alus puudub.
10. Kolmanda isiku kvalifitseerimise ja hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsuste
õiguspärasus (Käskkiri 2)
10.1. Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsus (Käskkirja 2 p 1.2)
10.1.1. Hankija ja Kolmanda isiku väitel tuleb vaidlustus Kolmanda isiku kvalifitseerimise
otsustele jätta läbi vaatamata, kuna Hankija on teinud sisulise otsuse Kolmanda isiku
kvalifitseerimise kohta juba 24.11.2023 ja Vaidlustaja pole seda vaidlustanud.
Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHS § 177 lg-st 3 tulenevalt ei olnud Hankijal kohustust
nn teist korda Kolmanda isiku kvalifikatsiooni RHS § 104 alusel kontrollida (kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna hankemenetlustes ei kohaldata käesoleva seaduse §-e 97 ja 104 ja puudub
vaidlus, et Riigihanke näol on tegemist kaitse- ja julgeoleku sektori hankega), kuid kui Hankija
on vaatamata sellele otsustanud seda siiski teha, siis vaidlustus Hankija 08.11.2024 otsusele on
RHS § 189 lg 1 mõttes tähtaegne ja mittetähtaegsuse põhjusel vaidlustuskomisjon seda
RHS § 192 lg 3 p-i 1 alusel läbi vaatamata jätta ei saa.
10.1.2. Kolmas isik viitab ka RHS § 192 lg 3 p-is 7 sätestatud läbivaatamata jätmise alusele
põhjusel, et vaidlustatud on vale otsust, kuid vaidlustuskomisjon ei nõustu ka sellega –
vaidlustusest nähtuvalt on Vaidlustaja selgelt vaidlustanud Kolmanda isiku kohta 08.11.2024
tehtud kvalifitseerimise otsuse põhjusel, et Kolmanda isiku kvalifikatsioon ei vasta Kogemuse
nõudele. Vaidlustuskomisjon leiab, et riigihangetes kehtib põhimõte, et kui hankija on teinud
midagi ilma RHS-ist tuleneva kohustuseta, nt alustab riigihanget registris ilma seadusest
tuleneva kohustuseta (RHS § 15 lg 12), siis on ta hiljem kohustatud vastu võtma ka sellega
saabuvad tagajärjed. Antud juhul on Hankija ise, tehes 08.11.2024 otsuse, mida ta tegema ei
pidanud, andnud Vaidlustajale võimaluse vaidlustada Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsust
sisuliselt teist korda.
10.1.3. Vaidlustuse kohaselt ei vasta Kolmas isik Kogemuse nõudele, kuna Vaidlustaja väitel
21 (23)
pidanuks Kolmas isik nõude täitmiseks olema müünud tooteid, mis vastavad TK-s sätestatud
Role 1 ja Role 2 nõuetele. Puudub vaidlus, et Kolmas isik TK-le vastavas konfiguratsioonis
Role 1 ja Role 2 müünud ei ole, kuid vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Kogemuse nõudest
ei tulenegi, et peaks olema.
10.1.3.1. Kvalifitseerimise tingimus on sõnastatud järgmiselt:
Pakkuja peab olema viimase 60 kuu jooksul, alates hanke avalikustamisest, tootnud või müünud
vähemalt ühele NATO liikmesriigile Role 1 (ei pea olema konteinerlahendus) ja ühe Role 2
Basic konteinerlahenduse. Kogemuse nõue ei ole RHAD-is seotud TK-ga. Samuti ei ole Role
1 ja Role 2 spetsiifiliselt ainult selles Riigihankes kasutatavad terminid, millisel juhul võiks
põhimõtteliselt möönda küsimuse tekkimise võimalust sellest, et kas Hankija soovis
taotleja/pakkuja kogemusena kontrollida just nimelt Riigihankega hangitavate Role 1 ja Role 2
varasemat tootmist/müüki. Seega Kogemuse nõue on sõnastatud selliselt, et nõudele vastab iga
NATO liikmesriigile toodetud/müüdud Role 1 (ei pea olema konteinerlahendus) ja Role 2
(Basic konteinerlahendus).
10.1.3.2. Kuna Vaidlustaja ei väida, et Kolmandal isikul puuduks igasugune kogemus Role 1 ja
Role 2 tootmiseks ja/või müümiseks ja väidab nõude mittetäitmist vaid põhjusel, et müüdud ei
ole TK-le vastavaid Role 1 ja Role 2 tooteid, siis on vaidlustuskomisjon seisukohal, et
vaidlustuses esitatud põhjustel Hankija otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimiseks kehtetuks
tunnistamisele ei kuulu. Täiendavalt veendus vaidlustuskomisjon Kolmanda isiku pakkumuses
esitatud andmetest (sama dokument oli esitatud ka taotluses) (dokument 1_1_Varasem
kogemus_12765601.pdf), et Kolmas isik on Hankijale, s.o NATO liikmesriigile,
tootnud/müüdud ühe Role 1 ja Role 2 ja Hankija tellijana/ostjana on pädev kinnitama
Kogemuse nõude täitmist ka sisuliselt.
10.1.3.3. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija 08.11.2024
otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta on kooskõlas RHS § 98 lg-ga 5 ja selle kehtetuks
tunnistamiseks alused puuduvad.
10.2. Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsus (Käskkirja 2 p 1.1)
Kolmas isik on väljendanud arusaamatust vaidlustuse eseme suhtes lähtuvalt Vaidlustaja
taotlusest tunnistada kehtetuks Hankija otsus Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata
jätmise kohta. Vaidlustuskomisjonile on ära tuntav Vaidlustaja tahe saavutada õigusselguse
huvides kõikide Kolmanda isiku kohta Riigihankes tehtud otsuste kehtetuks tunnistamine, kui
Kolmanda isiku pakkumus ei ole vastav või kui Kolmanda isiku kvalifikatsioon ei vasta
Kogemuse nõudele või kui Hankija oleks pidanud kontrollima Kolmanda isiku pakkumuse
maksumuse põhjendatust. Kuna Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsuse
sisuliseks vaidlustamiseks Vaidlustaja mis tahes põhjendusi esitanud ei ole, siis tulenevalt
asjaolust, et Hankija otsused Kolmanda isiku kvalifitseerimise ning tema pakkumuse vastavaks
ja edukaks tunnistamise kohta kehtetuks tunnistamisele ei kuulu, tuleb jätta rahuldamata ka
vaidlustus Hankija otsusele jätta Kolmas isik hankemenetlusest kõrvaldamata.
11. Vaidlustusmenetluse kulud
Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad
vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.
11.1. Hankija on esitanud tähtaegselt taotlused lepinguliste esindajate kulude väljamõistmiseks
kogusummas 5306 eurot käibemaksuta 37,9 tunni õigusabi osutamise eest keskmise
tunnihinnaga 140 eurot. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et asi oli tavapärasest mahukam ja
keerukam, mistõttu kulud on vajalikud ja põhjendatud ning tuleb Vaidlustajalt välja mõista.
11.2. Kolmas isik osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel, mistõttu on tal õigus kulude
22 (23)
hüvitamisele Hankijaga samade reeglite alusel. Kolmas isik on esitanud tähtaegselt taotlused
lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks kogusummas 5003,33 eurot käibemaksuta 26,33
tunni õigusabi osutamise eest tunnihinnaga 190 eurot. Vaidlustuskomisjoni hinnangul oli
Kolmandal isikul selge vajadus õigusabi järele, õigusabikulud on asja mahtu ja keerukust
arvestades põhjendatud ja tuleb Vaidlustajalt välja mõista.
11.3. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Angelika Timusk
23 (23)