Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 10115 Tallinn
[email protected] Vaidlustusasi: Tallinna Strateegiakeskuse riigihanke „Ürituste tehnilise produktsiooni teenus“ (viitenumber 264103) hanke osades 1, 2, 4 ja 5 tehtud hankija otsused Hankija: Tallinna Strateegiakeskus registrikood 75023817 volitatud esindaja: Tallinna Strateegiakeskuse ostu- ja hankekeskuse hankejurist Kai Randlaine
[email protected] ja
[email protected] Vaidlustaja: Ühispakkujad: Kingent Management OÜ registrikood 10973502 Kursi 3, 10415 Tallinn Telinekataja AS registrikood 10423428 Saha- Loho tee 9, 74114 Maardu, Harjumaa Cuuclub OÜ registrikood 11154522 Järvevana tee 9f, 11314 Tallinn Funrent OÜ registrikood 11166442 Betooni 14a, 13816 Tallinn Kolmandad isikud: Eventech OÜ registrikood 10747533 e-post:
[email protected] [email protected] RGB Baltic OÜ registrikood 11184026 e-post:
[email protected] [email protected] Strikken OÜ registrikood 10637164 e-post:
[email protected] Amazing Productions OÜ registrikood 12428246 e-post:
[email protected] [email protected] I HANKIJA VASTUS VAIDLUSTAJA TÄIENDAVA TE LE SEISUKOH TADE LE A sjaolud Riigihangete vaidlustuskomisjon (edaspidi vaidlustuskomisjon ) teatas 09.12.2024 saadetud kirjas , et vaatab riigihankes „Ürituste tehnilise produktsiooni teenus“, viitenumbriga 264103 (edaspidi riigihange ) esitatud vaidlustaja vaidlustuse läbi kirjalikus menetluses . Vaidlustuskomisjoni poolt menetlusosalistel e antud tähtaeg esitada vaidlustuskomisjonile täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi, oli 12.12.2024 . S elleks tähtajaks laekunud selgitustele oli teistel menetlusosalistel aeg a vastata kuni 17.12.2024. Vaidlustaja esitas oma täiendavad seisukohad hankija ning Eventech OÜ esitatud vastustele koos menetluskulude taotlusega 12.12.2024 . P unktis 2 esitab hankija oma vastused vaidlustaja täiendavatele seisukohtadele . Hankija jääb endiselt seisukohal e , et vaidlustaja taotlused hankija otsuste kehtetuks tunnistamiseks tuleb jätta täielikult rahuldamata. Hankija vastus ed vaidlustaja täiendavatele seisukohtadele Hanke osades 1 ja 2 pakkumuse tagasilükkamine Vaidlustaja arvates ei tulene Eventech OÜ 06.12.2024 vastusest mitte ühtegi sellist asjaolu ega järeldust, mis võimaldaks asuda vaidlustuses toodust erinevale seisukohale, kuna Eventech OÜ väited on tõendamata ning suures osas asjassepuutumatud ning oletuslikud. Hankija leiab, et Eventech OÜ esitatud teavet tuleb vaidlustamise lahendamiseks siiski arvesse võtta, eriti asjaolu, et üritusel Eesti Laul 2024 pakkus Eventech OÜ sõnul helitehnilist teenust Otto-Karl Vendt ning et CuuClub OÜ ja Rene Jõhve kanda oli lava- ja valguskujundus. Hankija toetab eeltoodud seisukoht a ja leiab, et kui Rene Jõhve oleks üritusel Eesti Laul 2024 olnud helitehnilise teenindamise projektijuh t , oleks ta selle oma CV-s välja toonud, kuid CV-s oli märgitud vaid „l ava-, valguse- ja videotehniline produktsioon , l ava- ja valguskujunduse loomine, mis sobiks nii saalis oleva publiku, kui ka teleülekande jaoks. “ Hanke osade s 1 ja 2 on hankija eesmärgiks tellida ürituste läbiviimiseks üheaegselt nii heli- valgus- ja videotehnilist teenindamist. S ellega seoses oli hankija pakkumuse vastavustingimuses sätestanud pakkuja projektijuh ile nõude, mille kohaselt peab tal olema varasem kogemust neljalt ürituselt, mis hõlmaks kõiki kolme valdkonda , et projektijuht omaks eelneva kogemuse kaudu võimekust juhtida üritustel üheaegselt kõigi kolme valdkon na teenuseid . Projektijuhi olulisus on välja toodud ka RHAD lisa 3 Raamlepingu projekt p -s 4.4: t äitja meeskonnas peab olema kogu lepingu perioodi jooksul projektijuht, kelle täitja on riigihanke pakkumuses nimetanud . Projektijuhi varasema kogemuse tõendamiseks tuli tema CV-s (RHAD lisa 3.1 Projektijuhi CV osad 1 ja 2) esitada andmed, mis tõendavad , et projektijuhil on perioodil 2021 - 2024 kogemus vähemalt neljal üritusel (nt kontserdid ja festivalid, gala õhtusöögid, vastuvõtud, konverentsid, etendused jne) tehnilise produktsiooni valdkonnas heli-, valgus- ja videotehnilise teenindamise projektijuhina . Vaidlust ei ole selles, kas Rene Jõhve CV-s oli ürituse Eesti Laul 2024 puhul esitatud andmed helitehnilise teenindamise kogemus e kohta või mitte, kuna neid andmeid ei olnud esitatud , seega pakkumuse esitamise ajal ei olnud CV-s esitatud andmete põhjal tõendatud, et vaidlustaja projektijuhi kogemus o leks tingimusele vastav . Vaidlustaja ei pööra tähelepanu sellele, kas tagantjärgi on võimalik üldse muuta tema sisuliselt mittevastavat pakkumust vastavaks , sest vaidlustaja eesmärk on lisada Rene Jõhve CV-sse andmeid, mida seal algusest peale ei ole olnud ehk ta püüab selgitada ja tõendada , et hankijal on /oli kohustus uurimispõhimõtte valguses Rene Jõhve CV-s esitatut nö „RHAD- is esitatud tingimustele vastavaks uurida“. Isegi, k ui pakkumuse vastavuse kontrollimise etapis oleks hankijale teatavaks saanud, et Rene Jõhvel siiski on ürituse „Eesti Laul 2024“ raames ka helitehnilise teenindamise projektijuhi kogemus, oleks hankija pidanud asuma kaaluma, kas esitatud täiendavate andmete , mis CV-st täielikult puudusid, alusel oleks üleüldse saanu d Rene Jõhve kogemust vastavaks lugeda või mitte . Hankija on seisukohal, et sellisel juhul oleks olnud tegemist CV-s esitatud andmete täiendamisega, mitte aga esitatud andmete selgitamisega . H ankija leiab, et pakkumuses nõutud puuduolevate andmete tagantjärgi lisamine ei ole lubatud , kuivõrd selli ne praktika oleks selges vastusolus riigihangete korraldamise üldpõhimõte tega , eelkõige läbipaistvus e, kontrollitavus e ning pakkujate võrdse kohtlemisega . Praegusel juhul püüab vaidlustada just nimelt oma eksimust, mis ilmnes pärast pakkumuste esitamist, vaidlustusmenetluses parandada , kuid hankija ei ole sellega nõus, sest pakkumuse muutmine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva on keelatud . Vaidlustaja kohustus oli esitada pakkumus, mis vastaks kõikidele sätestatud tingimustele pakkumuse esitamise ajal. Eraldi kommentaarina toob hankija välja ka vaidlustaja tegevus ed Rene Jõhve töökogemuse kohta tõendite kogumisel, kus vaidlustajaks oleva te ühispakkujate esindaja Kingent Management OÜ juhatuse liige Kalle Kingsepp palub Rene Jõhvega kokku puutunud isikutelt tema enda poolt e-kirjades ette antud sõnastus t ega arvamus t ele kinnitus i (vaidlustuse lisad) . S amuti ka e-kir javahetuses Riin Vanniga 10.12.2024 , kus Riin Vann on kinnitanud Kalle Kingseppa etteantud seisukohta samas sõnastuses (vaidlustaja täiendava seisukoha lisa 1) . Rene Jõhve, kes oma töökogemuse andmed sellisel kujul CV-s esitas ja allkirjaga kinnitas, poolseid selgitusi või arvamusi vaidlustusele lisatud ei ole. Samuti jäävad hankijale arusaamatuks vaidlustaja poolt uuesti esitatud süüdistused, et hankija on umbmääraselt küsinud ürituste tellijatelt Rene Jõhve kogemuste kohta küsimusi , põhjustades sellega neile segadust ning et Riin Vann lähtus seetõttu sündmusel Cuuclub OÜ-ga sõlmitud lepingust, mitte Rene Jõhve tegelikust panusest. Vaidlustaja on ise lisanud vaidlustusele hankija ja Riin Vanni kirjavahetuse (vaidlustuse lisa 10), kus hankija üheselt mõistetavalt küsis teises küsimuses : kas Rene Jõhve ülesanded tehnilise produktsiooni valdkonna projektijuhina üritusel Eesti Laul 2024 hõlmasid helitehnilise teenindamise projektijuhtimist või mitte , millele Riin Vann vastas, et helitehnilist teenust ta meile ei pakkunud . Sama moodi küsis hankija Weekend Festival 2022 tellija esindajalt. Kummalgi juhul ei maininud hankija oma küsimustes Cuuclub OÜ-d, vaid ainult Rene Jõhve isikut. H ankija selgitas tellija esindajatele ka , miks ta seda infot küsib: „ et kontrollida riigihankes osaleva pakkuja KINGENT MANAGEMENT OÜ hanke osades 1 ja 2 pakkumuse koosseisus esitatud projektijuhi Rene Jõhve CV-l märgitud andmeid “, seetõttu on väär vaidlustaja väide, et tellija esindajatel oli teadmata, mille tõttu h ankija üldse infot vajab . Ettevõte Cuuclub OÜ tuli kõne alla alles hankija vastuses viidatud Eesti Laul 2024 lõputiitritest, mille juurde Rene Jõhve nimi oli märgitud ja hankija nimetas ettevõtet vaidlustuse vastuses seetõttu , et ERR-il võis Rene Jõhve ettevõttega Cuuclub OÜ olla sõlmitud üritusele teenuse tellimiseks leping, mille sisust kõrvalised isikud ei pruukinud teadlikud olla. Seega lähtus hankija Rene Jõhve kui projektijuhi isiklikust kogemusest pakkumuse vastavuse kontrollimisel ja ei kitsendanud ega seostanud seda Cuuclub OÜ-ga, nagu vaidlustaja väidab. Hankija on RHAD i tingimusele sisuliselt mittevastava pakkumu se tagasi lük kamisel õigesti otsustanud , sh leidnud õigesti, et mittevastavus pakkumuses oli sisuline, mitte vormiline puudus ja et CV-d ei saa tagantjärgi uute andmetega täiendada. Enne otsuse tegemist, a sjaolu de selgitamiseks , pöördus hankija siiski ka vaidlustaja ning tellija te poole, kuid vastupidiselt vaidlustaja seisukohale ei pidanud hankija hakkama veel täiendavaid tõendeid koguma. Samuti ei nähtu RHS § 114 lg-st 2 ega alusdokumendi p-st 5.4, et pakkumuste vastavuse kontrollimise staadiumis saaks hankija nõuda pakkumuses esitatud andmete muutmist, küsida saab vaid selgitusi. Nii on ka TlnRnKo oma 14.04.2023 otsuse 3-23-40 p-s 10 leidnud, et Samuti lasub pakkujal vastutus selle eest, et ta esitab pakkumuses õiged andmed. Praegusel juhul on kaebaja tutvunud riigihanke dokumentidega pealiskaudselt, mis tõi kaasa nõuetele mittevastava pakkumuse esitamise. Põhjendamatu on kaebaja väide, et hankija oleks pidanud ise asuma koguma teavet lektori J varasema koolituskogemuse kohta. Vastavalt haldusmenetluse seaduse (HMS) § 2 lg-le 2 ei ole riigihangete menetlus haldusmenetlus HMS-i mõttes. Järelikult ei rakendu riigihangete menetluses ka haldusmenetluse üldised põhimõtted, sh uurimisprintsiip ja selgitamiskohustus. Hanke osas 4 vaidlustaja pakkumusele väärtuspunktide andmine Hankija ei ole nõus vaidlustaja seisukohaga , et pakkumuse proovitöö koosseisus esitatav a „Korralduslike etappide ja tööde kirjeldus“ puudutavas osas tuli pakkujatel lähtuda vaid RHAD lisa 5 „Hindamiskriteeriumid ja -metoodika“ punktis 1.5 toodust. Hankija selgitas seda piisavalt vaidlustuse vastuse p-s 2.2.2 , kuid ei kopeerinud sinna vastavustingimuse „Proovitöö osa 4“ kogu p 1 teksti ja toob selle selguse huvides siin välja , koos tingimuse viimase lausega : „ Pakkuja esita b pakkumuse lisa 7 vormil „Proovitöö teeninduse kirjeldus" lisa 4 "Osa 4 proovitöö“ alusel ürituse kontseptsioonile vastava telkide ja inventari lahenduse kirjelduse, mis peab sisaldama: 1.1. telkide ja inventari paigaldust ja teenindust, arvestades nii programmi kui ürituse üldise kontseptsiooniga; 1.2. projektijuhtimise ja meeskonnaliikmete tööde ning vastutusalade kirjeldust ürituse ettevalmistamise ja läbiviimise tagamiseks (sh tööjõuriskide maandamine); 1.3. korralduslike etappide ja tööde: tegevusi ettevalmistusetapis , tegevusi ürituse ülesehitusel ja toimumisajal, tegevusi peale üritust , võimalikke riske projekti elluviimisel ja nende maandamise võimalusi. 1.4. pakutavate telkide ja inventari illustreerivat materjali . /…………/ Hankija võtab lisa 7 proovitöö ürituse kontseptsiooni teeninduse kirjelduse koos lisa 2.4 näidispakkumusega aluseks pakkumuste kvaliteedi hindamisel.“ RHAD Lisa 7 vormil „Proovitöö teeninduse kirjeldus" on hankija poolt esitatud alljärgnev info : „ Pakkuja esitab proovitööna ürituse kontseptsiooni ja teeninduse kirjelduse, mille kvaliteeti hindab hankija vastavalt alusdokumentide Lisa 5 Hindamiskriteeriumid ja -metoodika punkti 1.1.2 alusel “ . Lisaks sisald ub ka nimetatud lisa 7 punkti 3 „ Korralduslike etappide ja tööde kirjelduse “ alapunktid es sõna „üritus“. See tähendab, et pakkujal tuli kirjeldada etappe ja töid lähtuvalt proovitöö ürituse kirjeldus test . Seega ei vasta tõele vaidlustaja väide, et RHAD-s pole sätestatud, et pakkuja l tuleb oma korralduslike etappide ja tööde kirjelduste puhul lähtu d a lisas 4 toodust. Samuti on väär vaidlustaja väide, et h anke o sades 1-5 proovitöödes toodud sündmus ed ei erinenud sedavõrd, et oleks eeldanud spetsiifilist kirjeldust. Hankija koostas kogu tehnilise produktsiooni riigi hanke põhimõttel, et erinevad ürituste korraldamisega seotud tehnilise produktsiooni valdkonnad ja teenused oleksid eraldi hanke osades, mis annab iga valdkonna ettevõtetele võimaluse osaleda hankes vastavalt enda valdkonnale. Ka proovitööde kirjeldused olid hankija poolt koostatud igas hanke osas vastavalt hangitavale teenusele : 1) osa 1 heli- valgus- ja videotehniline teenindamine (keeruline produktsioon) üritusele „ S uur koguperefestival koos piduliku kontsertiga Tallinna päeva tähistamiseks Vabaduse väljakul “, 2) osa 2 heli- valgus- ja videotehniline teenindamine (lihtsam produktsioon) üritusele „Pidulik vastuvõtt Noblessneri valukojas 250 inimesele“, 3) osa 3 lavalahendused koos teenindusega üritusele „ S uur koguperefestival Tallinna päeva tähistamiseks Vabaduse väljakul “, 4) osa 4 telkide ja inventari lahendused koos teenindusega üritusele „ Suur koguperefestival Tallinna päeva tähistamiseks Vabaduse väljakul “ ja 5) osa 5 tehnilise produktsiooni täisteenus üritusele „Kruiisiterminalis spordiaastat kokkuvõttev rahvusvaheline konverents ja pidulik vastuvõtt“. Seega erinevused seisnevad nii proovitöö teenuste s kui ka ürituste sisu s , iseloomus ja formaadis ning mis eeldavad pakkujatelt erinevaid spetsiifilisi oskusi , teadmisi ja kogemust , et proov i töös kirjeldatud üritus e le küsitud teenuseid pakkuda ja tööprotsesse detailselt kõikides etappides kirjeldada. Näiteks tehnilise produktsiooni täisteenuse proovitööde puhul peab pakkuja kirjeldama ürituse korralduslikke etappe ning riske lähtudes konkreetsest teenusest ja üritusest, mis oma olemuselt on täiesti erinev ad telkide ja inventari paigaldamise töö protsessidest ja sellega seotud riskid est . Kuivõrd üritused ja teenused on sisu poolest erinevad, siis on nad ka töökorralduslikult erinevad. Hankija hinda s pakkumusi hanke osade kaupa, seega nii osas 4 kui ka osas 5 hinnati vaidlustaja pakkumus i eraldi. Kummaski riigihanke osas oli vaidlustaja „Korralduslike etappide ja tööde kirjelduses“ kirjelda n ud ürituse tegevusi ja riske selliselt, mis ei lähtunud asjaomase riigi hanke osa konkreetsest proovitöö ürituse st ehk vaidlustaja ei kirjeldanud hanke osale ja proovitööle vastavalt teenuse osutamise sisulisi tegevusi ja riske . Lugedes koosmõjus RHAD-i ja seal toodud hanke osade proovitööde alusmaterjal e ning hindamiskriteeriume, oli võimalik pakkujatel mõista, kuidas koostada pakkumust sellisel tasemel, et kõrgemaid väärtuspunkte saada . Hankija ei saa ise pakkuja eest proovitööd valmis kirjutada selliselt , et pakkuja täida ks vaid lüngad, sest hindamise eesmärk oli hinnata pakkujate teadmisi ja oskusi pakkuda välja vastavalt hanke osa proovitööle teenuse osutamise terviklahendus . Hankija ei ole nõus vaidlustaja väitega, et Tarmo Krimmi analüüs käi b ka riigi hanke osa 4 kohta. Tarmo Krimm i analüüsis on kirjas: „ Kingent Management OÜ palvel tutvusin riigihanke „Ürituste tehnilise produktsiooni teenus“, viitenumbriga 264103 pakkumisprotsessis Kingent Management OÜ koos ühispakkujatega Cuuclub OÜ, AS Telinekataja ja Funrent OÜ poolt esitatud pakkumisdokumentidega ja hankija poolt koostatud „Osa V Tehnilise produktsiooni täisteenuse hindamisprotokolliga “. A nalüüsist puuduvad igasugused viited riigi hanke osale 4 , vaid selle viite on vaidlustaja ise lisanud vaidlustusse . Teiseks, osades 4 ja 5 olid pakkumuse koostamise aluseks erinevad proovitööde alusmaterjalid ehk kirjeldused , sh erinevad üritused, mistõttu leiab hankija endiselt, et Tarmo Krimmi analüüs il ei ole puutumist hanke osa ga 4. Kokkuvõttes , hankija hinnang vaidlustaja korralduslike etappide tööde kirjeldusele oli/ o n õige ning hankija ei välju n ud hindamiskriteeriumi te st . Lähtudes hindamiskriteeriumitest ei saanud hankija anda vaidlustaja k orralduslike tööde ja etappide kirjeldus ele rohkem väärtuspunkte kui 1, kuna 15 punkti saamis e l ei saa ks korralduslike etappide tööde kirjeldused ol la suures osas puudulikud , vaid 15 punkti saamiseks oleks pidanud korralduslike tööde ja etappide kirjeldus olema kohati küll üldsõnaliselt, aga üldiselt arusaadavalt kirja pandud ning vastama üldiselt hankija ootustele . V aidlustusele vastamisel ei hakanud hankija sisustama kriteeriume, kuna need olid RHAD- is juba kirjas , hankija selgitas hinnanguteni jõudmist . Vaidlustaja pidi RHAD-i lugema ja lähtuma seal toodust juba oma pakkumuse koostamisel. Vaidlustaja ei ole ka oma täiendavates seisukohtades pööranud tähelepanu sellele, et tema vaidlustus hanke osas 4 on perspektiivitu. Hanke osas 4 ei ole võimalik raamlepingut ühe pakkujaga täita , raamlepingu täitmiseks on vaja vähemalt kahte pakkujat . Hanke osas 4 tuleb hankijal r aamlepingu sõlmimiseks läbi viia uus riigihange. Hanke osas 5 vaidlustaja pakkumusele väärtuspunktide andmine Täislahenduse alamkriteeriumi eest sai vaidlustaja pakkumus hindamisel õigustatult 25 väärtuspunkti ehk lühidalt öeldes , pakutud täislahenduses esines väiksemaid puudujääke, et üritust saaks läbi viia vastavalt hankija ootustele ning arvestades esinejate vajadusi ja ürituse kontseptsiooni. 35 punkti saamise puhul ei oleks täislahenduses hankija poolt hindamisprotokollis kirjeldatud puudujääke saanud olla. Hankija tõi hindamisprotokollis kõik need väiksemad puudujäägid välja. Intercom lahendus . Vaidlustaja sõnul on hankija õigustamatult väitnud, et Intercomi lahendus pidi sisalduma tehnilise lahenduse kirjelduses ning et vaidlustaja tehnilise kirjelduse lahendus oli puudu. Hankija sellega ei nõustu , sest Intercomi lahendus pidi sisalduma tehnilise lahenduse kirjelduses vastavalt vastavustingimusele „Proovitöö osa 5“, mille kohaselt pakkuja esitab pakkumuses lisa 7 vormil „Proovitöö teeninduse kirjeldus" lisa 4 "Osa 5 proovitöö“ alusel ürituse kontseptsiooni tehnilise produktsiooni täisteenuse kirjelduse, mis peab sisaldama heli-, valgus- ja videotehnilist täislahendust koos lava ja inventariga, arvestades nii esinejate vajaduste kui ürituse üldise kontseptsiooniga ning vastavalt RHAD lisa 4 "Osa 5 proovitöö“ p-le 1: Helitehniline lahendus peab vastama järgnevatele tingimustele: / … / Vastuvõtt: õhtujuhtidele 2 peamikrofoni, lisaks Intercom lahendus kõrva FOHiga ühenduseks; / ………. / . Vaidlustaja ei esitanud oma „Proovitöö teeninduse kirjeldus es " tehnilise lahenduse kirjeldust. Vaidlustaja esitas kasutatavate vahendite loetelu küll „ Osa V Näidispakkumuse “ tabelis, kuid nende vahendite kasutamine on pakkumuses lahti kirjeldamata. Seega on vaidlustaja asunud vaidlustuses oma pakkumus t täiendam a ja kirjeldus i lisam a . Vaidlus ei käi selle üle, kas kõrvamonitoride abil on võimalik või võimatu luua Intercom lahendust. Hankija hindas vaidlustaja poolt näidispakkumuse tabelis vastavalt proovitööle välja toodud tehniliste vahendite koguseid ja kuna vaidlustaja pakutud kõrvamonitoride kogus ei ole vastavalt proovitöös kirjeldatud üritusele ja esinejate vajadustele piisav, on õige hankija hinnang, et Intercom lahendus puudub. Kui vaidlustaja oleks mõelnud samu seadmeid kasutada Intercom lahenduse loomiseks, oleks pidanud kõrvamonitore pakkumuses olema 18 tk, mitte 16 tk. Vaidlustaja väidab, et valdkonna praktika kohaselt kasutavad poprock artistid reeglina oma isiklikke kõrvasiseseid monitore, mis on kohandatud vastavalt nende individuaalsetele vajadustele, kuid see ei ole kooskõlas RHAD l isa 4 „ Osa 5 proovitöö s “ tooduga , kuna seal on täpselt kirjas, mitu kõrvamonitori oli bändidele vaja ehk kokku 18 tk , millest 2 tk tagavaraks ning ei olnud antud sellist võimalust, et bändid võtaks id ise kaasa monitorisüsteemid. Vaidlustaja pakkumus sisaldas 14 juhtmevaba kõrvamonitori süsteemi koos kõrvasiseste monitoridega ning 2 kaabliühendusega kõrvamonitori süsteemi, mis katab täpselt raiderite järgi ära bändide vajaduse. Vaidlustaja poolt väidetavaks ristkasutuseks oleks pidanud olema neid vaidlustaja näidispakkumuses 2 rohkem. Samuti ei saa vaidlustaja nüüd väita, et õhtujuhtidel on reeglina olemas isiklikud monitorisüsteemid, ku na RHAD lisa 4 "Osa 5 proovitöö“ kohaselt oli d need õhtujuhtide jaoks nõut avad . Lisaks märgib hankija, et kui kasutada kõnealuseid kõrvamonitorisüsteeme Intercom lahenduse loomiseks FOHi ja õhtujuhtide vahel, oleks pidanud näidispakkumuses välja toodud tehniliste vahendite loetelu sisaldama ka diskreetseid telediktoritele mõeldud kõrvasiseseid klappe, mida vaidlustaja polnud lisanud. Proovitöös nõutud kõrvamonitoride kogused saab kokku lugeda proovitöös kirjeldatud ürituse esinejate rideritest järgnevalt: Rideritest nähtub, et esinejatel on vaja 16 kõrvamonitorisüsteemi (tabelis tähistatud sõnaga „ spare “ tähendab 2 tk varu kõrvamonitorisüsteemi). See tähendab, et vaidlustaja näidispakkumises toodud vahenditest piisab vaid bändide esinejatele, aga mitte õhtujuhtidele Intercom lahenduse loomiseks. Selleks, et antud vahenditega Intercom lahendust luua, oleks neid pidanud vaidlustajal olema pakutud kokku 18. Vaidlustaja näidispakkumuses on kokku: 14 juhtmevaba kõrvamonitori süsteemi Shure PSM1000-10R koos kõrvasiseste monitoridega ja 2 juhtmega süsteemi Behringer P1 : Vaidlustaja selgitas täiendava seisukohta p-s 9.10. pakutud vahendite kasutamist järgmiselt: 2 juhtmega süsteemi Behringer P1 kõrvasiseste monitorideta õhtujuhtidele ning 14 juhtmevaba kõrvamonitori süsteemi Shure PSM1000-10R koos kõrvasiseste monitoridega. Vaidlustaja n äidispakkumuses pakutavad 2 juhtmega süsteemi Behringer P1 ei ole kasutatavad õhtujuhtide Intercom lahenduse loomiseks, kuna on juhtmetega ühendatud helisüsteemi külge ja piiravad oluliselt õhtujuhtide liikumist. Lisaks ei ole need kasutatavad lava alast väljaspool. Tarmo Krimmi analüüsis ja vaidlustuses on aga toodud , et antud lahendus on teostatav hoopis Shure PSM1000-10R süsteemiga. Kuna vaidlustaja poolt pakkumuses ning vaidlustusmenetluses esitatud andmetes on ilmselge d vasturääkivused , siis ilmselt on vaidlustajal ka endal raske selgitada , kuidas pakutud vahenditega proovitöö üritusele oleks võimalik Intercom lahendus teha või millist süsteemi oleks vaidlustaja vaates võimalik ristkasutada esinejatega. Lisaks on ülal toodud bändi rideris 1 kirjas, et Behringer P1 süsteemi vajavad bändi trummar ja klahvpilli m ängija. Ristkasutatavad süsteemid oleks ainult bändide poolt küsitud tagavara süsteemid ( Spare IEM) tabelis toodud read nr 17 ja 18 , a ga vaidlustaja näidispakkum u ses ei olnud arvuliselt arvestatud varusüsteemidega. Pressiala lahendus . Vaidlustaja sõnul on tema p akkumuses toodud lahenduses sõnaselgelt öeldud, et tähtede paiknemist saab vajadusel varieerida. Teisisõnu – Vaidlustajad esitasid kontseptsiooni, mis vastas peaaegu täpselt RHAD-s toodud näidislahendusele . Hankija sellega ei nõustu . V aidlustuse vastuse p-s 2.4.3 on hankija selgitusest ka nähtav , kuidas jõuti hinnanguni, miks vaidlustaja proovitöö eskiisi lk -s 8 toodud fotonurga lahendus e puhul ei ole tegemist RHAD lisa 4 „ Osa 5 Proovitöö “ ürituse kontseptsiooniga kokkusobiva pressialaga . Vaidlustaja pakkumuses ei olnud toodud ka pressiala jaoks vajalik ku kõnepult i koos ekraaniga. RHAD lisa 4 „ Osa 5 Proovitöö “ p-s 4 on hankija väga selgelt kirjeldanud ürituse kontseptsiooni, sh pressiala lahendust, mis andis pakkujatele piisava informatsiooni ürituse kontseptsiooniga kokkusobivast pressialast. Ku idas vaidlustaja fotonurk peaaegu täpselt RHAD-s toodud pressiala näidislahendusele vastab, jääb hankijale mõistetamatuks. Meeskonnaliikmete arv. Vaidlustaja sõnul ei ole hankija vastuses suutnud ära näidata, mil moel on RHAD-st tulenevalt võimalik vaidlustajale ette heita liiga suurt hulka töötajaid. Hankija ei ole välja toonud, kuidas see h anke eesmärgi (takistusteta ürituskorraldus) saavutamist takistab. Hankija sellega ei nõustu . H ankija põhjendas seda piisavalt vaidlustuse vastuse p -s 2.4.5. ning hanke osa 5 hindamisprotokollis. Asjaolu, et vaidlustaja pakkumuses ei ole projektimeeskonda läbi mõeldud, näitab lisaks ka see, et v aidlustaja esitatud proovitöö teeninduse kirjelduse p-s 2.1.1. on projektimeeskonna koosseisu arvestatud tehnikajuht ja lava administraator, kuid need puuduvad vaidlustaja näidispakkumusest. Tarmo Krimmi analüüs. Vaidlustaja sõnul on hankija eksitanud vaidlustuskomisjoni osutades, et ei ole aru saada, kas Tarmo Krimm analüüsis p akkumust . Hankija kirjutas selle kohta nii: Vaidlustusest ei selgu, milliste dokumentide alusel on vaidlustaja ekspert Tarmo Krimm jõudnud vaidlustuse lisa 20 analüüsis toodud järeldustele - kas ekspert on andnud oma hinnangu osa 5 proovitöö aluseks olevate dokumentide (sh proovitöö) põhjal või hindab ainult vaidlustaja pakkumuses esitatud /…./. Hankijale jäi vaidlustuse p-dest 10.3.2 1); 10.3.3. 1); 10.3.4 1) ja 10.3.5. 1) arusaamatuks, mida on Tarmo Krimm analüüsinud, kuna vaidlustaja tõi välja vaid Tarmo Krimmi arvamuse tema pakkumuse kohta, mitte seda, mida hankija RHAD-s oli kirjeldanud . Hanke osa 5 „ Korralduslike etappide ja tööde kirjelduse le “ väärtuspunktide andmi n e . V aidlustaja seisukoht, et p akkumuse proovitöö koosseisus esitatava „Korralduslike etappide ja tööde kirjeldus“ puudutavas osas tuli pakkujatel lähtuda vaid RHAD lisa 5 „Hindamiskriteeriumid ja -metoodika“ punktis 1.5 toodust , ei ole hankija arvates õige . Hankija selgitas seda piisavalt vaidlustuse vastuse s. Lisaks toob hankija välja osa 5 vastavustingimuse „Proovitöö osa 5“ p 1 kogu sõnastuse ja tingimuse viimase lause : „ Pakkuja esitab pakkumuses lisa 7 vormil „Proovitöö teeninduse kirjeldus" lisa 4 "Osa 5 proovitöö“ alusel ürituse kontseptsiooni tehnilise produktsiooni täisteenuse kirjelduse , mis peab sisaldama: 1.1. heli-, valgus- ja videotehnilist täislahendust koos lava ja inventariga, arvestades nii esinejate vajaduste kui ürituse üldise kontseptsiooniga ; 1.2. projektijuhtimise ja meeskonnaliikmete tööde ning vastutusalade kirjeldust ürituse ettevalmistamise ja läbiviimise tagamiseks (sh tööjõuriskide maandamine); 1.3. korralduslike etappide ja tööde: tegevusi ettevalmistusetapis , tegevusi ürituse ülesehitusel ja toimumisajal , tegevusi peale üritust , võimalikke riske projekti elluviimisel ja nende maandamise võimalusi. 1.4. lavalahenduse illustreerivat fotot või joonist . /………………/ Hankija võtab lisa 7 proovitöö ürituse kontseptsiooni teeninduse kirjelduse koos lisa 2.5 näidispakkumusega aluseks pakkumuste kvaliteedi hindamisel. L isaks vaidlustuse vastuses esitatule palub hankija arvesse võtta ka käesoleva vastuse p-s 2.2.1 (välja arvatud esimene lõik) ja p-s 2.2.3 toodud selgitusi . II VAIDLUSTAJA MENETLUS KULUDE TAOTLUSED Hankija hinnangul on vaidlustuse esitamisega seotud õigusabiteenuse kulud kõrged ja ülepaisutatud. Vaidlustaja esindajate täiendavate seisukohtade kulud (arvel alates 09.12 kuni 12.12.2024), koosnevad sisuliselt vaidlustaja algse vaidlustuse, hankija ja Eventech OÜ vastustes toodud lõikude ümberkirjutamises, ühtegi uut sisulist ja juriidilist analüüsi vajavat asjaolu, millega sedavõrd suurt õigusabikulu põhjendada, esitatud ei ole. Hankijale jääb vaidlustust ja täiendavaid seisukohti lugedes mõnevõrra arusaamatuks , kuidas on vaidlustaja esindajal kulunud nende koostamiseks 35 tundi ja 48 minutit ning tekib kahtlus, et arve sisaldab ka muid õigusteenuseid, milliste kulude hankijalt välja mõistmine ei ole põhjendatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kai Randlaine hankejurist