Vaidlustaja menetluskulude taotlus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 16.12.2024 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 287417 Vaidlustaja: Elisa Eesti AS Registrikood: 10069659 Sõpruse pst 145, 13425, Tallinn Esindajad: vandeadvokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 640 0900 E-post: [email protected] Hankija: Eesti Maaülikool Registrikood: 74001086 F. R. Kreutzwaldi tn 1, 51006, Tartu E-post: [email protected] VAIDLUSTAJA TÄIENDAV SEISUKOHT  Sorainen – 2/9 – 1. SISSEJUHATUSEKS 1. Hankija vastusest vaidlustusele nähtub, et hankija paljude vaidlustaja argumentidega sisuliselt ei vaidlegi, kui selleks mitte lugeda hankija läbivat väidet, et hankija võib otsustada tellida seda mida tahab, kuidas hankija tahab. Kui see oleks nii nagu hankija väidab, siis ei oleks ju ülepea võimalik riigihanke alusdokumente vaidlustada, kuid ometigi see ju nii ei ole. 2. Märgiline on siinkohal seegi, et kuigi hankija väidab oma vastuses esitatud taotluses, et vaidleb vaidlustusele täies ulatuses vastu ja palub vaidlustuse jätta rahuldamata, nähtub tema vastuse sisust, et hankija tunnistab ühes või mitmes episoodis vaidlustuse RHS § 191 lg 1 p 3 mõttes põhjendatuks. Vaidlustaja tunnustab hankijat julguse eest oma eksimusi tunnistada. 3. Vastupidiselt hankija vastuses väljendatud seisukohale, on vaidlustuses esitatud nõuded nii selged, kui olla saavad. Riigihangete seadus ei võimalda RHAD peale esitada muud nõuet kui kohustamisnõude viia RHAD õigusaktide nõuetega kooskõlla. Selline nõue on ka esitatud. 4. Sissejuhatuseks olgu öeldud veel seegi, et hankija on omavahel segamini ajanud kolm kontseptsiooni – subjektiivsete õiguste riive, tingimuse õiguspärasuse ja enda seisukoha RHAD õiguspärasuse suhtes. See väljendub näiteks hankija väites justkui vaidlustajal ei oleks võimalik hindamiskriteeriume vaidlustada, kuna need kellegi subjektiivseid õigusi piirata ei saa. 5. See väide aga ei vasta pikaaegsele haldus- ja kohtupraktikale ega paradoksaalselt isegi hankija vastuses esitatud teistele väidetele. Vaidlustaja ei hakka sellele ülemäära palju lehepinda kulutama, kuid nagu nähtub ka Rahandusministeeriumi kodulehelt avaldatud statistikast, siis on viimase nelja aasta jooksul hindamiskriteeriume vaidlustatud kokku 32-l korral.1 6. Vaevalt, et kõik need vaidlustused nüüd subjektiivsete õiguste riive puudumise tõttu läbivaatamata jätmisega päädisid, liiatigi kui VaKo varasemas praktikas on hindamiskriteeriumi vastuolu RHS § 3 p-s 1 sätestatuga korduvalt tõdetud.2 Lõpetuseks on hankija vaidlustuse hindamiskriteeriumi läbipaistmatuse ja kontrollimatuse osas põhjendatuks tunnistanud, millega hankija ju ise ka möönab, et vaidlustaja subjektiivseid õigusi on riivatud. 7. Vastuses vaidlustusele nimetab hankija korduvalt vaidlustaja teenuseid otseselt või kaudselt ebakvaliteetseteks ja kohati lausa iganenuteks. Hankijal võib ju olla arvamus ühe või teise sideoperaatori teenuse kvaliteedist, kuid riigihangetes võiks hankija vähemalt püüda RHAD-de kaudu luua pakkujatele võrdsed võimalused. Vaidlustatud RHAD tingimuste puhul ei ole hankijal see aga õnnestunud. 2. VAIDLUSTATUD TINGIMUSED ON ÕIGUSVASTASED 2.1. Hindamiskriteerium nr 3 kohtleb pakkujaid ebavõrdselt, ei taga reaalset ega efektiivset konkurentsi ja on ebaproportsionaalne 8. Algatuseks tuleb tõdeda, et hankija on oma vastuses vaidlustusele asunud vaidlema asjaoludega, mida vaidlustaja pole kunagi kahtluse alla seadnud ega vaidlustanud. Vastupidiselt sellele, mida hankija väidab oma vastuse lk 3, ei ole vaidlustaja vaidlustuses nimetanud, et hankija peaks teenuse kvaliteedikriteeriume kasutama vaid hankelepingu tingimusena. 9. Vaidlustuses väljendatud vaidlustaja huvi on, et hankija seaks õiguspärased hindamise kriteeriumid, mis väljendub ka täiesti tavapärases nõudes viia RHAD õigusaktide nõuetega 1 Rahandusministeeriumi kodulehekülg: https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigihanked/vaidlustusmenetlus#vaidlustuskomisjoni- (16.12.2024). 2 Vt nt VaKo 179-21/241458, p 7.2 jj.  Sorainen – 3/9 – kooskõlla. Vaidlustaja pole hankijalt konkreetsel viisil RHAD muutmist soovinud, vaid see on hankija enda teha ja otsustada, kuidas ta kriteeriumi õigusaktide nõuetega kooskõlla siis viib. 10. Vaidlustaja saab aru, et hankija huvides on dramatiseerida, et kui ta ei saa kohaldada selliseid tingimusi, nagu tahab, siis saabub „maailma lõpp“, kuid selge on siin seegi, et hankija võimalused kriteerium õigusaktide nõuetega kooskõlla viia ei piirdu vaid sellest loobumises. Vaidlustaja mõistab hankija soovi tellida kvaliteetset teenust, kuid vaidlustaja hinnangul on see võimalik kasutades kriteeriume, mis hankija senist teenuseosutajat ebakohaselt ei soosi. 11. Hankija on esitanud oma vastuses pika arutluskäigu sellest, kuidas hindamiskriteerium tema senist teenuseosutajat ebakohaselt ei soosi, kuna „see on vastavate investeeringute tulem.“ Teisalt ei vaidle hankija vaidlustaja argumendiga, et hankija senise teenuseosutaja eelduslikult parem levitugevus on saavutatud sellega, et hankija asukohtades asuvad konkurendi repiiterid ja hankijaga hankelepingu täitmise tulemusena on konkurendi suundantennid suunatud just hankija asukohtade suunas, parendades nii levitugevust. 12. Sisuliselt jõuame me hankija väidetega nõustudes jälle samasse kohta, mille vaidlustaja tõi välja vaidlustuses – hankija eeldab läbi hindamiskriteeriumi, et kõik hankija tänase teenuse osutaja konkurendid peavad pakkumuste hindamise hetkeks tegema kulukaid ja ajamahukaid investeeringuid, teadmata sealjuures, kas hankelepingu sõlmimine oleks kindel. 13. Hankija argumentatsioon on mõneti võrreldav sellega, kui mõni kohalik omavalitsus seaks korraldatud jäätmeveo riigihanke raames hindamiskriteeriumiks selle, et mida rohkem on selle kohaliku omavalitsuse jäätmevaldajate juures ettevõtja jäätmekonteinereid, seda rohkem hindepunkte selle eest saab. Vaieldamatult oleks sellise hindamiskriteeriumi puhul ebakohane eelis sellel teenuseosutajal, kes hankijale korraldatud jäätmeveo teenust parasjagu pakub, kuna tema on hankelepingu täitmiseks jäätmekonteinerid jäätmevaldajate juurde paigutanud. 14. Eeltoodud näite varal aga hankija miskipärast hoopis eeldab, et mõni muu jäätmekäitleja peaks riigihanke menetluses konkurentsis olemiseks näiteks 17 päevaga3 vähemalt samaväärse konteinerpargi jäätmevaldajate juurde tekitama ja kandma sellega seotud kulud. Kui hankija sellise argumentatsiooni najal hakata vaidlusalust hindamiskriteeriumi õiguspäraseks pidama, siis ei olekski kellelgi teisel sisuliselt võimalik hankija sideteenuste hankes edukaks osutuda. 15. Vaidlustaja juhib VaKo tähelepanu asjaolule, et hindamiskriteeriumite kohaselt saab nii pakkumuse maksumuse kui ka levitugevuse kriteeriumite eest kuni 40 hindepunkti. Kui nüüd hankija täidab oma vastuses esitatud lubaduse ja muudab RHAD-d hindamismetoodika osas, siis tähendaks hankija lubatav hindamismetoodika järgmist. 16. Kui võtta eelduseks, et hankija tänase teenuseosutaja levitugevus on näiteks kasvõi ¼ parem, kui vaidlustaja levitugevus, siis tähendab see, et senine teenuseosutaja saab 40 punkti ja vaidlustaja neljandiku võrra vähem – 30 punkti. Nüüd, kui vaidlustaja sooviks selle konkurendi ebakohase eelise tasandada pakkumuse maksumuse kaudu, siis peaks vaidlustaja esitama hinna kriteeriumi alusel 10 punkti võrra soodsama pakkumuse. 17. See võib omakorda väljenduda nt pakkumuse maksumuses, mis on ¼ võrra madalam, kui senise teenuseosutaja pakkumuse maksumus väljendudes kümnetes tuhandetes eurodes. Nii on hindamiskriteeriumisse kodeeritud ebaproportsionaalsus ning ebavõrdne kohtlemine antud juhul ilmne. Rääkimata siinjuures asjaolust, et sellise hinnavahe raames peaks hankija asuma ilmselt kahtlustama sedagi, kas vaidlustaja pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal.4 18. Ebaõiged on ka hankija väited justkui ei oleks vaidlustaja viidatud varasemad VaKo lahendid antud vaidluses asjakohased. Hankija sisuliselt väidab, et kuna vaidlustaja on edukas 3 Nii palju oli käesolevas riigihankes esialgu pakkumuse esitamiseks aega ette nähtud. 4 VaKo 179-21/241458, p 7.2.2.  Sorainen – 4/9 – sideettevõtja, siis peaks juba ainuüksi sellest tulenema vaidlustaja võime hankija tänase teenuse osutajaga hankija asukohtades konkureerida. 19. Esiteks on see hankija väide jällegi vastuolus VaKo varasema praktikaga, kus on mh rõhutatud sedagi, et ei ole mõistlik eeldada, et pakkujal, kes ei ole seni osutanud hankijale riigihankega tellitava teenusega analoogset teenust, oleks hankemenetluse ajal olemas kõik hankelepingu täitmiseks vajalikud vahendid, seda ka siis, kui ta teisi sarnaseid hankelepinguid kuskil mujal täidab.5 20. Vaidlustaja ei osuta hankija asukohtades hankijale sideteenust ning see, et vaidlustaja osutab nt Tartus mõnele teisele isikule sarnast sideteenust, ei tähenda, et vaidlustaja oleks antud hankemenetluses kuidagi võrreldavas või võrdses positsioonis hankija senise teenuseosutajaga. 21. Siinkohal on iseäranis kummastav hankija vastuses esitatud väide, et vaidlusaluse hanke eesmärgiks on sideteenuse tellimine, mis ei ole asukoha- ega kliendipõhine. See hankija väide on ilmselges vastuolus RHAD-ga. Nii määratleb juba RHAD lisa 1, et käesoleva riigihanke ese on mobiiltelefoniside kõne- ja lühisõnumiteenus ning andmesideteenus määratletud arvule abonentidele ning lauatelefoniside ja andmesideteenus 13-sse erinevasse asukohta üle Eesti. 22. Seega on hankija määratlenud abonendid, kellele teenust osutatakse ja asukohad, kus teenust osutatakse. Hankija on sama dokumendi lisas 1.1 ja 1.2 need asukohad ka loetlenud ja tulenevalt hindamiskriteeriumitest toimub levitugevuse mõõtmine viies asukohas kokku 11-st, mille hankija on lisas 1.1 loetlenud. Seetõttu ei toimu ka levitugevuse mõõtmine abstraktses Siberis nagu hankija viitab, vaid hankija asukohtades, kus hankija senisel teenuseosutajal on vaieldamatult konkurentsieelis. Sellega hankija oma vastuses vaidlustusele ei vaidle, kuid seda eelist pole hankija hindamiskriteeriumi seadmisel ka kuidagi maandada proovinud. 23. Kuivõrd hankija väidab, et vaidlustaja argumendid investeeringutest on pahatahtlikud, kallutatud ja tõendamata, siis toob vaidlustaja välja järgmise: 1) ühe repiiteri maksumus on ca 900 eurot (lisa 1). Levitugevust võidakse mõõta 11-s asukohas ja kui eeldada, et ühte asukohta on vajalik paigaldada nt üks repiiter, tähendaks see investeeringud ca 9900 eurot üksnes repiiterite endi maksumusele. 2) ühe repiiteri paigaldus on ca 600-800 eurot (lisad 2-3). Kui võtta aluseks, et levitugevust võidakse mõõta 11-s asukohas ja kui eeldada, et ühte asukohta on vajalik paigaldada nt üks repiiter, tähendaks see investeeringut ca 7700 eurot repiiterite paigaldusele. 3) kokku tähendaks repiiterite paigaldamine näiteks hankija 11-sse asukohta kulu 17 600 eurot. Isegi, kui piirduda üksnes teatud valikuga 11-st hankija asukohast, oleks see siiski märkimisväärne kulu. 4) tugijaamas kasutatava suundantenni maksumus on ca 14 000 eurot. Nende paigaldamine eeldab kahe spetsialisti tööd 8h, maksumusega 18 eurot tunnis (lisa 4). Mida enam neid oleks vaja paigaldada või suunata, seda suurem kulu see vaidlustajale oleks. 24. Asjasse ei puutu hankija viited hindamiskriteeriumile nr 2. Vaidlustaja ei ole seda kriteeriumi vaidlustanud. Isegi kui hankija viidatud materjalidega tutvuda, siis TTJA viimaste mõõdistuste kohaselt võiks vaidlustaja parimal juhul saada 20 punkti ja nt Telia Eesti AS 19.78 punkti.6 Liiatigi mõõdistab TTJA selle tulemuse saamiseks andmesidekiiruseid ca 150-s punktis üle Eesti, millel puudub igasugune seos sellega, milline on mobiililevi hankija asukohtades. 25. Vaidlustaja saab siingi aru, et hankijal võib olla mugavam viia vaidlus kuhugi mujale, kui hindamiskriteeriumi nr 3 õigusvastasusele, kuid see ei võta hankijalt kohustust hiljemalt 5 VaKo 163-21/240266, p 5.5. 6 Arvutuskäik põhineb hankija viidatud dokumendis esitatud andmetel Elisa Eesti AS ja Telia Eesti AS keskmise allalaadimiskiiruse ja üleslaadimiskiiruse kohta, mis on Elisa Eesti AS puhul kokku 199,4 ja Telia Eesti AS puhul 197,2.  Sorainen – 5/9 – vaidlustusmenetluses põhjendada, miks ta vaidlusaluse hindamiskriteeriumi on seadnud ja kuidas see on kooskõlas RHS § 85 lg-s 1 ja §-s 3 sätestatuga. 26. Lõpetuseks on hankija oma vastuses korduvalt sedastanud, et vaidlustaja teenus on ebakvaliteetne ja hankijal pole usaldust selles, et vaidlustaja oma teenuse kvaliteeti ka hanke võitmise korral tõstaks (vt nt hankija vastuse lk 5). 27. Riigihangetes käibib võrdsete võimaluste (equality of opportunity) põhimõte, mille sisuks on kokkuvõtlikult see, et hankija teeb kõik mõistliku, et iga pakkuja saaks võrreldavas positsioonis olles hankelepingule konkureerida. Selle peamiseks väljenduseks on tingimused, mille alusel konkurents toimub. 28. Eriti oluline on see hindamiskriteeriumite puhul, mille osas on seadusandja RHS § 85 lg-s 1 sätestanud, et hindamiskriteeriumid peavad tagama reaalse konkurentsi. Sellise termini kasutamine viitab seadusandja soovile, et võrdsete võimaluste põhimõte väljenduks ka hanke hindamiskriteeriumites ning, et need kriteeriumid ka päriselt konkurentsi tagaksid. 29. Antud juhul eeldab hankija, et tema senise teenuseosutaja konkurendid, sh vaidlustaja, teeksid märgilisi investeeringuid ainuüksi selleks, et saada võimalus senise teenuseosutajaga hankemenetluses konkureerida. Seda kõike ka väga piiratud ajaraamides, kuivõrd pakkumuste esitamiseks oli hankija võimaldanud kõigest 17 päeva. 2.2. ÄriTV tingimus on õigusvastane 30. Vastuses vaidlustusele nähtub, et hankija on möönnud, et tingimus ei olnud sätestatud riigihanke tehnilises kirjelduses, mistõttu nõustub hankija lisama ÄriTV teenuse tehnilisse kirjeldusse. Vaidlustaja tunnustab hankijat sellise teguviisi eest. 31. Küll aga ei mõjuta see kuidagi asjaolu, et ÄriTV tingimus on jätkuvalt õigusvastane. Nimelt vaidlustajale teadaolevalt on üksnes hankija senisel teenuseosutajal – Telia Eesti AS – olemas RHAD tingimustele täielikult vastav äriklientidele pakutav TV teenus.7 Tõenäoliselt mitte juhuslikult nimetavad seda teenust „ÄriTV-ks“ üksnes Telia Eesti AS ja hankija, mis selgitab ilmselt ka seda, millest hankija tingimuse seadmisel on inspiratsiooni saanud. 32. Kolmas Eesti suurem sideoperaator – Tele 2 Eesti Aktsiaselts – sellist teenust üleüldse äriklientidele ei osuta. Seda kinnitab mh ka Tele 2 TV teenuse Go2 kasutustingimuste p 5, mille kohaselt saavad sellist teenust kasutada üksnes erakliendid.8 33. Kolmas hankija senise teenuseosutaja peamine konkurent, ehk vaidlustaja, saaks hankija nõutavat teenust osutada, kuid nagu vaidlustusest nähtub, mitte sellistel tingimustel, mida RHAD-s nõuab hankija. 34. Ärikliendi teleteenuseid on põhimõtteliselt võimalik osutada kolmel moel: 1) antennil põhinev DVB-T tehnoloogia; 2) koaksiaalkaablil põhinev DVB-C tehnoloogia; 3) optikal/internetil põhinev IPTV tehnoloogia. 35. DVB-T tehnoloogia puhul pole võimalik pakkuda kanaleid HD kvaliteedis ega pakkuda järelvaatamist. 36. DVB-C tehnoloogia pakkumine eeldab kaablikanalisatsiooni või kiu rentimist või kaablikanalisatsiooni rajamist. See tehnoloogia võimaldaks pakkuda kanaleid HD kvaliteedis ja ka järelvaatamist, kuid hankija sellist tehnoloogiat RHAD-s ei võimalda. 7 Vt https://www.telia.ee/ari/kontor/ari-tv/#paketid (16.12.2024). 8 Kättesaadav: https://tele2.ee/tv (16.12.2024).  Sorainen – 6/9 – 37. Vaidlustaja saaks lähitulevikus pakkuda ka IPTV tehnoloogial põhinevat teenust, kuid mitte sellistes ajaraamides nagu hankija on RHAD-s eeldanud. 38. Sõltumata nüüd sellest, kas ja milliseid tehnoloogiaid ning millal oleks teised pakkujaid võimelised pakkuma, piirab reaalset ja efektiivset konkurentsi ka hankija kanalite valik. 39. Kui tutvuda Telia Eesti AS kodulehel esitatud teabega, siis ainult Telia Eesti AS ÄriTV teemapaketid ja noppekanalid sisaldavad kõiki kanaleid, mida hankija on lisas 2 soovinud,9 mis viitab samamoodi sellele, et hankija vajadus nimetatud telekanalite suhtes korreleerub juhtumisi kanalivalikuga, mida Telia Eesti AS avalikult pakub. 40. Vaidlustajal ei ole nt History Channel ärikliendi litsentsi ja vaidlustaja ei saa lihtlabaselt endale seda litsentsi ka nõuda, vaid see on litsentsiandja otsustada kas ja millisel viisil ta ühele või teisele sideoperaatorile litsentsi annab. Sealjuures on tõenäoliselt lepingus ka piirangud selle kohta, milliste tehnoloogiate abil on lubatud kanalit edastada ja milliste abil mitte. Lisaks, äriklientide litsents tuleb alati eraldi läbi rääkida, samuti ka järelvaatamine, sh era ja ärikliendi puhul samamoodi eraldi. 41. Isegi kui oletada, et vaidlustajal oleks võimalik kõik hankija nõutavad litsentsid saada, siis ei ole see võimalik hankija poolt RHAD-s seatud tähtaegade raames. 42. Hankija küll viitab oma vastuses RHAD „AD 287417“ p-dele 2.8 ja 2.9 ja väidab, et iga kanali puhul on võimalik pakkuda samaväärset, kuid see hankija argument on näilik. Raske on ette kujutada, milliseid kanaleid saab hankija üleüldse pidada samaväärseteks nendega, mida on riigihankes nõudnud. Arusaadavalt ei ole ühegi pakkujal võimalik pakkuda nt samaväärseid kanaleid Eesti Rahvusringhäälingu kanalitele ETV, ETV2 ja ETV+, kui just hankija ei nõustu, et samaväärsed võiks nt olla Soome rahvusringhäälingu kanalid Yle TV1 ja Yle TV2. 43. Seega kogumis on vaidlustatud tingimuse tagajärg see, et hankija soovitavat ÄriTV teenust saabki hankija nõutud eeldustel talle pakkuda ainult tema praegune teenusepakkuja. See tähendab omakorda, et hankija ei kasuta mh konkurentsi efektiivselt ära, kuivõrd tema seatud tingimuste tõttu ongi võimalik edukaks osutuda üksnes ühel ettevõtjal.10 44. Asjasse ei puutu ka hankija soovitus esitada ühispakkumus. Nii on ka VaKo praktikas leitud, et selline võimalus ei saa iseenesest mõjutada hinnangut tingimuse õiguspärasusele.11 2.3. Hankija möönab ettevalmistusaja puudumist 45. Hankija vastusest vaidlustusele on esmalt märgiline see, et selles väidab hankija ise, et kaablikanalisatsiooni rajamine võtab hankija enda kogemuse najal 12 kuud või enam aega ning sellele eelneb kogu muu vajalik, sh tehniliste tingimuste saamine, projekteerimine jne. Sellega kinnitab hankija vaidlustuse p-s 35 esitatud vaidlustaja argumentatsiooni, et teenuse osutamine eeldab ettevalmistusaega, mis on oluliselt pikem, kui hankija on võimaldanud. 46. Nagu vaidlustaja tõi välja juba vaidlustuses, on põhimõtete osas sisuliselt sama vaidlus peetud juba vaidlustusasjas 152-22/256269. Ka selles vaidluses ei olnud üks teine hankija arvestanud, et lisaks senisele teenuseosutajale võiks olla ka mõni teine teenusepakkuja, kes sooviks nõutavat teenust pakkuda. Seetõttu ei näinud ka selles vaidluses hankija ette mistahes mõistlikku ettevalmistusaega teenuse osutamiseks. 47. Olukord on vaidlustusasjale 152-22/256269 analoogne. Vaidlustaja on koheselt pärast hanketeate avaldamist, enne vaidlustuse esitamist ning ka pärast vaidlustuse esitamist uurinud võimalusi nõutava sideteenuse osutamiseks hankija määratud asukohtadesse. Selle tulemusena 9 Vt https://www.telia.ee/ari/kontor/ari-tv/#paketid (16.12.2024). 10 Vrd TrtRKo 3-11-1300, p 14; 3-20-718, p 23. 11 VaKo 133-24/280484, p 8.1.  Sorainen – 7/9 – on tänaseks selgunud järgmised tõsiasjad hankija asukohtadesse sideühenduste loomiseks vajalikest töödest ning nendega seotud minimaalsest ajakulust ja maksumusest. Asukoht Vajalik töö Ajakulu Optika Märkused maksumus F. R. Kaabli paigaldus 1500 eurot Tehnilised Kreutzwaldi tn sidekanalisatsioonis tingimused tellitud 28.11.2024. Kiu 1a ~90m rendi päring tehtud 29.11.2024. Telialt tehnilised tingimused saadud 16.12.2024. Uus tn 2 ELA trassist Projekteerimine: 15 000 eurot Telial ei ole projekteerida ja 4 kuud kiurenti pakkuda Karksist Pollile. ehitada 370m + ELA kiurent ja keevitused. Töökoja tee 1 // Projekteerida ja Projekteerimine: 12 000 eurot Telial ei ole Õunahoidla ehitada Uus tn 2-st 4 kuud kiurenti pakkuda Karksist Pollile. ~270m + ELA kiurent ja keevitused. Puhtu tee 13 Projekteerida ja Projekteerimine: 100 000 eurot Telial ei ole Puhtu ehitada ~3,6km 7 kuud poole mitte midagi. Lähim optikaga liitumisvõimalus on ELASA 090K09 Lastead- Algkooli juures. Aiakaare tee 5 Teadmata Projekteerimine: Teadmata Küsitud 3.12.2024 4 kuud ja 4.12.2024. Telia pole vastanud. Limnoloogia Keevitused 600 eurot Eesti Andmeside tee 1 (EA) kiurent (EA kaabel tuleb territooriumile) 129 100 eurot 48. Eeltoodud tabelis esitatud andmed on tõendanud järgmiste dokumentidega: 1) F. R. Kreutzwaldi tn 1a: a. 28.11.2024 tehniliste tingimuste tellimus Teliale (lisa 5); b. 28.11.2024 e-kiri Teliale (lisa 6); c. 29.11.2024 kirjavahetus Elisa ja Telia vahel (lisa 7); d. 03.12.2024 kirjavahetus Elisa ja Telia vahel (lisa 8); e. Telia 16.12.2024 saabunud vastus (lisa 9). 2) Uus tn 2 ja Töökoja tee 1 // Õunahoidla  Sorainen – 8/9 – a. 02.12.2024 Elisa kiurendi tellimus Teliale ja Telia vastus (vaidlustuse lisa 1); b. vaidlustaja päring Sideprojekt OÜ-le ja Sideprojekt OÜ vastus (lisa 10). 3) Puhtu tee 13 a. 02.12.2024 Elisa päring ja 03.12.2024 Telia vastus (vaidlustuse lisa 2); b. vaidlustaja päring Sideprojekt OÜ-le ja Sideprojekt OÜ vastus (lisa 10). 4) Aiakaare tee 5 a. vaidlustaja päring Sideprojekt OÜ-le ja Sideprojekt OÜ vastus (lisa 10); b. Elisa 03.12.2024 ja 04.12.2024 kiurendi päringud Teliale (lisa 11). 49. Ülatoodud tabelis „optika maksumuse“ veerus esitatud summad põhinevad vaidlustaja hinnangul, mis omakorda tulenevad vaidlustaja varasemast kogemusest sarnaste projektidega. 50. Kuna ka hankija on ise oma vastuses selgitanud, et kaablikanalisatsioonide rajamiseks tehtavad tööd võtavad enam kui 12 kuud aega, siis ei hakka vaidlustaja eraldi tõendama, kui palju võiks aega võtta kaablikanalisatsiooni rajamine vaidlustaja välja toodud kolmes hankija asukohas. Vaidlustaja palub VaKo-l lugeda see asjaolu tõendatuks või vähemalt usutavalt põhistatuks lähtudes juba hankija hinnangust. Ka vaidlustusasjas 152-22/256269 pidas VaKo sellises suurusjärgus ajakulu tõendatuks ning ilmselt on ka eluliselt usutav, et nt 3,6 km pikkuse kaablikanalisatsiooni rajamine ei toimu üleöö. 51. Järgmine märgiline asjaolu hankija vastusest on see, et hankija sisuliselt ei vaidlegi sellega, et ta ei ole teistele pakkujatele mistahes mõistlikku ettevalmistusaega jätnud, vaid väidab sisuliselt seda, et ta ei peagi seda tegema. Kui hankija sellise mõttekäiguga nõustuda, siis polegi ühelgi senise teenuseosutaja konkurendil võimalik hankelepingule konkureerida, kuna ükski teine sideoperaator ei saaks hankija võimaldatud ajaraamides sideühendusi loodud. 52. Hankija pidi aru saama, et mistahes teisele teenuse osutajale ei pruugi olla tehniliselt võimalik kasutada samu lahendusi, kui praegusele teenuse osutajale. Nii ei pruugi ka Telia Eesti AS-il olla võimalik vaidlustajale rentida kiudu, enda kaablikanalisatsiooni või pakkuda muid optikaga liitumisvõimalusi. Nagu nähtub esitatud tõenditest, ei vasta Telia Eesti AS vaidlustaja päringutele samamoodi koheselt ning mõnele päringule pole siiani vastust tulnud. 53. Sellises olustikus pidi hankija riigihanget ette valmistades mõistma, et kui ta tõepoolest soovib korraldada avatud hankemenetlust – mille mõte on ju see, et pakkujaid oleks mitu – siis ta peaks ka RHAD-s looma sisulised võimalused konkurentsi tekkeks. Praegusel juhul eeldab konkurentsi teke seda, et pakkujatele, sh vaidlustajale, antakse mõistlik ettevalmistusaeg. Seda oleks hankija saanud võimaldada, kui oleks selleks seadnud kohased RHAD tingimused. 54. Praegu aga eeldab hankija, et mistahes pakkujal oleks ühendused hankija asukohtadega loodud ühe kuu jooksul hankelepingu sõlmimisest. Teisisõnu seda, et uus teenuseosutaja oleks seesama, kes on seni hankijale teenust osutanud. 55. Lisaks eeltoodule on väär hankija arusaam tõenditest ja vaidlustaja argumentidest. Nii väidab hankija, et vaidlustaja on selgelt esinenud väära väitega (kolme kuuga kaablikanalisatsiooni ehitamine). Vaidlustaja ei ole sellist väidet aga kunagi esitanud. 56. Arusaamatuks jääb ka hankija väide, et Puhtu tee 13 ei ole teenuse pakkumiseks vajalik sellist ühendust tekitada. Hankija on RHAD lisa 1 lisas 1.2 lauatelefoniside ja andmeside peamise kasutamise asukohana määratlenud ka Puhtu tee 13 // Puhtu Ornitoloogiajaama. 57. Vaidlustaja on otsinud erinevaid võimalusi, kuidas Puhtu tee 13 asukohta hankija nõutud ühendused luua, alustades kiurendist. Kuna Telia sellist võimalust pakkuda ei saanud, siis ei olegi praeguste teadmiste pinnalt muud lahendust, kui projekteerida ja ehitada 3,6 kilomeetrit kaablikanalisatsiooni. Kui hankija nüüd leiab, et sellesse asukohta ei pea RHAD-s nõutud teenuseid osutama, siis oleks ka hankijast kohane RHAD-d vastavalt muuta.  Sorainen – 9/9 – 58. Lõpetuseks tuleb tõdeda seda, et hankija küll väidab, et vaidlustaja ei ole üht või teist asjaolu tõendanud või heidab ebaõigesti ette „väärate väidete“ esitamist, kuid hankija ei ole siiani millegagi ettevalmistusaja andmata jätmist põhjendada suutnud. Kuna hankija ei ole seda suutnud, siis tuleb vaidlustus ka selles episoodis rahuldada. 3. ÄRISALADUSEGA KAITSTUD TEAVE 59. Vaidlustaja on käesoleva seisukohaga esitanud kokku 11 lisa. Vaidlustaja teab, et tal ei saa vaidlustusmenetluses olla ärisaladusi VaKo ja hankija ees, kuid osa esitatud teabest on EKTÄKS § 5 lg 2 mõttes põhjendatult vaidlustaja või kolmandate isikute ärisaladus, mille avalikustamist VaKo otsuses vaidlustaja põhjendatult ei soovi. 60. Seetõttu palub vaidlustaja VaKo-t, et otsuse sõnastamisel ei esitataks selles detailselt teavet, mis on esitatud käesoleva seisukoha lisades 1-4 ja 10, mis on ka ärisaladuseks märgitud. Vaidlustaja peab eeskätt silmas arvetel või pakkumustes kajastuvaid maksumusi. 61. Kui VaKo peab seda vajalikuks, siis on vaidlustaja kahtlemata nõus esitama detailsema taotluse iga dokumendi kohta. Lisad: 1) pakkumine repiiteritele (ärisaladus); 2) repiiterite paigalduse arve (ärisaladus); 3) repiiterite paigalduse arve (ärisaladus); 4) hooldustööde arve (ärisaladus); 5) 28.11.2024 tehniliste tingimuste tellimus Teliale; 6) 28.11.2024 e-kiri Teliale; 7) 29.11.2024 kirjavahetus Elisa ja Telia vahel; 8) 03.12.2024 kirjavahetus Elisa ja Telia vahel; 9) Telia 16.12.2024 saabunud vastus; 10) vaidlustaja päring Sideprojekt OÜ-le ja Sideprojekt OÜ vastus (ärisaladus); 11) Elisa 03.12.2024 ja 04.12.2024 kiurendi päringud Teliale. Lugupidamisega Mario Sõrm vandeadvokaat Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn Tartu mnt 85, Tallinn 17.12.2024 Digiallkirjastatud Edastatud e-posti teel: [email protected] Riigihanke viitenumber: 287417 Vaidlustaja: Elisa Eesti AS Registrikood: 10069659 Sõpruse pst 145, 13425, Tallinn Esindajad: vandeadvokaat Mario Sõrm Advokaadibüroo Sorainen Rotermanni 6, 10111, Tallinn Tel: 640 0900 E-post: [email protected] Hankija: Eesti Maaülikool Registrikood: 74001086 F. R. Kreutzwaldi tn 1, 51006, Tartu E-post: [email protected] VAIDLUSTAJA MENETLUSKULUDE TAOTLUS JA NIMEKIRI 1. TAOTLUS Vaidlustaja palub Riigihangete Vaidlustuskomisjonil määrata kindlaks käesolevas vaidlustusasjas menetluskulud järgnevalt: 1. Mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja käesolevas vaidlustusmenetluses kantud riigilõiv summas 640 eurot. 2. Mõista hankijalt vaidlustaja kasuks välja käesolevas vaidlustusmenetluses kantud esindajakulud kokku summas 4625 eurot (käibemaksuta). 3. Jätta hankija menetluskulud tema enda kanda.  Sorainen – 2/3 – 1. Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (VaKo) menetluses on vaidlustus riigihankes 287417. Käesolevaga esitab vaidlustaja menetluskulude nimekirja, mis sisaldab vaidlustaja kogu vaidlustusmenetluse kulusid, mis on kokku 5265 eurot (käibemaksuta). 2. Vaidlustaja on tasunud vaidlustuselt riigilõivu summas 640 eurot. 3. Vaidlustaja on osalenud vaidlustusmenetluses lepingulise esindaja kaudu. Selle tarbeks on vaidlustaja tellinud Advokaadibüroo Sorainen OÜ-lt õigusabiteenust mahus 18,2 tundi. Vaidlustaja õigusabikulud käesoleva vaidlustusmenetluses osutatud õigusabiteenuse eest on kokku summas 4625 eurot käibemaksuta. 4. Vaidlustajale osutasid teenust: − vandeadvokaat Mario Sõrm 18,1 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 255 eurot (käibemaksuta); − assistent 0,1 tunni ulatuses keskmise tunnihinnaga 95 eurot (käibemaksuta). 5. Vaidlustaja esindajakulude nimekiri on järgmine Arve nr Kuupäev Teenuse Teenuse kirjeldus Aeg Summ Tunnihind osutaja (h) a (€) (€) 05.12.2024 Mario Vaidlustuse 5,1 1300,5 255 Sõrm koostamine. 05.12.2024 Aive Riigilõivu tasumine. 0,1 9,5 95 Niinepuu 06.12.2024 Mario Tutvumine VaKo 0,2 51 255 Sõrm menetlusteatega. E- kirja koostamine kliendile edasiste tegevustega seoses. Arve nr 09.12.2024 Mario Tutvumine VaKo 1,7 433,5 255 5837/24E Sõrm menetluse E peatamata jätmise otsusega. Selle kohta teabe edastamine kliendile. Kliendile sisendi andmine täiendavat tõendamist ja põhistamist vajavate argumentide osas. 12.12.2024 Mario Tutvumine hankija 1,7 433,5 255 Sõrm vastuse ja VaKo menetlusteatega. Kliendile ülevaate koostamine hankija vastusest, selle raames põhjendatuks tunnistatud nõuetest ning tõendamist vajavatest asjaoludest.  Sorainen – 3/3 – 16.12.2024 Mario Täiendava 7,9 2014,5 255 Sõrm seisukoha koostamine 17.12.2024 Mario Täiendava 1,5 382,50 255 Sõrm seisukoha koostamine. Menetluskulude taotluse ja nimekirja koostamine. Nende esitamine VaKo-le. 18,2 4625 6. Vaidlustaja on käibemaksukohustuslane, sellest tulenevalt on menetluskulude hüvitise nõue esitatud ilma käibemaksuta. 7. Vaidlustajale tekkinud õigusabikulusid tõendab Advokaadibüroo Sorainen OÜ arve nr 5837/24EE (lisa 1). 8. Vaidlustaja kinnitab, et kõik käesolevas menetlusdokumendis nimetatud lepinguliste esindajate kulud on kantud seoses käesoleva vaidlustusmenetlusega ja on vaidluse keerukust arvestades vajalikud ja põhjendatud. Lisa: Advokaadibüroo Sorainen OÜ arve nr 5837/24EE. Lugupidamisega Mario Sõrm vandeadvokaat