Vaidlustus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn, Harju maakond, 10115 [email protected] 19.12.2024 Esitatud e-kirja teel AKTSIASELTS HELMES VAIDLUSTUS Riigihange: Riigihange „Õppeinfosüsteemi Tahvel arendus- ja hooldustööd“ (viitenumber 283847) Vaidlustaja: AKTSIASELTS HELMES Registrikood 10364097 aadress Lõõtsa 6, 11415 Tallinn Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kadri Matteus Advokaadibüroo Matteus Maakri 30, Tallinn 10145 E-post: [email protected] Telefon: 53419810 Hankija: Haridus- ja Teadusministeerium Registrikood 70000740 aadress Munga 18, 50088 Tartu E-post: [email protected] Kolmas isik: Aktsiaselts Fujitsu Estonia Registrikood 10239452 aadress Sepise 7, 11415 Tallinn TAOTLUSED: 1 Tunnistada kehtetuks Haridus- ja Teadusministeeriumi 09.12.2024 otsus osas, millega tunnistati Aktsiaselts Fujitsu Estonia pakkumus edukaks. 2 Vaadata vaidlustus läbi kirjalikult. 1 Jätta menetluskulud tervikuna Haridus- ja Teadusministeeriumi kanda ja mõista AKTSIASELTS HELMES menetluskulud välja Haridus- ja Teadusministeeriumilt. ASJAOLUD 1.1 Haridus- ja Teadusministeerium (hankija) avaldas 3.10.2024 avatud hankemenetlusena riigihanke „Õppeinfosüsteemi Tahvel arendus- ja hooldustööd” (riigihange). Riigihanke objektiks oli Õppeinfosüsteemi Tahvel arendus- ja hooldustööd. 1.2 09.12.2024 otsusega tunnistas hankija vastavaks kolm esitatud pakkumust pakkujatelt Aktsiaselts Fujitsu Estonia (kolmas isik), Bitweb OÜ ja AKTSIASELTS HELMES (vaidlustaja) ning lükkas tagasi pakkuja SRINI OÜ pakkumuse. Samal päeval tehti teatavaks ka edukaks tunnistamise otsus. Edastatud otsuse kohaselt omistati edukast pakkujast kolmandale isikule 81,89 hindepunkti, kusjuures maksumuse eest 55,8904 hindepunkti ja kvaliteedi eest 26 hindepunkti. Bitweb OÜ-le omistati hindamise tulemusel 72 hindepunkti, kusjuures maksumuse eest 60 hindepunkti ja kvaliteedi eest 12 hindepunkti. Vaidlustajale omistati 68,71 hindepunkti, kusjuures maksumuse eest 56,7123 hindepunkti ja kvaliteedi eest 12 hindepunkti. 1.3 Eelnevast tulenevalt juhul, kui vaidlustajale omistataks 26 või 40 hindepunkti, oleks võimalik vaidlustajal osutuda edukaks pakkujaks, kuivõrd vastavalt oleks omistatav hindepunktide kogusumma 82,7123 või 96,7123 hindepunkti, mis on enam kui eduka pakkuja 81,89 hindepunkti. Seega on vaidlustajal reaalne võimalus vaidluse eduka lahenemise korral osutuda riigihankes edukaks pakkujaks. 1.4 Vaidlustaja on seisukohal, et hankija on pakkumuste hindamisel rikkunud riigihangete seadust (RHS) ja riigihanke alusdokumentide osaks olevat hindamismetoodikat. Õiguspärase hindamise korral tuleb riigihankes edukaks tunnistaja vaidlustaja pakkumus, mistõttu on vaidlustajal ka kaebeõigus RHS § 185 lg 1 mõttes. 1.5 Hankija saatis nii vastavus- kui ka edukaks tunnistamise otsuse vaidlustajale 09.12.2024. Seega on vaidlustus esitatud tähtaegselt (RHS § 189 lg 5). PÕHJENDUSED Õiguslikud põhjendused 2.1 Pakkumuste hindamise ja edukaks tunnistamise otsus on hindamisotsus, ning VAKO peab kontrollima sisuliselt vaidlustaja pakkumusele antud hinnangute põhjendatust, iseäranis, kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid, samuti, kas hindamine toimus RHAD-s teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt (RHS § 117 lg 1). VAKO ega kohus ei pea sedalaadi hinnangute kontrollimisel asendama hankija hinnanguid enda omadega ega kõrvaldama kõiki mõeldavaid kahtlusi (vt ka RKHK otsus nr 3-20-718/28, p 18), kuid kõrvaldada tuleb aga vähemalt olulised kahtlused ning selleks ei piisa üldsõnalistest ja põhistamata selgitustest (RKHKo 3-20-1198 p 17: 3-20-924/24, p 31; 3-3-1-50-15, p 23). Halduse hindamisotsuste puhul ei ole kohtul üldjuhul keelatud teha intensiivsemat kontrolli, sh asendada haldusorgani hinnanguid enda omadega, põhjendades sellist otsustust. HKMS § 158 lg 3 kolmanda lausega sarnanevat üldist keeldu hindamisotsuste puhul pole, sest õigusmõistete sisustamine ja faktiliste olukordade hindamine on kohtuvõimu põhifunktsioon, mitte täidesaatva riigivõimu monopol (RKHKo nr 3-20-924/24, p 32; 3-17-1545/81, p 26). PS § 146 esimese lause kohaselt mõistab õigust ainult kohus. Sellest tulenevalt ei ole kohus õiguse tõlgendamisel ja kohaldamisel, sh õigusliku tähendusega faktiliste asjaolude tuvastamisel seotud ühegi teise instantsi ega isiku seisukohtadega (RKHKo 3-20-1198, p 14, VAKOo 283-20/227164, p 16). Ratsionaalsuse või ilmselgete vigade testist tuleb minna kaugemale, kui õiguste riive on intensiivne ning tegemist on tiheda õigusliku raamistikuga (RKHKo 3-20-2474, p 20). 2.2 Seega kokkuvõttes peab VAKO kontrollima, kas hankija hindas vaidlustaja pakkumust kooskõlas etteantud hindamiskriteeriumitega ja arvestas asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid. 2.3 Hankija on riigihanke alusdokumentides ette näinud, et ta hindab pakkuja esitatud näidisülesande kirjeldust ja seda nii hindamiskriteeriumites kui ka pakkumuse esitamise ettepanekus. Seega on hankija teinud 09.12.2024 edukaks tunnistamise otsuse raames hindamisotsuse. Tallinna 2  Halduskohus on otsuses 3-21-1811 selgitanud, et loovtöö hindamisel tuleb arvestada järgmisi põhimõtteid: 1) kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte; 2) kui hankija määrab detailid kindlaks, tuleb neid hindamisel järgida; 3) väga üldsõnalised põhjendused võivad olla vastuolus RHS § 117 lg-ga 1. Samas lahendis rõhutati, et hankijal on kohustus anda põhjalikud selgitused, et tagada hinnete kujunemise läbipaistvus ja kontrollitavus. Käesoleval juhul on ilmne, et hindamisel on aluseks võetud ootusi, mida ei olnud RHAD-s sõnastatud ning seega lähtutud detailidest, mida ei olnud hindamise eelselt kindlaks määratud ega sätestatud. Kolmanda märkuse puhul on komisjon teinud märkuse, mis on vastuolus RHAD-s märgituga ning asunud nõudma vaidlustajalt midagi, mida näidisülesandes sisalduma ei pidanudki hankija määratud tingimuste kohaselt. 2.4 Riigikohtu praktika kohaselt (RKHKo 3-20-1198, p 14) tuleb hindamisotsuste õiguspärasuse kontrollimisel mh lähtuda ilmselgete vigade testist. Ilmselgete vigade test tähendab, et on ilma pikema analüüsita on ilmne, et haldusorgan on tegutsenud meelevaldselt või vastuolus õigusnormidega (viidatud kolleegiumi otsusele asjas 3-3-1-51-16, p 17.2). Antud juhul ei ole hankija kohtupraktikas tunnustatud põhimõtteid järginud ning eelpool kirjeldatud näidisülesande hindamisel on hankija ilmselgelt tegutsenud meelevaldselt jättes pakkuja pakkumusele asjakohased hinded omistamata. Keelatud on tõlgendada pakkumuste hindamise kriteeriume hankemenetluses osalejaid kahjustaval moel ning tuletada neist meelevaldselt tingimusi, mida RHAD-s sätestatud ei ole (TlnRKo 3-15-2102, p 1). 2.5 Lisaks on oluline märkida, et kuivõrd RHAD-s endas sisalduvad erinevad sõnastused sama asja osas, st esineb grammatilisi ebaselgusi näidisülesande dokumendi ja hindamismetoodika vahel, siis tuleb lähtuda siinkohal valdkonna mõistliku isiku arusaamast ning tõlgendada vastuolud vaidlustaja kasuks. Ebaselgete või puudulike hankedokumentide riski ning vastutust kannab hankija (vt näiteks VAKOo asjas 255-20/227269 ja Riigikohus otsuse asjas 3-3-1-24-13). Seega kui hankija juhised on olnud ebaselged, siis ei saa pakkujale vähem punkte omistada pelgalt seetõttu, et hankija ei kirjeldanud piisavalt selgelt oma ootusi näidisülesande püstitamisel ja hindamismetoodika kirjeldamisel. Hankija peab jääma hindamiskriteeriumi sama tõlgenduse juurde kogu menetluse ajaks (EKo C-19/00, p 43) ega saa omistada hindamiskriteeriumile tõlgendust, mida sellel asjakohaseid tõlgendamiskaanoneid kasutades ei ole (VAKOo 156-17/189268, p 20; VAKOo 188-17/191029). 2.6 Hankija peab hindamise läbi viima objektiivselt, läbipaistvalt ja kontrollitavalt, mis võib olla problemaatiline olemuselt subjektiivsete hindamiskriteeriumi korral, mida käesoleva hanke hindamismetoodika kahtlemata on. Sellises olukorras peab hankija tagama hindamise objektiivsuse valdkonnas tunnustatud eksperdi või ekspertide kaasamise teel, kes viivad hindamise läbi, tuginedes asjas olulise tähtsusega asjaoludele vastavalt valdkonnas kehtivatele kutsetavadele – käesoleval juhul ei ole teada, kuidas hankekomisjon moodustati, kes sinna kuulusid, mis on nende kompetents ja taust, kui palju neid on ning kas tegemist on konsensusliku hindamisega või mõne muu metoodika alusel (nt keskmine) hindamisega. Tegemist on täielikult läbipaistmatu hindamisega, mis on lubamatu ja vastuolus RHS § 3. 2.7 Kuivõrd edukaks tunnistamise otsuse näol on tegemist kaalutlusotsusega, peab otsus sisaldama asjakohaseid õiguslikke aluseid ja faktilisi asjaolusid, mis kaalutlusotsuseni viisid ning mis võimaldavad otsuse kohtulikku kontrolli. Olukord, kus hindamiskriteerium on väga üldsõnaline ning sellest ei nähtu konkreetsed asjaolud, mida hankija selle puhul tegelikult hindab, paneb hankijale erilise vastutuse hindamise kriteeriumi kohaldamise põhjendamisel (VAKOo 181-14/151310). Käesoleval juhul ei ole põhjendusi seotud ei RHAD nõuetega ega ka hindamismetoodikaga, mistõttu ei ole aru saada ka täpselt sellest, millistes alakriteeriumites on punkte maha võetud ning kuidas on lõplik hindepunktide arv kujunenud. 2.8 Olukorras, kus hankija on hinnanud pakkumusi kvaliteedikriteeriumi alusel, kuid põhjendused hindepunktide andmise osas on väga lakoonilised ega võimalda aru saada, millest lähtuvalt on üks 3  või teine pakkumus konkreetses hindamiskategoorias vastava arvu hindepunkte saanud, on otsus vastuolus RHS § 117 lg 1 teise lausega ning § 3 p-s 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtetega. Hankija hinded on sellisel juhul jälgimatud ja meelevaldsed ega võimalda jälgida hankija otsustuskäiku, mis tingib hindamise protsessi ja edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasuse (VAKOo 140-18/197708, p 23-28). 2.9 Seega kokkuvõtlikult on hankija eksinud nii RHAD-s sätestatu vastu kui ka RHS § 117 lg 1 ja RHS § 3 osas, tehes hindamisel ilmsed vead, mis tõid omakorda kaasa sellise pakkumuse edukaks tunnistamise, mis ei ole majanduslikult soodsaim ehk eduka pakkujaga ei tohiks hanketingimuste korrektsel kohaldamisel lepingut sõlmida. Riigihanke alusdokumendid seoses vaidlusaluse näidisülesande vastavuse ja hindamisega 2.10 Riigihankes toimus hindamine kahe hindamiskriteeriumi alusel – arendustöö tunnihinna maksumus (60%) ja näidisülesande lahendamise kvaliteet ja nõuetele vastavus (40%). Näidisülesandele rakenduvad vastavustingimused olid kirjeldatud alusdokumendis „Lisa 6 Näidisülesande kirjeldus“. Näidisülesandeks oli luua õppeinfosüsteemis Tahvel õppija rollile ruumide broneerimise funktsionaalsus ning kooli administratiivsele töötajale võimalus määrata koolipõhiseid seadeid, mis võimaldab koolil reguleerida ja hallata õppijate broneerimisõigusi vastavalt kooli individuaalsetele vajadustele. 2.11 Hankija kirjeldas Lisas 6, et ülesande lahendusena oodatakse pakkuja visiooni: 2.11.1 kuidas toimub õppija rollis vabade ruumide otsing ja 2.11.2 kuidas toimub õppija rollis vabade ruumide broneerimine ning 2.11.3 kuidas toimub administratiivse töötaja rollis koolipõhise seadistuse (eelistuste) määramine ja 2.11.4 kuidas need on visuaalselt lahendatud. 2.12 Hankija märkis täiendavalt, et „Efektiivsuse hindamisel arvestame, kuidas ruumide otsing ja broneerimine on süsteemis visuaalselt lahendatud ning kuidas on see tehniliselt üles ehitatud; kuidas on lahendatud koolipõhine seadistus. Tuleb välja tuua kõik õppuri rolli vaated ja tegevused. Kirjeldada, mida on vajalik süsteemi juures muuta ning kuidas seda on planeeritud teha.“ Seega selgitas hankija, et näidisülesande koostamisel tuleb esitada üksnes visioon muudatustest, mis on vajalik olemasoleva süsteemi juures muuta ehk grammatiliselt tõlgendades ei olnud vajalik kirjeldada või kinnitada, mis osas süsteem jääb samaks ehk ei vaja muudatust. 2.13 Kokkuvõtlikult loetleb hankija, et näidisülesande lahendus peab sisaldama järgmist: 2.13.1 tehniline kirjeldus ja kasutatavad tehnilised komponendid; 2.13.2 kasutajate rollide õigused/kohustused/võimalused; 2.13.3 klikitav prototüüp lähenemise testimiseks (hindamismetoodikas kirjeldatud ulatuses); 2.13.4 funktsionaalsuse realiseerimise projektiplaani (punktis „Hankija ootused ja nõuded broneerimismooduli visioonile„ ja hindamismetoodikas kirjeldatud ulatuses), kus tuleb esitada tegevuste loetelu koos tähtaegade, mõõdetavate tulemite ja ressursi kasutusega (hinnang töömahule); tegevuste kirjeldused ja mahud peavad olema realistlikud ning võimaldama saavutada kvaliteetseid tulemusi pakkumuses esitatud tähtajaks; välja on toodud projektiga seotud riskid ja nende leevendamismeetmed. 4 2.14 Näidisülesande hindamiskriteeriumite hindamismetoodika on kirjeldatud alusdokumendis „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“. Selles alusdokumendis oleva info kohaselt: 40 punkti saab pakkumus, 26 punkti saab pakkumus, 12 punkti saab pakkumus, mis vastab kõigile milles esineb üks või mitu milles esineb üks või mitu järgmistele tingimustele: puudust: järgnevat puudust: näidisülesande vastuses on näidisülesande vastuses on näidisülesande vastuses on selgelt ja üheselt selgelt, arusaadavalt ja keskpäraselt kirjeldatud arusaadavalt ja struktureeritult kirjeldatud ruumide broneerimine, millest struktureeritult kirjeldatud loodav lahendus on üldjoontes võimalik siiski loodav lahendus aru saada, kuidas kirjeldatud probleemi planeeritakse lahendada esitatust nähtub selgelt, esitatust nähtub selgelt, kõik näidisülesandes kuidas ruumide broneerimine kuidas ruumide broneerimine tulemina soovitud aspektid õppija rollis töötab õppija rollis töötab ei ole kaetud kõik moodulid ja nende kirjelduse detailsuses esineb esineb puudujääke kirjelduse muutmise vajadus on väheolulisi puudujääke detailsuses ning vastuolusid kirjeldatud kirjelduse eri osade vahel broneerimise mooduliga kõik näidisülesandes esitatu osas tekib 5 või lisanduv töömaht tulemina soovitud aspektid rohkem küsimust või märkust õppeasutusele on minimaalne on kaetud pakutava lahenduse või selle puuduvad vastuolud eksisteerivad väheolulised põhjenduste kohta kirjelduse eri osade vastuolud kirjelduse eri osade vahel täiendavad küsimusi ei ole esitatu osas tekib 1 - 3 küsimust või märkust pakutava lahenduse põhjenduste kohta 2.15 Hankedokumentides puudub informatsioon selle kohta, kuidas hankija hindamise läbi viib, mistõttu pole selge, kas hindamine on läbiviidud RHS § 3 põhimõtetega kooskõlas, tagades pakkujate võrdse kohtlemise, tulemuse kontrollitavuse ja läbipaistvuse. Hankija on tagasisides teinud märkused ja küsimused „ootuste“ osas, mida RHAD ei sisaldanud 2.16 Hankija on tagasisidestanud edukaks tunnistamise otsuse lisas 4-2 vaidlustajale 12 hindepunkti andmist viie erineva kriteeriumi alusel. Vaidlustaja on lisanud enda näidisülesande kirjelduse lisana 1. 2.17 Esmalt selgitab komisjon tagasisides vaidlustajale, et [ärisaladus eemaldatud]. 2.18 Vaidlustaja on seisukohal, et [ärisaladus eemaldatud]. 2.18.1 Vaidlustaja lähtus näidisülesandena visiooni loomisel sellest, et [ärisaladus eemaldatud]. 2.18.2 [ärisaladus eemaldatud]. Sellist soovi ega ootust aga riigihanke alusdokumentidest tuvastada võimalik ei ole, mistõttu ei saanud hindamiskomisjon sellisel põhjendusel hindepunkte ka langetada. Komisjon ei ole selgitanud, millise alakriteeriumi kontrolli viidatud põhjendusega kirjeldatakse. 2.19 Teisena tõi komisjon välja, et [ärisaladus eemaldatud]. 5 2.19.1 Alustuseks selgitab vaidlustaja, et [ärisaladus eemaldatud]. 2.19.2 Näidisülesande tehnilise lahenduse kirjeldamisel lähtus vaidlustaja seega üksnes kitsalt näidisülesandele seatud nõudest, [ärisaladus eemaldatud]? 2.19.3 Seega arvestades, et [ärisaladus eemaldatud]. 2.20 Kolmandana on komisjon märkinud, et [ärisaladus eemaldatud]. 2.20.1 Hankija on sätestanud näidisülesande lk 2 järgmist: „Kirjeldada, mida on vajalik süsteemi juures muuta ning kuidas seda on planeeritud teha.“ [ärisaladus eemaldatud]. 2.20.2 Tegemist oli funktsionaalsusega, mis oli kirjeldatud nii hankija poolt läbi viidud demos kui ka kasutusjuhendis1 alates leheküljest 46. Kasutusjuhendile oli viidatud tehnilises kirjelduses. [ärisaladus eemaldatud]. 2.21 Neljandana on komisjon märkinud, et [ärisaladus eemaldatud]. 2.21.1 Vaidlustaja on seisukohal, et [ärisaladus eemaldatud]. 2.21.2 Vaidlustaja kirjeldas näidisülesandes, et [ärisaladus eemaldatud]. 2.21.3 Seega on hindamiskomisjon jätnud sisuliselt kontrollimata osa vaidlustaja tööst, esitades sellele etteheiteid, mis ei ole selgelt kooskõlas vaidlustaja esitatud pakkumuse sisuga. 2.22 Viimaks on komisjon heitnud vaidlustajale ette järgmist: [ärisaladus eemaldatud]. 2.22.1 Vaidlustaja on seisukohal, et [ärisaladus eemaldatud]. 2.22.2 Seega lühidalt on komisjon taas hinnanud midagi, mis ei olnud ei näidisülesande vastavuse ega hindamise osaks. Komisjon on sõnastanud „ootuse“ hindamise tagasisides, kuid ei ole seda teinud RHAD-s selliselt, et vaidlustaja oleks saanud näidisülesande koostamisel sellega arvestada. Seeläbi on hankekomisjon asunud looma tingimusi ja hinnanud ootusi, millega tegelikkuses pakkujad arvestada ei saanud. Kui siis üksnes pakkuja, kes on ka varasemaid etappe arendanud ehk edukas pakkuja. Hankekomisjon oleks pidanud vaidlustaja näidisülesande kirjeldusele omistama 40 hindepunkti 2.23 Vaidlustaja hinnangul ei ole komisjon omistanud seega näidisülesandele korrektset arvu hindepunkte. Vaidlustajale ei ole ette heidetud ühtki maksimaalsete hindepunktide eelduseks olevaid asjaolusid ning esitatud etteheited ei ole sisuliselt põhjendatud. Vaidlustaja näidisülesanne vastab selgelt järgmistele nõuetele: 2.23.1 Näidisülesande vastuses on selgelt ja üheselt arusaadavalt ja struktureeritult kirjeldatud loodav lahendus – selles osas ei ole komisjon tagasisides teinud mitte ühtki etteheidet ehk eeldus on täidetud; 1 Ligipääsetav siit: https://projektid.edu.ee/display/IS2/Kasutusjuhendid?preview=/17631005/17631012/HOIS_koolitus_kutse _tunniplaan.docx 6 2.23.2 Esitatust nähtub selgelt, kuidas ruumide broneerimine õppija rollis töötab – selles osas ei ole komisjon tagasisides teinud mitte ühtki etteheidet ehk eeldus on täidetud; 2.23.3 Kõik moodulid ja nende muutmise vajadus on kirjeldatud – [ärisaladus eemaldatud]; 2.23.4 Broneerimise mooduliga lisanduv töömaht õppeasutustele on minimaalne – selles osas ei ole komisjon tagasisides teinud mitte ühtki etteheidet ehk eeldus on täidetud; 2.23.5 Puuduvad vastuolud kirjelduse eri osades – selles osas ei ole komisjon tagasisides teinud mitte ühtki etteheidet ehk eeldus on täidetud; 2.23.6 Täiendavaid lisaküsimusi ei ole – [ärisaladus eemaldatud]. 2.24 Kokkuvõtlikult pidanud komisjon omistama seega vaidlustajale 40 hindepunkti, mille alusel oleks vaidlustaja osutunud ka edukaks pakkujaks. Kokku oleks vaidlustaja pakkumusele omistatav hindepunktide kogusumma 96,7123 hindepunkti, mis on enam kui eduka pakkuja 81,89 hindepunkti. Alternatiivselt pidanuks vaidlustaja näidisülesandele omistama 26 hindepunkti 2.25 Taganemata eelpool toodust on vaidlustaja alternatiivselt seisukohal, et vaidlustaja näidisülesandele oleks pidanud omistama vähemalt 26 hindepunkti, kuivõrd ka kõik 26 hindepunkti saamise eeldused on täidetud: 2.25.1 Näidisülesande vastuses on selgelt, arusaadavalt ja struktureeritult kirjeldatud loodav lahendus – selles osas ei ole komisjon tagasisides teinud mitte ühtki etteheidet ehk eeldus on täidetud; 2.25.2 Esitatust nähtub selgelt, kuidas ruumide broneerimine õppija rollis töötab – selles osas ei ole komisjon tagasisides teinud mitte ühtki etteheidet ehk eeldus on täidetud; 2.25.3 Kirjelduse detailsuses esineb väheolulisi puudujääke – selles osas ei ole komisjon tagasisides teinud mitte ühtki etteheidet ehk eeldus on täidetud; 2.25.4 Kõik näidisülesandes tulemina soovitud aspektid on kaetud – [ärisaladus eemaldatud]; 2.25.5 Eksisteerivad väheolulised vastuolud kirjelduse eri osade vahel – selles osas ei ole komisjon tagasisides teinud mitte ühtki etteheidet ehk eeldus on täidetud; 2.25.6 Esitatu osas tekib 1-3 küsimust või märkust pakutava lahenduse põhjenduse kohta – [ärisaladus eemaldatud]. 2.26 Kokkuvõtlikult juhul, kui VAKO leiab, et ei vaidlustaja pakkumusele ei ole võimalik omistada 40 hindepunkti, siis on täidetud ka 26 hindepunkti saamise eeldused ning hindamiskomisjon peab vastavalt vaidlustaja pakkumust hindama. Ka sellisel juhul osutuks vaidlustaja esitatud pakkumus edukaks, kuivõrd hindepunktide tulemusel oleks vaidlustajal rohkem hindepunkte kui edukal pakkujal. Kokku oleks vaidlustaja pakkumusele omistatav hindepunktide kogusumma 82,7123 hindepunkti, mis on enam kui eduka pakkuja 81,89 hindepunkti. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1 Esindus. Vaidlustaja nimel esitab vaidlustuse Advokaadibüroo Matteus vandeadvokaat Kadri Matteus, kes kinnitab enda esindusõigust. 7 3.2 Vaidlustuse läbivaatamine. Vaidlustaja soovib vaidlustuse läbivaatamist kirjalikult. 3.3 Riigilõiv. RHS § 186 ja riigilõivuseaduse § 258 lg 1 p 2 koosmõjust tuleneb, et käesoleva vaidlustuse esitamiselt kuulub tasumisele riigilõiv summas 1280 eurot. Vaidlustaja on riigilõivu tasunud enne vaidlustuse esitamist. Riigilõivu tasumist tõendav maksekorralduse väljatrükk on lisatud vaidlustusele (lisa 1). 3.4 Vaidlustuse tähtaegsus. Hankija saatis otsuse vaidlustajale 09.12.2024. Vaidlustus on tähtaegne (RHS § 189 lg 5). 3.5 Ärisaladus. Vaidlustus on koostatud kahes versioonis. See versioon on konfidentsiaalne ja palume seda kolmandale isikule mitte edastada. Kolmandale isikule on koostatud kaetud versioon, millest on eemaldatud konfidentsiaalne informatsioon. Vaidlustaja on ära katnud need osad põhjendustes, millest on näha või millest on tuletatav vaidlustaja näidisülesande sisu. Kolmas isik on vaidlustaja konkurent, mille tõttu ei saa kolmandale isikule näidisülesande sisu detailsemas ulatuses väljastada. Võttes arvesse, et vaidlustaja pakkumust hindas hankija ning kolmas isik ei saa hankija kaalutlusi sisustama hakata, ei ole ka vajadust kolmandale isikule lisa 1 ja ärisaladusega osade esitamiseks vaidlustusest. Ärisaladus on EKTÄKS § 5 lg 2 järgi teave, mis ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav nende ringkondade isikutele, kes tavaliselt kõnealust laadi teabega tegelevad, millel on kaubanduslik väärtus oma salajasuse tõttu ja mille üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas. Näidisülesande sisu vastab kõikidele nendele eeldustele, kuivõrd näidisülesanne ei ole üldteada ega kergesti kättesaadav kellelegi teisele peale vaidlustaja, näidisülesanne on vaidlustaja oskusteabe pinnalt koostatud intellektuaalne omand ning sellel on kaubanduslik väärtus, kuna näidisülesandes realiseeritud lahendusi võib vaidlustaja kasutada ka tulevikus. Palume ka hankijal vastuse koostamisel lähtuda vaidlustaja määratud ärisaladuse ulatusest ja kaitsest. 3.6 Teadete ja dokumentide edastamine. Vaidlustaja palub kõik käesoleva vaidlustusmenetlusega seotud dokumendid, teated jms. edastada enda volitatud esindaja e-posti aadressile [email protected]. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Kadri Matteus vandeadvokaat AKTSIASELTS HELMES volitatud esindaja LISAD: 1 Näidisülesanne (ärisaladus); 2 Maksekorraldus. 8  MAKSEKORRALDUS NR SE210722 MAKSJA / REMITTER / ПЛАТЕЛЬЩИК KUUPÄEV / DATE / ЧИСЛО AS HELMES 17.12.2024 MAKSJA KONTO NR / REMITTER´S ACC. / № СЧЕТА ПЛАТЕЛЬЩИКА REG. NR / REG. NO / РЕГ. № SELGITUS / DETAILS OF PAYMENT / ОБъЯСНЕНИЕ ПЛАТЕЖА 10364097 (Registreerimisnumber) Riigilõiv EE522200221001152639 MAKSJA PANK / REMITTER´S BANK / БАНК ПЛАТЕЛЬЩИКА Swedbank AS SAAJA / BENEFICIARY / ПОЛУЧАТЕЛЬ RAHANDUSMINISTEERIUM SAAJA KONTO NR / BENEFICIARY´S ACC. / № СЧЕТА ПОЛУЧАТЕЛЯ VIITENUMBER / REFERENCE NO / НОМЕР ССЫЛКИ EE932200221023778606 2900082126 SAAJA PANK / BENEFICIARY´S BANK / БАНК ПОЛУЧАТЕЛЯ SUMMA / AMOUNT IN FIGURES / СУММА TEENUSTASU / CHARGES / ТАРИФ Swedbank AS 1 280.00 EUR 0.00 SUMMA SÕNADEGA / AMOUNT IN WORDS / СУММАПРОПИСЬЮ Üks tuhat kakssada kaheksakümmend eurot 00 senti MAKSEKORRALDUSE LISAINFO (NB! Täita ainult sel juhul, kui saaja on vastava info edastamist nõudnud) MAKSJA MAKSETUNNUS/ ORIGINATORS REFERENCE/ ПЛАТЁЖНЫЙ ПРИЗНАК ПЛАТЕЛЬЩИКА SAAJA ID/ BENEFICIARY`S ID/ ID ПОЛУЧАТЕЛЯ TEGELIKU MAKSJA NIMI/ ULTIMATE DEBTOR`S NAME/ ИМЯ ФАКТИЧЕСКОГО ПЛАТЕЛЬЩИКА TEGELIKU MAKSJA ID/ ULTIMATE DEBTOR`S ID/ ID ФАКТИЧЕСКОГО ПЛАТЕЛЬЩИКА TEGELIKU SAAJA NIMI/ ULTIMATE CREDITOR`S NAME/ ИМЯ ФАКТИЧЕСКОГО ПОЛУЧАТЕЛЯ TEGELIKU SAAJA ID/ ULTIMATE CREDITOR`S ID/ ID ФАКТИЧЕСКОГО ПОЛУЧАТЕЛЯ MAKSJA EES-JA PEREKONNANIMED, ALLKIRJAD / PITSER PANGA MÄRGE/ BANK`S NOTE/ ПОМЕТКA БAНКА REMITTER’S NAMES AND SURNAMES, SIGNATURES / STAMP / ИМЕНА И ФАМИЛИИ, ПОДПИСИ / ПЕЧАТЬ ПЛАТЕЛЬЩИКА 2024121700567377 KÄESOLEVA MAKSEKORRALDUSE ALLKIRJASTAMISEGA KINNITAN, ET OLEN TUTVUNUD JA NÕUSTUN SWEDBANK AS KEHTIVA HINNAKIRJA JA MAKSETEHINGUTE TEOSTAMISE TINGIMUSTEGA. ПОДПИСАНИЕМ НАСТОЯЩЕГО ПЛАТЕЖНОГО ПОРУЧЕНИЯ ПОДТВЕРЖДАЮ, ЧТО Я ОЗНАКОМИЛСЯ/ОЗНАКОМИЛАСЬ И СОГЛАСЕН/СОГЛАСНА С ДЕЙСТВУЮЩИМИ В SWEDBANK AS ПРЕЙСКУРАНТОМ И УСЛОВИЯМИ ОСУЩЕСТВЛЕНИЯ ПЛАТЕЖНЫХ ОПЕРАЦИЙ. BY SIGNING THIS PAYMENT ORDER I WARRANT AND REPRESENT THAT I HAVE EXAMINED AND CONSENT TO THE EFFECTIVE PRICE LIST AND CONDITIONS FOR MAKING PAYMENT TRANSACTIONS OF SWEDBANK AS.