Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskuse põhimäärus

Moodustamisettepanek Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas ministeeriumi hallatava riigiasutuse Maaelu Infotehnoloogia Keskus moodustamiseks Ühendades IT abil Eestimaad Sisukord Sisukokkuvõte ............................................................................................................................ 3 I. MITKi moodustamise põhjendused........................................................................................ 4 IT konsolideerimise senine praktika .......................................................................................... 4 Ümberkorraldatavate asutuste IT hetkeseis ja probleemkohad ................................................. 6 Konsolideerimisest ja asutuse moodustamisest saadavad eelised ja kasu ................................. 8 II Andmed personali kohta....................................................................................................... 17 IT-asutus organisatsioonina ..................................................................................................... 11 MITK toimemudel ................................................................................................................... 12 Ühendamise etapid ................................................................................................................... 16 Asutuse struktuur ja koosseis ................................................................................................... 17 III. MITKi moodustamise majanduslikud kaalutlused ............................................................ 18 IV. MITKi moodustamisest tingitud muudatused õigusaktides .............................................. 20 2 Sisukokkuvõte Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile (edaspidi ka REM või ministeerium) ja tema valitsemisala asutustele pakub infotehnoloogia (edaspidi ka IT) teenuseid kaks IT-teenuste pakkujat. Maaelu Teadmuskeskusele, Põllumajandus- ja Toiduametile ning Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskusele pakub IT-teenuseid REMi infotehnoloogia osakond (edaspidi IT osakond), Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) pakub IT-teenuseid tema IT osakond. Lisaks viiakse läbi ministeeriumi ja allasutuste sisuosakondade poolt erinevaid infotehnoloogiaga seotud hankeid. Hetkeolukord ei ole jätkusuutlik ning järgides riigihalduse arengusuundi vajavad ministeeriumi IT valdkonna tugiteenused strateegilist korrastamist. Teiste ministeeriumide eeskujul neid ühte asutusse, kui valdkondlikku IT kompetentsikeskusesse, konsolideerides ja neis ühtseid juhtimispõhimõtteid rakendades on võimalik saavutada riigivalitsemist paremini toetavaid IT arendusi kulutõhusamalt, kvaliteetsemalt ning jätkusuutlikumalt. Arvestades suunda riigi tugiteenuste jätkuvale tsentraliseerimisele on tegemist ka IT valdkonna tugiteenuste võimaliku tsentraliseerimise ettevalmistamiseks vajaliku tegevusega, et IT valdkonna tugiteenuste pakkumine oleks riigi erinevates tegevusvaldkondades korraldatud sarnaselt ning selle juhtimine ja kuluarvestus oleks paremini võrreldavad. Käesoleva dokumendi eesmärk on teha regionaal- ja põllumajandusministrile Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine“ kinnitatud korra punkti 10 alapunkti 1 alusel ja arvestades regionaalministri 4. juuli 2024. a käskkirjaga nr 207 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskuse moodustamise juhtrühm“ moodustatud juhtrühma töö tulemusena valminud põhjendusi ettepanek korraldada ministeeriumi IT osakond ja PRIA IT osakond ümber nii, et need eraldatakse ministeeriumist ja PRIAst ning nende baasil moodustatakse ministeeriumi hallatav riigiasutus nimega Maaelu Infotehnoloogia Keskus (edaspidi MITK), kes hakkab edaspidi pakkuma IT-teenuseid nii ministeeriumile kui ka kõigile ministeeriumi valitsemisala asutustele. 3 I. MITKi moodustamise põhjendused IT konsolideerimise senine praktika Eestis algas IT valdkonna konsolideerimine vahetult pärast Euroopa Liiduga (edaspidi EL) liitumist. Ajal, kui oli võimalik saada suuremat rahastust infotehnoloogia arendamisele EL ühtekuuluvusfondidest, suurenes avaliku sektori teenustes infotehnoloogiliste vahendite abil pakutavate teenuste osakaal ning IT teenuste loomisega seotud ametikohtade arv. Läbi aastate on IT roll asutuste põhieesmärkide saavutamisel kasvanud hüppeliselt. IT administreerimise kvaliteet mõjutab oluliselt põhieesmärkide saavutamist ja kogu avaliku sektori arengut, mistõttu IT administreerimisel tuleb suuremat tähelepanu pöörata asutuste tegelikele ärivajadustele, tagada asutuste ja nende klientide kiire, paindlik ja efektiivne teenindamine. Tehnoloogilise mitmekesisusega terviksüsteemi keerukus ajas kasvab ning selle korrastamine muutub ajas kumulatiivselt kallimaks. Nõudlus serveri baastaristu mahtude järele kasvab Siseministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse hinnangul ca 20% aastas ning keskvalitsuse asutustes on igal aastal infotehnoloogia kogukulu suurenenud 10–20% võrra aastas.1 Tagamaks infotehnoloogiale seatud eesmärkide täitmist suurenevas tehnoloogilises võrgustikus, on mitmed riigid, sh Eesti, pidanud vajalikuks läbi viia järgmisi reforme: - IT protsesside tsentraliseerimist, mis hõlmab infosüsteemide haldust ja arendustegevust, andmete töötlemist jms; - IT-teenuste standardiseerimist, konkreetsema spetsialiseerumise võimaldamise ja ühtlustatud funktsioonide kaudu, eesmärgiga saavutada mastaabiefekt ja efektiivsuse tõus; - funktsioonisiiret, kus IT kui tugiteenus viiakse ministeeriumi või selle allasutuse põhitegevuse juurest ära ning selle eest vastutab eraldiseisev ministeeriumi poolt hallatav riigiasutus. Eestis on viidud läbi IT-teenuste konsolideerimised peaaegu kõikide teiste ministeeriumite haldusalades ning peamiselt funktsioonisiirde põhimõttel:  2006. aastal moodustas Justiitsministeerium Registrikeskuse ja Justiitsministeeriumi infosüsteemide talituse baasil valitsusasutuse poolt hallatava riigiasutuse ehk Justiitsministeeriumi Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK).  2008. aastal moodustati Siseministeeriumi Infotehnoloogia- ja Arenduskeskus (SMIT), mis koondas kogu Siseministeeriumi valitsemisala IT organisatsiooni ühe hallatava riigiasutuse juhtimise alla.  2011. aastal moodustati Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (RMIT).  2013. aastal moodustati konsolideeritud IT-keskus Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse (KEMIT). 1 PwC (PricewaterhouseCoopers Advisors). 2019. Riigi IKT baasteenuste konsolideerimise analüüsi eksperthinnang ja nõustamine. Koostatud vastavalt Rahandusministeeriumi ja PwC vahel sõlmitud lepingule, 21. oktoober 2019. 4   2017. aastal loodi Sotsiaalministeeriumi valitsemisalasse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK).  Välisministeeriumi IT valdkond on konsolideeritud Välisministeeriumi IT osakonda.  Kaitseministeeriumi valitsemisalas tagab IT-teenused Küberväejuhatus.  Haridus- ja Teadusministeerium on oma IT koondanud ministeeriumi tehnoloogia juhtimise osakonda.  Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Kultuurtuuriministeerium kasutavad IT-teenuste haldamisel segamudelit, kus teenuseid võetakse erinevatest IT majadest - Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusest (edaspidi RIT) töökoha ja majutusteenust, KEMITist ja RMITist tarkvaratoodete arendusteenust. Selliste IT-keskuste loomine on võimaldanud ministeeriumide haldusalas koondada IT- arenduse ja haldamisega seotud tegevused, ühtlustada ja standardiseerida pakutavaid IT- teenuseid ning vähendada asutuste koormust. IT-organisatsioonide ühendamine Eesti avalikus sektoris on viimase aastakümne jooksul pakkunud huvi erinevatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele. Nii mõnedki riigid on konsolideerinud kogu avaliku sektori IT riigiüleselt. Näiteks Saksamaa on loonud programmi Digitale Verwaltung 2020, mille eesmärk on muuta avalikud teenused digitaalseteks ja optimeerida valitsuse info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) infrastruktuur. Põhja-Iirimaal, Ühendriikides, Taanis ja mujal riikides on keskne digiteenuste osakond, mis pakub tugiteenuseid kõikidele valitsusasutustele. Euroopa Komisjon on korduvalt rõhutanud vajadust IT valdkonna korrastamise ja ühtlustamise järele2. See viitab asjaolule, et Euroopa Liit on väga selgelt defineerinud vajaduse IT valdkonna konsolideerimiseks mõistlikus ulatuses. Üldlevinud põhimõte on, et IKT valdkonna tähtsuse ja keerukuse kasv eeldab jõudude koondamist, kus koos tegutsedes on võimalik väljakutsetega paremini ning efektiivsemalt hakkama saada. Enamuse ühinemisnäidete puhul on varem ühe ministeeriumi valitsemisalas asuvates erinevates asutustes tegutsenud IT üksuste ühendamine olnud reeglina tingitud soovist saavutada suuremat tõhusust. Tõhusus seisneb eelkõige optimaalsete kuludega võimalikult hea kvaliteediga teenuste pakkumises. Määravaks saab IT valdkonna korrastatuse aste enne konsolideerimist. 2 Brüssel 16.12.2010 KOM(2010), Euroopa avalike teenuste koosvõime alused; Brüssel 15.12.2010 KOM(2010), Euroopa e-valitsuse tegevuskava 2011–2015 IKT-lahendused aruka, jätkusuutliku ja innovaatilise valitsemise edendamiseks jne. 5 Ümberkorraldatavate asutuste IT hetkeseis ja probleemkohad PRIA loodi valitsusasutusena 2000. aastal. PRIA ülesanneteks on riiklike toetuste, Euroopa Liidu põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste, Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi toetuste ning turukorralduslike toetuste andmise korraldamine ja ka seadusega ettenähtud põllumajandusega seotud riiklike registrite ja muude andmekogude pidamine, nende andmete töötlemine ja analüüsimine3. Kuigi ameti nimest võiks eeldada, et tegemist on kõigi põllumajanduse andmekogude pidajaga, siis tegelikkuses see nii ei ole. Näiteks Põllumajandus- ja Toiduameti põhimääruse4 § 6 punktis 5 on ameti ühe ülesandena nimetatud tegutsemine mitmete registrite vastutava ja volitatud töötlejana. REMi põhimääruse5 kohaselt on tema infotehnoloogia osakonna põhiülesanne korraldada ministeeriumis ja tema valitsemisalas olevas valitsusasutuses ning ministeeriumi hallatavas riigiasutuses, kelle infosüsteem on liidetud ministeeriumi infosüsteemiga, infosüsteemide arendamist ja haldamist, majutamist ja hooldust ning arvutiabi osutamist ja pakutavate teenuste nõuete väljatöötamist ning rakendamist. REMi valitsemisala infotehnoloogiavaldkonda on püütud viimase kümne aasta jooksul keskselt koordineerida, kuid tegevus ei ole olnud süsteemne. Selle tulemusena on jagunenud IT-teenuste pakkumine REMi valitsemisalale mitme osapoole vahel:  2015. aastal konsolideeriti Põllumajandus- ja Toiduameti IT REMi juhtimise alla.  2023. aastal liikus REMi alla ühistranspordi infosüsteemide valdkond.  PRIA arendab ja haldab infosüsteeme ning pakub taristu ja kasutajatoe teenust organisatsioonisiseselt.  Enamik asutuste kodu- ja teemalehtedest arendatakse läbi mitmete hankelepingute ja tellitakse haldusala asutuste erinevate osakondade poolt. REMi ja PRIA IT osakondades töötas 2024. aasta juulis kokku ca 80 inimest. Teadaolevalt teistel ministeeriumi valitsemisala asutustel oma koosseisus IT teenuste pakkumisega seotud ametikohti ei ole. Valitsemisalas IT valdkonna töökorraldus vajab korrastamist. Formaalsed ülesanded ei ole teatud ulatuses kooskõlas tegelikkusega, vastutused ja volitused on ebaselged ning IT ressurss kvaliteetse teenuse tagamiseks ebapiisav. Ehkki ministeeriumi valitsemisala asutuste6 põhiülesanded on erinevad, on suurimateks ühisteks valdkondadeks maakasutus, taime- ja loomakasvatus, maaelu, kalandus. Asutustele kehtivad samad REMi valitsemisala strateegilised alusdokumendid ning paljuski kattuvad infotehnoloogilised vajadused, mille abil avalikke teenuseid pakkuda. Asutuste ülesannete täitmise efektiivsus sõltub olulisel määral selle asutuse infotehnoloogia toe ja arenduse kvaliteedist ning IT-teenuste pakkumise võimekusest. Sama strateegia elluviimiseks erinevate 3 Põllumajandusministri 21.07.2000 määrus nr 52 „Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põhimäärus“ § 1 4 Maaeluministri 18.08.2020 määrus nr 57 „Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus“ 5 Vabariigi Valitsuse 22.06.2023 määrus nr 64 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus“ 6 METK, LABRIS, PTA, PRIA, REM. 6 IT osakondade teenuse kasutamine tähendab täna tööde dubleerimist, ristkasutuse võimekuse vähesust ning teenuste lõppkasutajatele ja klientidele tervikuna ebaselgemat korraldust, mis kokkuvõttes tähendab ebakvaliteetsemat teenushaldust. IT arendus ja haldus on üks tervik ning olukorras, kus äritegevuse protsessid sellises mahus valitsemisala asutuste vahel kattuvad, ei ole pikaajaliselt võimalik terviku toimimine erineva protsessiloogikaga. Täna on ministeeriumi valitsemisalas IT teenuste kvaliteet kõikuv nii asutuste kui ka teenuste lõikes. Selle tulemusena ei ole pakutavate IT teenustega rahul ei kliendid ega asutuste juhid. Konsolideerimine võimaldab ühtset infotehnoloogilist vaadet ministeeriumi strateegiliste eesmärkide elluviimisele ning võimalust pakkuda kodanikele ühtsemat ja personaalsemat teenust. REMi valitsemisalas ei ole olnud võimalik nii REMis kui ka PRIAs piisaval määral tagada tehnilist varustuskindlust. Viimastel aastatel esinenud IT süsteemide töö katkestused on näidanud, et asutustel on võimalik vaid lühiajaliselt oma ülesannete täitmist jätkata tehnoloogiat asendavate tegevuste (nn pabermenetlused) abil. Kogu informatsioon, mida asutused töötlevad, paikneb elektroonilistes andmebaasides ja ei ole dubleeritud paberkandjal. Infotehnoloogidelt eeldatakse nende süsteemide kõrget käideldavust (high availability) ja terviklust, rääkimata konfidentsiaalsuse tagamisest. Hetkel ollakse olukorras, kus olemasolevate ressurssidega on võimalik kriitilisi teenuseid üleval hoida ja arendada, kuid puudub raha, tööjõud ja osaliselt ka kompetents viia ellu IKT valdkonna arengut, parendada tarkvaraarenduse toimeprotsesside kvaliteeti, võtta kasutusele innovaatilisi lahendusi ning seeläbi aidata edukamalt kaasa riigi ja ministeeriumi valitsemisala asutuste efektiivsemale toimimisele. Digiriigi arengukava 20307 eesmärk: „Iga uus arendus peaks olema ehitatud pilvekõlblikuna ja iga vanem digiteenus on viidud üle pilvetaristule, kui see pole infoturbe vaates vastunäidustatud“ on REMi valitsemisala jaoks paljuski kättesaamatu. Jätkates sellistes tingimustes suureneb REMi valitsemisala IKT mahajäämus võrreldes teiste ministeeriumite valitsemisalade IKT tasemega veelgi. Ressursipuuduse tõttu on ka IT tööprotsessid optimeeritud tehniliste lahenduste abil miinimumtasemele, mis tähendab, et suuremate probleemide tekkimise korral jääb töö seisma – asendavad tegevused ja ajutised lahendused puuduvad enamikes tööliinides. Käideldavuse osas on IT osakonnad suutelised tagama teenuste toimimise üksnes tööpäeviti kella 9:00 – 17:00. Tööaja välisel ajal lahendatakse kriitilisi sündmusi ületundidest ning töötajate missioonitundest. 2024. aastal ei ole selline IT teenuse kättesaadavuse tase kvaliteetse IT teenuse näitajaks. Tänaseks on kujunenud olukord, kus mõne kriitilise IT riski realiseerumisel on valitsemisala asutuste töö suures osas halvatud mitmeteks nädalateks kui mitte kuudeks. Alarahastusest tulenevad suure mõjuga riskid on järk-järgult süvenenud ja tõenäosus nende realiseerumiseks on suur. Kohalik põllumajandus- ja toidutootmine on igapäevase toidujulgeoleku kindlustajana Eesti jaoks strateegiliselt tähtis majandusharu8. Toidu ja vee kättesaadavus on riigi toimepidevuse 7 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 2021. Eesti digiühiskond 2030. Valdkonna arengukava. 8 Värnik, R, Põder, A jt. 2022. Programmi RITA tegevuse projekti „Varustuskindluse tagamine toidu, esmatarbekaupade, isikukaitsevahendite ja vee tarneahelas Eestis“. Lõpparuanne. Eesti Maaülikool. 7 alustalaks ka riigikaitse arengukava kohaselt.9 Eesti põllumajandus- ja toidutootmist tuleb senisest märksa tõhusamalt nii tavapäraste riskide kui erakordsete kriiside eest kaitsta10. REMi valitsemisalas on mitmed andmekogud, mille andmestik on otseseks aluseks riigi toidujulgeoleku tagamisele. Igasugune katkestus või segadus REMi valitsemisala IT valdkonnas võib tähendada toidu varustuskindluse kadu. Senised tegevused 2023. aastal telliti PRIA poolt IKT toimemudeli analüüs CheckIT OÜ-lt11. Analüüsis tehti ettepanek suurendada ärilist vaadet tehnoloogia arendamises, kutsuda kokku ja käivitada valitsemisala IKT nõukogu töö, luua valitsemisala strateegilisi eesmärke toetav IKT strateegia ja rakendusplaan, organisatsiooni plaan ja riskiplaan ning käivitada koostöö riigi IKT arendusinitsiatiividega. 2024. aastal taaskäivitati valitsemisala ülene IT nõukogu. PRIA ja REM on võtnud tegevuskavva erinevate IT-ga seotud rollide täpsema sisustamise ja koolitamise12, et suurendada ühtsust Eesti IT sektoriga. 17. juuli 2024. a toimus REMis töörühma koosolek13, kus arutleti läbi valitsemisala jaoks kõige optimaalsem lahendus. Analüüsi tulemusena pakuti välja, et jätkusuutlikuks lahenduseks valitsemisala IT valdkonna korraldamisel oleks kõigi valitsemisala asutuste IT ülesannetega tegelevate struktuuriüksuste koondamine iseseisvaks hallatavaks riigiasutuseks. Otsustati alustada konsolideerimise tegevustega määratud projektijuhi eestvedamisel eesmärgiga formuleerida ettepanekud IT teenuste konsolideerimiseks ning vastava struktuuri loomiseks, et uus asutus saaks alustada tööd 2025. aasta 1. jaanuaril. Tõdeti, et isegi kui asutuse loomine nõuab kulutusi, on need kulutused võimalik katta ministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste ressursside ümberjagamise kaudu. Konsolideerimisest ja asutuse moodustamisest saadavad eelised ja kasu Eespool toodust lähtuvalt on selge, et REMi valitsemisala IT valdkonnas on vajalik läbi viia muutuseid. Selgelt on olemas teadmine ja eesmärk, et mida paremini kasutatakse riigi infosüsteemide võimalusi ja selles olevat teavet, seda paremad on valitsemisala asutuste pakutavad avalikud teenused. Valitsemisala asutuste IT ühtse juhtimise abil saab langetada efektiivsemaid otsuseid, milliste avalike teenuste arendamine ja millistes kanalites annaks ühiskonnale tervikuna suurimat kasu.14 9 Riigikantselei. 2021. Riigikaitse arengukava 2022-2031. 10 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. 12.11.2022. Toidujulgeolek. https://epkk.ee/toidujulgeolek/ 11 CheckIT OÜ. 28.08.2023. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti IKT toimemudel. Lõpparuanne. 12 IT rollid on tööülesanded, mis võivad aga ei pruugi kattuda ametikohajuhendi järgse ametinimetusega. Näiteks tooteomanik/- juht, ärianalüütik, äriarhitekt) 13 Roosbaum. K. 04.07.2024. REM-PRIA IT konsolideerimise esmane juhtrühm, koosoleku memo. 14 Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 12.07.2023. Digiteenuste arendamine. https://www.mkm.ee/digiriik-ja- uhenduvus/digiteenused/digiteenuste-arendamine 8 Erinevate osapoolte ootused IT-le on võimalik kokku võtta järgnevalt:  kliendisõbralik ja professionaalne teenindus. Protsessidele kuluva aja vähendamine, teenindamise kiirendamine ja kvaliteedi parendamine;  kulutõhusus (efficiency) ehk samade kulude eest parema kvaliteediga teenused;  suurem koostöö ning ühekordne õigete asjade tegemine (effectiveness);  asutuste võrdne ja ühetaoline kohtlemine ja info liikuvus;  innovatsiooni soodustamine;  asutuste põhiprotsesside igakülgne toetamine;  andmete töötlemisel kõrge turvalisuse ja isikuandmete töötlemise nõuete tagamine. PRIA ja REM IT-osakondade ülesanded, töökorraldus ja tegevuspraktika on piisavalt sarnased. Seda nii ärilise andmestiku kui ka haldamist vajava taristu näol. PRIA ja REMi IT-osakondade ühendamisel tagatakse nende kohustuste ja ülesannete võimalikult igakülgne ja standardiseeritud täitmine. Konsolideerimise tulemusel mõjutatakse järgnevaid teemasid. Teenindus Tekib üks IT valdkonnas vastutust ja kohustusi omav partner. Vähendatakse dubleerimist, sest IT-teenuseid pakutakse ühest allikast ning ühtsetel standarditel. Erinevate valitsemisala asutuste kliendid on suures osas samad – maaelu, põllumajanduse ja kalanduse valdkonnaga seotud füüsilised ja juriidilised isikud. Klienditeeninduse korrastamise ja standardiseerimisega tõuseb esmase teenuse kvaliteet ning nõuetekohast isikuandmete töötlemist on võimalik tagada keskse teenusena. Ühtne kliendihaldus võimaldab saada laiemat klientide tagasisidet, mis omakorda on eelduseks paremaks analüüsiks ja efektiivsemaks muudatuste juhtimiseks. Terviklikumad alusandmed tagavad lisaks ka parema partnerluse ministeeriumile poliitikakujundamisel ja digitaalsete arenduste tellimisel. Teenused digitaliseeritakse ühtse põhimõttega keskkondadesse; seeläbi suureneb kasutajarahulolu ja väheneb ajakulu vajalike toimingute tegemisel. REM ja asutused saavad edukamalt ellu viia personaalse riigi kontseptsiooni.15 Lisaks suureneb ka valitsemisala asutuste töötajatele kasutajatoe pakkumise võimekus, sest kasutajatoe spetsialistid paiknevad füüsiliselt nii Lõuna- kui ka Põhja-Eestis, mis võimaldab olla kliendile lähemal ning lahendada kiiremini ja odavamalt füüsilist sekkumist vajavaid probleeme. IT arendused IT arenduste osas standardiseeritakse moodustatavas riigiasutuses valitsemisala IT arendusprotsessid, mis on otsene kulude kokkuhoid. Tekib ühtne vaade kõikidele ministeeriumi valitsemisala IT arendustele, mis võimaldab rohkem taaskasutada ning ühtlustada tehnilisi komponente, tagades arenduskulude kokkuhoiu ja efektiivsema juhtimise. Tekivad paremad võimalused suuremate ja keerukamate arenduste korraldamiseks. Tarkvaratoote omaniku jaoks lihtsustub IT arenduste pakkumine, kuna tellimuste nõuded on 15 Personaalne riik on avaliku ja erasektori koostöös kujundatud visioon, et muuta digitaalsed teenused inimese ja ettevõtja jaoks efektiivsemaks. Avaliku sektori keerukus viiakse taustale ja Inimene saab oma toimingud aetud võimalikult lihtsalt ja siis, kui on vaja. Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. 05.02.2024. Personaalne riik teemaleht https://www.mkm.ee/personaalneriik 9 sarnased ja neid tehakse ühe kontaktpunkti kaudu. Senise mitme osapoolega seotud IT arenduste realiseerumine kiireneb ühe IT valdkonna riigiasutuse abil. Personal REMi ja PRIA IT-osakondade ühendamine ühte IT valdkonna riigiasutusse võimaldab laialdasemalt kasutada töötajate spetsialiseerumist ja omandatud parima praktika rakendamist. Oluliselt suureneb töötajate asendamise võimekus, mis tagab IT teenuse järjepideva kõrge kvaliteedi. Dubleerivate tegevuste konsolideerimisel vabanenud ressurssi arvelt on võimalik katta ka need IT valdkonnad mehitades ametikohad, mida tänase tööjõuressursi juures ei ole võimalik täita. Turvalisus Ühinemise tulemusena paraneb tunduvalt ministeeriumi valitsemisala IT süsteemide turvalisus. Seda on võimalik saavutada IT turvakorralduse ühtlustamise, IT ühise kompetentsi ja tehniliste vahendite optimaalsema kasutamise teel. Ühtsete taristulahendustega tekitatakse väärtus- ja kuluefektiivsus. Koostöö teiste asutuste ja riikidega Konsolideeritud keskne IT valdkonna asutus on partnerina teistele asutustele nii Eestis kui ka teistes riikides oluliselt tõsiseltvõetavam ja suutlikum kui tänased erinevate asutuste eraldiseisvad IT-osakonnad. Samuti saaks ministeeriumi poolt hallatav keskne IT asutus rohkem kaasa rääkida riigi IT võrgustikus. Koostöö võrdse partnerina (ministeeriumi IT asutusena) teiste ministeeriumite IT asutustega võimaldab võtta ka REMi valitsemisalas kasutusele nendes kasutatavaid praktikaid, optimeerida nende eeskujul tööprotsesse ja riske. Eestil kui piiratud ressurssidega väikesel riigil on hädavajalik efektiivselt töötav avalik sektor. Avaliku sektori efektiivsus tuleneb otseselt riigi infosüsteemidest, mis tagab riigiasutustele kiired menetlus- ja otsustusprotsessid ja võimaldab seeläbi efektiivse avaliku teenuse osutamist isikutele. Tänase riigi IT valdkonna (?) küllaltki eesrindliku olukorra on loonud hajusa teenusepõhise riigi infosüsteemi arendamine. Hajusa teenusepõhise riigi infosüsteemi arenduse eelduseks omakorda on nii infosüsteemide kui ka organisatsioonide tervikust lähtuva koostoimimise võime ja nende reeglite järgimine. Sageli ei arvestata riigi infosüsteemi kuuluvate infosüsteemide arendamisel erinevates ametiasutustes kokkulepitud reeglitega või loobutakse järgimisest, kuna need pole arendatava süsteemi vaates vajalikud ning nõuavad täiendavate ressursside panustamist. Seda vaatamata sellele, et avaliku teabe seaduse alusel on kehtestatud andmekogu asutamise või muutmise kooskõlastamise nõuded. IT-keskuses luuakse teenuste toetamiseks vajalikud rollid ja tööjaotus ning tagatakse teenuste tasemete pidev seire ja tagasiside kliendile. Moodustatava asutuse rolliks oleks valitsemisala infosüsteemide arendamisel riigiüleste nõuete ja reeglite ühtse järgimise ja riigi infosüsteemi kuuluvate infosüsteemide arendamisele ja haldamisele kehtestatud nõuetest kinnipidamise tagamine infosüsteemi kogu elutsükli jooksul. Eelduseks on, et IT-teenuste rahastamine on kokkulepitud ja tagatud. 10  Asutuse moodustamisega paraneb valitsemisala asutuste omavaheline koostöö, samuti paraneb koostöö era- ja kolmanda sektori ettevõtjate ja organisatsioonidega. Kuna valdav osa valitsemisalas arendatavatest infosüsteemidest peavad töötama koos teiste olemasolevate infosüsteemidega, andmeid ise saades või pakkudes, on koosvõime oluline selleks, et erinevad andmekogud ei koguks samu andmeid (once only põhimõte) ning infosüsteemide poolt pakutavad teenused oleksid klientidele lihtsad ja kättesaadavad. Selleks, et saaks rääkida riigi ja valitsemisala IT koosvõimest, st kokkulepitud nõuetest kinnipidamisest, tuleb üha rohkem keskenduda valitsemisala asutuste koostoimele. Koostoime on üheks probleemkohaks, mida Riigikontroll juba 2010. aasta aruandes 16 välja tõi: asutused ei planeeri oma IT arendusprojekte pikaajaliselt ette, nagu seda eeldab infoühiskonna arenguplaan, ei tee piisavalt koostööd teiste asutustega ning tegutsevad enamasti juhtkonna initsiatiivil ühe eelarveaasta lõikes, kusjuures soovida jätab ka võime nimetatud projekte edukalt lõpuni juhtida. Sarnastele järeldustele jõudis Riigikontroll ka 2019. aastal17. Valitsemisala keskse IT asutusena suudab MITK koordineerida valitsemisala sisest koostööd senisest tõhusamalt. Riigi ning era- ja kolmanda sektori koostöö edendamisel oleks moodustataval asutusel kolm rolli:  valitsemisala asutuste vaheliste IT projektide ühtne kavandamine ja juhtimine, mis pakub era- ja kolmanda sektori asutustele ühtsemaid ja kasutajasõbralikemaid teenuseid. Ühtsed teenused võimaldavad otsest kulude kokkuhoidu, mis täna tekivad erinevate IT lahenduste tõttu;  kõigi valitsemisala IT arendusprojektide koordineerimine;  koostöö erasektoriga parimate lahenduste leidmisel. MITKi roll seisneb ühest küljest olulisi IT teenuseid toetavate infosüsteemide turvalise majutuse korraldamises, teisalt aga institutsionaalse koostöö edendamises, mis hõlmab kogu valitsemisala IT valdkonna töö koordineerimist valitsemisala infosüsteemi parima arendamise ja haldamise eesmärgil. Hetkeolukorras, kus valitsemisala IT on killustunud, on keeruline integreeruda riigi teiste suuremate infotehnoloogiliste lahendustega (nt RITi pakutavate kesksete teenustega). Valitsemisala IT valdkonna korrastamine MITKi moodustamise kaudu suurendab riigi teiste suuremate infotehnoloogiliste lahendustega integreerumise võimekust ja annab perspektiivi tulevikuks olla osa ühtsest riigi IKTst. IT-asutus organisatsioonina MITK moodustatakse ministeeriumi poolt hallatava riigiasutusena, nagu seda on ka teised erinevate ministeeriumide IT asutused. MITK moodustatakse ministeeriumi sisemiste ressursside koondamise ning prioriteetide ümberseadmise kaudu. 16 Riigikontroll. 2010. „Riigi infosüsteemide arendusprotsessi tulemuslikkus“. Aruanne 17 Riigikontroll. 2019. „Avaliku sektori tarkvaraarenduse projektide juhtimine. Miks tarkvaraarendused ebaõnnestuvad?“ Aruanne 11 Eduka REMi ja PRIA IT osakondade ühendamise toimumiseks on analüüsitud ministeeriumi valitsemisala asutuste IT tööprotsesse ja ülesandeid. Selgitatud on välja, millised on asutuste töömeetodid ja teabesüsteemid. Ühtsetel IT protsessi standarditel luuakse teeninduskeskne asutus, kus liidetakse kahe asutuse IT osakonna tegevused ühtseks tervikuks. Arvestatud on teiste ministeeriumite IT asutuste parimaid praktikaid. MITK kujundab oma identiteedi ja võtab kasutusele sümboolika. Juhtimisstruktuuri koostamisel on silmas peetud, et asutuse parema juhtimise ja selguse huvides tuleb tema struktuuriüksuse nimedes selgelt välja tuua peamine, millega konkreetne üksus tegeleb. Sellega tagatakse klientide jaoks parem selgus ja arusaamine asutuse struktuurist ja ülesannetest. MITKis struktuur täidab ära vajalikud rollid kasutajasõbraliku ja nõuetele vastavate teenuste pakkumiseks. See on kriitiliseks eelduseks IT asutuse toimimiseks strateegilises vaates. Asutuses peab olema piisav kompetentsus koosseisulise personali või välise hankepartneri näol. REMi ja selle asutuste põhimääruste18 alusel majutab, haldab ja hooldab MITK infosüsteeme ning on andmete volitatud töötlejaks, mis on seotud:  Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika, kalandusturu ja kutselise kalapüügi korraldamise ning maaelu ja põllumajandusturu riiklike abinõude rakendamisega;  põllumajandusloomade, nende tervise, heaolu tagamisega;  põllumajanduse, põllumajanduskultuuride kaitse ja tervise tagamisega;  toiduvarustuskindluse, toidu- ja söödaohutuse tagamisega;  põllumajandus- ja maaeluvaldkonna andmetöötluse, teadmussiirde-, nõuande- ja innovatsiooniteenustega, sh põllumajandusandmete kaugseirega;  riigisisese ühistranspordipoliitika elluviimisega. MITK missioon on ühendada IT abil Eestimaad, toetades Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala avalike teenuste pakkumist parimate digitaalsete lahendustega, mis toetavad kõikides Eesti piirkondades elavate inimeste ning majandusüksuste digitaalsete teenuste kasutamise mugavust, läbipaistvust ja turvalisust. Asutuse visioon põhineb pideval innovatsioonil ja kasutajakesksel lähenemisel, tagades, et arendused vastavad riigi kesksele digiriigi arendamise strateegiale ja tuleviku maaelu digitaalsetele väljakutsetele. MITK ei ole vaid IT-teenuse pakkuja, majutades ja arendades ärilisi infosüsteeme, vaid ministeeriumi koostööpartner otsuste ja äritellimuse elluviimisel. Toimemudel Kompetentsikeskuse toimemudeli valik lähtub Rahandusministeeriumi poolt tellitud ning CheckIT OÜ poolt 2023 aastal valminud aruandest „IKT arenduste toimemudel“ (edaspidi CheckIT 2023. a aruanne). Antud aruandes tehakse ettepanek rakendada Rahandusministeeriumis ja tulevikus ka teistes ministeeriumites parima praktikana tänase Justiitsministeeriumi IKT toimemudelit. Konsolideerimise järgselt lähtutakse ministeeriumi 18 Maaeluministri 23.09.2022 määruse nr 50 „Maaelu Teadmuskeskuse põhimäärus“ § 5; põllumajandusministri 21.07.2000 määruse nr 52 „ Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põhimäärus„ § 6; maaeluministri 20.12.2022 määruse nr 66 „Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse põhimäärus“ § 4; maaeluministri 18.08.2020 määruse nr 57 „Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus“ § 5; Vabariigi Valitsuse 22.06.2023 määruse nr 64 „Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi põhimäärus“ §-le 5. 12 haldusala IKT valdkonna juhtimisel sarnasest kompetentsikeskuse toimemudelist, arvestades valdkondlikke eripärasid, uue asutuse esmast võimekust ning olemasolevaid ametikohti. Kompetentsikeskuse toimemudeli kavandatava stsenaariumi puhul on juhtimistasandi põhivastutus IT-keskusel. Ministeerium, lähtuvalt vastutusvaldkondadest, haldab äri- ja infoarhitektuuri laiemas vaates, töötades välja valitsemisala tegevusvaldkondades arengukavad, luues üldise strateegia ning koostades õigusaktid allasutuste töö korraldamiseks. See annab ministeeriumile pädevuse ja kohustuse olla andmekogude kaasvastutavaks töötlejaks19 koos allasutustega, vastutades andmekogu haldamise seaduslikkuse ja arendamise sh selleks vajalike ressursside tagamise eest. Andmekogus töödeldavate andmete osas20 on ministeerium Euroopa Liidu määrus nr 2016/679 kohaselt volitatud töötleja. Valitsemisala IKT strateegia elluviimisega seotud otsuseid teeb haldusalaülene IT-nõukogu. Tegemist on juhtorganiga, mille ülesanne on kujundada ja juhtida haldusala IT-strateegiat, tagades IT-tegevuste vastavuse ministeeriumi poolt kehtestatud strateegilistele eesmärkidele, otsustada infotehnoloogiliste tööde prioriteedid ja ressursside eraldamised. IT-nõukogu koosneb allasutuste ja ministeeriumi juhtkonnast ja MITK töötajatest, kellel on strateegiline vaade organisatsiooni IT-taristule ja -vajadustele. Konkreetsed liikmed määratakse IT- nõukogusse regionaal- ja põllumajandusministri käskkirjaga. Allasutused (PRIA, METK, LABRIS, PTA) on oma põhitegevuse elluviimiseks vajalike teenuste omanikud ning seeläbi ka teenuste osutamiseks vajalike infosüsteemide ja andmekogude kaasvastutavad töötlejad. Euroopa Liidu määruse nr 2016/679 kohaselt on allasutused isikuandmete vastutavad töötlejad. Allasutuste ülesanne on esindada spetsiifilisi arendusvajadusi vastavalt põhitegevuse eesmärkidele ja strateegiatele ning määratleda muudatuste tellija ehk tooteomaniku ja ärianalüütiku ning peakasutaja rollid. Siinkohal erineb ühistranspordi valdkond ning sellega soetud infosüsteem, kus vastutus on keskselt ainult ministeeriumil. Esimeses järgus jääb allasutuste vastutusse ka kasutajaliideste disain ja kasutajakogemuse voo loomine. MITKi võimekus olla haldusalaüleste tehnoloogiliselt ja visuaalselt ühtsete teenuste pakkuja kasvab ajas ning vastavalt luuakse MITKi selleks vajalikud kompetentsid järk järgult vastavalt ministeeriumi või allasutuste eelarve võimalustele. MITK on andmete volitatud töötleja, kellel puudub otsustusõigus andmete kogumise viiside ja ulatuse (andmehalduse) üle. Kuigi MITK on tarkvara toodete omanikuks varalises tähenduses, mis on küll mõjutatud kogutavatest andmetest, hulgast ja töötluse viisidest, hõlmab see tehnoloogilist toodet ning toote elutsükli võimaldusprotsesse21. Maaelu Infotehnoloogia Keskus vastutustasandid lähtuvat CheckIT (2023) aruandest ning vastavalt sellele ehitatakse üles MITK teenushalduse poliitika. 19 Kaasvastutava töötleja mõiste tuleneb EL isikuandmete kaitse üldmäärusest: “füüsiline või juriidiline isik, avaliku sektori asutus, ameti või muu organ, kes üksi või koos teistega määrab kindlaks isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid. Eesti õiguses on sisustatud vastutava töötleja mõiste AvTS § 43-4 lõikes 1. 20 Lähtub andmekogusse kogutavatest põhiandmete tekkealustest AvTS § 43-6 lõike 1 tähenduses. 21 Mõiste võimaldusprotsessid ning selle sisu tulenevad EVS-ISO/IEC/IEEE 12207:2021. „Süsteemi- ja tarkvaratehnika. Tarkvara elutsükli protsessid“. 13 MITKi põhitegevuseks on infosüsteemide majutamine, konfiguratsiooni- ja mahuhaldus, turvalisuse tagamine, süsteemiarhitektuuri ja -analüüside koostamine ja infosüsteemide funktsionaalsuse muudatuste juhtimine. Tarkvarade muudatusteks vajalik arenduskompetents hangitakse erasektorist. Halduskoormuse vähendamiseks ning kvaliteetsete toodete või teenuste saamiseks ühineb MITK riigi kesksete hangetega, mida viib läbi Riigi IT Keskus (RIT), Registrite ja Informatsiooni Keskus (RIK) või muu keskne asutus. Maaelu Infotehnoloogia Keskus lähtub ITIL422 teenuste halduse alusraamistikust, arvestades rahvusvahelise standardite põhimõtteid23. ITIL4 esindab tänapäevaseid tehnoloogia juhtimise põhimõtteid, mille fookus on lõppkasutajatele suunatud väärtuse koosloomel. IT-teenususte pakkumiseks kombineeritakse infotehnoloogia, inimesed ja protsessid, pakkudes sellega kliendile väärtust ning hõlbustades kliendi jaoks soovitud tulemuste saavutamist. Teenuseid pakutakse tellija ja teenuspakkuja vahelisele teenustaseme kokkuleppele (SLA). Teenust pakutakse ja teenustaset hinnatakse lähtuvalt tellija põhiülesannetest, strateegiatest ja äriteenuse kogumist, kas siis andmekogu või muu digitaalselt peetava infosüsteemi või muu teabevara põhiselt. 22 Inglise keelest „Information Technology Infrastructure Library“. ITIL on infotehnoloogia haldamise tavade ja protsesside standardite kogu 23 Süsteemi- ja tarkvaratehnika ja IT- valitsemise valdkonna standardid. 14 Joonis 1. Ministeeriumi valitsemisala IKT toimemudeli üldine ülevaade. 15 Ühendamise etapid I etapp 2023 –2024 I poolaasta  Olukorra analüüs.  Luuakse REMi ja PRIA IT osakondade vahel kontaktid tööprotsesside ning ühisosade kaardistamiseks.  Moodustatakse asutuste ülene töörühm.  Viiakse läbi olukorra analüüsid.  Töötatakse läbi konsolideerimise alternatiivid.  Pakutakse konsolideerimise optimaalseim lahendus. II etapp 2024 II poolaasta  Viiakse läbi detailanalüüsid.  Kirjeldatakse IT-keskuse poolt osutatavad teenused, rollid ja tööprotsessid.  Lepitakse kokku rahastusmudelid.  Koostatakse IT-keskuse loomiseks vajalikud formaalsed dokumendid.  Tehakse otsus IT-keskuse loomiseks.  Värvatakse asutuse direktor.  Toimub klientide teadlikkuse tõstmine ja informeerimine muudatustega kaasnevast olukorrast. III etapp 2025–2026  IT-keskus alustab tegevust 01.01.2025.  2025. a I kvartalis on üle viidud tänased töötajad, vakantsetele kohtadele on korraldatud värbamine.  Alustatakse ühtsete teenuste osutamist ja teeninduskeskkonna ühtlustamist.  Tagatakse kõigi teenussoovide ja intsidentide esitamise võimalus ühtse iseteeninduskeskkonna vahendusel.  Teenustasemete kokkuleppimine ja lepingute sõlmimine. IV etapp 2027  Analüüs IT-teenuste kohalikele omavalitsustele osutamise võimalikkuse osas.  Võimalik arvuti töökohateenuse ja serveri baastaristuteenuse viimine RITi haldusesse. Joonis 2. MITK loomise etapid 16 II Andmed personali kohta Asutuse struktuur ja koosseis Ministeeriumi hallatava riigiasutuse loomise tulemusena oleks esimeses etapis MITKi koosseis samas suurusjärgus täna ministeeriumis ja PRIAs olevate IT töökohtade arvuga. PRIA IT osakonnas on 47 täistööaja ekvivalenti (edaspidi FTE) ja ministeeriumi IT osakonnas 27 FTEd. MITKi koosseisu lisatakse sellele umbes 4 FTEd tugiteenuste valdkonnast. MITKi juhib direktor, mille jaoks luuakse uus ametikoht. Asutuse direktori leidmiseks viiakse läbi avalik konkurss esimesel võimalusel pärast moodustamisotsuse tegemist. Asutuse efektiivse toimimise tagamiseks on oluline arvestada vajaliku täiendava personaliga. Asutuse struktuur ning põhi- ja tugiametikohad sisustatakse vastavalt ülekantavatele FTEdele. Täpsustavalt, et ümber jaotatakse juhtivad ametikohad vastavalt uue asutuse struktuurile ja 2024. aasta lõpuga lõppevad mõned tähtajalised töölepingud. FTE arvestusse on toodud ka hetkel täitmata ametikohad, mis täidetakse vastavalt uue asutuse vajadustele, sest osaliselt saab katta senise puuduoleva kompetentsi kahe asutuse meeskondade ühinemisega. 2025. aasta I kvartalis on plaanis värvata tugiteenuste osutajad, kes on vajalikud asutuse töö alustamiseks. 2025. a I kvartali jooksul on plaanis täita kõik vakantsed töökohad, kui neid muudatuste tõttu peaks tekkima. Muus osas põhineb asutuse koosseis täna olemasolevatel ministeeriumi ja PRIA IT- osakondade töötajatel ning teenuseid pakutakse jätkuvalt peamiselt kahes valdkonnas: IT arendus ja IT haldus, sh hooldus ja arvutitöökoha teenus. Struktuuri moodustamisel on arvestatud teiste IT asutuste praktikaga ning olemasolevate ressurssidega. REMi ja PRIA jaoks kaasneb MITKi moodustamisega seoses tehtavate põhimääruse muudatustega vajadus teha ka oma koosseisudes muudatused, kuivõrd struktuuris kaob IT osakond. Lisaks peavad asutused otsustama, kas ja kui palju nad peavad oma senist struktuuri ja ülesandeid muutma, et partnerlus MITKiga oleks sujuv ja teenuste pakkumise kvaliteet ei kannataks. 17 III. MITKi moodustamise majanduslikud kaalutlused IT asutuse moodustamise põhiline võit seisneb sama raha eest parema ja kvaliteetsema teenuse saamises. Reaalset eelarves näidatavat kokkuhoidu IT asutuse moodustamine ei too, sest töötajate arv ei vähene, puudub sääst otsestes kuludes ja puuduvad teadaolevad vahendid eelarvesse raha juurde saamiseks. Püsima jäävad tarkvarateenuste litsentside tasud, mis on tavapäraselt kasutajate arvu põhised. Üksikute taristu valdkonna kokkuhoiukohtade arvelt finantseeritakse kriitilisi puudujääke. Samuti on täna selge, et nii REMi kui PRIA IT valdkond on üsna märkimisväärses infotehnoloogilises võlas ja kasutusel on ka kriitiline kogus pärandtarkvara, mis vajab lähiajal uuendamist. Kuna ärivajadused kasvavad pidevalt ja teenuste integreeritus infotehnoloogiaga kasvab, siis tähendab see automaatselt seda, et IT kulud kasvavad niikuinii pidevalt, sõltumata sellest, kas IT asutus moodustatakse või mitte. Infotehnoloogia sektori suurust, kasvamist ajas ja sellega seotud mõjude hindamise olulisuse tõusu näitavad ka Riigikontrolli poolt 2019. a auditi „Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes“ raames kogutud andmed, mille kohaselt kasvasid IT haldus- ja tööjõukulud ning investeeringud 2017. aastal 9 miljonit ja 2018. aastal 15 miljonit eurot. Perioodil 2014–2020 toetas Euroopa Liit infoühiskonna arengut Eestis 181 760 000 euroga, millele lisandus Eesti riigi kaasfinantseering 24 928 235 eurot.24 Järgnevate aastate IT-eelarve suurimad väljakutsed on Euroopa Liidu liitumisjärgselt fondidest taotletud rahastuse abil ehitatud infosüsteemide vananemine ja vajadus nende asendamiseks tänapäevaste süsteemidega ning edasiste arenduste adekvaatse baasrahastuse tagamine, vältimaks edasist sõltuvust ebastabiilsest toetusrahastusest. Seda ilmestab PRIA IT osakonna hetkeolukord, kus IT investeeringute eelarve on planeeritud 2025. aastaks 3 398 301 eurot ja baasrahastus on 2025. aastaks vaid ca 110 000 eurot. Eesti avaliku sektori IKT kogukulu 2018. aastal (v.a KAM-i valitsemisala) oli vähemalt 214 miljonit eurot. Sellest 99 miljonit eurot kulus IT-investeeringutele ning 115 miljonit eurot IT-halduskulule, sh personalile25. Arvutuslikult tähendab see, et haldusele kulub või peaks kuluma 0,13 senti täiendavalt iga investeeritud euro kohta, mida täna PRIA ega REM võimaldada ei suuda. REMi valitsemisala IT vajab jätkusuutlikuks ja turvaliseks toimimiseks täiendavat rahastust, vaatamata IT-teenuste osutamise korraldusele. Võimalikud uue asutuse loomisega või edasise paratamatu teenuse kallinemisega seotud lisavahendid leitakse ministeeriumi ressursside ja prioriteetide ümberjaotamise tulemusena. Vaid ühtset sammu käiv IT suudab tagada targad otsused, mis saavutavad tegeliku kasu. Asutuse moodustamisega on võimalik kulude kasvu optimeerida selle abil/kaudu, et osa uusi 24 Riigikontroll. 2019. Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes. 25 ibid 18 kulusid saab ühitada, uute lahenduste juurutamisel saab arvestada asutuse vajadustega ja pikemas perspektiivis saab tõhusama ühise planeerimisega kulude kasvu ohjeldada. MITKi eelarve REMi valitsemisala IT valdkonna ümberkorraldamisega ja MITKi moodustamisega kaasnevate täiendavate vahendite lisavajaduse täpne suurus sõltub sellest, kui suure osa täiendava personali vajadusest suudavad katta valitsemisala asutused oma koosseisude arvelt, kui suur osa teenuseid on võimalik asutustest teenusena nö sisse osta või jätta PRIA või ministeeriumi kanda (nt transporditeenus, personali- ja finantsarvestus, asjaajamine, hanked jms). Terviklik eelarveanalüüs kõikide kuluridade osas valmib 2024. a II poolaasta jooksul. Siiski asutuse moodustamisel lisanduvad kulud ei tähenda täiendava raha eraldamise vajadust riigieelarvest, vaid kulude katteallikad leitakse ministeeriumi ja PRIA olemasolevatest vahenditest. Järgnev tabel väljendab tänaseid ministeeriumi ja PRIA IT osakonna eelarveid ning nende koondit, mis kantakse üle MITKi eelarvesse26: REM Nimetus Summa Töötasu REM IT osakond 962 784,00 € Tööjõuga kaasnevad maksud REM IT osakond 325 420,99 € Töötasu tugiteenus REM (2,85 täistööaja ekvivalent) 96 612,00 € Tööjõuga kaasnevad maksud tugiteenus REM 32 654,86 € Tööjõu majandamiskulud* 10 097,50 € Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia investeeringud* 1 478 123,00 € Kokku: 2 905 692,35 € PRIA Nimetus Summa Töötasu PRIA IT osakond 1 270 920,00 € Tööjõuga kaasnevad maksud PRIA IT 429 570,96 € Töötasu tugiteenus PRIA (1,5 täistööaja ekvivalent) 32 400,00 € Tööjõuga kaasnevad maksud PRIA 10 951,20 € Tööjõu majandamiskulud* 104 678,52 € Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia investeeringud* 110 243,00 € Kokku: 1 958 763,68 € Kokku Nimetus Summa Töötasu IT 2 233 704,00 € Tööjõuga kaasnevad maksud IT 754 991,95 € Töötasu tugiteenused 129 012,00 € Tööjõuga kaasnevad maksud tugiteenused 43 606,06 € Tööjõu majandamiskulud* 114 776,02 € Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia investeeringud* 1 588 366,00 € Kokku: 4 864 456,03 € Eespool toodud arvestused on tehtud lähtuvalt sellest, et IT-asutuse tööks vajalikud vahendid eraldatakse ministeeriumi ja PRIA eelarvetest IT-asutusse tööle asuvate inimeste arvust lähtudes. Ministeeriumi ja PRIA kulud vähenevad vastavalt tabelis toodud summade võrra. Sealhulgas arvestatakse kulutusi lähetustele, koolitustele, ruumide rendile ja ülalpidamisele ning transpordile. Lisaks rida väiksemamahulisi kulusid, mis tuleb samuti katta asutuste eelarve olemasolevatest vahenditest. 26 Tärniga märgitud ridadele lisanduvad maksud. 19 IV. MITKi moodustamisest tingitud muudatused õigusaktides MITKi loomisega seonduvalt on vaja muuta eelkõige asjaomaste asutuste põhimääruseid ning valitsemisalas olevate andmekogude põhimääruseid. Asutuste põhimäärustest on vaja muuta vähemalt kahte määrust ja anda üks uus, need on: 1) Vabariigi Valitsuse 22. juuni 2023. a määrust nr 64 "Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus" tuleb muuta infotehnoloogia osakonna osas; 2) põllumajandusministri 21. juuli 2000. a määrust nr 52 "Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põhimäärus" tuleb muuta ameti ülesannete ja infotehnoloogia osakonna osas; 3) regionaal- ja põllumajandusminister peab andma uue määruse - hallatava asutuse MITK põhimäärus. Eelnõud koostab REM. Vastavalt avaliku teabe seaduse § 434 lõikele 2 saab vastutav töötleja, kelleks kõnealusel juhul on ministeerium, volitada andmete töötlemise ja andmekogu majutamise teisele riigiasutusele vastutava töötleja poolt ettenähtud ulatuses. Seega on suuremas osas võimalik andmete töötlemisega seotud küsimused lahendada eespool nimetatud asutuste põhimääruste, andmekogude põhimääruste ja sisemiste dokumentidega. Ministeeriumi valitsemisalas olevate andmekogude põhimääruste muudatused tehakse 2024. aasta IV kvartalis. 20 V. MITKi moodustamisettepanek Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine“ kinnitatud korra punkti 10 alapunkti 1 alusel ja arvestades regionaalministri 4. juuli 2024. a käskkirjaga nr 207 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskuse moodustamise juhtrühm“ moodustatud juhtrühma töö tulemusi, teen regionaal- ja põllumajandusministrile ettepaneku korraldada ministeeriumi IT osakond ja PRIA IT osakond ümber nii, et need eraldatakse ministeeriumist ja PRIAst ning nende baasil moodustatakse ministeeriumi hallatav riigiasutus nimega Maaelu Infotehnoloogia Keskus, lühendatult MITK, kes hakkab edaspidi pakkuma IT-teenuseid nii ministeeriumile kui ka kõigile ministeeriumi valitsemisala asutustele. (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban kantsler Lisa: 1) MITKi põhimääruse eelnõu; 2) MITKi põhimääruse eelnõu seletuskiri; 3) MITKi moodustamise käskkirja eelnõu. 21  EELNÕU 03.09.2024 .09.2024 nr MÄÄRUS Maaelu Infotehnoloogia Keskuse põhimäärus Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 5 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Maaelu Infotehnoloogia Keskus (1) Maaelu Infotehnoloogia Keskus (edaspidi keskus) on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi ministeerium) hallatav riigiasutus. (2) Keskuse ingliskeelne nimi on Rural Information Technology Center. § 2. Keskuse sümboolika (1) Keskusel on sõõrikujuline 35-millimeetrise läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõnad „Maaelu Infotehnoloogia Keskus“. (2) Keskusel on oma logo, mida võib kasutada keskuse dokumendiplangil ning muul keskuse trükisel ja meenel. Keskuse logo ja dokumendiplangi kasutamine sätestatakse keskuse dokumendihalduskorras. § 3. Keskuse asukoht (1) Keskus asub Tartu linnas. Keskuse postiaadress on Tähe 4, 51010 Tartu linn. (2) Keskuse mujal asuva struktuuriüksuse asukoht ja postiaadress nimetatakse struktuuriüksuse põhimääruses. 2. peatükk Keskuse tegevusvaldkond ja ülesanded § 4. Tegevusvaldkond Keskuse tegevusvaldkonnaks on ministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste arendamine, haldamine ja pakkumine ministeeriumile ja ministeeriumi valitsemisala asutustele, kelle infosüsteem on liidetud keskuse infosüsteemiga. § 5. Keskuse põhiülesanded (1) Keskuse põhiülesanded on: 1) ministeeriumi ja selle valitsemisala info- ja sidesüsteemide hankimine, tarnimine, arendamine, ekspluatatsioon ja hooldus; 2) infotehnoloogia- ja sidevaldkonna riigihangete läbiviimine, raam- ja suurkasutajalepingute sõlmimine ning haldamine; 4) infotehnoloogia-, side- ja arendusprotsessidega seotud strateegiate, arengukavade, sihtprogrammide ja eelarve väljatöötamine, haldamine ja täitmine; 5) ministeeriumi valitsemisala andmekogude volitatud töötleja ülesannete täitmine; 6) info- ja sidesüsteemide töökindluse ning nõuetele vastava kasutatavuse ja arengusuutlikkuse tagamine; 7) ministeeriumile ja valitsemisala asutusele infotehnoloogiaalase väljaõppe ning standard- ja spetsiaaltarkvara kasutamise koolituse korraldamise ning sisu kohta ettepanekute tegemine; 8) info- ja sidesüsteemide kasutajatele tugiteenuse ja kasutajatoe pakkumine; 9) ministeeriumile ja valitsemisala asutusele infotehnoloogia vahendite kaudu tööprotsesside tõhustamiseks oma pädevuse piires ettepanekute tegemine; 10) infotehnoloogia-alase koostöö tegemine kodu- ja välismaiste institutsioonidega; 11) infosüsteemide kasutamise, andmetervikluse ja turvalisuse üle järelkontrolli tegemine; 12) infoturbepoliitika elluviimine; 13) infoturbe standardite rakendamise koordineerimine ja infoturbe soovituste väljatöötamine; 14) oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamises osalemine; 15) oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide eelnõude kohta arvamuse andmine ning ministrile õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine; 16) muude temale ministeeriumi poolt pandud ülesannete täitmine. 3. peatükk Keskuse juhtimine § 6. Keskuse juhtimine (1) Keskust esindab ja selle tööd juhib keskuse direktor, kellega sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu valdkonna eest vastutav minister ministeeriumi kantsleri ettepanekul. (2) Keskuse direktori äraolekul täidab direktori ülesandeid direktori määratud osakonnajuhataja. § 7. Direktor Direktor: 1) juhib keskuse tööd ja korraldab ise või osakonnajuhatajate kaudu keskuse tegevust ja keskuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist kooskõlas käesoleva põhimäärusega ning vastutab keskusele pandud ülesannete täitmise eest; 2) koordineerib, suunab ja kontrollib temale vahetult alluva töötaja ja struktuuriüksuse tööd; 3) vastutab keskuse tegevust korraldavates õigusaktides sätestatud nõuete täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab ministeeriumi kantsleri kaudu aru valdkonna eest vastutavale ministrile; 2 4) esitab ministrile ettepanekuid keskuse struktuuri kohta; 5) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku keskuse kulude ja tulude eelarve kohta ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle; 6) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku keskuse tegevusvaldkonna korraldamise kohta; 7) sõlmib keskuse töötajatega töölepingud, vajadusel muudab neid ning peatab või lõpetab need, kehtestab töötaja töölepingus sisalduva tööülesannete kirjelduse (edaspidi ametijuhend) ja töötasu, kohaldab töötajale ergutusi ja määrab hoiatusi; 8) sõlmib keskuse nimel oma pädevuse piires lepinguid ja esindab keskust või vajaduse korral volitab selleks teisi isikuid; 9) kehtestab struktuuriüksuste põhimääruse, töötajate koosseisu, dokumendihalduse korra, keskuse tööplaanid ning muu keskuse töökorraldust reguleeriva dokumendi; 10) annab keskuse töö juhtimiseks, koordineerimiseks ja asjaajamise korraldamiseks käskkirju ning suulisi või kirjalikke korraldusi; 11) rakendab keskuse sisekontrollisüsteemi; 12) korraldab keskuse kasutusse antud riigivara heaperemehelikku ja sihipärast kasutamist riigivaraseaduses sätestatud korras; 13) käsutab keskuse rahalisi vahendeid ning tagab nende sihipärase ja otstarbeka kasutamise; 14) täidab talle õigusaktiga pandud, samuti ministri ja kantsleri kirjaliku või suulise korraldusega antud muid ülesandeid. § 8. Osakonnajuhataja (1) Osakonnajuhataja: 1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete asjatundliku ja tähtaegse täitmise ning vastutab osakonna teenuste toimivuse ja arendamise eest; 2) kontrollib talle alluvate töötajate tööülesannete täitmist; 3) osaleb keskuse strateegiliste arengudokumentide väljatöötamisel oma tegevusvaldkonnas; 4) annab talle alluvatele töötajatele suulisi ja kirjalikke korraldusi; 5) täidab talle kõrgemalseisva juhi antud tööalased korraldused või teatab nende täitmise takistustest ning annab talle aru osakonna tegevusest; 6) esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ja annab osakonna nimel osakonna pädevusse kuuluvates küsimustes arvamusi ning kooskõlastusi; 7) teeb vahetule juhile ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu ja töökorralduse muutmiseks, töötajate motiveerimiseks ning vastutusele võtmiseks ja neile töötasu määramiseks; 8) esindab keskust direktorilt saadud volituste piires ja teeb koostööd asjaomaste isikutega; 9) teeb koostööd valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate riigiasutustega, teadus- ja arendusasutuste, muude organisatsioonide ja teiste asjaomaste isikutega. (3) Osakonnajuhataja täpsemad ülesanded, õigused ja vastutus määratakse kindlaks osakonnajuhataja töölepingus ja ametijuhendis. 4. peatükk Keskuse struktuur ja struktuurüksuste põhiülesanded § 9. Keskuse struktuurüksused (1) Keskuse struktuuriüksus on osakond. (2) Osakonna koosseisu võib kuuluda allüksusena büroo. 3 (3) Osakonna täpsemad ülesanded, pädevus, juhtimiskorraldus, osakonna koosseisus olevate allüksuste ülesanded ja osakonnajuhataja asendamine sätestatakse osakonna põhimääruses. (4) Keskuse koosseisu võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvad töötajad. (5) Väljaspool struktuuriüksusi asuvatel töökohtadel olevad töötajad alluvad oma töölepingu järgi vahetult direktorile. (6) Väljaspool struktuuriüksusi asuva töötajaga sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu direktor, kes näeb ette tema tööülesanded, alluvuse, õigused ja vastutuse töölepingus ja ametijuhendis. (7) Osakonnad alluvad direktorile osakonnajuhatajate kaudu. § 10. Keskuse osakonnad ja nende põhiülesanded (1) Keskuse osakonnad on järgmised: 1) äriteenuste osakond; 2) infrastruktuuri- ja platvormihalduse osakond; 3) tarneahelahalduse ja kasutajatoe osakond; 4) tugiteenuste osakond. (2) Äriteenuste osakonna põhiülesanne on ärilahenduste ja -teenuste arendamine, haldamine ja toetamine, tagades andmete käideldavuse, andmete terviklikkuse ning konfidentsiaalsuse. (3) Infrastruktuuri- ja platvormihalduse osakonna põhiülesanne on taristu, info- ja sidesüsteemide kavandamine, arendamine ja haldamine. (4) Tarneahelahalduse ja kasutajatoe osakonna põhiülesanne on kasutajateeninduse korraldamine, teenuste seiramine, tarnijate ja lepingute haldamine ning kvaliteedinõuete seadmine ja kontroll. (5) Tugiteenuste osakonna põhiülesanne on korraldada keskuse finants- ning varahaldust, personalitööd, asutuse dokumendihaldust, õigusküsimuste lahendamist, sise- ja välikommunikatsiooni, ministeeriumi ja selle valitsemisala infotehnoloogiaalaseid hankeid. 5. peatükk Keskuse rahastamine, vara, aruandlus ja järelevalve § 11. Finantseerimine ja eelarve (1) Keskuse eelarve kinnitab, muudab ja eelarve täitmist kontrollib valdkonna eest vastutav minister õigusaktidega kehtestatud korras. (2) Keskuse kulud kaetakse riigieelarvest, rahvusvahelistes koostööprojektides osalemisest saadavatest eraldistest ning Euroopa Liidu eraldatud vahenditest. (3) Keskuse vara on riigivara. Keskus on riigivara valitsema volitatud asutus. § 12. Aruandekohustus ja revideerimise kord (1) Keskus peab finants- ja statistilist arvestust õigusaktides kehtestatud korras. 4 (2) Keskus on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees, kes seadusega sätestatud korras suunab ja koordineerib keskuse tegevust ning teeb tema tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet. (3) Keskust auditeerivad ministeeriumi siseauditiosakond, Riigikontroll ja teised selleks volitatud asutused. 6. peatükk Keskuse ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine § 13. Keskuse ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine Keskuse tegevuse korraldab ümber või lõpetab ministeerium Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 7. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 14. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2025. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaal- ja põllumajandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler 5  SELETUSKIRI regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Maaelu Infotehnoloogia Keskuse põhimäärus“ juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 5 alusel. Aastatel 2006–2020 on Eesti ministeeriumid konsolideerinud oma info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) teenused eraldi infotehnoloogia (edaspidi IT) keskustesse või ministeeriumi IT osakonda. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi ministeerium) valitsemisala IT teenuste pakkumine on ministeeriumite hulgas hetkel kõige killustatum, sest IKT teenuseid haldab kaks IT teenuste pakkujat. Maaelu Teadmuskeskusele, Põllumajandus- ja Toiduametile ja Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskusele pakub IT teenuseid ministeeriumi IT osakond, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) pakub IT teenuseid tema IT osakond. Lisaks viiakse ministeeriumi ja allasutuste sisuosakondade poolt läbi erinevaid IT teenuste hankeid. Hetkeolukord ei ole jätkusuutlik ning kulutõhusama, kvaliteetsema ning jätkusuutlikuma IKT lahenduse võimaldamiseks on vaja muudatusi. Eelnõuga korraldatakse ministeeriumi IT osakond ja PRIA IT osakond ümber nii, et need eraldatakse ministeeriumist ja PRIAst ning nende baasil moodustatakse ministeeriumi hallatav riigiasutus nimega Maaelu Infotehnoloogia Keskus (edaspidi MITK), kes hakkab edaspidi pakkuma IT teenuseid nii ministeeriumile kui ka kõigile ministeeriumi valitsemisala asutustele. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti IT osakonna kvaliteedijuht projektijuhi ülesannetes Keiti Roosbaum ([email protected]) koostöös MITK moodustamise juhtrühmaga. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ingrid Raidme (tel 625 6163, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest peatükist. Eelnõu 1. peatükis sätestatakse MITKi nime, sümboolika ja asukohaga seonduv. Eelnõu 2. peatükis sätestatakse MITKi tegevusvaldkond ja ülesanded. Eelnõu 3. peatükis sätestatakse MITKi juhtimine. Eelnõu 4. peatükis sätestatakse MITKi struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded. Eelnõu 5. peatükis sätestatakse MITKi rahastamine, vara, aruandlus ja järelevalve. Eelnõu 6. peatükis sätestatakse keskuse ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine. MITKi tegevuse korraldab ümber või lõpetab ministeerium Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. aasta määruses nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine” kehtestatud korras. Eelnõu 7. peatükis sätestatakse keskuse põhimääruse jõustumise kuupäev. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri” § 46 lõikes 1 loetletud mõju valdkondadest ei kaasne kavandatud muudatustega otseseid ja olulisi mõjusid loodus- ega elukeskkonnale, riigi julgeolekule, kohaliku omavalitsuse korraldusele ega regionaalarengule. Muudatus ei avalda mõju elanikkonna tervisele ega tervishoiukorraldusele, inimeste heaolule ega sotsiaalsele kaitsele, keskkonnale, tööturule, demograafiale ega rahvastiku arengule, soolisele võrdõiguslikkusele, võrdsetele võimalustele või inimeste õigustele. Eelnõu mõjudena käsitatakse üksnes kaasnevaid otseseid mõjusid infotehnoloogiale, tööturule, riigiasutuste korraldusele, majandusele ja siseturvalisusele. 4.1. Ümberkorralduste mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm: ministeerium ja tema valitsemisala asutused. Muudatus mõjutab PRIA, ministeeriumi ja MITKi töökoormust. 2024. aasta II poolaastal ja võimalik, et ka 2025. aasta I poolaastal suureneb dokumendihalduse ja personalitööga seotud halduskoormus. PRIA IT osakonnas on 47 täistööaja ekvivalenti (edaspidi FTE) ja ministeeriumi IT osakonnas 27 FTEd. MITKi koosseisu lisatakse sellele umbes 4 FTEd tugiteenuste valdkonnast. Asutuse struktuur ning põhi- ja tugiametikohad sisustatakse vastavalt ülekantavatele FTEdele. Täpsustavalt, et ümber jaotatakse juhtivad ametikohad vastavalt uue asutuse struktuurile ja 2024. aasta lõpuga lõppevad mõned tähtajalised töölepingud. FTE arvestusse on toodud ka hetkel täitmata ametikohad, mis täidetakse vastavalt uue asutuse vajadustele, sest osaliselt saab katta senise puuduoleva kompetentsi kahe asutuse meeskondade ühinemisega. Muutmist vajavad üleviidavate IT osakondade töötajate töölepingud. Vajalik on koostada MITKis asutuse töökorralduslikud dokumendid (sisekorraeeskiri, struktuurüksuste põhimäärused, dokumendihalduskord, raamatupidamise kord jm). 2024. aasta II poolaastal on muudatuste sisuliseks ettevalmistajaks PRIA projektijuhi kaudu, kuid suureneb ka teiste struktuuriüksuste töökohustuste arv. Eraldi ametikohta tööde ettevalmistamiseks ei looda. 2025. aasta I poolaastast väheneb PRIA ja ministeeriumi töökoormus IKT teenuste korralduses, sest tegevus läheb tervikuna üle MITKi. Teiste ministeeriumi allasutuste tööd muudatus oluliselt ei mõjuta, sest töökorraldust ning põhitegevusi ei muudeta. Asutused jäävad IT arenduste osas tellija rolli nagu varemgi. Senine IKT valdkonna killustatus on seotud liiga suurte riskidega valitsemisala põhitegevustele, sest IT administreerimise kvaliteet mõjutab oluliselt riigi ja asutuste põhieesmärkide saavutamist ja seeläbi kogu avaliku sektori arengut. Positiivse mõjuna aitab ümberkorraldamine tervikuna suurendada IT teenuste tõhusust, selgust ja kvaliteeti. MITKi näol tekib ministeeriumi valitsemisalas üks konkreetne IT valdkonna asutus. MITKi moodustamisega suureneb IT teenuste rolliselgus ning seeläbi paraneb teenuse pakkumise protsessi toimimine. Vähendatakse dubleerimist, sest IT teenuseid pakutakse ühest allikast ning ühtsel tasemel ning vabanev ressurss jagatakse täna katmata või puudulikult kaetud valdkondade vahel. Klienditeeninduse korrastamise ja standardiseerimisega tõuseb esmaste teenuste kvaliteet. Läbi selle suureneb kasutajate rahulolu, väheneb ajakulu vajalike toimingute tegemisel. Ministeerium ja asutused saavad edukamalt ellu viia personaalse riigi kontseptsiooni. REMi ja selle asutuste põhimääruste1 alusel majutab, haldab ja hooldab MITK infosüsteeme ning on andmete volitatud töötlejaks, mis on seotud:  Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika, kalandusturu ja kutselise kalapüügi korraldamise ning maaelu ja põllumajandusturu riiklike abinõude rakendamisega;  põllumajandusloomade, nende tervise, heaolu tagamisega;  põllumajanduse, põllumajanduskultuuride kaitse ja tervise tagamisega;  toiduvarustuskindluse, toidu- ja söödaohutuse tagamisega;  põllumajandus- ja maaeluvaldkonna andmetöötluse, teadmussiirde-, nõuande- ja innovatsiooniteenustega, sh põllumajandusandmete kaugseirega;  riigisisese ühistranspordipoliitika elluviimisega. MITK missioon on ühendada IT abil Eestimaad, toetades Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala avalike teenuste pakkumist parimate digitaalsete lahendustega, mis toetavad kõikides Eesti piirkondades elavate inimeste ning majandusüksuste digitaalsete teenuste kasutamise mugavust, läbipaistvust ja turvalisust. Asutuse visioon põhineb pideval innovatsioonil ja kasutajakesksel lähenemisel, tagades, et arendused vastavad riigi kesksele digiriigi arendamise strateegiale ja tuleviku maaelu digitaalsetele väljakutsetele. MITK võimaldab laialdasemalt kasutada IT töötajate spetsialiseerumist ja omandatud parima praktika rakendamist erinevates IT valdkondades ning suuremat sisulise asendamise võimekust, samuti kaetakse valdkonnad, mida tänase IT töötajate ressursi juures ei ole võimalik täita. Konsolideeritud keskne IT valdkonna asutus on partnerina teistele asutustele nii Eestis kui ka teistes riikides oluliselt tõsiseltvõetavam ja suutlikum kui tänased erinevate asutuste eraldiseisvad IT-osakonnad. Samuti saaks ministeeriumi poolt otse juhitud asutus rohkem kaasa rääkida riigi IT võrgustikus. Koostöö võrdse partnerina (ministeeriumi IT asutusena) teiste ministeeriumite IT asutustega võimaldab võtta ka REMi valitsemisalas kasutusele nendes kasutatavaid praktikaid, optimeerida nende eeskujul tööprotsesse ja riske. Halduskoormusega seotud ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on suur. Mõju on lühiajaline, umbes pool aastat. Mõju vähendamiseks hajutatakse tegevusi ning jaotatakse olulised tegevused. Üldine halduskoormus riigis jääb samaks, liikudes ühest asutusest teise. Mõju olulisus sihtrühmaks olevate riigiasutuste korraldusele on kõrge. 4.2. Ümberkorralduste mõju ITle ja majandusele Sihtrühm: ministeerium ja selle valitsemisala asutused, avalikkus. 1 Maaeluministri 23.09.2022 määruse nr 50 „Maaelu Teadmuskeskuse põhimäärus“ § 5; Põllumajandusministri 21.07.200? määruse nr 52 „Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põhimäärus„ § 6; Maaeluministri 20.12.2022 määruse nr 66 „Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse põhimäärus“ § 4; Maaeluministri 18.08.2020 määruse nr 57 „Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus“ § 5; Vabariigi Valitsuse 22.06.2023 määruse nr 64 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus“ §-le 5. Eestil kui piiratud ressurssidega väikesel riigil on hädavajalik efektiivselt töötav avalik sektor. Avaliku sektori efektiivsus tuleneb otseselt riigi infosüsteemidest, mis tagavad riigiasutustele kiired menetlus- ja otsustusprotsessid ja võimaldavad seeläbi efektiivse avaliku teenuse osutamist. IT arenduste osas standardiseeritakse moodustatavas riigiasutuses valitsemisala IT arendusprotsessid, mis on otsene ressursside optimeerimise võimalus. Tekib ühtne vaade kõikidele ministeeriumi valitsemisala IT arendustele, mis võimaldab rohkem taaskasutada ning ühtlustada tehnilisi komponente, tagades arenduskulude kokkuhoiu ja efektiivsema juhtimise. Tekivad paremad võimalused suuremate ja keerukamate arenduste korraldamiseks. Tarkvaratoote omaniku jaoks lihtsustub IT arenduste pakkumine, kuna tellimuste nõuded on sarnased ja neid tehakse ühe kontaktpunkti kaudu. Senise mitme osapoolega seotud IT arenduste realiseerumine kiireneb ühe IT valdkonna riigiasutuse abil. Mida paremini kasutatakse riigi infosüsteemi võimalusi ja selles olevat teavet, seda parem on teenuste kvaliteet. Eelnõu ei mõjuta ühiskonna hädaolukorra seadus § 2 lõikes 4 sätestatud elutähtsate funktsioonide sõltuvust infotehnoloogiast või andmesidevõrkudest. Esineb mõju avalike teenuste infoühiskonnateenuse kasutamisele ja kättesaadavusele. Pikemas perspektiivis, arvestades eeltoodut, teenuste kvaliteet tõuseb ja kättesaadavus paraneb. Terviklikumad alusandmed tagavad lisaks ka parema partnerluse ministeeriumile poliitikakujundamisel ja digitaalsete arenduste tellimisel. Teenused digitaliseeritakse ühtse põhimõttega keskkondadesse, misläbi suureneb kasutajarahulolu ja väheneb ajakulu vajalike toimingute tegemisel. Tänased teenused, mida töötajatele või avalikkusele pakutakse, jätkavad pärast MITKi moodustamist toimimist samal viisil. Edaspidine lahenduste muutus sõltub ärilisest strateegiast ja sellega kaasnevast tellimustest, mida MITK täidab. Suurim mõju ITle seisneb võrkude ning seadistuste migreerimises uude domeeni. Selle jaoks ei ole ette nähtud eraldi rahastust. MITKi jaoks on vaja üle tuua tänane taristusüsteem, see konfigureerida, luua kodulehekülg ja sisevõrk. Koostööd tuleb teha andmeandjatega ja andmeandjana AvTS §435 lõike 2 tähenduses infosüsteemide andmevahetuskihi teenuste konfigureerimiseks. Töö tehakse ära olemasoleva tööjõuga, täites neid tööülesanded muude edasilükatavate tööülesannete arvelt. Muudatuse mõju ministeeriumi valitsemisala ja riigi ITle ning majandusele on suur. Soovitud mõju on väga suur. Ebasoovitavate mõjude risk on keskmine. MITKi moodustamisega püütakse minimaliseerida kõik riskid, mis võivad mõjutada elektroonselt pakutavate teenuste kättesaadavust. Ministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste põhitegevus ei tohi katkeda ning muudatuse mõju ei tohi olla näha põhitegevuses. Teenused viiakse üle uuele konfiguratsioonile 2025. aasta I kvartali jooksul. Hajutatud tegevuskava võimaldab muudatusi ellu viia etappide kaupa, pidevalt kontrollides muudatuste edukust. 4.4. Ümberkorralduse mõju siseturvalisusele Sihtrühm: elanikkond MITKi moodustamise tulemusel paraneb tunduvalt ministeeriumi ja tema valitsemisala ning seeläbi üldisemalt riigi IT süsteemide turvalisus. Seda on võimalik saavutada valitsemisala asutuste IT turvakorralduse ühtlustamise ning IT ühise kompetentsi ja tehniliste vahendite optimaalsema kasutamise teel. Ühtsete taristulahendustega tekitatakse väärtus- ja kuluefektiivsus. Muudatuse mõju on keskmine, ebasoovitavate riskide kaasnemise tõenäosus väike. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud. MITKi moodustamise põhiline rahaline võit seisneb sama raha eest parema ja kvaliteetsema teenuse saamises. Reaalset eelarves näidatavat kokkuhoidu MITK moodustamine ei too, sest töötajate arv ei vähene, puudub sääst otsestes kuludes ja puuduvad teadaolevad vahendid eelarvesse raha juurde saamiseks. Üksikute taristu valdkonna või arendusprotsesside optimeerimisega tekkivate kokkuhoiukohtadega finantseeritakse kriitilisi puudujääke, mis suurendavad pakutavate teenuste kvaliteeti vajalikule tasemele, infosüsteemide toimepidavust ja turvalisust. Kuna ärivajadused kasvavad pidevalt ja integreeritus IT-ga kasvab, siis tähendab see automaatselt, et IT kulud kasvavad siiski pidevalt. Infotehnoloogia sektori suurust, kasvamist ajas ja sellega seotud mõjude hindamise olulisuse tõusu näitavad ka Riigikontrolli poolt 2019 auditi „Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes“ raames kogutud andmed, mille kohaselt kasvasid IT haldus- ja tööjõukulud ning investeeringud 2017. aastal 9 miljonit ja 2018. aastal 15 miljonit eurot. Perioodil 2014–2020 toetas Euroopa Liit infoühiskonna arengut Eestis 181 760 000 euroga, millele lisandus Eesti riigi kaasfinantseering 24 928 235 eurot.2 Järgnevate aastate IT eelarve suurimad väljakutsed on Euroopa Liidu liitumisjärgsest fondidest taotletud rahastuse abil ehitatud infosüsteemide vananemine ja vajadus nende asendamiseks tänapäevaste süsteemidega ning edasiste arenduste adekvaatse baasrahastuse tagamine, vältimaks edasist sõltuvust ebastabiilsest toetusrahastusest. REM valitsemisala IT vajab jätkusuutlikuks ja turvaliseks toimimiseks täiendavat rahastust, vaatamata IT teenuste osutamise korraldusele. MITKi moodustamisega on võimalik kulude kasvu optimeerida läbi selle, et osa uusi kulusid saab ühitada, uute lahenduste juurutamisel saab arvestada asutuse vajadustega ja pikemas perspektiivis saab läbi tõhusama ühise planeerimise kulude kasvu ohjeldada. REM valitsemisala IT valdkonna ümberkorraldamisega ja MITK moodustamisega kaasnevate täiendavate vahendite täpne lisavajaduse suurus sõltub sellest, kui suure osa täiendavast personalivajadusest suudavad katta valitsemisala asutused oma koosseisude arvelt, kui suur osa teenuseid on võimalik asutustest teenuse korras konsolideerida Riigi Tugiteenuste Keskusesse, või jätta PRIAsse või ministeeriumi haldusesse (nt transporditeenus, personali- ja finantsarvestus, asjaajamine, hanked jm). Täna ei ole tehtud terviklikku analüüsi kõikide kuluridade osas. See valmib 2024. a II poolaasta jooksul. 2024. aastal võivad tekkida lisakulud asutuse identiteedi väljakujundamiseks ja direktori värbamiseks. Muud ümberkorraldamise kulud võib kanda aastasse 2025. 2 Riigikontroll. 2019. Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes. MITKi kavandatav eelarve 2025-2028 REM Nimetus Summa Töötasu REM IT osakond 962 784,00 € Tööjõuga kaasnevad maksud REM IT osakond 325 420,99 € Töötasu tugiteenus REM (2,85 täistööaja ekvivalent) 96 612,00 € Tööjõuga kaasnevad maksud tugiteenus REM 32 654,86 € Tööjõu majandamiskulud* 10 097,50 € Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia investeeringud* 1 478 123,00 € Kokku: 2 905 692,35 € PRIA Nimetus Summa Töötasu PRIA IT osakond 1 270 920,00 € Tööjõuga kaasnevad maksud PRIA IT 429 570,96 € Töötasu tugiteenus PRIA (1,5 täistööaja ekvivalent) 32 400,00 € Tööjõuga kaasnevad maksud PRIA 10 951,20 € Tööjõu majandamiskulud* 104 678,52 € Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia investeeringud* 110 243,00 € Kokku: 1 958 763,68 € Kokku Nimetus Summa Töötasu IT 2 233 704,00 € Tööjõuga kaasnevad maksud IT 754 991,95 € Töötasu tugiteenused 129 012,00 € Tööjõuga kaasnevad maksud tugiteenused 43 606,06 € Tööjõu majandamiskulud* 114 776,02 € Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia investeeringud* 1 588 366,00 € Kokku: 4 864 456,03 € * Lisanduvad maksud Eespool toodud arvestused on tehtud lähtuvalt sellest, et MITKi tööks vajalikud vahendid eraldatakse ministeeriumi ja PRIA eelarvetest tänaste IT osakondadele kuluvate kulude järgi. Ministeeriumi ja PRIA kulud vähenevad vastavalt tabelis toodud summade võrra. Sealhulgas arvestatakse kulutusi lähetustele, koolitustele, ruumide rendile ja ülalpidamisele ning transpordile. Lisaks rida väiksemamahulisi kulusid, mis tuleb samuti katta olemasolevate asutuste eelarve vahenditest. Eelarve on koostatud arvestades kõiki ülekantavaid, sh IT arendusele kuluvaid erinevatest rahastusallikatest tulenevaid vahendeid. Osa vahenditest lisatakse ministeeriumi eelarvest. Teenuste kulu tõus kooskõlastatakse teenuse saajatega. Eelarves püütakse vältida mittepüsivate välisvahendite kasutamist. Summades on arvestatud erinevate maksudega. Summad ei ole lõplikud vaid indikatiivsed ning täpsustuvad 2024. a II poolaastal. Teenused, mida ministeeriumi allasutuste kliendid kasutavad, jäävad samaks. Ministeeriumi ja PRIA IT osakonnad pakuvad peamiselt sisemisi teenuseid ehk teenindavad oma asutust. Valitsemisala asutuste klientide jaoks on täna asutuste poolt loodud infotelefoninumbrid ja nõustamisteenused, mis ei katke. Samuti muutub koostöö partneritega suhteliselt vähe, kuid arusaamatuste vältimiseks tuleb 2024. aasta jooksul teha avalikkuse teavitamine veebilehtedel ning ajakirjanduse ja meedia kaudu. Samuti on oluline kommunikatsioon mõjutatud valitsemisala asutustega, kellele MITK teenust hakkab pakkuma. Sisekommunikatsioon on kogu ümberkorraldamisega seotud kommunikatsiooni kõige olulisem tegevus ning sellega on 2024. aasta jooksul juba tegeletud ja tegeletakse veelgi intensiivsemalt edasi. Määruse jõustumise korral ei nähta ette ametikohtade kaotamist. Määruse kehtestamisega võib kaasneda töötajate ametijuhendite muutmise vajadus ennekõike tööandja ja ka struktuuriüksuse nime muutuse tõttu. TLS-i § 89 lõike 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul. 2024. aasta IV kvartalis valmistatakse ette käskkiri MITKi töökohtade koosseisu kehtestamiseks. MITKi põhimäärus ja MITKi direktori käskkiri asutuse koosseisu kehtestamiseks jõustuvad samal ajal. 6. Määruse jõustumine Eelnõu kohaselt on määrus kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2025. aastal. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile.  EELNÕU 03.09.2024 KÄSKKIRI .08.2024 nr Põllumajanduse Infotehnoloogia Keskuse moodustamine Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 3 ning Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 kinnitatud „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise kord“ punkti 23 alapunkti 2 alusel. 1. Moodustan alates 2025. aasta 1. jaanuarist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hallatava riigiasutusena Põllumajanduse Infotehnoloogia Keskuse (edaspidi keskus) asukohaga Tähe 4 Tartu linn. 2. Kantsleril korraldada keskuse põhimääruse allkirjastamiseks ja eelarve kinnitamiseks esitamine arvestusega, et keskus saaks tegevust alustada 2025. aasta 1. jaanuaril. 3. Käskkirja punkt 1 jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaal- ja põllumajandusminister  EELNÕU 18.12.2024 (kuupäev digiallkirjas) nr MÄÄRUS Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskuse põhimäärus Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 5 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus (1) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus (edaspidi keskus) on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi ministeerium) hallatav riigiasutus. (2) Keskuse ingliskeelne nimi on Information Technology Centre of the Ministry of Regional Affairs and Agriculture. § 2. Keskuse sümboolika (1) Keskusel on sõõrikujuline 35-millimeetrise läbimõõduga pitsat, mille keskel on väikese riigivapi kujutis. Sõõri ülemist äärt mööda on sõnad „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus“. (2) Keskusel on oma logo, mida võib kasutada keskuse dokumendiplangil ning muul keskuse trükisel ja meenel. Keskuse logo ja dokumendiplangi kasutamine sätestatakse keskuse dokumendihalduskorras. § 3. Keskuse asukoht (1) Keskus asub Tartu linnas. Keskuse postiaadress on Tähe 4, 51010 Tartu linn. (2) Keskuse mujal asuva struktuuriüksuse asukoht ja postiaadress nimetatakse struktuuriüksuse põhimääruses. 2. peatükk  Keskuse tegevusvaldkond ja ülesanded § 4. Tegevusvaldkond Keskuse tegevusvaldkonnaks on ministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste arendamine, haldamine ja pakkumine ministeeriumile ja ministeeriumi valitsemisala asutustele, kelle infosüsteem on liidetud keskuse infosüsteemiga. § 5. Keskuse põhiülesanded (1) Keskuse põhiülesanded on: 1) ministeeriumi ja selle valitsemisala info- ja sidesüsteemide hankimine, tarnimine, arendamine, ekspluatatsioon ja hooldus; 2) infotehnoloogia- ja sidevaldkonna riigihangete läbiviimine, raam- ja suurkasutajalepingute sõlmimine ning haldamine; 4) infotehnoloogia-, side- ja arendusprotsessidega seotud strateegiate, arengukavade, sihtprogrammide ja eelarve väljatöötamine, haldamine ja täitmine; 5) ministeeriumi valitsemisala andmekogude volitatud töötleja ülesannete täitmine; 6) info- ja sidesüsteemide töökindluse ning nõuetele vastava kasutatavuse ja arengusuutlikkuse tagamine; 7) ministeeriumile ja valitsemisala asutusele infotehnoloogiaalase väljaõppe ning standard- ja spetsiaaltarkvara kasutamise koolituse korraldamise ning sisu kohta ettepanekute tegemine; 8) info- ja sidesüsteemide kasutajatele tugiteenuse ja kasutajatoe pakkumine; 9) ministeeriumile ja valitsemisala asutusele infotehnoloogia vahendite kaudu tööprotsesside tõhustamiseks oma pädevuse piires ettepanekute tegemine; 10) infotehnoloogia-alase koostöö tegemine kodu- ja välismaiste institutsioonidega; 11) infosüsteemide kasutamise, andmetervikluse ja turvalisuse üle järelkontrolli tegemine; 12) infoturbepoliitika elluviimine; 13) infoturbe standardite rakendamise koordineerimine ja infoturbe soovituste väljatöötamine; 14) oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide eelnõude väljatöötamises osalemine; 15) oma tegevusvaldkonda puudutavate õigusaktide eelnõude kohta arvamuse andmine ning ministrile õigusaktide muutmiseks ettepanekute tegemine; 16) muude temale ministeeriumi poolt pandud ülesannete täitmine. 3. peatükk Keskuse juhtimine § 6. Keskuse juhtimine (1) Keskust esindab ja selle tööd juhib keskuse direktor, kellega sõlmib, muudab ja lõpetab töölepingu valdkonna eest vastutav minister ministeeriumi kantsleri ettepanekul. (2) Keskuse direktori äraolekul täidab direktori ülesandeid direktori määratud osakonnajuhataja. § 7. Direktor Direktor: 1) juhib keskuse tööd ja korraldab ise või osakonnajuhatajate kaudu keskuse tegevust ja keskuse pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist kooskõlas käesoleva põhimäärusega ning vastutab keskusele pandud ülesannete täitmise eest; 2) koordineerib, suunab ja kontrollib temale vahetult alluva töötaja ja struktuuriüksuse tööd; 2 3) vastutab keskuse tegevust korraldavates õigusaktides sätestatud nõuete täpse ja otstarbeka täitmise eest ning annab ministeeriumi kantsleri kaudu aru valdkonna eest vastutavale ministrile; 4) esitab ministrile ettepanekuid keskuse struktuuri kohta; 5) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku keskuse kulude ja tulude eelarve kohta ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle; 6) teeb valdkonna eest vastutavale ministrile ettepaneku keskuse tegevusvaldkonna korraldamise kohta; 7) sõlmib keskuse töötajatega töölepingud, vajadusel muudab neid ning peatab või lõpetab need, kehtestab töötaja töölepingus sisalduva tööülesannete kirjelduse (edaspidi ametijuhend) ja töötasu, kohaldab töötajale ergutusi ja määrab hoiatusi; 8) sõlmib keskuse nimel oma pädevuse piires lepinguid ja esindab keskust või vajaduse korral volitab selleks teisi isikuid; 9) kehtestab struktuuriüksuste põhimääruse, töötajate koosseisu, dokumendihalduse korra, keskuse tööplaanid ning muu keskuse töökorraldust reguleeriva dokumendi; 10) annab keskuse töö juhtimiseks, koordineerimiseks ja asjaajamise korraldamiseks käskkirju ning suulisi või kirjalikke korraldusi; 11) rakendab keskuse sisekontrollisüsteemi; 12) korraldab keskuse kasutusse antud riigivara heaperemehelikku ja sihipärast kasutamist riigivaraseaduses sätestatud korras; 13) käsutab keskuse rahalisi vahendeid ning tagab nende sihipärase ja otstarbeka kasutamise; 14) täidab talle õigusaktiga pandud, samuti ministri ja kantsleri kirjaliku või suulise korraldusega antud muid ülesandeid. § 8. Osakonnajuhataja (1) Osakonnajuhataja: 1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale pandud ülesannete asjatundliku ja tähtaegse täitmise ning vastutab osakonna teenuste toimivuse ja arendamise eest; 2) kontrollib talle alluvate töötajate tööülesannete täitmist; 3) osaleb keskuse strateegiliste arengudokumentide väljatöötamisel oma tegevusvaldkonnas; 4) annab talle alluvatele töötajatele suulisi ja kirjalikke korraldusi; 5) täidab talle kõrgemalseisva juhi antud tööalased korraldused või teatab nende täitmise takistustest ning annab talle aru osakonna tegevusest; 6) esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ja annab osakonna nimel osakonna pädevusse kuuluvates küsimustes arvamusi ning kooskõlastusi; 7) teeb vahetule juhile ettepanekuid osakonna struktuuri, koosseisu ja töökorralduse muutmiseks, töötajate motiveerimiseks ning vastutusele võtmiseks ja neile töötasu määramiseks; 8) esindab keskust direktorilt saadud volituste piires ja teeb koostööd asjaomaste isikutega; 9) teeb koostööd valitsusasutuste ja valitsusasutuste hallatavate riigiasutustega, teadus- ja arendusasutuste, muude organisatsioonide ja teiste asjaomaste isikutega. (3) Osakonnajuhataja täpsemad ülesanded, õigused ja vastutus määratakse kindlaks osakonnajuhataja töölepingus ja ametijuhendis. 4. peatükk Keskuse struktuur ja struktuurüksuste põhiülesanded § 9. Keskuse struktuurüksused (1) Keskuse struktuuriüksus on osakond. 3 (2) Osakonna koosseisu võib kuuluda allüksusena büroo. (3) Osakonna täpsemad ülesanded, pädevus, juhtimiskorraldus, osakonna koosseisus olevate allüksuste ülesanded ja osakonnajuhataja asendamine sätestatakse osakonna põhimääruses. (4) Keskuse koosseisu võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvad töötajad. (5) Väljaspool struktuuriüksusi asuvatel töökohtadel olevad töötajad alluvad oma töölepingu järgi vahetult direktorile. (6) Väljaspool struktuuriüksusi asuva töötajaga sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu direktor, kes näeb ette tema tööülesanded, alluvuse, õigused ja vastutuse töölepingus ja ametijuhendis. (7) Osakonnad alluvad direktorile osakonnajuhatajate kaudu. § 10. Keskuse osakonnad ja nende põhiülesanded (1) Keskuse osakonnad on järgmised: 1) äriteenuste osakond; 2) infrastruktuuri- ja platvormihalduse osakond; 3) tarneahelahalduse ja kasutajatoe osakond; 4) tugiteenuste osakond. (2) Äriteenuste osakonna põhiülesanne on ärilahenduste ja -teenuste arendamine, haldamine ja toetamine, tagades andmete käideldavuse, andmete terviklikkuse ning konfidentsiaalsuse. (3) Infrastruktuuri- ja platvormihalduse osakonna põhiülesanne on taristu, info- ja sidesüsteemide kavandamine, arendamine ja haldamine. (4) Tarneahelahalduse ja kasutajatoe osakonna põhiülesanne on kasutajateeninduse korraldamine, teenuste seiramine, tarnijate ja lepingute haldamine ning kvaliteedinõuete seadmine ja kontroll. (5) Tugiteenuste osakonna põhiülesanne on korraldada keskuse finants- ning varahaldust, personalitööd, asutuse dokumendihaldust, õigusküsimuste lahendamist, sise- ja välikommunikatsiooni, ministeeriumi ja selle valitsemisala infotehnoloogiaalaseid hankeid. 5. peatükk Keskuse rahastamine, vara, aruandlus ja järelevalve § 11. Finantseerimine ja eelarve (1) Keskuse eelarve kinnitab, muudab ja eelarve täitmist kontrollib valdkonna eest vastutav minister õigusaktidega kehtestatud korras. (2) Keskuse kulud kaetakse riigieelarvest, rahvusvahelistes koostööprojektides osalemisest saadavatest eraldistest ning Euroopa Liidu eraldatud vahenditest. (3) Keskuse vara on riigivara. Keskus on riigivara valitsema volitatud asutus. § 12. Aruandekohustus ja revideerimise kord 4 (1) Keskus peab finants- ja statistilist arvestust õigusaktides kehtestatud korras. (2) Keskus on aruandekohustuslik valdkonna eest vastutava ministri ees, kes seadusega sätestatud korras suunab ja koordineerib keskuse tegevust ning teeb tema tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet. (3) Keskust auditeerivad ministeeriumi siseauditiosakond, Riigikontroll ja teised selleks volitatud asutused. 6. peatükk Keskuse ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine § 13. Keskuse ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine Keskuse tegevuse korraldab ümber või lõpetab ministeerium Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. 7. peatükk RAKENDUSSÄTTED § 14. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. märtsil 2025. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaal- ja põllumajandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler 5  Rahandusministeerium Justiitsministeerium (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-4/919-5 Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas ministeeriumi hallatava riigiasutuse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskuse moodustamisettepaneku ja põhimääruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks ministeeriumi valitsemisalas ministeeriumi hallatava riigiasutuse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskuse moodustamisettepaneku ja regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskuse põhimäärus“ eelnõu. Eelnõu seletuskirja on täiendatud Teie ettepanekutest lähtuvalt. Palume ettepaneku ja eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul. Pärast selle tähtaja möödumist loeme moodustamisettepaneku ja eelnõu Teie poolt kooskõlastatuks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman Regionaal- ja põllumajandusminister Lisad: 1. REMITK moodustamisettepanek 2. REMITK põhimääruse eelnõu 3. REMITK põhimääruse eelnõu seletuskiri Teadmiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Maaelu Teadmuskeskus, Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus Märt Pakats 5698 9940 [email protected] Ingrid Raidme 625 6163 [email protected] Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734  Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskuse põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lõike 5 alusel. Aastatel 2006–2020 on Eesti ministeeriumid konsolideerinud oma info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) teenused eraldi infotehnoloogia (edaspidi IT) keskustesse või ministeeriumi IT osakonda. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi (edaspidi ministeerium) valitsemisala IT teenuste pakkumine on ministeeriumite hulgas hetkel kõige killustatum, sest IKT teenuseid haldab kaks IT teenuste pakkujat. Maaelu Teadmuskeskusele, Põllumajandus- ja Toiduametile ja Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskusele pakub IT teenuseid ministeeriumi IT osakond, Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) pakub IT teenuseid tema IT osakond. Lisaks viiakse ministeeriumi ja allasutuste sisuosakondade poolt läbi erinevaid IT teenuste hankeid. Hetkeolukord ei ole jätkusuutlik ning kulutõhusama, kvaliteetsema ning jätkusuutlikuma IKT lahenduse võimaldamiseks on vaja muudatusi. Eelnõuga korraldatakse ministeeriumi IT osakond ja PRIA IT osakond ümber nii, et need eraldatakse ministeeriumist ja PRIAst ning nende baasil moodustatakse ministeeriumi hallatav riigiasutus nimega Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus (edaspidi REMITK), kes hakkab edaspidi pakkuma IT teenuseid nii ministeeriumile kui ka kõigile ministeeriumi valitsemisala asutustele. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti IT osakonna kvaliteedijuht projektijuhi ülesannetes Keiti Roosbaum (teenistusest lahkunud) koostöös REMITK moodustamise juhtrühmaga. Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna juhataja asetäitja Ingrid Raidme (tel 625 6163, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb seitsmest peatükist. Eelnõu sisulised põhjendused, mh viited tehtud analüüsidele, on kättesaadavad ettepanekus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas ministeeriumi hallatava riigiasutuse Maaelu Infotehnoloogia Keskus moodustamiseks (edaspidi moodustamise ettepanek). Nagu nähtub moodustamise ettepanekust, siis kaaluti uue hallatava riigiasutuse moodustamisele alternatiivsete lahendustena ka erinevate ministeeriumide olemasolevate IT keskustega liitumist. See ei osutunud aga teostatavaks lahenduseks. Peamine põhjus selleks on arendusvaldkonna mõttes tänase IT taristu liiga suur tarkvara osakaal ning sellest tingitud huvi puudumine tänaste IT keskuste poolt. Samuti sellega kaasnev probleem: kuidas erinevate ministeeriumide valitsemisala asutused saaksid arveldada lepingute baasil ning tehingupõhiselt, ilma, et teise valitsemisala hallatavasse asutusse teenuse eest vahendite kandmine peaks toimuma läbi riigieelarve muutmise. Küll aga on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil (edaspidi REM) kavas REMITKi arvutitöökoha ning serveritaristu osas liituda Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse (edaspidi RIT) teenustega, sest näeme, et selle valdkonnas on teenuste unifitseerimine mõistlik ja otstarbekas ning ka RIT on valmis keskseid teenuseid osutama. Lisaks sellele, et tugiteenuste osas on kavas osaleda RITi kui keskse teenuspakkuja raamhangetes, on edaspidi kavas kasutama hakata ka Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) teenuseid, v.a asutuse käivitamiseks vajalikke hanketeenuseid, sest erinevate toimemudelite ühtlustamine on kavas REMITKi koosseisus teha olemasolevaid inimesi ja nende pädevust kasutades. Valitsemisala IT teenuste konsolideerimine ja protsesside ühtlustamine on piisavalt suur töö ja mahukas väljakutse ning kuna täna REM IT osas RTK hanketeenuseid ei kasuta, ei ole otstarbekas uue riigiasutuse töö algfaasis lisada veel üht olulise muutujat niigi võrdlemisi keerulisse protsessi. Nii hankeõiguses, riigihangete korraldamises kui personalijuhtimises on kavas laiendada ka juba täna osaliselt toimivat süsteemi, kus REM osutab osasid teenuseid keskselt valitsemisala üleselt kõikidele asutustele, vältimaks kitsa spetsiifikaga erialaste teadmiste dubleerimist ning tagades eriala spetsialistidele piisavalt „laia töölaua“. Uue hallatava riigiasutuse moodustamisega tekivad küll möödapääsmatud täiendavad kulud, nt asutuse direktori ning arendusjuhi ametikoha personalikulud, kuid nendest kuludest saab kõrgemaks hinnata sellega kaasnevat kasu laiemalt. Nagu pikemalt on selgitatud moodustamise ettepanekus, siis laiem kasu kaasneb selgema IT teenuse korraldusega ning kriitilise ärianalüüsi tulemustest lähtuva optimeerimisega, otsustades milliseid IT teenuseid REM valitsemisalas on vajalik pakkuda tingimustes, kus olemasolevate riigieelarveliste vahenditega tuleb välisrahastuste abil loodud IT süsteeme ka pärast välisrahastuste lõppemist suuta kogu teenuse elukaare vältel hooldada ning ülal pidada. Seega, eelnõus käsitletavas hallatavas riigiasutuses konsolideeritakse REMi valitsemisalas erinevaid IT teenuseid pakkuvad üksused teiste ministeeriumide eeskujul ühte asutusse, kui valdkondlikku IT kompetentsikeskusesse. Selles asutuses ühtseid juhtimispõhimõtteid rakendades on võimalik saavutada riigivalitsemist paremini toetavaid IT arendusi kulutõhusamalt, kvaliteetsemalt ning jätkusuutlikumalt. Arvestades suunda riigi tugiteenuste jätkuvale tsentraliseerimisele on tegemist ka IT valdkonna tugiteenuste võimaliku tsentraliseerimise ettevalmistamiseks vajaliku tegevusega, et IT valdkonna tugiteenuste pakkumine oleks riigi erinevates tegevusvaldkondades korraldatud sarnaselt ning selle juhtimine ja kuluarvestus oleks paremini võrreldavad. Eelnõu 1. peatükis sätestatakse REMITKi nime, sümboolika ja asukohaga seonduv. Eelnõu 2. peatükis sätestatakse REMITKi tegevusvaldkond ja ülesanded. Eelnõu 3. peatükis sätestatakse REMITKi juhtimine. Eelnõu 4. peatükis sätestatakse REMITKi struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded. Eelnõu 5. peatükis sätestatakse REMITKi rahastamine, vara, aruandlus ja järelevalve. Eelnõu 6. peatükis sätestatakse keskuse ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine. REMITKi tegevuse korraldab ümber või lõpetab ministeerium Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. aasta määruses nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine” kehtestatud korras. Eelnõu 7. peatükis sätestatakse keskuse põhimääruse jõustumise kuupäev. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri” § 46 lõikes 1 loetletud mõju valdkondadest ei kaasne kavandatud muudatustega otseseid ja olulisi mõjusid loodus- ega elukeskkonnale, riigi julgeolekule, kohaliku omavalitsuse korraldusele ega regionaalarengule. Muudatus ei avalda mõju elanikkonna tervisele ega tervishoiukorraldusele, inimeste heaolule ega sotsiaalsele kaitsele, keskkonnale, tööturule, demograafiale ega rahvastiku arengule, soolisele võrdõiguslikkusele, võrdsetele võimalustele või inimeste õigustele. Eelnõu mõjudena käsitatakse üksnes kaasnevaid otseseid mõjusid infotehnoloogiale, tööturule, riigiasutuste korraldusele, majandusele ja siseturvalisusele. 4.1. Ümberkorralduste mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm: ministeerium ja tema valitsemisala asutused. Muudatus mõjutab PRIA, ministeeriumi ja REMITKi töökoormust. 2024. aasta II poolaastal ja 2025. aasta I poolaastal suureneb dokumendihalduse ja personalitööga seotud halduskoormus. PRIA IT osakonnas on 47 täistööaja ekvivalenti (edaspidi FTE) ja ministeeriumi IT osakonnas 27 FTEd. REMITKi koosseisu lisatakse sellele umbes 4 FTEd tugiteenuste valdkonnast. Asutuse struktuur ning põhi- ja tugiametikohad sisustatakse vastavalt ülekantavatele FTEdele. Täpsustavalt, et ümber jaotatakse juhtivad ametikohad vastavalt uue asutuse struktuurile ja 2024. aasta lõpuga lõppevad mõned tähtajalised töölepingud. FTE arvestusse on toodud ka hetkel täitmata ametikohad, mis täidetakse vastavalt uue asutuse vajadustele, sest osaliselt saab katta senise puuduoleva kompetentsi kahe asutuse meeskondade ühinemisega. Muutmist vajavad üleviidavate IT osakondade töötajate töölepingud. Vajalik on koostada REMITKis asutuse töökorralduslikud dokumendid (sisekorraeeskiri, struktuurüksuste põhimäärused, dokumendihalduskord, raamatupidamise kord jm). 2024. aasta II poolaastal on olnud muudatuste sisuliseks ettevalmistajaks PRIA projektijuhi kaudu, kuid ümberkorralduste ettevalmistus tõi kaasa ka teiste struktuuriüksuste töömahu suurenemine. Eraldi ametikohta tööde ettevalmistamiseks ei loodud. 2025. aasta I poolaastast väheneb PRIA ja ministeeriumi töökoormus IKT teenuste korralduses, sest tegevus läheb tervikuna üle REMITKi. Ministeeriumi teiste allasutuste tööd muudatus oluliselt ei mõjuta, sest töökorraldust ning põhitegevusi ei muudeta. Asutused jäävad IT arenduste osas tellija rolli nagu varemgi. Senine IKT valdkonna killustatus on seotud liiga suurte riskidega valitsemisala põhitegevustele, sest IT administreerimise kvaliteet mõjutab oluliselt riigi ja asutuste põhieesmärkide saavutamist ja seeläbi kogu avaliku sektori arengut. Positiivse mõjuna aitab ümberkorraldamine tervikuna suurendada IT teenuste tõhusust, selgust ja kvaliteeti. REMITKi näol tekib ministeeriumi valitsemisalas üks konkreetne IT valdkonna asutus. REMITKi moodustamisega suureneb IT teenuste rolliselgus ning seeläbi paraneb teenuse pakkumise protsessi toimimine. Vähendatakse dubleerimist, sest IT teenuseid pakutakse ühest allikast ning ühtsel tasemel ning vabanev ressurss jagatakse täna katmata või puudulikult kaetud valdkondade vahel. Klienditeeninduse korrastamise ja standardiseerimisega tõuseb esmaste teenuste kvaliteet. Läbi selle suureneb kasutajate rahulolu, väheneb ajakulu vajalike toimingute tegemisel. Ministeerium ja asutused saavad edukamalt ellu viia personaalse riigi kontseptsiooni. REMi ja selle asutuste põhimääruste1 alusel majutab, haldab ja hooldab REMITK infosüsteeme ning on andmete volitatud töötlejaks, mis on seotud:  Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika, kalandusturu ja kutselise kalapüügi korraldamise ning maaelu ja põllumajandusturu riiklike abinõude rakendamisega;  põllumajandusloomade, nende tervise, heaolu tagamisega;  põllumajanduse, põllumajanduskultuuride kaitse ja tervise tagamisega;  toiduvarustuskindluse, toidu- ja söödaohutuse tagamisega;  põllumajandus- ja maaeluvaldkonna andmetöötluse, teadmussiirde-, nõuande- ja innovatsiooniteenustega, sh põllumajandusandmete kaugseirega;  riigisisese ühistranspordipoliitika elluviimisega. REMITK missioon on ühendada IT abil Eestimaad, toetades Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala avalike teenuste pakkumist parimate digitaalsete lahendustega, mis toetavad kõikides Eesti piirkondades elavate inimeste ning majandusüksuste digitaalsete teenuste kasutamise mugavust, läbipaistvust ja turvalisust. Asutuse visioon põhineb pideval innovatsioonil ja kasutajakesksel lähenemisel, tagades, et arendused vastavad riigi kesksele digiriigi arendamise strateegiale ja tuleviku maaelu digitaalsetele väljakutsetele. REMITK võimaldab laialdasemalt kasutada IT töötajate spetsialiseerumist ja omandatud parima praktika rakendamist erinevates IT valdkondades ning suuremat sisulise asendamise võimekust, samuti kaetakse valdkonnad, mida tänase IT töötajate ressursi juures ei ole olnud võimalik täita. Konsolideeritud keskne IT valdkonna asutus on teistele asutustele nii Eestis kui ka teistes riikides oluliselt tõsiseltvõetavam ja suutlikum partner kui tänased erinevate asutuste eraldiseisvad IT-osakonnad. Samuti saaks ministeeriumi valitsemisalaülene keskne IT asutus rohkem kaasa rääkida riigi IT võrgustikus. Koostöö võrdse partnerina (ministeeriumi IT asutusena) teiste ministeeriumite IT asutustega võimaldab võtta ka REMi valitsemisalas kasutusele teistes IT asutustes kasutatavaid praktikaid, optimeerida nende eeskujul tööprotsesse ja riske. Halduskoormusega seotud ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on suur. Mõju on lühiajaline, kuus kuud kuni aasta. Mõju vähendamiseks hajutatakse tegevusi ning jaotatakse olulised tegevused. Üldine halduskoormus riigis jääb samaks, liikudes ühest asutusest teise. Mõju olulisus sihtrühmaks olevate riigiasutuste korraldusele on kõrge. 1 Maaeluministri 23.09.2022 määruse nr 50 „Maaelu Teadmuskeskuse põhimäärus“ § 5; põllumajandusministri 21.07.2002 määruse nr 52 „Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põhimäärus„ § 6; maaeluministri 20.12.2022 määruse nr 66 „Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse põhimäärus“ § 4; maaeluministri 18.08.2020 määruse nr 57 „Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus“ § 5; Vabariigi Valitsuse 22.06.2023 määruse nr 64 „Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põhimäärus“ §-le 5. 4.2. Ümberkorralduste mõju ITle ja majandusele Sihtrühm: ministeerium ja selle valitsemisala asutused, avalikkus. Eestil kui piiratud ressurssidega väikesel riigil on hädavajalik, et avalik sektor toimiks võimalikult efektiivselt. Avaliku sektori efektiivsus tuleneb otseselt riigi infosüsteemidest, mis tagavad riigiasutustele kiired menetlus- ja otsustusprotsessid ning võimaldavad seeläbi tõhusa avaliku teenuse osutamist. Moodustatavas riigiasutuses standardiseeritakse valitsemisala IT arendusprotsessid, mis on otsene ressursside optimeerimise võimalus. Tekib ühtne vaade kõikidele ministeeriumi valitsemisala IT arendustele, mis võimaldab rohkem taaskasutada ning ühtlustada tehnilisi komponente, tagades arenduskulude kokkuhoiu ja efektiivsema juhtimise. Tekivad paremad võimalused suuremate ja keerukamate arenduste korraldamiseks. Tarkvaratoote omaniku jaoks lihtsustub IT arenduste pakkumine, kuna tellimuste nõuded on sarnased ja neid tehakse ühe kontaktpunkti kaudu. Ühe keskse IT valdkonna riigiasutuse moodustamine kiirendab seni mitme osapoolega seotud IT arenduste realiseerumist. Mida paremini kasutatakse riigi infosüsteemi võimalusi ja selles olevat teavet, seda parem on teenuste kvaliteet. Eelnõu ei mõjuta ühiskonna hädaolukorra seadus § 2 lõikes 4 sätestatud elutähtsate funktsioonide sõltuvust infotehnoloogiast või andmesidevõrkudest. Esineb mõju avalike teenuste infoühiskonnateenuse kasutamisele ja kättesaadavusele. Pikemas perspektiivis, arvestades eeltoodut, teenuste kvaliteet tõuseb ja kättesaadavus paraneb. Terviklikumad alusandmed tagavad lisaks ka parema partnerluse ministeeriumile poliitikakujundamisel ja digitaalsete arenduste tellimisel. Teenused digitaliseeritakse ühtse põhimõttega keskkondadesse, misläbi suureneb kasutajarahulolu ja väheneb ajakulu vajalike toimingute tegemisel. Tänased teenused, mida töötajatele või avalikkusele pakutakse, jätkavad pärast REMITKi moodustamist toimimist samal viisil. Edaspidine lahenduste muutus sõltub ärilisest strateegiast ja sellega kaasnevast tellimustest, mida REMITK täidab. Suurim mõju ITle seisneb võrkude ning seadistuste migreerimises uude domeeni. Selle jaoks ei ole ette nähtud eraldi rahastust. REMITKi jaoks on vaja üle tuua tänane taristusüsteem, see konfigureerida, luua kodulehekülg ja sisevõrk. Koostööd tuleb teha andmeandjatega ja andmeandjana AvTS §435 lõike 2 tähenduses infosüsteemide andmevahetuskihi teenuste konfigureerimiseks. Töö tehakse ära olemasoleva tööjõuga, täites neid tööülesanded muude edasilükatavate tööülesannete arvelt. Muudatuse mõju ministeeriumi valitsemisala ja riigi ITle ning majandusele on suur. Soovitud mõju on väga suur. Ebasoovitavate mõjude risk on keskmine. REMITKi moodustamisega püütakse minimaliseerida kõik riskid, mis võivad mõjutada elektroonselt pakutavate teenuste kättesaadavust. Ministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste põhitegevus ei tohi katkeda ning muudatuse mõju ei tohi olla näha põhitegevuses. Teenused viiakse üle uuele konfiguratsioonile 2025. aasta I poolaasta jooksul. Hajutatud tegevuskava võimaldab muudatusi ellu viia etappide kaupa, pidevalt kontrollides muudatuste edukust. 4.4. Ümberkorralduse mõju siseturvalisusele Sihtrühm: elanikkond REMITKi moodustamise tulemusel paraneb tunduvalt ministeeriumi ja tema valitsemisala ning seeläbi üldisemalt riigi IT süsteemide turvalisus. Seda on võimalik saavutada valitsemisala asutuste IT turvakorralduse ühtlustamise ning IT ühise kompetentsi ja tehniliste vahendite optimaalsema kasutamise teel. Ühtsete taristulahendustega tekitatakse väärtus- ja kuluefektiivsus. Muudatuse mõju on keskmine, ebasoovitavate riskide kaasnemise tõenäosus väike. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud. REMITKi moodustamise põhiline rahaline võit seisneb sama raha eest parema ja kvaliteetsema teenuse saamises. Reaalset eelarves näidatavat kokkuhoidu REMITK moodustamine ei too, sest töötajate arv ei vähene, puudub sääst otsestes kuludes ja puuduvad vahendid eelarvesse raha juurde saamiseks. Üksikute taristu valdkonna või arendusprotsesside optimeerimisega tekkivate kokkuhoiukohtadega finantseeritakse kriitilisi puudujääke, mis aitavad viia pakutavate teenuste kvaliteeti vajalikule tasemele ning suurendavad infosüsteemide toimepidavust ja turvalisust. Kuna ärivajadused kasvavad pidevalt ja integreeritus IT-ga kasvab, siis tähendab see automaatselt, et IT kulud kasvavad siiski pidevalt. Infotehnoloogia sektori suurust, kasvamist ajas ja sellega seotud mõjude hindamise olulisuse tõusu näitavad ka Riigikontrolli poolt 2019. a auditi „Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes“ raames kogutud andmed, mille kohaselt kasvasid IT haldus- ja tööjõukulud ning investeeringud 2017. aastal 9 miljonit ja 2018. aastal 15 miljonit eurot. Perioodil 2014– 2020 toetas Euroopa Liit infoühiskonna arengut Eestis 181 760 000 euroga, millele lisandus Eesti riigi kaasfinantseering 24 928 235 eurot.2 Järgnevate aastate IT eelarve suurimad väljakutsed on Euroopa Liiduga liitumisjärgselt fondidest taotletud rahastuse abil ehitatud infosüsteemide vananemine ja vajadus nende asendamiseks tänapäevaste süsteemidega ning edasiste arenduste adekvaatse baasrahastuse tagamine, vältimaks edasist sõltuvust ebastabiilsest toetusrahastusest. REM valitsemisala IT vajab jätkusuutlikuks ja turvaliseks toimimiseks täiendavat rahastust, vaatamata IT teenuste osutamise korraldusele. 2024. a ka 2025. a riigi eelarvestrateegias ei ole eelnõuga kaasnevate kuludega arvestatud. Seega tuleb võimalikud kulud katta REMi eelarvest. Erinevate analüüside tulemusena on siiski selge, et teenuse toimepidevuse kasv ja valdkonna konsolideerimisega kaasnev suurem rolliselgus ning tänaste IT teenuste revisjonist ja täpsemast prioritiseerimisest saadav kokkuhoid kaalub üles konsolideerimisega kaasnevad kulud. REMITKi moodustamisega on võimalik kulude kasvu optimeerida läbi selle, et osa kulusid saab ühitada, uute lahenduste juurutamisel saab läheneda keskselt ja pikemas perspektiivis saab tõhusama ühise planeerimise abil kulude kasvu ohjeldada. 2 Riigikontroll. 2019. Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumides ja nende asutustes. REM valitsemisala IT valdkonna ümberkorraldamisega ja REMITK moodustamisega kaasnevate täiendavate vahendite täpne lisavajaduse suurus sõltub sellest, kui suure osa täiendavast personalivajadusest suudavad katta valitsemisala asutused oma koosseisude arvelt ja kui suure osa teenustest on vaja konsolideerida Riigi Tugiteenuste Keskusesse või on võimalik jätta PRIAsse või ministeeriumi haldusesse (nt transporditeenus, personali- ja finantsarvestus, asjaajamine, hanked jm). Täna ei ole tehtud lõplikku analüüsi kõikide kuluridade osas. See valmib 2025. a alguses. Kõik ümberkorraldamisega seotud kulud tuleb arvestada 2025. aasta eelarvesse, sh 2025. aasta I kvartalis asutuse identiteedi väljakujundamise kulud ja direktori värbamisega seotud kulud. REMITKi kavandatav eelarve 2025-2028 REM Nimetus Summa Töötasu REM IT osakond 962 784,00 € Tööjõuga kaasnevad maksud REM IT osakond 325 420,99 € Töötasu tugiteenus REM (2,85 täistööaja ekvivalent) 96 612,00 € Tööjõuga kaasnevad maksud tugiteenus REM 32 654,86 € Tööjõu majandamiskulud* 10 097,50 € Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia investeeringud* 1 478 123,00 € Kokku: 2 905 692,35 € PRIA Nimetus Summa Töötasu PRIA IT osakond 1 270 920,00 € Tööjõuga kaasnevad maksud PRIA IT 429 570,96 € Töötasu tugiteenus PRIA (1,5 täistööaja ekvivalent) 32 400,00 € Tööjõuga kaasnevad maksud PRIA 10 951,20 € Tööjõu majandamiskulud* 104 678,52 € Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia investeeringud* 110 243,00 € Kokku: 1 958 763,68 € Kokku Nimetus Summa Töötasu IT 2 233 704,00 € Tööjõuga kaasnevad maksud IT 754 991,95 € Töötasu tugiteenused 129 012,00 € Tööjõuga kaasnevad maksud tugiteenused 43 606,06 € Tööjõu majandamiskulud* 114 776,02 € Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia investeeringud* 1 588 366,00 € Kokku: 4 864 456,03 € * Lisanduvad maksud Eespool toodud arvestused on tehtud lähtuvalt sellest, et REMITKi tööks vajalikud vahendid eraldatakse ministeeriumi ja PRIA eelarvetest tänaste IT osakondade eelarvete järgi. Ministeeriumi ja PRIA kulud vähenevad vastavalt tabelis toodud summade võrra. Sealhulgas arvestatakse kulutusi lähetustele, koolitustele, ruumide rendile ja ülalpidamisele ning transpordile. Lisaks rida väiksemamahulisi kulusid, mis tuleb samuti katta asutustele kinnitatud eelarve vahenditest. Eelarve on koostatud arvestades kõiki ülekantavaid, sh IT arendusele kuluvaid erinevatest rahastusallikatest tulenevaid vahendeid. Osa vahenditest lisatakse ministeeriumi eelarvest. Teenuste kulu tõus kooskõlastatakse teenuse saajatega. Eelarves püütakse vältida mittepüsivate välisvahendite kasutamist. Summades on arvestatud erinevate maksudega. Summad ei ole lõplikud vaid indikatiivsed ning täpsustuvad 2025. a I kvartalis. Vajaduse korral tehakse valitsemisala vahendite sees vajalikke ümberjaotusi ja suunatakse täiendavaid vahendeid IT teenuste ja taristu kui äriteenuste vundamendi toimimiseks. Teenused, mida ministeeriumi allasutuste kliendid kasutavad, jäävad samaks. Ministeeriumi ja PRIA IT osakonnad pakuvad peamiselt sisemisi teenuseid ehk teenindavad REM valitsemisala asutusi. Valitsemisala asutuste klientide jaoks on täna asutuste poolt loodud infotelefoninumbrid ja nõustamisteenused, mis ei katke. Samuti muutub koostöö partneritega suhteliselt vähe, kuid arusaamatuste vältimiseks tuleb eelnevalt teha avalikkuse teavitamine veebilehtedel ning ajakirjanduse ja meedia kaudu. Samuti on oluline kommunikatsioon mõjutatud valitsemisala asutustega, kellele REMITK teenust hakkab pakkuma. Sisekommunikatsioon on kogu ümberkorraldamisega seotud kommunikatsiooni kõige olulisem tegevus ning sellega on 2024. aasta jooksul juba tegeletud ja tegeletakse veelgi intensiivsemalt edasi. Määruse jõustumise korral ei nähta ette ametikohtade kaotamist. Määruse kehtestamisega võib kaasneda töötajate ametijuhendite muutmise vajadus ennekõike tööandja ja ka struktuuriüksuse nime muutuse tõttu. TLS-i § 89 lõike 1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul. 2025. aasta jaanuaris valmistatakse ette käskkiri REMITKi töökohtade koosseisu kehtestamiseks. REMITKi põhimäärus ja REMITKi direktori käskkiri asutuse koosseisu kehtestamiseks jõustuvad samal ajal. 6. Määruse jõustumine Eelnõu kohaselt on määrus kavandatud jõustuma 1. märtsil 2025. aastal. Kuivõrd moodustamisettepaneku ja eelnõu kooskõlastamine on võtnud kavandatust rohkem aega, on kavandatud eelnõu määrusena jõustumise aeg võrreldes ettepanekule Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas ministeeriumi hallatava riigiasutuse Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskus moodustamiseks lisatud eelnõudes kavandatuga nihkunud 1. jaanuarilt 2025. a 1. märtsile 2025. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati 20. septembril 2024. a kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile. Justiitsministeerium teatas oma 6. novembri 2024. a kirjas nr 8-2/6813, et „Justiitsministeerium ei toeta hallatava asutuse Maaelu Infotehnoloogia Keskus moodustamisettepanekut ega kooskõlasta sellest tulenevalt ka ministri määruse eelnõu.“ ja tegi ettepaneku enne uute IT- majade loomise otsustamist analüüsida erinevaid alternatiivseid võimalusi IT-majade efektiivsemaks juhtimiseks, kaaluda teenuste või funktsioonide koondamist, vastutusalade optimeerimist ning digiriigi teenuste arhitektuuri muutmist Rahandusministeerium asus oma 30. novembri 2024. a kirjas nr 1.1-11/4182-2 seisukohale, et „Palume täiendavate analüüside järel esitada seletuskiri Rahandusministeeriumile uuesti lõpliku seisukoha kujundamiseks.“ Eelnõu seletuskirja on nendest ettepanekutest lähtuvalt asjakohaselt täiendatud ja mõlema ministeeriumiga on vajalikud muudatused kokku lepitud. Samuti on muudetud asutuse nime. Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. aasta määruse nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine” punkti 16 alapunkti 1 kohaselt tuleb moodustamisettepanek kooskõlastada Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumiga, kui muu ministeeriumiga, kelle valitsemisala riigiasutuse moodustamine puudutab. Sama määruse punkti 19 kohaselt, kui riigiasutuse moodustab selle kõrgemalseisev valitsusasutus ning üks käesoleva korra punktis 16 nimetatud asutus moodustamisettepanekuga ei nõustu, esitab kõrgemalseisva valitsusasutuse juht moodustamisettepaneku koos kooskõlastuskirjadega seisukoha võtmiseks Vabariigi Valitsusele ning kui Vabariigi Valitsus toetab protokolli märgitavas otsuses riigiasutuse moodustamise ettepanekut, teeb lõpliku otsuse riigiasutuse moodustamise kohta riigiasutuse kõrgemalseisva valitsusasutuse juht. Eelnevast tulenevalt selleks, et moodustamisettepanekut ei peaks esitama seisukoha võtmiseks Vabariigi Valitsusele, esitatakse moodustamisettepanek ja eelnõu eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile uuesti kooskõlastamiseks. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/24-1355 - Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskuse põhimäärus Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.01.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a3c170fb-0a85-4950-9d60-b852318f85f4 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a3c170fb-0a85-4950-9d60-b852318f85f4?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: RAM Info Teema: [EIS] Kooskõlastamise tähtaeg on muutunud *** Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. *** EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) algatatud kooskõlastamise tähtaega on muudetud. Uus tähtaeg on 10.01.2025 23:59 Kooskõlastamine algatati 23.12.2024 14:52 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a3c170fb-0a85-4950-9d60-b852318f85f4?activity=1 Eelnõu toimik: REM/24-1355 - Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskuse põhimäärus Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a3c170fb-0a85-4950-9d60-b852318f85f4 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main