Hankija täiendav vastus

F. R. Kreutzwaldi 1, 51006 Tartu, Estonia Tel +372 731 3001 Fax +372 731 3037 Riigihangete vaidlustuskomisjon 20. detsember 2024 nr 4-14/6282-1 Tartu mnt 85, 10115 Tallinn e-post: [email protected] Täiendav vastus Elisa Eesti AS vaidlustusele riigihankes nr 287417 Eesti Maaülikool jääb oma varasemalt esitatud seisukohtade juurde. Riigihanke alusdokumendid on muudetud selles osas, mis on hankija oma varasemas vastuses sedastanud. Selgituseks Puhtu ühendusega seonduvaga peab hankija vajalikuks uuesti selgitada, et erinevalt vaidlustaja poolt väidetust ei ole hankija nõudnud antud aadressile kaabliga ühendust. Vastavalt Lisas 1.2 sätestatule puudub aadressil Lääneranna vald, Virtsu alevik, Puhtu tee 13 // Puhtu Ornitoloogiajaam lauatelefoniside ja interneti kiiruseks on nõutud 20Mbit/10Mbit, 2x avalik IP. Hankija ei ole seadnud mitte ühegi riigihanke alusdokumendis esineva tingimusega nõudeks, et andmeside Lisas 1.2. nimetatud asukohtades peab olema tagatud kaabliga. Andmesideteenust saab pakkuda ka üle mobiilside. Alusdokumentides Puhtule ettenähtud andmesidekiirused on seatud minimaalsed, st tegemist on andmesidekiirustega, mida on võimalik tagada ka üle mobiilse andmeside (vt ka maksumuse vormis p 3.1: andesideteenus püsiasukohaga vs teised andmesideteenused püsivõrguabonendile – tegemist on erinevate pakettidega ning vaidlustaja kui erialaste teadmistega ettevõtja peab sellise erisuse suutma tuvastada, sellest ka hankija kahtlus, et tegemist on teadliku tegevusega – viia vaidlustuskomisjon arvamusele nagu oleks hanke tingimustes nõutud ainult kaabliga andmesideühendusi). Seega on vaidlustaja väited väärad selles osas nagu oleks teenuse pakkumuseks vajalik tagada kaabliga ühendused vähemalt Puhtu osas. Eesti Maaülikoolile on kvaliteetne andmesideteenus põhitegevuseks vajalik, ülikoolil ei ole võimalik oodata aasta või kaks või kolm aastat kvaliteetset andmesideteenust ja samal ajal tasuda ebakvaliteetse teenuse eest. Kui vaidlustaja on pidanud enda äriotsustes oluliseks teisi kliente, muid asukohti või kokkuhoidu, ei tähenda see automaatset keeldu hankijatele korraldada riigihange kvaliteetse teenuse tellimiseks. Vaidlustajal on võimalik enda teenuste kvaliteeti järjepidevalt parendada väljapool Eesti Maaülikooli hankelepingut, tegemist ei ole keelatud tegevusega ning viitame uuesti asjaolule, et ülikool ei tegutse asustamata punktides, kus tänasel päeval mobiil- ja andmesideteenus puuduvad. On täiesti absurde nõude, et ülikool asuks tellima teenust, mis ülikooli vajadusi ei kata ja mis halvab ülikooli põhitegevuse protsessid. On üldteada, et täna ei ole rahvusvaheliselt tunnustatud haridust võimalik anda ning rahvusvahelisel tasemel teadust võimalik teha kui puudub elementaarne andmeside. Aga just sellisesse olukorda vaidlustaja soovib ülikooli asetada – ülikool peaks sõlmima hankelepingu, tasuma teenuste eest ja samal ajal peaks ülikool jääma ootama kas ettevõte suudab oma teenuse kvaliteeti parendada. Mis puudutab teenuste kvaliteedi hindamist ja hankija kehtestatud süsteemis väidetavalt esinevat ebavõrdsust, siis on hankija seisukohal, et tegemist on õiguspärase hindamiskriteeriumiga. Hankijal on õigus hinnata mh teenuste kvaliteeti, sh kättesaadavust ja vaidlustaja õigusi ei piirata – kõigil teenusepakkujatel on võimalus osaleda hankel ning hankijal on võimalus sõlmida hanke eesmärki täitev hankeleping, tellida kvaliteetne teenus ja maksta kvaliteetse teenuse eest. Vaidlustaja on oma vaidlustuses üritanud näidata justkui oleks Elisa Eesti AS võrgud vaja täies ulatuses välja ehitada Eesti Maaülikoolile teenuse pakkumiseks, kuid tegemist on ühe suurema mobiil- ja andesideteenuse pakkujaga, kelle tegevus ja teenus on suunatud tuhandetele klientidele. Ei ole eluliselt usutav, et Elisa Eest AS hakkab tegema vaidlustuses näidatud investeeringuid marginaalse müügikäibe najal (seda on vaidlustaja ka tõdenud leides, et ülikool ostab teenust pigem väheses mahus). Mis puudutab teise turuosalise väidetavat eelist, siis nõuab vaidlustaja sisuliselt, et võrdse kohtlemise saavutamiseks tuleks Telia kaablid välja võtta, antennid ümber keerata ning kõik levi tagamise vahendid välja lülitada. Hankija viitab siinkohal uuesti TTJA seisukohale, et repiiterid on mobiilsidevõrgu osad, mille väljalülitamine ei ole õigustatud. Asjaolu, et üks turuosaline on järjepidevalt parendanud oma teenuse kvaliteeti ja investeerinud teenuse osutamiseks vajaliku võrgu väljaehitamisse ei ole diskrimineeriv. Tegemist on kolmandate isikute otsustega, millele ei oma hankija mingit mõju, eelis ei ole hankija tekitatud ning võrgu osaline väljalülitamine ei taga võrdset kohtlemist vaid seab ettevõtjad, kes on teinud investeeringuid, halvemasse positsiooni. Sisulise võrdsuse põhimõtte kohaselt tuleb võrdseid kohelda võrdselt ja ebavõrdseid võib kohelda erinevalt. Ettevõtete erinevate äriotsuste tulemusel on väidetavalt ühe pakkuja teenuse kvaliteet kehvem, mis aga ei saa tähendada hankijatele kohustust hankida kehvema kvaliteediga teenust. Ülikool ei saa sekkuda turuosaliste omavahelistesse suhetesse, ülikool ei ole teinud investeeringuid kolmandate isikute mobiil- või andmesidevõrgu arendamisse, seega ei saa ülikool kedagi ka ebavõrdselt kohelda. Vaidlustaja esitatud õigusabiteenuse maht on hankija hinnangul märkimisväärne. Tegemist ei ole sisuliselt ega tehniliselt keeruka vaidlusega, mis vajaks nii suurt töömahtu nagu on hetkel esitatud. Seega võib olla tegemist olukorraga, kus tuleks kaaluda ka õigusabikulude põhjendatust kui selleks peaks vajadus tekkima. Hankijal ei ole vaidlustusega kaasnevaid kulusid. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Kärt Kirsimägi Hankeosakonna juhataja 2