Kaugtõestusega originaaldokument.
PÄRNU NOTAR ANNE KALDVEE
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
327
Käesolev notariaalakt on koostatud ja tõestatud Pärnu notar Anne Kaldvee poolt, kelle
büroo asub aadressil Pärnu maakond, Pärnu linn, Pärnu linn, Uus tn 1, kolmeteist-
kümnendal märtsil kahe tuhande kahekümne kuuendal aastal (13.03.2026) kaugtõesta-
mise teel. Videosilla vahendusel osalesid
AS Roger Puit, registrikood nr 10106076, aadress Viljandi maakond, Viljandi linn, Pärnu
mnt 24b, 71020, e-posti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud „Müüja“, mille
seadusliku esindajana tegutseb juhatuse liige MIRKKO KOPPEL, isikukood
38112124218, kelle isik on tuvastatud PPA andmebaasi alusel ning kes oma sõnade kohaselt
viibib tõestamistoimingu läbiviimise ajal Viljandi linnas, ja
EESTI VABARIIK, riigivara valitseja Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutseva
valitsusasutuse Transpordiamet, milline on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse
asutuste riiklikus registris registrikoodi nr 70001490 all, kaudu, asukohaga Harju maakond,
Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Valge tn 4, 11413, e-posti aadress tiit.tiigimae@
transpordiamet.ee, edaspidi nimetatud „Ostja“, mille volitatud esindajana tegutseb
Tallinna notar Ragne Tehver asendaja Kersti Paeveer poolt 30.03.2022.a. notari ameti-
tegevuse raamatu registris nr 1059 all tõestatud volikirja alusel TIIT TIIGIMÄE, isikukood
36502102715, kelle isikusamasus tuvastatud PPA andmebaasi alusel ja kes oma sõnade
kohaselt viibib käesoleva lepingu tõestamise ajal Tallinnas.
Müüja ja Ostja avaldavad, et nende tahe on sõlmida
KINNISTU
VÕLAÕIGUSLIK MÜÜGILEPING
ja esitada
KINNISTAMISAVALDUS
EELMÄRKE KINNISTAMISEKS
OMANDIÕIGUSE ÜLEMINEKU TAGAMISEKS
1
1. Kinnistuga seotud registriandmed
1.1 Kinnistusregistri andmed
1.1.1 Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 14574150 esimeses
jaos on kinnistatud aadressil Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald, Kodesmaa küla,
Kondi-Tõnise asuv kinnistu, katastritunnusega 18802:002:0114, pindalaga 139946 m²,
sihtotstarbega maatulundusmaa 100%. Pindala on ebatäpne.
1.1.2 Kinnistusregistri teises jaos on omanikuna kinnistatud aktsiaselts Roger Puit
(registrikood 10106076).
1.1.3 Kinnistusregistri kolmandas, koormatiste ja kitsenduste jaoks ettenähtud jaos kanded
puuduvad.
1.1.4 Kinnistusregistri neljandas, hüpoteekide jaoks ettenähtud jaos on kande nr 1 all
kinnistatud hüpoteek summas 2 800 000.- (kaks miljonit kaheksasada tuhat) eurot
Swedbank AS (registrikood 10060701) kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud
alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kaaskoormatud
kinnistud: 25036; 46735; 65039; 65239; 88437; 90739; 158436; 158536; 164636; 310039;
411135; 433639; 505139; 577137; 647639; 652939; 653439; 679506; 998035; 1463936;
1638536; 1715436; 1756039; 1768035; 1769135; 1769235; 1814336; 2099835; 2237839;
2351136; 2524406; 2531650; 2562139; 2580939; 2687606; 2738139; 2836039; 2855039;
2881639; 2983835; 3053539; 3094939; 3530139; 3919339; 4061739; 4133539; 4232506;
4343906; 5257150; 8238250; 12347450; 13106550; 14498150; 14621050; 14621150;
14747850; 14752850; 14766650; 14768050; 14803250; 14837950; 14838150; 14943950;
14952150; 15053950; 15161950; 15240750; 15381450; 15385050; 15450550; 15493750;
15509650; 15560150; 15576250; 15611750; 15627350; 15658250; 15704650; 15733350;
15752350; 15944850; 16024650; 16037950; 16218650; 16218850; 16404150; 16444250.
Sisse kantud 26.02.2020. 11.12.2024 kinnistamisavalduse alusel muudetud 08.01.2025.
1.1.5 Käesoleva notariaalakti punktides 1.1.1 – 1.1.4 nimetatud andmed sisalduvad Tartu
Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 14574150 väljavõttes seisuga
13.03.2026.a., edaspidi nimetatud „Kinnistu“.
1.2 Ehitisregistri andmed
1.2.1 Ehitisregistris ei ole registreeritud Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kodesmaa
külas asuval Kondi-Tõnise katastriüksusel katastritunnusega 18802:002:0114 ehitisi.
1.3 Maakatastri andmed
1.3.1 Maakatastris on registreeritud Pärnu maakonnas Põhja-Pärnumaa vallas Kodesmaa
külas asuv Kondi-Tõnise katastriüksus katastritunnusega 18802:002:0114, pindalaga
139946,0 m2, sihtotstarbega maaparandusmaa 100%. Maa kõlvikulises koosseisus on
131866,0 m2 metsamaad, 858,0 m2 rohumaad ja 7222,0 m2 muud maad. Katastriüksusega
seotud avalik-õiguslikud seadusjärgsed kitsendused kajastuvad käesoleva notariaalakti Lisaks
nr 1 oleval maakatastri kitsenduste kaardi väljavõttel.
1.3.2 Maakatastris on märge: pindala on ebatäpne (06.04.2024).
2
1.3.3 Maakatastriseaduse § 9 lg 25 kohaselt Katastripidaja märge „Pindala on ebatäpne”
tehakse kinnistusraamatu esimeses jaos nähtavaks.
1.3.4 Notari selgitused katastripidaja märke õigusliku tähenduse kohta.
Katastripidaja teeb katastriüksuse kohta katastrisse märke "Pindala on ebatäpne"
juhul, kui katastriüksus on moodustatud kaardimaterjali alusel või aerofotogeodeetilisel
meetodil või kui katastripidaja tuvastab ebatäpsed või vastuolulised piiriandmed.
Märge ei tekita õiguslikke tagajärgi ja on informatiivse tähendusega.
Katastripidaja märge "Pindala on ebatäpne" kustutatakse, kui kaardimaterjali alusel
või aerofotogeodeetilisel meetodil moodustatud või ebatäpsete või vastuoluliste
piiriandmetega katastriüksusele tehakse L-EST97 süsteemis katastrimõõdistamine ja uued
piiriandmed on registreeritud maakatastris.
2. Müügilepingu ese
2.1 Müüja ja Ostja leppisid kokku sõlmida võlaõiguslik kinnistu müügileping, mille
kohaselt Müüja müüb ja Ostja ostab Kinnistu jagamise tulemusena moodustatava Kinnistu osa
koos selle oluliste osade ja päraldistega ligikaudse pindalaga 6173 m2, mis on tähistatud
käesoleva notariaalakti Lisaks nr 2 oleval krundijaotuskaval punaste diagonaaljoontega,
edaspidi nimetatud „Müügilepingu ese“. Müügilepingu eseme valitsejaks saab Kliima-
ministeerium.
2.2 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 kohaselt on kinnisasja olulised osad sellega
püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili.
Kinnisasja osa ei ole võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt
ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud
asi. Kinnisasjaga seotud asjaõigused on kinnisasja olulised osad, kui seaduses ei ole sätestatud
teisiti.
2.3 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 kohaselt asja omandamise ja valdamise, samuti
kinnisasjale ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid on asja päraldised.
3. Lepingupoolte avaldused
3.1 Müüja esindaja avaldab, et:
3.1.1 tema on Müüja juhatuse liige ja tema esindusõigus on kehtiv (teda ei ole juhatusest
tagasi kutsutud, tema ei ole juhatusest tagasi astunud, tema ametiaeg ei ole lõppenud ja tema
esindusõigust ei ole piiratud) ja tema omab kõiki Müüja sisesuhetest tulenevaid otsuseid ja
kooskõlastusi käesoleva lepingu sõlmimiseks. Käesoleva müügilepingu puhul ei ole tegemist
igapäevasest majandustegevusest erineva tehinguga ja müügilepingu sõlmimiseks ei ole vaja
nõukogu otsust,
3.1.2 Kinnistu on hoonestamata,
3.1.3 Kinnistule avatud kinnistusregistri osa seis vastab tegelikkusele ja Müüja ei ole sõlmi-
nud ühegi kolmanda isikuga võlaõiguslikke kokkuleppeid Müügilepingu eseme võõranda-
miseks või piiratud asjaõigustega koormamiseks ja ei ole taotlenud kinnistusregistri kande
muudatusi mistahes muul õiguslikul alusel,
3
3.1.4 Müügilepingu eseme käsutusõigust ei piira ükski kohtuotsus, -määrus või leping,
milles Müüja oleks üheks pooleks või mis oleks Müüjale siduv. Müügilepingu eseme suhtes
ei ole tõstatatud mingeid vaidlusi ja käesoleva lepingu sõlmimise kuupäeva seisuga ei ole
Müügilepingu eseme osas tehtud mingeid ettekirjutusi, mis oleks seotud maakorraldustoimin-
gute teostamisega või keskkonnakaitsega või millega kaasneks mistahes täiendavaid kohustusi
Müügilepingu eseme omanikule,
3.1.5 Müüjale ei ole teada Müügilepingu eseme valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes
käesoleva lepingu sõlmimise ajal kehtivaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ja
muudest seadustest tulenevaid avalik-õiguslikke seadusjärgseid piiranguid, mis ei kajastu
maakatastri kitsenduste kaardil ja Müüjale teadaolevalt ei ole algatatud menetlusi täiendavate
piirangute kehtestamiseks,
3.1.6 Müüjale teadolevalt ei paikne Müügilepingu esemel niisuguseid kolmandatele isiku-
tele kuuluvaid ehitisi, liine, tehnovõrke ega –rajatisi (ei maapealseid ega maapõues asuvaid),
mis ei kajastu maakatastri kitsenduste kaardil,
3.1.7 Müügilepingu eset ei koorma rendi- või muud liiki kasutuslepingutest tulenevad
kolmandate isikute õigusi või tema saab need lõpetada enne Müügilepingu eseme omandi
üleandmist.
3.2 Ostja volitatud esindaja avaldab, et:
3.2.1 käesolevat lepingut sõlmides tegutseb ta Transpordiameti maade osakonna juhataja
ülesannetes oleva maade juhtiveksperdi Karel Kask 09.03.2026.a. korralduse nr 1.1-3/26/156
ja Tallinna notar Ragne Tehver asendaja Kersti Paeveer poolt 30.03.2022.a. notari ametitege-
vuse raamatu registris nr 1059 all tõestatud volikirja alusel,
3.2.2 temale Ostja poolt antud volitused on kehtivad ja ei ole Ostja poolt tagasi võetud ega
kehtetuks kuulutatud ning käesolevat lepingut sõlmides ei ületa ta temale antud volituste
mahtu,
3.2.3 käesolev leping on sõlmitud ja sellele eelnenud toimingud on tehtud kooskõlas riigi-
varaseaduse, kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi nimetatud KAHOS)
ja muude riigile vara omandamist reguleerivate õigusaktidega,
3.2.4 Müügilepingu ese omandatakse riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 99,0 – 120,6
Libatse-Nurme lõigu ehitamiseks ja teenindamiseks ning Ostja on veendunud Müügilepingu
eseme sobivuses nimetatud eesmärgiks,
3.2.5 Ostja on tutvunud Kinnistule avatud kinnistusregistri osa väljavõttega, katastriüksuse
plaaniga, maa-ameti katastriüksuse kitsenduste päringu väljatrükiga ja on teadlik Müügi-
lepingu eseme pindalast, piiridest ja õiguslikust seisundist,
3.2.6 Ostja on Müügilepingu eseme ja selle lähiümbruse seisundist teadlik,
3.2.7 Ostja ostab Müügilepingu eseme, tuginedes Müüja poolt väljastatud informatsioonile
ja esitatud dokumentatsioonile Müügilepingu eseme kohta ja eeldab Müügilepingu eset ostes,
et sellega ei ole seotud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigusi ja täitmata
rahalisi kohustusi ning et Müüja on teda informeerinud kõikidest temale teadaolevatest
Müügilepingu eseme väärtust mõjutavatest asjaoludest.
4
3.3 Lepingupooled leppisid kokku ja avaldavad ühiselt, et:
3.3.1 Ostja tellib Kinnistu jagamiseks katastrimõõdistamise ja tegeleb muude maakorraldus-
toimingute läbiviimisega, mis on vajalikud Müügilepingu esemele maakatastris eraldi
katastriüksuse moodustamiseks ja Ostja kannab kõik sellega seotud kulutused. Käesoleva
lepingu allkirjastamisega annab Müüja Ostjale volitused eelnimetatud tehingute ja toimingute
teostamiseks,
3.3.2 Müüja ja Ostja on teadlikud, et käesoleva lepingu punktis 3.2.1 nimetatud korralduse
vaidlustamise tähtaeg ei ole möödunud, kuid vaatamata sellele soovivad nemad käesoleva
lepingu sõlmimist.
4. Müügilepingu eseme müügihind ja selle tasumise kord
4.1 Müüja ja Ostja leppisid kokku ja avaldavad ühiselt, et:
4.1.1 Vastavalt Transpordiameti maade osakonna juhataja ülesannetes oleva maade juhtiv-
eksperdi 09.03.2026.a. korralduse nr 1.1-3/26/156 ja Osaühing Kinnisvaraekspert poolt
koostatud hindamisaruandele nr 2406-9928-47/TRK on Müügilepingu eseme omandamise
tasu 2 160.- (kaks tuhat ükssada kuuskümmend) eurot (0,35 eur/m2).
4.1.2 Müügilepingu eseme omandamise tasule lisandub motivatsioonitasu, mis on
KAHOS § 15 lg 3 kohaselt 0,8-kordne Statistikaameti poolt avaldatud tehingule eelneva aasta
keskmine brutokuupalk summas 1 673.- (üks tuhat kuussada seitsekümmend kolm) eurot.
4.1.3 Müügilepingu eseme omandamise tasule lisandub täiendav hüvitis asjaajamisega
kaasnevate kulude eest, mis KAHOS § 17 lg 1 kohaselt on Statistikaameti poolt avaldatud
tehingule eelneva aasta keskmisele brutotunnipalgale vastav summa 16 (kuueteistkümne)
tunni eest summas 203.- (kakssada kolm) eurot.
4.1.4 Müügilepingu eseme omandamise tasust 50 (viiskümmend) % ehk 1 080.- (üks
tuhat kaheksakümmend) eurot, motivatsioonitasust 50 (viiskümmend) % ehk 836.50
(kaheksasada kolmkümmend kuus eurot 50 senti) ja täiendavast hüvitisest 50 (viis-
kümmend) % ehk 101.50 (ükssada üks eurot 50 senti) kohustub Ostja kandma hiljemalt 20
(kahekümne) kalendripäeva jooksul pärast käesoleva lepingu sõlmimist Müüja kontole
nr EE23 2200 2210 0310 8681 Swedbankis.
4.1.5 Ülejäänud 50 (viiskümmend) % Müügilepingu eseme omandamise tasust ehk
1 080.- (üks tuhat kaheksakümmend) eurot, motivatsioonitasust 50 (viiskümmend) % ehk
836.50 (kaheksasada kolmkümmend kuus eurot 50 senti) ja täiendavast hüvitisest 50 (viis-
kümmend) % ehk 101.50 (ükssada üks eurot 50 senti) kohustub Ostja tasuma hiljemalt 20
(kahekümne) kalendripäeva jooksul pärast kinnistu jagamist ja Müügilepingu eseme
omandiõiguse üleandmise asjaõiguslepingu sõlmimist Müüja kontole nr EE23 2200 2210
0310 8681 Swedbankis.
4.1.6 Müügilepingu eseme müügihinna tasumisega viivitamisel on Müüjal õigus nõuda
Ostjalt viivist võlaõigusseaduses sätestatud määras.
4.1.7 Juhul, kui jagatava kinnisasja maakorraldusliku jagamise käigus selgub, et
omandatava äralõike pindala on kas suurem või väiksem kui 6173 m2, suurendatakse
või vähendatakse asjaõiguslepingu sõlmimisel vastavalt kinnisasja osa omandamise eest
5
makstavat tasu (kooskõlas KAHOS § 11 lõikega, lähtudes Transpordiameti maade
osakonna juhataja ülesannetes oleva maade juhtiveksperdi 09.03.2026.a. korralduse
nr 1.1-3/26/156 punktis 2.1 toodud ruutmeetri hinnast 0,35 eur/m2.
5. Müügilepingu eseme otsese valduse üleminek ja Ostja kohustused seoses
ehitustöödega
5.1 Lepingupooled leppisid kokku ja avaldavad ühiselt, et:
5.1.1 Müügilepingu eseme otsene valdus loetakse Ostjale üleantuks käesoleva lepingu
sõlmimisega,
5.1.2 Ostjal on õigus alates Müügilepingu esemetele otsese valduse omandamisest teostada
Müügilepingu esemetel riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 99,0 - 120,6 Libatse-Nurme
lõigu ehitamiseks ja teenindamiseks vajalikke ehitustöid, muuhulgas majandus- ja taristu-
ministri 03.08.2015.a. määruse nr 102 „Tee ehitamise ja korrashoiu terminid“ §-s 2 nimetatud
tegevusi,
5.1.3 Käesoleva lepingu allkirjastamisega annab Müüja Ostjale volituse esitada Keskkonna-
ametile metsateatis juhul kui Müügilepingu esemetel on tee ehituse käigus vaja teha
raadamistöid,
5.1.4 Müügilepingu esemete juhusliku kahjustumise ja hävimise riisiko läheb Ostjale üle
käesoleva lepingu sõlmimisega.
6. Müüja vastutus Müügilepingu eseme puuduste eest
6.1 Notar selgitas lepingupooltele, et Müüja vastutab Müügilepingu eseme puuduse eest
eelkõige siis, kui on täidetud järgmised tingimused (vt mh Riigikohtu 30. septembri 2015. a
otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-100-15, p 21):
• puudus oli olemas riisiko ülemineku ajal ostjale (VÕS § 218 lg 1);
• puudus ei tulenenud ostjast (VÕS § 101 lg 3);
• ostja ei teadnud lepingu sõlmimise ajal puudusest ega pidanudki teadma (VÕS § 218 lg
4);
• sõlmitud ei ole müüja vastutust piiravat kokkulepet või ei saa müüja sellele tugineda (VÕS §
221 lg 2);
• ostja on teatanud puudusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta puudusest teada
sai või pidi teada saama, v.a kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav (VÕS § 220 lg
3),
• puudus tekkis müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu (VÕS § 221 lg 1 p 1) või kui
• müüja puudusest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda ostjale (VÕS § 221 lg 1
p 2).
6.2 Lepingupooled leppisid kokku, et Müügilepingu ese peab vastama Müüja poolt käes-
oleva lepingu punktis 3.1 tehtud avaldustele ning ei tohi olla halvemas seisukorras kui Ostja
poolt Müügilepingu eseme seisundi ülevaatuse ajal.
6
7. Notari selgitused
7.1 Omandiõigus Müügilepingu esemele ei lähe Müüjalt Ostjale üle mitte käesoleva
lepingu sõlmimisega vaid alles pärast seda kui Ostja ja Müüja on sõlminud notariaalselt
tõestatud asjaõiguslepingu ja selle alusel on tehtud kanded kinnistusraamatusse.
7.2 Võlaõiguslik müügileping annab Ostjale õiguse lepingu täitmisel nõuda
kinnistusraamatusse kannete tegemist ning senise omaniku keeldumise korral õiguse
esitada omaniku vastu kinnistusraamatusse kande tegemist ja kinnisomandi tunnusta-
mist taotlev hagi.
7.3 Asjaõigusseaduse § 63 kohaselt on võimalik kinnistusregistrisse kanda eelmärge
omandiõiguse omandamise nõude tagamiseks. Kinnistu käsutamine pärast eelmärke
kandmist kinnistusraamatusse on tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet
kahjustab või piirab. See ei takista kannete tegemist kinnistusraamatusse.
7.4 Omandamist tagava eelmärke võib kinnistusraamatust kustutada kui nõue, mille
tagamiseks märge oli sisse kantud, on lõppenud.
7.5 Omandamist tagava eelmärke kustutamiseks kinnistusraamatust on vajalik märkega
õigustatud isiku nõusolek, millel allkirja õigsus on notariaalselt kinnitatud. Isikul, kelle
kinnisasja eelmärge puudutab, on õigus nõuda isikult, kelle kasuks märge on tehtud, märke
kustutamist, kui märkega tagatud õiguse maksmapanek on välistatud.
7.6 Käesolevasse lepingusse tuleb märkida kõik kinnistu müügiga seotud kokkulepped.
Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt tõestatud vormis
sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa
seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing
tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.
7.7 Võlaõigusseaduse § 217 (1) kohaselt ostjale üleantav asi peab vastama lepingu-
tingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid.
(2) Asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui:
1) asjal ei ole kokkulepitud omadusi;
2) kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks
ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis
mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks,
milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse;
3) asja kasutamist takistavad õigusakti sätted, mida müüja lepingu sõlmimisel teadis või pidi
teadma;
4) kolmandal isikul on asja suhtes nõue või muu õigus, mida ta võib esitada.
(4) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 4 tähenduses loetakse asja koormavaks kolmanda
isiku õiguseks kinnisasja või avalikku registrisse kantud vallasasja puhul ka kinnistus-
raamatusse või muusse avalikku registrisse kantud õigust, mis ei kehti.
7.8 Võlaõigusseaduse § 218 (1) Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse
eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal
ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. (3) Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele
mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut
ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest
tulenevalt.
7
7.9 Võlaõigusseaduse § 219 lg 1 kohaselt juhul kui ostja on müügilepingu sõlminud oma
majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata
laskma.
7.10 Võlaõigusseaduse § 220 (1) Ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavu-
sest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavu-
sest teada sai või pidi teada saama. (2) Oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu
sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama
(3) Kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei või ostja
asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult
vabandatav, võib ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada
ostuhinda või nõuda, et müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
7.11 Võlaõigusseaduse § 221 kohaselt (1) Ostja võib lepingutingimustele mittevastavusele
tugineda sõltumata sellest, et ta asja üle ei vaadanud või selle lepingutingimustele
mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui:
1) asja lepingutingimustele mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse
tõttu;
2) müüja teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud
asjaoludest ja ei avaldanud seda ostjale.
(2) Müüja ei või tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse ostja õigusi seoses
asja lepingutingimustele mittevastavusega, kui müüja teadis või pidi teadma, et asi
lepingutingimustele ei vasta ja ta sellest ostjale ei teatanud.
7.12 Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib ostja nõuda lepingu täitmisena
asja parandamist (võlaõigusseaduse § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest
keelduda (võlaõigusseaduse § 110), nõuda kahju hüvitamist (võlaõigusseaduse § 115) või
alandada ostuhinda (võlaõigusseaduse § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele
mittevastavus on oluline lepingu rikkumine, võib ostja lepingust taganeda (võlaõigusseaduse
§ 116 kuni 118 ja 223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse
tegemisega teisele lepingupoolele (võlaõigusseaduse § 112 lg 2 ja 188 lg 1).
7.13 Võlaõigusseaduse § 116 kohaselt: lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine
lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine).
Olulise lepingurikkumisega on eelkõige tegemist, kui:
1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta
õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse
rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge
samadel asjaoludel samuti ette näinud;
2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi
püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu;
3) kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu;
4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine
lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi;
5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust täitmiseks antud täiendava tähtaja
jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida.
7.14 Võlaõigusseaduse § 188 lg 1 kohaselt juhul, kui lepingupool võib vastavalt seadusele
või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled
nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist
tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust.
8
7.15 Võlaõigusseaduse § 189 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki
lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu
kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad
lepingupooled täitma üheaegselt. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest
alates. Kui tagastamisele või väljaandmisele kuuluv asi on halvenenud ja halvenemine ei ole
tekkinud asja korrapärase majandamise tulemusena, tuleb hüvitada asja väärtuse vähenemine.
7.16 Võlaõigusseaduse § 191 lg 2 kohaselt juhul kui üks lepingupool tagastab lepingu
eseme, peab teine pool hüvitama lepingu esemele tehtud vajalikud kulutused. Muud kulutused
tuleb hüvitada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui teine lepingupool on kulutuste läbi
alusetult rikastunud.
7.17 Võlaõigusseaduse § 118 kohaselt taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse
lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui:
1) ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama;
2) käesoleva seaduse § 114 kohaselt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud.
(2) Lepingurikkumise tõttu lepingust taganemine on tühine, kui kohustuse täitmise nõue on
aegunud ja võlgnik tugineb sellele või kui võlgnik keeldub õigustatult kohustust täitmast.
7.18 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude
aegumistähtaeg on kolm aastat. Kinnisomandi üleandmise nõude, kinnisasja asjaõigusega
koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude
aegumistähtaeg on kümme aastat.
7.19 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 79 kohaselt juhul kui seaduses on sätestatud
tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm, peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku
taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid, kuid ei pea olema
omakäeliselt allkirjastatud.
8. Ajaõiguslepingu sõlmimine Müügilepingu eseme omandiõiguse üleandmiseks
8.1 Omandiõigus Müügilepingu esemele ei lähe Müüjalt Ostjale üle mitte käesoleva
lepingu sõlmimisega vaid alles pärast seda kui:
8.1.1 Müüja on esitanud notariaalselt tõestatud kinnistamisavalduse Kinnistu jagamiseks,
mille tulemusena saab Müügilepingu esemele avada iseseisva kinnistusregistri osa,
8.1.2 Ostja ja Müüja on sõlminud notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu Müügilepingu
eseme omandiõiguse üleminekuks ja selle alusel on tehtud kanne kinnistusraamatusse.
8.2 Müüja ja Ostja lepivad kokku, et sõlmivad asjaõiguslepingu Müügilepingu eseme
omandiõiguse üleandmiseks Müüjalt Ostjale hiljemalt 6 (kuue) kuu jooksul pärast seda
kui Müügilepingu ese on maakatastris registreeritud eraldi katastriüksusena.
8.3 Notaribüroos reserveerib asjaõiguslepingu sõlmimiseks aja Ostja eelnevalt Müüjaga
kooskõlastatud kuupäevaks ja kellaajaks.
8.4 Asjaõiguslepingu sõlmimise eelduseks on järgnevalt nimetatud asjaolud:
8.4.1 käesoleva lepingu punktis 4.1.4 sätestatud Müügilepingu eseme ostuhinna tasumise
kohustus on kohaselt täidetud,
9
8.4.2 Müügilepingu esemega ei ole seotud niisuguseid kinnistusregistri kandeid, mida ei ole
nimetatud käesolevas lepingus ja mille kinnistamiseks ei ole Ostja eelnevalt andnud
notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud nõusolekut. Juhul, kui asjaõiguslepingu
sõlmimise hetkel koormab Müügilepingu eset käesolevas müügilepingus kokku leppimata
asjaõigus, peab kokkulepe sellise asjaõiguse kustutamiseks sisalduma asjaõiguslepingus,
8.4.3 koos asjaõiguslepingu sõlmimisega sõlmib Müüja hüpoteegipidajaga kokkuleppe
hüpoteegi tagatise muutmiseks ja Müügilepingu esemelt hüpoteegi kustutamiseks. Nimetatud
kokkuleppe sõlmimisega seotud notaritasu kompenseerib Müüjale Ostja. Juhul kui hüpo-
teegipidaja nõuab enne Müügilepingu esemelt hüpoteegi kustutamist Müüjalt hindamisakti
esitamist hüpoteegipidajale tagatiseks jääva Kinnistu osa turuväärtuse kindlaks tegemiseks,
siis Kinnistu hindamisega seotud kulud kannab Ostja.
9. Kokkulepe omandiõiguse üleandmist tagava eelmärke kinnistamiseks
9.1 Müüja ja Ostja leppisid kokku koormata Kinnistu Ostja kasuks esimesele vabale
järjekohale seatava eelmärkega. Eelmärge tagab Ostja õigust saada Müügilepingu eseme
omanikuks võlaõiguslikus müügilepingus kokkulepitud tingimustel, sh ei tohi Müügilepingu
eset koormata käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigused.
10. Lepingust taganemine õiguskaitsevahendina teise poole poolt lepingu rikkumise
korral
10.1 Müüjal on kahenädalase etteteatamistähtajaga (täiendav tähtaeg kohustuste
täitmiseks) õigus käesolevast müügilepingust ühepoolse avalduse alusel taganeda ja
käesolev leping üles öelda, kui esineb ükskõik milline allpool toodud alustest:
10.1.1 käesoleva lepingu punktis 4.1.4 nimetatud summa on Müüjale tasumata,
10.1.2 Müügilepingu eset ei ole maakatastris eraldi katastriüksusena registreeritud Ostjaga
seotud asjaoludel hiljemalt 18 (kaheksateistkümne) kuu jooksul arvates käesoleva lepingu
sõlmimisest,
10.1.3 asjaõiguslepingut Müügilepingu eseme omandi üleandmiseks Müüjalt Ostjale ei ole
Ostjaga seotud asjaoludel sõlmitud hiljemalt 6 (kuue) kuu jooksul arvates Müügilepingu
eseme maakatastris eraldi katastriüksusena registreerimisest.
10.2 Ostjal on kahenädalase etteteatamistähtajaga (täiendav tähtaeg kohustuste
täitmiseks) õigus käesolevast müügilepingust ühepoolse avalduse alusel taganeda ja
käesolev leping üles öelda, kui esineb ükskõik milline allpool toodud alustest:
10.2.1 käesoleva notariaalakti punktis 9.1 nimetatud eelmärget ei saa lepingu sõlmimise järel
kinnistusregistrisse kanda,
10.2.2 Müügilepingu ese ei ole maakatastris eraldi katastriüksusena registreeritud Müüjaga
seotud asjaoludel hiljemalt 18 (kaheksateistkümne) kuu jooksul arvates käesoleva lepingu
sõlmimisest,
10
10.2.3 asjaõiguslepingut Müügilepingu eseme omandiõiguse üleandmiseks Müüjalt Ostjale ei
ole Müüjaga seotud asjaoludel sõlmitud hiljemalt 6 (kuue) kuu jooksul arvates Müügilepingu
eseme maakatastris registreerimisest,
10.2.4 Müüja annab käesoleva lepingu kehtivusajal kolmandale isikule üle Kinnistu omandi
ja müügilepingus ei sisaldu kinnistu uue omaniku kinnitust selle kohta, et Kinnistu uus
omanik tunnustab käesoleva võlaõigusliku kinnistu müügilepingu olemasolu ja võtab üle kõik
sellest lepingust tulenevad kokkulepped,
10.2.5 Müüja koormab Müügilepingu eseme sellise kolmanda isiku õigusega, mida ei
lõpetata hiljemalt asjaõiguslepingu sõlmimisel.
10.3 Nii Müüjal kui Ostjal on õigus käesolevast müügilepingust taganeda, kui
Müügilepingu ese ei ole maakatastris Müüjast ja/või Ostjast olenematutel asjaoludel
registreeritud kahe (2) aasta jooksul arvates käesoleva lepingu sõlmimisest.
10.4 Käesolevast müügilepingust taganemisel käesoleva notariaalakti punktis 10.1
nimetatud alusel jäävad käesoleva lepingu punktis 4.1.4 nimetatud summad Müüjale
leppetrahvina. Juhul kui Ostja ei ole eelnimetatud summasid Müüjale ostuhinnana tasunud,
kohustub Ostja eelnimetatud summad Müüjale leppetrahvina tasuma.
10.5 Käesolevast müügilepingust taganemisel käesoleva notariaalakti punktis 10.2
nimetatud alusel on Müüja kohustatud Ostjale tagastama käesoleva lepingu punktis 4.1.4
nimetatud summad ning lisaks tasuma Ostjale leppetrahvi, mille suurus on võrdne käesoleva
lepingu punktis 4.1.4 nimetatud summadega.
10.6 Käesolevast müügilepingust taganemisel punktis 10.3 nimetatud alusel Müüja ja Ostja
teineteise vastu mingeid nõudeid ei oma, samuti ei maksta kummalegi poolele mingeid
hüvitisi ja Müüjale tasutud osa Müügilepingu esemete ostuhinnast Ostjale tagastamisele ei
kuulu.
10.7 Lepingupooled leppisid kokku, et müügilepingust taganemiseks saadab õigustatud isik
teisele lepingupoolele käesolevas lepingus näidatud juriidilisel aadressil või muul teadaoleval
aadressil ühepoolse notariaalselt tõestatud avalduse, milles märgib lepingust taganemise aluse.
Lepingust taganemine jõustub taganemisavalduse üleandmisel teisele poolele, kuid mitte
hiljem, kui 5 (viiendal) päeval arvates taganemisavalduse üleandmisest postiasutusele.
Taganemisavalduse postiasutusele üleandmisest informeerib taganemiseks õigustatud isik
teist lepingupoolt tema käesolevas lepingus näidatud e-posti aadressil.
10.8 Müügilepingust taganemise jõustumisel lõpevad käesolevast lepingust tulenevad
lepingupoolte õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis käsitlevad lepingupoolte õigusi
ja kohustusi lepingust taganemisel.
10.9 Müüja ja Ostja lepivad kokku, et käesolevast müügilepingust taganemise korral
kohustub Ostja hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul taganemisavalduse jõustumisest (kuid mitte enne
kui Müüja poolt on täidetud või tagatud lepingu punktis 10.5 nimetatud kohustuse täitmine)
esitama Müüjale või kinnistusosakonnale seaduses nõutavas vormis nõusoleku käesoleva
lepingu alusel kinnistusraamatusse kantava Müügilepingu eseme omandiõiguse üleandmise
nõuet tagava eelmärke kustutamiseks kinnistusraamatust.
10.10 Teadete saatmine lepingupoolte vahel toimub kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis või telefoni teel käesolevas lepingus märgitud poolte aadressile. Aadressi ja/või
11
sidevahendite muutusest kohustub pool teist poolt informeerima kahe (2) kalendripäeva
jooksul.
Müüja kontakttelefon on +372 534 66 077 ja e-posti aadress
[email protected],
Ostja kontakttelefon on +372 58 191 667 ja e-posti aadress
[email protected].
11. KINNISTAMISAVALDUS
11.1 AS Roger Puit ja Eesti Vabariik on omandiõiguse üleandmist tagava eelmärke
kinnistamises kokku leppinud. AS Roger Puit lubab ja Eesti Vabariik soovib Tartu
Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr 14574150 kolmandas jaos
kinnistada esimesele vabale järjekohale eelmärge Eesti Vabariigi kasuks kinnistu jagamise
käigus moodustatava ca 6173 m2 suuruse pindalaga kinnistu omandiõiguse üleandmise nõude
tagamiseks.
12. Originaali ja ärakirjade väljastamine
12.1 Käesolev notariaalakt on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on
kasutusel elektroonilises käibes ning notariaalaktis osalejatele kättesaadav riigiportaalis
www.eesti.ee (E-teenused > Notariaalsed dokumendid ja täitetoimikud > Minu notariaalsed
dokumendid > Otsi) ja veebilehel www.notar.ee/iseteenindus. Kui tehinguosaliseks on
eraõiguslik juriidiline isik, on juurdepääsuõiguse saajaks antud eraõiguslik juriidiline isik.
Õiguse dokumendi ärakirjale juurdepääsemiseks saavad ettevõtte juhatuse liikmed, kes on
kantud äriregistrisse.
12.2 Tõestamisseaduse § 46 lg 32 kohaselt kaugtõestamise korral teeb notar digitaalsest
originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule.
12.3 Käesoleva notariaalakti digitaalse originaaleksemplari edastab notar Tartu Maakohtu
kinnistusosakonnale.
13. Notariaalakti tehinguväärtus ja sellega seotud maksud
13.1 Kinnistu müügilepingu tehinguväärtus on selle müügihind, kuid mitte väiksem summa
kui notari tasu seaduse § 4 sätestatud kinnistu minimaalne tehinguväärtus 6 391.- (kuus tuhat
kolmsada üheksakümmend üks) eurot, millest tuleneb notaritasu 49.80 (nelikümmend üheksa
eurot 80 senti).
Kaugtõestamise teel tehtaval ametitoimingul lisandub notari tasule 20.- (kaks-
kümmend) eurot.
Eelmärke tehinguväärtust ei määrata kui avaldus märke seadmiseks on ühes ja samas
dokumendis märkega tagatava nõude tekkimise aluseks oleva tehinguga.
Notaritasu 69.80 eurot, käibemaks 16.75 eurot, kokku 86.55 eurot.
Notari tasu seaduse § 2 lg 21; 3 lg 2; 4 lg 1; 7; 22 ja 23 p 2.
13.2 Riigilõivuseaduse § 25 lg 2 p 3 kohaselt on riigilõivu tasumisest vabastatud riigi-
asutus riigivara valitseja või riigi kasuks seatud piiratud asjaõiguse, keelu- või eelmärke
või vastuväite kohta kande tegemisel, muutmisel ja kustutamisel.
12
13.3 Käesoleva notariaalakti tõestamisega seotud notaritasu tasub Ostja.
14. Volitused notarile
14.1 Notariaalaktis osalejad volitavad notariaalakti tõestanud notarit tegema notariaalaktis
parandusi ja täiendusi teksti sõnastuses ja esitama avaldusi ulatuses, mis ei muuda
notariaalaktis osalejate vahelisi kokkuleppeid ning ei too kaasa nende tahte vastaseid tagajärgi
ning esitama kinnistusosakonnale notariaalaktis tehtud parandused ja täiendused.
15. Notariaalaktis osalejate kinnitused
15.1 Notariaalaktis osalejad kinnitavad oma allkirjaga käesoleval notariaalaktil:
15.1.1 kõik nende vahelised lepingu eset puudutavad kokkulepped on notariaalaktis tõeselt,
täielikult ja üheselt mõistetavalt kajastatud,
15.1.2 notari selgitused notariaalakti sisu ja selle õiguslike tagajärgede kohta olid neile
arusaadavad,
15.1.3 käesolev notariaalakt on notariaalaktis osalejatele notari poolt videosilla vahendusel
ette loetud, esitatud neile koos notariaalakti Lisaks nr 1 oleva maakatastri kitsenduste kaardi
väljavõttega 3 (kolmel) lehel ja Lisaks nr 2 oleva Müügilepingu eseme krundijaotuskavaga 1
(ühel) lehel ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks, seejärel nende poolt
heaks kiidetud ja digitaalselt allkirjastatud.
15.2 Käesolevas notariaalaktis on koos selle Lisadega nr 1 ja 2 kokku 17 (seitseteist)
lehte.
MIRKKO KOPPEL
AS Roger Puit juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/
TIIT TIIGIMÄE
Eesti Vabariigi volitatud esindaja
Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutseva
valitsusasutuse Transpordiamet kaudu /allkirjastatud digitaalselt/
Pärnu notar Anne Kaldvee /allkirjastatud digitaalselt/
13