Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneering (DP0383)
SELETUSKIRI
Maa-amet_kaldaerofoto_ID5770481_2022-04-2
ASUKOHT Sausti tee 53 ja Sausti tee 53/1, Sausti küla, Kiili vald, Harjumaa
DP KOOSTAJA Nimi: T-ÄÄREVISIOON OÜ registrikood 17147351
Aadress: Madala 5-1, Tallinn 10311
Pr.juht: Lea Teeääre
Arhitekt tase: Lea Teeääre, diplomeeritud arhitekt, tase 7 (E003169)
E-mail:
[email protected]
Tel: +372 5205932
TÖÖ NR DP20251
HUVITATUD ISIK Nimi: Aet Hooper
Aadress:
[email protected]
Esindaja: Indrek Luuk
E-mail:
[email protected]
Tel: +372 5201256
KOOSTATUD 2025
Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneering (DP0383)
Sisukord
1. Detailplaneeringu koostamise alused .................................................................................................... 4
1.1. Kehtivad õigusaktid........................................................................................................................ 4
1.2. Arengukavad ja -strateegiad .......................................................................................................... 4
1.3. Planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud.................................................................. 4
1.4. Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid................................................ 4
1.5. Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused ............................. 4
1.6. Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid ....................................... 4
1.7. Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude väljastatud projekteerimistingimused ..................... 4
1.8. Eritingimused kitsendusi põhjustavate objektide valitsejate poolt .................................................. 5
1.9. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd,
mürauuringud) ........................................................................................................................................... 5
1.10. Eesti standardid ......................................................................................................................... 5
2. Planeeritava maa-ala asukoha kirjeldus (joonised DP-2 JA DP-3) ............................................................ 5
2.1 Planeeritaval alal asuvad seadusejärgsed kitsendused....................................................................... 5
2.2. Planeeritava maa-ala olemasoleva olukorra kirjeldus (joonis DP-2) ................................................... 6
Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) ja naaber katastriüksused .............. 8
3. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi avalik ruum (joonis DP-3) ................................................................. 8
4. Planeeringuala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus .............................................................................. 9
4.1 Planeeringu eesmärk algatamisel ........................................................................................................ 9
4.2 Planeeringu eesmärkide vastavus üldplaneeringule ............................................................................ 9
5. Planeeringuala lahendus (joonis DP-4) ................................................................................................... 12
5.1. Planeeringuala tehnilised näitajad .................................................................................................... 12
5.2. Planeeriguala krundijaotus ............................................................................................................... 12
5.3. Planeeringuala ehitusalade kavandamise põhimõtted ...................................................................... 12
5.4. Krundi ehitusõigus (joonis DP-4) ..................................................................................................... 12
5.5. Arhitektuurse lahenduses hindamine (joonis DP-4 ja illustratsioonid)............................................... 13
5.5.1 Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded (joonis DP-4 ja illustratsioonid) ...................................... 13
5.6. Avaliku ruumi nõuded ....................................................................................................................... 14
5.7. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded ................................................................................ 14
5.9. Tänavaruum (joonis DP-4) ................................................................................................................ 15
2
T-ÄÄREVISIOON töö nr 20251, 2025
Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneering (DP0383)
5.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad (joonis DP-4) ....................................................................... 16
5.11. Kruntide haljastuse ja heakorra põhimõtted .................................................................................... 16
5.12. Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživeed (Joonis DP-2) .................................................... 17
5. 13. Kaitsealused objektid, ja muinsukaitsealused objektid .................................................................. 17
5.14. Keskkonnatingimused..................................................................................................................... 17
5.15. Tuleohutuse tagamine (joonis DP-1) .............................................................................................. 18
6. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused ............................................................................ 18
7. Võimalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale ................. 18
8. Detailplaneeringu elluviimise võimalused ................................................................................................ 18
9. Koostöö ja kooskõlastuste koondtabel..................................................................................................... 20
11. Jooniste ja lisade nimekiri ...................................................................................................................... 22
3
T-ÄÄREVISIOON töö nr 20251, 2025
Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneering (DP0383)
1. Detailplaneeringu koostamise alused
1.1. Kehtivad õigusaktid
- Planeerimisseadus (PlanS)
- Detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu esitamise, koostamise ning vormistamise juhend
(09.09.2025)
- Riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded”
1.2. Arengukavad ja -strateegiad
- Kiili Valla arengukava 2023-2030
- Kiili valla kehtiv üldplaneering (kehtestatud 2013)
- Kiili valla koostatav üldplaneering (algatatud 2018)
1.3. Planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud
Planeeritaval maa-ala puuduvad kehtestatud detailplaneeringud
1.4. Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid
Suvemaja (EHR kood 121328492) Haldusakt nr. 2112994/00058 (Antud) 12.01.2021
1.5. Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused
Planeeritud maa-alal asuvatele hoonetele ei ole väljastatud projekteerimistingimusi.
1.6. Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid
Krundi biopuhasti (EHR kood 221471972) Kasutusteatis nr. 2411301/08734 (Lubatud/Teavitatud)
17.09.2024
Saun (EHR kood 120304573) Ehitusteatis nr. 2011201/21273 (Lubatud/Teavitatud) 23.12.2020
Garaaž (EHR kood 121345535) Ehitusteatis nr. 2011201/21273 (Lubatud/Teavitatud) 23.12.2020
Soojuspuuraugud (EHR kood 221432543) Ehitusluba nr. 2312271/05435 (Antud) 04.07.2023
Puurkaev (EHR kood 221435290) Ehitusluba nr. 2312271/06819 (Antud) 22.08.2023
1.7. Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude väljastatud projekteerimistingimused
Transpordiameti 14.07.2025 kiri nr 7.2-2/25/10394-2 “Seisukohtade väljastamine Sausti tee 53 kinnistu
detailplaneeringu koostamiseks”
4
T-ÄÄREVISIOON töö nr 20251, 2025
Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneering (DP0383)
1.8. Eritingimused kitsendusi põhjustavate objektide valitsejate poolt
1.9. Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd, mürau-
uringud)
Geodeetiline alusplaan: G.E.O Grupp OÜ, 16.05.2025 töö nr G25005
Geodeesia 24 OÜ töö nr 3600-20, 16.02.2020
1.10. Eesti standardid
EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus
EVS 843:2016 Linnatänavad
EVS 840:2023 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes
2. Planeeritava maa-ala asukoha kirjeldus (joonised DP-2 JA DP-3)
Planeeritav ala, Sausti tee 53 katastriüksus (katastritunnus 30401:001:1935, pindala 40953 m², maa sihtot-
starve maatulundusmaa), asub Sausti küla keskosas Sausti mõisa kõrval riigitee nr 11157 Sausti- Kiili tee
ääres.
2.1 Planeeritaval alal asuvad seadusejärgsed kitsendused
1.Teekaitsevöönd 30 m äärmise
sõiduraja välimisest servast
2. Elektriliinide kaitsevööndid
1+1, 10+10 ja 2+2 m liinist
3. Kaevude hooldusalad r= 10 m kaevust
4. Geodeetilise märgi kaitsevöönd 3 m
märgi keskmest
5. Maaparandussüsteemi maa-ala
6. Harjumaa maavarade teemaplanee-
ringu uuringuruum
7. Isiklik kasutusõigus (kinnistusraamat)
8. Piiratud asjaõigusega ala
(kinnistusraamat)
9.Sidekaabel 1+1 m liini teljest
Väljavõte Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardirakendusest
5
T-ÄÄREVISIOON töö nr 20251, 2025
Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneering (DP0383)
Kitsenduse liik Kattuv Väline ID Nähtuse liik
pindala
(m2)
1. Harjumaa maavarade U1552 Uuringu ala
teemaplaneeringu uuringuruum
2. Elektripaigaldise u 1850 27504655 Elektriõhuliin 1-20 kV
3. kaitsevöönd (Keskpingeliin )
4. Elektripaigaldise u 440 12495374 Elektriõhuliin 1-20 kV
5. kaitsevöönd (Keskpingeliin)
6. Elektripaigaldise u 230 347831144 Elektriõhuliin alla 1 kV
7. kaitsevöönd
8. Elektripaigaldise u 305 83978464 Elektrimaakaabelliin
9. kaitsevöönd
10. Elektripaigaldise kaitsevöönd u 14 348002149 Elektriõhuliini mastitõm-
mits või tugi
11. Elektripaigaldise kaitsevöönd u 14 326695950 Elektriõhuliini mastitõm-
mits või tugi
12. Sideehitise kaitsevöönd u 239 53342891 Sideehitis maismaal
13. Avalikult kasutatava tee u 510 7313757 maantee
kaitsevöönd
14. Soojuspuurauk PRK0070267 puurkaev
15. Soojuspuurauk PRK0070268 puurkaev
16. Soojuspuurauk PRK0070269 puurkaev
17. Soojuspuurauk PRK0070270 puurkaev
18. Soojuspuurauk PRK0070271 puurkaev
19. Soojuspuurauk PRK0070272 puurkaev
20. Soojuspuurauk PRK0070273 puurkaev
21. Soojuspuurauk PRK0070274 puurkaev
22. Soojuspuurauk PRK0070275 puurkaev
23. hooldusala 314 PRK0070565 puurkaev
24. hooldusala 314 PRK0004909 puurkaev
25. Maaparandushoiu-ala 20741.05 4109450020100001 Maaparandussüsteemi
maa-ala
26. Geodeetilise märgi kaitsevöönd 28,26 15314249 Geodeetilised märgid
2.2. Planeeritava maa-ala olemasoleva olukorra kirjeldus (joonis DP-2)
Sausti tee 53 maaüksuse pindalast moodustab 90% haritav maa ja looduslik rohumaa ning 10% õuemaa ja
muu maa. Hooned paiknevad kobaras ümber õuemaa. Tegemist on toimiva, väljaehitatud juurdepääsu,
tehnotaristu ja haljastusega majapidamisega. Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusest nähtub, et 4,1 ha
suurune katastriüksus on moodustatud 2010. aastal. Maaüksus on olnud hoonestatud u 100 aastat tagasi.
6
T-ÄÄREVISIOON töö nr 20251, 2025
Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneering (DP0383)
Väljavõtted Maa- ja Ruumiameti ajalooliste kaartide rakendusest (12.02.2025)
1931-1944, elamu ja abihoone (suvemaja) 1978-1989, kaardil elamud ja õuealad
Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised
Jrk EHR kood Nimetus Seisund Kasu- Ehitisealune
nr tuselevõtu pind
aasta
1. 120304564 Elamu olemas 1922 110
2. 120304573 Saun olemas 1978 48
3. 120304581 Kelder olemas 1990 82
4. 121345535 Garaaž püsti- 58,9
tamisel
5. 121328492 Suvemaja olemas 2024 220,5
(aadress: Sausti tee
53/1)
6. 221432543 Rajatis (Soojuspuurau- olemas 2023
gud)
7. 221435290 Rajatis (Puurkaev): olemas 2023
8. 221471972 Rajatis (Krundi Biopu- olemas 2024
hasti)
9. 220537617 Rajatis (Metsaveere Fii- olemas 2007
beroptiline Sidekaabel)
10. 221478669 Rajatis Keskpingevõrgu
parendamine Kiili alevi
üleviimine III etapp
7
T-ÄÄREVISIOON töö nr 20251, 2025
Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneering (DP0383)
Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) ja naaber katastriüksused
Jrk Katastriüksuse Katastriüksuse Katastriüksuse Maa sihtotstarve ja
nr aadress suurus m2 number osakaalu %
1. Sausti tee 53 40953.0 m² 30401:001:1935 Maatulundusmaa
100%
2. Sausti tee 53a 57.0 m² 30401:001:0231 Tootmismaa 100%
3. Luhapõllu 40954.0 m² 30401:001:1936 Maatulundusmaa
100%
4. Jaagu 28770.0 m² 30401:001:0657 Maatulundusmaa
100%
5. Sausti tee 55 153743.0 m² 30401:001:0655 Maatulundusmaa
100%
6. Uueveski 499024.0 m² 30401:001:1193 Maatulundusmaa
100%
7. Kibuvitsa 121181.0 m² 30401:001:1652 Maatulundusmaa
100%
8. Kaasiku 220353.0 m² 30401:001:0889 Maatulundusmaa
100%
9. Saustimõisa- 5469.0 m² 30401:001:1997 Transpordimaa 100%
Laane tee T1
10. 11157 Sausti- 76797.0 m² 30401:001:0473 Transpordimaa 100%
Kiili tee
11. Luha-Salu tee T1 3966.0 m² 30401:001:1995 Transpordimaa 100%
3. Planeeritava maa-ala kontaktvööndi avalik ruum (joonis DP-3)
Tallinn asub planeeritavast alast u 15 km kaugusel. Lähim koht eluks vajalike teenuste saamiseks on 4 km
kaugusel asuv Kiili alev. Kiili alevis asuvad muu hulgas lasteaed, kool, gümnaasium, huvikool, noortekeskus,
eakate- ja puuetega inimeste päevakeskus, raamatukogu, spordi- ja mänguväljakud.
Lähim ühistranspordipeatus asub planeeringualal olevast hoonestusest u 50 m kaugusel. Seega ei sõltu
liikumisvõimalused vaid isikliku transpordivahendi olemasolust. Juurdepääs planeeritavale alale on olemas
ning seda ei ole kavas muuta.
Planeeritava ala naabruses asuva Sausti mõisa arhitektuur annab piirkonnale aktsendi. Planeeritaval alal
Sausti-Kiili tee ääres paiknev suvemaja haakub Sausti mõisa arhitektuuriga eelkõige viilkatuse ja
maakiviseinte osas. Lähipiirkonnas on majapidamiste (va Sausti mõis) hoonete arvuks kaks kuni viis hoonet
maaüksusel.
8
T-ÄÄREVISIOON töö nr 20251, 2025
Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneering (DP0383)
4. Planeeringuala ruumilise arengu eesmärkide kirjeldus
4.1 Planeeringu eesmärk algatamisel
Vastavalt detailplaneeringu koostamise algatamise korraldusele on detailplaneeringu koostamise
eesmärgiks Sausti küla Sausti tee 53 katastriüksusele (30401:001:1935) ehitusõiguse määramine. Krundile
tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise üksikelamu kõrgusega kuni 9,0 m ja kolm kahekorruselist abihoonet
kõrgusega kuni 9,0 m. Lubatud ehitisealune pind kokku on kuni 700 m2. Elamumaa ehitistealuse pinna moo-
dustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste
ehitisealuste pindade summa.
4.2 Planeeringu eesmärkide vastavus üldplaneeringule
Planeerimisseaduse eesmärk on luua ruumilise planeerimise kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja
huve arvestava, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks. Eesmärgi saavutamiseks on
töövahenditeks valla arengukava ja üldplaneering.
Kiili valla arengukava 2023 -2030 peatükis 3.1 “Visioon 2030” on välja toodud visioon: “Kiili on Eesti kõige
korrashoitum vald. Olles tihedalt lõimunud pealinnapiirkonda, on siin säilinud maalähedane puhas ja turvaline
elukeskkond”. Üheks tulevikus rajatavaks kergteeks on nimetatud Kiili- Sausti teed.
Üldplaneeringu eesmärk on kogu valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu põhimõtete ja
suundumuste määratlemine. Killi vallas kehtib Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud
üldplaneering, mille uuendamiseks ja kaasajastamiseks on Kiili Vallavolikogu 19.04.2018 otsusega nr 10
algatatud uus valla üldplaneering.
Vastavalt Kiili valla üldplaneeringule asub planeeringuala miljööväärtuslikul alal ning maapa-
randussüsteemidega alal kuid väljaspool perspektiivset tiheasutusala ja detailplaneeringu kohustusega ala.
Kehtiva üldplaneeringu joonisel (vt väljavõtet) on olemasoleva majapidamise õuela ära märgitud.
Planeeritava lääneserva riivab rohevõrgustiku koridor. Planeeringuga rohevõrgustikus täiendavaid tegevusi
ei kavandata. Maaparandussüsteemidega ala säilib ning täiendavid tegevusi ette ei nähta.
Detailplaneering on kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga.
9
T-ÄÄREVISIOON töö nr 20251, 2025
Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneering (DP0383)
Väljavõte Kiili valla kehtivast üldplaneeringust
Planeeritav ala
Legend
Kavandatav kergliiklustee
Koostatava Kiili valla üldplaneeringu kohaselt asub koostatava detailplaneeringu ala hajaasustuses ja väljas
tiheasutusalast ning ei asu detailplaneeringu kohustusega alal. Sausti tee 53 maaüksus asub osaliselt
väärtuslikul põllumajandusmaal.
10
T-ÄÄREVISIOON töö nr 20251, 2025
Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneering (DP0383)
Väljavõte Kiili valla koostatavast üldplaneeringust
Planeeritav ala
Legend
11
T-ÄÄREVISIOON töö nr 20251, 2025
Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneering (DP0383)
5. Planeeringuala lahendus (joonis DP-4)
5.1. Planeeringuala tehnilised näitajad
Planeeritava maa-ala suurus 4,1 ha
Kavandatav kruntide arv-1
Katastriüksuse sihtotstarve- maatulundusmaa
Krundi täisehitus 1,7%.
5.2. Planeeriguala krundijaotus
Detailplaneeringus krunti ei jagata, suurust ja piire ei muudeta.
5.3. Planeeringuala ehitusalade kavandamise põhimõtted
Hoonestusala on kavandatud Sausti- Kiili teepoolsele maaükuse osale, mis jääb maaparandussüsteemide
alast välja. Seega on hoonestusala kaugus ida, põhja ja läänepoolse krundi piirist märgitud 4m kaugusele va
olemasoleva suvemaja osas, mis on teepoolsele (põhjapoolsele) krundi piirile lähemal kui 4 m.
Teekaitsevööndisse ei ole uusi hooneid ette nähtud.
5.4. Krundi ehitusõigus (joonis DP-4)
Saunamaja ja elamu projekteeritakse kaasaegseteks, olemasoleva suvemajaga ühtse terviku moodustavaks
hoonetekompleksiks. Ehitusõigus on kajastatud joonisel DP-4 “Põhijoonis tehnovõrkudega”. Keelatud on
hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse. Erandina võib hooneid
ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge ehitada naaberkruntidega ühisel piiril väljaspool hoones-
tusala naabrite vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema fikseeritud as-
jaolu, et naaberkrundi omanik on teadlik tema seatud kitsendustest. Rajatav hoone peab vastama kõikidele
kehtivatele nõuetele, normidele ja eeskirjadele.
Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise
otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Ehitis on hoone või
rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on
ehitis, mis ei ole hoone. Käesoleva detailplaneeringuga loetakse kasvuhoone rajatiste hulka. Ilma detail-
planeeringuta võib krundile rajada kuni kaks kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga rajatist. Rajatise
ehitamisel tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhi-
hoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoones-
tusalast. Rajatise juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja loodusk-
eskkonna eripära arvestavalt. Rajatiste asukoht tuleb enne ehitamist kooskõlastada Kiili Vallavalitsusega.
Erandina võib rajatisi ehitada naaberkruntidega ühisel piiril, väljaspool hoonestusala, naabrite vastastikuse
kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema fikseeritud asjaolu, et naaberkrundi omanik
12
T-ÄÄREVISIOON töö nr 20251, 2025
Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneering (DP0383)
on teadlik tema seatud kitsendustest. Rajatis peab vastama kõikidele kehtivatele nõuetele, normidele ja
eeskirjadele.
5.5. Arhitektuurse lahenduses hindamine (joonis DP-4 ja illustratsioonid)
Planeeritav ala on toimiva majapidamise ja püsielanikele kuuluv krunt. Planeeringuga suurendatav ehi-
tusõigus ei mõjuta negatiiselt piirnevate kinnisjade omanikke. Pigem pakub olemasolevat arvestav
kasaegses võtmes arhitektuurne lahendus positiivseid tajuelamusi nii elanikele kui vaatlejatele. Planeeritaval
alal säilib põld. Säilivad vaated põllule ja hoonetele. Planeeringu lahendus ei sea täiendavaid piiranguid.
5.5.1 Ehitiste olulisemad arhitektuurinõuded (joonis DP-4 ja illustratsioonid)
Olemasoleva maalähedase keskkonna säilitamiseks on vajalik järgida väljakujunenud hoonestusmustrit ja
arhitektuurset lahendust. Antud juhul on võtmeks planeeritaval alal olev suvemaja, mille visuaalne pilt haakub
tee ääres paiknevate Sausti mõisa hoonetega ning samas ka planeeritavale alale kavandatvate hoonetega.
Olemasoleva hoonestuse asetus ümber õueala põhimõtteliselt ei muutu. Parema kujuga õueala saa-
vutamiseks on nihutatud elamu mõne meetri ulatuses ida poole. Seega on hoonestusviis lahtine ja
katuseharja suund vaba. Katuse kalle on elamul ja abihoonetel 15-45%. Väiksematel hooneosadel (varikatus
jms) võib katusekalle olla väiksem. Hoonete välisviimistluses kasutatakse piirkonda sobilikku lahendust,
soovitavalt puitviimitlust.
Piirdeaia Sausti teepoolse osa lahendus peab haakuma naaberkrundi piirdega. (Piire on lubatud rajada
krundi piirile kuid mitte lähemale kui 2 m teekatteservast). Mitte rajada massiivpiirdeaeda (müüri, planku).
Puitlipp- või võrkpiirdega võib piirata elamut ümbritseva õueala kuni ca 2000 m2.
Päikesepaneele projekteerides peab kavandama ümbruskonnaga ja hoonega esteetiliselt sobiv lahendus.
Hoonetega integreeritud lahendused peavad olema soliidsed ja arhitektuurse tervikuga haakuvad, paneelid
ei tohi mõjuda eraldiseisva tehnoloogilise elemendina.
Päikesepaneelid soovitavalt paigutada katusega samasse tasapinda hoone arhitektuurse lahendusega
sobivalt. Päikesepaneelid on soovitavalt paigutada katuse vähem vaadeldavale, hoovipoolsele küljele ning
selliselt, et need ei eristu katusepinnast välisilmelt ning on katusega sama kaldenurga all või katusekatte-
materjali integreeritud.
Nõuded päikesepaneelide paigaldusele:
- Päikesepaneelid ei tohi rikkuda hoonete välimust ega kahjustada väärtuslikke konstruktsioone.
- Vaated avalikust ruumist päikesepaneelidele ei tohi rikkuda ümbruskonna esteetilist väljanägemist.
- Päikesepaneelide paigaldamiseks hoonele tuleb koostada ehitusprojekt ning mitteelamu puhul
taotleda ehitusluba või elamu puhul esitada ehitisteatis.
- Päikesepaneelide ehitusprojektis esitada vaated avalikust ruumist päikesepaneelidele.
13
T-ÄÄREVISIOON töö nr 20251, 2025
Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneering (DP0383)
5.6. Avaliku ruumi nõuded
Planeeritaval alal Sausti-Kiili tee ääres asub suvemaja, mis oma asetuselt, mahult ja arhitektuurselt
lahenduselt (maakivi seined ja viilkatus) haakub naabruses asuva Sausti mõisa teeäärsete ja teelt nähtavate
hoonetega. Laiendatav elamu ja saunamaja paiknevad maaüksuse õuealal põhjapoolse otsaga Sausti-Kiili
tee poole ja teeääres säiliva kõrghaljstuse tõttu on teelt vaadeldavad vaid osaliselt. Läbi uue väljanägemise
saavate hoonete muutub vaade teelt atraktiivsemaks ning rikastab mõisa lähedusest tulenevat ajaloohõngu-
list keskkonda. Teelt säilib ka avar vaade avarale põllule.
Toimival majapidamisel on rajatud haljastus ning see säilib maksimaalselt (kui just puude seisukorra
hindamisel ei leita teisiti). Kõrghaljastus Sausti- Kiili tee ääres pakub varju teeääres liiklejatele.
Avaliku huvi seisukohast on oluline, et krundil paiknev hoonestus pakuks esteetilist vaadet möödujatele.
Korrastatud majapidamine kannab sõnumit kvaliteetsest elulaadist ning püsielanikud loovad piirkonda turva-
tunde. Esitatud planeeringulahendus toetab positiivseid ja mitmekesiseid tajuelamusi.
5.7. Ehitusprojekti koostamise ja ehitamise nõuded
Ehitised tuleb projekteerida ning ehitada hea ehitustava ja jätkusuutlike põhimõtete järgi. Arhitektuur peab
olema kõrgetasemeline, kaasaegne ning keskkonna arhitektuurset kvaliteeti parandav. Hooned peavad
sobima ümbritsevasse keskkonda ja moodustama oma suuruse, kõrguse ja asukohaga ruumilise rütmi. Ra-
jatavad hooned, abihooned, piirdeaed ja teised rajatised peavad olema visuaalselt terviklikud ja ühtse
arhitektuurse keelega.
Eesti pinnase radooniriski kaardi järgi on planeeritaval alal kõrge või väga kõrge radoonisisaldus. Kõrge
radoonisisaldus pinnaseõhus on riskiteguriks kõrge radoonisisalduse tekkele hoonete siseõhus. Lähtuvalt
EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ tuleb
ruumides, kus inimesed viibivad igapäevaselt, tagada nõuetele vastav ruumide õhu radoonisisaldus.
Kuna planeeritav ala asub Sausti- Kiili tee ääres tuleb elamu projekteerimisel arvestada, et lähtuvalt Kesk-
konnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid, liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel
LpA,max ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A). Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeer-
inguga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.
Ehitusprojektile esitatavad nõuded on kirjas majandus- ja taristuministri määruses “Nõuded ehitusprojektile1“.
Sama määruse § 25 esitab nõuded ka ehitise lammutamiseks.
5.8. Miljööväärtuslikud alad
14
T-ÄÄREVISIOON töö nr 20251, 2025
Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneering (DP0383)
Kehtiva üldplaneeringu ülevaatamisel on Kiili Vallavalitsuse 15.03.2018 otsuse nr 6 lisas 1 märgitud:
“…miljööalade üksiku osa või ala tervikuna ei kanna üldplaneeringus esitatud ehitustingimuste tunnuseid,
seetõttu vajaksid miljööalade piirid ülevaatamist. /…/ tuleks hakata vaatlema Kiili valda kui ühtset tervikut.
See võimaldaks olemasolevaid miljööalasid vähendades jätta alles vaid nende kõrge väärtusega tuumik-
alad.” Koostatavas üldplaneeringus on seda ettepanekut arvestatud. Planeeritav ala ei asu perspektiivsel
tiheasutusalal ega miljööväärtuslikul alal.
Planeeringu lahendust toetab koostatava üldplaneeringu seletuskirja 3 peatükk, kus on muu hulgas märgitud:
“Lähtuda tuleb aja jooksul välja kujunenud asustusstruktuurist, hoonestuslaadist, olemasolevast ehitusjoo-
nest, kui see on säilinud või tajutav. Järgida tuleb piirkonnas väljakujunenud traditsioonilist arhitektuurset ja
ehituslikku lahendust või sobitada uus hoone olemasolevat keskkonda arvestavalt. Uus hoone ei tohi domi-
neerida ega vähendada olemasoleva keskkonna terviklikkust. Täiendavalt tuleb arvestada looduslike, kultu-
uriliste, esteetiliste jm ümbritsevale piirkonnale omaste näitajatega.
Seega ei muuda rohkem kui 100 aastat vana elamu ehitusmahu suurenemine piirkonnas väljakujunenud
traditsioonilist arhitektuurset ja ehituslikku lahendust. Kaasaegse ilme saavad hooned (elamu ja saunamaja)
annavad lisaväärtuse keskkonna esteetikale ja parandavad elanike elukvaliteeti.
5.9. Tänavaruum (joonis DP-4)
Planeeringuga täiendavat tänavaruumi ei planeerita. Olemasolevaid tingimusi ei halvendata.
Planeeritav ala asub riigitee nr 11157 Sausti- Kiili tee ääres ning teel on ehitusseadustiku kohaselt
kaitsevöönd kuni 30 meetrit äärmise sõiduraja välimisest servast. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on
teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt läh-
tuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused
vastavalt EhS §70 lõikele 2 (ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist; ehitada ehitusloakohustuslikku
teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast; takistada ehitisele juurdepääsu; takistada ehitise
hooldamist, sealhulgas kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest tulenevast ohust teavitavate tähiste
paigaldamist; takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist seisundis, mis ei ohusta ehitist;
muud seaduses sätestatud tegevused) ja §72 lõikele 1 (paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või
teabe- ja reklaamivahendit; korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; kaevandada maavara ja maa-
ainest; teha metsa lageraiet; teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd.
Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt
EhS §70 lõikele 3 kui see ei vähenda ehitise ohutust. Transpordiamet on 14.07.2025 kirjas nr 7.2-2/25/10394-
2 nõustunud detailplaneeringu eskiisjoonise kohase hoonete (elamu EHR kood 120304564 ja saun EHR
kood 120304573) laiendusega väljapool teekaitsevööndit. Kõik tööd teekaitsevööndis tuleb kooskõlastada
Transpordiametiga.
Teelt mahasõit on olemasolev ja täiendavat mahasõitu ega tagurdamist riigiteele ei planeerita. Tee pro-
jekteerimise normide (edaspidi normid) §24 sätestab nõuded nähtavuse tagamiseks ristmikel, ning sh
15
T-ÄÄREVISIOON töö nr 20251, 2025
Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneering (DP0383)
nimetatakse, et nähtavuse tagamiseks ei tohi nähtavusalas paikneda nähtavust oluliselt piiravaid takistusi,
mis takistavad objekti tuvastamist; kui nõutud nähtavuse tagamist ei võimalda reljeef, kaitsealused objektid
või olemasolevad ehitised, võib määratud nõuetest kõrvale kalduda, rakendades ohutuse tagamiseks muid
meetmeid.
Eespool nimetatud Transpordiameti kirjast selgub, et riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 400
autot ja kiiruspiirang 60 km/h. Liituva tee, ehk siis Sausti tee 53 krundist lähtuv, liiklussagedus on alla 100
sõiduki ööpäevas. Normide Lisa 1 tabel 18 kohaselt on liitumisnähtavus LN1 100 m. Normide § 24 lg (3)
kohaselt, kui liituva tee liiklussagedus on alla 100 sõiduki ööpäevas, ei ole peatumisnähtavuse tagamine
kohustuslik. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib tee lõikumisel kinnistule juurdepääsu teega, olenemata
liikluskorraldusest lähtuda peatumiskohustusega ristmikule esitatud nähtavuse nõuetest. Seega tagab nähta-
vuse peatumiskohustusega ristmik, mille nähtavusala on 3 m tee äärest peatee teljest 100 m kauguseni teel.
(joonis DP-4).
Parkimine on ette nähtud omal krundil: 2 kohta projekteeritavas garaažis ja 3 kohta avatuna garaaži lähedal.
Parkimise kontrollarvutus (EVS 843:2016)
Pos Ehitise Normatiivsete parkimis- Normatiivne parkimis- Detailplaneeringus ettenäh-
nr otstarve kohtade arvutus kohtade arv tud parkimiskohtade arv
1 üksikelamu Olemasolev, 3 5 (2 see ja 3 väljas)
väikeelamute ala
Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lõike 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste
väljaehitamiseks.
5.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad (joonis DP-4)
Kuna tegemist on olemasoleva toimiva majapidamisega on planeeritaval alal tehnotaristu: elekter, vesi, kan-
alisatsioon ja maaküttelahendus (Soojuspuuraugud EHR kood 221432543) välja ehitatud. Maaüksusel asub
kaks puurkaevu (Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardil märgitud valise registri kood PRK0004909
PRK0070565), millest idapoolsemast (PRK0070565) toimub elamu ja suvemaja veevarustus. Kanali-
satsiooniks on biopuhasti ja imbsüsteem. Krundi põhja ja läänepoolsel küljel kulgeb sidekaabel.
5.11. Kruntide haljastuse ja heakorra põhimõtted
Säilib olemasolev põllumaa. Olemasoleva kõrhghaljastuse seisukorda hinnatakse ning säilitatakse puid
maksimaalselt. Hoonete ehitusprojekti käigus täpsustatakse haljastuse lahendus. Lisahaljastuse rajamisel
on soovitav istutada kodumaiseid ja piirkonnale iseloomulikke taimeliike.
Krundil tekkivad jäätmed, mida ei saa kohapeal taaskasutada, tuleb koguda liigiti ja paigutada selleks et-
tenähtud mahutitesse, viia jäätmejaama või kogumispunkti või anda üle jäätmevedajale või -käitlejale
16
T-ÄÄREVISIOON töö nr 20251, 2025
Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneering (DP0383)
vastavalt vastavalt Kiili valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõuetele. Planeeringus on märgitud jäätme-
konteinerite võimalik asukoht transpordi juurdepääsu lähedusse.
5.12. Vertikaalplaneerimine, sademe- ja drenaaživeed (Joonis DP-2)
Planeeritav ala on tasase reljeefiga, langusega lääne ja lõuna suunas st põldude poole. Lähim hoonestatud
ala asub u 150 m kaugusel ida pool, seega ei ohusta planeeritava ala sademevesi naabermajapidamisi.
Planeeringualal maapinna tõstmist ette ei nähta. Vajadusel on lubatud reljeefi korrigeerida nt hoone all ja
lähiümbruses, juurdepääsuteedel ja parkimisaladel, et tagada ehitiste säilimine ning sademevee ärajuhtimine
ja planeeringuala piires pinnasesse imbumine. Sausti-Kiili tee on kõrgem kui planeeritav ala, seega ei liigu
sademeveed teetsooni vaid põldude poole. Lisaks on tee ääres asuva suvemaja lahenduses juhitud
sademeveed sademevee kanalisatsiooni kaudu imbväljakule. Soovitatav on sademevee kogumine ning taas-
kasutamine (nt kastmiseks). Täpsed vajadused ja võimalused sademevee immutamiseks tuleb anda pro-
jekteerimisel. Välistada tuleb vee valgumine naaberkruntidele ja transpordimaa krundile.
5. 13. Kaitsealused objektid, ja muinsukaitsealused objektid
Kaitseaslused objektid planeeritaval alal puuduvad.
5.14. Keskkonnatingimused
Detailplaneeringuga ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(KeHJS) § 6 lõigetes 1-4 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise keskkonnamõjuga
ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee, pinnase, õhu saastamist, jäätme-
teket, müra, vibratsiooni või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostust. Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneer-
ingule keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajadus puudub, sest planeeritav tegevus
ei kuulu Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõigete 1, 2 ja 4
loetletud tegevusvaldkondadesse. Lähtuvalt KeHJS § 6 lõikest 2, § 33 lõikest 2 ning PlanS § 124 lõikest 6
puudub ka KSH eelhinnangu vajadus.
Kuna tegemist on olemasoleva, toimiva majapidamisega, ei too kavandatav tegevus endaga kaasa kesk-
konna- ja maastiku muutuse ning inimtegevuse mõju suurenemist. Kavandatava tegevuse elluviimine ei
suurenda liikluskoormust planeeringualal ega naabruses paiknevatel teedel, ei tekita täeindvat vibratsiooni
ega õhusaastet.
Teatav negatiivne lühiajaline mõju võib esineda ehitustegevuse käigus (nt ehitusjäätmete teke, vibratsioon,
müra, tolm, jäätmed jms). Ehitustegevuse käigus tuleb kinni pidada headest tavadest ja kõikidest kehtestatud
keskkonnakaitselistest nõuetest, ette näha piisavad leevendusmeetmed ning arvestada, et ehitustegevustest
lähtuvad mõjud ei ületaks lubatud piirnorme. Tuleb järgida, et hoone ja tehnovõrkude rajamise käigus oleks
17
T-ÄÄREVISIOON töö nr 20251, 2025
Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneering (DP0383)
mõjutatud võimalikult väike maa-ala ning vältida reostuste tekkimist. Tekkivad ehitusjäätmed tuleb
nõuetekohaselt teisaldada.
Kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad keskkonnamõjud on peamiselt lühiajalised, lokaalsed ja
leevendatavad. Kavandatud tegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördu-
matuid muudatusi. Samuti ei sea see ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ja vara.
Maaparandussüsteemidega maa-alal tuleb tagada maaparandussüsteemide toimimine ja säästlike
sademeveesüsteemide kasutamine sh sademevee korduvkasutamine, viibeaja suurendamine ja dreenivate
pinnakatete kasutamine.
5.15. Tuleohutuse tagamine (joonis DP-1)
Olemasolevatele hoonetele on päästeautode jaoks juurdepääs olemas. Lähimad hooned naaberkruntidel
paiknevad u 150 m kaugusel. Hüdrandid asuvad Sausti külas ja Kiili alevis.
6. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
- Tuleb tagada hoonete vahel ja ümbruses hea nähtavus ja piisav valgustatus.
- Tuleb eristada selgelt avalikud ja privaatsed alad, õueala piirata sobiva aiaga.
- Ehitusmaterjalidest tuleb kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid ehitusmaterjale.
- Tuleb tagada maa-ala korrashoid ning kasutada süttimatust materjalist suletavaid
prügianumaid.
7. Võimalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale
Püsielanike elutingimuste parandamine on majanduslikult ja sotsiaalselt positiivse mõjuga, tekitades laiemat
huvi piirkonna kui väärtusliku elukeskkonna vastu. Korrastatud majapidamine kannab sõnumit kvaliteetsest
elulaadist ning püsielanikud loovad piirkonda turvatunde.
Kultuuriline mõju väljendub eelkõige Sausti -Kiili tee ääres asuv suvemaja, mis haakub naabruses oleva
Sausti mõisa hoonestusega maakivi seinte ja viilkatuse osas. Värske ilme saavad hooned on atraktiivsed ja
vaated neile vahelduvad põldude vaadetega.
Heakorrastatud õu ja hooldatud põld aitab säilitada olemasolevaid vaateid ning vältida võsastumist. Maapa-
randussüsteeme ei muudeta.
8. Detailplaneeringu elluviimise võimalused
Käesolev detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele ja
tehnilistele projektidele. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele
18
T-ÄÄREVISIOON töö nr 20251, 2025
Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneering (DP0383)
projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale ning peavad olema kooskõlastatud ja kontrollitud ehi-
tusseadustikus sätestatule tuginedes.
Detailplaneeringus ei muudeta katastriüksuse piire ega maakasutuse sihtotstarvet; puudub vajadus täienda-
vate servituutide seadmiseks; teede ja tehnorajatiste väljaehitamiseks.
Planeeringu elluviimise orienteeruvad etapid:
Planeeringujärgsete hoonete ehitusprojektide (sh lammutusprojektide) koostamine, kooskõlastamine, ehi-
tuslubade taotlemine ja väljastamine. Hoonete kasutuslubade taotlemine ja väljastamine.
Transpordiameti nõuded planeeringu elluviimisel
Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpor-
diametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordi-
ametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal
projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel, tuleb Transpordiamet kaasata menetlusse kui ka-
vandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis.
Transpordiamet osaleb riigitee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isikuga sõlmitud
kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala
juurdepääsutee uue ristumiskoha ja sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehi-
tusega seotud kulud.
Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused
Vald võib tunnistada detailplaneeringu kehtetuks kui on tuvastatud, et detailplaneeringuga
põhjustatakse kahjusid kolmandatele osapooltele või kahjustatakse avalikku huvi ning kahju tekita-
nud krundi omanik ei ole nõus kahjusid hüvitama. Kahju tekitanud ja/või tekitavate kahjude krundi
omanikul ei ole õigust nõuda Vallalt tasu detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega kaasnevate
tulevaste tehtud otseste ja/või kaudsete kulutuste eest.
Planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest
loobuda.
Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustata ka avalikku huvi.
Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsen-
daks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitata
naabermaaüksuste omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega
tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi iga-
kordne omanik.
19
T-ÄÄREVISIOON töö nr 20251, 2025
Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneering (DP0383)
9. Koostöö ja kooskõlastuste koondtabel
Kaasatavad
Isik või asutus Arvamuse Arvamuse täielik ärakiri
kellega on teh- esitamise kuupäev
tud koostööd
1. Planeeringust 28.09.2025 Allkirjastatud detailplaneeringu joonised ja seletuskiri
huvitatud isik
Aet Hooper
Koostöötegijad
1. Kooskõlastaja Kooskõlastuse nr Kooskõlastuse täielik ärakiri
ja kuupäev
2. Päästeamet 05.12.2025 Esitasite Päästeameti Põhja päästekeskusele 07.11.2025
nr 7.2-3.1/6808-2 kirjaga nr 8-1/398-7 kooskõlastamiseks Kiili valla Sausti küla
Sausti tee 53 detailplaneeringu materjalid. Detailplaneer-
ingu eesmärgiks on Sausti tee 53 kinnistule
(30401:001:1935) ehitusõiguse määramine. Krundile tohib
ehitada ühe kuni kahekorruselise üksikelamu kõrgusega ja
kolm kahekorruselist abihoonet. Käesolevaga kooskõlastab
Päästeameti Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo
inspektor Kert Keller Sausti tee 53 detailplaneeringu mater-
jalid.
3. Maa- ja 25.11.2025 Vastavalt planeerimisseaduse § 127 lõikele 1 esitasite Maa-
Ruumiamet nr 6-3/25/9994-3 ja Ruumiametile (edaspidi MaRu) kooskõlastamiseks Harju
maakonnas Kiili vallas Sausti küla Sausti tee 53 detail-
planeeringu (DP0383), mille on koostanud T-ÄÄREVI-
SIOON OÜ (töö nr DP20251).
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Sausti küla
Sausti tee 53 katastriüksusele (tunnus 30401:001:1935)
ehitusõiguse määramine.
Planeeringuala asub osaliselt maaparandusehitise Laane
(maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109450020100/001)
maa-alal, kuid planeeritaval hoonestusalal puuduvad
maaparandusehitised.
Planeeritavale alale jääb riikliku tihendusvõrgu märk Sausti
nr 1303 (GPA ID 42807; 63-741-1303; tihendusvõrk). Ge-
odeetilise märgi kaitsevöönd on 3 meetrit märgi keskmest.
Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et
geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist märki
20
T-ÄÄREVISIOON töö nr 20251, 2025
Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneering (DP0383)
ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise
vajadusest tulenevalt kitsendatakse inimtegevust. RAS § 26
lg 1 sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on
ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune
tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle
tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase ti-
hendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja me-
hhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni- või
mullatööde tegemine. Geodeetiline märk tuleb võimalusel
säilitada selle praeguses asukohas, samuti peab olema ta-
gatud juurdepääs ja geodeetiliste mõõtmiste läbiviimine ge-
odeetilisel märgil. Kui tööde käigus ei ole võimalik nimetatud
geodeetilist märki praeguses asukohas säilitada, võib märgi
kõrvaldada ja asendama ei pea. Geodeetilise märgi kõrval-
damisest palume teavitada MaRu.
MaRu kooskõlastab Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneer-
ingu (DP0383).
Transpordi- 24.11.2025 nr 7.2- Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Harju maa-
amet 2/25/10394-4 konnas Kiili vallas Sausti külas Sausti tee 53 kinnistu detail-
planeeringule (katastritunnus 30401:001:1935, edaspidi
planeering).Planeeringu eesmärgiks on kinnistule ehi-
tusõiguse määramine ühe kuni kahekorruselise üksikelamu
kõrgusega kuni 9,0 m ja kolme abihoone kahekorruselise
kõrgusega kuni 9,0 m püstitamiseks.
Oleme väljastanud seisukohad planeeringu koostamiseks
14.07.2025 kirjaga nr 7.2-2/25/10394-2. Planeeringut on
korrigeeritud koostöös Transpordiametiga.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) kooskõlastame
planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada jä-
rgnevaga.
- Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustus-
ega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõuso-
leku saamiseks.
- Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal pro-
jekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse
muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata
Transpordiametit menetlusse.
21
T-ÄÄREVISIOON töö nr 20251, 2025
Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneering (DP0383)
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise
kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud,
siis palume esitada planeering Transpordiametile lähtesei-
sukohtade uuendamiseks.
11. Jooniste ja lisade nimekiri
DP-1 Situatsiooniskeem
DP-2 Tugiplaan
DP-3 Kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs
DP-4 Põhijoonis tehnovõrkudega
Illustratsioonid
Koostas arhitekt Lea Teeääre
22
T-ÄÄREVISIOON töö nr 20251, 2025
Lisa 1
Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 10.03.2026 korralduse nr 93 juurde
Detailplaneeringu nimetus
Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneering (DP0383).
Detailplaneeringuga seotud asutused
o Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Kiili vallavalitsus
(Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post
[email protected]).
o Detailplaneeringu koostaja on T-ÄÄREVISIOON OÜ (Harju maakond, Tallinn, Põhja-
Tallinna linnaosa, Madala tn 5-1, 10311, tel +372 5205932, e-post
[email protected]).
1. Olemasolev olukord
Kehtivad planeeringud ja load
Planeeritaval maa-alal kehtib:
o Kiili valla üldplaneering
Planeeringuala asukoht
Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Sausti külas.
Planeeringuala suurus on 40953,0 m2.
Planeeringuala maakasutus
Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) on esitatud tabelis 1.
Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu
%
1 Sausti tee 53 40953.0 m² 30401:001:1935 Maatulundusmaa 100%
Tabel 1: Planeeringuala katastriüksused.
Planeeringualaga külgnevad katastriüksused
Detailplaneeringu ala piirnevad katastriüksused on esitatud tabelis 2.
Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu
%
1 Sausti tee 53a 57.0 30401:001:0231 Tootmismaa 100%
2 Luhapõllu 40954.0 30401:001:1936 Maatulundusmaa 100%
3 Jaagu 28770.0 30401:001:0657 Maatulundusmaa 100%
4 Sausti tee 55 153743.0 30401:001:0655 Maatulundusmaa 100%
5 Uueveski 499024.0 30401:001:1193 Maatulundusmaa 100%
6 Kibuvitsa 121181.0 30401:001:1652 Maatulundusmaa 100%
7 Kaasiku 220353.0 30401:001:0889 Maatulundusmaa 100%
8 Saustimõisa-Laane 5469.0 30401:001:1997 Transpordimaa 100%
tee T1
9 11157 Sausti-Kiili 76797.0 30401:001:0473 Transpordimaa 100%
tee
10 Luha-Salu tee T1 3966.0 30401:001:1995 Transpordimaa 100%
Tabel 2: Planeeringuala piirinaabrid
1
Olemasolev keskkond
Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale
looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja
sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Planeeritav ala ei asu Kiili valla
üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku rohekoridoris.
Sausti tee 53 maaüksuse pindalast moodustab 90% haritav maa ja looduslik rohumaa ning
10% õuemaa ja muu maa. Hooned paiknevad kobaras ümber õuemaa. Tegemist on toimiva,
väljaehitatud juurdepääsu, tehnotaristu ja haljastusega majapidamisega. Maa- ja Ruumiameti
kaardirakendusest nähtub, et 4,1 ha suurune katastriüksus on moodustatud 2010. aastal.
Maaüksus on olnud hoonestatud u 100 aastat tagasi.
Maa-ameti andmetel ei leidu planeeringu alal ega lähiümbruses kaitsealuseid taime- ega
loomaliike.
Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised
Jrk EHR kood Nimetus Seisund Kasutuselevõtu Ehitisealune
nr aasta pind
1 120304564 Elamu olemas 1922 110
2 120304573 Saun olemas 1978 48
3 120304581 Kelder olemas 1990 82
4 121345535 Garaaž püstitamisel 58,9
5 121328492 Suvemaja olemas 2024 220,5
(aadress: Sausti tee 53/1)
6 221432543 Rajatis (Soojuspuuraugud) olemas 2023
7 221435290 Rajatis (Puurkaev): olemas 2023
8 221471972 Rajatis (Krundi Biopuhasti) olemas 2024
9 220537617 Rajatis (Metsaveere Fiiberoptiline olemas 2007
Sidekaabel)
10 221478669 Rajatis Keskpingevõrgu parendamine
Kiili alevi üleviimine III etapp
Tabel 3: Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised
Olemasolev tehnovarustus
Kuna tegemist on olemasoleva toimiva majapidamisega on planeeritaval alal tehnotaristu:
elekter, vesi, kanalisatsioon ja maaküttelahendus (Soojuspuuraugud EHR kood 221432543)
välja ehitatud. Maaüksusel asub kaks puurkaevu (Maa- ja Ruumiameti kitsenduste kaardil
märgitud välise registri kood PRK0004909 ja PRK0070565), millest idapoolsemast
(PRK0070565) toimub elamu ja suvemaja veevarustus. Kanalisatsiooniks on biopuhasti ja
imbsüsteem. Krundi põhja ja läänepoolsel küljel kulgeb sidekaabel. Täiendavaid tehnovõrke
ei rajata.
Olemasolevad teed ja juurdepääsud
Teelt mahasõit on olemasolev ja täiendavat mahasõitu ega tagurdamist riigiteele ei planeerita.
Tee projekteerimise normide §24 sätestab nõuded nähtavuse tagamiseks ristmikel, ning sh
nimetatakse, et nähtavuse tagamiseks ei tohi nähtavusalas paikneda nähtavust oluliselt
piiravaid takistusi, mis takistavad objekti tuvastamist; kui nõutud nähtavuse tagamist ei
võimalda reljeef, kaitsealused objektid või olemasolevad ehitised, võib määratud nõuetest
kõrvale kalduda, rakendades ohutuse tagamiseks muid meetmeid.
Kehtivad piirangud
Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:
2
Kitsenduse liik Kattuv Väline ID Nähtuse liik
pindala
(m2)
Harjumaa maavarade teemaplaneeringu U1552 Uuringu ala
uuringuruum
Elektripaigaldise u 1850 27504655 Elektriõhuliin 1-20 kV
kaitsevöönd (Keskpingeliin )
Elektripaigaldise u 440 12495374 Elektriõhuliin 1-20 kV
kaitsevöönd (Keskpingeliin)
Elektripaigaldise u 230 347831144 Elektriõhuliin alla 1 kV
kaitsevöönd
Elektripaigaldise u 305 83978464 Elektrimaakaabelliin
kaitsevöönd
Elektripaigaldise kaitsevöönd u 14 348002149 Elektriõhuliini mastitõmmits
või tugi
Elektripaigaldise kaitsevöönd u 14 326695950 Elektriõhuliini mastitõmmits
või tugi
Sideehitise kaitsevöönd u 239 53342891 Sideehitis maismaal
Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd u 510 7313757 maantee
Soojuspuurauk PRK0070267 puurkaev
Soojuspuurauk PRK0070268 puurkaev
Soojuspuurauk PRK0070269 puurkaev
Soojuspuurauk PRK0070270 puurkaev
Soojuspuurauk PRK0070271 puurkaev
Soojuspuurauk PRK0070272 puurkaev
Soojuspuurauk PRK0070273 puurkaev
Soojuspuurauk PRK0070274 puurkaev
Soojuspuurauk PRK0070275 puurkaev
hooldusala 314 PRK0070565 puurkaev
hooldusala 314 PRK0004909 puurkaev
Maaparandushoiu-ala 20741.05 4109450020100001 Maaparandussüsteemi maa-
ala
Geodeetilise märgi kaitsevöönd 28,26 15314249 Geodeetilised märgid
Tabel 4: Planeeringuala kitsendused.
ÜVK kohustus
ÜVK-ga liitumine ei ole kohustuslik.
2. Detailplaneeringu eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Sausti küla Sausti tee 53 katastriüksusele
(30401:001:1935) ehitusõiguse määramine.
Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise üksikelamu kõrgusega kuni 9,0
m ja kolm kahekorruselist abihoonet kõrgusega kuni 9,0 m ning üksikelamukrundi lubatud
ehitisealune pind kokku on kuni 700 m2. Elamumaa ehitistealuse pinna moodustavad kõik
krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste
ehitisealuste pindade summa. Kõik elamu parkimisvajadused lahendatakse elamumaa piires.
Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, parkimine ja tehnovõrkudega
varustamine.
Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneeringu seletuskiri on esitatud lisas nr 2 ja lahenduse
joonis on esitatud lisas nr 3.
Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
3
3. Kiili valla üldplaneering
Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt
paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.
Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust
Kiili valla üldplaneeringu järgselt pole Sausti küla Sausti tee 53 katastriüksusele maakasutuse
juhtfunktsiooni määratud.
Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.1.2. toodud tingimused:
o Detailplaneeringu koostamise kohustusel, mis tekib väljaspool kompaktse hoonestusega
ala maatulundusmaa jagamisel kruntideks, kehtib krundi minimaalsuurus 20 000 m 2 ning
tihedus 1 krunt/2 ha.
o Üldplaneeringuga määratud miljööväärtuslikes piirkondades kehtib detailplaneeringu
kohustus ning kehtib reegel: 1 elamu 2 ha kohta, kusjuures piirdega võib piirata vaid
elamut ümbritseva ala kuni ca 2000 m2.
o Hajaasustuses ja külades väljaspool detailplaneeringu kohustusega ala on
detailplaneeringuta lubatud ehitada kuni 500 m² ehitusaluse pinnaga elamuid ja selle
juurde kuuluvad kuni kolm abihoonet. Ilma detailplaneeringuta rajatavad elamud võivad
olla kuni 2 korruselised üksikelamud. Sätestatust suuremate hoonete rajamiseks tuleb
koostada detailplaneering.
Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1. toodud tingimused:
o Stabiilse asundusega aladel (hajaasustus) on uute hoonete ja olemasolevatele
juurdeehituste projekteerimine lubatud vallavalitsuse poolt väljastatud
projekteerimistingimuste alusel.
o Stabiilse asundusega aladel minimaalseks krundi suuruseks elamu püstitamiseks on
20000 m² või 1 üksikelamu krunt 2 ha kohta, kusjuures piirdega võib piirata elamut
ümbritseva õueala kuni ca 2000 m2).
o Stabiilse asundusega aladel moodustatud elamumaa sihtotstarbega katastriüksusele võib
püstitada ühe üksikelamu ja kuni kolm abihoonet.
o Stabiilse asundusega alal, kui soovitakse hoonestamata või ühe elamuga
maatulundusmaale ette näha rohkem kui ühe uue elamukrundi, on detailplaneeringu
koostamine kohustuslik.
4
Antud detailplaneering arvestab eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega.
4. Koostatav Kiili valla üldplaneering
Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt pole Sausti küla Sausti tee 53 katastriüksusele
maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud. Planeeringuala ei asu tiheasustusalas.
Joonis 2: Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust
Hajaasustusala on ala, mis jääb väljapoole üldplaneeringuga määratud tiheasustusala.
Hajaasustusalal on maalise iseloomuga asustus, kus hajusalt paiknevad hooned vahelduvad
metsa- ja põllualadega.
Ehitustegevuse kavandamisel tuleb lähtuda hajaasustuse tingimustest, maalise iseloomuga
asustusele antud ehitustingimustest ja täiendavalt kavandatava juhtotstarbe tingimustest jm
üldplaneeringus antud tingimustest.
Tingimused hajaasustusalal
o Hajaasustusalal toimub elamu kavandamine valdavalt projekteerimistingimuste alusel,
mis järgivad üldplaneeringuga etteantud ehitustingimusi (ptk 3.5).
o Hajaasustusalale ei kavandata üldjuhul uusi kompaktse või linnalise iseloomuga asustuse
koondumiskohti, va põhjendatud juhul ettevõtlusalasid.
o Ehitustegevuse kavandamisel tuleb võtta arvesse külale omast iseloomu ning struktuuri
s.o hoonestust, põllumassiivide, metsamaakõlviku, juurdepääsutee jm maaelu
iseloomulike objektide paiknemist. Üldjuhul on hajaasustusele iseloomulik hoonete hajus
paiknemine maastikul, puudub ühtne hoonestatud külaala, taluõued on üksikult või
väikeste rühmadena laiali põldude, rohumaade, metsade jm looduslike alade vahel. Uute
hoonete kavandamisel tuleb lähtuda piirkondlikust külatüübist vastavalt väljakujunenud
tavale.
o Elamuehitusel on eelistatud esmajärjekorras vanade talukohtade kasutusele võtmine.
o Ettevõtluse arendamisel on prioriteet võtta kasutusele eelkõige olemasolevad äri- ja
tootmis- territooriumid logistiliselt sobivas asukohas või piirkonnas, kuhu on rajatud
5
tehniline taristu. Eelistada olemasolevate alade laiendamist täiesti uute alade hõivamise
asemel.
o Kasutusest väljas oleva äri- ja tootmisala võib sobivate tingimuste korral täiendavalt
kasutusele võtta ka muul otstarbel, nt elamu-, ühiskondliku hoone- või puhkealana,
arvestades vastavate otstarvetega seotud tingimusi.
o Lisaks tuleb arvestada üldplaneeringuga kavandatud maakasutuse juhtotstarbele vastavaid
maakasutustingimusi, rohevõrgustiku tingimusi, teede ja tehnovõrkude kavandamiseks
määratud tingimusi ja väärtuste ning piirangutega kaasnevaid tingimusi.
5. Avalik väljapanek
Ettepanekuid ja vastuväiteid sai esitada kirja või e-kirja teel
[email protected] 26.01.2026
kuni 09.02.2026. Detailplaneeringu materjalidega sai tutvuda Kiili Vallavalitsuses ja Kiili
valla veebilehel (www.kiilivald.ee). Teade avalikust väljapanekust saadeti e-kirjaga
puudutatud isikutele 31.12.2025 ning avaldati 09.01.2026 maakonnalehes Harju Elu ja
01.02.2026 Kiili Lehes.
6. Detailplaneeringuga kavandatu
6.1. Planeeritava ala kruntimine
Detailplaneeringus krunti ei jagata, suurust ja piire ei muudeta.
6.2. Hoonestuskava
Hoonestusala on kavandatud Sausti- Kiili teepoolsele maaüksuse osale, mis jääb
maaparandussüsteemide alast välja. Seega on hoonestusala kaugus ida, põhja ja läänepoolse
krundi piirist märgitud 4m kaugusele va olemasoleva suvemaja osas, mis on teepoolsele
(põhjapoolsele) krundi piirile lähemal kui 4 m. Teekaitsevööndisse ei ole uusi hooneid ette
nähtud.
Saunamaja ja elamu projekteeritakse kaasaegseteks, olemasoleva suvemajaga ühtse terviku
moodustavaks hoonetekompleksiks. Ehitusõigus on kajastatud joonisel DP-4 “Põhijoonis
tehnovõrkudega”. Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste,
püstitamine teekaitsevööndisse. Erandina võib hooneid ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja
kuni 5 m kõrge ehitada naaberkruntidega ühisel piiril väljaspool hoonestusala naabrite
vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema fikseeritud
asjaolu, et naaberkrundi omanik on teadlik tema seatud kitsendustest. Rajatav hoone peab
vastama kõikidele kehtivatele nõuetele, normidele ja eeskirjadele.
Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi,
mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada
teistest asjadest. Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste
välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Käesoleva
detailplaneeringuga loetakse kasvuhoone rajatiste hulka. Ilma detailplaneeringuta võib
krundile rajada kuni kaks kuni 20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga rajatist. Rajatise ehitamisel
tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist
(põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus
määratud hoonestusalast. Rajatise juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega
stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Rajatiste asukoht tuleb enne
ehitamist kooskõlastada Kiili Vallavalitsusega. Erandina võib rajatisi ehitada
naaberkruntidega ühisel piiril, väljaspool hoonestusala, naabrite vastastikuse kirjaliku
kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema fikseeritud asjaolu, et naaberkrundi
6
omanik on teadlik tema seatud kitsendustest. Rajatis peab vastama kõikidele kehtivatele
nõuetele, normidele ja eeskirjadele.
6.3. Arhitektuurinõuded
Olemasoleva maalähedase keskkonna säilitamiseks on vajalik järgida väljakujunenud
hoonestusmustrit ja arhitektuurset lahendust. Antud juhul on võtmeks planeeritaval alal olev
suvemaja, mille visuaalne pilt haakub tee ääres paiknevate Sausti mõisa hoonetega ning
samas ka planeeritavale alale kavandavate hoonetega.
Olemasoleva hoonestuse asetus ümber õueala põhimõtteliselt ei muutu. Parema kujuga
õueala saavutamiseks on nihutatud elamu mõne meetri ulatuses ida poole. Seega on
hoonestusviis lahtine ja katuseharja suund vaba. Katuse kalle on elamul ja abihoonetel 15-
45%. Väiksematel hooneosadel (varikatus jms) võib katusekalle olla väiksem. Hoonete
välisviimistluses kasutatakse piirkonda sobilikku lahendust, soovitavalt puidust viimistlust.
Piirdeaia Sausti teepoolse osa lahendus peab haakuma naaberkrundi piirdega. (Piire on
lubatud rajada krundi piirile kuid mitte lähemale kui 2 m teekatteservast). Mitte rajada
massiivpiirdeaeda (müüri, planku). Puitlipp- või võrkpiirdega võib piirata elamut ümbritseva
õueala kuni ca 2000 m2.
Päikesepaneele projekteerides peab kavandama ümbruskonnaga ja hoonega esteetiliselt sobiv
lahendus. Hoonetega integreeritud lahendused peavad olema soliidsed ja arhitektuurse
tervikuga haakuvad, paneelid ei tohi mõjuda eraldiseisva tehnoloogilise elemendina.
Päikesepaneelid soovitavalt paigutada katusega samasse tasapinda hoone arhitektuurse
lahendusega sobivalt. Päikesepaneelid on soovitavalt paigutada katuse vähem vaadeldavale,
hoovipoolsele küljele ning selliselt, et need ei eristu katusepinnast välisilmelt ning on
katusega sama kaldenurga all või katusekattematerjali integreeritud.
Nõuded päikesepaneelide paigaldusele:
Päikesepaneelid ei tohi rikkuda hoonete välimust ega kahjustada väärtuslikke
konstruktsioone.
Vaated avalikust ruumist päikesepaneelidele ei tohi rikkuda ümbruskonna esteetilist
väljanägemist.
Päikesepaneelide paigaldamiseks hoonele tuleb koostada ehitusprojekt ning mitteelamu puhul
taotleda ehitusluba või elamu puhul esitada ehitisteatis.
Päikesepaneelide ehitusprojektis esitada vaated avalikust ruumist päikesepaneelidele.
Rajatised
Ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi,
mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada
teistest asjadest. Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste
välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Käesoleva
detailplaneeringuga loetakse kasvuhoone rajatiste hulka. Krundile võib rajada kuni kaks kuni
20 m² suuruse ehitisealuse pinnaga rajatist.
Nõuded päikesepaneelide paigaldusele
o Päikesepaneele projekteerides peab kavandama ümbruskonnaga ja hoonega esteetiliselt
sobiv lahendus. Hoonetega integreeritud lahendused peavad olema soliidsed ja
7
arhitektuurse tervikuga haakuvad, paneelid ei tohi mõjuda eraldiseisva tehnoloogilise
elemendina.
o Päikesepaneelid soovitavalt paigutada katusega samasse tasapinda hoone arhitektuurse
lahendusega sobivalt. Päikesepaneelid on soovitavalt paigutada katuse vähem
vaadeldavale, hoovipoolsele küljele ning selliselt, et need ei eristu katusepinnast
välisilmelt ning on katusega sama kaldenurga all või katusekattematerjali integreeritud.
o Päikesepaneelid ei tohi rikkuda hoonete välimust ega kahjustada väärtuslikke
konstruktsioone.
o Vaated avalikust ruumist päikesepaneelidele ei tohi rikkuda ümbruskonna esteetilist
väljanägemist
o Tiheasustusala (üldplaneeringus kui detailplaneeringu kohustusega ala) elamumaa
katastriüksusele ei ole lubatud rajada maapinnal eraldi seisvaid päikesepaneele.
o Päikesepaneelide paigaldamiseks hoonele tuleb koostada ehitusprojekt ning mitteelamu
puhul taotleda ehitusluba või elamu puhul esitada ehitisteatis.
o Päikesepaneelide ehitusprojektis esitada vaated avalikust ruumist päikesepaneelidele.
6.4. Avaliku ruumi nõuded
Planeeritaval alal Sausti-Kiili tee ääres asub suvemaja, mis oma asetuselt, mahult ja
arhitektuurselt lahenduselt (maakivi seinad ja viilkatus) haakub naabruses asuva Sausti mõisa
teeäärsete ja teelt nähtavate hoonetega. Laiendatav elamu ja saunamaja paiknevad maaüksuse
õuealal põhjapoolse otsaga Sausti-Kiili tee poole ja teeääres säiliva kõrghaljastuse tõttu on
teelt vaadeldavad vaid osaliselt. Läbi uue väljanägemise saavate hoonete muutub vaade teelt
atraktiivsemaks ning rikastab mõisa lähedusest tulenevat ajaloohõngulist keskkonda. Teelt
säilib ka avar vaade avarale põllule.
Toimival majapidamisel on rajatud haljastus ning see säilib maksimaalselt (kui just puude
seisukorra hindamisel ei leita teisiti). Kõrghaljastus Sausti- Kiili tee ääres pakub varju
teeääres liiklejatele.
Avaliku huvi seisukohast on oluline, et krundil paiknev hoonestus pakuks esteetilist vaadet
möödujatele. Korrastatud majapidamine kannab sõnumit kvaliteetsest elulaadist ning
püsielanikud loovad piirkonda turvatunde. Esitatud planeeringulahendus toetab positiivseid ja
mitmekesiseid tajuelamusi.
6.5. Miljööväärtuslik ala
Kehtiva üldplaneeringu ülevaatamisel on Kiili Vallavalitsuse 15.03.2018 otsuse nr 6 lisas 1
märgitud: “…miljööalade üksiku osa või ala tervikuna ei kanna üldplaneeringus esitatud
ehitustingimuste tunnuseid, seetõttu vajaksid miljööalade piirid ülevaatamist. /…/ tuleks
hakata vaatlema Kiili valda kui ühtset tervikut. See võimaldaks olemasolevaid miljööalasid
vähendades jätta alles vaid nende kõrge väärtusega tuumik-alad.” Koostatavas
üldplaneeringus on seda ettepanekut arvestatud. Planeeritav ala ei asu perspektiivsel
tiheasutusalal ega miljööväärtuslikul alal.
Planeeringu lahendust toetab koostatava üldplaneeringu seletuskirja 3 peatükk, kus on muu
hulgas märgitud: “Lähtuda tuleb aja jooksul välja kujunenud asustusstruktuurist,
hoonestuslaadist, olemasolevast ehitusjoonest, kui see on säilinud või tajutav. Järgida tuleb
piirkonnas väljakujunenud traditsioonilist arhitektuurset ja ehituslikku lahendust või sobitada
uus hoone olemasolevat keskkonda arvestavalt. Uus hoone ei tohi domineerida ega
vähendada olemasoleva keskkonna terviklikkust. Täiendavalt tuleb arvestada looduslike,
kultuuriliste, esteetiliste jm ümbritsevale piirkonnale omaste näitajatega.
8
Seega ei muuda rohkem kui 100 aastat vana elamu ehitusmahu suurenemine piirkonnas
väljakujunenud traditsioonilist arhitektuurset ja ehituslikku lahendust. Kaasaegse ilme saavad
hooned (elamu ja saunamaja) annavad lisaväärtuse keskkonna esteetikale ja parandavad
elanike elukvaliteeti.
6.6. Võimalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju
looduskeskkonnale
Püsielanike elutingimuste parandamine on majanduslikult ja sotsiaalselt positiivse mõjuga,
tekitades laiemat huvi piirkonna kui väärtusliku elukeskkonna vastu. Korrastatud
majapidamine kannab sõnumit kvaliteetsest elulaadist ning püsielanikud loovad piirkonda
turvatunde.
Kultuuriline mõju väljendub eelkõige Sausti -Kiili tee ääres asuv suvemaja, mis haakub
naabruses oleva Sausti mõisa hoonestusega maakivi seinte ja viilkatuse osas. Värske ilme
saavad hooned on atraktiivsed ja vaated neile vahelduvad põldude vaadetega.
Heakorrastatud õu ja hooldatud põld aitab säilitada olemasolevaid vaateid ning vältida
võsastumist. Maaparandussüsteeme ei muudeta.
6.7. Servituudi vajadused
Detailplaneeringus ei muudeta katastriüksuse piire ega maakasutuse sihtotstarvet; puudub
vajadus täiendavate servituutide seadmiseks; teede ja tehnorajatiste väljaehitamiseks.
6.8. Detailplaneeringu elluviimise kava
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi
teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal
edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis
kehtivatele seadustele, määrustele, projekteerimisnormidele ja standarditele.
Planeeringujärgsete hoonete ehitusprojektide (sh lammutusprojektide) koostamine,
kooskõlastamine, ehituslubade taotlemine ja väljastamine. Hoonete kasutuslubade taotlemine
ja väljastamine.
7. Kvaliteetne ruumiloome
Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna
kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise,
tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna
kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja
sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust
puudutatud isikute huve.
7.1. Täpsustatud ehitusõiguse andmise mõjud
Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente
(Ruumiloome töörühma lõpparuanne):
o ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi
miinimumkriteeriumid;
o 2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris – kõrge kvaliteediga
ehituskultuuri edendamine;
9
o Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi
saavutamine;
o PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted;
o Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise
juhend.
Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja
kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning
esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et
planeeringutega ei antaks ainult maakasutus -ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik
ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid vajadusi.
Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus
kvaliteedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja
asukoha alternatiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka
rahastamisettepanekute hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise)
lähteülesannete ettevalmistamises jne. Kvaliteediküsimustikule vastamine edendab
ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade (spetsialistide ja mittespetsialistide) seas ja aitab
ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes.
Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude erinevate tegevuskavade ja
olukordade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse analüüsimisel. Kõigil neil
juhtudel seisneb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et käsitletakse kõiki
elukeskkonnaga seotud olulisemaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning kaalutakse neid
läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalustatult. Hindamismeetodid sõltuvad olemasolevatest
andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest sisuanalüüsist
(andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest, seirest,
kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalitatiivsed hindamismeetodid
võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnangute vm kaardistamist,
individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikonkursse jne.
Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur)
kvaliteedisüsteemiga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad
kultuuripärandile potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik
täieliku versiooni leiab Euroopa ekspertide töörühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud
aruandes „Towards a Shared Culture of Architecture – Investing in high-quality living
environments for everyone“ („Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine
kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“).
Järgneval joonisel on esitatud võrkdiagramm, mis koostatud kontrollnimekirja lühiversiooni
põhjal.
10
1 JUHTIMINE
100%
90%
80%
70%
8 ILU 60% 2 FUNKTSIONAALSUS
50%
40%
30%
20%
10%
0%
7 KOHATUNNETUS 3 KESKKOND
6 KONTEKST 4 MAJANDUS
5 MITMEKESISUS
Joonis 3: Kontrollküsimustiku võrkdiagramm
Lähtudes koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu lahendus on kooskõlas
kvaliteetsele ruumiloome nõuetele.
8. Detailplaneeringu menetlus
17.02.2025 – E-kiri.
Eskiislahenduse esitamine.
04.03.2025 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek.
Projektikomisjon kiitis eskiislahenduse heaks.
05.03.2025 – Kiri nr 8-1/398.
Taotluse esitamine.
03.06.2025 – haldusleping nr 8-15/71-25.
17.06.2025 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 232
Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneeringu koostamise algatamine
19.06.2025 – Detailplaneeringu algatamise teade Kiili valla kodulehel.
20.06.2025 – Detailplaneeringu algatamise teade maakonnalehes Harju Elu.
25.06.2025 – Detailplaneeringu algatamise teade Ametlikes teadeannetes.
14.07.2025 – Kiri nr 8-1/398-1.
Transpordiameti seisukohtade väljastamine Sausti tee 53 kinnistu detailplaneeringu koostamiseks
07.11.2025 – Kiri nr 8-1/398-6.
Transpordiameti kooskõlastuse küsimine.
07.11.2025 – Kiri nr 8-1/398-7.
Päästeameti kooskõlastuse küsimine.
07.11.2025 – Kiri nr 8-1/398-8.
MARU kooskõlastuse küsimine.
24.11.2025 – Kiri nr 8-1/398-9.
Transpordiameti kooskõlastus.
11
25.11.2025 – Kiri nr 8-1/398-10.
MARU kooskõlastus.
05.12.2025 – Kiri nr 8-1/398-11.
Päästeameti kooskõlastus.
30.12.2025 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 502.
„Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamise korraldamine“
09.01.2026 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade maakonnalehes Harju Elu.
01.02.2026 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku teade vallalehes Kiili Leht.
26.01.2026 kuni 09.02.2026 – Detailplaneeringu avalik väljapanek Kiili Vallavalitsuses.
Kiili Vallavalitsus, Kiili vald, Kiili alev, Nabala tee 2a
Ettepanekuid/arvamusi detailplaneeringu lahendusele ei esitatud.
17.02.2026 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste teade valla kodulehel.
20.02.2026 – Detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste teade maakonnalehes Harju
Elu.
9. Detailplaneeringu kooskõlastajad ja koostöötegijad
Detailplaneeringu on kooskõlastanud järgnevad asutused ja isikud:
Jrk Kooskõlastav Kooskõlastuse Kooskõlastuse täielik ärakiri
nr organisatsioon nr ja kuupäev
1 Päästeameti 05.12.2025 nr Esitasite Päästeameti Põhja päästekeskusele 07.11.2025 kirjaga nr 8-
Põhja 7.2-3.1/6808-2 1/398-7 kooskõlastamiseks Kiili valla Sausti küla Sausti tee 53
päästekeskus detailplaneeringu materjalid.
Detailplaneeringu eesmärgiks on Sausti tee 53 kinnistule
(30401:001:1935) ehitusõiguse määramine. Krundile tohib ehitada ühe
kuni kahekorruselise üksikelamu kõrgusega ja kolm kahekorruselist
abihoonet.
Käesolevaga kooskõlastab Päästeameti Põhja päästekeskuse
ohutusjärelevalve büroo inspektor Kert Keller Sausti tee 53
detailplaneeringu materjalid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kert Keller
Ohutusjärelevalve büroo inspektor
Põhja päästekeskus
2 Maa- ja 25.11.2025 nr 6- Vastavalt planeerimisseaduse § 127 lõikele 1 esitasite Maa- ja
Ruumiamet 3/25/9994-3 Ruumiametile (edaspidi MaRu) kooskõlastamiseks Harju maakonnas
Kiili vallas Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneeringu (DP0383), mille
on koostanud T-ÄÄREVISIOON OÜ (töö nr DP20251).
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Sausti küla Sausti tee 53
katastriüksusele (tunnus 30401:001:1935) ehitusõiguse määramine.
Planeeringuala asub osaliselt maaparandusehitise Laane
(maaparandussüsteemi/ehitise kood 4109450020100/001) maa-alal,
kuid planeeritaval hoonestusalal puuduvad maaparandusehitised.
Planeeritavale alale jääb riikliku tihendusvõrgu märk Sausti nr 1303
(GPA ID 42807; 63-741-1303; tihendusvõrk). Geodeetilise märgi
kaitsevöönd on 3 meetrit märgi keskmest. Ruumiandmete seaduse
(edaspidi RAS) § 25 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevöönd on
geodeetilist märki ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja
kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse inimtegevust. RAS § 26
lg 1 sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma
geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib
kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, mh
löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine,
transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine
ning künni- või mullatööde tegemine. Geodeetiline märk tuleb
12
võimalusel säilitada selle praeguses asukohas, samuti peab olema
tagatud juurdepääs ja geodeetiliste mõõtmiste läbiviimine geodeetilisel
märgil. Kui tööde käigus ei ole võimalik nimetatud geodeetilist märki
praeguses asukohas säilitada, võib märgi kõrvaldada ja asendama ei
pea. Geodeetilise märgi kõrvaldamisest palume teavitada MaRu.
MaRu kooskõlastab Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneeringu
(DP0383).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taimi Kirs
nõunik
maaparanduse osakond
3 Transpordiamet 24.11.2025 nr Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Harju maakonnas Kiili
7.2-2/25/10394- vallas Sausti külas Sausti tee 53 kinnistu detailplaneeringule
4 (katastritunnus 30401:001:1935, edaspidi planeering).
Planeeringu eesmärgiks on kinnistule ehitusõiguse määramine ühe kuni
kahekorruselise üksikelamu kõrgusega kuni 9,0 m ja kolme abihoone
kahekorruselise kõrgusega kuni 9,0 m püstitamiseks.
Oleme väljastanud seisukohad planeeringu koostamiseks 14.07.2025
kirjaga nr 7.2-2/25/10394-2. Planeeringut on korrigeeritud koostöös
Transpordiametiga.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse
(edaspidi PlanS) kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu
elluviimisel arvestada järgnevaga.
- Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde
projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
- Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal
projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi
riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit
menetlusse.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui
planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada
planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jana Prost
peaspetsialist
planeerimise osakond
Koostaja: Eduard Ventman, vallaarhitekt
13
KIILI VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Kiili 10. märts 2026 nr 93
Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneeringu kehtestamine
Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 139 alusel, arvestades Kiili Vallavolikogu
16.05.2013 otsust nr 26 “Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine”, lähtudes Kiili Vallavalitsuse
17.06.2025 korraldusest nr 232 „Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneeringu koostamise
algatamine”.
Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Kiili vallavalitsus (Nabala tee
2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post
[email protected]).
Detailplaneeringu koostaja on T-ÄÄREVISIOON OÜ (Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna
linnaosa, Madala tn 5-1, 10311, tel +372 5205932, e-post
[email protected]).
1. Kehtestada Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneering (DP0383). Käesoleva korralduse
põhjendused on esitatud lisas 1.
2. Planeeritaval maa-alal kehtib:
2.1. Kiili valla üldplaneering
3. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Sausti küla Sausti tee 53 katastriüksusele
(30401:001:1935) ehitusõiguse määramine.
Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise üksikelamu kõrgusega kuni 9,0 m
ja kolm kahekorruselist abihoonet kõrgusega kuni 9,0 m ning üksikelamukrundi lubatud
ehitisealune pind kokku on kuni 700 m2. Elamumaa ehitistealuse pinna moodustavad kõik
krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste
ehitisealuste pindade summa. Kõik elamu parkimisvajadused lahendatakse elamumaa piires.
Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, parkimine ja tehnovõrkudega
varustamine.
4. Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise
ettepanekut.
5. Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneeringu lahenduse seletuskiri on esitatud käesoleva
korralduse lisas nr 2 ja põhijoonis on esitatud lisas nr 3.
6. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu kehtestamisest vastavalt
planeerimisseaduse § 139 lg 3.
7. Kiili Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu kehtestamisest planeerimisseaduse § 139 lg 4
ja 6 nimetatud isikuid ja asutusi.
8. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.
9. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Marek Vainola /allkirjastatud digitaalselt/
vallavanem Tarko Tuisk
vallasekretär
Lisad: 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 10.03.2026 korralduse nr 93 juurde
2. Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneeringu seletuskiri
3. Sausti küla Sausti tee 53 detailplaneeringu põhijoonis