dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
Sissetulev kiriAvalik

Harjumaa Harku vald Vääna küla Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ning lähiala detailplaneering algatamine ja KSH algatamata jätmine

Transpordiamet · 13. märts 2026
Viit
7.2-2/26/6649-4
Registreeritud
13. märts 2026
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Harku Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari
7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute ja keskkonnamõju strateegiliste hinnangute kooskõlastamine
Toimik
7.2-2/2026
Vastutaja
Jana Prost (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Lahendamise tähtaeg
7. aprill 2026

Failid

  • 📎2026.03.04_Algatamise otsus nr 19.asice208 KB
  • 📎2026.03.04_KSH algatamata jätmise otsus nr 20.asice359 KB
  • 📎E-kiri.eml800 KB

Sisu (failidest)

OTSUS Meriküla 4. märts 2026 nr 19 Vääna külas Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu algatamine Harku Vallavolikogule esitati ettepanek algatada detailplaneeringu koostamine Vääna külas Kumna tee 7 (katastritunnus 19801:001:3464), Väike-Lembi (katastritunnus 19801:011:0468) ja Lubja (katastritunnus 19801:001:3394) maaüksustel ning lähialal. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Kumna tee 7, Väike- Lembi ja Lubja maaüksuste jagamiseks ja ehitusõiguse määramiseks tootmis- ja laohoonete püstitamiseks. Esitatud materjalide kohaselt soovitakse kavandada kuni 5 tootmismaa, 1 üldkasutatava maa ja 2 transpordimaa sihtotstarbega krunti ning määrata ehitusõigus tootmis- ja laohoonete püstitamiseks. Kahele moodustatavale tootmismaa krundile ehitusõigust ei määrata, üks neist liidetakse Joa tee 13 // Kumna tee 5 (katastritunnus 19801:011:0597) tootmismaaga ning teine Joa tee 11 (katastritunnus 19801:001:3174) tootmismaaga. Detailplaneeringuga tuleb määrata igal ehitusõigusega määrataval tootmismaa krundil minimaalne haljastuse osatähtsus protsentides, mis on vähemalt 30%. Kavandatav transpordimaa krunt, mis on Kumna-Vääna maanteega paralleelne, võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Teisele transpordimaa krundile määratakse jalgratta- ja jalgteele isiklik kasutusõigus kohaliku omavalitsuse kasuks, et tagada kohalikele elanikele otsene ligipääs Vääna maastikukaitsealale ja Kumna-Vääna maantee äärsele perspektiivsele kergliiklusteele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine. Planeeritav ala, suurusega u 4,35 ha, paikneb Kumna-Vääna maantee, Vääna - Keila-Joa maantee ja Kiia - Vääna-Viti maantee vahelisel alal, u 500 m kaugusel Vääna - Keila-Joa maantee ja Kumna-Vääna maantee ristmikust kagu suunas, piirnedes põhjast Kumna kergliiklustee L32 (katastritunnus 19801:001:3631) transpordimaaga, Kumna tee 3 (katastritunnus 19801:001:3463) maatulundusmaaga, Joa tee 13 // Kumna tee 5 (katastritunnus 19801:011:0597), Joa tee 11 (katastritunnus 19801:001:3174), Joa tee 5 (katastritunnus 19801:001:3173) tootmismaadega, kagust Lubja-Ahju (katastritunnus 19801:011:0136) maatulundusmaaga, lõunast 11193 Kumna- Vääna kergliiklustee L3 (katastritunnus 19801:001:3960) sihtotstarbeta maaga, läänest 11193 Kumna-Vääna maantee (katastritunnus 19801:012:0186) ja Kumna kergliiklustee L33 (katastritunnus 19801:001:3630) transpordimaadega. Kumna 7 maaüksuse sees asub Kartuli alajaam (katastritunnus 19801:011:0098) tootmismaa, mis jääb planeeringualast välja. Juurdepääs planeeringualale on Kumna-Vääna maanteelt. 1 Kumna tee 7 maaüksus, suurusega 1,41 ha, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik rohumaa moodustab 70 m2 ja muu maa 14056 m2. Maaüksus on hoonestamata. Maaüksusel paikneb laoplats. Maaüksusele on rajatud riigitee ristmik teeomaniku nõusolekuta. Väike-Lembi maaüksus, suurusega 1,68 ha, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik rohumaa moodustab 1093 m2 ja muu maa 15481 m2. Maaüksusel paikneb õigusliku aluseta püstitatud hoone. Maaüksusele on hiljuti rajatud laoplats. Lubja maaüksus, suurusega 1,28 ha, on maatulundusmaa 100%, millest haritav maa moodustab 5430 m2, looduslik rohumaa 5921 m2 ja muu maa 1479 m2. Maaüksus on hoonestamata. Planeeringuala kitsendusteks on elektripaigaldiste kaitsevööndid, avalikult kasutatava tee kaitsevöönd, III kategooria kaitsealuse liigi (Potentilla fruticosa (põõsasmaran)) leiukoht. Alal on registreeritud Natura elupaigatüüp lood (alvarid, 6280). Ehitusseadustiku § 26 lõike 1 kohaselt on ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks vajalikud projekteerimistingimused, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. Ehitusseadustiku § 26 lõige 2 sätestab, et pädev asutus annab projekteerimistingimused hoone või olulise rajatise püstitamiseks või rajamiseks või laiendamiseks üle 33 % selle esialgu kavandatud mahust. Planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lõike 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades, alevites ja alevikes ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks, olemasoleva hoone laiendamiseks üle 33% selle esialgu kavandatud mahust, olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks ja olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht on valitud üldplaneeringuga. PlanS § 125 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu koostamine on nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Harku valla üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.18.3 kohaselt on detailplaneeringu koostamise kohustus äri- ja tootmismaa väljaarendamisel suure liikluskoormusega maanteede vahetus läheduses, kus on vajalik kavandatava tegevuse avalik planeerimine koos vajadusel mõjude hindamise läbiviimisega, kuna tegemist on nn aktiivtsoonidega liiklusarterite lähedal, kus omavad huvisid erinevad ühiskonna grupid. Lisaks määrab üldplaneeringu seletuskirja jaotis 2.18.2, et detailplaneeringu koostamise kohustus on tuumalades, rohekoridorides ja väärtuslikel maastikel kõikide arendustegevuste puhul ja katastriüksuse jagamisel ehitusõiguse taotlemise eesmärgil. Planeeritav ala asub 09.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohasel rohevõrgustiku alal Väike- Lembi ja Lubja maaüksuste lõuna osas (rohevõrgustik kattub üldplaneeringu tuumalaga) ning osaliselt maanteepoolsel alal Vääna väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringu tehnilise võrgustiku kaardil on Kumna-Vääna maantee äärde märgitud kergliiklustee. Detailplaneeringu lahenduses rohevõrgustikule ehitusõigusega krunte ei kavandata, ala säilitatakse looduslikuna ja sellest moodustatakse eraldi üldkasutatava maa krunt. Maakonnaplaneeringu seletuskirja punkti 3.1.1 kohaselt on algupärased ajastumaastikud (sh Vääna väärtuslik maastik) traditsioonilised kultuurmaastikud, kus on säilinud ajalooline asustusstruktuur või ajalooline maastikumuster, mille kaitsmine aitab säilitada erinvate piirkondade kohalikku eripära. Seletuskirja punktis 3.1.1 on määratud üldised tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks. Väärtuslikule maastikule on soovitav koostada maastikuhoolduskava, mille põhjal koostatakse väärtuslike maastike säilitamiseks, hooldamiseks ning arendamiseks vajalikud tegevused. Väärtuslike maastike piire saab täpsustada ja muuta sh moodustada uusi alasid hoolduskavadega 2 või üldplaneeringuga. Ehitamisel väärtusliku maastiku alale tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hoone sobivust maastikku. Uusehitiste rajamisel tuleb kaaluda nende sobivust küla ajaloolise arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega. Väljaspool külasüdamikke hajaasustuses eelistada ehitamist endisaegsetele õuealadele (vanadele alusmüüridele). Väärtuslike loodus- ja puhkemaastike ning algupäraste ajastumaastike puhul on oluline nende jätkusuutlik, eripära arvestav ruumiline areng. Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ja Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala valdavalt leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega hajaasustusalal, osaliselt Vääna väärtuslikul maastikul, Kumna tee 7 maaüksuses põhja ja ida osas osaliselt leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega ja osaliselt tootmismaa juhtotstarbega tiheasustusalal ning Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste lõuna osas range režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega rohevõrgustiku Vääna-Tõlinõmme-Humala tuumalal. Tiheasustusalale ehitusõigusega krunte ei kavandata, vaid moodustatakse ehitusõiguseta tootmismaad, mis liidetakse Joa tee 13 // Kumna tee 5 (katastritunnus 19801:011:0597) tootmismaaga ja Joa tee 11 (katastritunnus 19801:001:3174) tootmismaaga. Samuti ei kavandata tuumalale ehitusõigusega krunte, ala säilitatakse looduslikuna ja sellest moodustatakse eraldi üldkasutatava maa krunt. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 1.1.2 kohaselt annab üldplaneeringus määratud juhtotstarve ette kohaliku omavalitsuse nägemuse maa-ala arendusvõimalusest, maaomanik saab aga maa-ala kasutada senisel sihtotstarbel ja funktsioonil, kuni tema seda soovib. Reaalne arendus- ja ehitustegevus toimub detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ja juhtudel läbi detailplaneeringute või õigusaktides sätestatud juhtudel läbi projekteerimistingimuste. Detailplaneeringute alusel viiakse sisse maade sihtotstarvete muudatused maakatastris. Arendustegevuse käigus on kohustuslik arvestada üldplaneeringuga kehtestatud arengusuundi. Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaadel, mis asuvad kompaktse hoonestusega aladel, nn tihehoonestusaladel, ning detailplaneeringu koostamise tingimused hajaasustuse põhimõttel arendataval väikeelamumaa looduslikul haljasmaal. Üldplaneeringus on loodusliku haljasmaana tähistatud valdav osa valla territooriumist, s.o ala, mille sihtotstarbeks on enamasti maatulundusmaa. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.7 kohaselt on leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis maatulunduslik kasutus, s.o põllumaad kasutatakse põllu harimiseks, metsamaad metsa kasvatamiseks ja loopealseid niitusid niidetakse. Harku valla kehtiva üldplaneeringu punkti 2.7 kohaselt on leebe režiimiga looduslikule haljasmaale võimalik rajada eluasemekoht kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel hajaasustuse põhimõttel. Kehtestatud teemaplaneeringuga on täpsustatud tingimusi detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks hajaasustusalal ehk leebe režiimiga looduslikul haljasmaal. Teemaplaneeringu punkti 3.3 „Nõuded elamute, suvilate, aiamajade ja nende abihoonete planeerimiseks, projekteerimiseks, ehitamiseks ning elamute ehitamisel maa jagamiseks hajaasustusalal“ kohaselt üldplaneeringu kohases hajaasutusalas võib määrata katastriüksuse kõrvalsihtotstarbeks kuni 25 % ulatuses ärimaa (see võib olla kas kaubandus-, toitlustus-, teenindus-, või majutusehitiste maa). Ärimaa kõrvalsihtotstarbe võib määrata elamumaale eeldusel, et äritegevusega kaasnevad mõjud ei häiri oluliselt elukeskkonda ning hoonestusmahud vastavad eluhoonete tüüpilistele mahtudele antud asustusüksuse (küla, alevik) territooriumil, seda nii hoone ehitisealuse pinna kui ka kõrguse poolest. Leebe režiimiga looduslikul haljasmaal võib paikneda ka elamumaid teenindava üldkasutatava hoone maa, elamumaid teenindava tehnorajatise jaoks vajalik tootmismaa, taluhoonete juurde kuuluv 3 tootmismaa (keskkonnaohutu põllumajanduslik väiketootmine) ja/või haljasala ja parkmetsa maa. Hajaasustusalas enam kui 600 m2 ehitisealuse pinnaga hoone või rajatise ehitamiseks on vajalik detailplaneeringu koostamine, et tagada suuremate hoonete sobivus maastikku ja arvestada avaliku huviga vältida maastikus avalikkusega läbiarutamata massiivseid uusehitisi. Seega ei ole üldplaneeringuga leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooniga alale ette nähtud võimalust ulatusliku tootmiskvartali kavandamiseks. Eeltoodust tulenevalt tehakse algatatava detailplaneeringuga ettepanek muuta kehtivat Harku valla üldplaneeringut määrates leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooniga ala tootmismaa juhtotstarbega alaks. Kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustav teemaplaneering täpsustab Harku valla üldplaneeringut muuhulgas väärtuslike maastike osas ning määrab Harku vallas väärtuslikuks maastikuks kaheksa ala, millest üks on Vääna väärtuslik maastik. Vääna väärtuslik maastik on maakondliku tähtsusega ja hõlmab nii soo-, metsa- kui ka pärandmaastikke. Vääna väärtusliku maastiku alale jäävad Vääna maastikukaitseala ja osa Vääna hoiualast. Detailplaneeringu ala ei asu Vääna maastikukaitsealal ega Vääna hoiualal. Väärtusliku maastiku idaosas paiknevad poollooduslikud kooslused – peamiselt põõsasmaranalood, mis jäävad looduskaitseala piiridest osaliselt välja. Põõsasmarana- loopealsed on Mandri-Eestis levinud vaid paiguti põhja- ja loodeosas, eeskätt just Vääna ja Keila piirkonnas. Vääna maastikukaitsealal kasvav põõsasmaran on loopealsel kasvava kooslusena Eestis haruldane. Seetõttu on vajalik selle liigi elupaikade kaitse, milleks on eelkõige vajalik nende alade mõõdukas hooldamine (karjatamine). Suurimaks probleemiks on võsastumine (sh maastiku kinnikasvamine kadakatega). Väärtusliku maastiku alal on maakasutus- ja ehitustingimused määratud kehtiva Harku valla üldplaneeringuga ning neid on täpsustatud ja täiendatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrav ning tihehoonestusalasid täpsustavas teemaplaneeringus. Teemaplaneeringu seletuskirja punktis 3.11.1 on määratud Vääna väärtusliku maastiku kaitse ja kasutustingimused, kus on muuhulgas toodud välja meetmed olulise poolloodusliku põõsasmarana koosluste säilitamiseks. Meetmeteks on mh iga-aastane mõõdukas karjatamine ja vajadusel kadakate ja võsa harvendamine või raadamine. Lisaks on eraldi rõhutatud, et kõigi väärtusliku maastiku alal paiknevate poollooduslike koosluste säilitamiseks tuleb soodustada karjatamist. Karjatamisvõimaluse puudumisel hoiab loopealse avatuna vajadusel/võimalusel niitmine. Keskkonnaamet on 19.05.2025 kirjaga nr 6-2/25/8339-2 esitanud arvamuse detailplaneeringu kohta ning on sh märkinud: Detailplaneeringu alal on registreeritud III kaitsekategooria kaitsealuse taimeliigi põõsasmarana (KLO9341597) kasvukoht. Kuna nimetatud liigi kaitseks ei ole moodustatud kaitseala ega püsielupaika, siis rakendub liigi leiukohas isendi kaitse, vastavalt looduskaitseseaduse §-le 55. Keelatud on III kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. Koostatavas eelhinnangus tuleb mh arvestada ka mõjusid üle tee u 20 m kaugusel asuvale Vääna maastikukaitsealale (KLO1000427) ja selle kaitse-eesmärkidele. Detailplaneeringust huvitatud isik on tellinud planeeringualale põõsasmarana kasvukohtade inventeerimise aruande (Delaila OÜ töö nr 22-25, valminud 30.06.2025). Töös on antud soovitused liigi hea seisundi hoidmiseks ja Natura elupaigatüübi säilimiseks. Selleks on vajalik vähendada puittaimestiku katvust (eemaldada alalt kadakaid ja lehtpuude järelkasvu) ning soodustada karjatamist (maa tasandamine – kändude ja suuremate mätaste freesimine maapinnaga samale tasapinnale). Lisaks on märgitud, et täpsemad hooldustingimused kehtestab Keskkonnaamet. Planeeringu koostaja on küsinud Keskkonnaametilt 03.07.2025 kirjaga arvamust detailplaneeringu alal asuva põõsasmarana kohta. Kirjas soovitakse enne detailplaneeringu algatamist jõuda 4 Keskkonnaametiga kokkuleppele meetmete osas isendi kaitse tagamiseks. Keskkonnaamet on 28.07.2025 kirjaga nr 6-2/25/8339-4 vastanud, et kuigi Keskkonnaameti hinnangul ei ole liigi säilimine elupaigas eeldatavalt ohustatud kavandatava tegevuse tõttu, tuleks põõsasmarana taimi siiski säilitada võimalikult suures ulatuses. Esmane eelistus on isendite säilitamine nende looduslikus kasvukohas. Liiki saab edukalt kasutada haljastuses, (ehitus)tegevuse alla jäävad taimed on võimalik ümberasustada, sest põõsasmaran on ümberistutamist taluv liik. Vajadusel on võimalik taotleda Keskkonnaametilt taimede ümberistutamise luba vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.07.2004 määrusele nr 248 „Kaitsealuse liigi isendi ümberasustamise kord“. Detailplaneeringu lahenduses tuleb arvestada, et põõsasmarana taim säilitatakse võimalikult suures ulatuses. Planeeringualal kasvab harilik põõsasmaran järgnevates kohtades: - Kumna tee 7 maaüksuse idapoolses lõunaosas, karjatataval u 3500 m2 alal, nii üksikult kui kogumikena; - Lubja maaüksuse lõunanurgas ca 1500 m2 alal lausaliselt; - Väike-Lembi maaüksuse osas u 6400 m2 alal hõredalt ja lausaliselt. Samuti tuleb detailplaneeringu koostamisel määrata detailsemalt ehitustegevuse alla jäävad põõsasmaranaga alad ning näidata uued haljasalad põõsasmarana ümberasustamiseks. Detailplaneeringu lahenduses tuleb esitada ümberasustatavate isendite arv. Ümberasustamine tuleb teostada enne detailplaneeringuga kavandatava tehnilise infrastruktuuri väljaehitamist. Detailplaneeringu lahenduses tuleb kirjeldada kuidas on tagatud põõsasmarana isendite säilimine haljasaladel. Detailplaneeringu realiseerumisel ei ole lubatud põõsasmaranat raiuda või niita säilitatavatel ega uutel ümberasustatud aladel. PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Sama lõike punktide 1, 2 ja 3 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine, muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on planeeringu koostamisel tagada avalike huvide ja väärtuste ning erahuvide tasakaalustatud arvestamise, mis on planeeringu kehtestamise eelduseks. PlanS § 10 lg 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Üldplaneeringu põhilahenduste detailplaneeringuga muutmine peab olema põhjendatud nii era- kui ka avaliku huvi seisukohalt. Avalik huvi väljendub PlanS § 12 määratletud otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtte järgimises. Nimetatud põhimõtte kohaselt: - peab planeerimisel võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist; - peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja looduskeskkonda, arvestades olemasolevast keskkonnast ning asukohast tulenevaid asjaolusid; - tuleb planeerimisel võimaluse korral eelistada keskkonnasäästlikke ja energiatõhusaid lahendusi ning soodustada taastuvenergia kasutamist. Harku Vallavolikogu hinnangul on üldplaneeringu muutmine antud asukohast ja situatsioonist tulenevalt põhjendatud. Joa tee 13 // Kumna tee 5 kinnistul tegutseb ettevõtte Revonia OÜ, kellel on tekkinud vajadus täiendavate ruumide ja tootmispindade järele. Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud, et antud lahenduse kavandamise puhul ei ole eesmärgiks arendus- või 5 müügitegevus, vaid olemasoleva ettevõtte laiendamine. Tootmistegevuse laiendamine olemasoleva tootmiskompleksi kõrvale on põhjendatav järgnevalt. Logistiliselt ja keskkonnasäästlikkuse printsiipe arvestades on mõistlik laiendada tootmistegevust olemasoleva tootmiskompleksi läheduses, mis tagab madalad transpordikulud, sj madala transpordi emissiooni, ja sellest tulenevalt väiksema keskkonnamõju. Kavandades kogu tootmiskompleksi samasse piirkonda vähendatakse erinevatele tootmise etappidele kuluvat aega ning tagatakse efektiivne tootmisprotsess, mis muudab ettevõtte konkurentsivõimelisemaks nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel turul. Planeeritav ala asub üldplaneeringu järgse tootmismaa juhtotstarbega tiheasustusala vahetus läheduses ning lähim elamu jääb planeeringualast u 170 m kaugusele, mistõttu ei kavandata piirkonda uut funktsiooni, vaid võetakse arvesse olemasolevat olukorda. Detailplaneeringuga planeeritakse ala läbiv avaliku kasutusega jalgratta- ja jalgtee, mis ühendub kõrval oleva planeeringuala (Joa tee 5, 7, 9 ja 9a maaüksuste detailplaneering, algatatud Harku Vallavolikogu 25.09.2025 otsusega nr 70) kavandatava jalgratta- ja jalgteega, millele samuti seatakse isiklik kasutusõigus kohaliku omavalitsuse kasuks. Planeeritav jalgratta- ja jalgtee tagab otsese ühenduse Vääna maastikukaitsealaga ja maakonnaplaneeringu järgse Kumna-Vääna maantee äärse perspektiivse kergliiklusteega. Kavandatava kergliiklusteega soodustatakse liiklemist alale ühistranspordiga ja jalgsi. Lähimad ühistranspordipeatused asuvad Kumna-Vääna maanteel Väike-Lembi maaüksusega piirneval alal (Tõlinõmme peatus) ja u 500 m kaugusel Vääna - Keila-Joa maanteel (Vääna peatus) läbi Joa tee 5 maaüksusel planeeritava jalgratta- ja jalgtee. Harku Vallavolikogu hinnangul on võimalik alal säilitada kaitsealuse liigi põõsasmarana kasvukoht võttes arvesse inventeerimise tulemusi detailplaneeringu hoonestusalade ja teede määramisel ning vajadusel tagada liigi ümberasustamine planeeringuala piires. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada Keskkonnaameti seisukohaga ja vajadusel taotleda Keskkonnaametilt taimede ümberistutamise luba. Eeldatavalt ei ole kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, mistõttu oluline keskkonnamõju puudub. PlanS § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Harku Vallavolikogu hinnangul arvestab planeerimisettepanek eelnimetatud elukeskkonna parendamise põhimõtetega, kuna koostatava detailplaneeringuga kavandatakse avalikust huvist lähtuvalt mitmekesisemad liikumisvõimalused, sh planeeritakse jalakäijatele otsene ligipääs Vääna maastikukaitsealale ja Kumna-Vääna maantee äärsele perspektiivsele kergliiklusteele. Seejuures arvestatakse alal kasvava põõsasmaranaga ning vajadusel nähakse ette selle ümberistutamine ning maastikusse sobitamine. Detailplaneeringu realiseerumisel on vajalik säilitatavatel ja uutel põõsasmaranaga kaetud aladel vähendada puittaimestiku katvust, lubada karjatamist või korraldada regulaarset niitmist, et kaitsta looduslikke väärtusi ja tagada esteetiline miljöö. Põõsasmaranat ei ole lubatud raiuda või niita säilitatavatel ja uutel ümberasustatud aladel. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia Vääna külas Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ning lähiala detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS mõistes, kuid detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Lisaks tuleb vastavalt PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 detailplaneeringu koostamise käigus seada müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavad nõuded. 6 Vallavalitsus on sõlminud 29.jaanuar 2026 lepingu nr 5-9/10/26 detailplaneeringu koostamiseks ja koostamise tellimise kulude kandmiseks. Detailplaneeringu tellija on Harku Vallavalitsus. Detailplaneeringu koostab Harku Vallavalitsuse tellimusel D.U.K.E.M. OÜ (äriregistrikood 12769438). Detailplaneeringu koostamise ja muud detailplaneeringu koostamisega seotud kulud hüvitab planeeringust huvitatud isik, kes on ühtlasi Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste omanik. Harku Vallavolikogu, tutvunud esitatud eskiislahenduse, detailplaneeringu koostamise vajaduse põhjendustega, peab võimalikuks ja piisavalt põhjendatuks üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist Vääna külas Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksustel ning lähialal. Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22 lõikest 2, planeerimisseaduse § 77 lõigetest 1 ja 4, § l24 lõigetest 2 ja 10, § l25 lõikest 2, § 129 lõikest 1, § 142 lõike 1 punktist 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 1 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017 määruse nr 21 „Harku valla ehitusmäärus” § 5 lõike 1 punktist 2, lõike 2 punktist 3 Harku Vallavolikogu otsustab: 1. Algatada detailplaneeringu koostamine Vääna külas Kumna tee 7 (katastritunnus 19801:001:3464), Väike-Lembi (katastritunnus 19801:011:0468) ja Lubja (katastritunnus 19801:001:3394) maaüksustel ning lähialal. 2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Kumna tee 7, Väike- Lembi ja Lubja maaüksuste jagamiseks ja ehitusõiguse määramiseks tootmis- ja laohoonete püstitamiseks. Esitatud materjalide kohaselt soovitakse kavandada kuni 5 tootmismaa, 1 üldkasutatava maa ja 2 transpordimaa sihtotstarbega krunti ning määrata ehitusõigus tootmis- ja laohoonete püstitamiseks. Kahele moodustatavale tootmismaa krundile ehitusõigust ei määrata, üks neist liidetakse Joa tee 13 // Kumna tee 5 (katastritunnus 19801:011:0597) tootmismaaga ning teine Joa tee 11 (katastritunnus 19801:001:3174) tootmismaaga. Detailplaneeringuga tuleb määrata igal ehitusõigusega määrataval tootmismaa krundil minimaalne haljastuse osatähtsus protsentides, mis on vähemalt 30%. Kavandatav transpordimaa krunt, mis on Kumna-Vääna maanteega paralleelne, võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Teisele transpordimaa krundile määratakse jalgratta- ja jalgteele isiklik kasutusõigus kohaliku omavalitsuse kasuks, et tagada kohalikele elanikele otsene ligipääs Vääna maastikukaitsealale ja Kumna-Vääna maantee äärsele perspektiivsele kergliiklusteele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine. 3. Planeeritava ala suurus on u 4,35 ha. 4. Detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut määrata leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtfunktsiooniga ala tootmismaa juhtotstarbega alaks. 5. Detailplaneeringu koostamise juhis „Harku valla detailplaneeringu koostamise juhend“ on leitav Harku valla veebilehelt aadressil https://www.harku.ee/ehitus-planeerimine-ja- taristu/avaliku-ruumi-planeerimine/detailplaneering#detailplaneeringute-. Detailplaneeringu koostamisel lähtuda Riigihalduse ministri määrusest 17.10.2019 nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. 7 6. Pidada vajalikuks korraldada vähemalt üks avalik arutelu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks ühes eelneva teatamisega valla kodulehel ja vastavates ajalehtedes, mis on selleks hetkeks määratud valla ametlike teadete avaldamise kohaks. 7. Detailplaneeringu koostamise eeldatav ajakava lähtub järgnevast. Vallavolikogu poolt detailplaneeringu vastuvõtmiseks tuleb nõuetele vastav ja kooskõlastatud detailplaneering esitada ühes eksemplaris vallavalitsusele hiljemalt kahe aasta jooksul planeeringu algatamisest. Planeerimisseaduse § 139 lõike 2 kohaselt tuleb detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. 8. Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui: 1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus, sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks halduslepingu sõlmimisest; 2) kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks; 3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. 9. Planeering anda üle enne kehtestamist lõplikult vormistatuna digitaalselt. 10. Keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole vajalik. Detailplaneeringu koostamise raames tuleb läbi viia maa-aluste jõgede veeteede tuvastamiseks hüdrogeoloogiline uuring. Detailplaneeringu lahenduses tuleb esitada ümberasustatava põõsasmarana isendite arv. Täiendavate uuringute vajadus võib ilmneda detailplaneeringu menetluse käigus. 11. Kaasata detailplaneeringu koostamisse planeeringuala kinnistu omanikud või volitatud isikud, planeeringuala maaüksustega piirnevate kinnisasjade omanikud, Päästeamet, Keskkonnaamet, Transpordiamet, Maa- ja Ruumiamet, planeeringuala ja kontaktala kõikide olemasolevate ja kavandatavate tehnovõrkude omanikud või valdajad ning isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. 12. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 13. Otsusega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel www.harku.ee ja tööpäevadel Harku Vallavalitsuses aadressil Teenuste 2, 76901 Tabasalu ja Tilgu tee 53, 76925 Meriküla, Harjumaa. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Graverson vallavolikogu esimees 8 OTSUS Meriküla 04.märts 2026 nr 20 Vääna külas Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Harku Vallavolikogu 04.märts 2026 otsusega nr 19 algatati Vääna külas Kumna tee 7, Väike- Lembi ja Lubja maaüksuste ning lähiala detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste jagamiseks ja ehitusõiguse määramiseks tootmis- ja laohoonete püstitamiseks. Esitatud materjalide kohaselt soovitakse kavandada kuni 5 tootmismaa, 1 üldkasutatava maa ja 2 transpordimaa sihtotstarbega krunti ning määrata ehitusõigus tootmis- ja laohoonete püstitamiseks. Kahele moodustatavale tootmismaa krundile ehitusõigust ei määrata, üks neist liidetakse Joa tee 13 // Kumna tee 5 (katastritunnus 19801:011:0597) tootmismaaga ning teine Joa tee 11 (katastritunnus 19801:001:3174) tootmismaaga. Detailplaneeringuga tuleb määrata igal ehitusõigusega määrataval tootmismaa krundil minimaalne haljastuse osatähtsus protsentides, mis on vähemalt 30%. Kavandatav transpordimaa krunt, mis on Kumna-Vääna maanteega paralleelne, võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Teisele transpordimaa krundile määratakse jalgratta- ja jalgteele isiklik kasutusõigus kohaliku omavalitsuse kasuks, et tagada kohalikele elanikele otsene ligipääs Vääna maastikukaitsealale ja Kumna-Vääna maantee äärsele perspektiivsele kergliiklusteele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine. Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ja Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala valdavalt leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega hajaasustusalal, osaliselt Vääna väärtuslikul maastikul, Kumna tee 7 maaüksuses põhja ja ida osas osaliselt leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega ja osaliselt tootmismaa juhtotstarbega tiheasustusalal ning Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste lõuna osas range režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega rohevõrgustiku tuumalal Vääna-Tõlinõmme- Humala tuumala. Tiheasustusalale ehitusõigusega krunte ei kavandata, vaid moodustatakse ehitusõiguseta tootmismaad, mis liidetakse Joa tee 13 // Kumna tee 5 (katastritunnus 19801:011:0597) tootmismaaga ja Joa tee 11 (katastritunnus 19801:001:3174) tootmismaaga. Samuti ei kavandata tuumalale ehitusõigusega krunte, ala säilitatakse looduslikuna ja sellest moodustatakse eraldi üldkasutatava maa krunt. 1 Harku Vallavolikogu hinnangul on üldplaneeringu muutmine antud asukohast ja situatsioonist tulenevalt põhjendatud. Joa tee 13 // Kumna tee 5 kinnistul tegutseb ettevõtte Revonia OÜ, kellel on tekkinud vajadus täiendavate ruumide ja tootmispindade järele. Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud, et antud lahenduse kavandamise puhul ei ole eesmärgiks arendus- või müügitegevus, vaid olemasoleva ettevõtte laiendamine. Tootmistegevuse laiendamine olemasoleva tootmiskompleksi kõrvale on põhjendatav järgnevalt. Logistiliselt ja keskkonnasäästlikkuse printsiipe arvestades on mõistlik laiendada tootmistegevust olemasoleva tootmiskompleksi läheduses, mis tagab madalad transpordikulud, sj madala transpordi emissiooni, ja sellest tulenevalt väiksema keskkonnamõju. Kavandades kogu tootmiskompleksi samasse piirkonda vähendatakse erinevatele tootmise etappidele kuluvat aega ning tagatakse efektiivne tootmisprotsess, mis muudab ettevõtte konkurentsivõimelisemaks nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel turul. Planeeritav ala asub üldplaneeringu järgse tootmismaa juhtotstarbega tiheasustusala vahetus läheduses ning lähim elamu jääb planeeringualast u 170 m kaugusele, mistõttu ei kavandata piirkonda uut funktsiooni, vaid võetakse arvesse olemasolevat olukorda. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajaduse üle otsustamiseks koostati eelhinnang vastavalt KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud nõuetele ning arvestades Riin Kutsari poolt koostatud juhendmaterjali „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“. Koostatud eelhinnang on lisatud käesolevale otsusele (lisa 1). Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt ei avalda kavandatud tegevus olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb keskkonna pöördumatu muutumine. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis oluline keskkonnamõju puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia Vääna külas Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ning lähiala detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS mõistes. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus. PlanS § 142 lõike 6 ja KeHJS § 33 lõike 6 järgi tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab. Keskkonnaamet asus oma 23.12.2025 kirjaga nr 6-2/25/8339-6 seisukohale, et algatatava Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ja lähiala detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Maa- ja Ruumiamet teavitas 18.12.2025 kirjaga nr 6-3/25/17791-2, Transpordiamet teavitas 22.12.2025 ja Päästeamet teavitas 25.12.2025 kirjaga nr 7.2-3.1/7115-2, et antud asjas täiendavad ettepanekud puuduvad. Arvestades eeltoodut ja juhindudes planeerimisseaduse § 142 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 3 ja lõigetest 3, 4, 5 ja 6 ning § 35 lõikest 5, haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 5 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõikest 2, Harku Vallavolikogu otsustab: 1. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringule, mille 2 1) nimetus on “Vääna külas Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ning lähiala detailplaneering”; 2) eesmärk on selgitada välja võimalused Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste jagamiseks ja ehitusõiguse määramiseks tootmis- ja laohoonete püstitamiseks. Esitatud materjalide kohaselt soovitakse kavandada kuni 5 tootmismaa, 1 üldkasutatava maa ja 2 transpordimaa sihtotstarbega krunti ning määrata ehitusõigus tootmis- ja laohoonete püstitamiseks. Kahele moodustatavale tootmismaa krundile ehitusõigust ei määrata, üks neist liidetakse Joa tee 13 // Kumna tee 5 (katastritunnus 19801:011:0597) tootmismaaga ning teine Joa tee 11 (katastritunnus 19801:001:3174) tootmismaaga. Detailplaneeringuga tuleb määrata igal ehitusõigusega määrataval tootmismaa krundil minimaalne haljastuse osatähtsus protsentides, mis on vähemalt 30%. Kavandatav transpordimaa krunt, mis on Kumna-Vääna maanteega paralleelne, võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Teisele transpordimaa krundile määratakse jalgratta- ja jalgteele isiklik kasutusõigus kohaliku omavalitsuse kasuks, et tagada kohalikele elanikele otsene ligipääs Vääna maastikukaitsealale ja Kumna-Vääna maantee äärsele perspektiivsele kergliiklusteele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine. 3) koostamise algataja ja kehtestaja on Harku Vallavolikogu (aadress Teenuste tn 2, 76901 Tabasalu, Harjumaa); 4) koostamise korraldaja Harku Vallavalitsus (aadress Teenuste tn 2, 76901 Tabasalu, Harjumaa); 5) koostaja on D.U.K.E.M. OÜ (registrikood 12769438). 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole vajalik, kuna planeeringu lahenduse kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid olulisi negatiivseid mõjusid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes. Detailplaneeringu koostamise raames tuleb läbi viia maa-aluste jõgede veeteede tuvastamiseks hüdrogeoloogiline uuring. Detailplaneeringu lahenduses tuleb esitada ümberasustatava põõsasmarana isendite arv. Täiendavate uuringute vajadus võib ilmneda detailplaneeringu menetluse käigus. 3. Detailplaneeringu menetlusprotsessi käigus on Harku Vallavolikogul õigus algatada keskkonnamõju strateegiline hindamine, kui kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju. 4. Otsusega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel www.harku.ee ja tööpäevadel Harku Vallavalitsuses aadressil Teenuste 2, 76901 Tabasalu ja Tilgu tee 53, 76925 Meriküla, Harjumaa. 5. Otsus avaldada 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja Harku Valla Teatajas ning edastada Keskkonnaametile. 6. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Katrin Graverson vallavolikogu esimees 3 Lisa 1 Harku Vallavolikogu 04.märts 2026 otsuse nr 20 „Vääna külas Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine” juurde Vääna külas Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ning lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 1. Strateegilise planeerimisdokumendi ja kavandatava tegevuse lühikirjeldus Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on selgitada välja võimalused Kumna tee 7, Väike- Lembi ja Lubja maaüksuste jagamiseks ja ehitusõiguse määramiseks tootmis- ja laohoonete püstitamiseks. Esitatud materjalide kohaselt soovitakse kavandada kuni 5 tootmismaa, 1 üldkasutatava maa ja 2 transpordimaa sihtotstarbega krunti ning määrata ehitusõigus tootmis- ja laohoonete püstitamiseks. Kahele moodustatavale tootmismaa krundile ehitusõigust ei määrata, üks neist liidetakse Joa tee 13 // Kumna tee 5 (katastritunnus 19801:011:0597) tootmismaaga ning teine Joa tee 11 (katastritunnus 19801:001:3174) tootmismaaga. Detailplaneeringuga tuleb määrata igal ehitusõigusega määrataval tootmismaa krundil minimaalne haljastuse osatähtsus protsentides, mis on vähemalt 30%. Kavandatav transpordimaa krunt, mis on Kumna-Vääna maanteega paralleelne, võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Teisele transpordimaa krundile määratakse jalgratta- ja jalgteele isiklik kasutusõigus kohaliku omavalitsuse kasuks, et tagada kohalikele elanikele otsene ligipääs Vääna maastikukaitsealale ja Kumna-Vääna maantee äärsele perspektiivsele kergliiklusteele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine ning haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine. Planeeritav ala, suurusega u 4,35 ha, paikneb Kumna-Vääna maantee, Vääna - Keila-Joa maantee ja Kiia - Vääna-Viti maantee vahelisel alal, u 500 m kaugusel Vääna - Keila-Joa maantee ja Kumna-Vääna maantee ristmikust kagu suunas, piirnedes põhjast Kumna kergliiklustee L32 (katastritunnus 19801:001:3631) transpordimaaga, Kumna tee 3 (katastritunnus 19801:001:3463) maatulundusmaaga, Joa tee 13 // Kumna tee 5 (katastritunnus 19801:011:0597), Joa tee 11 (katastritunnus 19801:001:3174), Joa tee 5 (katastritunnus 19801:001:3173) tootmismaadega, kagust Lubja-Ahju (katastritunnus 19801:011:0136) maatulundusmaaga, lõunast 11193 Kumna-Vääna kergliiklustee L3 (katastritunnus 19801:001:3960) sihtotstarbeta maaga, läänest 11193 Kumna-Vääna maantee (katastritunnus 19801:012:0186) ja Kumna kergliiklustee L33 (katastritunnus 19801:001:3630) transpordimaadega. Kumna 7 maaüksuse sees asub Kartuli alajaam (katastritunnus 19801:011:0098) tootmismaa, mis jääb planeeringualast välja. Juurdepääs planeeringualale on Kumna-Vääna maanteelt. Kumna tee 7 maaüksus, suurusega 1,41 ha, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik rohumaa moodustab 70 m2 ja muu maa 14056 m2. Maaüksus on hoonestamata. Maaüksusel paikneb laoplats. Maaüksusele on rajatud riigitee ristmik teeomaniku nõusolekuta. Väike-Lembi maaüksus, suurusega 1,68 ha, on maatulundusmaa 100%, millest looduslik rohumaa moodustab 1093 m2 ja muu maa 15481 m2. Maaüksusel paikneb õigusliku aluseta hoone. Maaüksusele on hiljuti rajatud laoplats. Lubja maaüksus, suurusega 1,28 ha, on maatulundusmaa 100%, millest haritav maa moodustab 5430 m2, looduslik rohumaa 5921 m2 ja muu maa 1479 m2. Maaüksus on hoonestamata. 2. Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 2.1 Vastavus Harku valla üldplaneeringule Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ja Harku Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala valdavalt leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega hajaasustusalal, osaliselt Vääna väärtuslikul maastikul, Kumna tee 7 maaüksuses põhja ja ida osas osaliselt leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega ja osaliselt tootmismaa juhtotstarbega tiheasustusalal ning Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste lõuna osas range režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbega rohevõrgustiku tuumalal Vääna-Tõlinõmme-Humala tuumala. Tiheasustusalale ehitusõigusega krunte ei kavandata, vaid moodustatakse ehitusõiguseta tootmismaad, mis liidetakse Joa tee 13 // Kumna tee 5 (katastritunnus 19801:011:0597) tootmismaaga ja Joa tee 11 (katastritunnus 19801:001:3174) tootmismaaga. Samuti ei kavandata tuumalale ehitusõigusega krunte, ala säilitatakse looduslikuna ja sellest moodustatakse eraldi üldkasutatava maa krunt. 2.2 Vastavus Harju maakonnaplaneeringule Planeeritav ala asub 09.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohasel rohevõrgustiku alal Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste lõuna osas (rohevõrgustik kattub üldplaneeringu tuumalaga) ning osaliselt maanteepoolsel alal Vääna väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringu tehnilise võrgustiku kaardil on Kumna-Vääna maantee äärde märgitud kergliiklustee. Detailplaneeringu lahenduses rohevõrgustikule ehitusõigusega krunte ei kavandata, ala säilitatakse looduslikuna ja sellest moodustatakse eraldi üldkasutatava maa krunt. Maakonnaplaneeringu seletuskirja punkti 3.1.1 kohaselt on algupärased ajastumaastikud (sh Vääna väärtuslik maastik) traditsioonilised kultuurmaastikud, kus on säilinud ajalooline asustusstruktuur või ajalooline maastikumuster, mille kaitsmine aitab säilitada erinvate piirkondade kohalikku eripära. Seletuskirja punktis 3.1.1 on määratud üldised tingimused väärtuslike maastike säilitamiseks ja väärtuste suurendamiseks. Väärtuslikule maastikule on soovitav koostada maastikuhoolduskava, mille põhjal koostatakse väärtuslike maastike säilitamiseks, hooldamiseks ning arendamiseks vajalikud tegevused. Väärtuslike maastike piire saab täpsustada ja muuta sh moodustada uusi alasid hoolduskavadega või üldplaneeringuga. Ehitamisel väärtusliku maastiku alale tuleb jälgida kohalikku ehitustraditsiooni ning hoone sobivust maastikku. Uusehitiste rajamisel tuleb kaaluda nende sobivust küla ajaloolise arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega. Väljaspool külasüdamikke hajaasustuses eelistada ehitamist endisaegsetele õuealadele (vanadele alusmüüridele). Väärtuslike loodus- ja puhkemaastike ning algupäraste ajastumaastike puhul on oluline nende jätkusuutlik, eripära arvestav ruumiline areng. 2.3. Vastavus kehtivatele õigusaktidele Detailplaneering ei ole vastuolus teiste õigusaktidega. 2.4. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse KSH keskseks eesmärgiks on nimetatud strateegilise planeerimisdokumendiga kaasnevate keskkonnamõjude kohta informatsiooni kogumine ja analüüsimine ning keskkonnakaalutluste integreerimine planeerimise protsessi selle võimalikult varajases staadiumis ja planeeringute hierarhia suuremast tasandist alates. Lähtuvalt planeerimisdokumendi sisust ei oma planeerimisdokument olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. 2.5 Strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel Tulenevalt tegevuse iseloomust ei oma planeerimisdokument olulist tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. 3. Mõjutatava keskkonna kirjeldus 3.1. Maakasutus Planeeritav ala paikneb Vääna külas, Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksused on hoonestamata ning kõrghaljastus puudub. 3.2. Vee kasutus Kinnistul puudub ühiskanalisatsiooni ühendus, vesi on lahendatud puurkaevust. Ala kanalisatsioon lahendatakse lokaalselt. 3.3. Muude loodusressursside kasutus Kavandatava tegevuse – tootmis- ja laohoonete ehitamise ning kasutamisega kaasneb vajadus energia, ehitusmaterjalide, kütuse jms järgi, kuid mitte mahus, mis põhjustaks olulist keskkonnamõju. 3.4. Looduskeskkonna kirjeldus 3.4.1. Pinnas Planeeritava ala pinnakatteks on Kvaternaari ajastul ladestunud geneetilised settetüübid ja aluspõhjaks Viivikonna kihistu. 3.4.2. Veestik Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Sademevesi hajutatakse haljaspindadel või kogutakse ja immutatakse pinnasesse. 3.4.3. Taimkate ja loomastik Planeeringuala puudub kõrghaljastus. 3.4.4. Kaitstavad loodusobjektid Lähimad kaitstavad loodusobjektid Keskkonnaregistri andmetel on Kumna tee 7 ja Väike-Lembi kinnistul põõsasmarana leiukoht ning 25 m kaugusel asuv Vääna maastikukaitseala. 3.4.5. Natura 2000 võrgustiku ala Vääna loodusala asub 25 m kaugusel. 3.5. Heited 3.5.1. Müra ja vibratsioon Ehitamisega kaasneb müra ja vibratsioon. Hoonete kasutamisega kaasnev müra ja vibratsioon on tõenäoliselt oluliselt väiksem võrreldes ehitusaegse müra ja vibratsiooniga. 3.5.2. Õhusaaste Peamiseks õhusaaste allikaks on hoonete soojavarustus ja liiklus. Keskkonnaregistri andmetel 1 km raadiuses paikseid õhusaasteallikaid ei asu. 3.5.3. Tahked jäätmed Kavandatava tegevuse käigus tekivad ehitus- ja olmejäätmed. Eeldusel, et jäätmete käitlemisel lähtutakse jäätmeseaduses ja Harku valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatust, pole eeldada olulise keskkonnamõju ilmnemist. 3.5.4. Nõrgvesi Nõrgvett ei teki. 3.6. Ajaloolise, kultuurilise või arheoloogilise väärtusega maastikud ja kohad Alast u 700 m kaugusel paikneb Vääna mõisa park, Vääna mõisa tall-tõllakuur ja Vääna linnuse varemed. 4. Tegevusega eeldatavalt kaasnev mõju 4.1. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt keskkonnaprobleeme. 4.2. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sh õnnetuste esinemise võimalikkus kavandatava tegevusega ei kaasne ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh ei muutu õnnetuste esinemise tõenäosus. 4.3. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sh geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Kavandatav tegevus avaldab vähest mõju ala vahetule lähiümbrusele. Mõju on eeldatavalt väike. Kuna planeeringuga kavandatakse tootmis- ja laohoonete rajamist ning ala asub osaliselt rohevõrgustikul, kuid eeldatavalt ei avalda kavandatav tegevus mõju rohevõrgustiku terviklikkusele ja toimimisele. 4.4. Eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus Alal puudub kõrghaljastus. 4.5. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele Kaitstavad loodusobjektid asuvad alal või ala läheduses, kuid kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt mõju kaitstavatele loodusobjektidele, kuna põõsasmaranad on plaanis vastavalt Keskkonnaameti juhistele ümberasustada. 4.6. Eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale Kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt mõju Natura 2000 võrgustiku alale, kuna Vääna loodusala jääb planeeringualast välja. 4.7. Mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sh kumulatiivne ja piiriülene mõju Planeeringuga kaasnevad ehitusaegsed mõjud on lühiajalised. Tootmis- ja laohoonete kasutusega kaasnevad mõjud on püsivad, stabiilse suurusega ja pöördumatud. Kavandataval tegevusel puudub eeldatavalt kumulatiivne ja piirülene mõju. 5. Asjaomaste asutuste seisukohad Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6 ning PlanS § 142 lõikele 6 küsis Harku Vallavalitsus 26.11.2025 kirjaga nr 12-1/519-9 detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt, Päästeametilt, Maa- ja Ruumiametilt ja Transpordiametilt. Keskkonnaamet asus oma 23.12.2025 kirjaga nr 6-2/25/8339-6 seisukohale, et algatatava Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ja lähiala detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik. Maa- ja Ruumiamet teavitas 18.12.2025 kirjaga nr 6-3/25/17791-2, Transpordiamet teavitas 22.12.2025 ja Päästeamet teavitas 25.12.2025 kirjaga nr 7.2-3.1/7115-2, et antud asjas täiendavad ettepanekud puuduvad. Kokkuvõte Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb keskkonna pöördumatu muutumine. Kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, mistõttu oluline keskkonnamõju puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole vajalik läbi viia Vääna külas Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ning lähiala detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS mõistes. Detailplaneeringu koostamisel tuleb määrata detailsemalt ehitustegevuse alla jäävad põõsasmaranaga alad ning näidata uued haljasalad põõsasmarana ümberasustamiseks. Detailplaneeringu lahenduses tuleb esitada ümberasustatavate isendite arv. Ümberasustamine tuleb teostada enne detailplaneeringuga kavandatava tehnilise infrastruktuuri väljaehitamist. Detailplaneeringu lahenduses tuleb kirjeldada kuidas on tagatud põõsasmarana isendite säilimine haljasaladel. Detailplaneeringu realiseerumisel ei ole lubatud põõsasmaranat raiuda või niita säilitatavatel ega uutel ümberasustatud aladel. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus. Koostas: Brigita Perm Keskkonnaspetsialist Saatja: "Kaisa Pagil" <[email protected]> Saaja: [email protected], [email protected] Teema: Vääna külas Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ning lähiala detailplaneering algatamine ja KSH algatamata jätmine Kuupäev: 2026-03-12 15:55 Tere! Edastan Vääna külas Kumna tee 7, Väike-Lembi ja Lubja maaüksuste ning lähiala üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamise otsuse nr 19 ja KSH algatamata jätmise otsuse nr 20, manuses. Lugupidamisega Kaisa Pagil assistent _____ Harku Vallavalitsus Teenuste tn 2, Tabasalu Harku vald Mob: 55539321 <https://www.harku.ee/> www.harku.ee <https://www.facebook.com/HarkuVald> facebook.com/HarkuVald Meie jaoks on väga oluline kuulda Teie arvamust, et saaksime pidevalt parandada oma teenuseid. Ette tänades. Tagasiside vorm on leitav <https://forms.office.com/Pages/ResponsePage.aspx?id=cQsRoHbUwUOSG8CCbivBQ-EoRHuAwAROjNrJsDpOZ0JUQ0dYWDI2UkQ0QjAyTjk5RVg4SE9ROFZONS4u> SIIT
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel