Innovatsiooniprojekti ideekavand1
AVALIKU SEKTORI INNOVATSIOONIVÕIMEKUSE TÕSTMINE
Ideekavandit täites palume tutvuda riigikantselei veebilehel toodud soovituste ja juhistega projekti
esitajale.
Innovatsiooniprojekti nimi Transpordiameti mehitamata lennunduse kaardirakenduse ja
funktsionaalsuste arendamise projekt
Innovatsiooniprojekti ☒ Riigi kriisikindluse suurendamine
fookusvaldkond ☒ Majanduse kasvule kaasa aitamine
☐ Riigi tõhus juhtimine
Innovatsiooniprojekti Transpordiamet
esitajad
(tulevased RK partnerid)
(asutus/asutused)2
Projektijuht või ideekavandi Marko Liiva, Transpordiamet,
[email protected], 5850
esitaja kontaktisik 1307
(nimi, asutus, e–posti
aadress ja telefon)
Innovatsiooniprojekti kestus 18 kuud,
(kuudes)
Ajaarvestust alustame üldjuhul partnerluslepingu sõlmimisest.
Innovatsiooniprojekti Kogumaksumus: 850 000 eurot
kogumaksumus
(sh käibemaks, kui on
abikõlblik)
Käibemaks ☒ jääb kulu tegija kanda (käibemaks abikõlblik)
☐ saab küsida riigilt tagasi (käibemaks ei ole abikõlblik)
1 Juhul kui ideekavand on mõeldud asutusesiseseks kasutamiseks, siis lisage vastav alus ideekavandi
päisesse.
2 Partner EL struktuurivahendite mõttes, kes viib ise läbi innovatsiooniprojekti elluviimisega seotud hanked,
sõlmib lepingud ning vastutab aruandluse eest.
1. Probleemikirjeldus (max 2 lk)
Kirjeldage lahendamist vajavat probleemi, selle olulisust ning keda see probleem puudutab.
• Selgitage, miks on probleem aktuaalne.
• Hinnake probleemi mõju (nt rahaline kokkuhoid, keskkonna- või sotsiaalne kasu).Kirjeldage
probleemi tausta. Mida on probleemi lahendamiseks Eestis juba tehtud või mis on tegemisel?
Tooge välja relevantsed teiste riikide kogemused probleemi lahendamisel.
Mehitamata õhusõidukite ehk droonide (edaspidi MÕS) kasutamine suureneb Eestis kiiresti.
Maaletoojate ja müüjate hinnangul on Eestis täna 70 000 drooni ning AS Tallinna Lennujaama
seireandmete põhjal oli õhuruumis üle 8000 tuvastatud kõrguspiiride rikkumise perioodil 2023. sügis
kuni 2025. kevad ainuüksi Tallinna piirkonna lennujuhtimise seadmete seirealas. Kõiki lende nende
seireandmed tuvastada ei suuda.
Riigi võimekuse puudujääk mehitamata õhusõidukitega seotud info koondamise, haldamise ja
seiramise osas on muutumas oluliseks riskiks. Olemasolev informatsioon madalas õhuruumis toimuva
osas on killustatud eri asutuste vahel.
Keskse infosüsteemi puudumine vähendab võimalust kõigil asjassepuutuvatel asutustel reguleerida,
koordineerida ning ühiselt kontrollida mehitamata õhusõidukite kasutamist ning reageerida edukamalt
keelatud kasutamistele.
Eestis täna MÕS lennupiirangute jaoks kasutatav „Droonikaart“ kaardirakendus on tavakodaniku
vaatest väga piiratud funktsionaalsusega lahendus, mis võimaldab sisuliselt vaid kuvada, kus keegi
millist piirangut rakendada soovib.
Lahendamist vajavad järgmised probleemid:
1. Mehitamata õhusõidukite lennuloa taotlemine ja andmine on keerukas
Üle Eesti on seatud mehitamata õhusõidukitele õhuruumi alad, kus lendamiseks on vaja saada
vastava piirangu seadja nõusolek ehk lennuluba, kus määratakse peamiselt lendamise aeg, koht ja
lennukõrguste vahemik. Need võivad olla näiteks julgeolekualased, nagu praegu on kehtestatud
Vabariigi Valitsuse poolt maismaapiiri lähistele, tuleneda keskkonnanõuetest, õhuliikluse
vajadustest vms.
Kodaniku jaoks on hetkel lennuloa küsimine pigem tülikas ja bürokraatlik protsess, mis hõlmab e-
kirjade saatmist mitu päeva enne planeeritud lendu. See aga võib osutuda liialt aeganõudvaks ning
põhjustada soovi ja vabanduse kehtestatud reegleid rikkuda.
Ootus on, et lendamise kooskõlastamise protsess oleks hõlbus ja kiire nii loa taotlejale kui loa
kooskõlastajatele, automatiseeritud kooskõlastuste andmise võimalusega, tagades samal ajal
piisava kindluse ja turvalisuse kõigile osapooltele.
2. Ajutiste piirangualade loomisel nende kiire kuvamine kasutajale pole võimalik
Julgeoleku ja riigiasutustel on Lennundusseadusest tulenev õigus seada ajutisi geograafilisi
lennupiirangute alasid, näiteks õnnetusjuhtumite puhul või keelatud droonitegevusele
reageerimisel.
Samas pole täna lahendust, kuidas sellise kiireloomuliselt loodud piirangu informatsioon jõuaks
koheselt kasutajani, MÕS operaatoriteni, kellel selles alas varasem lennuluba on võetud või on
esitatud lendamiseks lennuplaan. Vajadus piirangu jõustamiseks võib olla aga kohene.
Täna ei võimalda süsteem MÕS dünaamilist rekonfigureerimist - lennuoperatsiooni parameetrite
kohandamist lennu käigus vastavalt muutuvatele tingimustele (nt ilm, side, ohutsoonid). Vajalik on
saavutada võimekus, mis lubab drooni või käitaja süsteemi paindlikult ümber seadistada reaalajas,
et säilitada ohutus ja vastavus regulatsioonidele, lahendades küsimuse, kuidas saab piirangute
saaja reaalajas viia vajaliku informatsiooni koheselt operaatoriteni.
3. Seireinfo kogumine on puudulik
Selleks, et hinnata riske ning võidelda ebaseadusliku mehitamata lennundustegevusega, sh.
hübriidrünnetega, on vajalik seirata MÕS liiklust. Näiteks oleks Politsei- ja Piirivalveametil (PPA)
või kriitilise taristu halduritel oluline saada pidev pilt sellest, millised lennuload kus kehtivad, et
oleks võimalik koheselt eristada, kas reaalsuses nähtav lend on legaalne või mitte. Transpordiameti
(TRAM) arendatav tarkvara ei ole riigis peamine seireinfo koondamise süsteem (seireinfo kogumise
arendus on töös PPAl ja Kaitseväel), arendaja peab looma võimekuse ühendada TRAMi tarkvara
PPA seireinfot koguva tarkvarasüsteemiga.Ootus on, et TRAMi süsteem edastaks kõigile
asjaomastele asutustele püsivalt piirangualade ning lennulubade väljastamisel tekkivad andmed.
Täiendavad seireinfo vajadused projekti ideeks olevast infosüsteemist defineeritakse koostöös
vastavate jõustruktuuridega projekti käigus.
Eelkirjeldatud probleemide lahendamiseks pole Eestis täna lahendust leitud. Eesmärk on TRAMi poolt
arendatav tarkvara ühendada PPA tarkvaraga, mis tekitab ühe tervikliku süsteemi riigis, mis toetab
MÕS valdkonna läbipaistvat ja ohutut toimimist.
Seni, kuni pole MÕS’idega seoses juhtunud suuremat õnnetust, on eelkirjeldatud probleemidel
peamiselt sotsiaalne mõju, mis põhjustab kaasnevaid kulusid. Täna on MÕS lennutamine tekitanud
Ukrainas toimuva sõja tõttu olulist hirmu ja näiteks politsei väljakutseid täiesti seaduslikele lendudele.
Kui riik suudab valdkonda oluliselt paremini reguleerida, siis aitab see kaasa MÕS’ide
aktsepteerimisele ühiskonnas ning suurendab usaldust riigi vastu.
Rohkem legaalseid ning koostöös Politsei- ja Piirvalveametiga kontrollitavaid lende tähendab
korrapärasemat lennutamist ning vähem õhuruumi rikkumisi. Samuti on see eelduseks võimalike
õnnetuste ennetamisel.
Teadaolevalt pole eelkirjeldatud probleeme edukalt lahendatud ka teistes riikides. Siin on Eestil
võimalus olla digilahenduse loomises esirinnas.
Näiteid lähiriikide praegusetest ametlikest kaardirakendustest:
Läti: Drones (nähtavad alad, kuid teatud alades lendamiseks tuleb minna uuele leheküljele)
Leedu: https://utm.ans.lt/
Soome: Flyk Drone Map
Rootsi: Dronechart - UAS
EASA poolt kokku kogutud riikide info: Flying in your country — National Aviation Authorities | EASA
(saab soovi korral uurida rohkem riikide võimalusi).
Teiste riikide näited on sarnaselt Eesti praeguse lahendusega vaid alasid visuaalselt näitavad
rakendused, kus on puudu rakenduse sees lendudeks lubade küsimine (peab minema uude kohta luba
küsima ja menetlema) ning puudub ka rakenduse sees ajutise geograafilise ala loomine MÕS
lennutajatele.
2. Projekti eesmärk
Sõnastage konkreetne, selge ning mõõdetav eesmärk, mille saavutamist või mitte saavutamist
on võimalik hinnata.
Kirjeldage, kuidas plaanite projekti eesmärgi saavutamist mõõta.
Luua geoinfosüsteem (GIS), mis lahendab eelnimetatud probleemid ning omab vähemalt järgmisi
omadusi:
1. Kasutaja saab igal ajahetkel kehtiva info kõigi piirangute kohta;
2. Kasutaja saab kiirelt ja mugavalt kooskõlastada oma lennud geograafilistes alades (julgeoleku,
keskkonna otstarbel kehtestatud), see protsess on ka Transpordiameti ja teiste seotud ametite
jaoks võimalikult automatiseeritud;
3. Transpordiamet ja riigiasutused, kellel selleks õigused, saavad piirangualasid koheselt
kehtestada ja muuta, seejuures jõuab info operaatoriteni;
4. Rakendus annab püsivalt kehtivad piirangualad ning lennulubade väljastamisel tekkivad
andmed seireinfot koguvale tarkvarale (näiteks Politsei ja Piirivalveameti juures).
Projekti eesmärk on edukalt saavutatud, kui loodud lahendusel on järgnevad omadused:
1. on käitlejate hinnangul lihtne ja intuitiivne, nii et lennuloa taotlemine on lihtne ja kiire;
2. on piirangute seadjate hinnangul lihtne, nii et kooskõlastuste andmine lennulubadele on kiire ja
lihtne;
3. on Transpordiametile madala halduskoormusega ning püsikulud võimalikult madalad;
4. on koostoimiv PPA poolt loodava seirerakendusega ja teiste riigiasutustega ning toimib riigi
üleselt ühtse terviksüsteemina;
5. võimaldab Transpordiametil planeerida edasisi tegevusi kasutustihedusest lähtuvalt ning teha
uurimistoiminguid rikkumiste mustrite info pealt.
3. Võimalikud lahendussuunad (max 2 lk)
Kirjeldage võimalikke lahendusi ning tegevusi, millega projekti eesmärk saavutatakse.
Kirjeldage võimalikke lahendussuundi, põhjendage eelistatud lahendussuuna valikut (NB! Valitud
lahendussuund ei ole siduv, see võib projekti käigus muutuda).
Kirjeldage probleemi lahendamiseks vajalikke tegevusi, mida antud katseprojekti raames plaanitakse
teha.
Selgitage, kuidas lahendust katsetatakse. Selgitage, kuidas läbi viidavat katsetust ja selle edukust
hindate.
Lennulubade taotlemise ja piirangute info kasutajatele kuvamise osas on lahendussuundi 2 – seda
saab teha ainult riiklikult või soodustada lisaks ka eraettevõtete võimalikke algatusi kasutajaliideste
arendamisel, pakkudes neile avaandmete platvormi ning sertifitseerimist.
Mõlema lahendussuuna jaoks on samas vähemalt riigiasutustele oluline omada keskset tuum-
geoinfosüsteemi (drooniGIS), mille loomine tarkvaraarenduse hanke kaudu ongi käesoleva kavandi
peamiseks ideeks. Nii tagatakse ka geoinfo jõustruktuuride jaoks kanaliseerimiseks vajalik andmete
homogeensus ning riiklikul tasemel usaldus.
Vajalike tegevustena saab planeeritava hanke mahus ette näha:
1. Kõigi osapoolte – Transpordiamet, jõustruktuurid, MÕS kasutajate huvide väljaselgitamine;
2. Parimate praktikate väljaselgitamine. Analüüsida, millised õpikohad tulenevad teiste riikide
vastavatest arendustest, leida Eesti jaoks sobivaim mudel, sh. valides ka lahendussuuna – kas
vaid riiklik platvorm või riiklik tuumsüsteem + eraalgatuslikud kasutajaliidesed? Või mõni
kolmas lahendus?
3. Tehniliste nõuete kaardistamine ja funktsionaalsuste kirjeldamine; nõuete väljaselgitamine
4. Lahenduse prototüübi loomine;
5. Lahenduse testimine - tarkvara katsetamised Transpordiameti ja teiste riigiasutuste
koostoimimise osas; tarkvara katsetamised kasutajatega; parendusvajaduste väljaselgitamine;
6. Parenduste sisseviimine ja test, vajadusel naasmine eelmisse punkti.
Lahenduse katsetamisel on mõõdikuteks projekti eesmärgid – kiirus, lihtsus ja kõigi osapoolte
kasutajamugavus.
4. Projekti uuenduslikkus
Tuua selgelt välja projekti uuenduslikkus –mida tehakse senisest teisiti kas see hõlmab uusi
tehnoloogiaid, protsesse, toimemudeleid, disaini, turgu vms?
Selgitage lahenduse uuenduslikkust nii Eesti kui globaalses kontekstis.
Mis on projektis sellist, mis vajab katsetamist?
Peamine uuenduspotentsiaal peitub siin võimaluses siduda moodsa tehnoloogia pakutavad võimalused
kokku ühtseks, kiireks ja hõlpsaks madala bürokraatiaga süsteemiks, mis samal ajal pakuks riigile
piisavat kontrolli turvalisuse ja muude analoogiliste vajaduste tagamiseks.
Lisaks pole lahendust, mis ühendaks riigiasutuste madallennuvahendite info ühtseks terviksüsteemiks
ning tagaks käitajatele toimiva ning vähenenud bürokraatiaga rakenduse, teadaolevalt veel edukalt
loodud.
Seega on siin väljakutseks ning katsetamise kohaks ka leida sobiv viis sobivaks liidenduvaks
andmedisainiks, mis tagaks eduka integreerimise muude infosüsteemidega ning kõrge
kasutajamugavuseks kõigi põhirollide jaoks.
Samuti on väljakutseks süsteemi lihtsus ja automatiseeritus, et tekitada minimaalne koormus kõigile
süsteemi kasutajatele samas vajalikku turvalisust saavutades.
Transpordiamet näeb hetkel, et terviksüsteemi võiks kuuluda järgnevad asutused:
• Politsei ja Piirivalveamet – enda seatud piirangualades lubade andmine. Lisaks anname nende
tarkvarale infot piirangualade ning seal lendavata isikute kohta ja võtame neilt vastu seireinfot
mitte-avalikku funktsiooni. Veel on neil võimalik seada ajutisi piirangualasid kiirkorras.
• Keskkonnaamet – enda seatud piirangualades lubade andmine.
• Kaitsevägi - enda seatud piirangualades lubade andmine.
• Päästeamet - ajutiste piirangualade seadmine kiirkorras.
Nimekiri pole lõplik ning siia võib lisanduda veel näiteks kriitilise taristu esindajaid või erasektori
esindajaid.
Teadaolevalt pole projekti eesmärkide juures kirjeldatud probleeme edukalt lahendatud ka teistes
riikides (vt. viiteid peatükis 1). Siin on Eestil võimalus olla digilahenduse loomises esirinnas.
Teiste riikide riigiasutuste vahelised võimalikud andmevahetused pole küll avalikkusele suunatud
portaalide kaudu vaadeldavad, seega ei saa praegu hinnata, kas see funktsionaalsus seal olemas on.
Toodud näidetes puudub kõigil võimalus kiirel viisil ajutiste geograafiliste alade loomiseks, näha pole
puudub loa küsimise võimekust otse rakendusest ning ei paista ka võimalust seireandmeid koguvate
infoallikatega infot vahetada.
5. Projekti elluviimisega (katsetusega) seotud riskid ja nende maandamismeetmed
Kirjelda peamisi riske, mis võivad takistada projekti elluviimist või eesmärkide saavutamist,
ning kavanda maandamismeetmed.
Arendusrisk – tarkvara arendamise käigus ilmnevad takistused, mis põhjustavad projekti
ajakava/skoobi/eelarve muutust, tulenevalt tehnilistest takistustest või osapoolte huvide täiendavast
selgumisest.
Maandamine – tehnilised takistused ületada katsetamisega, planeerides selleks vajaliku reservi
arenduskuludesse. Osapoolte huvide täpsustumisest tulenevad muutused esialgses kontseptsioonis on
paremini juhitavad, kui kasutame mõnd innovatiivsemat hankevormi (kaalumisel IT- allianss hange) või
ehitades hanke üles etappide kaupa, eraldades osapoolte huvide ja parimate praktikate
väljaselgitamise.
Koostöörisk – MÕS valdkonnas on tervikuna välja kujunemata, millised täpselt on eri asutuste rollid.
Need pole veel välja kujunenud. Seega on süsteemide ühildamisel ja vastutuste (=ressursside
vajaduse) jagamisel risk et eri osapoolte huvid võivad põrkuda, tegevused dubleerida ning olla
keerukad koordineerida.
Maandamine – kaasame omalt poolt kõiki osapooli, moodustades huvitatud osapooltest koostöökogu.
Ajastamisrisk – projekti võimaliku venimise korral eksisteerib risk, et uus süsteem pole piisvalt
kasutamiskõlbulik ajaks, millal lõppeb tänase EANS kaardirakenduse hange (juuli 2028) ning üleminek
loodavale drooniGISile pole sujuv.
Maandamine – sujuv üleminek võetakse projekti juhtimisel prioriteetseks, arvestades võimalusega, et
osa arendusi viiakse lõpule peale esmast avalikuks minemist. Innovatsiooni ebaõnnestumisel võtab
Transpordiamet üle olemasoleva rakenduse funktsionaalsuse ehk tagada vähemalt tänane võimekus -
alade kuvamine kaardikihina.
6. Projekti ajakava
Koostage realistlik ajakava, mis hõlmab kõiki projekti tegevusi ning annab sellega sisendi
projekti eelarve koostamisele.
• Ajakava koostamisel arvestage vajalike eel- ja järel- või vahetegevustega (nt partnerluslepingu
sõlmimise ettevalmistus kuni 2 kuud, vajalike lubade saamine projekti jooksul vms).
• Milliste võimalike puhvritega oleks ajakavas mõistlik arvestada?
• Jagage tegevused loogilisteks etappideks, arvestage tegevuste omavahelisi seoseid ning ajalist
järgnevust või paralleelsust.
• Hangete läbiviimise ajaraami kavandamiseks kasuta hankekalkulaatorit Hankekalkulaator - EIS
Tegevused Tegevuse algus Tegevuse lõpp Kestus kokku
(mitmes kuu) (mitmes kuu) (mitu kuud)
I etapp
Hanke koostamine 1 4 4
Seotud riiklike osapoolte ja 1 2 2
nende vajaduste
väljaselgitamine
Parimate praktikate 1 3 3
väljaselgitamine
Nõuete ja 2 4 3
funktsionaalsuste
väljaselgitamine ja
kirjeldamine
Hanke läbiviimine ja 5 10 6
tulemuste välja selgitamine
II etapp
Lahenduse prototüübi 11 15 5
loomine
Analüüs, arhitektuur, 11 13 3
tehnilised
spetsifikatsioonid
Testimine 15 16 2
Prototüübi täiustamine 16 18 3
Turvanõuete kontroll 17 18 2
KOKKU 18 kuud
7. Projekti eelarve
Koostage realistlik eelarve detailsusega, mis hõlmab kõiki projekti tegevusi ning võimaldab
seeläbi hinnata planeeritud kulude vajalikkust ja mõistlikkust.
• Arvutage eelarves summad kogumaksumusena (st sisaldavad kõiki makse), sh projektijuhi
kogukulu.
• Lisage eelarvele kirjeldusena selle kujunemise põhjendused, arvutuste ja hinnangute alused.
• Eelarve kogusumma palume esitada 1000 euro täpsusega.
Kohandage eelarvetabelit oma projekti vajadustele vastavaks.
Tegevused Transpordiameti kulud Kulud kokku
I etapp
Kõigi osapoolte –huvide Projekti töötasud;
väljaselgitamine; Transpordiameti tiim
Parimate praktikate Projekti töötasud;
väljaselgitamine Transpordiameti tiim
Tehniliste nõuete Projekti töötasud;
kaardistamine ja Transpordiameti tiim
funktsionaalsuste
kirjeldamine; nõuete
väljaselgitamine
Hanke korraldamine Projekti töötasud;
Transpordiameti tiim
II etapp
Lahenduse prototüübi 700 000€ 700 000€
loomine
Muud kulud
Projektijuhtimine, 1 150 000€ 150 000€
töökoha ulatuses 18 kuud
KOKKU 850 000 € 850 000 €
Eelarve põhineb turu-uuringu tulemustel.
Turu- uuringu saadud vastustest tulenevalt kõige suurem nimetatud ennustatav arendusmaksumus oli
1 2500 000 €. Arvestades, et tegu oli esialgse turu-uuringu tulemusega, ning etapp I käigus toimuval
täpsustamisel on arendusvajaduste lisandumine pigem tõenäoline. Riigikantselei komisjoni otsusega
vähendati taotluse algset summat (1 798 000) ligi miljoni euro võrra (850 000) ning ajaraamid 28 kuu
asemel 18 kuuni. Sellest olenemata loodame tellida innovatiivse tarkvara arenduse, mis aitaks tuua
MÕS valdkonna jaoks uudseid lahendusi ning tagaks riigiasutuste infosüsteemide koostoimimise ühtse
terviksüsteemina.
Turu-uuringu link riigihangete leheküljel - https://riigihanked.riik.ee/rhr-
web/#/procurement/9599364/general-info
8. Võimalikud lahenduste pakkujad
Tooge välja võimalikud hankepartnerid, kes soovitud lahendussuunas tooteid/ teenuseid/
pakuvad.
• Otsige ja nimetage võimalikke probleemile lahenduste pakkujaid (nt erinevate valdkondade
eksperdid, teadlased, ettevõtted, kes on probleemi lahendamisega varasemalt tegelenud).
Mõelge nii Eesti kui rahvusvaheliste pakkujate peale.
Eestis on Transpordiametile käinud oma lihtsustatud rakendusi näitamas 3 erinevat Eesti firmat -
HexTech, Datel ja TrackDeep.
Ükski nende toodetest ei paku praegu meie soovitud terviklahendust, vaid mingit osa sellest.
Transpordiameti hinnangul on eespool mainitud tooteid võimalik arendada selliseks, mis tagaks riigi
vajadused.
Näiteks TrackDeep ja HexTech on tugevamad just seirelahenduste kuvamise osas ning Datelil kuvatu
näitas head lubade küsimise lahendust. Kõik kolm võimalikku partnerit peaksid projektis osalemise
korral oma lahendusi selgelt edasi arendama ning võimekust suurendama
24.11.2025 korraldas Transpordiamet antud võimaliku hanke jaoks turu-uuringu, mille raames toimus
5.12.2025 kohtumine huvitatud osapooltega ning anti võimalus kuni 11.12.2025 anda sellele
tagasisidet ning esitada ka ettepanekuid.
Antud turu-uuringus osalesid järgnevad võimalikud pakkujad: Eestist Hextech, Datel, Nortal, CGI ja
Skycorp ning välismaalt ANRA ja Thales.
Saabunud tagasiside on sisalduv antud ankeedis ning saadud informatsiooni on võimalik kasutada ka
võimaliku hanke koostamisel.
9. Projekti meeskond ja töökorraldus
Tooge välja projekti edukaks elluviimiseks kaasatavad või vajalikud osapooled (asutused ja/või
inimesed) ning täiendav ekspertiis, mida meeskonda juurde vajate.
• Kirjeldage rollide ja töö jaotust projektimeeskonnas.
• Kirjeldage projekti juhtimise korraldust.
• Märkige ära, kui suure koormusega projektijuht (võimalusel ka teised võtmeisikud) projekti
panustavad.
• Kirjeldage, missugust täiendavat ekspertiisi tuleb juurde kaasata (nt tehniline ekspertiis,
andmekaitse), mis on meeskonnaliikmete poolt katmata.
NB! Kui nimetate konkreetseid meeskonnaliikmeid, siis nendega (või nende juhtidega) peab
olema projektis osalemine läbi räägitud!
Transpordiameti mehitamata lennunduse osakonna poolt on projekti koordineerimise ja
lennundusalaste sisendite andmise roll 0,5 töökohata arendusperioodi jooksul.
Hetkel olemasoleval ametikohal olevate ülesannete täitmine tuleb samuti tagada ning selle tõttu on vaja
juurde ühte täiendavat töökohta, et tagada Transpordiameti teenuste saadavus.
Lisanduva projektijuhi roll saab olema 100% DrooniGISiga tegelemine. Projektijuhi ülesanneteks on
hankedokumentatsiooni koostamine (kaasates TRAMi lennunduse, IT ja hankeüksuse), hanke
läbiviimine, teiste riigiasutuste töökohtumiste vedamine, arendajaga regulaarsete kohtumiste läbi
viimine, tarkvara testimises osalemine, prototüübi vidade ja täienduste sisse viimise tagamine.
.
Täiendavalt panustavad hanke läbiviimisesse ja projekti õnnestumisse teised TRAM spetsialistid ja
juhid, nagu IT-hangete ekspert, hankejurist jne. Nende panus on projekti eelarve väline.
Projekti edusse panustavad hankega leitavad partneri esindajad ja vajadusel saame kaasata ka
väliseid eksperte.
10. Projekti tulemuste elluviimine
Kirjeldage oma valmisolekut ja võimekust pärast katseprojekti edukat lõppu projekti tulemusi
kestlikult ellu viia.
.
• Kas projekti tulemuste edasine arendus ja kasutuselevõtt seostub asutuse prioriteetsete tegevustega,
on tööplaanis vms?
• Kas tulemuste hilisemaks elluviimiseks vajalik rahastus ja muud ressursid on olemas või tegeletakse
selle leidmisega?
• Tooge välja olulisemad riskid projekti tulemuste hilisemal kasutuselevõtul. Kuidas plaanite neid riske
maandada?
• Kirjeldage, kas ja mil määral on tulemused skaleeritavad ning kasutatavad avalikus sektoris laiemalt.
Valdkonna arengust – kiirest MÕS lisandumisest õhuruumi - tingituna on vastava GISi loomine ning
töös hoidmine paratamatu riiklik ülesanne, milleta pole võimalik tagada piisavat turvalisust ning hoida
ära MÕS kasutusest tulenevate riskide realiseerumist.
Ressursside taotlemine selle ülesande täitmiseks on paralleelne protsess käesolevas projektis
kirjeldatud tarkvaralahenduse loomisega. Kui suured need vajalikud ressursid olema saavad, on
otseselt seotud käesoleva innovatsiooni edukusega – kas õnnestub luua kiire, lihtne ja hõlbus süsteem
ning kui madal on tegelikult selle halduskoormus Transpordiametile ning teistele osapooltele.
Infotehnoloogilised ressursid on Transpordiametil rakenduse jaoks tänasel hinnangul olemas.
Peamine kasutuselevõtu risk projekti sisulisel õnnestumisel – ehk kui valmib rakendus, mis on hõlbus ja
madala halduskoormusega – on samas võimalik ressursside alaplaneerimine ülalpidamiseks.
Paratamatult tähendab kiirelt kasvava valdkonna lisandumine järelevalvesse vajadust lisanduvaks
avaliku sektori tööks, mille võimalik puudumine ei pruugi tuua kaasa kohest nähtavat negatiivset mõju
(õnnetusi jms). Samas pärsiks selle ressurssi puudumine sektori arengut ja aeglustaks oodatavate
positiivete mõjude ilmumist, ehk ärivõimaluste rakendamist. Maandamiseks tegeleme vajaduse
võimalikult kiire väljaselgitamise ja selge kommunikeerimisega otsustajatele.
Loodava drooniGIS tarkvara otsene taaskasutus avalikus sektoris pole pigem tõenäoline. Kaudsemalt
võib innovatsiooni õnnestumisel olla skaleeritav aga lahendus ja põhimõtted kasutaja-reguleerija ning
asutuste vaheliseks infovahetuseks teiste ajutise iseloomuga lubade taotlemisel ning kõrge
automatiseeritusega kooskõlastamisel.
11. Mõju ettevõtlusele
☒ Projekt omab positiivset mõju innovatsioonile ettevõtlussektoris. Kõige otsesemalt väljendub mõju
läbi ettevõtete, kes osalevad tegevuste elluviimiseks korraldatavatel hangetel ja/või konkurssidel.
Innovatsiooni hankimine avaliku sektori poolt aitab kaasa innovatsioonitegevuste kasvule erasektoris.
Interaktiivse GIS lahenduse loomine Transpordiametile peaks aitama kaasa MÕS teenuste tekkele.
12. Seos nutika spetsialiseerumise valdkondadega
• Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukaval 2021-2035 on
fookusvaldkonnad, s.o Eesti arenguvajadustele ja -võimalustele vastavad riigi, ettevõtete ja
teadusasutuste koostöös eelisarendatavad teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse
valdkonnad. Ettevõtluse ja majandusliku arengupotentsiaaliga TAIE fookusvaldkonnad on ühtlasi
Eesti nutika spetsialiseerumise valdkonnad (täpsem info: https://www.hm.ee/korgharidus-ja-
teadus/teadus-ja-arendustegevus/taie-fookusvaldkonnad).
• Kirjeldage teie projekti võimaliku lahenduse seost vähemalt ühe valdkonnaga (rõhuasetusega
teadmus- ja tehnoloogiasiirdel).
Digilahendused igas Vastab, kuna lahenduste väljatöötamisel lähtutakse kasutajakesksest
eluvaldkonnas digilahenduste disainist ja kasutajakogemusest. Loodav digilahendus
(vt teekaarti) toetab MÕS ärisuundade kasvu, hõlbustades oluliselt lendamist ning
vähendades kaasnevaid riske. Innovatisooni õnnestumisel on
lahendusel potentsiaal sobida ka eksporditavaks IT-toote tuumaks ka
teistele riikidele.
Tervisetehnoloogiad ja -
teenused
(vt teekaart)
Kohalike ressursside (toit, puit,
maapõueressursid, teisene
toorme ja jäätmed)
väärindamine
(vt teekaart)
Nutikad ja kestlikud
energialahendused
(vt teekaart)
13. Seos strateegias Eesti 2035 toodud arenguvajadustega
• Selgitage, kuidas panustavad projekti tegevused ja valitud lahendussuund “Eesti 2035”
strateegias kirjeldatud arenguvajadustesse.
• Tooge välja, kui projekti tegevused panustavad muudesse olulistesse valdkondlikesse
arengukavadesse või -dokumentidesse.
„Eesti 2035” strateegia seab sihiks tehnoloogilise arengu, digiriigi tugevdamise ja turvalise
elukeskkonna tagamise. Planeeritav infosüsteem panustab järgmistesse arenguvajadusse:
• Digiriigi arendamine ja nutikad lahendused
o süsteem loob ühtse digitaalse platvormi, kus droonikasutajad saavad taotleda lube ja
ametiasutused saavad jälgida lennutegevust.
o See tugevdab Eesti positsiooni innovaatilise digiriigina, kus avalikud teenused on
efektiivsed ja kasutajasõbralikud.
• Turvalisus ja riskijuhtimine
o Droonide lennutegevuse järelevalve aitab ennetada õnnetusi ja tagada avaliku ruumi
turvalisust.
o Süsteem võimaldab kiiret reageerimist rikkumistele ja loob läbipaistva
kontrollimehhanismi.
• Keskkonnahoid ja ruumiline planeerimine
o Geoinfosüsteem seob droonide lennutegevuse ruumilise planeerimise ja
keskkonnakaitsega (nt piirangualad, looduskaitse tsoonid).
o See toetab strateegia eesmärki kasutada ruumi- ja keskkonnainfot targalt, et vältida
kahju loodusele ja inimestele.
• Innovatsioon ja majanduse konkurentsivõime
o Droonide regulatsioon ja järelevalve toetavad uute MÕS põhiste teenuste (logistika,
põllumajandus, päästetööd) turvalist arengut.
o Rakendus loob ettevõtetele hõlpsa ja madala bürokraatiaga tegutsemiskeskkonna, mis
soodustab valdkonna investeeringuid ja innovatsiooni.
Projekt toetab Euroopa Komisjoni Droonistrateegia 2.0 plaani ellu viimist,
Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 rakendamist ning Transpordiameti strateegia ellu
viimist.
Transpordiameti esimeseks strateegiliseks eesmärgiks on õnnetuste ja intsidentide vähendamine.
Projekti tulemusena peaks olema MÕS käitajatel mugav ja uudne keskkond, kust saada informatsiooni.
Teiseks eesmärgiks on uuenduslike lahenduste kasutamine. Projekt toob loodetavasti selliseid
huvitavaid lahendusi, mida ei ole veel varasemalt kasutusse võetud.
Lisaks toetab lahendus:
Digiriigi/Digiühiskonna arengukava 2030 - Droonide GIS on osa laiemast digiriigi arendamisest,
kus avalikud teenused viiakse ühtsesse infosüsteemi.
Eesti infoühiskonna arengukava 2020, mis rõhutab andmete ristkasutust ja turvalisi digilahendusi.
Siseturvalisuse arengukava 2020–2030, milles rõhutatakse droonitõrje ja seire vajadust, et tagada
elanike turvalisus kogu Eestis. Droonide GIS toetab politsei, pääste ja piirivalve tööd, pakkudes
reaalajas ülevaadet drooniliiklusest ja võimaldades ennetada rikkumisi.
DrooniGIS oleks õnnestumisel oluline horisontaalne tööriist, mis toetab korraga nii turvalisust,
innovatsiooni kui ka kestlikku arengut.
14. Avalike ülesannete täitmine projekti elluviimisel
• Selgitada ning tuua välja seosed ja viited, missuguse seaduse, määruse, haldusakti või lepingu
alusel täidab ideekavandi esitaja asutus innovatsiooniprojekti ellu viies avalikke ülesandeid.
• Kui ideekavandi esitaja on MTÜ, siis selgitada, kuidas ta pakub otsest avalikku teenust (loe
Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused–Riigi Teataja, §2 lg2).
Transpordiameti kui riigiasutuse ülesandeks põhimääruse alusel on tingimuste loomine ohutuks,
ligipääsetavaks ja säästlikuks liiklemiseks. Selle hulka kuuluvad järgnevad põhiülesanded:
• lennundusalase järelevalve korraldamine ja läbi viimine;
• Eesti lennuinfopiirkonna ja Eesti õhuruumi toimepõhimõtete rakendamine ning koostoime
korraldamine;
• lennundusohutuse edendamine ja ohutuse ning lennundusjulgestuse tagamise korraldamine;
• valdkonna andmekogude pidamine.
Käesolevas ideekavandis kirjeldatu on otsene parendus Transpordiameti avalike ülesannete
elluviimisel, millel on kaasuv positiivne mõju ka teiste avaliku sektori asutuste (vt. osapooled pt4)
edukaks ülesannete täitmiseks droonivaldkonna reguleerimisel ja järelevalvel.
15. Rahastus mitmest allikast
• Kas probleemi lahendamiseks või planeeritud lahenduse katsetamiseks on taotletud või
taotletakse toetust teistest rahastamisallikatest?
• Kui jah, siis tuua välja rahastusallikas, summa ja tegevused ning kas toetus on taotlemisel või
projekt on saanud rahastusotsuse.
Hetkel ei ole plaanis kasutada rahastust mitmest allikast.
Kinnitused
☒ Oleme teadlikud, et Riigikantselei võib saata ideekavandi eksperthinnangu saamiseks valdkonna
ekspertidele.
☐ Kinnitan, et esitatud innovatsiooniprojekt on teiste partnerite juhtkondadega kirjalikult
kooskõlastatud.
Allkirjastamine
• Ideekavand tuleb allkirjastada projekti esitava(te) asutus(t)e allkirjaõigusliku juhtkonnaliikme
poolt (nt kantsler, asekantsler, KOVi juht, KOVi volikogu esimees, ministeeriumi allasutuse
juht/asejuht vms) ja saata
[email protected].