Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering
OÜ LINNAK
Erg nr 12913059
MTR EEP003484
Tel +372 52 75 815
[email protected]
Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering
Audru alevik, Pärnu linn
Töö nr 2313
Koostamise korraldaja: Pärnu Linnavalitsus
Ettepaneku tegija: Birgitta Tordling Liller
Esindaja: Birgitta Tordling Liller
/lisatud e-posti teel edastatud kinnitus/
Koostaja: OÜ Linnak
Arhitekt: Karri Tiigisoon
/allkirjastatud digitaalselt/
jaanuar 2026
Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering
SISUKORD
SELETUSKIRI .............................................................................................................................. 3
1. Planeeringu koostajad ja koostamise korraldaja ................................................................ 3
1.1. Planeeringu koostamise alused ................................................................................. 3
2. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed .............................................................................. 3
2.1. Kruntide andmed, maakasutus ja hoonestus ............................................................. 4
3. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ....................................... 4
4. Ruumilise arengu eesmärgid .............................................................................................. 5
4.1. Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks ......... 6
4.2. Vastavus liigilt üldisemale planeeringule ................................................................... 6
5. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused ........................................................... 6
6. Planeeringuga määratavad maakasutus- ja ehitustingimused ........................................... 8
7. Liiklus, parkimine..............................................................................................................10
8. Haljastus, maastik, piirded ...............................................................................................11
9. Tehnovõrgud, tehnoseadmed...........................................................................................12
9.1. Veevarustus .............................................................................................................12
9.2. Reoveekanalisatsioon ..............................................................................................12
9.3. Sademevee ja lume käitlus.......................................................................................13
9.4. Elektrivarustus .........................................................................................................14
9.5. Sidevarustus.............................................................................................................15
9.6. Soojavarustus...........................................................................................................15
10. Tuleohutuse tagamine ......................................................................................................15
10.1. Kujade määramine ja tule leviku takistamine ...........................................................16
11. Keskkond ..........................................................................................................................16
11.1. Jäätmed ....................................................................................................................16
11.2. Insolatsioon ..............................................................................................................16
11.3. Müra .........................................................................................................................16
11.4. Planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamise, sealhulgas
keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus ning vajadusel
seiremeetmed ......................................................................................................................17
11.5. Planeeringuga seotud kliimaeesmärkide..................................................................17
12. Geodeetilised märgid ja nende kaitsmine ........................................................................18
13. Detailplaneeringu rakendamise nõuded ..........................................................................18
14. Planeeringukohaste ehitiste väljaehitamise kohustus .....................................................18
15. Servituutide seadmise vajalikkus, teede avalik kasutus ...................................................19
16. Andmed kasutatud uuringute, allikate ja muu sellise kohta .............................................19
GRAAFILINE OSA
AS-1 SITUATSIOONISKEEM
AS-2 TUGIJOONIS
AS-3 PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA
AS-4 ILLUSTREERIV JOONIS
Töö nr 2313 Lk 2 / 19
Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering
SELETUSKIRI
1. Planeeringu koostajad ja koostamise korraldaja
Koostaja Koostamise korraldaja Huvitatud isik
OÜ LINNAK (12913059) Pärnu Linnavalitsus (75000064) Birgitta Tordling Liller
Tel +372 52 75 815
[email protected] Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn,
Pärnu linn
+372 444 8200
[email protected]
1.1. Planeeringu koostamise alused
1. Pärnu Linnavalitsuse 8.04.2024 korraldus nr 209 Audru alevikus Tõstamaa mnt 1a
kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
mittealgatamise kohta;
2. Pärnu linnas, Audru alevikus, Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang (Pärnu Linnavalitsuse
8.04.2024 korralduse nr 209 lisa 2);
3. Maa-ala ja tehnovõrkude plaan. OÜ Pärnu Maamõõduteenistus, töö nr TM-317/23,
02.11.2023.
2. Planeeringuala kirjeldus ja üldandmed
Planeeringuala asub Pärnu linnas, Audru alevikus.
Joonis 1 Tõstamaa mnt 1a kinnistu asukoht.
Tõstamaa mnt 1a kinnistu asub Pärnu linnas Audru alevikus 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi
tee (edaspidi Tõstamaa mnt) ja 19105 Audru tee (edaspidi Lihula mnt) ristmiku lähedal.
Tegemist on hoonestamata maa-alaga, mis asub Audru aleviku peamiste teede ääres.
Tõstamaa mnt 1a kinnistu ümbrus on valdavalt hoonestatud olemasolevate elamutega ning
tööstus- ja ärihoonetega.
Töö nr 2313 Lk 3 / 19
Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering
2.1. Kruntide andmed, maakasutus ja hoonestus
Tõstamaa mnt 1a
katastritunnus: 15904:003:0767
pindala: 48276 m²
sihtotstarve: maatulundusmaa 100%
Ehitisregistri andmetel on kinnistu hoonestamata. Tõstamaa mnt 1a kinnistul paikneb 1
väikeehitis (Tõstamaa mnt 1 piiri lähedal).
3. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused
Planeeritav ala asub Tõstamaa mnt ja Lihula maantee ristmiku juures ulatudes ka kuni
Nooruse teeni.
Joonis 2 Vaade Tõstamaa mnt 1a kinnistule
Joonis 3 Vaade Tõstamaa mnt 1a kinnistule Tõstamaa ja Lihula mnt ristmikult
Töö nr 2313 Lk 4 / 19
Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering
Joonis 4 Vaade Lihula maanteelt Lihula ja Tõstamaa mnt ristmiku poole
4. Ruumilise arengu eesmärgid
Peamise ruumilise arengu suuna seab alal Audru valla üldplaneering. Üldplaneeringu kohaselt
on ala juhtfunktsioon reserveeritud elamumaa (EV) ja reserveeritud ärimaa (B).
Joonis 5 Väljavõte Audru valla üldplaneeringu kaardist
Vastavalt Audru valla üldplaneeringu lisale SKEEM 1 on planeeritavas piirkonnas (Audru
alevikus) võimalik planeerida 1200 m² ja suuremaid elamumaa kinnistuid.
Töö nr 2313 Lk 5 / 19
Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering
Joonis 6 väljavõte Audru valla üldplaneeringu lisast SKEEM 1 elamukruntide miinimumsuurused
4.1. Planeeringulahenduse kirjeldus ruumilise arengu eesmärkide saavutamiseks
Tõstamaa mnt 1a kinnistu näol on tegemist on ühe kinnistuga, mis detailplaneeringu kohaselt
jagatakse osaliselt väiksemateks elamu- ja ärimaa kruntideks vastavuses üldplaneeringus
määratud maakasutusega. Ärikrundid on kavandatud Lihula ja Tõstamaa mnt ristmikule ja
elamuala on kavandatud Lihula mnt äärde ning Kaera kinnistuga piirnevale alale. Elamu- ja
ärikrunte eraldab roheala, mis on osaliselt ka elektri õhuliini kaitsevöönd. Kaera kinnistu
äärsete elamute juurdepääsu tagamiseks on planeeritud tupiktee, kust on ette nähtud
juurdepääs ka Tõstamaa mnt 1 kinnistuga külgnevale elamukrundile.
4.2. Vastavus liigilt üldisemale planeeringule
Käesolev detailplaneering vastab kehtivale Audru valla üldplaneeringule.
Kehtivad detailplaneeringud:
Piirkonnas ja ala vahetus läheduses ei ole kehtivaid Tõstamaa mnt 1a krundiga
puutumuses olevaid detailplaneeringuid.
5. Planeeringulahenduse kaalutlused ja põhjendused
Detailplaneeringu koostamise aluseks on üldplaneeringus antud maakasutuse jaotus, mis on
ka ruumiliselt otstarbekas, sest Lihula ja Tõstamaa mnt ristmik on suurema
liikluskoormusega, ristmiku läheduses on vähem elamuid (osaliselt tootmismaad), ala on
hästi nähtav ja juurdepääsetav. Lähtuvalt sellest on ristmik äri ja teeninduse tarbeks hea koht.
Detailplaneeringus on ärimaa jagatud kaheks krundiks seetõttu, et tulenevalt piirkonna
suhteliselt hõredast asutusest võib olla otstarbekam arendada see ala välja väiksemate
maaüksuste kaupa. Samuti võib selline lahendus luua eelduse ka ruumiliselt mitmekesisema
lahenduse arendamiseks vs üks suur hoone.
Elamualade paigutuse määrab suuresti ära Tõstamaa mnt 1a krundi kuju ja krunti läbiv õhuliin,
mistõttu on elamualad paigutatud piki Lihula maanteed sarnaselt teisel pool teed olevate
Töö nr 2313 Lk 6 / 19
Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering
elamukruntidega ning Kaera kinnistuga külgnevalt, mida teenindab Nooruse teelt planeeritud
tupiktee.
Elamu- ja ärihoonestuse vahele on planeeritud roheala, mis on võimalik lahendada näiteks
metsapargi ja rohealana ning kuhu on planeeritud ka mänguväljakud.
Elamukrundid on planeeritud veidi suuremana, kui üldplaneeringuga määratud
miinimumsuurus.
Töö nr 2313 Lk 7 / 19
Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering
6. Planeeringuga määratavad maakasutus- ja ehitustingimused
Tabel 1.
Ehitusõiguse ja põhiliste arhitektuurinõuete tabel
Hoonete
Suurim Suurim
Olemasoleva Krundi Hoonete suurim Suurim suurim Krundi
Pos. Krundi kasutamise maa-alune maa-pealne Katuse tüüp ja
katastriüksuse pindala lubatud arv lubatud lubatud täisehitus
nr. sihtotstarve ehitisealune ehitisealune kalle
aadress m² krundil korruselisus kõrgus %
pind m² pind m²
m
põhihoone 2, lame või madal
Tõstamaa mnt 1a 01 1866 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet 0 300 8,5 17
abihoone 1 viil 0-15°
põhihoone 2, lame või madal
Tõstamaa mnt 1a 02 1664 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet 0 300 8,5 19
abihoone 1 viil 0-15°
põhihoone 2, lame või madal
Tõstamaa mnt 1a 03 1675 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet 0 300 8,5 18
abihoone 1 viil 0-15°
põhihoone 2, lame või madal
Tõstamaa mnt 1a 04 1514 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet 0 300 8,5 20
abihoone 1 viil 0-15°
põhihoone 2, lame või madal
Tõstamaa mnt 1a 05 1392 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet 0 300 8,5 22
abihoone 1 viil 0-15°
põhihoone 2, lame või madal
Tõstamaa mnt 1a 06 1401 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet 0 300 8,5 22
abihoone 1 viil 0-15°
põhihoone 2, lame või madal
Tõstamaa mnt 1a 07 1410 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet 0 300 8,5 22
abihoone 1 viil 0-15°
põhihoone 2, lame või madal
Tõstamaa mnt 1a 08 1419 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet 0 300 8,5 22
abihoone 1 viil 0-15°
põhihoone 2, lame või madal
Tõstamaa mnt 1a 09 1428 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet 0 300 8,5 22
abihoone 1 viil 0-15°
põhihoone 2, lame või madal
Tõstamaa mnt 1a 10 1437 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet 0 300 8,5 21
abihoone 1 viil 0-15°
põhihoone 2, lame või madal
Tõstamaa mnt 1a 11 1489 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet 0 300 8,5 21
abihoone 1 viil 0-15°
Töö nr 2313 Lk 8 / 19
Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering
põhihoone 2, lame või madal
Tõstamaa mnt 1a 12 1475 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet 0 300 8,5 21
abihoone 1 viil 0-15°
põhihoone 2, lame või madal
Tõstamaa mnt 1a 13 1456 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet 0 300 8,5 21
abihoone 1 viil 0-15°
põhihoone 2, lame või madal
Tõstamaa mnt 1a 14 1373 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet 0 300 8,5 22
abihoone 1 viil 0-15°
põhihoone 2, lame või madal
Tõstamaa mnt 1a 15 2899 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet 0 300 8,5 11
abihoone 1 viil 0-15°
põhihoone 2, lame või madal
Tõstamaa mnt 1a 16 1654 EP - üksikelamu maa 1 põhi-, 1 abihoone 0 300 8,5 19
abihoone 1 viil 0-15°
1 maa-alune; 2 lame või madal
Tõstamaa mnt 1a 17 8161 ÄK, ÄB, ÄV* 2 0 3000 12 37
maa pealset viil 0-15°
1 maa-alune; 2 lame või madal
Tõstamaa mnt 1a 18 7285 ÄK, ÄB, ÄV* 2 0 2600 12 36
maa pealset viil 0-15°
LT - 10-20%; HP - 80-
Tõstamaa mnt 1a 19 6678 0 0 0 0 0 0
90%
Tõstamaa mnt 1a 20 339 LT - tee ja tänava maa 0 0 0 0 0 0
Tõstamaa mnt 1a 21 259 LT - tee ja tänava maa 0 0 0 0 0 0
48 274 10400
*ÄB - kontori- ja büroohoone maa , ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa, ÄV - väikeettevõtluse hoone ja —tootmise hoone maa
Arhitektuursed tingimused ja märkused:
1. Hoonete eskiisid esitada arvamuse andmiseks linnaarhitektile.
2. Planeeritava hoone fassaad peab olemas esinduslik, kõrgekvaliteediline ning piirkondlikku identiteeti ja -ehitusmaterjali austav ja edasikandev lahendus.
Viimistlusmaterjalidest on eelistatud piirkonnale iseloomulikud ja sobivad materjalid (laudis, krohvipind, klaas, puhasvuukmüüritis). Keelatud on välisviimistluses
kasutada tööstuslikku profiilplekki, plastlaudist või muid elukeskkonda sobimatuid materjale.
3. Hoonete suurim lubatud kõrgus arvestada joonisel (vt joonis AS-3) toodud kõrgusmärgist planeeritava hoonestuse võimalikus asukohas (lubatud kõikumine ±0,2 m).
Maapinna täpne kõrgus määratakse projekteeritud hoone tegelikus asukohas vältides krundil ja krundi piiridel järske ja ebaloomulikke kõrguste vahesid. Planeeritava
maapinna kõrguste erinevus naaberkinnistute vahel peab jääma 0,5 m piiresse.
4. Kõik krundile püstitatavad hooned, s.h ajutised hooned ning kuni 20 m² ja 60 m² hooned koos väljaulatuvate arhitektuursete ja ehituslike detailidega (va alla 1m
laiused hoone räästad ja varikatused) peavad paiknema määratud hoonestusala piirides.
5. Pos 21 iseseisvat katastriüksust ei moodustata vaid liidetakse 19105 Audru tee (15904:003:0413) katastriüksusega.
6. Hoonete tulepüsivusklass määratakse ehitusprojektiga.
Töö nr 2313 Lk 9 / 19
Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering
7. Liiklus, parkimine
Juurdepääsud planeeritavale alale on Lihula ja Tõstamaa maanteelt ning Nooruse teelt.
Nooruse teelt on elamukruntide teenindamiseks planeeritud tupiktee. Tupiktee on planeeritud
seetõttu, et vältida läbivat liiklust, vähendada sõidukiirust, vältida „lõikamist“ ja suurendada
ohutust ning eelistada võimalusel jalakäijaid ja jalgrattureid, sest läbi roheala on võimalik luua
kergliiklustee ühendus Nooruse tee ja Lihula maantee äärse kergliiklusteega. Tupikteel on
ümberkeeramine võimalik pos 16 sissesõidu osal.
Detailplaneering näeb ette ka perspektiivse ühenduse Nooruse tee 3 ja Kaera kinnistutele
võimaliku tulevase teedevõrgu tarbeks. Ühendus on planeeritud 6 m laiuselt Tõstamaa mnt 1a
kinnistule. Nooruse tee 3 ja Kaera kinnistu osa lahendatakse edasise planeerimise käigus.
Tõstamaa mnt 1 kinnistule on olemasolev juurdepääs läbi Tõstamaa mnt 1a kinnistu.
Detailplaneering näeb ette uue juurdepääsu Tõstamaa maanteelt. Juurdepääs lahendada
vastavalt Transpordiameti nõuetele.
Planeeringu joonisel on tähistatud nähtavuskolmnurgad. Nähtavust piiravad takistused
(istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) tuleb kõrvaldada enne planeeringualale
mistahes ehitusloakohustusliku hoone või rajatise ehitamise alustamise teatise või
ehitusteatise esitamist.
Pos 17, 18 väljasõidul on liitumisnähtavuseks ette nähtud minimaalselt 7 m, et tagada
olemasolevate puude säilimine.
Tee ja tänava maa krundid (pos 21) on planeeritud avalikult kasutatavaks teedeks.
Parkimine lahendada krundi siseselt.
Üksikelamumaa kruntidel tagada parkimisvõimalus minimaalselt 2-le autole.
Pos 17, 18 kruntidel lahendada nii sõiduautode kui ka jalgrataste parkimine vastavalt
kehtivale standardile (Linnatänavad EVS 843:2016) või muudele kehtivatele nõuetele (nt
kohaliku omavalitsuse poolt koostatud täiendavad nõuded).
Detailplaneeringu põhijoonisel on näidatud parkimisalade võimalik paigutus. Arvestades, et
kruntidele on planeeritud multifunktsionaalne teenindushoone, siis on võimalikke lahendusi
nii teeninduspindade suuruse kui ka funktsioonide osas väga palju. Lähtuvalt sellest tuleb
parkimiskohtade täpne arv määrata lähtuvalt reaalselt projekteeritud hoone pindade
suurusest ja kasutusotstarbest lähtuvalt kehtiva standardi vm parkimisregulatsiooni alusel.
Jalgrataste parkimine näha pos 17, 18 kruntidel võimalikult ligipääsetavas asukohas avalike
teenindussissepääsude vahetus läheduses soovitavalt varju all. Jalgrataste parkimise
võimalus näha ette ka töötajate sissepääsude juurde. Rattahoidjad kavandada hoone
arhitektuurse ja maastikulahendusega integreerituna nii, et rattad paiknevad varju all või
rattamajades ja et rattaid on võimalik rattahoidja külge lukustada raamiga. Juurdepääsud
rattaparklatele kavandada seotuna kergliiklusteede võrguga nii, et juurdepääs on selgesti
eristatav, loogiline, ohutu ja mugav.
Töö nr 2313 Lk 10 / 19
Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering
Jalakäijate ohutuse tagamiseks on kergliiklusteed eraldatud sõiduteest nõuetekohase
ohutusribaga. Tulenevalt krundi piiride paiknemisest ja vajadusest säilitada olemasolevaid
puid Tõstamaa ja Lihula mnt ääres, kulgeb kergliiklustee tee servale seetõttu kohati teekatte
servale lähemale, kui kergliiklustaristu kavandamise juhend ette näeb. Ohutuse tagamiseks
tuleb rakendada sel juhul täiendavaid meetmeid (nt põrkepiire vms).
Pos 21 tee ja tänava maa krunt näha ette õuealaks (maksimaalne sõidukiirus 20 km/h).
Tänavaruumi ohutu kasutuse tagamiseks on tee kavandatud kurvilisena. Maksimaalse
liikumiskiiruse tagamiseks rakendada täiendavaid füüsilisi liiklust rahustavaid meetmeid (tee
kitsendus, künnis vms).
Lisaks näha ette kergliiklejate ala (jalakäijad, jalgrattad) eraldamine sõidukite alast
asjakohaste liikluskorraldusvahenditega (katkendjoon + märgid).
8. Haljastus, maastik, piirded
Olemasoleva haljastuse moodustavad peamiselt alal kasvavad kased, lepad jm lehtpuud.
Tõstamaa mnt ääres on mõned kuused. Samuti on haljastust Lihula mnt ääres elektriliinide
ümbruses.
Pos 17 ja 18 krundil on kavas olemasolev haljastus valdavas osas likvideerida.
Projekteerimise faasis hinnata olemasolevat haljastust ning sõltuvalt haljastuse paiknemisest
ja väärtusest hoonestada krunt nii, et maksimaalselt säilitada elujõulisi olemasolevaid puid.
Elamu ehitusprojektis näha ette hoonetest, juurdepääsu- ja käiguteedest vaba ala
haljastuseks. Soovitatav on näha ette vähemalt ¼ maaüksuse pindalast kõrg- ja
madalhaljastuse alaks. Kõigi kruntide haljastamisel kasutada mitmerindelist haljastust (puud
ja põõsad) ning piirkonda sobivaid haljastuse lahendusi. Elamukruntidel ei või kõvakattega
alad sh terrasside osakaal ületada haljastuse osakaalu. Parkimisala murukivi ei arvestata
haljastuse osakaalu sisse.
Ärikruntide (pos 17, 18) hoonete ümbrus lahendada maastikuarhitektuurse või
haljastusprojekti alusel.
Pos 17 ja 18 krundil on minimaalne haljastuse osakaal krundi pinnast 20%.
Parkimisalad eraldada haljasvöönditega, parkimisalade serva kavandada suuremaid puid,
põõsaid ja vertikaalset haljastust, mis heidavad parkimisalale varju (haljastuse soovitav
kõrgus min 2 m). Parkla või parkimiskohtade katendina kasutada vett läbi laskvat ja
heledatoonilist sillutist (nt murukivi, sillutiskivi), et soodustada sademevee imbumist
maapinda ja vähendada kuumasaare efekti.
Pos 17, 18 kruntide ja elamukruntide vahele on planeeritud haljasala maa, mida läbib
olemasolev elektriliin, kuhu on kavandatud ka mänguväljakute ala (liini kaitsevööndist
väljaspool). Mänguväljaku projekteerimisel kavandada mänguväljaku lahendused nõnda, et
oleks arvestatud erinevate vanuserühmadega.
Olemasolevad maapinna kõrgused on vahemikus 5.32... 6.64 abs.
Kruntide vertikaalplaneerimise lahendus antakse hoonete ehitusprojektide asendiplaanilise
osaga. Vertikaalplaneerimisega või muude asjakohaste abinõudega välistada sademevee
Töö nr 2313 Lk 11 / 19
Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering
valgumine naaberkinnistutele. Keskmise maapinna kõrguste erinevus naaberkinnistute vahel
peab jääma 0,5 m piiresse.
Piirded rajada krundi piiridele välja arvatud pos 01 – 04 kruntidel (piirde asukoht tähistatud
joonis AS-3). Pos 17 ja 18 on avalike teede poolt lubatud piirata haljaspiirdega. Mujale on
lubatud rajada võrkaiad või osaliselt läbipaistvad puitaiad kõrgusega mitte üle 1,2 m. Piirete
rajamisel arvestada piirkonnale omaste lahendustega. Uruste oja poolsel krundil (pos 15)
näha ette piire või lahendused, mis võimaldavad väikeloomade liikumist.
9. Tehnovõrgud, tehnoseadmed
Hoonet teenindavatele tehnoloogilistele seadmetele valida tänavalt mitte vaadeldav,
arhitektuurselt sobiv asukoht. Tehnilistel seadmetel tuleb tagada müranõuetele
(keskkonnaministri määrus nr 71/16.12.2016 ja sotsiaalministri määrus nr 42/04.03.2002)
vastav lahendus, vajadusel tagada müra leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete
paigaldamine peab vastama seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele. Reeglina tuleks
kütte/jahutusseadmete välisosad paigaldada hoone konstruktsiooniga mitte külgnevana,
vältimaks seadmest tekkivat vibratsioonimüra.
Riigiteedega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda Transpordiameti
juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“ toodud põhimõtetest.
Tehnovõrkude täpsed asukohad määratakse ehitusprojektiga.
9.1. Veevarustus
Veevarustuse planeerimiseks on AS Pärnu Vesi väljastanud tehnilised tingimused nr TT-
240807.
Pos 17 tarbeks on varasemalt rajatud liitumispunkt Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee T1
kinnistule. Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee T1 kinnistul asuvast peatorustiku ühenduspunktist on
planeeritud torustik piki tänavat kuni planeeritava kinnistuni pos 18.
Pos 1 – 10 kruntide veevarustus on lahendatud Lihula maanteel asuva peatorustiku
ühenduspunktist.
Pos 11 – 16 kruntide veevarustus on lahendatud Nooruse tee äärse veetorustiku
ühenduspunktist piki planeeritavat tupiktänavat (pos 21).
Peatorustike läbimõõdud on antud joonisel AS-3.
9.2. Reoveekanalisatsioon
Reoveelahenduse planeerimiseks on AS Pärnu Vesi väljastanud tehnilised tingimused nr TT-
240807.
Pos 17 tarbeks on varasemalt rajatud liitumispunkt Tõstamaa mnt 1a kinnistule (kaev nr 235).
Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee T1 kinnistul asuvast peatorustiku ühenduspunktist
Töö nr 2313 Lk 12 / 19
Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering
planeerida torustik piki tänavat kuni planeeritava krundini pos 18.
Planeeritavat tupiktänava (pos 21) lõppu on planeeritud reoveepumpla, millest on lahendatud
survekanalisatsiooni toru Nooruse tänava äärsesse survekanalisatsiooni torustikku.
Pos 1 – 10 ja pos 11 - 16 kruntide reoveekanalisatsioon on lahendatud isevoolsena kuni
planeeritava pumplani.
Peatorustiku min. langus on 0,007 mm/m. Peatorustike läbimõõdud on antud joonisel AS-3.
9.3. Sademevee ja lume käitlus
Piirkonnas on tegemist on suhteliselt hästi vett läbi laskva pinnasega, mistõttu pereelamu
kruntidele ei ole spetsiaalseid sademevee ära juhtimise võimalusi vaja ning sademevesi on
võimalik hajutada ja immutada omal krundil. Pos 21 krundile (tee ja tänava maa) on
planeeritud sademeveekraav, kuhu on võimalik juhtida pos 17 ja 18 ning planeeritava tee
sademevesi.
Pos 1 – 10 kruntide sademeveed immutatakse samuti valdavalt omal krundil. Lihula teega
paralleelselt on planeeritud nõva, kuhu on võimalik juhtida osaliselt kergliiklus- ja autoteelt
valguvad sademeveed ning kus saab vesi pinnasesse imbuda.
Pos 17 ja 18 kruntidel näha ette parklatesse õli-liivapüüdureid kui parkimiskohti on rohkem kui
30 ning proovivõtukaevud sademeveeproovide võtmiseks.
Sademevee juhtimine liikluspindadelt on planeeritud etappide kaupa järgnevalt:
1. Parklate parkimisalad lahendada vett läbi laskvatena (nt murukivi või muu vett läbi
laskev katend).
2. Parklad kavandada nii, et liigne sademevesi saab valguda parklaga külgnevale
vastavalt lahendatud haljasalale (veepeenar või biopuhver1). Haljasala poolne parkla
äärekivi lahendada vahedega, nii et liigne sademevesi saab voolata haljasalale.
Krundi sisene sademeveekanalisatsioon lahendada nõnda, et see rakendub alles peale
eelnevate meetmete küllastumist.
Olemasoleva drenaažisüsteemi ühendamiseks sademevee suublaga on pos 04 ja 14
kruntidele planeeritud drenaažitorustikud, mis on võimalik ühendada Kaera naaberkinnistul
oleva drenaažisüsteemiga. Lahendus kooskõlastada Põllumajandus- ja toiduametiga.
Riigitee kaitsevööndis on keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat
maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Vältimaks tee
muldkeha uhtumist ja liigniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele
maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete juhtimine on
vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim.
1
Biopuhver on suhtelist suuremõõtmelise, kasvupinnasega täidetud ning ülejäänud pinnasest veekindla
membraaniga eraldatud vanni või basseiniga, mis on haljastatud (sh osaliselt ka kõrghaljastusega).
Kasvupinnasest läbi filtreeruv vesi kogutakse kasvupinnase all asuva drenaažiga ning suunatakse kanalisatsiooni
või edasisele käitlemisele, näiteks imbsüsteemidesse. Kui ümbritseva pinnase hüdrauliline juhtivus on piisavalt
suur võib biopuhver olla ka ümbritsevast pinnasest eraldamata ning sademevesi lastakse pärast biopuhvri
läbimist otse ümbritsevasse pinnasesse ja edasi põhjavette imbuda.
Töö nr 2313 Lk 13 / 19
Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering
Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigiteede kraavide ja
truupide seisukorda ja läbilaskevõimet ning teostada läbilaskearvutused.
Sademevesi tuleb käidelda maksimaalselt oma kinnistu piires: hajutada haljasalale,
võimalusel immutada, rakendada taaskasutust jms. Sademevee kogumisel ja ära suunamisel
tuleb välistada sademevee reostumine. Suublasse juhitava sademevee koguse
vähendamiseks ja tipukoormuse hajutamiseks näha kruntidele võimalusel ette erinevad
meetmed – kasutada vett läbi laskvaid katendeid, kavandada sademevee teele vastavad
kujundatud (haljas-)alad, mis vähendavad sademevee voolukiirust ja aitavad sellel
pinnasesse imbuda.
Sademevett ja lund ei ole lubatud juhtida/paigutada naaberkinnistutele ega tänava maale.
Tänava (pos 21) lumi vallitatakse planeeritava tee äärde. Ümbersõidukohtades tuleb lumi
lükata nõnda, et ei oleks takistatud pääste-, prügi- jms sõidukite manööverdamine.
Uue sademeveesüsteemi projekteerimisel ja ehitamisel vältida võimalusel olemasolevate
süsteemide lõhkumist ning arvestada olemasolevate säilivate süsteemidega. Uue süsteemi
rajamisel tagada liigniiskuse ära juhtimine võimalikult laialdaselt (võimalusel ka planeeringuga
külgnevatel aladel).
9.4. Elektrivarustus
Elektrivarustuse planeerimiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud tehnilised tingimused nr
488698.
Detailplaneeringu alal (pos 18) on ette nähtud koht uuele komplektalajaamale. Alajaama
asukoht on näidatud planeeritava sissesõidutee äärde. Alajaama teenindamiseks peab jääma
ööpäevaringne vaba juurdepääs. Uue alajaamade toide on planeeritud 10 kV maakaabelliiniga
KARUSLOOMA:AUD keskpinge õhuliini mastist M52, vt. lisatud eskiisjoonis.
Pos 1-10 ja 17-18 elektrivarustuseks on ette nähtud uued madalpinge maakaabelliini trassid
planeeritavast alajaamast. Objektide POS 11-16 elektrivarustuseks on ette nähtud uus
madalpinge maakaabelliin olemasolevast Ulvi:(P-Jaagupi) alajaamast. Objektide
elektrivarustuseks on kinnistute piiridele planeeritud 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid.
Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.
1. Elektritoide liitumiskilbist objektini lahendatakse maakaabliga.
2. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.
3. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille
kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada
liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda
Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud
kinnistute aadressid.
Töö nr 2313 Lk 14 / 19
Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering
9.5. Sidevarustus
Sidevarustuse ja elektroonilise side planeerimiseks on Telia Eesti AS väljastanud
telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 39414348.
Sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus on planeeritud lähtuvana sidekaevust
F07M8.
Igale kinnistule/hoonele/ridaelamu boksile on planeeritud individuaalsed
sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisendid planeeritavast põhitrassist. Vastavalt vajadusele
kasutada KKS tüüpi sidekaevusid.
Kinnistutel olevad olemasolevad sidekaablid (tähistatud joonisel AS-3) kantakse
kruntidelt välja asendusrajatisena.
Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused.
• Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Sidetrassi nõutav sügavus
pinnases 0,7m, teekatte all 1m. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava
sõidutee alale. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti liinirajatiste
kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Tööprojekti koostamiseks
taotleda täiendavad tehnilised tingimused.
9.6. Soojavarustus
Soojavarustus lahendada lokaalselt väikekatlamaja, ahjukütte või alternatiivsete kütteallikate
(maaküte, soojuspumbad, päikeseküte jms) baasil. Võimalusel eelistada
alternatiivenergiaallikate (maaküte, õhksoojuspump, päikeseküte) kasutamist, et vähendada
keskkonna saastekoormust.
10. Tuleohutuse tagamine
Planeerimisel ja hoonestamisel tuleb lähtuda:
• Tuleohutuse seadusest;
• siseministri 30. märtsi 2017.a. määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“;
• siseministri 18.02.2021 määrusest nr 10 Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord;
• EVS 812-6 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;
• EVS 812-7 EHITISTE TULEOHUTUS. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded.
Kavandatava hoonestuse kasutusviis on I ja IV.
Planeeringuala hoonete tulepüsivusklass määratakse hoone projektiga.
Välimise tulukustutusvee vajadus on minimaalselt 10 l/s 3 tunni jooksul sõltuvalt hoone
reaalsest kasutusest.
Töö nr 2313 Lk 15 / 19
Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering
Lähimad olemasolevad hüdrandid:
• hüdrant nr 47, Tõstamaa mnt ääres Tõstamaa mnt 8 juures, koordinaadid 6474858.62,
521055.03,
• hüdrant nr 51, Lihula mnt ääres Kastani tn 1 kinnistu juures, koordinaadid 6475216.42,
520877.76;
• hüdrant nr 48, Nooruse tee ääres Lasteaia parkla kinnistul, koordinaadid 6475017.48,
520677.52.
Planeeritava tupiktee lõppu (pos 21) on näidatud uus planeeritav hüdrant.
10.1. Kujade määramine ja tule leviku takistamine
Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on
vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet tuleb
rakendada ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut.
Käesoleva detailplaneeringuga on hoonestusalad paigutatud nõnda, et naaberkinnistutel
paiknevate hoonetega on tagatud piisavad tuleohutuskujad. Pos 17 ja 18 kruntidel on
hoonestusalad näidatud kokku, sest vajadusel on võimalik moodustada alale ka üks krunt.
11. Keskkond
11.1. Jäätmed
Jäätmed tuleb sortida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda, et võimaldada nende
taaskasutamist.
Jäätmemajandus korraldada vastavalt kehtivale Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjale.
11.2. Insolatsioon
Hoonestus on planeeritud nii, et kavandatav hoonestus ei avalda ülemäärast varjutavat mõju
naaberkinnistutele planeeritud hoonetele. Arvestades hoonete paiknemist on võimalik
piirkonnas tagada eluhoonetele kõrge insolatsiooni tase, mis on 4,0 h.
11.3. Müra
Tehnilistel seadmetel tuleb tagada müranõuetele (keskkonnaministri määrus nr
71/16.12.2016 ja sotsiaalministri määrus nr 42/04.03.2002) vastav lahendus, vajadusel
tagada müra leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete paigaldamine peab vastama
seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele. Reeglina tuleks kütte/jahutusseadmete
välisosad paigaldada hoone konstruktsiooniga mitte külgnevana, soovituslikult maapinnal
eraldiseisval alusel või eraldi ruumis, vältimaks seadmest tekkivat vibratsioonimüra.
Seoses sellega, et planeeringuala piirneb riigiteega, on planeeringu koostamisel hinnatud
liiklusest põhjustatud häiringute ulatust. Kuna piirkonnas mürakarti ei ole, siis on aluseks
võetud sarnase liiklusolukorraga tee (Tammiste tee) arvestades, et müra leviku kaugus on
ligukaudu sama.
Sellisel juhul ulatub müratase 65 – 69 dB tee servast kuni 15 m kaugusele ja müratase 60 – 64
dB tee servast kuni 35 m kaugusele.
Töö nr 2313 Lk 16 / 19
Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering
Päevasel ajal võib müügisaalides, teenindusruumides müratase olla päevasel ajal 50
LpA,eq,T (dB), eluruumides 40 LpA,eq,T (dB) ja magamisruumides 30 LpA,eq,T (dB).
Detailplaneeringus on hoonestusalad paigutatud riigiteest 32 m (Pos 17 ja 18) ning 28 m (Pos
1- 10) kaugusele. Arvestades, et hoone konstruktsioonid vähendavad siseruumides müra
taset võrreldes välismüraga kuni 20 – 40 dB sõltuvalt konstruktsioonist, siis on võimalik
planeeritavate hoonete siseruumides tagada nõuetekohane müratase. Samuti on pos 1 – 10
hooned paigutatud nii, et hoone toimub kaitsena müra eest hoovialal.
11.4. Planeeringu elluviimisega kaasnevate mõjude hindamise, sealhulgas
keskkonnamõju strateegilise hindamise tulemuste arvesse võtmise kirjeldus
ning vajadusel seiremeetmed
Käesoleva detailplaneeringu raames on koostatud Tõstamaa mnt 1a kinnistu
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang, mis näeb ette
järgmised meetmed keskkonnamõju vähendamiseks:
1. Detailplaneeringuga seada tingimused soojuspumpade välisseadmete ja muu
tehnovarustuse paigutamiseks nii, et see tekitaks võimalikult vähe häiringuid nii elamu- kui
ärialal.
- Tingimus seatud p 9.
2. Analüüsida ja käsitleda võimalikke liikluskorralduse muutusi Tõstamaa ja Lihula maanteel.
- Seoses detailplaneeringuga ei ole olulisi liikluskorralduse muutusi autoliikluse osas
ette nähtud, välja arvatud planeeritavale ala juurdepääsudega seotud Suuremad
muudatused on kavandatud seoses kergliiklusega. Nii Lihula kui ka Tõstamaa mnt
äärde on kavandatud kergliiklusteed ning need on seotud olemasoleva kergliiklusteega
olemasoleva bussipeatuse läheduses.
3. Näha Uruste oja poole jäävatele elamutele sellised tingimused, mis seaks väikeloomade
liikumisele võimalikult vähe takistusi.
- Tingimus seatud p 8.
4. Näha ette sademevee ärajuhtimise eelistatud lahendustena looduslähedasi lahendusi,
nagu rohealad, viibetiigid, vihmaaiad, imbkraavid jm lahendused, mis võimaldavad
sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujunduse kaudu. Samuti näha ette suuremates
parklates vajadus kasutada õli-liivapüüdureid ning sademeveeproovide võtmiseks
proovivõtukaeve.
- Tingimus seatud p 9.3.
5. Tagada maaparandussüsteemide toimimine naaberkinnistutel. Selleks näha ette
maaparandussüsteemi rekonstrueerimine (Põllumajandus- ja toiduamet).
- Tingimus seatud p 9.3.
11.5. Planeeringuga seotud kliimaeesmärgid
Käesoleva detailplaneeringuga kavandatakse kehtiva Audru valla üldplaneeringuga kooskõlas
olev elamu- ja teeninduspiirkond. Planeeritav hoonestus paikneb valdavalt olemasolevate
teede ääres, kus on olemas ka toimivad ühistranspordiliinid.
Töö nr 2313 Lk 17 / 19
Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering
Edasise projekteerimise ja arendustegevuse käigus kasutada võimalikult palju
keskkonnaneutraalseid ja vähese süsinikuheitega lahendusi (kütteseadmed, energiaallikad,
ehitusmaterjalid).
11.6. Turvalisus, kuritegevuse riskide vähendamine ja universaalne disain
Vara säilimise huvides ning üldise kuritegevusriski vähendamiseks:
• Hoonestus kavandada nii, et tänavate poole avaneks piisavalt eluruumide aknaid, et
tagada tänavaruumi vaadeldavus ja inimsõbralikkus, vältida ruumide ja alade tekitamist, mis
ei ole passiivselt jälgitavad.
• Hoone avalikud sissepääsud teha muust fassaadist selgelt eristuvana nii, et ka
erivajadustega (nt nägemispuudega inimesel) on võimalik ilma kõrvalise abita orienteeruda.
• Hoone juurdepääsud, juurdepääsuteed ja lähiümbrus valgustada ning varustada
orienteerumist hõlbustavate ning hästi nähtavate/ loetavate siltide ja viitadega.
• Ühiskasutatava ja eraala eraldada selgelt ja arusaadavalt.
• Tagada nii era- kui avalikult kasutatava maa-ala korrashoid, lagunenud või hooldust
vajavate objektide kiire korrastamine.
12. Geodeetilised märgid ja nende kaitsmine
Planeeritaval alal ei asu kaitstavaid geodeetilisi märke.
13. Detailplaneeringu rakendamise nõuded
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee
kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.
Detailplaneeringu elluviimise võimalik järjekord peale planeeringu kehtestamist:
1. maakorralduslikud toimingud krundi jagamiseks ja kinnistupiiride muutmiseks;
2. planeeritud hoonestuse ja taristu ehitusprojektide koostamine ehitusloa taotlemiseks
vajalikus mahus, vajalike kooskõlastuste hankimine projektidele ja ehitusloa taotlemine
koos vastavate riigilõivude tasumisega;
3. planeeritud uushoonestuse, avaliku ala ja krundisiseste tehnorajatiste ehitamine
väljastatud ehitusloa alusel kinnitatud ehitusprojekti järgi;
4. planeeritud teede ja roheala (pos 19) üleandmine kohalikule omavalitsusele peale
asjakohaste kokkulepete sõlmimist ja taristu välja ehitamist;
5. püstitatud uushoonestusele kasutusloa taotlemine.
Elamuala taristu on kavas välja ehitada ühe etapina.
14. Planeeringukohaste ehitiste väljaehitamise kohustus
Käesoleva detailplaneeringu alusel ei ole Pärnu Linnavalitsusel kohustust välja ehitada
detailplaneeringukohaseid rajatisi sealhulgas avalikuks kasutamiseks ettenähtud tee ja
sellega seonduvad rajatised, haljastus, välisvalgustus ning tehnorajatised. Detailplaneeringu
arendaja kohustuseks on ehitada välja detailplaneeringukohased rajatised.
Töö nr 2313 Lk 18 / 19
Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneering
Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
15. Servituutide seadmise vajalikkus, teede avalik kasutus
Käesolev detailplaneering näeb ette järgmiste servituutide seadmise vajaduse:
1. Pos 17 ja 18 krundile parkimisaladele sisse- ja väljasõiduks.
2. Pos 04 ja 14 kruntidele drenaaži tarbeks (täpne drenaaži asukoht, paiknemine vm
lahendus täpsustatakse projektiga).
16. Andmed kasutatud uuringute, allikate ja muu sellise kohta
• Audru valla üldplaneering.
Töö nr 2313 Lk 19 / 19
De
6.92 6.97 11
0
6.64 PE
Hoonestusalade pindala 6.76
Planeeritavad sihtotstarbed ja planeeringu sihtotstarvete vastavus üldplaneeringu juhtfunktsioonile Ehitusõiguse ja põhiliste arhitektuurinõuete tabel Märkused, lisatingimused
Hoonestusala Pindala m² Nooruse tee 3
62401:001:0211 Hoonete Ehitusõiguse märkused*
A
Suurim maa- Suurim maa-
PE
Pos 01 1 022 6.93 Dp sihtotstarve Üp juhtfunktsioon Olemasoleva suurim Krundi 1. Hoonete eskiisid esitada arvamuse andmiseks
0
6.71
11
6.61
Krundi Krundi kasutamise Hoonete suurim alune pealne
De
PE
Pos 02 814 6.9 EP- üksikelamu maa EV - Reserveeritud elamumaa (sh olemasolev elamumaa)
0
katastriüksuse Pos. nr. Suurim lubatud korruselisus lubatud täisehitus Katuse tüüp ja kalle linnaarhitektile.
11
3
De
Pos 03 826 6.76 6.9 HP - haljasala maa EV - Reserveeritud elamumaa (sh olemasolev elamumaa) pindala m² sihtotstarve lubatud arv krundil ehitisealune ehitisealune
7 aadress kõrgus % 2. Viimistlusmaterjalidest on eelistatud piirkonnale
LT - tee ja tänava maa EV - Reserveeritud elamumaa (sh olemasolev elamumaa) pind m² pind m²
Y=520850
A
Pos 04 894 6.78 6.8 6.8
7
6.55
6.7
9
ÄB - kontori- ja büroohoone maa B - Reserveeritud ärimaa (sh olemasolev ärimaa)
m iseloomulikud ja sobivad materjalid (laudis, krohvipind, klaas,
Pos 05 843 5 6.45
6.70 6.4 5.05 ÄK - kaubandus-, toitlustus- ja teenindushoone maa B - Reserveeritud ärimaa (sh olemasolev ärimaa) Tõstamaa mnt 1a 01 1 866 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1 0 300 8,5 17 lame või madal viil 0-15° puhasvuukmüüritis). Keelatud on välisviimistluses kasutada
Pos 06 850 5 X=6475250
Pos 07 856
6.63
ÄV - väikeettevõtluse hoone ja -tootmise hoone maa B - Reserveeritud ärimaa (sh olemasolev ärimaa) Tõstamaa mnt 1a 02 1 664 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1 0 300 8,5 19 lame või madal viil 0-15° tööstuslikku profiilplekki, plastlaudist või muid elukeskkonda
6.64
Pos 08 863 6.47 Tõstamaa mnt 1a 03 1 675 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1 0 300 8,5 18 lame või madal viil 0-15° sobimatuid materjale.
6.50 6.7
6.60
Tõstamaa mnt 1a 04 1 514 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1 0 300 8,5 20 lame või madal viil 0-15° 3. Hoonete suurim lubatud kõrgus arvestada joonisel (vt joonis
Pos 09 869 20 9
AS-3) toodud kõrgusmärgist planeeritava hoonestuse
6.8
Pos 10 876 6.53 6.64 6.7 Tõstamaa mnt 1a 05 1 392 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1 0 300 8,5 22 lame või madal viil 0-15°
5
9
Pos 11 862 6.6
2
L1i0
h5u, Tõstamaa mnt 1a 06 1 401 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1 0 300 8,5 22 lame või madal viil 0-15° võimalikus asukohas (lubatud kõikumine ±0,2 m). Maapinna
6.3 0la
Pos 12 905 6.51 6.54 6.59
t. 6.50
6.37 4
m Tõstamaa mnt 1a 07 1 410 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1 0 300 8,5 22 lame või madal viil 0-15° täpne kõrgus määratakse projekteeritud hoone tegelikus
orien nt
Pos 13 894 6.69
Tõstamaa mnt 1a 08 1 419 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1 0 300 8,5 22 lame või madal viil 0-15° asukohas vältides krundil ja krundi piiridel järske ja
Pos 14 830 6.6
7 Tõstamaa mnt 1a 09 1 428 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1 0 300 8,5 22 lame või madal viil 0-15° ebaloomulikke kõrguste vahesid. Planeeritava maapinna
6.40 6.42
Pos 15 1 174 6.48
kõrguste erinevus naaberkinnistute vahel peab jääma 0,5 m
Tõstamaa mnt 1a 10 1 437 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1 0 300 8,5 21 lame või madal viil 0-15°
6.7
6.40
8
4,0
6.7
Pos 16 4 673 6,70 abs. 6.36 1 piiresse.
Pos 16 905
6.30 6.5
2 Tõstamaa mnt 1a 11 1 489 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1 0 300 8,5 21 lame või madal viil 0-15°
6.37 6.40 6.1 4. Kõik krundile püstitatavad hooned, s.h ajutised hooned ning
Pos 17 4 314
01 21 5 Tõstamaa mnt 1a 12 1 475 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1 0 300 8,5 21 lame või madal viil 0-15°
tn
aiamaa
6.17 6.27 kuni 20 m² ja 60 m² hooned koos väljaulatuvate arhitektuursete
ni
6.23 6.35
6.5 Tõstamaa mnt 1a 13 1 456 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1 0 300 8,5 21 lame või madal viil 0-15°
sta
6.27 6.5 0 ja ehituslike detailidega (va alla 1m laiused hoone räästad ja
Perspek ivne ühendus Nooruse tee 3 Tõstamaa mnt 1a 14 1 373 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1 0 300 8,5 22 lame või madal viil 0-15°
Ka
2
ja Kaera kinnistute teedevõrguga 6.21
6.14
TEEKAITSEVÖÖND
10m ÄÄRMISE SÕIDURAJA varikatused) peavad paiknema määratud hoonestusala piirides.
Tõstamaa mnt 1a 15 2 899 EP - üksikelamu maa 1 põhi- 2 abihoonet põhihoone 2, abihoone 1 0 300 8,5 11 lame või madal viil 0-15°
6.5
5. Hoonete tulepüsivusklass määratakse ehitusprojektiga.
t.
orien VÄLIMISEST SERVAST
9
6.16 6.4
6.2
9
OLEMASOLEV HÜDRANT Tõstamaa mnt 1a 16 1 654 EP - üksikelamu maa 1 põhi-, 1 abihoone põhihoone 2, abihoone 1 0 300 8,5 19 lame või madal viil 0-15°
A
6.22 6.21 7 pp12
11
0P
E
6.04
6.10 5.9
5 A 6.083 Tõstamaa mnt 1a 17 8 161 ÄK, ÄB, ÄV 2 1 maa-alune; 2 maa pealset 0 3000 12,0 37 lame või madal viil 0-15°
0
De
5,
1
6.4 1
6.42
Tõstamaa mnt 1a 18 7 285 ÄK, ÄB, ÄV 2 1 maa-alune; 2 maa pealset 0 2600 12,0 36 lame või madal viil 0-15°
E 6 4.02-3.85 700 bet
11
0P 6 6,40 abs. 4.1
De 6.14 6.06 Tõstamaa mnt 1a 19 6 678 LT - 10-20%; HP - 80-90% 0 0 0 0 0,0 0
4,0
5.96 6.
5.7 24 6.3
1 Tõstamaa mnt 1a 20 339 LT - tee ja tänava maa 0 0 0 0 0,0 0
02 6.06 8 6.4
4,0
4.06 5.53
5.88 5.83 200 asb 6.3
2
Tõstamaa mnt 1a 21 259 LT - tee ja tänava maa 0 0 0 0 0,0 0
5.90 8 6.2
4 .1 9
5.93 5.58 4.05 4.49 48 274 m² 10400
6.2
t. 5.95
orien
6
,0
5.9 *täpsemad arhitektuursed jm tingimused on antud detailplaneeringu seletuskirjas
15
5.75 8
5.90 5.85
6.01
5.86
leppemärgid
t. 4.42
orien
6.3
8
5.95
6.4
9 planeeritava ala piir
5.81 6.4
3
5.83
6,30 abs.
5.88 5.94
El
6.2
7
01 planeeritavad krundipiirid ja pos nr
ek 6.01 6.0
4,0
4
tri
õh hoonestusala
5.86
03 5.99
ul
iin
1-
7
4,0
6.11 20 planeeritava hoonestuse võimalik kontuur
6,
AS kv
6.36
-3 (k 6.4
es
5 kp
in
0
6,10 abs.
maapinna abs. kõrgusmärk hoone kõrguse määramiseks
t. ge 6.5
orien liin
)
5 lubatud kõikumine ± 0,2 m
6.13 6.
6.4 50 planeeritav ehitusjoon
6.11 1
5.91 5.86 6.18
6.0 juurdepääs krundile
6
A
A
orien
6.18 10
5, mitte krundi piirile planeeritava piirde asukoht
t.
6.00 0
6,30 abs.
6 . 4 6.41
6.16 6.5
5 kuja (tuleohutus - 8 m)
4,0
7
04 5.96
6.3
6.5
0 4,6 mõõdud (m)
6
5.95 6.0
4,0
6.07 7 4
6.14 kergliiklustee (jalg- ja jalgrattatee)
6.09
kergliiklejate läbipääs (pargi- või kergliiklustee)
orien
6.20
t.
6.4
6.21 5.88 9
6
6.07
RANNA JA KALDA 6PIIRANGUVÖÖND
6
.55
100m VEEPIIRIST
MV võimalik mänguväljaku asukoht
5.92 .4
6,30 abs. 6.3 9 6.5
2
6.11 6
6.26 5.9
6
P90 võimalik parkimiskohtade arv ja paigutus
parkla puhastusseadme (õli-, liivapüüdur)
4,0
6.19
5.90 05 5.93
6.5
P
võimalik asukoht
4,0
6.05 6
2
6.20 6.18 6.7 likvideeritavad objektid
or 3
ie
6.5
nt
.
6.4 9 planeeritav haljastus/ haljasala
3
6.18 6 5.9
5
juurdepääsu- ja parkla servituudi vajadus
6.17
6.19
6.6 võimalik reoveepumpla hooldusala (ca 12 x 3,5 m)
5.97 6,30 abs. 2
6.7
A
6.14 9 4
6.21 6.6 planeeritav sademevee kraav ja voolusuund
6.6
8
7,
6.30 8
4,0
6.23 6.5 A9
06 6.1
0 6,
1 sademevee voolusuund (parklates)
4,0
DN
50 5
planeeritavad sademevee kraavi orient. kõrgused
DN
15 ~ 3.89
nt
6.20 0 6.5
ie
7
or
6.19 6.22 6.7
6
planeeritav nõva
6.6
6.25 6.5 8 planeeritav veetrass tarbimiskohal
4
6.19 6.28 DN50
planeeritav ÜVK veetrass ja peatorustiku läbimõõt
6.2
maakraani võimalik asukoht
1
6.11 6.22 6.6
2
6,30 abs. 6.22 6.7
DN150
planeeritav ÜVK reoveekanalisatsiooni trass ja peatorustiku läbimõõt
2 5.80
6.29
6.14 6.6 2.49 isevoolse reoveekanalisatsiooni orient. kõrgused
4,0
6.5 7
planeeritav ÜVK reoveekanalisatsiooni survetrass ja torustiku läbimõõt
07 6.1
0 DN150
planeeritav reoveekanalisatsiooni trass tarbimiskohal
4,0
6.12 6.16 4
6.29 6.
6.29 6.5 47 planeeritav sidetrass
6.07 0
6.6
6.09 5 planeeritav drenaaž
6.15
asendusrajatisena ümber tõstetavad sidekaablid
A
Li
5
6.5
6.5
6.10 hu
6.09 6.3 8 (uue kaabli asukoht näidatakse projektiga)
9 la
6.0 m planeeritav alajaam
or 1 nt 6.3 Nähtavuskolmnurk
ie
nt
.
6,30 abs. 6.01
6.5 7 planeeritav liitumiskilp
6.12 6.31 0 planeeritav keskpingekaabel
6.02 6.5
8 planeeritav madalpingekaabel
4,0
or
ie
nt
.
6.08
08 6.09
6.2
6.5
0
PLANEERINGU PÕHIJOONIS
4,0
6.11 7
6.0 6.3
,0
6
4 8
A
15
5.98 5.86
A
0
4,
Kaera
6.13
6.4
15904:003:0161 6.14
5
6.08 6.5
0
6.3
6.06 6.1 9
6 5.86 7
6,30 abs. 6.03 5.9
1
6.03 5.87
5.91
,2
3.08
28
4,0
09
.
nt
ie
5.88 6.3
or
4
4,0
6.11 5.74 6.4
5.92 5 A 0
5.87 6.3 6.2
5.81 4
nt
6.04 6.1
ie
1 6.3
or
5.94 11 1
6.05 5.7 3,
5.54 4 9
5.91 5.86 6.09 5.85
6
6
6 5.63
5.8 5.88 El
ek
or 5.89 tri õhuliini mast M52
õh
4. 9 ie 6,20 abs.
6.2
or 5 5 nt ul
ie
5.8 . iin
5
nt 6.07 5.82 6.3
. 1-
20 5.6 8
kv 2
(k 6.2
4,0
es 8
AS
5.91
10 kp 5.83 6.0
-5
in 9
0
5.92 ge 5.7 A
5.80 liin
4,0
) 9
7
5.8 5.79 5.71 5.80
6 5.76 6.2
5.1 5.82 5.55 5.48 6
7 5.58
5.7
or
ie
5.98
kra
av 5.69
5.59 5.44
5.56 MV 5.68
5.88
5.83 6.2
1
6.3
2
nt
. 5.65 6.0
5.66 2
5.66 5.5
5.49 8
5.72
6 5.87 5.64
5.7 5.63
5.0
7
5.6
9
11 MV 5.32
5.84
5.83
6.2
8
6.2
2
4,0
5.59 5.67 6.1
Juurdepääs 5.74 7 Li
5.76 Karja kinnistule 5.84 5.9
5.69 9 hu
5.73 5.66 5.5
9 la
5.61 5.72 5.70 m
1 5.57 or
ie nt
5.6 nt
. 5.66 6.2
6 6,00 abs. 15
0
1
5.0 DN
5.72
5.65
6 6.2
5.66 7 5.58 5.67 4
5.6 5.63
5.56
5.80 6.2
4,0 5.34 1
olemasolev Ulvi:(P-Jaagupi) alajaam
5
5.62
5.73 5.68
12 5,0
3.45
5.79
5.82
5.88
6
6.05
5.94
5.60
5.64
5.5
3
6.1
5.9 2
7
5.5 5.83
5.70 5.76 5.80 5.77
5.70 7 4,0
5.77 4.8 3.49 A
5.77 R 10,000
.
.69 5.74
nt
P 5.82
ie
5 5.63
or
~ 4.03 5.78 5.80 5.60
Reoveepumpla 6.15
5.59 5.80 6.1
5.81 kaitsevöönd 10 m 5.84 8
5.62 5.69 2.49 5.87
1 5,90 abs.
5.6 5.75 Reoveepumpla
5.88 6.2
4
5.9
7 6.2
5
El
5.84 5.0 5.76
nt
. 5.81 ek
tri
0
5.8
5.64 ie õh
or
3
7 ul 6.12
6.0
5.5 5.55 iin
RANNA JA KALDA PIIRANGUVÖÖND
13 5.64 Tõstamaa mnt 1a 5.91
4
5.97 1-
0
v
PLANEERITAV HÜDRANT 5.63 5.78
8,
aa 5.53 15904:003:0767 20
100m VEEPIIRIST kr AS kv 6.2
1
(k
5,5
-3 4
7,
5.95 4,0 5 es
kp
6 5.80 in 5.89 TEEKAITSEVÖÖND
5.7 5.80 ge 6.3
4,0 liin 1 20m ÄÄRMISE SÕIDURAJA
4,0
5.91 )
9 6.2 VÄLIMISEST SERVAST
5.92 5.0 5.76 ~ 3.90 5.84 3
,2
5.73
28
5.9 5.69 6.13
4 or
ie 5.84
5.0 4 nt 5.76
5.7
. 5.88
5.8 4
8 5.88 5.74 6.23
5.65 5.67 6.08 6.2
MAAPARANDUSSÜSTEEMI MAA-ALA
6112200010090001
"VESKI"
5.80 5.76
14 4,0
5,90 abs.
5.60
5.56
5.68 ~ 3.97
5.83
5.92
5.93
6.19 6.3
8
8
5 .12 5.74 6.2
sk
or 4,0 3.85 5.70
5.67 5.68 8 (ke
5.66 ie or 0kv
8 ie 6.22 1-2
5.56 6.34 stutel olevad olemasolevad sidekaablid
nt
5.6 .
5.55
5.64 nt
. Kinni huli
in
~ 3.85 kantakse krun delt välja asenkdusra
6.3
senaEle. ktriõS-35
ja 6.30
5.79 5.57 A
5.71 5.83 5.81 5.86 6.08 9 ill
RANNA JA KALDA EHITUSKEELUVÖÖND 5.62
50m VEEPIIRIST
5.78 19 NB! juurdepääs on ka ümberkeeramise koht
ja ei või olla tupiku lõpust kaugemal kui 50 m or
ien
t
18 6.0
6.36
6.4
A
3 0
12
5.73
5,90 abs. 5.56 5.71
6,10 abs.
,0
5.7
6,0
5.63 5.86 5.64 8 6.17 kil
6.4
5.6 5.50 l
6
8 5.86 5.72 5.85 5.58
5.67 5.65 5.70 6.0
6.3
7
4,0
4
6.17
X=6474950 5.64 5.82 5.56 5.7
5.6 9
9 4,0 3,5
6.0
5.55
15 5.73
12,
5.77
6.1 8 ~ 3.785.53 6.04
0
4 5.64 5,90 abs. 5.47 5.86
6.2 5.58 5.71 5.73 6.12
6.1 3 6
100 150 5.53 5.81
5.84 6.5
9 5.74 DN DN 0
5.76 DN
150
6.0 5.59 5.63 5.44 5.91
6.28
6 5.55 5.70
5.59 5.53 5.66 5.92 6.31
5.7 5.69 or
1 6.11
4.9
5.9 5.64 5.65 ie 6.30
5.4
5.67 nt
1
3 .
5.5
2
or 5.76 6.13
6.25
ie
9
24
5.9 nt
.
,0
6 5.73
1
5.89
6.3
6. 5.75 5.91 6,10 abs. "101"
5.9 01 5.80 5.77
kra
5 5.65 5.63 5.66
5,80 abs. P 5.80 6.07 6.36
av
No 5.66
4.25 5.79
5.82
5.8
0 oru 5.6 5.67
se 2 5.46 t 5.86 8.17 6.13 6.4
4
ien
6
tee 5.8 5.61
5.70 or 5.59 5.68 4,0 or 5.60
32
5.97
5.5
ie
8 nt aiamaa
16 5.83 5.95
5.1
,7
.
5
6 .2 9
5.5
5.8 5.68 5.65
7
17
2
6
5. P78 6.01
6.34
5.8 94 5.9 5.57
5.58 5.84 6.18
7 2 5.82 4
.
6.3
nt
5.9 5.81
5.5
ie
0
5,0
1 kil 5.46 5.87 6.5
or
16
5.67 5.75
4
5.7
l 5.56 5.66
,7
A 5.80
7
5
5.67 5.62
5.15-5.09 300 pvc 5 .21 9 5.76 6.3
8
5. .31 5.38 5.5 6.00 5.88 l
5.7 73 kill 5.8 5.79
5.88 kil 2
8 5.66 5.60 5.81 1
8 or 5.76 .31 6.3
5.7 5.89 ie 6
5. 7
6,2
) 5.58 5.16 nt
. 6
6.3
5.9 6.00
5.7 81 liin ,0
2
5.39 ge
110 PPVC
5.82 kivi 12 A 5,0
bet
7
5 pin
1 5.83
sk 5.48 4,0 6 10
13.
5.6
5.58 v(k
e 5.82 5.5
7 6.4
6
6 aiamaa 2
61
5.36
0k 5.0 5.8
3 5.91 kill
6.3
kat
5.37 2
1- 5.45 110 PPVC
av 3
6.3
2
5.6
3
liin kra
us
4 5.97 5.86
8,0
4 5.47 u 35 in) 5.8 2
5.53 iõh AS
-
eli
1
6.2
5.9
5. l 7
5.6 58 ktr ing 5.42 nt .77 kil 6.2
2HE
2
e 5 5.90
5.49 El
e p ori 4 5.94
ge 5.8 5.75
5 . 95 . 9 3
5.5 3 õr 5.61 4.84 5.99 6.2
9
4
4 ~ 3.70 v(k 5.36 2
ivi
tk ivi
5.9
5.2 0k 1
3
be
-1
1 or
be tk 6.3
7
1 ie 2
5 3 be 5.86 6.3
5.8
nt
6.0
t ki
3 0 5.34 5.66 5.83
5.0 in -7 . i
5.9
uli kiv
ga
4
3.03 AS
9 Hraaz 5.99 9
H az
vi 5 . 9 2
iõh et 5.9 6.3
5.9
2
kv
0
200 pp B
ra
r 3
4.98 5.46 t 5 1
b 2 4
5.7
ga 5.6
6
ek 3 2
us
Märkused (vt ka seletuskiri) kat
5.95
El Muinsuskaitseala või kinnismäles se
6.2
l
kil
9
7 58 3
3.1 6.3
4
5.56 14. 2HE
4.7 9
5.1
5.4 kaitsevöönd 1
5.95 6.1
9
6
1
6.2
7
1
1. Täpne hoonete, juurdepääsude ja parkimiskohtade arv ning paigutus, haljastuse lahendus ja tehnovõrkude asukohad
2.9
3.03 2.98 5.5 5.61 Audru kirikuaia piirdemüür Maakraan Dn100 MK-18-3 A
K P82
kil
7 5.71 5.74 0
6.3
l
5 Maapind: 6.03m/Spindel: 6.00m
antakse hoonete projektidega. 2.38 2.6 5.5.55 5.39 Tõstamaa mnt 3 5.78
2
ga
2 6
av
2.2
15904:003:0680 Toru: 4.18m 6.3
Haaz
6 l
kil
kra
2. Planeeritud hoonestuse kontuur illustreerib ehitisealuse pinna võimalikku paigutumist hoonestusalal. Hoonete tegelik 5.5
r
1
2.9
0
5.9
5.9
7
2.8
E 5 8
10 P 5.89 6.3
kõ
asukoht ja paigutus lahendatakse projekteerimise käigus vastavalt ehitusõigusele ja arhitektuursetele tingimustele. 5.83 5 . 7N150
2
3.8
5.97
2
De1
5
1.88 5.85
rva
2
0
7,5
13.07.2022 5.60 DN
10 D
0
3. Parkimiskohtade arvsuurust rakendatakse maksimaalse täisehituse puhul. Vajalik reaalne parkimiskohtade arv tuleb arvutada 5.1 6.3 9
lho
6.2
4 .7 6
4.0 8
2 E t
kil
10 P n
3.8
1
A De1
on
l
am
5.99
igakordselt eraldi hoonete projekteerimise käigus reaalse suletud brutopinna alusel ning lähtudes kasutajate arvust. vpa 5.88 6.2
2
e
Ur
5.47 a
us
4. Kõik krundile püstitatavad hooned, s.h ajutised hooned ning kuni 20 m² ja 60 m² hooned koos väljaulatuvate arhitektuursete 5.5
tam
ori
3.09
te
s
2.6
8
en
oja
ja ehituslike detailidega peavad paiknema määratud hoonestusala piirides ning arvestatakse lubatud hoonete arvu ja 5.8
5
Tõ 6.20
8
t
5.5 57
H olemasolev veevõrgu
9
5.79
5. .57
3.72
ehitisealuse pinna sisse. 5.28 5.4 E .12
5
2 6 liitumispunkt
6 5.85
5.83 1 3 4 5
5.2 4.52 Maakraan Dn32 MK-18-1 6.2 olemasolev olmekanalisatsiooni
5.9 .93
1
9 6.3
5
110 PVC
5
Maapind: 5.85m/Spindel: 5.80m 5.81 5.79
2 1 liitumiskaev
Litsentsid 316 MA, 313 MA-k
OÜ PÄRNU MAAMÕÕDUTEENISTUS EMTAK 71122
Nooruse tee 2a
s
Toru: 4.22m 6.3
8
62401:001:0020
k atu 8 Nähtavuskolmnurk
12 .98 6.2 Paisu park
Kaevu tn 10 Pärnu 80037 Tel 4471803
[email protected] Registrikood 10154052 MTR: EG10154052-0001 2HE 62401:001:0278
De
Tõstamaa mnt 1 E 1
0P 6.2 Maakraan Dn100 MK-18-4
11
15904:003:0631 11
De
0
Nooruse tee 4
PE
62401:001:1241 5.78 5.75 4 6.2 Maapind: 6.03m/Spindel: 6.00m
6.1
Tellija: Birgitta Liller 3
6
0 Toru: 4.18m
6.2
5.9 0
5.9
,1 5.83
3
14 2
6.1
6.2 6.10
7
Aadress: Pärnu maakond, Pärnu linn, Audru alevik, Tõstamaa mnt 1a Kinnistutel olevad olemasolevad sidekaablid kil
l
6.1
5 1 3.39
kantakse krun delt välja asendusraja sena. 6.35 7
2 3.39
1 A 6.0 3 3.47
kill
Joonis: Maa-ala ja tehnovõrkude plaan Uus juurdepääs Tõstamaa mnt 1 maaüksusele 2 7
5.9 7 05,0
4 3.39
5.9 1
kill
Y=521100
M 1:500
Vastutav spetsialist P. Kangur Mõõtkava 1:500 TEEKAITSEVÖÖND 5.71
.04
Maamõõtja A. Koppel Lehti 1 Leht 1
10m ÄÄRMISE SÕIDURAJA
VÄLIMISEST SERVAST
6
9
OLEMASOLEV HÜDRANT
TÕSTAMAA MNT 1A KINNISTU DETAILPLANEERING jaanuar 2026
töö nr: 2316
5.9 X=6474850
Audru alevik, Pärnu linn
PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA AS-3
3
Töö nr: TM-317/23 Välitöö: 17.10-30.10.2023 kaabli ehitus lähtuvalt sidekaevust nr F07M8 19101 Audru-Tõstamaa-Nurmsi tee T1
62401:001:1080
5.9 Koostamise korraldaja: Pärnu Linnavalitsus
Huvitatud isik: Birgitta Tordling Liller
Fail: Audru_Tõstamaa 1a_TM-317-23.dgn Plaan koostatud: 02.11.2023 Koostaja: OÜ Linnak OÜ LINNAK Piiri tn 14a, 80036, Pärnu linn telefon: +372 52 75 815 e-post:
[email protected]
GSPublisherVersion 0.16.100.72
Pärnu Linnavalitsus Teie 30.01.2026 nr 8-4/935/-14
[email protected]
Suur-Sepa tn 16 Meie 16.03.2026 nr 7.2-2/26/3363-7
80098, Pärnu, Pärnu maakond
Tõstamaa mnt 1a kinnistu detailplaneeringu
kooskõlastamata jätmine
Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Pärnu linna Audru aleviku Tõstamaa mnt 1a kinnistu
detailplaneeringu (katastritunnus 15904:003:0767, edaspidi planeering). Planeeringuga
moodustatakse planeeringualale 16 väikeelamumaa krunti ja antakse neile ehitusõigus ühe elamu
ja abihoonete ehitamiseks; lisaks moodustatakse 2 ärimaa kinnistut, millest kummalegi saab
ehitada kaks kontori-, büroo-, väikeettevõtlus- või kaubandushoonet.
Väljastasime seisukohad planeeringu koostamiseks 28.03.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/3363-2
(edaspidi seisukohad).
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) jätame planeeringu
kooskõlastamata järgmistel põhjustel.
1. Planeeringuga likvideeritakse planeeringuala lõunanurgas asuv riigitee nr 19101 ristmik,
kust on tagatud juurdepääs planeeringuala naaberkinnistule Tõstamaa mnt 1 ning
planeeringu joonisele (Lisa 2) on kantud uue riigitee ristmiku asukoht, mis asub väljaspool
planeeringuala. Hetkel käsitletakse planeeirngus Tõstamaa mnt 1 kinnistu juurdepääsu
planeeringu seletuskirjas p 7 „Liiklus, parkimine“ järgmiselt: Tõstamaa mnt 1 kinnistule
on olemasolev juurdepääs läbi Tõstamaa mnt 1a kinnistu. Detailplaneering näeb ette uue
juurdepääsu Tõstamaa maanteelt. Juurdepääs lahendada vastavalt Transpordiameti
nõuetele.
Soovitame laiendada planeeringuala piire ning lisada Tõstamaa mnt 1 kinnistu uus riigitee
ristmik planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmiku väljaehitamise
kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses.
Planeeringu materjalidest peab olema selgelt ning üheselt arusaadav, kelle kohtustus (sh
rahaline) on planeeringuga kavandatava lahenduse realiseerumisel planeeirnguala
naaberkinnistu ainsa juurdepääsu likvideerimise korral Tõstamaa mnt 1 kinnistule uue
riigitee ristmiku rajamine.
Tõstamaa mnt 1 kinnistu uus riigitee ristmik peab olema nõuete kohaselt välja ehitatud ja
meile üle antud enne, kui likvideeritakse riigitee nr 19101 olemasolev ristmik.
Tõstamaa mnt 1 kinnistule uue ristmiku rajamine eeldab meie käest
[email protected] ristmiku ehitamise nõuete taotlemist, kusjuures nõuded peab
taotlema ristmiku asukohas asuva kinnistu omanik või tema volitatud esindaja. Nõuete
alusel tuleb koostada ristmiku ehitamise projekt.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
2. Planeeriguga on kavandatud täiendav juurdepääs riigitee nr 19105 ca km 1,392, kust
saavad juurdepääsu planeeringuga kavandatavad kinnistud POS 17 ja 18.
Palume kavandada antud ristmikust põhja poole riigiteele nr 19105 ülekäigurada, mis
ühendaks planeeirnguala teisel pool riigiteed asuva kergliiklusteega. Ülekäigukoht peaks
asuma planeeirnguga kavandatava ristmiku ning Lihula mnt 1f kinnistu ristmiku vahelisel
alal nii, et see ei lõikuks kummagi ristmiku pöördkõveratega.
Planeeringu joonisele kanda peale ka kavandatava ristmiku nähtavuskolmnurgad vastavalt
meie seisukohtade p 7.
3. Planeeringu joonisele tuleb kanda kõigi planeeringuga kavandatavate riigitee ristmike
nähtavuskolmnurgad.
4. Planeeringu joonisel (Lisa 2) on kaks leppemärki, mis puuduvad leppemärkide loetelust
(Joonis 1).
Joonis 1. Väljavõte planeeringu joonisest (Lsia 2), tumehall ja punane kriipsjoon planeeirnguala
servades piki riigiteid, samasugune hall kriipsjoon ka teisel pool riigiteid
5. Jalgtee riigitee nr 19101 ääres planeerida ühtse normide kohase kaugusega riigiteest (hetkel
tuleb ühes lõigus vaheltult riigitee äärde).
6. Planeeringuga ei ole lahendatud Nooruse tee poolne jalgtee ühendus ja antud ristmiku
piirkonnas ohutu riigitee teeületus.
7. Planeeringu asendiplaanile ei ole kantud POS 21 äärde planeeritud sademeveekraavi.
Planeeringuga tuleks lahendada kogu riigitee 19105 äärne kraavitus planeeringuala
ulatuses, et külgnevate kinnistute vesi pääseks sadeveekraavi.
2 (3)
8. Planeeringuga nähakse ette sademevee immutamine haljasalale, kuid planeeringuga tuleks
lahendada riigitee nr 19101 ja planeeringuala vaheline sadamevee kogumine ning
ärajuhtimine kas kraavitusega või drenaaziga. Kui seda ei lahendata võib tekkida olukord,
kus riigitee ääres laiutab veeväli.
9. Võimalusel kavandada planeeringuala teenindavad riigiteega paralleelselt kuglevad
tehnovõrgud riigitee nr 19101 ääres planeeirngualale, mitte riigitee alustele maaüksustele,
sest riigitee alune maa on mõeldud eelkõige riigitee rajatise teenindamiseks. Tehnovõrkude
kavandamisel riigitee äärde lähtuda meie juhendist Nõuded tehnovõrkude teemaale
paigaldamise kavandamisel (vt seisukohtade p 8). Kanda planeeirngu joonisele riigitee
kaitsevööndisse ning riigitee alustele maaüksustele kavandatavate tehnovõrkude kaugused
riigitee katte servast.
Muuhulgas juhime tähelepanu, et planeeringuala lõunaservas asub 19101 Audru-Tõstamaa-
Nurmsi tee T1 kinnistu (katastritunnus 62401:001:1080, transpordimaa 100%, omandi ulatus
selgitamisel), mille osas on olemas 03.03.2026 taristuministri käskkiri nr 89, mille alusel jäetakse
maa riigi omandisse, viimase toiminguna on jäänud maa kinnistusse kandmine, mille kohta
esitasime 10.03.2026 kinnistusametile kandeavalduse, mille täitmiseks on 3 kuud.
Planeeirngu kooskõlastamisel käsitlesime nimetatud kinnistut riigitee aluse maaüksusena.
Täiendavalt oleme esitanud päringu katastrile ka planeeirnguala ning riigitee nr 19105 Audru tee
(katastritunnus 15904:003:0413) piiride ülekatte korrigeerimiseks.
Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale
korrigeerimist meile uuesti kooskõlastamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tuuli Tsahkna
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisad:
1. 2313 Tõstamaa mnt 1a DP SK 2026-01
2. 2313 Tõstamaa mnt 1a DP_AS-3 PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA_2026-01-30
Tuuli Tsahkna
58073001,
[email protected]
3 (3)