dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Transpordiamet
KäskkiriAvalik

Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi kinnitamine

Transpordiamet · 16. märts 2026
Viit
1.1-1/26/46
Registreeritud
16. märts 2026
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1 Üldjuhtimine
Sari
1.1-1 Peadirektori üldkäskkirjad
Toimik
1.1-1/2026
Vastutaja
Taavi Tõnts (Users, Teehoiuteenistus, Arendamise osakond, Ehituse üksus)

Failid

  • 📎1.1-12646 16.03.2026 Käskkiri.asice1961 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 16.03.2026 nr 1.1-1/26/46 Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi kinnitamine Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 6 punktide 1 ja 5 alusel: 1. Kinnitan juhendi KT_025_J21_r3 „Elastsete teekatendite projekteerimine“ (lisatud). 2. Tunnistan kehtetuks Transpordiameti peadirektori 13.10.2025 käskkirja nr 1.1-1/25/115 „Elastsete katendite projekteerimise juhendi ja elastsete katendite arvutamise programmi kinnitamine“ punkti 1. 3. Tunnistan kehtetuks Transpordiameti 26.06.2022 teenuse dokumendi nr 1.1-7/22/113 „Kergliiklustaristu kavandamise juhend“. 4. Tunnistan kehtetuks Transpordiameti peadirektori 05.11.2024 käskkirja nr 1.1-1/24/154 „Bussipeatuste valiku, paigutuse ja kujundamise juhendi kinnitamine“. Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide esitamisega Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Priit Sauk peadirektor Juhend Elastsete teekatendite projekteerimine TRANSPORDIAMET 2026 ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja KT_025_J21_r3 2/36 1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp SISUKORD 1 ÜLDSÄTTED ..............................................................................................................................3 1.1 Eesmärk ................................................................................................................................3 1.2 Käsitlusala ............................................................................................................................3 1.3 Juhendi sihtrühm ..................................................................................................................3 2 MÕISTED JA LÜHENDID .........................................................................................................3 3 OSAPOOLED JA VASTUTUS ...................................................................................................4 4 SEOTUD DOKUMENDID..........................................................................................................4 4.1 Õigusaktid ............................................................................................................................4 4.2 Seotud juhendid ja muud dokumendid .................................................................................4 5 ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE ............................................................5 5.1 Üldist ....................................................................................................................................5 5.2 Katendi projekti lähteülesanne .............................................................................................6 5.3 Teekatend .............................................................................................................................6 5.4 Katendi tüübid ja katte põhiliigid .........................................................................................7 5.5 Ehitusmaterjalid ja pinnased ................................................................................................7 5.6 Tugevustegur ........................................................................................................................7 5.7 Kasutusaeg ...........................................................................................................................8 5.8 Normkoormus.......................................................................................................................8 5.9 Koormussagedus ................................................................................................................10 5.10 Katendi konstrueerimine ....................................................................................................12 5.11 Üldiselt katendi tugevuse ja külmakindluse arvutusest......................................................14 5.12 Katendi tugevusarvutus ......................................................................................................16 5.13 Katendi arvutamine külmakindlusele .................................................................................22 5.14 Katendi projekt ...................................................................................................................24 6 LISAD ........................................................................................................................................25 6.1 Lisa A. Pinnaste tugevuskarakteristikud ............................................................................25 6.2 Lisa B. Materjalide tugevuskarakteristikud .......................................................................30 6.3 Lisa C. Niiskustundlike aluspinnaste määratlused .............................................................33 6.4 Lisa D. Kulumiskihi orienteeruvad eluead .........................................................................34 6.5 Lisa E. Kataloogilahendused ..............................................................................................34 6.6 LISA F. Nõuded AC surf 160/220 asfaltsegule .................................................................36 ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja KT_025_J21_r3 3/36 1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp 1 ÜLDSÄTTED 1.1 Eesmärk Juhendiga kehtestatakse detailsemad elastsete teekatendite projekteerimise nõuded lisaks Kliimaministeeriumi määrusega nr 71 17.11.2023. a kehtestatud üldnõuetele. Juhend ja arvutusprogramm baseeruvad TalTech 2016. a teadustööle1. 1.2 Käsitlusala Juhend on aluseks riigimaanteede elastsete teekatendite projekteerimiseks va. staatika- ja dünaamikaalad. Esitatud põhimõtteid tuleb rakendada nii uute teede kavandamisel kui ka olemasolevate teede rekonstrueerimisel. 1.3 Juhendi sihtrühm Juhend on mõeldud kasutamiseks teede projekteerimise projektijuhtidele ning riigimaanteede projekteerijatele jt. Seda võivad kasutada ka teised teeomanikud. 2 MÕISTED JA LÜHENDID  Alus – katendi ühe- või mitmekihiline osa, mis asub katte ja muldkeha vahel (v.a dreenkiht).  Aluspinnas – looduslik pinnas või kivim, millele on rajatud muldkeha või selle puudumisel katend.  Dünaamika ala – šikaanid, väikese raadiusega ringristmikud jms kus raskeveokid võivad ühele küljele kalduda (põiksuunaline dünaamika ala ehk asümmeetriline koormus).  Elastne katend – katend millel esineb elastne deformatsioon.  Elastsusmoodul – suurus, mis iseloomustab materjali elastsust: pinge ja sellele vastava elastse deformatsiooni suhe.  Kandevkiht – asfaltkatte alumine kiht, mis paikneb kulumiskihi või siduvkihi ja aluse vahel.  Kandevõime – konstruktsiooni või selle osa elastsusmoodul.  KAP – elastsete katendite arvutamise programm.  Kasutuspiirseisund – seisund, millele vastavate tingimuste ületamisel konstruktsiooni või konstruktsioonielemendi normaalseks kasutamiseks kehtestatud nõuded ei ole enam täidetud.  Kate – katendi ühe- või mitmekihiline ülaosa, mis paikneb alusel ja võtab vahetult vastu transpordivahenditelt tuleva koormuse.  Katend – mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja jaotab selle allpool asetsevale muldkehale või aluspinnasele.  Katendikiht – katendi struktuuriline element, mis on valmistatud ühest materjalist (segust) ning mida võib paigaldada ühe või mitme kihina.  KKEJ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhend.  Koormussagedus (Q) – katendi kasutusea enamkoormatud sõiduraja summaarne normtelgede arv (ESAL) taandatuna 15.ndale aastale.  Kulumiskiht – asfaltkatte pealmine kiht, mis on liiklusega otse kontaktis.  Külmakerkeline pinnas – külma ja kapillaartõusu tõttu veega küllastuv pinnas, mille maht veesisalduse suurenemise tõttu külmudes oluliselt suureneb ja mis sulades kaotab vajaliku kandevõime. 1 https://transpordiamet.ee/media/3173/download ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja KT_025_J21_r3 4/36 1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp  Külmakindlus – materjali omadus veega immutatult taluda paljukordset vahelduvat külmu- mist ja ülessulamist.  Külmumissügavus – sügavus, milleni pinnas talvel külmub.  Liiklussagedus (AKÖL) – arvestusaastale prognoositud aasta keskmine ööpäevane sõidukite arv, mis läbib kogu tee ristlõiget.  Staatika ala – Ühissõidukite peatused, ristmiku ja raudteeülesõidukohad. Eeldatava koormussagedusega üle 500 normtelje ööpäevas. Staatilise koormuse esinemisalaks loetakse raudteeülesõidul 100 meetrit raudtee telgjoonest ja samatasandilisel ristmikul ristmiku tsentrist kõigis suundades kogu ristlõike ulatuses. Staatika alaks loetakse ka kiirused alla 40 km/h kui AR>10%.  TRAM – Transpordiamet. 3 OSAPOOLED JA VASTUTUS Osapool (ametinimetus või asutus või isik) Vastutus protsessi raames Töövõtja (Projekteerija ja/või Ehitaja) Projekteerija teeb juhendi alusel projektlahenduse. TRAM teehoiuteenistuse arendamise osakond Projekteerija poolt tehtud projektlahenduse ülevaatamine ning vajadusel täpsustamine. 4 SEOTUD DOKUMENDID 4.1 Õigusaktid  Tee projekteerimise normid  Tee ehitamise kvaliteedi nõuded 4.2 Seotud juhendid ja muud dokumendid  Liiklusuuringu juhend ja baasprognoos  Geosünteedid juhend ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja KT_025_J21_r3 5/36 1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp 5 ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE 5.1 Üldist 5.1.1 Katendiarvutusi teostades tuleb teada liiklussagedust ja sellele vastavat sõidutee funktsiooni Tabel 1 alusel. Tabel 1. Sõidutee funktsiooni ja AKÖL (orienteeruv) seos. Sõidutee funktsioon Füüsiline perspektiivne liiklussagedus AKÖL Tee klass 2+2 põhimaantee üle 14500 I 2+1 põhimaantee 6000-14500 II 1+1 põhimaantee 3000-6000 III 1+1 tugimaantee 500-3000 IV Kõrvalmaantee 50-500 V Muud teed Kuni 50 VI Märkus: Tabel 1, 2 ja 6 tuleb järgida ühe tervikuna. 5.1.2 Tugevuskriteeriumina on kasutatud võrdlust tegelike tugevuslike suuruste (pinged, elastne vajum) kõrvutamist vastavate lubatavate suurustega: M ≤ M lub / Ktt (5.1) Evaj * Ktt ≤ Eüld (5.2) M – tegelikud pinged, Mlub – eelmistele vastav lubatav suurus; Evaj – teekatendi (katend) vajalik elastsusmoodul (edaspidi vajalik E – moodul või Evaj); Eüld – teekatendi üldine elastsusmoodul (edaspidi üldine E – moodul), Ktt – tugevustegur; 1) Ktt<1 tugevusteguri korral on lõplik Evaj väheneb esialgse Evaj võrreldes mis arvutatakse logaritmvalemi abil (valem 5.5). 2) katendikihtide numeratsioon on vaikimisi – ülalt alla; 3) valemid kehtivad ainult selgitustes toodud liikmete dimensioonide korral; 4) vaikimisi on dünaamilisuse teguriks Kd = 1,3 (sõltub kiirusest - 1,3 vastab maanteekiirustele); 5) kui on vaja kasutada Poisson tegureid, siis on need järgmised: a. muldkeha pinnastel μ = 0,35; b. aluse materjalidel μ = 0,25; c. Eüld arvutamisel μ = 0,3. 5.1.3 Katendid arvutatakse ainult dünaamilisele koormusele. Staatilise ja dünaamilise koormuse esinemisalal võib kasutusele võtta näiteks: 1) projekteerida katte kaks ülemist kihti jäigemad, kasutades selleks näiteks vastavaid lisandeid; 2) kandevkihi alla näha ette kandevkihiga identne kiht (aluse ülaosa asendatakse asfaltseguga), mille paksust võib tehnoloogilistel kaalutlustel muuta; 3) Kasutada aluses stabiliseeritud kihti jne; 4) Ekstreemematel juhtudel kaaluda betoonkatendi kasutamist; 5) Kokkuleppel tellijaga võib projekteerija pakkuda omapoolse lahenduse; ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja KT_025_J21_r3 6/36 1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp 5.1.4 Kui katendi projekteerimisel ilmneb olukordi, mida pole Juhendis käsitletud (nt staatika ja dünaamika alad), siis peab projekteerija pakkuma tellijale kooskõlastamiseks omapoolsed lahendused. Nende loetelu ja põhjendused tuleb esitada katendi projekti seletuskirjas; 5.1.5 Juhendi järgi projekteeritud ja ehitatud katendi tugevus ja külmakindlus on tagatud pinnaste ning ehitusmaterjalide normtihenduse ja teemaal korrastatud vete äravoolu korral; 5.1.6 Üldjuhul peavad elastsusmoodulid alt ülesse kasvama Eüld arvutamisel. Põhjendatud juhul võib nõrgemat kihti projekteerida tugevamale kihile KAP veebirakenduses (nt. geokärgede arvutuse korral või rekonstrueerimise puhul kui aluspinnaks jääb tugevam kiht). 5.1.7 Kahe järjestikuse kihi elastsusmoodulite jagatis ei tohi olla üle 6 juhul kui Evaj > 180 MPa. 5.1.8 Juhul kui teekonstruktsioonis on 2 või enam võrdtugevat (võrdne elastsusmoodul) asfaldikihti siis KAP arvutuses arvutatakse neid ühe kihina ja lisatakse vastav märkus arvutuslehele (nt „AC surf ja AC bin 4+5 cm“). 5.2 Katendi projekti lähteülesanne 5.2.1 Katendi projekti lähteülesanne sisaldab: 1) tee ja rajatise nimetust, algus- ning lõpp-punkti; 2) riigiteede puhul tee funktsiooni; 3) katendi tüüpi või nõuet selle määramiseks; 4) katendi eeldatavat kasutusaega (sõltuvalt katte liigist ja ehituse etapiviisilisusest); 5) nõuet liiklusloenduse korraldamiseks ja liiklusvoo grupilise kooseisu määramiseks; 6) nõuet ennustusliku koormussageduse määramiseks; 7) vajadusel katendi etapiviisilist ehitamist; 8) nõuet varem (sh ka PMSi raames) tehtud uuringute kirjeldamiseks ja hinnangut antud projektis nende kasutamise võimalikkusest; 9) nõuet oleva katendi ülevaatuseks ja seisukorra kirjeldamiseks; 10) aruannet oleva katendi ehitusaasta, remontide, varem projekteeritud katendi koormussageduse, Evaj, ja Eüld kohta; 11) nõuet teemaal vete äravoolu korrastamiseks; 12) kui tehnilises kirjelduses ei ole mulde projekteerimist eraldi aruandena nõutud siis tuleb projekteerida lahendus katendi projekti koosseisus või põhjendada selle tehnilist mittevajalikkust; 5.2.2 Sõltuvalt konkreetse tee ja rajatise iseärasustest võib tellija seda loetelu täiendada või ahendada. 5.3 Teekatend 5.3.1 Katendid liigitatakse elastseteks ja jäikadeks. Jäikade katenditega on tegemist siis, kui mõni kihtidest on ehitatud tsement- või raudbetoonist. Kõik teised katendid on elastsed. Juhendis käsitletakse ainult elastseid katendeid. 5.3.2 Katendi iga põhikiht võib omakorda koosneda mitmest kihist. Näiteks püsikatte ülakiht (AC surf, SMA), katte vahekiht (AC bin), katte alakiht (AC base); aluse sideainega töödeldud kiht (MUK, KS, TS) ja sideainega töötlemata kiht (tavaliselt killustik). Kihi nimetusele võib lisada ka materjali, millest antud kiht ehitatakse, nimetus. Näiteks: asfaltkate, asfaltkatte ülakiht, killustikalus jne. 5.3.3 Täiendavalt võivad vajadusel lisanduda külmakaitse-, soojaisolatsiooni-, hüdroisolatsiooni-, kapillaartõusu katkestavad jm kihid. Juhend neid kihte ei käsitle. 5.3.4 Kuigi kate, alus ja dreenkiht ning muldkeha eraldi täidavad teatavaid, ainult neile omaseid funktsioone, tuleb neid vaadelda katendi arvutamisel ja konstrueerimisel kui ühtset koostöötavat tervikut. ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja KT_025_J21_r3 7/36 1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp 5.4 Katendi tüübid ja katte põhiliigid 5.4.1 püsikatend: 1) asfaltsegust, ka dreenasfaltsegust; 2) monoliittsementbetoonist; 3) monteeritavast raudbetoonist; 4) kui mõni aluse kihtidest on monoliittsement- või raudbetoonist; 5.4.2 kergkatend (soovitav kaaluda kuni 1500AKÖL korral): 1) kergasfaltsegust (ACsurf B/160/220 või vedelam sideaine, KAB varemalt); 2) pinnatud mustsegust (MSE); 3) pinnatud stabiliseeritud segu; 5.4.3 siirdekatend: 1) kiilutud killustikust; 2) optimaalsest kruusasegust; 3) kiilutud killustikust, freespurust või optimaalsest kruusasegust kate, mis on 2-kordselt pinnatud; 4) sideainega töödeldud (v.a sidus-) pinnastest. 5.5 Ehitusmaterjalid ja pinnased 5.5.1 Juhendi käsitluses on ehitusmaterjalid (materjalid) need, mida toodetakse ja paigaldatakse. 5.5.2 Pinnased on need, mis jäävad konstruktsiooni alla. 5.5.3 Katendiarvutustes tuleb kasutada Geotehniliste uuringute kehtiva juhise järgseid lähteandmeid vastavalt EVS-EN ISO 14688/14689-süsteemile. 5.6 Tugevustegur 5.6.1 Katendi töökindlus tagatakse katendi tugevusega, mida arvutustes väljendatakse normitud tugevusteguri Ktt kaudu. Tegur Ktt on toodud tabel 2. ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja KT_025_J21_r3 8/36 1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp Tabel 2. Tegur Ktt ja Ktk Tee funktsioon AKÖL Katend Ktt Ktk 2+2 põhimaantee >14500 Püsikatend 1,03 0,98 2+1 põhimaantee 6000-14500 Püsikatend 1 0,95 1+1 põhimaantee 3000-6000 Püsikatend 0,95 0,9 500-3000 Püsikatend 0,9 0,85 1+1 tugimaantee 500-3000 Kergkatend 0,84 0,8 500-3000 Siirdekatend 0,8 0,75 50-500 Püsikatend 0,85 0,8 1+1 50-500 Kergkatend 0,79 0,75 kõrvalmaantee 50-500 Siirdekatend 0,68 0,65 0-50 Püsikatend 0,79 0,75 Muud teed 0-50 Kergkatend 0,68 0,65 0-50 Siirdekatend 0,63 0,6 1) Märkus: Tegurid valitakse alati tagavara kasuks. Näide: kui vaadeldava tee ristlõige on 2+2 kuid liiklussagedus alla 14500 AKÖL siis jääb peale asjaolu, et tegu on 2+2 teega ning seega Ktt=1,03 ja Ktk=0,98. 5.7 Kasutusaeg 5.7.1 Katendi üldpaksus ja üksikute kihtide paksused peavad tagama kogu konstruktsiooni tugevuse ning külmakindluse kogu kasutusaja jooksul. 5.7.2 Elastse katendi arvutuslik minimaalne kasutusiga tuleb võtta: 1) 20 siirde- ja kergkatendile; 2) 30 aastat püsikatendile. 5.7.3 Arvestusaastaks tuleb võtta objekti esimese täispika kasutusaasta algus + kasutusiga. Kasutusaeg määratakse katendi projekti lähteülesandes. Juhul kui võrreldakse omavahel maksumusi siis peab olema võrdne kasutusaeg. 5.8 Normkoormus 5.8.1 Normkoormuseks on 100kN normtelg paarisratastega, mille koormuskarakteristikud on järgmised: ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja KT_025_J21_r3 9/36 1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp Tabel 3. Koormuskarakteristikud Max. koormus Ratta jälje Keskm arvutusdiameet staatil. kN Max. dün arvutus- er d, cm koormus Koormus-grupp erisurve paarisrattale teepinnale p, Üksik Paaris , kN MPa Dünaamiline teljele rattale Normtelg 100 kN 100 50 65 0,6 37 (10t) 5.8.2 Reaalselt lubatud 115 kN (96/53/EÜ) teljekoormused (veoteljel) on taandatud siirdeteguritega 100 kN (10 t) normtelgedeks. 5.8.3 Tegelikud teljekoormused on taandatud arvutuslikeks teljekoormusteks ning arvutatud siirdetegur (KJ) valemiga 5.3 𝑚 𝑗 𝑄 𝐾𝐽 = ∑𝑗=1 𝐴𝐵𝐶𝐷 × (10𝑖 )4 (5.3) kus: Qi – i-ndale teljele langev tegelik koormus, t; Mj – telgede arv sõidukil; ABCD – erinevad tegurid, mis kirjeldavad konkreetse sõiduki rehvitüüpi, telgede vahekaugust grupis, vedrustuse tüüpi ja rehvirõhku. ABCD kui korrutise üldistatud väärtus. Tegurid pärinevad TRAM poolt tellitud 60t uuringust.2 5.8.4 Koormused jaotatakse sõiduradade vahel vastavalt sõiduradade arvule ristlõikes (tabel 4). Tabel 4. Koormuse jaotus sõiduradade vahel Sõiduradade Enimkoormatud sõiduraja Märkus arv ristlõikes rajategur a’ 1 1 2 0,55 Sõidutee laius üle 6 m 2 0,6 Sõidutee laius 5-6 m 2 0,8 Sõidutee laius kuni 5 m 2 0,9 Ühesuunaline sõidutee 3 0,55 4 ja enam 0,45 2 Raskemate_ja_pikemate_veoste_mõju_arvutamine_riigiteede_taristule_(T-Konsult_2024).pdf ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja KT_025_J21_r3 10/36 1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp Märkused: 1. Tabel 3 andmeid kasutatakse siis, kui liiklusuuringutega pole teisiti kindlaks tehtud; 2. radade numeratsioon paremalt vasakule; 3. kindlustatud teepeenral a’ võrdub äärmise sõiduraja rajateguriga; 4. kui sõiduradade arv ristmiku tsoonis (mõlemas suunas kokku, sh ka vasak- ning parempöörde rajad) on > 3, siis kõikide radade puhul a’ = 0,50; 5.9 Koormussagedus 5.9.1 Koormussagedus (Q) – katendi kasutusea enamkoormatud sõiduraja summaarne normtelgede arv (ESAL) taandatuna 15.ndale aastale. Seejuures peab projekteerija projekti vastavas kohas seletuskirjaliselt lisama: 1) millise aasta liiklusloendusega on tegemist; 2) milline on ennustuslik aasta; 5.9.2 Katendi tugevusarvutamisel on koormuseks 15-ndale aastale taandatud aastakeskmine koormussagedus Q arvutusveokites ööpäevas sõidutee ühel enimkoormatud sõidurajal. Tabel 5. Arvutusveokite teljekoormuse taandamise siirdetegurid Liik Siirdetegur 6-12 meetri pikkuste sõidukite keskmine (VA/AB) 1,27 Üle 12 meetri pikkuste sõidukite keskmine (AR) 4,67 Märkus: Siirdetegurid tuginevad „Raskemate ja pikemate veoste mõju arvutamine riigiteede taristule“, töö 3 tulemustele. 5.9.3 Aasta keskmine ööpäevane koormussagedus Q arvutatakse valemiga 5.4 𝑄 = 𝑎 ′ × ∑𝑚 𝑗=1 𝑁𝑗 × 𝐾𝐽 (5.4) kus: m – sõidukiliikide arv; Nj – j liiki sõidukite arv ööpäevas tee mõlemas suunas; Kj – j liiki sõidukite siirdetegur, mis võetud tabelist 5, a´ – rajategur, mis arvestab enamkoormatud sõidurajale langeva koormussageduse osa (tabel 4). 5.9.4 Ennustusliku koormussageduse Q määramine: 1) Ennustusliku koormussageduse määramine toimub „Liiklusuuringu juhendi ja baasprognoosi koostamine4 või uuema järgi, lähtudes keskmisest kasvutrendist ja juhul kui tellija ei ole määranud teisi meetodeid. 2040-2050a on teadaolevad viimased kasvutegurid – neid tuleb püsikatendi jaoks kasutada kuni arvestusaastani. KAP Excel versioonis on loodud vastav arvutusleht nimega „BP“ kus on loodud vastav lahter kasutusea muutmiseks (20 või 30 aastat). Antud arvutuslehelt tuleb KAP programmi (nii veebi kui ka excel versiooni kasutades) sisestada saadud Q väärtus; 2) Kui ennustuslik Q tuleb väiksem kui alguses olev, siis tuleb võtta aluseks kavandatava ehituse alguse Q väärtus; 3) Liiklusuuringu raames või ka regulaarloendustes saadud tulemuste baasil saab leida loendatud sõidukigrupi keskmised siirdetegurid (10-liigiline jaotus püsiloenduspunktidest, 13-liigiline 3 Raskemate_ja_pikemate_veoste_mõju_arvutamine_riigiteede_taristule_(T-Konsult_2024).pdf 4 Liiklusuuringu juhend ja baasprognoos ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja KT_025_J21_r3 11/36 1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp voolikloenduspunktidest) ning neid kasutada regulaarloenduste tulemustes väljastatud jaotuses (SAPA, VAAB, AR) ja nende baasil teostatud koormuse prognoosis; 4) Juhendi järgi püsikatendite dimensioneerimisel kasutatakse 15-nda aasta koormussagedust (ehk siis, katendi eluea jooksul esinevat maksimaalset koormussagedust), kuid et katendi kasutusiga sõltub pigem summaarsest koormusest normtelgedes, tuleb katendi 20 kuni 30 aastase eluea korral arvutuslik koormus (Qi) taandada tinglikule 15nda aasta koormusele valemitega: a. Kasutusiga 20 aastat: Q15=Σ(Qi*365,25)/5000; b. Kasutusiga 30 aastat: Q15=Σ(Qi*365,25)/3450. 5) Kui katendi projektiga käsitletaval teel (lõigul) on aastate jooksul liiklust loendatud, s.o on olemas loendusrida, siis viimase min 10 aasta pikkuse rea analüüsiga, teades ka liiklusvoo grupilist koosseisu, tellija nõusolekul on võimalik määrata ennustuslikku koormussagedust; 6) Katendi arvutuses võetakse aluseks liiklusuuring; 7) Uute teelõikude puhul on üldjuhul koormussageduse määramise aluseks liikluse modelleerimise tulemused liiklusuuringust; 8) Liiklusloendusrea alusel võib ennustuslikku koormussagedust määrata siis, kui tee haardekonna (mõjuala) majanduses pole ette näha muudatusi, mis võiksid mõjutada loendusrea statsionaarset iseloomu; 9) Katend tuleb projekteerida vähemalt minimaalse vajaliku Emin järgi, kui katendi projekteerimisaegse liiklusloenduse või katendi projekti lähteülesandest ei tulene teisiti; 10) Kui mingil põhjusel ei ole teada liiklussageduse ja koormuse kasvu, siis tuleb võtta aluseks min 1,5% kasv; 11) Katendi arvutusel tuleb lähtuda eeldatavast koormussagedusest. Vaatamata arvutustulemustele ei tohi katendi üldine elastsusmoodul 100 kN normkoormuse korral olla väiksem tabelis 6 toodust. Tabel 6. Katendi minimaalsed nõutavad arvutuslikud elastsusmoodulid. Katendi tüüp Tee funktsioon AKÖL Püsikatend Kergkatend Siirdekatend Elastsusmoodul Elastsusmoodul Elastsusmoodul 2+2 põhimaantee >14500 300 - - 2+1 põhimaantee 6000-14500 260 - - 1+1 põhimaantee 3000-6000 200 - - 1+1 tugimaantee 500-3000 180 140 1 - 1+1 kõrvalmaantee 50-500 180 120 120 Muud teed (sh. 0-50 180 120 120 hooldusteed) Märkused: 1) Kergkatendeid võib kasutada kuni 1500AKÖL; 2) Elastsusmoodulid ilma tugevusvaruteguriteta; ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja KT_025_J21_r3 12/36 1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp 3) Elastsusmoodulite väärtustele sh min väärtustele kohaldatakse Ktt tegurit arvutustes; 4) Linnatänavate projekteerimisel lähtuda EVS 843 toodud Emin väärtustest. 5) Kergliiklusteed ei projekteerita, katend vt tabel 24 6) Emin valitakse alati tagavara kasuks (suurim). Näide: kui vaadeldava tee ristlõige on 2+2 kuid liiklussagedus alla 14500 AKÖL siis jääb peale asjaolu, et tegu on 2+2 teega ning seega Emin=300 MPa. 7) Üleminekualad 2+2 ristlõike pealt olemasoleva 1+1 peale lähtuda uue põhitee konstruktsioonist. 8) Tellija võib minimaalseid nõutud arvutuslikke elastsusmooduli väärtusi põhjendatud juhul tõsta (nt. rampidel vm kohtades). 9) Ajutistel teedel (kasutusiga < 7 aastat) rakendub Emin kui Evaj tulenevalt ajutisest liikluskoormusest ei ületa Emin väärtust. 5.10 Katendi konstrueerimine Katendi konstrueerimine tehakse üldjuhul KAP abivahendit kasutades. Olemas on Excel rakendus kuid ka KAP veebirakendus. Mõlemad programmid annavad kasutajale samad vastused kuid veebiversioonis on mõned tehnilised täiendused – automaatne erivalemi kasutus sellise kahe kihi suhtes kus nõrk kiht asub tugevamal kihil. Lisaks on veebiversioonis integreeritud ka tugevdavad geosünteedid. Tugevdavate geosünteetide kasutamisel arvestada geosünteetika kehtiva juhendiga. Oluline reegel on see, et Exceli versiooni on lubatud kasutada ainult juhul kui kihid on tugevuselt kasvavas järjekorras alt ülesse. 5.10.1 Üldist: 1) Katendi konstrueerimise käigus tuleb valida kattetüüp, katendikihtide materjalid ja kihtide järjestus, kihtide orienteeruvad paksused ning külmakindluse, pragudekindluse ja nihkekindluse tagamise viisid; 2) Katendi konstruktsiooni valik peab toimuma variantide tehnilis-majandusliku analüüsi alusel, kus tuleb arvestada asukoha looduslikke tingimusi, sealhulgas pinnaste niiskumise ja temperatuuri kõikumiste iseärasusi ning pikaajalisi praktilisi kogemusi nendes tingimustes; 3) Katendikihtide rajamisel on esmatähtis lähtuda majanduslikust tasuvusest ja objekti lähedal saadaolevatest materjalidest (karjääridest) ning objektil saadaolevate materjalide võimalikult suurel määral taaskasutamisest; 4) Katendi konstrueerimisele eelnevalt tuleb projektiga käsitletav tee(lõik) jagada järgmiste tunnuste järgi osadeks: a. süvendid; b. mulded; c. normidest madalam muldkeha; d. paikkonna tüübid; tuleb kaaluda võimalust paikkonna tüübi muutmiseks teemaal veerežiimi korrastamise abil; e. pinnased; f. pinnasvee arvutuslik tase; g. muud näitajad (projekteerija äranägemisel). 5) Nende tunnuste järgi määrab projekteerija kõige halvemates tingimustes oleval teeosal arvutusprofiili, mille kohta konstrueeritakse katend ja tehakse tugevusarvutus. Kogu tee(lõigu) ulatuses võib selliseid “kõige halvemaid“ teeosi olla mitu. Sellest tulenevalt on võimalik ka mitu arvutusprofiili. Minimaalne arvutusprofiilide arv 1tk/2km teelõigu kohta; 6) Katendiaruandes tuleb välja tuua karjääride asukohtade ülevaade 50km raadiuses (Transpordiamet jm andmetele tuginedes) koos veokaugustega objekti keskele. Andmed tuleb grupeerida tabelis: 10; 30 ja 50km kaupa (esitada orienteeruvaks infoks koondtabelina); 7) Saadud info analüüsi põhjal tuleb projektis kirjeldada milliste materjalide kasutamist katendiarvutuste osas tuleks eelistada antud piirkonnas optimaalse lahenduse saamiseks (projekteerijal tuleb valida kogukuludelt soodsaim lahendus); ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja KT_025_J21_r3 13/36 1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp 8) Olemasolevast kattest saadavat freesipuru tuleb kasutada maksimaalselt sama objekti remondis. Projekteerimisel tuleb konstrueerida tugevamaid (paksemaid) aluseid, kallimaid kattekihte õhemalt; 9) Katendi konstruktiivseisse ja kui see on võimalik, siis ka tehnoloogilistesse kihtidesse, tuleb ehitusmaterjalid paigutada selliselt, et tugevamad, ilmastiku- ning kulumiskindlad asetseksid katendi ülakihtides; kõige tugevamad katte ülakihis, mis on vahetus kokkupuutes sõiduki ratastega. Igas järgmises kihis allpool aga paikneksid nõrgemad, vähema ilmastiku- ja kulumiskindlusega materjalid. Uutel konstruktsioonidel ei tohi üldjuhul tugevad ja nõrgad ehitusmaterjalid olla katendis vaheldumisi. Kui see tingimus on täidetud, arvutatakse Eüld nomogrammi abil, mida kasutavad ka KAP arvutusprogrammid. KAP Excel versiooni kasutades ei tohi nõrgemat kihti tugevamale projekteerida. 10) Oleva tee remondi või rekonstrueerimise korral tuleb teostada teeregistri andmete analüüs (FWD, IRI, roopasügavus, defektid), mille andmeid kõrvutatakse geotehnilise uuringu tulemustega ning määratakse ning kirjeldatakse probleemsemad lõigud ja nõrkade kohtade täiendava tugevdamise vajadus. Andmete analüüsi põhjal tuleb esitada arvutuslike nõrgimate kohtade piketid; 11) Katendi konstrueerimisel on konstruktiivsete (ka tehnoloogiliste) kihtide ehitusmaterjalide tugevuse peamiseks tunnuseks E-moodul; selle järgi paigutatakse katendisse ehitusmaterjalid. 12) Katendi konstrueerimisel tuleb ülemistelt suurema tugevusega kihtidelt alumistele vähema tugevusega kihtidele üle minna võimalikult sujuvalt, leevendamaks pingekontsentratsiooni puutepindadel; 13) Kasvupinnaste esinemist olemasolevas konstruktsioonis ei saa arvutustes täpselt arvestada. Vajadusel tuleb neis kohtades näha ette lisa tugevdusmeetmeid (geosünteedid jms) defektide jms andmete analüüsile tuginedes. Kattele lähemal olevaid paksemaid kasvupinnaseid võib asendada, põhjendades seda tehnilis-majanduslikult (vt kehtivast Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhisest); 14) Sideainega töödeldud kihtide üldarv ei tohi olla suurem kui neli (arvestamata seejuures loodusliku aluspinnase töötlemist), sest nende kihtidega on reeglina võimalik lahendada kõik tehnilised ja majanduslikud probleemid. Erijuhud tuleb kooskõlastada tellijaga. 15) Käesoleva katendiarvutusmetoodikaga koos võib kasutada geosünteetide juhendis toodud põhimõtteid (s.h tugevdavate geosünteetide arvutused). 16) Asfaltsegu siduvkihis (AC bin) on soovituslik kasutada polümeermodifitseeritud bituumenit PMB 45/80 minimaalse pehmenemistäpi margiga 55 kui Evaj>350 MPa. SMA ajaldamisel ja tasanduskihtide puhul ei kasutata. PMB kasutust tuleb kirjeldada projekti kululoendis ja/või projekti tehnilises kirjelduses. Tabel 7. Asfaltsegust katendikihtide vähimad paksused (sisaldab kulumisvaru) Persp. Evaj, MPa 142-180 >180-220 >220-250 >250-3001;2 >3001;2 Min. kogupaksused, cm 5 63 12 14 18 Märkused: 1. Bituumen- või hüdraulilise sideainega töödeldud aluse kihid arvestatakse kogupaksuse hulka poole kihina; 2. Kulumiskiht peab olema projekteeritud vähemalt 40mm (sh kulumisvaru); 3. Kahekihilise katte puhul min 10cm. 5.10.2 Katendi konstrueerimisel tuleb lähtuda iga katendikihi vähimast (sõltuvad suurimast teramõõdust) ja suurimast (sõltuvad tihendamisvõimalustest) tehnoloogilisest paksusest. Vaatamata arvutustulemustele ei tohi materjalikihtide paksused olla väiksemad vastava kihi juhendis või standardist toodule. ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja KT_025_J21_r3 14/36 1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp 5.10.3 Konstruktiivsed kihid: 1) Konstruktiivsed kihid on need, millede paksus määratakse või kontrollitakse tugevusarvutusega. Nende olemasolu on vajalik katendi tugevuse või külmakindluse tagamiseks. Konstruktiivsetele kihtidele, sõltuvalt suurimast teramõõdust ja tihendamisvõimalustest, on kehtestatud minimaalsed paksused. Vaatamata arvutustulemustele ei tohi kihipaksused olla väiksemad tabelis 7 toodust; 2) Konstruktiivsete kihtide minimaalsed paksused on sätestatud üldjuhul vastava kihi hankemenetluse väljakuulutamise ajal kehtinud juhises, kui tellija ei ole lähteülesandes sätestanud teisiti: a. Asfaldist katendikihtide ehitamise kehtiv juhend; b. Killustikust katendikihtide ehitamise kehtiv juhend; c. Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise kehtiv juhend; d. Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi kehtiv juhend ja selle Lisa 1; e. Geosünteetika kehtiv juhend. 3) Rekonstrueerimise korral, kui uute kihtide alla jääb piisava kandevõimega kiht kuid mille peenosiste sisaldus suurem kui 7%, ning samas olemasoleva tee defektid ei viita sügavamate kihtide probleemidele, mida ei kõrvaldata pinnasvee taseme langetamisega, kasutatakse stabiliseeritud kihtide all fraktsioneeritud killustikust kihti, paksusega min 10cm (täidab ka dreenkihi ülesandeid). Sellisel juhul tuleb tagada eelpool nimetatud killustikukihist vee väljavool kas pikidreenide kasutamisega või viies killustikukihi välja muldkeha nõlvale; 4) Teel teostatav stabiliseerimine tuleb projekteerida min.10cm killustikukihiga, mis paigaldatakse koos stabiliseeritava segu koostisse kuuluva killustikuga. Kahekihilise aluse korral võib kasutada stabiliseerimiskihi killustikku allolevas killustikaluses. Kui killustikalus on paksusega üle 16cm siis tuleb see eraldi ehitada (vt KKEJ) ; 5) Killustikalus arvutatakse tööle alates 10cm paksusest, õhemad on tehnoloogilised kihid, mida nähakse ette põhjendatud juhul arvutusväliselt; 6) Kui stabiliseerimise asemel kasutatakse rekonstrueerimisel killustikalust, siis tuleb lähtuda Killustikust katendikihtide ehitamise juhise punktist 2.6). 5.10.4 Tehnoloogilised kihid: 1) Tehnoloogilised kihid on need, mis tugevusarvutuslikult ega katendi külmakindluse jaoks pole vajalikud, kuid mille olemasolu tingivad mitmesugused tehnoloogilised kaalutlused, mis võivad alles ilmneda ehitamise ajal, olenevalt ilmastikust ja aastaajast. Tehnoloogilised kihid on vajalikud vältimaks konstruktiivsete kihtide materjalide segunemist, sidumata kihil ehitusaegse sõidetavuse tagamiseks ning kaitsmaks dreeniva funktsiooniga kihte pooride ummistumise eest. Tehnoloogiliste kihtide: a. materjalide tugevusomadused ei tohi olla halvemad kui kihil, millele need paigaldatakse; b. paksused võivad olla väiksemad kui konstruktiivse kihi miinimum seda ette näeb. 2) Tehnoloogilisi kihte ei võeta reeglina tugevusarvutuslikult arvesse. 3) Asfaltkatte ülakihile lisatakse kulumisvaru 1cm kui AKÖL>1000 (konstruktsioon arvutatakse ilma kulumisvaru lisamata). 5.11 Üldiselt katendi tugevuse ja külmakindluse arvutusest 5.11.1 Katendi arvutamine koormusele Q: 1) Katendid arvutatakse tugevusele ja külmakindlusele. Järgnevalt käsitletakse sõidutee katendi tugevusarvutust dünaamilisel koormamisel tabelis 8; ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja KT_025_J21_r3 15/36 1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp Tabel 8. Katendite dünaamilisele koormusele ja külmakindlusele arvutamise üldskeem. Tugevusele dünaamilisel koormamisel Asfaltsegu, Sideainega Kogu Kogu katend Katend mineraalse ja töötlemata katend Pinnas külmakindlusele komplekssideainega ehitusmaterjalid elastsele nihkele töödeldud kihid (v.a. killustik) vajumile tõmbele nihkele Püsi- ja + + + + + kergkatend Siirdekatend + + - - + 2) Projekteeritud katendi kogupaksus ei tohi ühelgi juhul olla üle 150cm. 3) Lubatavale elastsele vajumile ja külmakindlusele arvutamisel vaadeldakse kogu katendit tervikuna. Lubatavatele nihke- ja tõmbepingetele arvutatakse ainult katendi üksikkihid; 4) Kahtluse korral, millised kihid ja millele arvutatakse – selgub see täpsemalt materjalide (ja pinnaste) tugevuskarakteristikuist (Lisa A ja B). Näiteks, kui mingi materjali või pinnase tugevuskarakteristikute tabelis on toodud tõmbetugevused, siis tuleb vastav kiht arvutada ka tõmbele; kui esinevad suurused ϕ° ja c , siis nihkele; 5) Katendit kui mitmekihilist konstruktsiooni pole võimalik tugevusarvutuste alusel täies ulatuses dimensioneerida. Seetõttu katendi tugevusarvutus on sisuliselt etteantud konstruktsiooni kontrollarvutus; 6) Katendi võib lugeda arvutatuks siis, kui kõikide tugevuskriteeriumite tugevusvaru (Varu %) on positiivne ja kolmest tugevuskriteeriumist ühe tugevusvaru on vahemikus 0 kuni +5% (tehniliselt märkusega põhjendatult ka veidi suurem, nt tehnoloogilise min kihi nõuded vaja tagada vms); 7) Enamikel juhtudel pole võimalik seda 0 kuni 5% nõuet täita kõigi kolme tugevuskriteeriumi (elastne vajum, tõmbe- ja nihkepinged) puhul. Lisaks külmakindluse arvutuse oma kui tegemist on külmakerkeliste pinnastega. Sageli määravad nihkepinged katendi dimensioonid, aga lubatava vajumi ja tõmbepingete järgi osutub katend üle dimensioneerituks. Järelikult peab see 5% nõue olema täidetud vähemalt ühe, määravaks osutuva, tugevustingimuse juures. Kui katendi paksus tugevusarvutuste järgi osutub väikesemaks külmakindlusele arvutatud paksusest, siis on viimasega määratud katendi dimensioonid. Sel juhul tuleb projekteerijal: a. kaaluda katendi ümberprojekteerimist, vähendades katte ja aluse paksust kuni konstruktiivse miinimumini, kuid suurendades dreenkihi või külmakaitsekihi paksust selliselt, et katendi kogupaksus vastaks külmakindluse järgi arvutatud paksusega; b. võtta tarvitusele meetmed veetaseme alandamiseks ning teostada uus arvutus. 5.11.2 Etapiviisiline ehitus. Katendi etapiviisilisel ehitusel, kui SMA paigaldatakse 2+2 teedele hiljemalt 7-ndal aastal tee kavandatud ehituse valmimisest, teostatakse kaks arvutust: 1) Konstruktsioonile enne SMA paigaldamist, koormusele mis vastab koormussagedusele vahetult enne kavandatud kulumiskihi paigaldamist; 2) Konstruktsioonile koos SMAga, koormusele mis vastab katendi maksimaalsele koormussagedusele, samas ei esitata ka maksimaalse tugevusvaru nõuet (eeltoodud positiivne 5%), seega lõpliku konstruktsiooni tugevusvaru võib olla suurem. ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja KT_025_J21_r3 16/36 1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp 5.11.3 Ajaldamise korral projekteeritakse materjalide nõuded (EVS 901-3) ajaldamisaasta liiklusprognoosi järgi. Ehk kui 7.ndal aastal on liiklussagedus väiksem kui 12000 AKÖL võib valida leebemad nõuded; 5.11.4 Etapiviisilisel ehitusel tuleb lisada 1 cm kulumisvaru AC surf, mis jääb esialgu kulumiskihiks. 5.11.5 Katendi, kui mitmekihilise konstruktsiooni tugevusarvutuseks puudub korrektne kasutajale kõlbulik teoreetiline lahend, mistõttu inseneripraktikas rakendatakse lihtsustatud matemaatilisi aproksimatsioone (valemitena) või nomogrammide järgi arvutamist. Peamine lihtsustus seisneb selles, et mitmekihiline konstruktsioon asendatakse kahe(kolme)kihiliste (ekvivalentsete) konstruktsioonidega. 5.12 Katendi tugevusarvutus 5.12.1 Katendi arvutamine elastsele vajumile: 1) Pinnaste ja materjalide E-moodulid on toodud lisades. Lubatavale elastsele vajumile arvutamisel tuleb asfaltsegude E-moodulid võtta 10º; muude materjalide ja pinnaste E – moodulid ei sõltu temperatuurist; 2) Katendi arvutamine lubatava elastse vajumi järgi tugineb vajaliku elastsusmooduli Evaj määramisele valemi (5.5) järgi: Evaj = a * log (Q) + b, kus (5.5) Q – (ennustuslik) koormussagedus Tabel 9. Koormusgrupi tegurid Koormusgrupp a b Normtelg 100 kN 85 24 3) Evaj määramiseks kasutatavat valemit on varasemaga võrreldes muudetud: a. Connected Automated Vehicle (CAV ja ADAC rajahoidmise süsteemid) mõjudega arvestamine proaktiivselt5; b. Mitmetes TRAM poolt tellitud uuringutes678 on välja toodud, et varasemalt kehtinud logaritmvalemi tegurid a ja b tekitasid liiga lauge tõusuga kõvera. See tähendab, et just suurema koormussageduse puhul võib realiseeruda risk, et teekonstruktsioon on aladimensioneeritud. Uue logaritmvalemiga ei ole väljutud veel metoodika piiridest. Valiti endise veoauto A ja autobuss B vahepealne variant viisil, mis madalas koormussageduses annab veoauto A-ga ligilähedase tulemuse kuid kõrgema koormuse puhul buss B-ga sarnase Evaj tulemuse. 4) Kui Evaj on määratud, tuleb seda võrrelda tabel 6 toodud suurustega. Kui osutub Evaj neist väiksemaks, tuleb katend projekteerida tabelis 6 sätestatud Emin järgi; 5) Asfaltkatte projekteerimisel alla 1500AKÖL9 on soovitav näha ette vedelamate bituumenite kasutamine (100/150 või 160/220 kuigi EVS 901-3 ei käsitle 160/220 kasutamist), sest madalama Eüld puhul on deformatsioonide risk väiksem ja sel juhul ei too deformatsioonid kaasa suurt pragunemisriski; 5 Impact On Infrastructure Of Reduced Lateralwandering Of CAV 6 KAP aruanne II etapp v2 2024 7 Raskemate ja pikemate veoste mõju arvutamine riigiteede taristule 2024 8 Eestis kasutatava katendiarvutusmetoodika kaasajastamise lähtekohtade alusuuring 2022 9 Siirde- ja kergkatendite remondi tehnilise kirjelduse koostamise juhis, vt Lisa E ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja KT_025_J21_r3 17/36 1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp 6) Kui katendit arvutatakse Emin järgi, siis sellele vastav Q tuleb määrata järgmise valemi abil: Q = 10(E min -b) / a; (5.6) 7) Võttes aluseks valemi (5.5) ja tabel 9 andmestiku, p.5.10 konstrueerimisreeglid ning projekteerija enda kogemused, projekteeritakse katend, s.o määratakse kihtide järjestus, valitakse kihtide materjalid, viimaste tugevuskarakteristikud ja kihtide paksused; 8) Järgneb projekteeritud katendi üldise elastsusmooduli Eüld arvutamine nomogrammi abil ja selle Evaj võrdlemine; 9) Eüld nomogramm (leitav ja nähtav KAP Excel versioonis) on kasutatav ainult siis, kui tugevad ja nõrgad kihid ei asetse katendis vaheldumisi. 10) Kui tugevad ja nõrgad kihid asetsevad katendis vaheldumisi, tuleb Eüld arvutamisel kasutada valemit (5.7): 𝑘0 ×𝐸2 𝐸ü𝑙𝑑 = 1+𝐸2 ÷𝐸1 (5.7) +𝐸2 ÷𝐸1 √1+4×(ℎ÷𝑑)2 ×(𝐸2 ÷𝐸1 )−2÷3 Kui E2 = Epinnas , siis k0= 1,0 ning muudel juhtudel k0 = 1,05 11) Antud valem on realiseeritud KAP veebiversioonis (algoritm tuvastab automaatselt nõrga kihi tugevamal ning rakendab erivalemit nende 2 kihi suhtes. Muude kihtide Eüld arvutamisel tehakse seda endiselt nomogrammi abil; 12) Eüld arvutamisel, nomogrammi või valemi (5.7) abil, asendatakse mitmekihiline tegelik konstruktsioon kihtide kaupa 2-kihilistega; 13) Olgu meil näiteks 5-kihiline katend (5.kiht on pinnas, vt tabel 10): a. 1.asendus koosneb pinnasest ja 4.kihist E-moodulitega vastavalt E5 ja E4 ning paksusega h4; arvutusest saadakse Eüld3 4.kihi peal; nomogrammi kasutamisel on vaja eelnevalt arvutada h4/d ja E5/E4; b. 2.asendus koosneb kihist, millele on omistatud Eüld,3 ja 3.kihist paksusega h3 ning E- mooduliga E3 ;arvutustest saadakse Eüld2 3.kihi peal; nomogrammi kasutamisel on vaja eelnevalt arvutada h3/d ja Eüld,3/E3; c. 3.asendus koosneb kihist, millele on omistatud Eüld,2 ja 2.kihist paksusega h2 ning E- mooduliga E2; arvutustest saadakse Eüld,1 4.kihi peal; nomogrammi kasutamisel on vaja eelnevalt arvutada h2/d ja Eüld,2/E2; d. 4.asendus koosneb kihist, millele on omistatud Eüld,1 ja 1.kihist paksusega h1 ning E- mooduliga E1 arvutustest saadakse kogu katendi Eüld. ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja KT_025_J21_r3 18/36 1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp Tabel 10. Eüld arvutamise skeem 14) Tugevustingimuseks katendi arvutamisel lubatava vajumi järgi on: Eüld ≥ Evaj * Ktt (5.8) või Eüld ≥ Emin * Ktt (5.9) 15) E-moodulite Eüld, Evaj ja Emin järgi arvutamine sisaldab lubatavat vajumit järgmiselt: Evaj = p*d * (1 – η2) / s (5.10) 16) Võrdsustades valemid (5.5) ja (5.10), on võimalik arvutada lubatavat vajumit s. Antud juhul η = 0,3; s = p*d*(1 – η2) / [a + b * log (Q)], cm (5.11) 17) Toimides Juhendi järgi, pole siin ega edaspidi vaja teada lubatava vajumis väärtust, küll aga mõnesuguste juhendiväliste arvutusega kaasnevate probleemide lahendamisel. 5.12.2 Katendi kihtide ja pinnase arvutamine nihkele 1) Nihkepinged katendi sideainetega töötlemata kihtides ja pinnases tekivad liikuvast koormusest ning neil lasuvate kihtide massist. Arvutamisel lubatavale nihkele tuleb bituumensideainetega töödeldud materjalide E-moodulid võtta 20ºC juures; muude materjalide ja pinnaste omadused ei sõltu temperatuurist. Nihkepinged arvutatakse nihkele töötava kihi (pinnase) ülapinnas; 2) Arvutamisel asendatakse tegelik mitmekihiline konstruktsioon 2 - kihilisega: a. esimeseks kihiks on kõik kihid, mis lasuvad kihil (pinnasel), mida arvutatakse nihkele, kokku; selle summaarse kihi paksus on Σh1 ja E – mooduliks on kaalutud keskmine elastsusmoodul E1; ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja KT_025_J21_r3 19/36 1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp b. teiseks on kiht (pinnas), tugevuskarakteristikutega E2, ϕ° ja c (tabelist 18), kus arvutatakse nihkepinged; selle kihi paksust pole arvutustes vaja; c. selliseid 2 – kihilisi asendusi on sama palju kui on nihkele töötavaid materjalikihte + pinnas, s.o iga nihkele töötava kihi ja pinnase jaoks on üks 2-kihiline asendus. 3) Kuigi kõik sideainega töötlemata materjalid töötavad nihkele, ometigi praktilistes arvutustes killustikkihti nihkele ei arvutata, sest mistahes koormuse ja koormussageduse puhul jäävad pinged lubatavatesse piiridesse; ka siis, kui killustikkiht asetseb vahetult pinnasel; 4) Nihkepingete arvutamisel pole tähtis, kas tugevad ja nõrgad kihid paiknevad katendis vaheldumisi või mitte. Nihkepinged liikuvkoormusest T1 arvutatakse (5.12) ja tabel 11 valemite järgi. T1 = p * 0,00459 * Z * 10-0,0132*F, MPa (5.12) Tabel 11. Valemid Z arvutamiseks. Valemid Z arvutamiseks Nr. Kui 0,1 ≤ Σh1 / d ≤ 1,0 siis Z = 1 / [a + b * ( E1 / E2 )] (5.13) a = 0,01041 + 0,05461 * (Σh1 / d) – 0,2029 * (Σh1 / d) 2 + 0,25405 * (Σh1/ d) 3- (5.14) 0,092 * (Σh1/d 4) b =10 -4 [ 4,7102 – 47,39 * (Σh1 /d) + 230,25 * (Σh1/d) 2 - 221,29 * (Σh1/d3) + (5.15) 75,73 * (Σh1/d) 4 ] Kui 1,0 ≤ Σh1 / d ≤ 4,0 siis Z = a’ * ( E1 / E2 )b’ (5.16) a’ = 275,48 – 334,12 * (Σh1/d) + 162,32 * (Σh/d) 2 – 35,4 * (Σh1/d) 3 + 2,87 * (5.17) (Σh1/d) 4 b’ = - 0,461 – 0,568 * (Σh1/d) + 0,507 * (Σh1/d) 2 – 0,17 * (Σh1/d) 3 + 0,019 * (5.18) (Σh1/d) 4 5) Valemites (5.13) - (5.18) on: p – kontaktpinna erisurve (p = 0,6 MPa); ϕ – nihkele arvutatava kihi (materjali) või pinnase sisehõõrdenurk (Lisa A, tabel 5); d – katte ja ratta kontaktpinnaga pindvõrdse ringi läbimõõt, cm; E1- pinnasest või kihist, kus arvutatakse nihkepinged, ülalpool asetsevate kihtide kaalutud keskmine E-moodul, MPa; Σh1 - pinnasest või kihist, kus arvutatakse nihkepinged, ülalpool asetsevate kihtide paksuste summa; E1 = (h1* E1 + h2* E2 + … +hn* En ) / Σh1 , MPa (5.19) Hi ja Ei – pinnasest või kihist, kus arvutatakse nihkepingeid, ülalpool asetsevate kihtide E- moodulid ja paksused; i = 1 … n; n - pinnasest või kihist, kus arvutatakse nihkepinged, ülalpool asetsevate kihtide arv; ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja KT_025_J21_r3 20/36 1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp E2 – pinnase või selle kihi, kus arvutatakse nihkepinged, elastsusmoodul, MPa. 6) Pinnasest või kihist, kus arvutatakse nihkepinged, ülalpool asetsevate kihtide massist põhjustatud nihkepinged T2 arvutatakse valemi (5.20) järgi: T2 = 10 - 5 * Σh1 * (5 - 0,3 * ϕ), MPa (5.20) 7) Lubatavad nihkepinged T0 arvutatakse valemi (5.21) järgi: T0 = k1 * k2 * k3 * c / Ktt , MPa (5.21) k1 – koormamise viisi tegur k1 = 0,6 ; k2 - korduvkoormamise tegur k2 = 1,82 – 0,345 * log (Q); (5.22) k3 –kihtide seotistegur: k3 = 9,5 – optimaalse terastikuga kruusliiv; k3 = 8,0 – kruus; k3 = 7,0 – jämeliiv, kruusliiv; k3 = 6,0 – keskliiv; k3 = 5,0 – peenliiv; k3 = 4,0 – ühtlase terastikuga liiv; k3 = 3,0 – tolmliiv, jäme saviliiv; k3 = 1,5 – siduspinnased (savikad pinnased). c – pinnase või kihi materjali, kus arvutatakse nihkepinged, nidusus (Lisa A, tabel 5), MPa; Ktt – tugevustegur. 8) Kasutamaks valemeid, tuleb arvutada suhe Σ1h1/ d ja E1/ E2; 9) Katendi tugevus on tagatud, kui nihkele töötavate kihtide ja pinnase puhul T0 ≥ T3; (5.23) T3 = T1 + T2. 10) Kui tingimus (5.23) pole täidetud, tuleb suurendada kihtide, mis asetsevad ülalpool kihti, kus arvutatakse nihkepinged, paksusi või valida suuremate E-moodulitega materjalid. Seejuures kihi, mida arvutatakse nihkele, paksust võib vähendada konstruktiivse miinimumini, kui seda võimaldavad teised asjaolud. Tavaliselt on ehitusmaterjalid ette antud. Sel juhul on ainukeseks võimaluseks kihtide paksuse suurendamine. Nihkepinged ei sõltu nihkele arvutatava kihi paksusest, katendi ega selle kihtide peal Eüld. 5.12.3 Asfaltsegu arvutamine tõmbele: 1) Tõmbepinged R1 arvutatakse asfaltkatte kõigi kihtide alapinnas, s.o kui meil on 2-kihiline asfaltkate, siis alakihi alapinnas; ühekihilise asfaltkatte puhul selle alapinnas. Asfaltkatte arvutamisel lubatavale tõmbele võetakse asfaltkatte elastsusmoodulid 0ºC, muude materjalide omad ei sõltu temperatuurist L; 2) Nagu nihkepingete arvutamisel, asendatakse ka siin, kuigi natuke teisiti, mitmekihiline katend, kahekihilisega. Üheks kihiks on asfalt - ühe või enamakihiline. Kui see koosneb mitmest (tavaliselt kahest kihist), siis käsitletakse seda tõmbele arvutamsel ühekihilisena, kogupaksusega Σh1= h1 + h2; on tegemist kolmekihilise asfaltkattega, siis Σh1 = h1 + h2 + h3. Seejuures pole tähtis, kas esimesed kihid (nt kergasfaltsegu) töötavad tõmbele. Oluline on, et ühekihiline või mitmekihilise asfaltkatte alumine kiht töötaks tõmbele; 3) Selle esimese kihi, mille paksus on Σh1 , tugevuskarakteristikuteks on kaalutud keskmine E- moodul E1, mis arvutatakse (5.19) abil ja asfaltkatte alakihi tõmbetugevus R; 4) Asfaldikihtide tugevuskarakteristikud on toodud Lisa B, tabel 1; 5) Teine kiht moodustub asfaldikihi all asetsevatest kihtidest, mille tugevuskarakteristikuks on Eüld = Eüld2 asfaldikihi alla jääva kihti peal; 6) Kasutamaks valemeid, tuleb arvutada suhe Σh1/d ja E1/E2.Valemid on järgmised: ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja KT_025_J21_r3 21/36 1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp kui Σ h1 / d > 1,42 / (E1/E2) + 0,127, siis R1 = 1,28 * E1/E2 * Σ h1/d * [1 - 0,637 * arctan(C)] * [arctan(1/C)]2 * p * k4 kui Σ h1 / d ≤ 1,42 / (E1/E2) + 0,127, siis R1 = (1,818 + 0,162 * E1/E2) * [1 - 0,637 * arctan(C1)] * [arctan(1/C1)]2 * p * k4 C = A * (Σ h/d)0,9 C1 = A * (1,42 / (E1/E2) + 0,127)0,9 + B A = 0,083 * [ln(E1/E2)]2,2 + 1,870; B = 0,00004 * (E1/E2)1,4 + 0,007 7) Lubatavad tõmbepinged asfaldikihis R0 arvutatakse: R0 = R* (1 – t * v) * k5 * k6 / Ktt (5.26) p – kontaktpinna erisurve (p = 0,6 MPa); R – asfaldikihi tõmbetugevus, MPa; t - normhälbe tegur tabel 17; Ktt – tugevustegur; v – variatsioonitegur (v=0,1); k4 – rattategur ; k4= 0,85 paarisrattategur (üksikratastega on arvestatud läbi siirdetegurite); k5 – väsimustegur; k5 = (Q / 1000)-0,16; kuuma ja sooja segu ei eristata. (5.27) k6 - materjalitegur: k6 = 1,0 asfaltsegu tardkivikillustikust; k6 = 0,9 lubjakivikillustikust; 8) Katendi tugevus on tagatud, kui asfaldikihi tõmbepinged R1 ≤ R0 (5.28) 9) Kui tingimus pole täidetud, tuleb: a. suurendada ükskõik millise kihi paksust; mõjusaim on tugevamate kihtide, eriti asfaldikihi paksuse suurendamine; tavaliselt piisab paksuse suurendamisest 1 cm võrra; b. kui millegipärast otsustatakse asfaldikihtide paksusi mitte suurendada, siis peab asendama allpool asetsevate kihtide materjale tugevamatega või suurendama esialgselt valitud materjalist kihtide paksusi. 5.12.4 Aluse tsement- või kompleksstabiliseeritud kihi arvutamine tõmbele: 1) Alljärgnevalt nimetatakse aluse tsement- või kompleksstabiliseeritud kihti monoliit- vahekihiks; 2) Monoliitvahekihi arvutamisel lubatavale tõmbele võetakse asfaldikihi E-moodulid 20ºC, teiste materjalide ja pinnaste omad temperatuurist sõltumatult; 3) Monoliitvahekihiga katend asendatakse vahekihi tõmbele arvutamisel kolmekihilisega: a. monoliitvahekihi peal asetsevad kihid kokku moodustavad esimese kihi, mille tugevuskarakteristikuks on kaalutud keskmine E - moodul E1 ; see arvutatakse (5.19) abil; b. teiseks kihiks on monoliitvahekiht oma elastsusmooduliga E2; c. kolmas kiht moodustub monoliitvahekihi all asetsevatest kihtidest, mille tugevuskarakteristikuks on Eüld =E3 monoliitvahekihi alla jääva kihi peal. ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja KT_025_J21_r3 22/36 1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp 4) Tõmbepingete arvutamiseks on vaja teada ka monoliitvahekihi peal asetsevate kihtide + monoliitvahekihi paksust, s.o Σh. Kasutamaks valemeid, tuleb arvutada suhe Σh/d, E1/E2 ja E2/E3. 5) Lubatavad tõmbepinged monoliitses vahekihis arvutatakse valemiga: R02 = R2 * k5 / Ktt (5.29) K5 arvutatakse valemiga (13.23), kuid siin x = 0,06 6) Katendi tugevus on tagatud, kui R2 ≤ R02 (5.30) 7) Kui tingimus pole täidetud, tuleb: a. suurendada ükskõik millise kihi paksust; mõjusaim on tugevamate kihtide, eriti asfaldikihtide paksuse suurendamine; tavaliselt piisab paksuse suurendamisest 1 cm võrra; b. kui millegipärast otsustatakse kihtide paksusi mitte suurendada, siis peab monoliitvahekihi all asetsevaid kihte asendama tugevamatega. 5.13 Katendi arvutamine külmakindlusele 5.13.1 Katendi külmakindluse arvutus seisneb tegelikult esineda võiva (eeldatava) külmakerke lkk võrdlemises lubatavaga l, s.o l > lkk (5.31) 5.13.2 Lubatavad külmakerked on järgmised: 1) püsikatendid - 4 cm; 2) kergkatendid, pinnatud kruuskatted – 6 cm; 3) siirdekatendid – 10 cm 5.13.3 Külmakerke arvutamiseks 5.32 abil vajalikud suurused on järgmised: 1) kliimategur α0 =75, cm2/ööp; 2) arvutuslik külmumissügavus z =125cm; 3) Tabel 12 pinnasetegur B, cm2/ööp; 4) katendi (soojustehniliselt) redutseeritud paksus z1, cm; 5) katendikihtide materjalide soojustehnilised ekvivalendid εi ja 6) pinnasvee arvutuslik (max. teadaolev sügisene külmumiseelne) sügavus tee teljel H’ (cm). 5.13.4 Täpsemate vaatlusandmete ja nõuete puudumisel tuleb arvutustes kasutada pinnasevee sügavusena sügisese külmumiseelse maksimaalse pinnasevee taseme (vastava eriala eksperdi) hinnangut. Sügisese külmumiseelse maksimaalse pinnasevee taseme hinnangul tuleb juhinduda väliuuringute, eelnevate perioodide andmete ja küsitluste tulemustest. Ehitusgeoloogilise uuringu käigus saab ainult fikseerida olemasoleva taseme, taseme mõõtmise kuupäeval või perioodil. Hinnangut saab täpsustada vajadusel mõõtmistega (kui lepingupikkus võimaldab), mõõtmiste periood peab hõlmama vähemalt üht sügisest maksimumi enne külmumist, soovitavalt siiski rohkem. Lkk =1,67 *B * (H’/z-zl/z)*{(2,8*M-1)*EXP[2,8*(M-1)]+0,061}, cm (5.32) ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja KT_025_J21_r3 23/36 1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp M = (125-zl) / (H’-zl) 5.13.5 Kuna katendi- ja pinnasekihtidel on erinevad soojustehnilised parameetrid, siis võetakse see arvesse järgmiselt: katendi redutseeritud paksus z1 = h1*ε1 + h2*ε2 + h3*ε3 + … (5.33) h1, h2, h3, … - katendi- ja pinnasekihtide paksused; ε1, ε2, ε3, … - katendi- ja pinnasekihtide soojustehnilised ekvivalendid on nähtavad ja leitavad tabelkujul KAP programmides. Tabel 12 Pinnasetegur B Voolavuspiir (WL, EVS-EN ISO14688-1; EVS- B Lõimis Klass Rootsi koonus) EN ISO14688-2 väärtus <10 B siSa, clSa 1 Ei määratleta <10 B saSi, saclSi, sasiCl, saCl 2 <10 B Si, clSi, siCl, Cl 4 (4,5) 10-25 A siSa, clSa 3 0,063...2 mm >50% 10-25 A saSi, saclSi, sasiCl, saCl 3,5 25-40 C 5 (8) 0,063...2 mm ≥40% 40-50 C siSa, clSa 4 (4,5) 40-50 C saSi, saclSi, sasiCl, saCl 3 (3,5) 0,063...2 mm <20% 10-25 D 5 (8) 0,063...2 mm 10-25 D 4 (4,5) 20%...50% 25-40 D 5 (8) 0,063...2 mm <40% 40-50 D 4 (4,5) 50-70 D 3 (3,5) Märkused: 1. Eeldatav külmakerge lkk või zl, määratuna valemite (5.31) või (5.32) abil, vastab kõikide katenditüüpide 3.paikkonna olukorrale. Kergkatetel tuleb külmakindluse arvutus teostada vaid juhul, kui B väärtus on vähemalt 5; 2. Materjalide ja pinnaste liigitamisel tuleb lugeda võrdseks lähedased sõeladiameetri väärtused 0,1 ja 0,125 mm (nt. lisada sulgudesse 0,125mm); 3. Pinnaseteguri B määramiseks tuleb hinnata lõimist ja plastsust ning pinnase nimetust EVS järgi; 4. Sulgudes olev väärtus kehtib 3.ndas niiskuspaikkonnas. ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja KT_025_J21_r3 24/36 1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp 5.13.6 1.ja 2. paikonnas toimub külmakindluse arvutus vastavalt tabel 13. Tabel 13 kehtib ainult muldkeha normidekohase kõrguse puhul. Kui muldkeha on normidest madalam või asetseb süvendis, tuleb igal juhul katend arvutada külmakindlusele. Tabel 13 Külmakindluse arvutused Paikkonna Katendi tüüp Märkused tüübi nr. Kõik katendi 1 Külmakindlusele ei arvutata. tüübid Püsikatend, 2 Z1,2 = 0,8 * zl kergkatend Siirdekatend 2 Ei arvutata. 5.13.7 Valem (5.32) võimaldab teha külmakindluse arvutusi olukorras, kus pinnasevesi ei ulatu külmumistsooni. Kui esineb olukord, kus z / H > 1,0 (külmumissügavus ulatub pinnasvette), mis on eriti külmaohtlik, tuleb juhul, kui külgkraavidega ei ole võimalik veetaset piisavalt alandada, suurendada muldkeha kõrgust või alandada sügavdrenaažiga pinnasvee taset. 5.14 Katendi projekt 5.14.1 Katendi projekti koosseis: 1) lähteülesanne; 2) seletuskiri; 3) väliuuringute aruanne (FWD, defektid jms)*; 4) aruanne projekteerimise ajal (eel) tehtud liiklusloendusest*; 5) ennustusliku koormussageduse määramine*; 6) aruanne varem tehtud uuringutest*; 7) aruanne oleva katendi ülevaatusest*; 8) Teeregistri alusel aruanne oleva katendi varem koostatud projekti põhiandmeist ja ehitusaastale järgnenud remontidest*; 9) konstruktiivsete põikprofiilide joonised valitud arvutusprofiilide kohta; 10) tugevusarvutuste ja külmakindluse .pdf formaadis koond - programmi KAP väljundi kohaselt. Excel versioonis .xls failina või veebiversiooni kasutades .json failina; 11) erilahendused staatika ja dünaamika aladele kui neid esineb; 12) Muldkeha stabiilsuse ja vajumi arvutused**. * - kuuluvad katendi arvutuse projekti koosseisu vaid juhul, kui eraldi ei ole koostatud oleva tee seisundi hinnangu ja liiklusuuringu aruandeid; ** - kui tehnilises kirjelduses ei ole mulde projekteerimist eraldi aruandena nõutud siis tuleb projekteerida lahendus katendi projekti koosseisus või põhjendada selle tehnilist mittevajalikkust. ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja KT_025_J21_r3 25/36 1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp 6 LISAD 6.1 Lisa A. Pinnaste tugevuskarakteristikud 6.1.1 Üldist 1) Tugevuskarakteristikud sõltuvad peamiselt pinnase niiskusest (paikkonna tüübist), kuid ka tihedusest, struktuurist ja vähesel määral koormamise viisist. Eeldatakse, et muldkeha pinnase tihedus vastab normidele. Pinnase tugevuskarakteristikud määratakse pinnase arvutusliku suhtelise niiskuse järgi, mis tagab kogu katendi töövõime ka kõige niiskemal ajal (mille puhul säilib pinnase minimaalne tugevus). See esineb kevadeti pinnase ülessulamise ja sügiseti sademeterikkal ajal. Pinnase tugevuskarakteristikud on: E-moodul (MPa), ϕ° (sisehõõrdenurk) ja c (nidusus, MPa). Nende määramiseks on vaja teada pinnase arvutuslikku niiskust W1. 2) Arvutusliku suhtelise niiskuse W1 püstitamisel lähtutakse paikkonna tüübist, pinnase keskmise niiskuse W0 ning voolavuspiirile WL vastava niiskuse suhtest W = W0/ WL. Kuna voolavuspiirile vastaval niiskusel pinnase kandevõime praktiliselt puudub, on suhteline niiskus sellisena ette antud, et see on alati alla ühe. ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja KT_025_J21_r3 26/36 1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp Tabel 14 Paikkonna tüübi kirjeldus ja pinnaste suhtelised niiskused. Paik- Paik- konnat konna Paikkonna tüübi kirjeldus üübi nr. tunnus Pinnavete äravool on tagatud; pinnasvesi on sügaval ega mõjuta kasvu- pinnase taimestikku. Pinnasteks on peamiselt kruusliivad, liivad ja A- pinnased, kuid esineb ka savikaid pinnaseid, kuid viimaste suhteline 1 Kuiv niiskus on alla 0,73. Kui muldkeha kõrgus on normidest 1,5 korda suurem, on tegemist, sõltumata muudest asjaoludest, 1. paikkonna teelõiguga. Pinnavete äravool pole ajuti tagatud; selle üheks tunnuseks on maapinna 0,003 lähedased, kuid suuremad sellest, looduslikud kalded. Esineb lühiajalist (alla 30 päeva) seisuvett. Pinnasvesi, on külmumispiirist ainult vähe sügavamal, ometigi mõjutab kasvupinnase niiskumist, mistõttu kasvavad niiskuslembelised taimed; võib isegi esineda pindmise soostumise tunnuseid. 2 Niiske Esinevad peamiselt savikad pinnased suhtelise niiskusega alla 0,8. On mõeldav tee külgnevate alade piki- ja põikplaneerimisega ning kraavitamisega niiskustingimusi parandada ning seega saavutada 1. paikkonna olukord. Kõik 1. Paikkonna tüübi süvendid ja 0-profiilid (ka normidega ettenähtust madalamad muldkehad) kuuluvad 2. paikkonda. Pinnavete äravool on raskendatud; esineb pikaajalist (üle 30 päeva) seisuvett. Maapinnalähedase pinnasvee tõttu esineb ilmseid soostumise tunnuseid. Liigniiske 3 Esinevad peamiselt savikad pinnased suhtelise niiskusega üle 0,8. (märg) Paikkonna tüübi muutmine on võimalik ainult suureulatuslike kuivendustöödega. Kõik 2. paikkonna tüübi süvendid ja normidega ettenähtust madalamad muldkehad kuuluvad 3.paikkonda. Märkus: Niiskuspaikkonna valik tugineb eeldusel, et projektis ettenähtud meetmed mis muudavad kõrgveetaset, realiseeritakse. ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja KT_025_J21_r3 27/36 1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp Tabel 15 Pinnaste suhtelised niiskused voolupiirist. Pinnase suhteline niiskus W Pinnasegrupp Paikkonna tüübi nr A B C D 1 0,63 0,65 0,68 0,73 2 0,66 0,68 0,71 0,76 3 0,68 0,70 0,73 0,78 6.1.2 Arvutusliku suhtelise niiskuse W1 arvutamine (tabel 3). 6.1.3 Arvutusliku suhtelise niiskuse W1 arvutamine toimub järgmiselt: 1) Tabel 1 järgi määratakse tee(lõigu) paikkonna tüübi number; 2) teades pinnast, saadakse tabel 2 pinnase suhteline niiskus W; 3) suhtelisi niiskusi tuleb parandada sõltuvalt tee konstruktiivsetest iseärasustest; saadakse W2 (tabel 3); 4) arvutuslik suhteline niiskus W1 = (W või W2) * (1 + t * v). Tabel 16 Parandustegurid W2 Jrk nr Konstruktiivne iseärasus (summeeritakse) Parandus 1 Teepeenrad on kaetud ≥ 2/3 laiuses asfaldiga -0,05 2 Teepeenrad on kaetud kruusa või killustikuga -0,02 3 Muldkehas on hüdroisolatsioonikiht -0,05 4 Muldkehas on pikifiltertoru -0,05 5 Muldkeha on süvendis +0,03 Märkus: Kui arvutuslik suhteline niiskus peale konstruktiivsest iseärasusest tingitud paranduste arvessevõtmist W1 > 0,75 ja katendi paksus on >75cm, siis tuleb kasutata tegeliku arvutusliku suhtelise niiskuse saamiseks parandustegurit delta(Δ). Parandustegureid 1 ja 2 ei tohi korraga kasutada. 6.1.4 Arvutuslik suhteline niiskus, mis on aluseks E, ϕ ja c leidmiseks tabelist 5 leitakse siis alljärgneva valemi põhjal: W3 = (W+ Δ1)*(1+t*v)- Δ Kus: W - pinnase suhteline niiskus voolupiirist Δ1 - parandustegur tee konstruktiivsetest iseärasustest t - normhälbetegur (sõltub töökindlustegurist, mis omakorda on seotud tugevusteguriga ja tee klassiga) ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja KT_025_J21_r3 28/36 1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp v - variatsioonitegur = 0,1 Δ- parandustegur delta, kui H>75cm Tabel 17 Normhälbe tegurid Töökindluse tegur 0,6 0,85 0,9 0,95 Normhälbetegur t 0,26 1,06 1,32 1,71 6.1.5 Pinnase tugevuskarakteristikute määramine. 1) W1 järgi määratakse tabel 5, vajadusel interpoleerides, pinnase tugevuskarakteristikud: a. E-moodul, MPa; b. ϕ – sisehõõrdenurk (°); c. c - nidusus, MPa ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja KT_025_J21_r3 29/36 1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp Tabel 18 Pinnaste arvutuslikud (empiirilised) tugevuskarakteristikud. Pinnase Pinnaste tugevuskarakteristikud vastavalt arvutuslikule niiskusele W1 grupp või korrigeeritud arvutuslikule Pinnase niiskusele W3 0,5 0,55 0,6 0,65 0,7 0,75 0,8 0,85 0,9 0,95 E 70 60 56 53 49 45 43 42 41 40 A ϕ 37 36 36 36 35 35 34 34 33 33 c 0,015 0,014 0,014 0,013 0,012 0,011 0,010 0,009 0,008 0,007 E 96 90 84 78 72 66 60 54 48 43 B ϕ 38 38 37 37 36 35 34 33 32 31 c 0,026 0,024 0,022 0,018 0,014 0,012 0,011 0,01 0,009 0,008 E 108 90 72 50 41 34 29 25 24 23 C ϕ 32 27 24 21 18 15 13 11 10 9 c 0,045 0,036 0,030 0,024 0,019 0,015 0,011 0,009 0,006 0,004 E 108 90 72 54 46 38 32 27 26 25 D ϕ 32 27 24 21 18 15 13 11 10 9 c 0,045 0,036 0,030 0,024 0,016 0,013 0,010 0,008 0,005 0,004 Märkused: 1. interpoleerimistulemus ümardatakse tabeli täpsuseni; 2. katendiarvutuse jaoks ei sõltu E, ϕ ja c temperatuurist, küll aga peab arvestama temperatuuriga laboriteimi puhul; 3. katendi alla jäävat pinnast võib vaadelda lõpmatu paksusega kihina, kui kihi paksus on > 75 cm. Vastasel korral mitmekihilisena, mille tugevuskarakteristikud katte all on E = E üld , c ja ϕ. Sügavamale (>75 cm) jäävate kihtide c ja ϕ ei oma tähtsust. ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja KT_025_J21_r3 30/36 1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp 6.2 Lisa B. Materjalide tugevuskarakteristikud Tabel 19. Sideainega töödeldud materjalid Katendi arvutamisel Elastsele Nihkele Tõmbele Materjali nimetus vajumile Jrk. nr. R E1 (10°C) E2 (20°C) E3 (0°C) (tõmbetugevus) 1 SMA killustikmastiksasfalt 3200 1800 4500 2,8 2 AC surf; AC bin asfaltsegu 2400 1200 3600 2,4 3 MA valuasfalt 2400 1200 3600 2,4 4 AC base asfaltsegu 1400 800 2200 1,6 5 PA dreenasfaltsegu 1400 800 2200 1,6 6 AC surf kergasfaltsegu (B160/220) 1400 800 2000 1,2 7 MSE seguris / teel segatud 950 600 / 500 - 8 Vana mustkate või asfaltkate 1400 800 - 9 MUK mustkillustikust kiht 800 - - - 10 Kerg- ja sügavimmutus 450 - - - BS bituumenstabiliseeritud kihid: 11 - seguris segatud 600 - - teel segatud 500 - KS kompleksstabiliseeritud kihid: 12 - seguris segatud 800 - - teel segatud 700 - TS tsementstabiliseeritud kihid: 13 - seguris segatud 900 0,6 - teel segatud 700 0,4 ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja KT_025_J21_r3 31/36 1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp Tabel 20. Sideainega töötlemata kihid ja materjalid Jrk. nr. Kihi nimetus E-moodul, Sisehõõrde Nidusus c, MPa nurk ϕº MPa 1 Tuhkbetooni freespuru 150 40 0,01 2 Munakivi-, parkettkivi sillutis 500 - - 3 Pinnatud freespurukate 400 - - 4 PS_Killustiku ja freesipuru segu (50:50) 350 - - Tabel 21. KAP arvutuslehe kohustuslik lisa – materjalide ja pinnaste klassifikatsioon, esitatud nõuded ja arvutusparameetrid. Plastsus Peenosiste EVS-EN Lõimise- Arvutusparameetrid Sõelkõver sisaldus Nimetus ISO 17892- tegur (deklareeritud) (Tm) 12 kategooria Sisehõõr EVS-EN ISO 14688-1; EVS-EN ISO E Nidusus denurk Rootsi WL EVS-EN ISO 14688-1 Cu % 14688-2 (va killustikud, Tm_65 ja E, (MPa) c (MPa) φ (⁰) F ja G) _280 280 Tard- või paekivikillustik (LA≤35) Vt. KKEJ 240 Pae- või kruuskillustik (LA>35 ja C50/30 või _240 - C50/10) _200 200 ≤15 Olemasolev killustikalus4 _180 180 45 0,03 - Sidumata segu (KN Määrus 101 lisa 10) _150 150 43 0,01 - ≥6 (vt. märkus 5) Gr – Kruus 2 < D50 ≤ 63 mm _135 135 42 0,008 - ≤15 Gr – Kruus _E 160 41 0,03 _F 110 36 0,02 Liiva-kruusa-killustiku segu nõutud omadused vt. p.6.2.1 _G 60 31 0,01 _130 130 42 0,007 >3 Kruusliiv, jämeliiv 0,5 < D50 ≤ 2 mm _115 115 40 0,006 2 < Cu ≤ 3 Mõõdukalt ühtlaseterine jämeliiv _120 120 40 0,006 >3 Keskliiv 0,25 < D50 ≤ 0,5 mm - (vt. märkus 5) _105 105 38 0,005 2 < Cu ≤ 3 Mõõdukalt ühtlaseterine keskliiv _100 100 38 0,005 >3 Peenliiv 0,063 < D50 ≤ 0,25 mm _90 90 36 0,005 2 < Cu ≤ 3 Mõõdukalt ühtlaseterine peenliiv _75 75 33 0,005 0,063 < D50 ≤ 2 mm ≤2 Ühtlaseterine liiv _65 65 40 0,005 <35 >0,25 mm >50% - ≤15 (vt. märkus 5) Täitematerjal_65 Märkused: 1. A…D nõuded on kirjeldatud Lisa C. ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja KT_025_J21_r3 32/36 1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp 2. Tabelis toodud arvutuslikud väärtused (nidusus, sisehõõrdenurk ja elastsusmoodul) on kehtivad ainult katendiarvutustes (max 1,5 m sügavuses katte pinnast). 3. Tugevama (E, φ ja c tabeliväärtused peavad olema ≥ projektsest) materjaliga asendamine ei vaja kooskõlastamist ja/või uusi arvutusi. 4. Killustikust katendikihtide ehitamise juhendile (KKEJ) mittevastav killustik. 5. Peenosiste sisaldus teekonstruktsiooni ülemises meetris vastavalt: Lisa_1_Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis dreenivuse tagamise lisa 1.pdf 6. Materjalide ja pinnaste liigitamisel tuleb lugeda võrdseks lähedased sõeladiameetri väärtused 0,5 ja 0,63 mm, 0,1 ja 0,125 mm, 0,05 ja 0,063 mm. 7. Tabeli E,F,G ja Tm_65 kategooriaid võib kasutada juhul kui materjal/pinnas ei sobitu teistesse käesoleva tabeli kategooriatesse. 8. Eristuskangas vt Geosünteedid juhend p.5.1. 6.2.1 Projekteerija võib liiva-kruusa-killustikusegude puhul kasutada arvutusparameetreid, mis tuginevad konkreetse kruusa omadustel. Vastavalt teadustöö10 tulemustele on võimalik segu elastsusmoodul 160 (E), 110 (F) või 60 (G) MPa, kui tabeli 22 alusel saadud näitaja on sellest suurem (jääb tagavara kasuks). Sellisel juhul on segu arvutusparameetrite määramise aluseks ning see rakendub kui üle 5 mm osiseid on vähemalt 20%. 6.2.2 Konkreetse materjali laboratoorse uuringu tulemustest voolavuspiir ja <0,63mm sisalduse järgi vastav elastsusmoodul (MPa). Tabel 22 Materjali voolavuspiiri ja 0,63 mm sõela läbindi järgi elastsusmoodul (MPa). WL, Rootsi koonus ≤8 ≤11 ≤17 ≤25 <0,63 mm 10% 160 160 160 160 <0,63 mm 15% 160 160 160 110 <0,63 mm 20% 160 160 110 60 <0,63 mm 25% 160 110 110 60 <0,63 mm 30% 160 110 60 60 <0,63 mm 35% 110 110 60 x 6.2.3 Sõelkõvera alusel tuleb välja arvutada indeks: Cu (d60/d10) uniformity coefficient - lõimistegur mis määrab materjali ühtlaseteralisuse EVS-EN 14688-2 standardi alusel. 10 https://transpordiamet.ee/media/3209/download ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja KT_025_J21_r3 33/36 1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp 6.3 Lisa C. Niiskustundlike aluspinnaste määratlused Tabel 23 EVS-EN ISO 14688-1 ning -2 peenpinnaste pinnase grupp (Tm_A…D)11 Pinnase- Fraktsiooni sisaldus, % kuiva pinnase üldmassist Pinnase nimetus Plastsusnäitaja WLR (Rootsi koonus) Plastsusarv IPC (Casagrande) grupp Fraktsioon, mm Fraktsiooni sisaldus, % Mölline liiv - siSa Savine liiv - clSa Liivane möll - saSi A Liivane savimöll - saclSi 10-25 1-10 2 - 0,063 > 50 Liivane möllsavi - sasiCl Liivane savi - saCl Mölline liiv - siSa Savine liiv - clSa Liivane möll - saSi Liivane savimöll - saclSi Liivane möllsavi - sasiCl B Liivane savi - saCl < 10 <1 Ei määratleta Ei määratleta Möll - Si Savimöll - clSi Möllsavi - siCl Savi - Cl Mölline liiv - siSa Savine liiv - clSa Liivane möll - saSi Liivane savimöll - saclSi Liivane möllsavi - sasiCl 25 - 40 10 - 18 Liivane savi - saCl Kruusaga mölline liiv - grsiSa Kruusaga savine liiv - grclSa Mölline liiv - siSa Savine liiv - clSa C Liivane möll - saSi 2 - 0,063 ≥ 40 Liivane savimöll - saclSi 40 - 50 18 - 27 Liivane möllsavi - sasiCl Liivane savi - saCl Mölline liiv - siSa Savine liiv - clSa Liivane möll - saSi Liivane savimöll - saclSi 50 - 70 27 - 44 Liivane möllsavi - sasiCl Liivane savi - saCl Liivaga mölline kruus - sasiGr Liivaga savine kruus - saclGr Kruusaga mölline liiv - grsiSa Kruusaga savine liiv - grclSa Kruusaga liivane möllpinnas - grsasiS 10 - 25 1 - 10 20 - 50 Kruusaga liivane savipinnas - grsaclS Liivaga kruusane möllpinnas - sagrsiS Liivaga kruusane savipinnas - sagrclS Möll - Si Savimöll - clSi Möllsavi - siCl Savi - Cl Kruusane möll - grSi 10 - 25 1 - 10 < 20 Kruusane möll-savi - grclSi Kruusane savimöll - grsiCl Kruusane savi - grCl Kruusaga liivane möll - grsaSi Kruusaga liivane savi - grsaCl Liivaga kruusane möll - sagrSi Liivaga kruusane savi - sagrCl D Kruusaga liivane möllpinnas - grsasiS 25 - 40 10 - 18 2 - 0,063 < 40 Kruusaga liivane savipinnas - grsaclS Liivaga kruusane möllpinnas - sagrsiS Liivaga kruusane savipinnas - sagrclS Liivane möll - saSi Liivane savimöll - saclSi Liivane möllsavi - sasiCl Liivane savi - saCl Möll - Si 40 - 50 18 - 27 < 40 Möllsavi - siCl Savimöll - clSi Savi - Cl Möll - Si Möllsavi - siCl Savimöll - clSi Savi - Cl Kruusane möll - grSi 50 - 70 27 - 44 < 40 Kruusane savimöll - grsiCl Kruusane möllsavi - grsiCl Kruusane savi - grCl Märkus: Kuna pinnasegrupp B kohta ei määratleta sõelkõvera osas nõudeid siis antud pinnasegruppi võib kasutada juhul kui vaadeldav pinnas ei klassifitseeru ühessegi teise pinnasegruppi (A, C ja D) ning ei sobi ka tabel 21 kohaseks materjaliks, mida oleks võimalik KAP’is aluspinnaseks arvestada. 11 https://transpordiamet.ee/media/3209/download, vt detailsemad pinnaste liigitused ja üleminekud EVS liigitusele. ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja KT_025_J21_r3 34/36 1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp 6.4 Lisa D. Kulumiskihi orienteeruvad eluead 6.4.1 Kvaliteedimäärusest ja Juhisest tulenevaid nõudeid järgides on asfaltkatete projekteeritud eluead sõltuvalt kasutuskohast katendikonstruktsioonis ja konkreetse objekti aasta keskmisest ööpäevasest liiklussagedusest (edaspidi AKÖL) järgmised: 1) tingimusel AKÖL ≥ 12 000 on kulumiskihi projektseks elueaks vähemalt 7 aastat ja eluea lõpuks ei ole maksimaalne roopa sügavus suurem kui 15 mm; 2) tingimusel 6000 ≤ AKÖL < 12 000 on kulumiskihi projektseks elueaks vähemalt 10 aastat ja eluea lõpuks ei ole maksimaalne roopa sügavus suurem kui 15 mm; 3) tingimusel AKÖL < 6000 on kulumiskihi projektseks elueaks vähemalt 12 aastat ja eluea lõpuks ei ole maksimaalne roopa sügavus suurem kui 17 mm; 4) sõltumata AKÖL tingimustest on regenereerimistehnoloogiaga (sh. kuumtaastamine) taastatud kulumiskihi asfaltkatte eluiga 7 aastat ja eluea lõpuks ei ole maksimaalne roopa sügavus suurem kui 15 mm. 6.5 Lisa E. Kataloogilahendused 6.5.1 Kataloogilahenduste kasutuse eeldused ja tingimused, millega peab kataloogilahendusi kasutades arvestama: 1) Konstruktsioonilahenduse valikuks peab teada olema eeldatav liiklussageduse vahemik. 2) Kataloogilahendusi on lubatud kasutada kuni 1500 AKÖL korral. 3) Maksimaalne teelõigu pikkus mida võib kataloogilahendusega riigimaanteedel projekteerida on 200m (v.a kergliiklustee). 4) Kasvupinnas ja turvas tuleb tee mulde alt eemaldada kogu ulatuses. 5) Ehitamise ajal tuleb juhinduda Transpordiameti kodulehel toodud kehtivatest ehitusjuhistest ja määrustest. 6) Tee ja teemaa-ala piki- ja põikprofiiliga ning kraavidega tuleb tagada vee äravool. 7) Aluspinnaseks on kõikidel konstruktsioonidel eeldatud halvimat D gruppi & III. niiskuspaikkonda. ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja KT_025_J21_r3 35/36 1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp 6.5.2 Projekteeritud katendikataloog p.6.5.1 tingimuste täitmise korral (tabel 24). Tabel 24 Katendikataloog Konstruktiivne Evaj=180 MPa Evaj=290 MPa 500-1500 AKÖL ja Mahasõidud raskeliikluse Kergliiklustee, eramute (metsa-ja karjääriteed jms) Püsikatend mahasõidud, sõiduauto bussipeatused (max 20 jaoks, kaevetööde tsoonis parkla bussi/ööpäevas) katendi taastamine. AC surf 12 või 16 5 4 7 (AC16) AC base 20 või 32 - 6 10 (AC32) Killustikalus LA≥35, Emin=240MPa 20 30 40 Liivakiht Tm_90 või parem 20 28 40 Evaj=140 MPa Kergkatend 300-1500 AKÖL Pindamistehnoloogia 2x MSE20 (või AC surf 160/220) 8 Kruusalus (segu 1-4) 50 Evaj=120 MPa Siirdekatend 0-300 AKÖL 100-300 AKÖL 300-500 AKÖL - / 2x(50-100 2x 2x Pindamistehnoloogia AKÖL) Purustatud kruus (segu 5 või 6) 12 - - Killustikalus LA≥35 (ülemine 6cm - - 12 immutatud) Freespuru või segu 5 või 6. - 8 - Kruusalus (segu 1-4) 45 45 40 Märkused: 1. Kruusaluse ja kruuskatte materjalinõuded (segu number) valida Majandus- ja taristuministri kehtivast „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ määruse lisast 10; 2. Tabelis on kõik paksused sentimeetrites; 3. Asfaltsegu mark 70/100; 4. Liivakihi deklareeritud maksimaalne peenosiste (0,063mm) sisaldus max 5% (f5). Paigaldatud kihis 7%; 5. Killustikaluse minimaalsed nõuded KKEJ tabel 1 järgi: a. AKÖL < 500: veerg nr. 7; b. AKÖL ≥ 500: veerg nr. 6. 6. Asfaltsegude minimaalsed nõuded vastavalt EVS 901-3 standardile: a. AC surf täitematerjali minimaalsed nõuded tabel 7 järgi: i. AKÖL < 900 kui on soolatatav lõik siis kasutada minimaalselt EVS 901-3 45% tard- ja moondekivimi nõuet; ii. AKÖL ≥ 900. b. AC base täitematerjali minimaalsed nõuded tabel 9 järgi. 7. Võib kasutada paremat materjali (näiteks võib kasutada Tm_90 asemel Tm_105); 8. Kui on teada, et kergliiklustee katendil hakkavad liiklema tavapärasest raskemat tehnikat (kaubaautod, raskem talihooldetehnika) siis tuleb valida kataloogist tugevam konstruktsioon või projekteerida lahendus. 9. Mahasõit – antud tabelis liituva tee liiklussagedusega alla 20 autot ööpäevas. 10. Geosünteetide kasutus vastavalt kehtivale geosünteetika juhendile. ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja KT_025_J21_r3 36/36 1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp 6.6 LISA F. Nõuded AC surf 160/220 asfaltsegule Materjalide minimaalsed kvaliteedinõuded AC20surf (kergasfaltbetooni) segus: Antud asfaltsegu kasutatakse ainult liiklussagedusega kuni 1500 AKÖL. Nõuded täitematerjalidele Märkused: 1. Täitematerjal tuleb valida selliselt, et peale sideainekile mahakulumist on tagatud objekti ulatuses katte ühtlane värvitoon, kui Tellija ei ole määranud teisiti. 2. AC surf segudes kasutatavate täitematerjalide purustatud ja ümardunud pindade kategooria (C) ning peenosiste sisalduse kategooria (f) on kirjeldatud EVS 901-3 tabelis 1. Nõuded segule: - Sideaine 160/220 - Terakoostise sõelkõvera väli vastavalt EVS 901-3 AC 20 surf segulehele - Bmin 4,6% (täitematerjalide kaalutud keskmise tihedusega 2,65 Mg/m3 arvestatuna) - Jäävpoorsus (Tihendatuna EVS-EN 12697-30 järgi 2x50 lööki) vahemikus 2-6%, kehtib ka teekatte paigalduskvaliteedi hindamisel - PRDAIR max 13 - AbrA deklareeritav väärtus 3) Paigaldatud katte hindamine: - Jäävpoorsus (katteproovi keskmine) 2-6%, vuugiproovil ≤8% - Tihendustegur (katteproovi keskmine) ≥ 0,98, vuugiproovil ≥ 0,94
Allikas: Transpordiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel