Transpordiamet · 16. märts 2026
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
16.03.2026 nr 1.1-1/26/46
Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi
kinnitamine
Majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 6
punktide 1 ja 5 alusel:
1. Kinnitan juhendi KT_025_J21_r3 „Elastsete teekatendite projekteerimine“ (lisatud).
2. Tunnistan kehtetuks Transpordiameti peadirektori 13.10.2025 käskkirja nr 1.1-1/25/115
„Elastsete katendite projekteerimise juhendi ja elastsete katendite arvutamise programmi
kinnitamine“ punkti 1.
3. Tunnistan kehtetuks Transpordiameti 26.06.2022 teenuse dokumendi nr 1.1-7/22/113
„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“.
4. Tunnistan kehtetuks Transpordiameti peadirektori 05.11.2024 käskkirja nr 1.1-1/24/154
„Bussipeatuste valiku, paigutuse ja kujundamise juhendi kinnitamine“.
Käesolevat haldusakti on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates
vaide esitamisega Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud
korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Priit Sauk
peadirektor
Juhend
Elastsete teekatendite projekteerimine
TRANSPORDIAMET 2026
ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja
KT_025_J21_r3 2/36
1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp
SISUKORD
1 ÜLDSÄTTED ..............................................................................................................................3
1.1 Eesmärk ................................................................................................................................3
1.2 Käsitlusala ............................................................................................................................3
1.3 Juhendi sihtrühm ..................................................................................................................3
2 MÕISTED JA LÜHENDID .........................................................................................................3
3 OSAPOOLED JA VASTUTUS ...................................................................................................4
4 SEOTUD DOKUMENDID..........................................................................................................4
4.1 Õigusaktid ............................................................................................................................4
4.2 Seotud juhendid ja muud dokumendid .................................................................................4
5 ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE ............................................................5
5.1 Üldist ....................................................................................................................................5
5.2 Katendi projekti lähteülesanne .............................................................................................6
5.3 Teekatend .............................................................................................................................6
5.4 Katendi tüübid ja katte põhiliigid .........................................................................................7
5.5 Ehitusmaterjalid ja pinnased ................................................................................................7
5.6 Tugevustegur ........................................................................................................................7
5.7 Kasutusaeg ...........................................................................................................................8
5.8 Normkoormus.......................................................................................................................8
5.9 Koormussagedus ................................................................................................................10
5.10 Katendi konstrueerimine ....................................................................................................12
5.11 Üldiselt katendi tugevuse ja külmakindluse arvutusest......................................................14
5.12 Katendi tugevusarvutus ......................................................................................................16
5.13 Katendi arvutamine külmakindlusele .................................................................................22
5.14 Katendi projekt ...................................................................................................................24
6 LISAD ........................................................................................................................................25
6.1 Lisa A. Pinnaste tugevuskarakteristikud ............................................................................25
6.2 Lisa B. Materjalide tugevuskarakteristikud .......................................................................30
6.3 Lisa C. Niiskustundlike aluspinnaste määratlused .............................................................33
6.4 Lisa D. Kulumiskihi orienteeruvad eluead .........................................................................34
6.5 Lisa E. Kataloogilahendused ..............................................................................................34
6.6 LISA F. Nõuded AC surf 160/220 asfaltsegule .................................................................36
ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja
KT_025_J21_r3 3/36
1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp
1 ÜLDSÄTTED
1.1 Eesmärk
Juhendiga kehtestatakse detailsemad elastsete teekatendite projekteerimise nõuded lisaks
Kliimaministeeriumi määrusega nr 71 17.11.2023. a kehtestatud üldnõuetele. Juhend ja
arvutusprogramm baseeruvad TalTech 2016. a teadustööle1.
1.2 Käsitlusala
Juhend on aluseks riigimaanteede elastsete teekatendite projekteerimiseks va. staatika- ja
dünaamikaalad. Esitatud põhimõtteid tuleb rakendada nii uute teede kavandamisel kui ka
olemasolevate teede rekonstrueerimisel.
1.3 Juhendi sihtrühm
Juhend on mõeldud kasutamiseks teede projekteerimise projektijuhtidele ning riigimaanteede
projekteerijatele jt. Seda võivad kasutada ka teised teeomanikud.
2 MÕISTED JA LÜHENDID
Alus – katendi ühe- või mitmekihiline osa, mis asub katte ja muldkeha vahel (v.a dreenkiht).
Aluspinnas – looduslik pinnas või kivim, millele on rajatud muldkeha või selle puudumisel
katend.
Dünaamika ala – šikaanid, väikese raadiusega ringristmikud jms kus raskeveokid võivad
ühele küljele kalduda (põiksuunaline dünaamika ala ehk asümmeetriline koormus).
Elastne katend – katend millel esineb elastne deformatsioon.
Elastsusmoodul – suurus, mis iseloomustab materjali elastsust: pinge ja sellele vastava
elastse deformatsiooni suhe.
Kandevkiht – asfaltkatte alumine kiht, mis paikneb kulumiskihi või siduvkihi ja aluse vahel.
Kandevõime – konstruktsiooni või selle osa elastsusmoodul.
KAP – elastsete katendite arvutamise programm.
Kasutuspiirseisund – seisund, millele vastavate tingimuste ületamisel konstruktsiooni või
konstruktsioonielemendi normaalseks kasutamiseks kehtestatud nõuded ei ole enam täidetud.
Kate – katendi ühe- või mitmekihiline ülaosa, mis paikneb alusel ja võtab vahetult vastu
transpordivahenditelt tuleva koormuse.
Katend – mitmekihiline konstruktsioon, mis võtab vastu transpordivahendite koormuse ja
jaotab selle allpool asetsevale muldkehale või aluspinnasele.
Katendikiht – katendi struktuuriline element, mis on valmistatud ühest materjalist (segust)
ning mida võib paigaldada ühe või mitme kihina.
KKEJ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhend.
Koormussagedus (Q) – katendi kasutusea enamkoormatud sõiduraja summaarne
normtelgede arv (ESAL) taandatuna 15.ndale aastale.
Kulumiskiht – asfaltkatte pealmine kiht, mis on liiklusega otse kontaktis.
Külmakerkeline pinnas – külma ja kapillaartõusu tõttu veega küllastuv pinnas, mille maht
veesisalduse suurenemise tõttu külmudes oluliselt suureneb ja mis sulades kaotab vajaliku
kandevõime.
1
https://transpordiamet.ee/media/3173/download
ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja
KT_025_J21_r3 4/36
1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp
Külmakindlus – materjali omadus veega immutatult taluda paljukordset vahelduvat külmu-
mist ja ülessulamist.
Külmumissügavus – sügavus, milleni pinnas talvel külmub.
Liiklussagedus (AKÖL) – arvestusaastale prognoositud aasta keskmine ööpäevane sõidukite
arv, mis läbib kogu tee ristlõiget.
Staatika ala – Ühissõidukite peatused, ristmiku ja raudteeülesõidukohad. Eeldatava
koormussagedusega üle 500 normtelje ööpäevas. Staatilise koormuse esinemisalaks loetakse
raudteeülesõidul 100 meetrit raudtee telgjoonest ja samatasandilisel ristmikul ristmiku
tsentrist kõigis suundades kogu ristlõike ulatuses. Staatika alaks loetakse ka kiirused alla 40
km/h kui AR>10%.
TRAM – Transpordiamet.
3 OSAPOOLED JA VASTUTUS
Osapool (ametinimetus või asutus või isik) Vastutus protsessi raames
Töövõtja (Projekteerija ja/või Ehitaja) Projekteerija teeb juhendi alusel
projektlahenduse.
TRAM teehoiuteenistuse arendamise osakond Projekteerija poolt tehtud projektlahenduse
ülevaatamine ning vajadusel täpsustamine.
4 SEOTUD DOKUMENDID
4.1 Õigusaktid
Tee projekteerimise normid
Tee ehitamise kvaliteedi nõuded
4.2 Seotud juhendid ja muud dokumendid
Liiklusuuringu juhend ja baasprognoos
Geosünteedid juhend
ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja
KT_025_J21_r3 5/36
1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp
5 ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
5.1 Üldist
5.1.1 Katendiarvutusi teostades tuleb teada liiklussagedust ja sellele vastavat sõidutee funktsiooni
Tabel 1 alusel.
Tabel 1. Sõidutee funktsiooni ja AKÖL (orienteeruv) seos.
Sõidutee funktsioon Füüsiline perspektiivne liiklussagedus AKÖL Tee klass
2+2 põhimaantee üle 14500 I
2+1 põhimaantee 6000-14500 II
1+1 põhimaantee 3000-6000 III
1+1 tugimaantee 500-3000 IV
Kõrvalmaantee 50-500 V
Muud teed Kuni 50 VI
Märkus: Tabel 1, 2 ja 6 tuleb järgida ühe tervikuna.
5.1.2 Tugevuskriteeriumina on kasutatud võrdlust tegelike tugevuslike suuruste (pinged, elastne
vajum) kõrvutamist vastavate lubatavate suurustega:
M ≤ M lub / Ktt (5.1)
Evaj * Ktt ≤ Eüld (5.2)
M – tegelikud pinged, Mlub – eelmistele vastav lubatav suurus; Evaj – teekatendi (katend) vajalik
elastsusmoodul (edaspidi vajalik E – moodul või Evaj); Eüld – teekatendi üldine elastsusmoodul
(edaspidi üldine E – moodul), Ktt – tugevustegur;
1) Ktt<1 tugevusteguri korral on lõplik Evaj väheneb esialgse Evaj võrreldes mis arvutatakse
logaritmvalemi abil (valem 5.5).
2) katendikihtide numeratsioon on vaikimisi – ülalt alla;
3) valemid kehtivad ainult selgitustes toodud liikmete dimensioonide korral;
4) vaikimisi on dünaamilisuse teguriks Kd = 1,3 (sõltub kiirusest - 1,3 vastab maanteekiirustele);
5) kui on vaja kasutada Poisson tegureid, siis on need järgmised:
a. muldkeha pinnastel μ = 0,35;
b. aluse materjalidel μ = 0,25;
c. Eüld arvutamisel μ = 0,3.
5.1.3 Katendid arvutatakse ainult dünaamilisele koormusele. Staatilise ja dünaamilise koormuse
esinemisalal võib kasutusele võtta näiteks:
1) projekteerida katte kaks ülemist kihti jäigemad, kasutades selleks näiteks vastavaid lisandeid;
2) kandevkihi alla näha ette kandevkihiga identne kiht (aluse ülaosa asendatakse asfaltseguga),
mille paksust võib tehnoloogilistel kaalutlustel muuta;
3) Kasutada aluses stabiliseeritud kihti jne;
4) Ekstreemematel juhtudel kaaluda betoonkatendi kasutamist;
5) Kokkuleppel tellijaga võib projekteerija pakkuda omapoolse lahenduse;
ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja
KT_025_J21_r3 6/36
1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp
5.1.4 Kui katendi projekteerimisel ilmneb olukordi, mida pole Juhendis käsitletud (nt staatika ja
dünaamika alad), siis peab projekteerija pakkuma tellijale kooskõlastamiseks omapoolsed
lahendused. Nende loetelu ja põhjendused tuleb esitada katendi projekti seletuskirjas;
5.1.5 Juhendi järgi projekteeritud ja ehitatud katendi tugevus ja külmakindlus on tagatud pinnaste
ning ehitusmaterjalide normtihenduse ja teemaal korrastatud vete äravoolu korral;
5.1.6 Üldjuhul peavad elastsusmoodulid alt ülesse kasvama Eüld arvutamisel. Põhjendatud juhul
võib nõrgemat kihti projekteerida tugevamale kihile KAP veebirakenduses (nt. geokärgede
arvutuse korral või rekonstrueerimise puhul kui aluspinnaks jääb tugevam kiht).
5.1.7 Kahe järjestikuse kihi elastsusmoodulite jagatis ei tohi olla üle 6 juhul kui Evaj > 180 MPa.
5.1.8 Juhul kui teekonstruktsioonis on 2 või enam võrdtugevat (võrdne elastsusmoodul) asfaldikihti
siis KAP arvutuses arvutatakse neid ühe kihina ja lisatakse vastav märkus arvutuslehele (nt
„AC surf ja AC bin 4+5 cm“).
5.2 Katendi projekti lähteülesanne
5.2.1 Katendi projekti lähteülesanne sisaldab:
1) tee ja rajatise nimetust, algus- ning lõpp-punkti;
2) riigiteede puhul tee funktsiooni;
3) katendi tüüpi või nõuet selle määramiseks;
4) katendi eeldatavat kasutusaega (sõltuvalt katte liigist ja ehituse etapiviisilisusest);
5) nõuet liiklusloenduse korraldamiseks ja liiklusvoo grupilise kooseisu määramiseks;
6) nõuet ennustusliku koormussageduse määramiseks;
7) vajadusel katendi etapiviisilist ehitamist;
8) nõuet varem (sh ka PMSi raames) tehtud uuringute kirjeldamiseks ja hinnangut antud
projektis nende kasutamise võimalikkusest;
9) nõuet oleva katendi ülevaatuseks ja seisukorra kirjeldamiseks;
10) aruannet oleva katendi ehitusaasta, remontide, varem projekteeritud katendi
koormussageduse, Evaj, ja Eüld kohta;
11) nõuet teemaal vete äravoolu korrastamiseks;
12) kui tehnilises kirjelduses ei ole mulde projekteerimist eraldi aruandena nõutud siis tuleb
projekteerida lahendus katendi projekti koosseisus või põhjendada selle tehnilist
mittevajalikkust;
5.2.2 Sõltuvalt konkreetse tee ja rajatise iseärasustest võib tellija seda loetelu täiendada või
ahendada.
5.3 Teekatend
5.3.1 Katendid liigitatakse elastseteks ja jäikadeks. Jäikade katenditega on tegemist siis, kui mõni
kihtidest on ehitatud tsement- või raudbetoonist. Kõik teised katendid on elastsed. Juhendis
käsitletakse ainult elastseid katendeid.
5.3.2 Katendi iga põhikiht võib omakorda koosneda mitmest kihist. Näiteks püsikatte ülakiht (AC
surf, SMA), katte vahekiht (AC bin), katte alakiht (AC base); aluse sideainega töödeldud kiht
(MUK, KS, TS) ja sideainega töötlemata kiht (tavaliselt killustik). Kihi nimetusele võib lisada
ka materjali, millest antud kiht ehitatakse, nimetus. Näiteks: asfaltkate, asfaltkatte ülakiht,
killustikalus jne.
5.3.3 Täiendavalt võivad vajadusel lisanduda külmakaitse-, soojaisolatsiooni-, hüdroisolatsiooni-,
kapillaartõusu katkestavad jm kihid. Juhend neid kihte ei käsitle.
5.3.4 Kuigi kate, alus ja dreenkiht ning muldkeha eraldi täidavad teatavaid, ainult neile omaseid
funktsioone, tuleb neid vaadelda katendi arvutamisel ja konstrueerimisel kui ühtset
koostöötavat tervikut.
ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja
KT_025_J21_r3 7/36
1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp
5.4 Katendi tüübid ja katte põhiliigid
5.4.1 püsikatend:
1) asfaltsegust, ka dreenasfaltsegust;
2) monoliittsementbetoonist;
3) monteeritavast raudbetoonist;
4) kui mõni aluse kihtidest on monoliittsement- või raudbetoonist;
5.4.2 kergkatend (soovitav kaaluda kuni 1500AKÖL korral):
1) kergasfaltsegust (ACsurf B/160/220 või vedelam sideaine, KAB varemalt);
2) pinnatud mustsegust (MSE);
3) pinnatud stabiliseeritud segu;
5.4.3 siirdekatend:
1) kiilutud killustikust;
2) optimaalsest kruusasegust;
3) kiilutud killustikust, freespurust või optimaalsest kruusasegust kate, mis on 2-kordselt
pinnatud;
4) sideainega töödeldud (v.a sidus-) pinnastest.
5.5 Ehitusmaterjalid ja pinnased
5.5.1 Juhendi käsitluses on ehitusmaterjalid (materjalid) need, mida toodetakse ja paigaldatakse.
5.5.2 Pinnased on need, mis jäävad konstruktsiooni alla.
5.5.3 Katendiarvutustes tuleb kasutada Geotehniliste uuringute kehtiva juhise järgseid
lähteandmeid vastavalt EVS-EN ISO 14688/14689-süsteemile.
5.6 Tugevustegur
5.6.1 Katendi töökindlus tagatakse katendi tugevusega, mida arvutustes väljendatakse normitud
tugevusteguri Ktt kaudu. Tegur Ktt on toodud tabel 2.
ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja
KT_025_J21_r3 8/36
1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp
Tabel 2. Tegur Ktt ja Ktk
Tee funktsioon AKÖL Katend Ktt Ktk
2+2 põhimaantee >14500 Püsikatend 1,03 0,98
2+1 põhimaantee 6000-14500 Püsikatend 1 0,95
1+1 põhimaantee 3000-6000 Püsikatend 0,95 0,9
500-3000 Püsikatend 0,9 0,85
1+1 tugimaantee 500-3000 Kergkatend 0,84 0,8
500-3000 Siirdekatend 0,8 0,75
50-500 Püsikatend 0,85 0,8
1+1
50-500 Kergkatend 0,79 0,75
kõrvalmaantee
50-500 Siirdekatend 0,68 0,65
0-50 Püsikatend 0,79 0,75
Muud teed 0-50 Kergkatend 0,68 0,65
0-50 Siirdekatend 0,63 0,6
1) Märkus: Tegurid valitakse alati tagavara kasuks. Näide: kui vaadeldava tee ristlõige on 2+2
kuid liiklussagedus alla 14500 AKÖL siis jääb peale asjaolu, et tegu on 2+2 teega ning seega
Ktt=1,03 ja Ktk=0,98.
5.7 Kasutusaeg
5.7.1 Katendi üldpaksus ja üksikute kihtide paksused peavad tagama kogu konstruktsiooni tugevuse
ning külmakindluse kogu kasutusaja jooksul.
5.7.2 Elastse katendi arvutuslik minimaalne kasutusiga tuleb võtta:
1) 20 siirde- ja kergkatendile;
2) 30 aastat püsikatendile.
5.7.3 Arvestusaastaks tuleb võtta objekti esimese täispika kasutusaasta algus + kasutusiga.
Kasutusaeg määratakse katendi projekti lähteülesandes. Juhul kui võrreldakse omavahel
maksumusi siis peab olema võrdne kasutusaeg.
5.8 Normkoormus
5.8.1 Normkoormuseks on 100kN normtelg paarisratastega, mille koormuskarakteristikud on
järgmised:
ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja
KT_025_J21_r3 9/36
1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp
Tabel 3. Koormuskarakteristikud
Max. koormus Ratta jälje
Keskm arvutusdiameet
staatil. kN Max. dün
arvutus- er d, cm
koormus
Koormus-grupp erisurve
paarisrattale
teepinnale p,
Üksik Paaris , kN
MPa Dünaamiline
teljele rattale
Normtelg 100 kN
100 50 65 0,6 37
(10t)
5.8.2 Reaalselt lubatud 115 kN (96/53/EÜ) teljekoormused (veoteljel) on taandatud siirdeteguritega
100 kN (10 t) normtelgedeks.
5.8.3 Tegelikud teljekoormused on taandatud arvutuslikeks teljekoormusteks ning arvutatud
siirdetegur (KJ) valemiga 5.3
𝑚
𝑗 𝑄
𝐾𝐽 = ∑𝑗=1 𝐴𝐵𝐶𝐷 × (10𝑖 )4 (5.3)
kus:
Qi – i-ndale teljele langev tegelik koormus, t;
Mj – telgede arv sõidukil;
ABCD – erinevad tegurid, mis kirjeldavad konkreetse sõiduki rehvitüüpi, telgede
vahekaugust grupis, vedrustuse tüüpi ja rehvirõhku. ABCD kui korrutise üldistatud väärtus.
Tegurid pärinevad TRAM poolt tellitud 60t uuringust.2
5.8.4 Koormused jaotatakse sõiduradade vahel vastavalt sõiduradade arvule ristlõikes (tabel 4).
Tabel 4. Koormuse jaotus sõiduradade vahel
Sõiduradade Enimkoormatud sõiduraja
Märkus
arv ristlõikes rajategur a’
1 1
2 0,55 Sõidutee laius üle 6 m
2 0,6 Sõidutee laius 5-6 m
2 0,8 Sõidutee laius kuni 5 m
2 0,9 Ühesuunaline sõidutee
3 0,55
4 ja enam 0,45
2
Raskemate_ja_pikemate_veoste_mõju_arvutamine_riigiteede_taristule_(T-Konsult_2024).pdf
ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja
KT_025_J21_r3 10/36
1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp
Märkused:
1. Tabel 3 andmeid kasutatakse siis, kui liiklusuuringutega pole teisiti kindlaks tehtud;
2. radade numeratsioon paremalt vasakule;
3. kindlustatud teepeenral a’ võrdub äärmise sõiduraja rajateguriga;
4. kui sõiduradade arv ristmiku tsoonis (mõlemas suunas kokku, sh ka vasak- ning parempöörde rajad) on
> 3, siis kõikide radade puhul a’ = 0,50;
5.9 Koormussagedus
5.9.1 Koormussagedus (Q) – katendi kasutusea enamkoormatud sõiduraja summaarne
normtelgede arv (ESAL) taandatuna 15.ndale aastale.
Seejuures peab projekteerija projekti vastavas kohas seletuskirjaliselt lisama:
1) millise aasta liiklusloendusega on tegemist;
2) milline on ennustuslik aasta;
5.9.2 Katendi tugevusarvutamisel on koormuseks 15-ndale aastale taandatud aastakeskmine
koormussagedus Q arvutusveokites ööpäevas sõidutee ühel enimkoormatud sõidurajal.
Tabel 5. Arvutusveokite teljekoormuse taandamise siirdetegurid
Liik Siirdetegur
6-12 meetri pikkuste sõidukite keskmine (VA/AB) 1,27
Üle 12 meetri pikkuste sõidukite keskmine (AR) 4,67
Märkus: Siirdetegurid tuginevad „Raskemate ja pikemate veoste mõju arvutamine riigiteede taristule“, töö 3 tulemustele.
5.9.3 Aasta keskmine ööpäevane koormussagedus Q arvutatakse valemiga 5.4
𝑄 = 𝑎 ′ × ∑𝑚
𝑗=1 𝑁𝑗 × 𝐾𝐽 (5.4)
kus: m – sõidukiliikide arv; Nj – j liiki sõidukite arv ööpäevas tee mõlemas suunas; Kj – j liiki
sõidukite siirdetegur, mis võetud tabelist 5, a´ – rajategur, mis arvestab enamkoormatud sõidurajale
langeva koormussageduse osa (tabel 4).
5.9.4 Ennustusliku koormussageduse Q määramine:
1) Ennustusliku koormussageduse määramine toimub „Liiklusuuringu juhendi ja baasprognoosi
koostamine4 või uuema järgi, lähtudes keskmisest kasvutrendist ja juhul kui tellija ei ole
määranud teisi meetodeid. 2040-2050a on teadaolevad viimased kasvutegurid – neid tuleb
püsikatendi jaoks kasutada kuni arvestusaastani. KAP Excel versioonis on loodud vastav
arvutusleht nimega „BP“ kus on loodud vastav lahter kasutusea muutmiseks (20 või 30 aastat).
Antud arvutuslehelt tuleb KAP programmi (nii veebi kui ka excel versiooni kasutades)
sisestada saadud Q väärtus;
2) Kui ennustuslik Q tuleb väiksem kui alguses olev, siis tuleb võtta aluseks kavandatava ehituse
alguse Q väärtus;
3) Liiklusuuringu raames või ka regulaarloendustes saadud tulemuste baasil saab leida loendatud
sõidukigrupi keskmised siirdetegurid (10-liigiline jaotus püsiloenduspunktidest, 13-liigiline
3
Raskemate_ja_pikemate_veoste_mõju_arvutamine_riigiteede_taristule_(T-Konsult_2024).pdf
4
Liiklusuuringu juhend ja baasprognoos
ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja
KT_025_J21_r3 11/36
1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp
voolikloenduspunktidest) ning neid kasutada regulaarloenduste tulemustes väljastatud
jaotuses (SAPA, VAAB, AR) ja nende baasil teostatud koormuse prognoosis;
4) Juhendi järgi püsikatendite dimensioneerimisel kasutatakse 15-nda aasta koormussagedust
(ehk siis, katendi eluea jooksul esinevat maksimaalset koormussagedust), kuid et katendi
kasutusiga sõltub pigem summaarsest koormusest normtelgedes, tuleb katendi 20 kuni 30
aastase eluea korral arvutuslik koormus (Qi) taandada tinglikule 15nda aasta koormusele
valemitega:
a. Kasutusiga 20 aastat: Q15=Σ(Qi*365,25)/5000;
b. Kasutusiga 30 aastat: Q15=Σ(Qi*365,25)/3450.
5) Kui katendi projektiga käsitletaval teel (lõigul) on aastate jooksul liiklust loendatud, s.o on
olemas loendusrida, siis viimase min 10 aasta pikkuse rea analüüsiga, teades ka liiklusvoo
grupilist koosseisu, tellija nõusolekul on võimalik määrata ennustuslikku koormussagedust;
6) Katendi arvutuses võetakse aluseks liiklusuuring;
7) Uute teelõikude puhul on üldjuhul koormussageduse määramise aluseks liikluse
modelleerimise tulemused liiklusuuringust;
8) Liiklusloendusrea alusel võib ennustuslikku koormussagedust määrata siis, kui tee
haardekonna (mõjuala) majanduses pole ette näha muudatusi, mis võiksid mõjutada
loendusrea statsionaarset iseloomu;
9) Katend tuleb projekteerida vähemalt minimaalse vajaliku Emin järgi, kui katendi
projekteerimisaegse liiklusloenduse või katendi projekti lähteülesandest ei tulene teisiti;
10) Kui mingil põhjusel ei ole teada liiklussageduse ja koormuse kasvu, siis tuleb võtta aluseks
min 1,5% kasv;
11) Katendi arvutusel tuleb lähtuda eeldatavast koormussagedusest. Vaatamata
arvutustulemustele ei tohi katendi üldine elastsusmoodul 100 kN normkoormuse korral olla
väiksem tabelis 6 toodust.
Tabel 6. Katendi minimaalsed nõutavad arvutuslikud elastsusmoodulid.
Katendi tüüp
Tee funktsioon AKÖL Püsikatend Kergkatend Siirdekatend
Elastsusmoodul Elastsusmoodul Elastsusmoodul
2+2 põhimaantee >14500 300 - -
2+1 põhimaantee 6000-14500 260 - -
1+1 põhimaantee 3000-6000 200 - -
1+1 tugimaantee 500-3000 180 140 1 -
1+1 kõrvalmaantee 50-500 180 120 120
Muud teed (sh.
0-50 180 120 120
hooldusteed)
Märkused:
1) Kergkatendeid võib kasutada kuni 1500AKÖL;
2) Elastsusmoodulid ilma tugevusvaruteguriteta;
ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja
KT_025_J21_r3 12/36
1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp
3) Elastsusmoodulite väärtustele sh min väärtustele kohaldatakse Ktt tegurit arvutustes;
4) Linnatänavate projekteerimisel lähtuda EVS 843 toodud Emin väärtustest.
5) Kergliiklusteed ei projekteerita, katend vt tabel 24
6) Emin valitakse alati tagavara kasuks (suurim). Näide: kui vaadeldava tee ristlõige on 2+2 kuid liiklussagedus
alla 14500 AKÖL siis jääb peale asjaolu, et tegu on 2+2 teega ning seega Emin=300 MPa.
7) Üleminekualad 2+2 ristlõike pealt olemasoleva 1+1 peale lähtuda uue põhitee konstruktsioonist.
8) Tellija võib minimaalseid nõutud arvutuslikke elastsusmooduli väärtusi põhjendatud juhul tõsta (nt. rampidel
vm kohtades).
9) Ajutistel teedel (kasutusiga < 7 aastat) rakendub Emin kui Evaj tulenevalt ajutisest liikluskoormusest ei ületa
Emin väärtust.
5.10 Katendi konstrueerimine
Katendi konstrueerimine tehakse üldjuhul KAP abivahendit kasutades. Olemas on Excel rakendus
kuid ka KAP veebirakendus. Mõlemad programmid annavad kasutajale samad vastused kuid
veebiversioonis on mõned tehnilised täiendused – automaatne erivalemi kasutus sellise kahe kihi
suhtes kus nõrk kiht asub tugevamal kihil. Lisaks on veebiversioonis integreeritud ka tugevdavad
geosünteedid. Tugevdavate geosünteetide kasutamisel arvestada geosünteetika kehtiva juhendiga.
Oluline reegel on see, et Exceli versiooni on lubatud kasutada ainult juhul kui kihid on tugevuselt
kasvavas järjekorras alt ülesse.
5.10.1 Üldist:
1) Katendi konstrueerimise käigus tuleb valida kattetüüp, katendikihtide materjalid ja kihtide
järjestus, kihtide orienteeruvad paksused ning külmakindluse, pragudekindluse ja
nihkekindluse tagamise viisid;
2) Katendi konstruktsiooni valik peab toimuma variantide tehnilis-majandusliku analüüsi alusel,
kus tuleb arvestada asukoha looduslikke tingimusi, sealhulgas pinnaste niiskumise ja
temperatuuri kõikumiste iseärasusi ning pikaajalisi praktilisi kogemusi nendes tingimustes;
3) Katendikihtide rajamisel on esmatähtis lähtuda majanduslikust tasuvusest ja objekti lähedal
saadaolevatest materjalidest (karjääridest) ning objektil saadaolevate materjalide võimalikult
suurel määral taaskasutamisest;
4) Katendi konstrueerimisele eelnevalt tuleb projektiga käsitletav tee(lõik) jagada järgmiste
tunnuste järgi osadeks:
a. süvendid;
b. mulded;
c. normidest madalam muldkeha;
d. paikkonna tüübid; tuleb kaaluda võimalust paikkonna tüübi muutmiseks teemaal
veerežiimi korrastamise abil;
e. pinnased;
f. pinnasvee arvutuslik tase;
g. muud näitajad (projekteerija äranägemisel).
5) Nende tunnuste järgi määrab projekteerija kõige halvemates tingimustes oleval teeosal
arvutusprofiili, mille kohta konstrueeritakse katend ja tehakse tugevusarvutus. Kogu
tee(lõigu) ulatuses võib selliseid “kõige halvemaid“ teeosi olla mitu. Sellest tulenevalt on
võimalik ka mitu arvutusprofiili. Minimaalne arvutusprofiilide arv 1tk/2km teelõigu kohta;
6) Katendiaruandes tuleb välja tuua karjääride asukohtade ülevaade 50km raadiuses
(Transpordiamet jm andmetele tuginedes) koos veokaugustega objekti keskele. Andmed tuleb
grupeerida tabelis: 10; 30 ja 50km kaupa (esitada orienteeruvaks infoks koondtabelina);
7) Saadud info analüüsi põhjal tuleb projektis kirjeldada milliste materjalide kasutamist
katendiarvutuste osas tuleks eelistada antud piirkonnas optimaalse lahenduse saamiseks
(projekteerijal tuleb valida kogukuludelt soodsaim lahendus);
ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja
KT_025_J21_r3 13/36
1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp
8) Olemasolevast kattest saadavat freesipuru tuleb kasutada maksimaalselt sama objekti
remondis. Projekteerimisel tuleb konstrueerida tugevamaid (paksemaid) aluseid, kallimaid
kattekihte õhemalt;
9) Katendi konstruktiivseisse ja kui see on võimalik, siis ka tehnoloogilistesse kihtidesse, tuleb
ehitusmaterjalid paigutada selliselt, et tugevamad, ilmastiku- ning kulumiskindlad asetseksid
katendi ülakihtides; kõige tugevamad katte ülakihis, mis on vahetus kokkupuutes sõiduki
ratastega. Igas järgmises kihis allpool aga paikneksid nõrgemad, vähema ilmastiku- ja
kulumiskindlusega materjalid. Uutel konstruktsioonidel ei tohi üldjuhul tugevad ja nõrgad
ehitusmaterjalid olla katendis vaheldumisi. Kui see tingimus on täidetud, arvutatakse Eüld
nomogrammi abil, mida kasutavad ka KAP arvutusprogrammid. KAP Excel versiooni
kasutades ei tohi nõrgemat kihti tugevamale projekteerida.
10) Oleva tee remondi või rekonstrueerimise korral tuleb teostada teeregistri andmete analüüs
(FWD, IRI, roopasügavus, defektid), mille andmeid kõrvutatakse geotehnilise uuringu
tulemustega ning määratakse ning kirjeldatakse probleemsemad lõigud ja nõrkade kohtade
täiendava tugevdamise vajadus. Andmete analüüsi põhjal tuleb esitada arvutuslike nõrgimate
kohtade piketid;
11) Katendi konstrueerimisel on konstruktiivsete (ka tehnoloogiliste) kihtide ehitusmaterjalide
tugevuse peamiseks tunnuseks E-moodul; selle järgi paigutatakse katendisse ehitusmaterjalid.
12) Katendi konstrueerimisel tuleb ülemistelt suurema tugevusega kihtidelt alumistele vähema
tugevusega kihtidele üle minna võimalikult sujuvalt, leevendamaks pingekontsentratsiooni
puutepindadel;
13) Kasvupinnaste esinemist olemasolevas konstruktsioonis ei saa arvutustes täpselt arvestada.
Vajadusel tuleb neis kohtades näha ette lisa tugevdusmeetmeid (geosünteedid jms) defektide
jms andmete analüüsile tuginedes. Kattele lähemal olevaid paksemaid kasvupinnaseid võib
asendada, põhjendades seda tehnilis-majanduslikult (vt kehtivast Muldkeha ja dreenkihi
projekteerimise, ehitamise ja remondi juhisest);
14) Sideainega töödeldud kihtide üldarv ei tohi olla suurem kui neli (arvestamata seejuures
loodusliku aluspinnase töötlemist), sest nende kihtidega on reeglina võimalik lahendada kõik
tehnilised ja majanduslikud probleemid. Erijuhud tuleb kooskõlastada tellijaga.
15) Käesoleva katendiarvutusmetoodikaga koos võib kasutada geosünteetide juhendis toodud
põhimõtteid (s.h tugevdavate geosünteetide arvutused).
16) Asfaltsegu siduvkihis (AC bin) on soovituslik kasutada polümeermodifitseeritud bituumenit
PMB 45/80 minimaalse pehmenemistäpi margiga 55 kui Evaj>350 MPa. SMA ajaldamisel ja
tasanduskihtide puhul ei kasutata. PMB kasutust tuleb kirjeldada projekti kululoendis ja/või
projekti tehnilises kirjelduses.
Tabel 7. Asfaltsegust katendikihtide vähimad paksused (sisaldab kulumisvaru)
Persp. Evaj, MPa 142-180 >180-220 >220-250 >250-3001;2 >3001;2
Min. kogupaksused, cm 5 63 12 14 18
Märkused:
1. Bituumen- või hüdraulilise sideainega töödeldud aluse kihid arvestatakse kogupaksuse hulka poole kihina;
2. Kulumiskiht peab olema projekteeritud vähemalt 40mm (sh kulumisvaru);
3. Kahekihilise katte puhul min 10cm.
5.10.2 Katendi konstrueerimisel tuleb lähtuda iga katendikihi vähimast (sõltuvad suurimast
teramõõdust) ja suurimast (sõltuvad tihendamisvõimalustest) tehnoloogilisest paksusest.
Vaatamata arvutustulemustele ei tohi materjalikihtide paksused olla väiksemad vastava kihi
juhendis või standardist toodule.
ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja
KT_025_J21_r3 14/36
1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp
5.10.3 Konstruktiivsed kihid:
1) Konstruktiivsed kihid on need, millede paksus määratakse või kontrollitakse
tugevusarvutusega. Nende olemasolu on vajalik katendi tugevuse või külmakindluse
tagamiseks. Konstruktiivsetele kihtidele, sõltuvalt suurimast teramõõdust ja
tihendamisvõimalustest, on kehtestatud minimaalsed paksused. Vaatamata
arvutustulemustele ei tohi kihipaksused olla väiksemad tabelis 7 toodust;
2) Konstruktiivsete kihtide minimaalsed paksused on sätestatud üldjuhul vastava kihi
hankemenetluse väljakuulutamise ajal kehtinud juhises, kui tellija ei ole lähteülesandes
sätestanud teisiti:
a. Asfaldist katendikihtide ehitamise kehtiv juhend;
b. Killustikust katendikihtide ehitamise kehtiv juhend;
c. Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise kehtiv juhend;
d. Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi kehtiv juhend ja selle
Lisa 1;
e. Geosünteetika kehtiv juhend.
3) Rekonstrueerimise korral, kui uute kihtide alla jääb piisava kandevõimega kiht kuid mille
peenosiste sisaldus suurem kui 7%, ning samas olemasoleva tee defektid ei viita sügavamate
kihtide probleemidele, mida ei kõrvaldata pinnasvee taseme langetamisega, kasutatakse
stabiliseeritud kihtide all fraktsioneeritud killustikust kihti, paksusega min 10cm (täidab ka
dreenkihi ülesandeid). Sellisel juhul tuleb tagada eelpool nimetatud killustikukihist vee
väljavool kas pikidreenide kasutamisega või viies killustikukihi välja muldkeha nõlvale;
4) Teel teostatav stabiliseerimine tuleb projekteerida min.10cm killustikukihiga, mis
paigaldatakse koos stabiliseeritava segu koostisse kuuluva killustikuga. Kahekihilise aluse
korral võib kasutada stabiliseerimiskihi killustikku allolevas killustikaluses. Kui killustikalus
on paksusega üle 16cm siis tuleb see eraldi ehitada (vt KKEJ) ;
5) Killustikalus arvutatakse tööle alates 10cm paksusest, õhemad on tehnoloogilised kihid, mida
nähakse ette põhjendatud juhul arvutusväliselt;
6) Kui stabiliseerimise asemel kasutatakse rekonstrueerimisel killustikalust, siis tuleb lähtuda
Killustikust katendikihtide ehitamise juhise punktist 2.6).
5.10.4 Tehnoloogilised kihid:
1) Tehnoloogilised kihid on need, mis tugevusarvutuslikult ega katendi külmakindluse jaoks
pole vajalikud, kuid mille olemasolu tingivad mitmesugused tehnoloogilised kaalutlused, mis
võivad alles ilmneda ehitamise ajal, olenevalt ilmastikust ja aastaajast. Tehnoloogilised kihid
on vajalikud vältimaks konstruktiivsete kihtide materjalide segunemist, sidumata kihil
ehitusaegse sõidetavuse tagamiseks ning kaitsmaks dreeniva funktsiooniga kihte pooride
ummistumise eest. Tehnoloogiliste kihtide:
a. materjalide tugevusomadused ei tohi olla halvemad kui kihil, millele need
paigaldatakse;
b. paksused võivad olla väiksemad kui konstruktiivse kihi miinimum seda ette näeb.
2) Tehnoloogilisi kihte ei võeta reeglina tugevusarvutuslikult arvesse.
3) Asfaltkatte ülakihile lisatakse kulumisvaru 1cm kui AKÖL>1000 (konstruktsioon
arvutatakse ilma kulumisvaru lisamata).
5.11 Üldiselt katendi tugevuse ja külmakindluse arvutusest
5.11.1 Katendi arvutamine koormusele Q:
1) Katendid arvutatakse tugevusele ja külmakindlusele. Järgnevalt käsitletakse sõidutee katendi
tugevusarvutust dünaamilisel koormamisel tabelis 8;
ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja
KT_025_J21_r3 15/36
1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp
Tabel 8. Katendite dünaamilisele koormusele ja külmakindlusele arvutamise üldskeem.
Tugevusele dünaamilisel koormamisel
Asfaltsegu, Sideainega
Kogu Kogu katend
Katend mineraalse ja töötlemata
katend Pinnas külmakindlusele
komplekssideainega ehitusmaterjalid
elastsele nihkele
töödeldud kihid (v.a. killustik)
vajumile
tõmbele nihkele
Püsi- ja
+ + + + +
kergkatend
Siirdekatend + + - - +
2) Projekteeritud katendi kogupaksus ei tohi ühelgi juhul olla üle 150cm.
3) Lubatavale elastsele vajumile ja külmakindlusele arvutamisel vaadeldakse kogu katendit
tervikuna. Lubatavatele nihke- ja tõmbepingetele arvutatakse ainult katendi üksikkihid;
4) Kahtluse korral, millised kihid ja millele arvutatakse – selgub see täpsemalt materjalide (ja
pinnaste) tugevuskarakteristikuist (Lisa A ja B). Näiteks, kui mingi materjali või pinnase
tugevuskarakteristikute tabelis on toodud tõmbetugevused, siis tuleb vastav kiht arvutada ka
tõmbele; kui esinevad suurused ϕ° ja c , siis nihkele;
5) Katendit kui mitmekihilist konstruktsiooni pole võimalik tugevusarvutuste alusel täies
ulatuses dimensioneerida. Seetõttu katendi tugevusarvutus on sisuliselt etteantud
konstruktsiooni kontrollarvutus;
6) Katendi võib lugeda arvutatuks siis, kui kõikide tugevuskriteeriumite tugevusvaru (Varu %)
on positiivne ja kolmest tugevuskriteeriumist ühe tugevusvaru on vahemikus 0 kuni +5%
(tehniliselt märkusega põhjendatult ka veidi suurem, nt tehnoloogilise min kihi nõuded vaja
tagada vms);
7) Enamikel juhtudel pole võimalik seda 0 kuni 5% nõuet täita kõigi kolme tugevuskriteeriumi
(elastne vajum, tõmbe- ja nihkepinged) puhul. Lisaks külmakindluse arvutuse oma kui
tegemist on külmakerkeliste pinnastega. Sageli määravad nihkepinged katendi dimensioonid,
aga lubatava vajumi ja tõmbepingete järgi osutub katend üle dimensioneerituks. Järelikult
peab see 5% nõue olema täidetud vähemalt ühe, määravaks osutuva, tugevustingimuse juures.
Kui katendi paksus tugevusarvutuste järgi osutub väikesemaks külmakindlusele arvutatud
paksusest, siis on viimasega määratud katendi dimensioonid. Sel juhul tuleb projekteerijal:
a. kaaluda katendi ümberprojekteerimist, vähendades katte ja aluse paksust kuni
konstruktiivse miinimumini, kuid suurendades dreenkihi või külmakaitsekihi paksust
selliselt, et katendi kogupaksus vastaks külmakindluse järgi arvutatud paksusega;
b. võtta tarvitusele meetmed veetaseme alandamiseks ning teostada uus arvutus.
5.11.2 Etapiviisiline ehitus. Katendi etapiviisilisel ehitusel, kui SMA paigaldatakse 2+2 teedele
hiljemalt 7-ndal aastal tee kavandatud ehituse valmimisest, teostatakse kaks arvutust:
1) Konstruktsioonile enne SMA paigaldamist, koormusele mis vastab koormussagedusele
vahetult enne kavandatud kulumiskihi paigaldamist;
2) Konstruktsioonile koos SMAga, koormusele mis vastab katendi maksimaalsele
koormussagedusele, samas ei esitata ka maksimaalse tugevusvaru nõuet (eeltoodud positiivne
5%), seega lõpliku konstruktsiooni tugevusvaru võib olla suurem.
ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja
KT_025_J21_r3 16/36
1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp
5.11.3 Ajaldamise korral projekteeritakse materjalide nõuded (EVS 901-3) ajaldamisaasta
liiklusprognoosi järgi. Ehk kui 7.ndal aastal on liiklussagedus väiksem kui 12000 AKÖL võib
valida leebemad nõuded;
5.11.4 Etapiviisilisel ehitusel tuleb lisada 1 cm kulumisvaru AC surf, mis jääb esialgu kulumiskihiks.
5.11.5 Katendi, kui mitmekihilise konstruktsiooni tugevusarvutuseks puudub korrektne kasutajale
kõlbulik teoreetiline lahend, mistõttu inseneripraktikas rakendatakse lihtsustatud
matemaatilisi aproksimatsioone (valemitena) või nomogrammide järgi arvutamist. Peamine
lihtsustus seisneb selles, et mitmekihiline konstruktsioon asendatakse kahe(kolme)kihiliste
(ekvivalentsete) konstruktsioonidega.
5.12 Katendi tugevusarvutus
5.12.1 Katendi arvutamine elastsele vajumile:
1) Pinnaste ja materjalide E-moodulid on toodud lisades. Lubatavale elastsele vajumile
arvutamisel tuleb asfaltsegude E-moodulid võtta 10º; muude materjalide ja pinnaste E –
moodulid ei sõltu temperatuurist;
2) Katendi arvutamine lubatava elastse vajumi järgi tugineb vajaliku elastsusmooduli Evaj
määramisele valemi (5.5) järgi:
Evaj = a * log (Q) + b, kus (5.5)
Q – (ennustuslik) koormussagedus
Tabel 9. Koormusgrupi tegurid
Koormusgrupp a b
Normtelg 100 kN 85 24
3) Evaj määramiseks kasutatavat valemit on varasemaga võrreldes muudetud:
a. Connected Automated Vehicle (CAV ja ADAC rajahoidmise süsteemid) mõjudega
arvestamine proaktiivselt5;
b. Mitmetes TRAM poolt tellitud uuringutes678 on välja toodud, et varasemalt kehtinud
logaritmvalemi tegurid a ja b tekitasid liiga lauge tõusuga kõvera. See tähendab, et just
suurema koormussageduse puhul võib realiseeruda risk, et teekonstruktsioon on
aladimensioneeritud. Uue logaritmvalemiga ei ole väljutud veel metoodika piiridest.
Valiti endise veoauto A ja autobuss B vahepealne variant viisil, mis madalas
koormussageduses annab veoauto A-ga ligilähedase tulemuse kuid kõrgema
koormuse puhul buss B-ga sarnase Evaj tulemuse.
4) Kui Evaj on määratud, tuleb seda võrrelda tabel 6 toodud suurustega. Kui osutub Evaj neist
väiksemaks, tuleb katend projekteerida tabelis 6 sätestatud Emin järgi;
5) Asfaltkatte projekteerimisel alla 1500AKÖL9 on soovitav näha ette vedelamate bituumenite
kasutamine (100/150 või 160/220 kuigi EVS 901-3 ei käsitle 160/220 kasutamist), sest
madalama Eüld puhul on deformatsioonide risk väiksem ja sel juhul ei too deformatsioonid
kaasa suurt pragunemisriski;
5
Impact On Infrastructure Of Reduced Lateralwandering Of CAV
6
KAP aruanne II etapp v2 2024
7
Raskemate ja pikemate veoste mõju arvutamine riigiteede taristule 2024
8
Eestis kasutatava katendiarvutusmetoodika kaasajastamise lähtekohtade alusuuring 2022
9
Siirde- ja kergkatendite remondi tehnilise kirjelduse koostamise juhis, vt Lisa E
ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja
KT_025_J21_r3 17/36
1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp
6) Kui katendit arvutatakse Emin järgi, siis sellele vastav Q tuleb määrata järgmise valemi abil:
Q = 10(E min -b) / a; (5.6)
7) Võttes aluseks valemi (5.5) ja tabel 9 andmestiku, p.5.10 konstrueerimisreeglid ning
projekteerija enda kogemused, projekteeritakse katend, s.o määratakse kihtide järjestus,
valitakse kihtide materjalid, viimaste tugevuskarakteristikud ja kihtide paksused;
8) Järgneb projekteeritud katendi üldise elastsusmooduli Eüld arvutamine nomogrammi abil ja
selle Evaj võrdlemine;
9) Eüld nomogramm (leitav ja nähtav KAP Excel versioonis) on kasutatav ainult siis, kui tugevad
ja nõrgad kihid ei asetse katendis vaheldumisi.
10) Kui tugevad ja nõrgad kihid asetsevad katendis vaheldumisi, tuleb Eüld arvutamisel kasutada
valemit (5.7):
𝑘0 ×𝐸2
𝐸ü𝑙𝑑 = 1+𝐸2 ÷𝐸1 (5.7)
+𝐸2 ÷𝐸1
√1+4×(ℎ÷𝑑)2 ×(𝐸2 ÷𝐸1 )−2÷3
Kui E2 = Epinnas , siis k0= 1,0 ning muudel juhtudel k0 = 1,05
11) Antud valem on realiseeritud KAP veebiversioonis (algoritm tuvastab automaatselt nõrga kihi
tugevamal ning rakendab erivalemit nende 2 kihi suhtes. Muude kihtide Eüld arvutamisel
tehakse seda endiselt nomogrammi abil;
12) Eüld arvutamisel, nomogrammi või valemi (5.7) abil, asendatakse mitmekihiline tegelik
konstruktsioon kihtide kaupa 2-kihilistega;
13) Olgu meil näiteks 5-kihiline katend (5.kiht on pinnas, vt tabel 10):
a. 1.asendus koosneb pinnasest ja 4.kihist E-moodulitega vastavalt E5 ja E4 ning
paksusega h4; arvutusest saadakse Eüld3 4.kihi peal; nomogrammi kasutamisel on vaja
eelnevalt arvutada h4/d ja E5/E4;
b. 2.asendus koosneb kihist, millele on omistatud Eüld,3 ja 3.kihist paksusega h3 ning E-
mooduliga E3 ;arvutustest saadakse Eüld2 3.kihi peal; nomogrammi kasutamisel on vaja
eelnevalt arvutada h3/d ja Eüld,3/E3;
c. 3.asendus koosneb kihist, millele on omistatud Eüld,2 ja 2.kihist paksusega h2 ning E-
mooduliga E2; arvutustest saadakse Eüld,1 4.kihi peal; nomogrammi kasutamisel on
vaja eelnevalt arvutada h2/d ja Eüld,2/E2;
d. 4.asendus koosneb kihist, millele on omistatud Eüld,1 ja 1.kihist paksusega h1 ning E-
mooduliga E1 arvutustest saadakse kogu katendi Eüld.
ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja
KT_025_J21_r3 18/36
1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp
Tabel 10. Eüld arvutamise skeem
14) Tugevustingimuseks katendi arvutamisel lubatava vajumi järgi on:
Eüld ≥ Evaj * Ktt (5.8)
või
Eüld ≥ Emin * Ktt (5.9)
15) E-moodulite Eüld, Evaj ja Emin järgi arvutamine sisaldab lubatavat vajumit järgmiselt:
Evaj = p*d * (1 – η2) / s (5.10)
16) Võrdsustades valemid (5.5) ja (5.10), on võimalik arvutada lubatavat vajumit s. Antud juhul
η = 0,3;
s = p*d*(1 – η2) / [a + b * log (Q)], cm (5.11)
17) Toimides Juhendi järgi, pole siin ega edaspidi vaja teada lubatava vajumis väärtust, küll aga
mõnesuguste juhendiväliste arvutusega kaasnevate probleemide lahendamisel.
5.12.2 Katendi kihtide ja pinnase arvutamine nihkele
1) Nihkepinged katendi sideainetega töötlemata kihtides ja pinnases tekivad liikuvast
koormusest ning neil lasuvate kihtide massist. Arvutamisel lubatavale nihkele tuleb
bituumensideainetega töödeldud materjalide E-moodulid võtta 20ºC juures; muude
materjalide ja pinnaste omadused ei sõltu temperatuurist. Nihkepinged arvutatakse nihkele
töötava kihi (pinnase) ülapinnas;
2) Arvutamisel asendatakse tegelik mitmekihiline konstruktsioon 2 - kihilisega:
a. esimeseks kihiks on kõik kihid, mis lasuvad kihil (pinnasel), mida arvutatakse nihkele,
kokku; selle summaarse kihi paksus on Σh1 ja E – mooduliks on kaalutud keskmine
elastsusmoodul E1;
ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja
KT_025_J21_r3 19/36
1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp
b. teiseks on kiht (pinnas), tugevuskarakteristikutega E2, ϕ° ja c (tabelist 18), kus
arvutatakse nihkepinged; selle kihi paksust pole arvutustes vaja;
c. selliseid 2 – kihilisi asendusi on sama palju kui on nihkele töötavaid materjalikihte +
pinnas, s.o iga nihkele töötava kihi ja pinnase jaoks on üks 2-kihiline asendus.
3) Kuigi kõik sideainega töötlemata materjalid töötavad nihkele, ometigi praktilistes arvutustes
killustikkihti nihkele ei arvutata, sest mistahes koormuse ja koormussageduse puhul jäävad
pinged lubatavatesse piiridesse; ka siis, kui killustikkiht asetseb vahetult pinnasel;
4) Nihkepingete arvutamisel pole tähtis, kas tugevad ja nõrgad kihid paiknevad katendis
vaheldumisi või mitte. Nihkepinged liikuvkoormusest T1 arvutatakse (5.12) ja tabel 11
valemite järgi.
T1 = p * 0,00459 * Z * 10-0,0132*F, MPa (5.12)
Tabel 11. Valemid Z arvutamiseks.
Valemid Z arvutamiseks Nr.
Kui 0,1 ≤ Σh1 / d ≤ 1,0 siis Z = 1 / [a + b * ( E1 / E2 )] (5.13)
a = 0,01041 + 0,05461 * (Σh1 / d) – 0,2029 * (Σh1 / d) 2 + 0,25405 * (Σh1/ d) 3- (5.14)
0,092 * (Σh1/d 4)
b =10 -4 [ 4,7102 – 47,39 * (Σh1 /d) + 230,25 * (Σh1/d) 2 - 221,29 * (Σh1/d3) + (5.15)
75,73 * (Σh1/d) 4 ]
Kui 1,0 ≤ Σh1 / d ≤ 4,0 siis Z = a’ * ( E1 / E2 )b’ (5.16)
a’ = 275,48 – 334,12 * (Σh1/d) + 162,32 * (Σh/d) 2 – 35,4 * (Σh1/d) 3 + 2,87 * (5.17)
(Σh1/d) 4
b’ = - 0,461 – 0,568 * (Σh1/d) + 0,507 * (Σh1/d) 2 – 0,17 * (Σh1/d) 3 + 0,019 * (5.18)
(Σh1/d) 4
5) Valemites (5.13) - (5.18) on:
p – kontaktpinna erisurve (p = 0,6 MPa);
ϕ – nihkele arvutatava kihi (materjali) või pinnase sisehõõrdenurk (Lisa A, tabel 5);
d – katte ja ratta kontaktpinnaga pindvõrdse ringi läbimõõt, cm;
E1- pinnasest või kihist, kus arvutatakse nihkepinged, ülalpool asetsevate kihtide kaalutud
keskmine E-moodul, MPa;
Σh1 - pinnasest või kihist, kus arvutatakse nihkepinged, ülalpool asetsevate kihtide paksuste
summa;
E1 = (h1* E1 + h2* E2 + … +hn* En ) / Σh1 , MPa (5.19)
Hi ja Ei – pinnasest või kihist, kus arvutatakse nihkepingeid, ülalpool asetsevate kihtide E-
moodulid ja paksused; i = 1 … n;
n - pinnasest või kihist, kus arvutatakse nihkepinged, ülalpool asetsevate kihtide arv;
ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja
KT_025_J21_r3 20/36
1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp
E2 – pinnase või selle kihi, kus arvutatakse nihkepinged, elastsusmoodul, MPa.
6) Pinnasest või kihist, kus arvutatakse nihkepinged, ülalpool asetsevate kihtide massist
põhjustatud nihkepinged T2 arvutatakse valemi (5.20) järgi:
T2 = 10 - 5 * Σh1 * (5 - 0,3 * ϕ), MPa (5.20)
7) Lubatavad nihkepinged T0 arvutatakse valemi (5.21) järgi:
T0 = k1 * k2 * k3 * c / Ktt , MPa (5.21)
k1 – koormamise viisi tegur k1 = 0,6 ;
k2 - korduvkoormamise tegur
k2 = 1,82 – 0,345 * log (Q); (5.22)
k3 –kihtide seotistegur:
k3 = 9,5 – optimaalse terastikuga kruusliiv;
k3 = 8,0 – kruus;
k3 = 7,0 – jämeliiv, kruusliiv;
k3 = 6,0 – keskliiv;
k3 = 5,0 – peenliiv;
k3 = 4,0 – ühtlase terastikuga liiv;
k3 = 3,0 – tolmliiv, jäme saviliiv;
k3 = 1,5 – siduspinnased (savikad pinnased).
c – pinnase või kihi materjali, kus arvutatakse nihkepinged, nidusus (Lisa A, tabel 5), MPa;
Ktt – tugevustegur.
8) Kasutamaks valemeid, tuleb arvutada suhe Σ1h1/ d ja E1/ E2;
9) Katendi tugevus on tagatud, kui nihkele töötavate kihtide ja pinnase puhul
T0 ≥ T3; (5.23)
T3 = T1 + T2.
10) Kui tingimus (5.23) pole täidetud, tuleb suurendada kihtide, mis asetsevad ülalpool kihti, kus
arvutatakse nihkepinged, paksusi või valida suuremate E-moodulitega materjalid. Seejuures
kihi, mida arvutatakse nihkele, paksust võib vähendada konstruktiivse miinimumini, kui seda
võimaldavad teised asjaolud. Tavaliselt on ehitusmaterjalid ette antud. Sel juhul on
ainukeseks võimaluseks kihtide paksuse suurendamine. Nihkepinged ei sõltu nihkele
arvutatava kihi paksusest, katendi ega selle kihtide peal Eüld.
5.12.3 Asfaltsegu arvutamine tõmbele:
1) Tõmbepinged R1 arvutatakse asfaltkatte kõigi kihtide alapinnas, s.o kui meil on 2-kihiline
asfaltkate, siis alakihi alapinnas; ühekihilise asfaltkatte puhul selle alapinnas. Asfaltkatte
arvutamisel lubatavale tõmbele võetakse asfaltkatte elastsusmoodulid 0ºC, muude materjalide
omad ei sõltu temperatuurist L;
2) Nagu nihkepingete arvutamisel, asendatakse ka siin, kuigi natuke teisiti, mitmekihiline
katend, kahekihilisega. Üheks kihiks on asfalt - ühe või enamakihiline. Kui see koosneb
mitmest (tavaliselt kahest kihist), siis käsitletakse seda tõmbele arvutamsel ühekihilisena,
kogupaksusega Σh1= h1 + h2; on tegemist kolmekihilise asfaltkattega, siis Σh1 = h1 + h2 + h3.
Seejuures pole tähtis, kas esimesed kihid (nt kergasfaltsegu) töötavad tõmbele. Oluline on, et
ühekihiline või mitmekihilise asfaltkatte alumine kiht töötaks tõmbele;
3) Selle esimese kihi, mille paksus on Σh1 , tugevuskarakteristikuteks on kaalutud keskmine E-
moodul E1, mis arvutatakse (5.19) abil ja asfaltkatte alakihi tõmbetugevus R;
4) Asfaldikihtide tugevuskarakteristikud on toodud Lisa B, tabel 1;
5) Teine kiht moodustub asfaldikihi all asetsevatest kihtidest, mille tugevuskarakteristikuks on
Eüld = Eüld2 asfaldikihi alla jääva kihti peal;
6) Kasutamaks valemeid, tuleb arvutada suhe Σh1/d ja E1/E2.Valemid on järgmised:
ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja
KT_025_J21_r3 21/36
1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp
kui Σ h1 / d > 1,42 / (E1/E2) + 0,127, siis
R1 = 1,28 * E1/E2 * Σ h1/d * [1 - 0,637 * arctan(C)] * [arctan(1/C)]2 * p * k4
kui Σ h1 / d ≤ 1,42 / (E1/E2) + 0,127, siis
R1 = (1,818 + 0,162 * E1/E2) * [1 - 0,637 * arctan(C1)] * [arctan(1/C1)]2 * p * k4
C = A * (Σ h/d)0,9
C1 = A * (1,42 / (E1/E2) + 0,127)0,9 + B
A = 0,083 * [ln(E1/E2)]2,2 + 1,870; B = 0,00004 * (E1/E2)1,4 + 0,007
7) Lubatavad tõmbepinged asfaldikihis R0 arvutatakse:
R0 = R* (1 – t * v) * k5 * k6 / Ktt (5.26)
p – kontaktpinna erisurve (p = 0,6 MPa);
R – asfaldikihi tõmbetugevus, MPa;
t - normhälbe tegur tabel 17;
Ktt – tugevustegur;
v – variatsioonitegur (v=0,1);
k4 – rattategur ; k4= 0,85 paarisrattategur (üksikratastega on arvestatud läbi siirdetegurite);
k5 – väsimustegur; k5 = (Q / 1000)-0,16; kuuma ja sooja segu ei eristata. (5.27)
k6 - materjalitegur: k6 = 1,0 asfaltsegu tardkivikillustikust;
k6 = 0,9 lubjakivikillustikust;
8) Katendi tugevus on tagatud, kui asfaldikihi tõmbepinged
R1 ≤ R0 (5.28)
9) Kui tingimus pole täidetud, tuleb:
a. suurendada ükskõik millise kihi paksust; mõjusaim on tugevamate kihtide, eriti
asfaldikihi paksuse suurendamine; tavaliselt piisab paksuse suurendamisest 1 cm
võrra;
b. kui millegipärast otsustatakse asfaldikihtide paksusi mitte suurendada, siis peab
asendama allpool asetsevate kihtide materjale tugevamatega või suurendama esialgselt
valitud materjalist kihtide paksusi.
5.12.4 Aluse tsement- või kompleksstabiliseeritud kihi arvutamine tõmbele:
1) Alljärgnevalt nimetatakse aluse tsement- või kompleksstabiliseeritud kihti monoliit-
vahekihiks;
2) Monoliitvahekihi arvutamisel lubatavale tõmbele võetakse asfaldikihi E-moodulid 20ºC,
teiste materjalide ja pinnaste omad temperatuurist sõltumatult;
3) Monoliitvahekihiga katend asendatakse vahekihi tõmbele arvutamisel kolmekihilisega:
a. monoliitvahekihi peal asetsevad kihid kokku moodustavad esimese kihi, mille
tugevuskarakteristikuks on kaalutud keskmine E - moodul E1 ; see arvutatakse (5.19)
abil;
b. teiseks kihiks on monoliitvahekiht oma elastsusmooduliga E2;
c. kolmas kiht moodustub monoliitvahekihi all asetsevatest kihtidest, mille
tugevuskarakteristikuks on Eüld =E3 monoliitvahekihi alla jääva kihi peal.
ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja
KT_025_J21_r3 22/36
1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp
4) Tõmbepingete arvutamiseks on vaja teada ka monoliitvahekihi peal asetsevate kihtide +
monoliitvahekihi paksust, s.o Σh.
Kasutamaks valemeid, tuleb arvutada suhe Σh/d, E1/E2 ja E2/E3.
5) Lubatavad tõmbepinged monoliitses vahekihis arvutatakse valemiga:
R02 = R2 * k5 / Ktt (5.29)
K5 arvutatakse valemiga (13.23), kuid siin x = 0,06
6) Katendi tugevus on tagatud, kui
R2 ≤ R02 (5.30)
7) Kui tingimus pole täidetud, tuleb:
a. suurendada ükskõik millise kihi paksust; mõjusaim on tugevamate kihtide, eriti
asfaldikihtide paksuse suurendamine; tavaliselt piisab paksuse suurendamisest 1 cm
võrra;
b. kui millegipärast otsustatakse kihtide paksusi mitte suurendada, siis peab
monoliitvahekihi all asetsevaid kihte asendama tugevamatega.
5.13 Katendi arvutamine külmakindlusele
5.13.1 Katendi külmakindluse arvutus seisneb tegelikult esineda võiva (eeldatava) külmakerke lkk
võrdlemises lubatavaga l, s.o
l > lkk (5.31)
5.13.2 Lubatavad külmakerked on järgmised:
1) püsikatendid - 4 cm;
2) kergkatendid, pinnatud kruuskatted – 6 cm;
3) siirdekatendid – 10 cm
5.13.3 Külmakerke arvutamiseks 5.32 abil vajalikud suurused on järgmised:
1) kliimategur α0 =75, cm2/ööp;
2) arvutuslik külmumissügavus z =125cm;
3) Tabel 12 pinnasetegur B, cm2/ööp;
4) katendi (soojustehniliselt) redutseeritud paksus z1, cm;
5) katendikihtide materjalide soojustehnilised ekvivalendid εi ja
6) pinnasvee arvutuslik (max. teadaolev sügisene külmumiseelne) sügavus tee teljel H’ (cm).
5.13.4 Täpsemate vaatlusandmete ja nõuete puudumisel tuleb arvutustes kasutada pinnasevee
sügavusena sügisese külmumiseelse maksimaalse pinnasevee taseme (vastava eriala eksperdi)
hinnangut. Sügisese külmumiseelse maksimaalse pinnasevee taseme hinnangul tuleb
juhinduda väliuuringute, eelnevate perioodide andmete ja küsitluste tulemustest.
Ehitusgeoloogilise uuringu käigus saab ainult fikseerida olemasoleva taseme, taseme
mõõtmise kuupäeval või perioodil. Hinnangut saab täpsustada vajadusel mõõtmistega (kui
lepingupikkus võimaldab), mõõtmiste periood peab hõlmama vähemalt üht sügisest
maksimumi enne külmumist, soovitavalt siiski rohkem.
Lkk =1,67 *B * (H’/z-zl/z)*{(2,8*M-1)*EXP[2,8*(M-1)]+0,061}, cm (5.32)
ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja
KT_025_J21_r3 23/36
1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp
M = (125-zl) / (H’-zl)
5.13.5 Kuna katendi- ja pinnasekihtidel on erinevad soojustehnilised parameetrid, siis võetakse see
arvesse järgmiselt:
katendi redutseeritud paksus z1 = h1*ε1 + h2*ε2 + h3*ε3 + … (5.33)
h1, h2, h3, … - katendi- ja pinnasekihtide paksused;
ε1, ε2, ε3, … - katendi- ja pinnasekihtide soojustehnilised ekvivalendid on nähtavad ja leitavad
tabelkujul KAP programmides.
Tabel 12 Pinnasetegur B
Voolavuspiir (WL, EVS-EN ISO14688-1; EVS- B
Lõimis Klass
Rootsi koonus) EN ISO14688-2 väärtus
<10 B siSa, clSa 1
Ei määratleta <10 B saSi, saclSi, sasiCl, saCl 2
<10 B Si, clSi, siCl, Cl 4 (4,5)
10-25 A siSa, clSa 3
0,063...2 mm >50%
10-25 A saSi, saclSi, sasiCl, saCl 3,5
25-40 C 5 (8)
0,063...2 mm ≥40% 40-50 C siSa, clSa 4 (4,5)
40-50 C saSi, saclSi, sasiCl, saCl 3 (3,5)
0,063...2 mm <20% 10-25 D 5 (8)
0,063...2 mm 10-25 D 4 (4,5)
20%...50%
25-40 D 5 (8)
0,063...2 mm <40% 40-50 D 4 (4,5)
50-70 D 3 (3,5)
Märkused:
1. Eeldatav külmakerge lkk või zl, määratuna valemite (5.31) või (5.32) abil, vastab kõikide katenditüüpide
3.paikkonna olukorrale. Kergkatetel tuleb külmakindluse arvutus teostada vaid juhul, kui B väärtus on vähemalt
5;
2. Materjalide ja pinnaste liigitamisel tuleb lugeda võrdseks lähedased sõeladiameetri väärtused 0,1 ja 0,125 mm
(nt. lisada sulgudesse 0,125mm);
3. Pinnaseteguri B määramiseks tuleb hinnata lõimist ja plastsust ning pinnase nimetust EVS järgi;
4. Sulgudes olev väärtus kehtib 3.ndas niiskuspaikkonnas.
ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja
KT_025_J21_r3 24/36
1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp
5.13.6 1.ja 2. paikonnas toimub külmakindluse arvutus vastavalt tabel 13. Tabel 13 kehtib ainult
muldkeha normidekohase kõrguse puhul. Kui muldkeha on normidest madalam või asetseb
süvendis, tuleb igal juhul katend arvutada külmakindlusele.
Tabel 13 Külmakindluse arvutused
Paikkonna
Katendi tüüp Märkused
tüübi nr.
Kõik katendi 1
Külmakindlusele ei arvutata.
tüübid
Püsikatend, 2
Z1,2 = 0,8 * zl
kergkatend
Siirdekatend 2 Ei arvutata.
5.13.7 Valem (5.32) võimaldab teha külmakindluse arvutusi olukorras, kus pinnasevesi ei ulatu
külmumistsooni. Kui esineb olukord, kus z / H > 1,0 (külmumissügavus ulatub pinnasvette),
mis on eriti külmaohtlik, tuleb juhul, kui külgkraavidega ei ole võimalik veetaset piisavalt
alandada, suurendada muldkeha kõrgust või alandada sügavdrenaažiga pinnasvee taset.
5.14 Katendi projekt
5.14.1 Katendi projekti koosseis:
1) lähteülesanne;
2) seletuskiri;
3) väliuuringute aruanne (FWD, defektid jms)*;
4) aruanne projekteerimise ajal (eel) tehtud liiklusloendusest*;
5) ennustusliku koormussageduse määramine*;
6) aruanne varem tehtud uuringutest*;
7) aruanne oleva katendi ülevaatusest*;
8) Teeregistri alusel aruanne oleva katendi varem koostatud projekti põhiandmeist ja
ehitusaastale järgnenud remontidest*;
9) konstruktiivsete põikprofiilide joonised valitud arvutusprofiilide kohta;
10) tugevusarvutuste ja külmakindluse .pdf formaadis koond - programmi KAP väljundi kohaselt.
Excel versioonis .xls failina või veebiversiooni kasutades .json failina;
11) erilahendused staatika ja dünaamika aladele kui neid esineb;
12) Muldkeha stabiilsuse ja vajumi arvutused**.
* - kuuluvad katendi arvutuse projekti koosseisu vaid juhul, kui eraldi ei ole koostatud oleva tee
seisundi hinnangu ja liiklusuuringu aruandeid;
** - kui tehnilises kirjelduses ei ole mulde projekteerimist eraldi aruandena nõutud siis tuleb
projekteerida lahendus katendi projekti koosseisus või põhjendada selle tehnilist mittevajalikkust.
ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja
KT_025_J21_r3 25/36
1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp
6 LISAD
6.1 Lisa A. Pinnaste tugevuskarakteristikud
6.1.1 Üldist
1) Tugevuskarakteristikud sõltuvad peamiselt pinnase niiskusest (paikkonna tüübist), kuid ka
tihedusest, struktuurist ja vähesel määral koormamise viisist. Eeldatakse, et muldkeha pinnase
tihedus vastab normidele. Pinnase tugevuskarakteristikud määratakse pinnase arvutusliku
suhtelise niiskuse järgi, mis tagab kogu katendi töövõime ka kõige niiskemal ajal (mille puhul
säilib pinnase minimaalne tugevus). See esineb kevadeti pinnase ülessulamise ja sügiseti
sademeterikkal ajal. Pinnase tugevuskarakteristikud on: E-moodul (MPa), ϕ°
(sisehõõrdenurk) ja c (nidusus, MPa). Nende määramiseks on vaja teada pinnase arvutuslikku
niiskust W1.
2) Arvutusliku suhtelise niiskuse W1 püstitamisel lähtutakse paikkonna tüübist, pinnase
keskmise niiskuse W0 ning voolavuspiirile WL vastava niiskuse suhtest W = W0/ WL. Kuna
voolavuspiirile vastaval niiskusel pinnase kandevõime praktiliselt puudub, on suhteline
niiskus sellisena ette antud, et see on alati alla ühe.
ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja
KT_025_J21_r3 26/36
1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp
Tabel 14 Paikkonna tüübi kirjeldus ja pinnaste suhtelised niiskused.
Paik- Paik-
konnat
konna Paikkonna tüübi kirjeldus
üübi
nr. tunnus
Pinnavete äravool on tagatud; pinnasvesi on sügaval ega mõjuta kasvu-
pinnase taimestikku. Pinnasteks on peamiselt kruusliivad, liivad ja A-
pinnased, kuid esineb ka savikaid pinnaseid, kuid viimaste suhteline
1 Kuiv
niiskus on alla 0,73. Kui muldkeha kõrgus on normidest 1,5 korda
suurem, on tegemist, sõltumata muudest asjaoludest, 1. paikkonna
teelõiguga.
Pinnavete äravool pole ajuti tagatud; selle üheks tunnuseks on maapinna
0,003 lähedased, kuid suuremad sellest, looduslikud kalded. Esineb
lühiajalist (alla 30 päeva) seisuvett. Pinnasvesi, on külmumispiirist
ainult vähe sügavamal, ometigi mõjutab kasvupinnase niiskumist,
mistõttu kasvavad niiskuslembelised taimed; võib isegi esineda
pindmise soostumise tunnuseid.
2 Niiske Esinevad peamiselt savikad pinnased suhtelise niiskusega alla 0,8. On
mõeldav tee külgnevate alade piki- ja põikplaneerimisega ning
kraavitamisega niiskustingimusi parandada ning seega saavutada 1.
paikkonna olukord.
Kõik 1. Paikkonna tüübi süvendid ja 0-profiilid (ka normidega
ettenähtust madalamad muldkehad) kuuluvad 2. paikkonda.
Pinnavete äravool on raskendatud; esineb pikaajalist (üle 30 päeva)
seisuvett.
Maapinnalähedase pinnasvee tõttu esineb ilmseid soostumise tunnuseid.
Liigniiske
3 Esinevad peamiselt savikad pinnased suhtelise niiskusega üle 0,8.
(märg)
Paikkonna tüübi muutmine on võimalik ainult suureulatuslike
kuivendustöödega. Kõik 2. paikkonna tüübi süvendid ja normidega
ettenähtust madalamad muldkehad kuuluvad 3.paikkonda.
Märkus: Niiskuspaikkonna valik tugineb eeldusel, et projektis ettenähtud meetmed mis muudavad kõrgveetaset,
realiseeritakse.
ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja
KT_025_J21_r3 27/36
1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp
Tabel 15 Pinnaste suhtelised niiskused voolupiirist.
Pinnase suhteline niiskus W
Pinnasegrupp
Paikkonna
tüübi nr A B C D
1 0,63 0,65 0,68 0,73
2 0,66 0,68 0,71 0,76
3 0,68 0,70 0,73 0,78
6.1.2 Arvutusliku suhtelise niiskuse W1 arvutamine (tabel 3).
6.1.3 Arvutusliku suhtelise niiskuse W1 arvutamine toimub järgmiselt:
1) Tabel 1 järgi määratakse tee(lõigu) paikkonna tüübi number;
2) teades pinnast, saadakse tabel 2 pinnase suhteline niiskus W;
3) suhtelisi niiskusi tuleb parandada sõltuvalt tee konstruktiivsetest iseärasustest; saadakse W2
(tabel 3);
4) arvutuslik suhteline niiskus W1 = (W või W2) * (1 + t * v).
Tabel 16 Parandustegurid W2
Jrk nr Konstruktiivne iseärasus (summeeritakse) Parandus
1 Teepeenrad on kaetud ≥ 2/3 laiuses asfaldiga -0,05
2 Teepeenrad on kaetud kruusa või killustikuga -0,02
3 Muldkehas on hüdroisolatsioonikiht -0,05
4 Muldkehas on pikifiltertoru -0,05
5 Muldkeha on süvendis +0,03
Märkus: Kui arvutuslik suhteline niiskus peale konstruktiivsest iseärasusest tingitud paranduste arvessevõtmist W1 >
0,75 ja katendi paksus on >75cm, siis tuleb kasutata tegeliku arvutusliku suhtelise niiskuse saamiseks parandustegurit
delta(Δ). Parandustegureid 1 ja 2 ei tohi korraga kasutada.
6.1.4 Arvutuslik suhteline niiskus, mis on aluseks E, ϕ ja c leidmiseks tabelist 5 leitakse siis
alljärgneva valemi põhjal:
W3 = (W+ Δ1)*(1+t*v)- Δ
Kus: W - pinnase suhteline niiskus voolupiirist
Δ1 - parandustegur tee konstruktiivsetest iseärasustest
t - normhälbetegur (sõltub töökindlustegurist, mis omakorda on seotud tugevusteguriga ja
tee klassiga)
ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja
KT_025_J21_r3 28/36
1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp
v - variatsioonitegur = 0,1
Δ- parandustegur delta, kui H>75cm
Tabel 17 Normhälbe tegurid
Töökindluse tegur 0,6 0,85 0,9 0,95
Normhälbetegur t 0,26 1,06 1,32 1,71
6.1.5 Pinnase tugevuskarakteristikute määramine.
1) W1 järgi määratakse tabel 5, vajadusel interpoleerides, pinnase tugevuskarakteristikud:
a. E-moodul, MPa;
b. ϕ – sisehõõrdenurk (°);
c. c - nidusus, MPa
ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja
KT_025_J21_r3 29/36
1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp
Tabel 18 Pinnaste arvutuslikud (empiirilised) tugevuskarakteristikud.
Pinnase Pinnaste tugevuskarakteristikud vastavalt arvutuslikule niiskusele W1
grupp või korrigeeritud arvutuslikule Pinnase niiskusele W3
0,5 0,55 0,6 0,65 0,7 0,75 0,8 0,85 0,9 0,95
E 70 60 56 53 49 45 43 42 41 40
A
ϕ 37 36 36 36 35 35 34 34 33 33
c 0,015 0,014 0,014 0,013 0,012 0,011 0,010 0,009 0,008 0,007
E 96 90 84 78 72 66 60 54 48 43
B
ϕ 38 38 37 37 36 35 34 33 32 31
c 0,026 0,024 0,022 0,018 0,014 0,012 0,011 0,01 0,009 0,008
E 108 90 72 50 41 34 29 25 24 23
C
ϕ 32 27 24 21 18 15 13 11 10 9
c 0,045 0,036 0,030 0,024 0,019 0,015 0,011 0,009 0,006 0,004
E 108 90 72 54 46 38 32 27 26 25
D
ϕ 32 27 24 21 18 15 13 11 10 9
c 0,045 0,036 0,030 0,024 0,016 0,013 0,010 0,008 0,005 0,004
Märkused:
1. interpoleerimistulemus ümardatakse tabeli täpsuseni;
2. katendiarvutuse jaoks ei sõltu E, ϕ ja c temperatuurist, küll aga peab arvestama temperatuuriga laboriteimi
puhul;
3. katendi alla jäävat pinnast võib vaadelda lõpmatu paksusega kihina, kui kihi paksus on > 75 cm. Vastasel
korral mitmekihilisena, mille tugevuskarakteristikud katte all on E = E üld , c ja ϕ. Sügavamale (>75 cm)
jäävate kihtide c ja ϕ ei oma tähtsust.
ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja
KT_025_J21_r3 30/36
1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp
6.2 Lisa B. Materjalide tugevuskarakteristikud
Tabel 19. Sideainega töödeldud materjalid
Katendi arvutamisel
Elastsele
Nihkele Tõmbele
Materjali nimetus vajumile
Jrk. nr.
R
E1 (10°C) E2 (20°C) E3 (0°C)
(tõmbetugevus)
1 SMA killustikmastiksasfalt 3200 1800 4500 2,8
2 AC surf; AC bin asfaltsegu 2400 1200 3600 2,4
3 MA valuasfalt 2400 1200 3600 2,4
4 AC base asfaltsegu 1400 800 2200 1,6
5 PA dreenasfaltsegu 1400 800 2200 1,6
6 AC surf kergasfaltsegu (B160/220) 1400 800 2000 1,2
7 MSE seguris / teel segatud 950 600 / 500 -
8 Vana mustkate või asfaltkate 1400 800 -
9 MUK mustkillustikust kiht 800 - - -
10 Kerg- ja sügavimmutus 450 - - -
BS bituumenstabiliseeritud kihid:
11 - seguris segatud 600 -
- teel segatud 500 -
KS kompleksstabiliseeritud kihid:
12 - seguris segatud 800 -
- teel segatud 700 -
TS tsementstabiliseeritud kihid:
13 - seguris segatud 900 0,6
- teel segatud 700 0,4
ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja
KT_025_J21_r3 31/36
1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp
Tabel 20. Sideainega töötlemata kihid ja materjalid
Jrk. nr. Kihi nimetus E-moodul, Sisehõõrde Nidusus c,
MPa nurk ϕº MPa
1 Tuhkbetooni freespuru 150 40 0,01
2 Munakivi-, parkettkivi sillutis 500 - -
3 Pinnatud freespurukate 400 - -
4 PS_Killustiku ja freesipuru segu (50:50) 350 - -
Tabel 21. KAP arvutuslehe kohustuslik lisa – materjalide ja pinnaste klassifikatsioon, esitatud nõuded ja
arvutusparameetrid.
Plastsus
Peenosiste
EVS-EN Lõimise-
Arvutusparameetrid Sõelkõver sisaldus Nimetus
ISO 17892- tegur
(deklareeritud)
(Tm) 12
kategooria
Sisehõõr EVS-EN ISO 14688-1; EVS-EN ISO
E Nidusus
denurk Rootsi WL EVS-EN ISO 14688-1 Cu % 14688-2 (va killustikud, Tm_65 ja E,
(MPa) c (MPa)
φ (⁰) F ja G)
_280 280 Tard- või paekivikillustik (LA≤35)
Vt. KKEJ
240 Pae- või kruuskillustik (LA>35 ja C50/30 või
_240 -
C50/10)
_200 200 ≤15 Olemasolev killustikalus4
_180 180 45 0,03 - Sidumata segu (KN Määrus 101 lisa 10)
_150 150 43 0,01 - ≥6 (vt. märkus 5) Gr – Kruus
2 < D50 ≤ 63 mm
_135 135 42 0,008 - ≤15 Gr – Kruus
_E 160 41 0,03
_F 110 36 0,02 Liiva-kruusa-killustiku segu nõutud omadused vt. p.6.2.1
_G 60 31 0,01
_130 130 42 0,007 >3 Kruusliiv, jämeliiv
0,5 < D50 ≤ 2 mm
_115 115 40 0,006 2 < Cu ≤ 3 Mõõdukalt ühtlaseterine jämeliiv
_120 120 40 0,006 >3 Keskliiv
0,25 < D50 ≤ 0,5 mm
- (vt. märkus 5)
_105 105 38 0,005 2 < Cu ≤ 3 Mõõdukalt ühtlaseterine keskliiv
_100 100 38 0,005 >3 Peenliiv
0,063 < D50 ≤ 0,25 mm
_90 90 36 0,005 2 < Cu ≤ 3 Mõõdukalt ühtlaseterine peenliiv
_75 75 33 0,005 0,063 < D50 ≤ 2 mm ≤2 Ühtlaseterine liiv
_65 65 40 0,005 <35 >0,25 mm >50% - ≤15 (vt. märkus 5) Täitematerjal_65
Märkused:
1. A…D nõuded on kirjeldatud Lisa C.
ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja
KT_025_J21_r3 32/36
1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp
2. Tabelis toodud arvutuslikud väärtused (nidusus, sisehõõrdenurk ja elastsusmoodul) on kehtivad ainult
katendiarvutustes (max 1,5 m sügavuses katte pinnast).
3. Tugevama (E, φ ja c tabeliväärtused peavad olema ≥ projektsest) materjaliga asendamine ei vaja kooskõlastamist
ja/või uusi arvutusi.
4. Killustikust katendikihtide ehitamise juhendile (KKEJ) mittevastav killustik.
5. Peenosiste sisaldus teekonstruktsiooni ülemises meetris vastavalt: Lisa_1_Muldkeha ja dreenkihi
projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis dreenivuse tagamise lisa 1.pdf
6. Materjalide ja pinnaste liigitamisel tuleb lugeda võrdseks lähedased sõeladiameetri väärtused 0,5 ja 0,63 mm,
0,1 ja 0,125 mm, 0,05 ja 0,063 mm.
7. Tabeli E,F,G ja Tm_65 kategooriaid võib kasutada juhul kui materjal/pinnas ei sobitu teistesse käesoleva tabeli
kategooriatesse.
8. Eristuskangas vt Geosünteedid juhend p.5.1.
6.2.1 Projekteerija võib liiva-kruusa-killustikusegude puhul kasutada arvutusparameetreid, mis
tuginevad konkreetse kruusa omadustel. Vastavalt teadustöö10 tulemustele on võimalik segu
elastsusmoodul 160 (E), 110 (F) või 60 (G) MPa, kui tabeli 22 alusel saadud näitaja on
sellest suurem (jääb tagavara kasuks). Sellisel juhul on segu arvutusparameetrite määramise
aluseks ning see rakendub kui üle 5 mm osiseid on vähemalt 20%.
6.2.2 Konkreetse materjali laboratoorse uuringu tulemustest voolavuspiir ja <0,63mm sisalduse
järgi vastav elastsusmoodul (MPa).
Tabel 22 Materjali voolavuspiiri ja 0,63 mm sõela läbindi järgi elastsusmoodul (MPa).
WL, Rootsi koonus ≤8 ≤11 ≤17 ≤25
<0,63 mm 10% 160 160 160 160
<0,63 mm 15% 160 160 160 110
<0,63 mm 20% 160 160 110 60
<0,63 mm 25% 160 110 110 60
<0,63 mm 30% 160 110 60 60
<0,63 mm 35% 110 110 60 x
6.2.3 Sõelkõvera alusel tuleb välja arvutada indeks: Cu (d60/d10) uniformity coefficient -
lõimistegur mis määrab materjali ühtlaseteralisuse EVS-EN 14688-2 standardi alusel.
10
https://transpordiamet.ee/media/3209/download
ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja
KT_025_J21_r3 33/36
1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp
6.3 Lisa C. Niiskustundlike aluspinnaste määratlused
Tabel 23 EVS-EN ISO 14688-1 ning -2 peenpinnaste pinnase grupp (Tm_A…D)11
Pinnase- Fraktsiooni sisaldus, % kuiva pinnase üldmassist
Pinnase nimetus Plastsusnäitaja WLR (Rootsi koonus) Plastsusarv IPC (Casagrande)
grupp Fraktsioon, mm Fraktsiooni sisaldus, %
Mölline liiv - siSa
Savine liiv - clSa
Liivane möll - saSi
A Liivane savimöll - saclSi
10-25 1-10 2 - 0,063 > 50
Liivane möllsavi - sasiCl
Liivane savi - saCl
Mölline liiv - siSa
Savine liiv - clSa
Liivane möll - saSi
Liivane savimöll - saclSi
Liivane möllsavi - sasiCl
B Liivane savi - saCl
< 10 <1 Ei määratleta Ei määratleta
Möll - Si
Savimöll - clSi
Möllsavi - siCl
Savi - Cl
Mölline liiv - siSa
Savine liiv - clSa
Liivane möll - saSi
Liivane savimöll - saclSi
Liivane möllsavi - sasiCl
25 - 40 10 - 18
Liivane savi - saCl
Kruusaga mölline liiv - grsiSa
Kruusaga savine liiv - grclSa
Mölline liiv - siSa
Savine liiv - clSa
C Liivane möll - saSi
2 - 0,063 ≥ 40
Liivane savimöll - saclSi
40 - 50 18 - 27
Liivane möllsavi - sasiCl
Liivane savi - saCl
Mölline liiv - siSa
Savine liiv - clSa
Liivane möll - saSi
Liivane savimöll - saclSi
50 - 70 27 - 44
Liivane möllsavi - sasiCl
Liivane savi - saCl
Liivaga mölline kruus - sasiGr
Liivaga savine kruus - saclGr
Kruusaga mölline liiv - grsiSa
Kruusaga savine liiv - grclSa
Kruusaga liivane möllpinnas - grsasiS
10 - 25 1 - 10 20 - 50
Kruusaga liivane savipinnas - grsaclS
Liivaga kruusane möllpinnas - sagrsiS
Liivaga kruusane savipinnas - sagrclS
Möll - Si
Savimöll - clSi
Möllsavi - siCl
Savi - Cl
Kruusane möll - grSi
10 - 25 1 - 10 < 20
Kruusane möll-savi - grclSi
Kruusane savimöll - grsiCl
Kruusane savi - grCl
Kruusaga liivane möll - grsaSi
Kruusaga liivane savi - grsaCl
Liivaga kruusane möll - sagrSi
Liivaga kruusane savi - sagrCl
D Kruusaga liivane möllpinnas - grsasiS
25 - 40 10 - 18 2 - 0,063 < 40
Kruusaga liivane savipinnas - grsaclS
Liivaga kruusane möllpinnas - sagrsiS
Liivaga kruusane savipinnas - sagrclS
Liivane möll - saSi
Liivane savimöll - saclSi
Liivane möllsavi - sasiCl
Liivane savi - saCl
Möll - Si
40 - 50 18 - 27 < 40
Möllsavi - siCl
Savimöll - clSi
Savi - Cl
Möll - Si
Möllsavi - siCl
Savimöll - clSi
Savi - Cl
Kruusane möll - grSi
50 - 70 27 - 44 < 40
Kruusane savimöll - grsiCl
Kruusane möllsavi - grsiCl
Kruusane savi - grCl
Märkus: Kuna pinnasegrupp B kohta ei määratleta sõelkõvera osas nõudeid siis antud pinnasegruppi
võib kasutada juhul kui vaadeldav pinnas ei klassifitseeru ühessegi teise pinnasegruppi (A, C ja D)
ning ei sobi ka tabel 21 kohaseks materjaliks, mida oleks võimalik KAP’is aluspinnaseks arvestada.
11
https://transpordiamet.ee/media/3209/download, vt detailsemad pinnaste liigitused ja üleminekud EVS liigitusele.
ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja
KT_025_J21_r3 34/36
1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp
6.4 Lisa D. Kulumiskihi orienteeruvad eluead
6.4.1 Kvaliteedimäärusest ja Juhisest tulenevaid nõudeid järgides on asfaltkatete projekteeritud
eluead sõltuvalt kasutuskohast katendikonstruktsioonis ja konkreetse objekti aasta keskmisest
ööpäevasest liiklussagedusest (edaspidi AKÖL) järgmised:
1) tingimusel AKÖL ≥ 12 000 on kulumiskihi projektseks elueaks vähemalt 7 aastat ja eluea
lõpuks ei ole maksimaalne roopa sügavus suurem kui 15 mm;
2) tingimusel 6000 ≤ AKÖL < 12 000 on kulumiskihi projektseks elueaks vähemalt 10 aastat ja
eluea lõpuks ei ole maksimaalne roopa sügavus suurem kui 15 mm;
3) tingimusel AKÖL < 6000 on kulumiskihi projektseks elueaks vähemalt 12 aastat ja eluea
lõpuks ei ole maksimaalne roopa sügavus suurem kui 17 mm;
4) sõltumata AKÖL tingimustest on regenereerimistehnoloogiaga (sh. kuumtaastamine)
taastatud kulumiskihi asfaltkatte eluiga 7 aastat ja eluea lõpuks ei ole maksimaalne roopa
sügavus suurem kui 15 mm.
6.5 Lisa E. Kataloogilahendused
6.5.1 Kataloogilahenduste kasutuse eeldused ja tingimused, millega peab kataloogilahendusi
kasutades arvestama:
1) Konstruktsioonilahenduse valikuks peab teada olema eeldatav liiklussageduse vahemik.
2) Kataloogilahendusi on lubatud kasutada kuni 1500 AKÖL korral.
3) Maksimaalne teelõigu pikkus mida võib kataloogilahendusega riigimaanteedel projekteerida
on 200m (v.a kergliiklustee).
4) Kasvupinnas ja turvas tuleb tee mulde alt eemaldada kogu ulatuses.
5) Ehitamise ajal tuleb juhinduda Transpordiameti kodulehel toodud kehtivatest ehitusjuhistest
ja määrustest.
6) Tee ja teemaa-ala piki- ja põikprofiiliga ning kraavidega tuleb tagada vee äravool.
7) Aluspinnaseks on kõikidel konstruktsioonidel eeldatud halvimat D gruppi & III.
niiskuspaikkonda.
ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja
KT_025_J21_r3 35/36
1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp
6.5.2 Projekteeritud katendikataloog p.6.5.1 tingimuste täitmise korral (tabel 24).
Tabel 24 Katendikataloog
Konstruktiivne Evaj=180 MPa Evaj=290 MPa
500-1500 AKÖL ja Mahasõidud raskeliikluse
Kergliiklustee, eramute
(metsa-ja karjääriteed jms)
Püsikatend mahasõidud, sõiduauto bussipeatused (max 20
jaoks, kaevetööde tsoonis
parkla bussi/ööpäevas) katendi taastamine.
AC surf 12 või 16 5 4 7 (AC16)
AC base 20 või 32 - 6 10 (AC32)
Killustikalus LA≥35, Emin=240MPa 20 30 40
Liivakiht Tm_90 või parem 20 28 40
Evaj=140 MPa
Kergkatend 300-1500 AKÖL
Pindamistehnoloogia 2x
MSE20 (või AC surf 160/220) 8
Kruusalus (segu 1-4) 50
Evaj=120 MPa
Siirdekatend 0-300 AKÖL 100-300 AKÖL 300-500 AKÖL
- / 2x(50-100
2x 2x
Pindamistehnoloogia AKÖL)
Purustatud kruus (segu 5 või 6) 12 - -
Killustikalus LA≥35 (ülemine 6cm
- - 12
immutatud)
Freespuru või segu 5 või 6. - 8 -
Kruusalus (segu 1-4) 45 45 40
Märkused:
1. Kruusaluse ja kruuskatte materjalinõuded (segu number) valida Majandus- ja taristuministri kehtivast „Tee
ehitamise kvaliteedi nõuded“ määruse lisast 10;
2. Tabelis on kõik paksused sentimeetrites;
3. Asfaltsegu mark 70/100;
4. Liivakihi deklareeritud maksimaalne peenosiste (0,063mm) sisaldus max 5% (f5). Paigaldatud kihis 7%;
5. Killustikaluse minimaalsed nõuded KKEJ tabel 1 järgi:
a. AKÖL < 500: veerg nr. 7;
b. AKÖL ≥ 500: veerg nr. 6.
6. Asfaltsegude minimaalsed nõuded vastavalt EVS 901-3 standardile:
a. AC surf täitematerjali minimaalsed nõuded tabel 7 järgi:
i. AKÖL < 900 kui on soolatatav lõik siis kasutada minimaalselt EVS 901-3 45% tard- ja
moondekivimi nõuet;
ii. AKÖL ≥ 900.
b. AC base täitematerjali minimaalsed nõuded tabel 9 järgi.
7. Võib kasutada paremat materjali (näiteks võib kasutada Tm_90 asemel Tm_105);
8. Kui on teada, et kergliiklustee katendil hakkavad liiklema tavapärasest raskemat tehnikat (kaubaautod, raskem
talihooldetehnika) siis tuleb valida kataloogist tugevam konstruktsioon või projekteerida lahendus.
9. Mahasõit – antud tabelis liituva tee liiklussagedusega alla 20 autot ööpäevas.
10. Geosünteetide kasutus vastavalt kehtivale geosünteetika juhendile.
ELASTSETE TEEKATENDITE PROJEKTEERIMINE
Kinnitamine: 16.03.2026 nr 1.1- Koostajad: Taavi Tõnts ja
KT_025_J21_r3 36/36
1/26/46 Simmo Talpas-Taltsepp
6.6 LISA F. Nõuded AC surf 160/220 asfaltsegule
Materjalide minimaalsed kvaliteedinõuded AC20surf (kergasfaltbetooni) segus:
Antud asfaltsegu kasutatakse ainult liiklussagedusega kuni 1500 AKÖL.
Nõuded täitematerjalidele
Märkused:
1. Täitematerjal tuleb valida selliselt, et peale sideainekile mahakulumist on tagatud objekti
ulatuses katte ühtlane värvitoon, kui Tellija ei ole määranud teisiti.
2. AC surf segudes kasutatavate täitematerjalide purustatud ja ümardunud pindade kategooria
(C) ning peenosiste sisalduse kategooria (f) on kirjeldatud EVS 901-3 tabelis 1.
Nõuded segule:
- Sideaine 160/220
- Terakoostise sõelkõvera väli vastavalt EVS 901-3 AC 20 surf segulehele
- Bmin 4,6% (täitematerjalide kaalutud keskmise tihedusega 2,65 Mg/m3 arvestatuna)
- Jäävpoorsus (Tihendatuna EVS-EN 12697-30 järgi 2x50 lööki) vahemikus 2-6%, kehtib ka
teekatte paigalduskvaliteedi hindamisel
- PRDAIR max 13
- AbrA deklareeritav väärtus
3) Paigaldatud katte hindamine:
- Jäävpoorsus (katteproovi keskmine) 2-6%, vuugiproovil ≤8%
- Tihendustegur (katteproovi keskmine) ≥ 0,98, vuugiproovil ≥ 0,94