k
nur
k olm
N s
vu 0 m
hta x 1
KRUNDI TEHNILISED ANDMED: ÜKSIKELAMU TEHNILISED ANDMED: ABIHOONE TEHNILISED ANDMED:
48
.18 Nä 1 3 0 AADRESS: Harju maakond, Rae vald, EHITISEALUNE PIND 145,8 m2 EHITISEALUNE PIND 99,6 m2
47
.98 Rae küla, Rae tee 38 SULETUD NETOPIND 153,0 m2 SULETUD NETOPIND 76,7 m2
TUNNUS: 65301:002:0225 KÖETAV PIND 153,0 m2 KÖETAV PIND 76,7 m2
W E 47.84 KRUNDI PINDALA: 5333 m² ELURUUMIDE PIND 147,4 m2 KORRUSELISUS 1
13
48.
TEHNORUUMI PIND 5,6 m2 HOONE MAHT 390 m3
A 48
rk .0 KORRUSELISUS 2 HOONE KÕRGUS 6,0 m
nu 6
S 4 7.9
1
ri tee lm
ko m
47.91
TEHNILISED NÄITAJATE VÕRDLUSTABEL
TUBADE ARV 4 HOONE ABS KÕRGUS 54.55 m
-Jü s
vu x 1 0
aku .95 HOONE MAHT 800m3 HOONE PIKKUS 11,8 m
a PROJEKT. PT. JÄRGNE
t
Ass
h 0
47 Nä 1 3 47.75 EHITUSALUNE PIND 145,8m2/99,6m2 (max)530m2 HOONE KÕRGUS 7,5 m HOONE LAIUS 10,0 m
HOONE MAX.
HOONE ABS KÕRGUS 56.05 m TULEPÜSIVUSKLASS TP3
93 7,5m/6m 9/6m
47. 47.85 47.99
KÕRGUS HOONE PIKKUS 15,4 m
MAX. KORRUSEID 2/1 2/1 HOONE LAIUS 9,1 m
88
47. pin 1/2 TULEPÜSIVUSKLASS TP3
HOONETE ARV
n/ KRUNDIL 1/1 (elamu ja abihoone)
kr
48.03 KATUSE KALLE 35o 30-45o
48
.0
48
5
11113 Assaku-Jüri tee
.0
47.83 47.97
2
65301:001:6158
65
.0
48.26
pin
n/
47.87
kr
48.37
e e
va t
s u tata
lt ka vöönd
liku 48.14
Ava kaitse
48
48.12
.1
9
48.51 pin
78
n/
kr
.0
Uus-Kiivita 48.19
65301:002:0073
48.30
48.67
Persp. el. ol.ol. 48.6348.09
liitumiskilp proj. 48.55
48
Rae tee 42
18.
.3
65301:002:1310
9
6
0
4.
48.38
48.42
48.21
Rae tee 38 48.43
65301:002:0225 48.55
ol.ol. 48.50 A
2 P=3
Likvideeritav
proj. 48.55
9.1
Rae tee 40 // 44 K1
1
salvkaev 2 4
W
65301:001:6323 48.47
3
11
K
v
5
kraa
0
B
4.
48.63 6 1
48.15
1 +0.00=48.85 7
6.0
48.57
48
48.43
2
2
.6
A
47.8
3
5
3
orie
46.3
47.5
nt
ol.ol. 48.65
m uur
3
K11
et
k
V1K 1 111
A
.
TINGMÄRGID proj. 48.55
HE
48.68
W
48.50
1
8 C48.65
2
.0
10.
15 4
KRUNDIPIIR PROJEKT. EL. MP. KAABEL 1 15. H
0
W11 48.46 2
1 +0.00=48.85 3
B
pin
PT-JÄRGNE HOONESTUSALA LIKVIDEERITAV. EL. MP. ÕHULIIN 48.43
3
48.56
1
n/
4 KT Design OÜ, reg. nr. 14407395,
OL.OL. SIDEKAABEL kr BIOPUHASTI 3,4 m3 ol.ol. 48.55
MTR reg. nr. EEP005080
48
K11 5
6.5
proj. 48.55
.7
PROJEKT. ÜKSIKELAMU P=3 PARKIMISKOHTADE ARV 5
3 22.
48.36
6
Joonis: ASENDIPLAAN
2 A
8
2
OL. OL. SÄILITATAVAD PUUD 11.
47.6
K11 ol.ol. 48.40
4
46.4
1 V11
ol.ol. 48.50 B
proj. 48.55
1
PROJEKT. ABIHOONE LIKVIDEERITAVAD PUUD ol.ol. 48.45 4.0 Joonise nr: AR-4-01
47.7
proj. 48.55 48.03
PROJEKT. ÕHK-VESI JA ÕHK-ÕHK 48.59 proj. 48.55
48.22
C
LIKVIDEERITAV MET. KUUR, SOOJUSPUMP Projekt. õhk-õhk
Staadium: EELPROJEKT
0
7
V11
46.5
47.4
ÜKSIKELAMU (EHR kood: 116044437), soojuspump
7
ABIHOONE (EHR kood: 116044438) 27.
TINGMÄRGID, Puurkaevumeistrid OÜ Projekt. õhk-vesi Aadress: HARJU MAAKOND, RAE VALD,
25.0
PROJEKT. SILLUTUSKIVIKATTEGA ALA
PK RAE KÜLA, RAE TEE 38
v
töö nr. 068, 18.11.2025 soojuspump
kraa
48.16
PROJEKT. PUITTERRASS
Kuupäev:
48
V11 PROJEKT. VEETORUSTIK ol.ol. 48.05
5
.4
46.4
ise
2
igald 20/11/2025
2
K11 PROJEKT. KANALISATSIOONI TORUSTIK proj. 48.55
46.9
PROJEKT. SISSEPÄÄS HOONESSE tripa öönd
47.99
E l e k Planeeritav
ev
OL.OL. SISSEPÄÄS KRUNDILE kaits
6
Töö nr.
8
puurkaev
47.8
46.6
47.9
0
9
08-2025
47.9
PROJEKT. PRÜGIKASTID (betoonalusel) 1 5
Y= 550 233 428 Y= 550 251 163 pinn/kr
OL.OL.EL.MP.KAABEL
Mõõtkava:
46.48
47.92
48.11
47.80
X= 6 582 446 943 X= 6 582 448 558
Projekti nimetus/objekt Töö nr. Mõõtkava Kuupäev 2 6 1 4 1:500
13.03.2025 Y= 550 247 235 Y= 550 249 987 Y= 550 247 866 Y= 550 256 326
Rae tee 38 M25017 1:500 Lehe nr
X= 6 582 453 636 X= 6 582 447 959 X= 6 582 437 228 X= 6 582 433 805 Objekt:
1 ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE EELPROJEKT
3 7 2 5
Joonis
Y= 550 248 197 Y= 550 251 213 Y= 550 258 502 Y= 550 257 721 Arhitekt:
GEOPORT
GEODEESIA
Topo-geodeetiline alusplaan
Aadress
X= 6 582 451 652
4
X= 6 582 445 429
8
X= 6 582 442 384
3
X= 6 582 430 926
6
KÄTLIN TAMMEVESKI
Rae küla, Rae vald, Harju maakond Y= 550 249 385 Y= 550 237 382 Y= 550 261 455 Y= 550 252 214 RAKENDUSARHITEKT, TASE 6
Koostas X= 6 582 452 227 X= 6 582 438 725 X= 6 582 436 292 X= 6 582 428 257 Vastutav arhitekt:
GEOPORT OÜ Mati Lember
[email protected] ÜKSIKELAMU KOORDINAADID L-EST ABIHOONE KOORDINAADID L-EST MAARJA PALMIK
Tel. 5268124, 5115859
MTR EEG000293
DIPLOMEERITUD ARHITEKT, TASE 7
GSPublisherVersion 0.0.100.100
SELETUSKIRI Eelprojekt, töö nr. 08-2025
HARJU MAAKOND, RAE VALD, 22.05.2025
RAE KÜLA, RAE TEE 38 Vastutav arhitekt ja koostaja:
Üksikelamu ja abihoone MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI
TÖÖ KOOSSEIS
1. TEHNILISED NÄITAJAD 3
1.1 ÜLDOSA 3
1.2 ÜKSIKELAMU TEHNILISED NÄITAJAD 3
1.3 ABIHOONE TEHNILISED NÄITAJAD 4
2. ÜLDOSA 4
3. ASENDIPLAANILINE OSA 5
4. ARHITEKTUURNE OSA 6
4.1 ÜLDLAHENDUS 6
4.2 HOONETE VÄLISVIIMISTLUS 6
5. SISEVIIMISTLUS 7
6. TULEOHUTUSE OSA 7
7. TERVISEKAITSE- JA KESKKONNANÕUDED 10
7.1 JÄÄTMEKÄITLUS 14
7.2 LAMMUTUS 18
8. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS 21
8.1 KASUTUSIGA 22
8.2 VUNDAMENDID 22
8.3 ÜKSIKELAMU PÕRAND 22
8.4 ABIHOONE PÕRAND 22
8.5 ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE KATUSLAGI 23
8.6 ÜKSIKELAMU VAHELAGI 23
8.7 ABIHOONE VAHELAGI 23
8.8 ÜKSIKELAMU VÄLISSEIN 23
8.9 ABIHOONE VÄLISSEIN 24
8.10 KOORMUSED 24
9. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 25
10. KÜTE JA VENTILATSIOON 27
11. ELEKTRIVARUSTUS 30
12. ENERGIATÕHUSUS 33
1 / 34
SELETUSKIRI Eelprojekt, töö nr. 08-2025
HARJU MAAKOND, RAE VALD, 22.05.2025
RAE KÜLA, RAE TEE 38 Vastutav arhitekt ja koostaja:
Üksikelamu ja abihoone MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI
JOONISED
1. ÜLDJOONISED
AR-4-01 ASENDIPLAAN M1:500
2. ARHITEKTUURSED JOONISED
AR-5-01 VUNDAMENDI PLAAN M1:100
AR-5-02 ESIMESE KORRUSE PLAAN M1:100
AR-5-03 KATUSEKORRUSE PLAAN M1:100
AR-5-04 KATUSE PLAAN M1:100
AR-6-01 LÕIGE1-1 M1:50
AR-6-02 LÕIGE2-2 M1:50
AR-6-03 VAATED 1 JA 2 M1:100
AR-6-04 VAATED 3 JA 4 M1:100
LISAD
1. Rae vallas poolt väljastatud projekteerimistingimused nr. 2511802/04646,
13.05.2025
2 / 34
SELETUSKIRI Eelprojekt, töö nr. 08-2025
HARJU MAAKOND, RAE VALD, 22.05.2025
RAE KÜLA, RAE TEE 38 Vastutav arhitekt ja koostaja:
Üksikelamu ja abihoone MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI
SELETUSKIRI
1. TEHNILISED NÄITAJAD
1.1 ÜLDOSA
Aadress: Harju maakond,Rae vald, Rae küla,
Rae tee 38
Krundi pind: 5333 m2
Katastriüksus: 65301:002:0225
Vastutav arhitekt: DIPLOMEERITUD ARHITEKT, TASE 7
MAARJA PALMIK
Arhitekt: RAKENDUSARHITEKT, TASE 6
KÄTLIN TAMMEVESKI
KT Design OÜ, reg. nr. 14407395, MTR reg. nr. EEP005080
1.2 ÜKSIKELAMU TEHNILISED NÄITAJAD
Hoone kasutusala: 11101 Üksikelamu
Hoone põhinäitajad: PROJEKT. PT. JÄRGNE
1. Korruselisus 2 2
2. Tubade arv 4
3. Maapealse osa alune pind 145,8 m2 max.530 m2
2
4. Ehitisealune pind 145,8 m
5. Eluruumide pind 147,4 m2
6. Suletud netopind 153,0 m2
7. Köetav pind 153,0 m2
8. Elamu maht 800 m3
9. Tulepüsivusklass TP-3
10. Hoone kõrgus 7,5 m (abs.h= 56,05 m) 9,0 m
11. Hoone pikkus 15,4 m
12.Hoone laius 9,1 m
13. Katuse kalle 35 kraadi 30-45 kraadi
Hoone põhikonstruktsioonid:
Vundament Lintvundament
Kandekonstruktsioon Plokk
Välissein Plokk
Vahelagi Õõnespaneel
Katusekonstruktsioon Puit
Katusekate Katusekivi
Välisviimistlus Voodrilaud
3 / 34
SELETUSKIRI Eelprojekt, töö nr. 08-2025
HARJU MAAKOND, RAE VALD, 22.05.2025
RAE KÜLA, RAE TEE 38 Vastutav arhitekt ja koostaja:
Üksikelamu ja abihoone MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI
1.3 ABIHOONE TEHNILISED NÄITAJAD
Hoone kasutusala: 12744 Elamu, kooli vms abihoone
Hoone põhinäitajad: PROJEKT. PT. JÄRGNE
1. Korruselisus 1
2. Maapealse osa alune pind 99,6 m2 max.530
(Abihoone 100 m2)
3. Ehitisealune pind 99,6 m2
2
4. Suletud netopind 76,7 m
5. Köetav pind 76,7 m2
3
6. Hoone maht 390 m
7. Tulepüsivusklass TP-3
8. Hoone kõrgus 6,0 m (abs.h= 54,55 m) 6,0 m
9. Hoone pikkus 11,8 m
10.Hoone laius 10,0 m
11. Katuse kalle 35 kraadi 30-45 kraadi
Hoone põhikonstruktsioonid:
Vundament Plaatvundament
Kandekonstruktsioon Puit
Välissein Puitsõrestik
Katusekonstruktsioon Puit
Katusekate Profiilplekk Klassik
Välisviimistlus Voodrilaud
2. ÜLDOSA
Käesolev projekt on arhitektuurne eelprojekt üksikelamu ja abihoone püstitamiseks Rae
valda, Rae külla, Rae tee 38 kinnistule, katastriüksuse tunnusega 65301:002:0225.
Vastavalt EHR-i andmetele paiknevad kinnistul eelnevalt üksikelamu (ehr kood:
116044437) ja abihoone (ehr kood: 116044438), mis likvideeritakse antud menetluse
mahus. Projekt on koostatud vastavalt tellija soovidele ja sobivusele antud piirkonda.
Projekteerimise aluseks on:
− Geodeetiline alusplaan
− Tellija poolt väljastatud lähteülesanne
− Projekteerimistingimused
Projekteeritav ehitis vastab
● Ehitusseadustik
● EVS 932:2017 ”Ehitusprojekt”
● Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 10.07.2020 määrus nr 63 „Hoone
energiatõhususe miinimumnõuded“ (Vastu võetud 11.12.2018)
4 / 34
SELETUSKIRI Eelprojekt, töö nr. 08-2025
HARJU MAAKOND, RAE VALD, 22.05.2025
RAE KÜLA, RAE TEE 38 Vastutav arhitekt ja koostaja:
Üksikelamu ja abihoone MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI
● Majandus- ja taristuministri 01.07.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete
loetelu ja arvestamise alused“ (Vastu võetud 05.06.2015)
● Majandus- ja taristuministri 12.07.2020 määrus nr 85 „Eluruumile esitatavad
nõuded“ (Vastu võetud 02.07.2015)
● Majandus- ja taristusministri määrus nr 97 “Nõuded ehitusprojektile”
● Keskkonnaministri 30.05.2020 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
(Vastu võetud 16.12.2016)
● Eesti Standard EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“
● Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele
(16.02.2021 nr 6)
Kõikide materjalide ja konstruktsioonide valikul ning ehitamisel tuleb kinni pidada
headest ehitustavadest, Eesti Standardikeskuse standarditest, ET-normidest, ehitustööde
kvaliteedi üldnõuetest RYL2010, RYL2013, hoone tehnosüsteemide nõuetest RYL2002,
maalritööde nõuetest RYL2012 ning materjalide ja seadmete tarnija- ja tootjapoolsetest
paigaldusjuhistest ning hooldusnõuetest.
Teadmiseks omanikule
1.Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamist on alustatud, on kehtivusaeg 7 aastat.
Ehitamise alustamise päevaks loetakse esimene ehitusprojektile vastavate tööde
tegemise päev. Esitada 3 päeva enne töödega alustamist "ehitamise alustamise teatis".
Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta
ehitusloa kehtivust. (Ehitusseadustiku § 45 lg (1), (2), § 43 lg (1))
2.Ehitise valmimisel taotleda kasutusluba.
3.Ehitamine tuleb dokumenteerida (vastavalt majandus- ja taristuministri määrusele nr
115/ 04.09.2015 "Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja
üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele
esitatavad nõuded").“
4. Ehitusteatis kehtib 2 aastat (Vastavalt Ehitusseadustiku § 37: Ehitusteatise alusel võib
ehitist ehitada kahe aasta jooksul ehitusteatise esitamisest või täiendavate nõuete
esitamisest või ehitusprojekti heakskiitmisest arvates).
5.Valminud ehitise kohta esitada kasutusteatis 10 päeva enne kasutuselevõttu.
3. ASENDIPLAANILINE OSA
Rae tee 38 kinnistu suurusega 5333 m², katastriüksuse sihtotstarve on kinnisturaamatu
andmetel 100% elamumaa. Kinnistu olemasolev elamu (ehr kood 116044437) ja
majandushoone (ehr kood 116044438) lammutatakse antud menetluse mahus.
aa-ala reljeef on suhteliselt tasane, kerge kaldega kagust loodesse. Juurdepääs
kinnistule on 11113 Assaku-Jüri teelt, kinnistu loodepoolsest osast. Liikluskorraldus ja
parkimine on korraldatud vastavalt normidele. Projekteeritava elamu tarbeks on ette
nähtud 3 parkimiskohta majaesisel kivisillutatud alal. Parkimiseks mõeldud ala kui ka
5 / 34
SELETUSKIRI Eelprojekt, töö nr. 08-2025
HARJU MAAKOND, RAE VALD, 22.05.2025
RAE KÜLA, RAE TEE 38 Vastutav arhitekt ja koostaja:
Üksikelamu ja abihoone MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI
hooneni viiv jalgtee on planeeritud kivisillutuskattega. Kinnistusisene pinnatud
kruuskattega tee säilib olemasolev. Kinnistu on kõrghaljastatud, likvideeritakse puud, mis
jäävad hoonestuse alla või võivad saada viga ehituse käigus.
Üksikelamu ja abihoone püstitatakse kinnistu idapoolsesse ossa, lubatud hoonestusala
piiridesse. Projekteeritava elamu ja abihoone põhikorruse põranda kõrgus +-0.00= 48.85
m. Kõrguse valikul on arvestatud krundi maapinna ja naaberkinnistute kõrguseid.
Vahetult hooneid ümbritsevad katendipinnad on suunaga hoonetest eemale. Kõikide
rajatavate platside servad viiakse sujuvalt kokku olemasoleva maapinnaga ning haljasala
piir ühtlustatakse ja tasandatakse niidukõlbulikuks.
Antud menetluse mahus uusi piirdeid ei projekteerita.
4. ARHITEKTUURNE OSA
4.1 ÜLDLAHENDUS
Projekteerimise eesmärk on püstitada uus üksikelamu ja abihoone, arvestades sealjuures
projekteerimistingimuste ja tellija soovidega.
Elamu ja abihoone on lihtsate vormielementidega ehitised, olles arhitektuurselt soliidsed
ning sobivad ümbritsevasse keskkonda.
Projekteeritav üksikelamu kujutab endast kahekorruselist, viilkatusega ehitist ja abihoone
ühekorruselist ehitist, välisviimistluseks helepruun naturaalne laudis koos naturaalse
fassaadikiviga. Katusekatte materjaliks on antratsiithall katusekivi. Kütteagregaat paikneb
elamul lõunapoolsel fassaadil ja abihoonel idapoolsel fassaadil, paigutatud maapinnale
(kaetud puidust restiga, sokliga/seinapinnaga sama värvitooni).
Plaanilahenduses on järgitud hoonete kasutusotstarvet ja võimalikku ratsionaalsust, olles
kooskõlas Tellija soovidega. Elamusse on projekteeritud esimesele korrusele esik,
tehnoruum, duširuum, elutuba/köök, koduhoid ja kaks magamistuba ning
katusekorrusele trepihall ja magamistuba koos garderoobi ja vannitoaga. Abihoonesse
on projekteeritud esik, eesruum, pesuruum koos leiliruumiga, abiruum, wc ja vannituba.
Lisaks eespool mainitule on arvestatud tuleohutuse, tervise- ja keskkonnaalaste
kehtivate normidega.
Hoonete +-0.00 = 48.85. Hoonete projekteeritav kasutusiga on 50. a.
4.2 HOONETE VÄLISVIIMISTLUS
Materjal Värvitoon Märkused
Sokkel Soklikrohv Tumehall
Seinad Voodrilaud Naturaalne kivi
Helepruun
Katusekate Katusekivi Antratsiithall
6 / 34
SELETUSKIRI Eelprojekt, töö nr. 08-2025
HARJU MAAKOND, RAE VALD, 22.05.2025
RAE KÜLA, RAE TEE 38 Vastutav arhitekt ja koostaja:
Üksikelamu ja abihoone MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI
Aknaraamid PVC Antratsiithall
Uksed Metall Antratsiithall
5. SISEVIIMISTLUS
Siseviimistlusmaterjalid peavad vastama:
Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“
Materjalid peavad olema ohutud ja vastama tootja poolt ette nähtud kasutusotstarbele.
Viimistletud pinnad peavad vastama Maalritööde RYL2012 esitatud nõuetele ja heale
ehitustavale. Juhinduda ka sisetööde RYL2013 Ehitustööde kvaliteedi üldnõuetest
(hoone sisetööd) ja toodete paigaldusjuhistest, üldistest tuletõrje- ja tervisekaitse
nõuetest.
6. TULEOHUTUSE OSA
Määratlused.
a. Hooned kuuluvad tulepüsivusklassi TP-3 (tuldkartvad hooned)
b. Hoonete tuleohutuse tagamise põhimõtted
Projekteerimisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest:
- Tuleohutuse seadus
- Siseministri 01. märtsi 2021. aasta määruse nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded”
- Siseministri 18. veebruari 2021. aasta määruse nr 10 „Veevõtukoha rajamise,
katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused
ning kord” muutmine, vastu võetud 12.12.2022 nr 46.
- Eesti standard EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded“
- Eesti standard EVS 812-2:2014+AC:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 2:
Ventilatsioonisüsteemid”
- Eesti standard EVS 812-3:2018 „Ehitiste tuleohutus: Osa 3: Küttesüsteemid”
- Eesti standard EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“
Projekti lahendus ja näitajad
a. Konstruktsioonide ja hoonete tulepüsivust iseloomustavad näitajad.
Eluhoone on I kasutusviis – eluhooned (üksikelamu).
Abihoone on I kasutusviis – abihooned.
Eripõlemiskoormus kuni 600 MJ/m2.
Hooned kuuluvad tulepüsivusklassi TP3, mistõttu kandekonstruktsioonidele
tulepüsivusnõuet R ei esitata.
7 / 34
SELETUSKIRI Eelprojekt, töö nr. 08-2025
HARJU MAAKOND, RAE VALD, 22.05.2025
RAE KÜLA, RAE TEE 38 Vastutav arhitekt ja koostaja:
Üksikelamu ja abihoone MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI
Projekteeritava üksikelamu kõrguse haripunkt on h= 7,5 m ja projekteeritava abihoone
kõrguse haripunkt on h= 6,0 m. Hoonete kandvad seinad on plokkseinad ja katuslagi on
ette nähtud puitsarikatel ja katusekatteks on katusekivi.
Katusekatted vastavad nõudele BROOF (t2).
Hoonete siseseinte, põrandate ja lagede pinnakihi süttivustundlikkuse- ja tuleleviku klass
on D-s2, d2.
Välisseinte pinnakihi (välisseina välispind, õhutuspilu välispind) süttivustundlikkuse klass
D,d2. Välisseina soojustusmaterjal min. D, d0.
Tehnoruumi tuletundlikkusele on järgmised nõuded – sein ja lagi B-s1,d0; põrand A2fl-s1.
Kui rajatakse köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega
vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali
ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid.
Kaablite tuletundlikkus Dca-s2,d2,a2.
Terrassi tuletundlikkuse nõue on Dfl-s1.
b. Hooned koosnevad ühest tuletõkkesektsioonist.
c. Üldplaan.
Juurdepääs kinnistule on ette nähtud 11113 Assaku-Jüri teelt. Hooned paiknevad
naaberkinnistute hoonetest kaugemal, kui 8 m. Päästemeeskonnale on tagatud ehitistele
juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahenditega, hoonete neljast
küljest.
d. Evakuatsioonilahendus.
Evakuatsioon toimub hoonetes asuvate välisuste ja akende kaudu ning ei põhjusta ohtu
evakueeruvatele hoonete kasutajatele.
e. Pääsud katustele.
Hoonete katustele pääseb teisaldatava redeli abil (kohtkindel käigutee), abihoone
pööningule pääseb esikus paikneva trepp-redeli kaudu (min. pööninguava800x600 mm).
f. Kütteseadmete tuleohutus.
Üksikelamu on kavandatud õhk-vesi ja kaminaküttele ja abihoone õhk-õhk, elektri
otsekütte ja kamina küttele. Küttesüsteemidega tagatakse siseõhu arvutuslikud
temperatuurid talvel, vastavalt ruumi tüübile (kasutusotstarbe järgi); valdavalt inimeste
pideva viibimisega ruumides +22º C. Kamin paikneb elamul elutoas ja abihoonel
eesruumis. Kaminaesise kaitstava ala ulatus lahtise küttekolde puhul: vähemalt 750 mm
koldeava ette ja vähemalt 150 mm koldeava külgedele. Kinnise küttekolde puhul:
vähemalt 400 mm koldeava ette ja vähemalt 100 mm koldeava külgedele. Abihoone
sauna on ette nähtud puuüttega keris.
Üksikelamu küte on lahendatud vesipõrandakütte baasil.
Elamu küttesüsteemi kvalitatiivne juhtimine toimub tehnilisest ruumist.
8 / 34
SELETUSKIRI Eelprojekt, töö nr. 08-2025
HARJU MAAKOND, RAE VALD, 22.05.2025
RAE KÜLA, RAE TEE 38 Vastutav arhitekt ja koostaja:
Üksikelamu ja abihoone MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI
Vajaliku kütte- ja sooja tarbevee saamiseks on elamus õhk-vesi soojuspump, mis paikneb
tehnilises ruumis ja abihoones õhk-õhk soojuspump ja elektriboiler. Hoonete väline
agregaat on paigaldatud fassaadile (kaetud puidust restiga, sokliga/seinapinnaga sama
värvitooni).
Küttesüsteemi ja korstnate temperatuuriklassid on T 600.
Korsten: üksikelamusse on projekteeritud üks ühe lõõriga müüritiskorsten ja abihoonesse
üks kahe lõõriga müüritiskorsten, milledele paigaldatakse vastavalt nõuetele
puhastusluugid. Põlevast ehitisosast, nagu vahelaest või katusest läbiminekul,
paigaldatakse mittepõlevat soojustusmaterjali, näiteks kivivilla, mahukaaluga vähemalt
100 kg/m³ ning paakumistemperatuuriga vähemalt 900 °C. Suitsukorsten ulatub
katusekatte pinna suhtes nii kõrgele, et tagatakse küllaldane tuleohutus ja tõmme s.o.
min 0,8 m. Moodulkorstna paigaldamisel tuleb lähtuda tootjapoolsetest
paigaldusjuhenditest.
Lähtuda standardist: EVS 812-3:2018. a „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid”
g. Ventilatsiooniseadmete tuleohutus.
Eluhoonesse on projekteeritud soojustagastusega ventilatsioon. Elamu
ventilatsiooniseade paikneb tehnoruumis.
Ventilatsioonitorustik tuleb isoleerida nii, et soojuskaod ei oleks optimaalsetest
suuremad, et oleks välditud niiskuse kondenseerumine toru pinnal ning et oleks tagatud
tuleohutus.
Abihoonesse on projekteeritud loomulik ventilatsioon. Abihoone niisketesse ruumidesse
on paigaldatud koht-väljatõmbeventilaatorid. Väljatõmbe sundventilatsioon toimub
sanitaar-ruumides ning köögi väljatõmbekubu kaudu, õhk suunatakse läbi seina.
Kompensatsiooniõhk pääseb ruumidesse läbi avatavate akende ja akende raamidesse
paigaldatavate, reguleeritavate õhutuspilude.
Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu
levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või
raskesti süttivatest materjalidest. Ventilatsioonitorustikud tehakse tsingitud plekist, mille
paksus peab vastama standardile EVS 8122:2014. Ventilatsioonitorustikule paigaldatakse
puhastusluugid. Kuna hoones on ainult üks tuletõkkesektsioon, siis tuletõkkeisolatsiooni
ja tuletõkkeklappide järele vajadus puudub.
Siseministri määruse nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded" § 27 lg 6 kohaselt
peab eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, olema tulepüsivusega
vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali
ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid.
h. Autonoomne tulekahjusignalisatsioon ja tulekustutus.
Eluhoone kõikidesse tubadesse ja abihoone eesruumi on ette nähtud paigaldada
autonoomsed tulekahjusignalisatsiooniandurid. Tuleohutuspaigaldis peab ehitisse
paigaldatuna vastama sellele ettenähtud asjakohasele tehnilisele normile, samuti peab
see olema hooldatud ja kontrollitud. Kõik andurid sisaldavad tulekahju avastamiseks ja
9 / 34
SELETUSKIRI Eelprojekt, töö nr. 08-2025
HARJU MAAKOND, RAE VALD, 22.05.2025
RAE KÜLA, RAE TEE 38 Vastutav arhitekt ja koostaja:
Üksikelamu ja abihoone MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI
helialarmi andmiseks vajalikke komponente, kusjuures juhul, kui ehitise
üldkasutatavatesse ruumidesse on paigaldatud rohkem kui üks andur, peavad ühe anduri
tööle hakkamisel reageerima ka kõik teised samasse rühma ühendatud andurid.
- Andurid peavad olema nõuetekohaselt paigaldatud;
- Anduri valikul tuleb lähtuda ruumist ning seal toimuvast tegevusest;
- Kasutades autonoomset andurit tuleb kontrollida patareisid ning neid vahetada;
- Andurit tuleb kontrollida ning puhastada.
NB! Hoonetesse peab olema paigaldatud vingugaasiandur!
i. Suitsutõrje.
Suitsueemalduse eesmärk on hoida ruumid suitsuvabad evakuatsiooniks, toetada
päästetööde teostamist, kaitsta seadmeid ja sisustust ning vähendada suitsu ja soojuse
kahjustusi, temperatuuri mõju konstruktsioonidele.
Suitsutõrje toimub avatavate uste ja akende kaudu, loomuliku tõmbega. Suitsutõrje
käivitustase on 1 (käsitsi).
j. Päästemeeskonna juurdepääs.
Päästemeeskonnale ja -tehnikale on tagatud hoonetele juurdepääs hoonete neljast
küljest, vajaliku päästetehnikaga 11113 Assaku-Jüri teelt.
j. Tuletõrje veevarustussüsteemi lahendus.
Tulekustutusvesi saadakse tuletõrje veevõtuhüdrandist, millest lähim paikneb kinnistust
0.9 kilomeetri kaugusel 11113 Assaku-Jüri tee ääres.
Ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui
täidetud on vähemalt üks järgmistest tingimustest:
-Erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned
asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit.
Veevõtukoht peab olema päästetehnikaga ligi pääsetav ning aastaringselt kasutatav.
Hoonele vajalik veehulk väliskustutuseks on 10 l/s 3 tunni jooksul.
7. TERVISEKAITSE- JA KESKKONNANÕUDED
Hooneid varustatakse veega perspektiivsest puurkaevust ja reoveed juhitakse
biopuhastisse imbväljakuga. Hoonete katustelt juhitakse sadevesi äravoolulehtritesse.
Sademeveed kogutakse katuselt vihmaveesüsteemiga ja juhitakse pinnasesse. Hoovi
kõvakatendilt juhitakse sajuvesi maapinna kalletega kinnistusisesele haljasalale ja
immutatakse pinnasesse. Sademevee juhtimine/imbumine ühiskanalisatsiooni,
transpordimaale ja naaberkinnistutele on keelatud.
Elamule on kavandatud õhk-vesi soojuspumba ja kaminaküttel ja abihoonele õhk-vesi
soojuspump, elektri otseküte ja kaminaküte. Paigaldatava soojuspumba müratase ei tohi
kinnistupiiril ületada lubatud mürataset (40 dB).
10 / 34
SELETUSKIRI Eelprojekt, töö nr. 08-2025
HARJU MAAKOND, RAE VALD, 22.05.2025
RAE KÜLA, RAE TEE 38 Vastutav arhitekt ja koostaja:
Üksikelamu ja abihoone MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI
Haljastus
Kinnistu on kõrghaljastatud. Kehtivate projekteerimistingimuste kohaselt näha ette
elamukrundi iga 300m² kohta vähemalt üks puu, mille täiskasvamiskõrgus on vähemalt
6m- antud punkt täidetud olemasoleva kõrghaljastuse näol.
Esteetilise välisilme ning privaatsuse tõstmiseks on soovituslikud ettepanekud järgmised
– nt lehtpuude osas sobivad kõik taimeliigid, harilik pöök, künnapuu, kõik hobukastani,
pärna ja pähklipuu liigid saare, viirpuu, vahtra ja remmelga liigid, välja arvatud
raagremmelgas; arukask, pooppuu, harilik jalakas, hõbehaab, sanglepp, must pappel ja
sellega võrdsustatud liigid, hiina pappel ja kallaspappel. Okaspuude osas sobivad kõik
männi ja lehise liigid. Võimalik haljastuslahendus projekteeritakse oma ala spetsialistiga
ning vastavad dokumendid esitatakse vajadusel kasutusloa etapis.
Ehitusaegne haljastuse kaitse peab vastama Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määrusele nr
11 „Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas“.
Haljastuse rajamine
Kaeve- ja täitetööde teostamisel tuleb arvesse võtta MaaRYL 2010 ptk 223 ja 224 toodud
kvaliteedinõudeid ehitustöödele. Põõsaste istutamisel tuleb arvesse võtta MaaRYL
kvaliteedinõudeid.
Kasvualus
Olemasoleva kasvupinnase sobivus kasvualuse rajamiseks tuleb teha kindlaks mulla
viljakuse ja lõimise analüüsiga enne istutustööde algust. Mullaproovid tuleb võtta
erinevatest kohtadest (vähemalt 1 proov 5000 m3-st, või 1 proov 500 m2 kohta, kuid
mitte vähem kui 2 proovi objekti kohta) ja saata toitainete sisalduse määramiseks
laborisse. Tuleb arvestada mullaanalüüsiks kuluva ajaga (kuni 1 kuu). Analüüsi tulemustest
lähtudes peab mulda vajaduse korral parandama mullaparandusainete lisamise,
lupjamise ja väetamisega nii, et see vastaks määruse nr 112 lisas 9 esitatud nõuetele. Kui
labori poolt ei ole antud soovitusi, mida ja kui palju mullale lisada, tuleb mulda parandada
katseliselt ja mullast uus mullaproov võtta. Kui mullaanalüüsi tulemused kinnitavad mulla
sobivust haljastamiseks, võib haljastustöid jätkata.
Kasvualust on võimalik teha kas kohalikust mättamullast, lisades mullaparandusaineid ja
väetisi, või spetsiaalsest kasvumullast. Spetsiaalse kasvumulla tarnija peab esitama
tootekirjelduse, kus on kirjas mulla lõimis ja toiteelementide sisaldus, mis peab olema
taimekasvuks sobiv. Proovid võetakse tööde alguses ja iga kord kui muutub
kasvupinnase kvaliteet või tarnija.
Valmis kasvualus ja selle maht peavad vastama nõuetele. Kasvualuse materjal peab
olema kvaliteetne ja vajadusel tõestatud mullaanalüüsid. Kasvualuse pinnal ei tohi olla
üle 20 mm läbimõõduga kive. Kasvualus ei tohi olla liiga tihenenud. Kasvualuste pinnad
peavad olema tasased, ilma lohkudeta. Maapinna kõrgused sh kalded peavad vastama
11 / 34
SELETUSKIRI Eelprojekt, töö nr. 08-2025
HARJU MAAKOND, RAE VALD, 22.05.2025
RAE KÜLA, RAE TEE 38 Vastutav arhitekt ja koostaja:
Üksikelamu ja abihoone MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI
projektile. Sajuvesi peab olema kalletega kasvualuse pinnalt ära juhitud. Muruga
piirnevad puude ja põõsaste kasvualused peavad jääma murust 5-10 cm kõrgemaks.
- Põõsaridadele rajatakse ühtne kasvualus, sügavusega 40 cm ja laiusega 0,7 m;
- üksikpõõsastele rajatakse kasvualus mõõtmetega 0,7x0,7 m ja sügavusega 0,4 m;
- suurekasvulisel puul optimaalselt 26 m3, sügavusega 1 m;
- keskmisekasvulisel puul optimaalselt 14 m3, sügavusega 1 m;
- väikesekasvulisel puul optimaalselt 6 m3, sügavusega 0,8 m.
Nõuetekohased kasvualused rajatakse ja valmistatakse istutamiseks ette enne istikute
kohaletoomist. Istutamise ajal tuleb jälgida et istikud ei kuivaks ning juurestik oleks
päikese eest kaitstud. Maa-aluste tehnovõrkude läheduses kaevata istutusalad käsitsi,
vajadusel kasutades õhklabidat (air spade), et hoiduda kaablite jms vigastamist.
Istutamine
Põõsaste istikud tarnitakse juurepalliga või konteineristikutena. Põõsaste istutamisel
tuleb juurepalli või konteinerit korralikult kasta ja valada istutusauku vähemalt 20 l vett
istiku kohta. Konteineristikutel tuleb konteiner eemaldada ning juured vajaduse korral
lahti harutada (kui on keerdunud). Põõsaste harunemise koht istutatakse kasvualuse
pealispinnast veidi allapoole, juurekaelas olevate pungade puhkemise soodustamiseks.
Nõuded istikutele
Kõik istikud peavad olema liigi-, sordi- või vormiehtsad. Istikute kõrgus, laius ja võrsekasv
peavad olema liigi-, sordi- või vormitüüpilised. Istikutel ei tohi olla haigusi ega kahjureid;
kuivanud oksi ega oksatüükaid, rebendeid, murdumisi ega ka muid vigastusi või
kuivamistunnuseid. Istikud peavad olema nii terved ja tugevad, et nende edasine
normaalne kasvamine oleks tagatud. Istik peab olema kasvatatud Eestis või lähiriikides.
Kaugemalt toodud taimed peavad olema talvitunud Eestis või lähiriikides vähemalt kaks
talve.
Istutatava lehtpuu tüvi peab olema sirge ja võra igas suunas ühtlaselt arenenud.
Juurepall peab olema kompaktne ja hästi koos püsiv ning istiku tüvi peab asetsema
juurepalli keskel.
Okaspuude istikute okkad peavad olema liigi- või vormitüüpiliselt värvunud. Tüve
läbimõõt (ümbermõõt) peab olema õiges suhtes taime kõrguse ja võra suurusega. Võra
peab olema liigi- või vormiomaselt arenenud või soovikohaselt kujundatud. Puuistiku tüvi
peab olema üldjuhul nii sirge, et seda ei oleks vaja pärast puu alalisele kasvukohale
istutamist painutada ega tugede abil koolutada. Püstise kasvulaadiga liikide (v.a vormide)
istikud peavad olema ühe selgelt eristatava ladvaga.
- Puude istikute kõrgus peab olema vähemalt 1,5 m.
Sügisel või kevadel turustatavate istikute kõrgust mõõdetakse juurekaelast kuni oksa
tipuni, kasvuperioodi jooksul müüdavaid istikuid mõõdetakse kuni eelmise aasta oksa
tipuni.
12 / 34
SELETUSKIRI Eelprojekt, töö nr. 08-2025
HARJU MAAKOND, RAE VALD, 22.05.2025
RAE KÜLA, RAE TEE 38 Vastutav arhitekt ja koostaja:
Üksikelamu ja abihoone MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI
Puude istikud peavad olema hästi arenenud, rikkaliku ja harunenud juurestikuga ning
selle võras olevad võrsed peavad olema liigile tüüpilised. Istutatavate keskmisekasvuliste
puude istikute kõrgus peab olema vähemalt 1,5m, vähim okste arv võras 5 ja vähim
juurestiku pikkus 20 cm.
Müra ja hoone akustikale esitatavad nõuded
Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb võimalike keskkonnamürataseme
leevendusmeetmete osas lähtuda järgmistest normdokumentidest:
- EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“
- Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“
Vastavalt rahvuslikus standardis EVS 842:2003 ”Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse
müra eest.” [27] tabelis 6.3 – ”Välispiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded olenevalt
keskkonnamüratasemest” toodule tuleb:
- projekteeritavale ehitisele välispiirete konstruktsioonidele rakendada välispiirde
ühisisolatsiooni indeksit R’w+Ctr, vastavalt keskkonnamüra taseme suurusele ning ehitise
tüübile ja ruumikasutusotstarbele;
- akende valikul tuleb tähelepanu pöörata akende heliisolatsioonile transpordimüra
suhtes. Kui aken moodustab 50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava
heliisolatsiooni suuruseks välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks;
- välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb arvestada, et ventileerimiseks
ettenähtud elemendid (tuulutusavad aknakonstruktsioonis või värskeõhuklapid
välisseinas) ei vähendaks välispiirde heliisolatsiooni sel määral, et lubatav müratase
ruumis oleks ületatud;
- elamute ja teiste müratundlike hoonete projekteerimisel järgida põhimõtet, et vaikust
nõudvaid ruume (eelkõige magamistube) ei paigutata võimaluse korral tiheda liiklusega
sõidutee/raudtee poolsele küljele ning igale hoonele projekteeritakse vaikne fassaad ja
välisterritoorium (maa-ala, mis mõeldud puhkuseks);
Tehnoseadmete müra
Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 sätestatu kohaselt rakendatakse
tehnoseadmete tekitatava müra piirväärtusena tööstusmüra sihtväärtust.
Õhksoojuspumba välisosa ei tohi ületada määruses toodud nõudeid. Vastavalt sellele
reguleeritakse soojuspump päevasele ja öisele režiimile, võttes arvesse, et tekkiv müra
on päeval maksimaalselt 50db ja öösel 40db.
Tulenevalt Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 85 „Eluruumile esitatavad
nõuded“ § 4 lg 6 väljastpoolt eluruumi paiknevast allikast lähtuva müra helirõhu tase
eluruumis ei tohi päeval ületada 40 dB ja öösel ületada 30 dB taset.
Sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ § 7
13 / 34
SELETUSKIRI Eelprojekt, töö nr. 08-2025
HARJU MAAKOND, RAE VALD, 22.05.2025
RAE KÜLA, RAE TEE 38 Vastutav arhitekt ja koostaja:
Üksikelamu ja abihoone MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI
kohaselt elamu elu- ja magamisruumides võib tehnoseadmete püsiv müra olla max 30 dB
ning muutuv või lühiajaline müra võib olla max 35 dB; elamu köögis, vannitoas ja
majandusruumis on lubatud 5 dB võrra kõrgem müratase.
Elamu kütteagregaat paikneb hoone lõunapoolsel fassaadil ja abihoone kütteagregaat
paikneb hoone idapoolsel fassaadil, kaetud puidust restiga, seinapinnaga sama
värvitooni.
Võimaliku liigmüra leviku vähendamiseks võib vajadusel kaaluda ka helilaineid neelavate
müratõkete rajamist (naabritevahelise piirdeaia lahendus). Samuti näha ette väliagregaadi
kinnitustele ilmastikukindlad kummipuksid. Valida tuleb soojuspump, mis ei ületaks müra
normtasemeid (ka omal kinnistul). Valitud soojuspumba helirõhutase 1m kaugusel
välisosast on 51/35 dB (A) ja üldine helivõimsustase on 63/42 dB (A).
Sisekliima parameetrid
Ruumide sisetemperatuurid, niiskus ja müra valitakse vastavalt sisekliima normidele ning
tehnoloogiale:
Magamistuba- +21°C, RH=50%/90% ≤25dB(A)
Elutuba- +21°C, RH=50%/90% ≤28dB(A)
Köök- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A)
Esik- +21°C, RH=50%/90% ≤35dB(A)
Vannituba- +22°C, RH=50%/90% ≤35dB(A)
Koridor- +21°C, RH=50%/90% ≤40dB(A)
WC-d- +21°C, RH=50%/90% ≤40dB(A)
7.1 JÄÄTMEKÄITLUS
Olmejäätmed
Jäätmete ja olmeprügi põletamine kinnistul on keelatud! Korraldatud jäätmeveoga
liitumine on kohustuslik kõikidele olmejäätmete valdajatele korraldatud olmejäätmeveo
veopiirkonna piires - sõlmida leping teenuseosutajaga.
Vastavalt jäätmeseadusele tuleb liigiti koguda ja jäätmekäitlejale üle anda jäätmeliike
võimalikult suures ulatuses. Planeerida kõvakattega pind vähemalt 2 jäätmemahuti jaoks:
140L segaolmejäätmete mahuti ning 140L biojäätmete mahuti ning võimalusel ka
segapakendi mahuti. Elanikel on võimalik biojäätmeid ka kompostida.
Ehitusjäätmed
Keskkonnaohtlikeks jäätmeteks kvalifitseeritavad jäätmed puuduvad. Hoones tekkivad
jäätmed kogutakse eelsorteeritult spetsiaalsetesse kilekottidesse pakituna
prügikonteineritesse, mis paigutatakse hoovi sisspääsu kõrvale. Konteinerite alla
rajatakse kõvakate. Tekkivad jäätmed sorteeritakse ja kogutakse eraldi konteineritesse,
ohtlike jäätmete jaoks on eraldi kast (patareid jms.). Kuivõrd kinnistul on märkimisväärne
olemasolev haljastus, siis on soovituslik rajada aia ja haljastusjäätmete jaoks
kompostimise võimalus. Toidujäätmete kompostimiseks sobiv lahendus on kinnine
14 / 34
SELETUSKIRI Eelprojekt, töö nr. 08-2025
HARJU MAAKOND, RAE VALD, 22.05.2025
RAE KÜLA, RAE TEE 38 Vastutav arhitekt ja koostaja:
Üksikelamu ja abihoone MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI
komposter. Kompostimisnõu ja -aun peab paiknema naaberkinnistust vähemalt 3 m
kaugusel ja ehitisest 4 m kaugusel, kui naaberkinnistute või -ehitiste omanikud ei lepi
kokku teisiti.
Prügi äravedu toimub kommunaalteenuste korras. Konteinerite tühjendamine on ette
nähtud regulaarselt, litsentseeritud prügiveo firma ja tellija vahelise lepingu alusel.
Konteinerite tühjendamine peab toimuma sagedusega, mis väldib prügikonteinerite
ületäitumist ning ebameeldiva lõhna teket.
Käesolevas projektis käsitlemata juhtudel tuleb juhinduda Jäätmeseadusest ja Rae valla
jäätmehoolduseeskirjast.
- Ehitustööde käigus tuleb järgida Rae Vallavolikogu 17.11.2020 määruses nr 60
„Rae valla heakorraeeskirja kinnitamine“ peatükis 4 „Heakorra- ja haljastusnõuded
ehitamisel“ toodut.
- Kui ehitamise käigus tekkivate jäätmete kogus on üle 10 m3, tuleb ehitise
vastuvõtmiseks esitatavatele dokumentidele kohustuslikult lisada seletuskiri ning
Vallavalitsuses kinnitatud õiend jäätmete nõuetekohase käitlemise kohta (alus: Rae
valla jäätmehoolduseeskiri § 31 lg 3).
- Vastav vorm on Rae valla kodulehel: https://www.rae.ee/blanketid-ja-vormid.
Ehitusplatsi jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid ja asukohad
Kõik eritüübilised konteinerid peavad olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud.
Kõik ehitustöölised peavad olema instrueeritud eritüübiliste ehitusjäätmekonteinerite
olemasolust ja asukohast.
Kõigilt ehitustöölistelt peab olema võetud allkiri, et neid on instrueeritud eritüübiliste
jäätmekonteinerite olemasolust ja nad on sellest kohustusest aru saanud ning
kohustuvad seda täitma.
Konteinerid paigutada oma krundile. Juhul kui on vajalik paigaldada konteinereid linna
maale või teistele kinnistustele tuleb selles eelnevalt kokku leppida vastavate kruntide
valdajatega.
- Puidujäätmed ladustatakse vahetult konteinerisse. Suuregabariidilised puidujäätmed
peavad olema ära viidud jäätmekäitlusettevõttesse igapäevaselt ( juhul, kui segavad
liikumist objektil või asuvad linna maal).
- Kiletamata paber ja papp peab olema sorteeritud eraldi ja paigutatud kinnisesse
konteinerisse.
- Must metall peab olema välja sorteeritud ja kogutakse eraldi konteinerisse. Mahukad
detailid võib eraldi ladustada konteineri kõrvale. Mahukad detailid peavad olema ära
viidud igapäevaselt ( juhul, kui segavad liikumist objektil või asuvad linna maal).
15 / 34
SELETUSKIRI Eelprojekt, töö nr. 08-2025
HARJU MAAKOND, RAE VALD, 22.05.2025
RAE KÜLA, RAE TEE 38 Vastutav arhitekt ja koostaja:
Üksikelamu ja abihoone MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI
- Värviline metall kogutakse eraldi konteinerisse.
- Mineraalsed jäätmed nagu kivid, krohv, betoon, kips jms peab olema kogutud eraldi
konteineritesse.
- Klaasijäätmed kogutakse eraldi konteinerisse.
- Ohtlikud jäätmed kogutakse eraldi konteineritesse. Ohtlike jäätmete konteiner peab
olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud.
Ehitusaegne jäätmekava:
Jäätmekäitlus – jäätmete hinnanguline kogus ja koostis.
Jäätme- Jäätmeliik Hinnanguline Hinnanguline Tegevuse
kood kogus Ühik kogus Ühik lühikirjeldus
17 01 01 Betoon ~0,5 t ~1,4 m3 Antakse üle
taaskasutamiseks
vastavat
jäätmeluba
omavale
jäätmekäitlejale
17 01 02 Tellised/ ~0,5 t ~1,4 m3 Antakse üle
kiviplokid taaskasutamiseks
vastavat
jäätmeluba
omavale
jäätmekäitlejale
17 02 01 Puit ~0,5 t ~1,4 m3 Antakse üle
taaskasutamiseks
vastavat
jäätmeluba
omavale
jäätmekäitlejale
17 02 02 Klaas ~0,1 t ~0,3 m3 Antakse üle
taaskasutamiseks
vastavat
jäätmeluba
omavale
jäätmekäitlejale
17 04 07 Metalli- ~0,1 t ~0,3 m3 Antakse üle
segud taaskasutamiseks
vastavat
jäätmeluba
16 / 34
SELETUSKIRI Eelprojekt, töö nr. 08-2025
HARJU MAAKOND, RAE VALD, 22.05.2025
RAE KÜLA, RAE TEE 38 Vastutav arhitekt ja koostaja:
Üksikelamu ja abihoone MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI
omavale
jäätmekäitlejale
17 04 11 Kaablid ~0,1 t ~0,3 m3 Antakse üle
taaskasutamiseks
vastavat
jäätmeluba
omavale
jäätmekäitlejale
20 03 01 Prügi ~0,4 t ~1,1 m3 Antakse üle
(sega- vastavat
olmejäätme jäätmeluba
d) omavale
jäätmekäitlejale,
kes selles
jäätmeveo
piirkonnas hanke
korras valitud
kohalik
omavalitse poolt
15 01 Pakendid ~0,3 t ~0,8 m3 Tagastatakse
(nt. pakendiettevõtjal
puitalused, e
kile, pakendijäätmete
paberkarto ringlusse võtuks
ng või taaskasutusse
pakend, suunamiseks või
jms) antakse üle
taaskasutamiseks
vastavat
jäätmeluba
omavale
jäätmekäitlejale
08 01 12 Värvi- ja ~0,3 t ~0,8 m3 Antakse üle
lakijäätmed taaskasutamiseks
vastavat
jäätmeluba
ohtlike jäätmete
taaskasutamiseks
ja kürvaldamiseks
17 / 34
SELETUSKIRI Eelprojekt, töö nr. 08-2025
HARJU MAAKOND, RAE VALD, 22.05.2025
RAE KÜLA, RAE TEE 38 Vastutav arhitekt ja koostaja:
Üksikelamu ja abihoone MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI
17 09 04 Ehitus- ja ~0,5 t ~1,4 m3 Antakse üle
lammutusp sorteerimiseks
raht vastavat
jäätmeluba
omavale
jäätmekäitlejale
17 06 04 Isolatsiooni ~0,1 t ~0,3 m3 Transportida
- jäätmekäitluspun
materjalid kti
Kogused on orienteeruvad ning täpsustuvad ehituse käigus. Ehitusjäätmete käitlemise
dokumendid säilitada vähemalt 2 aastat.
Ehitustööde organiseerimine ja jäätmekäitlus
Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega
vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning
Tellija poolt esitatud juhistele.
Ehitustegevuse käigus tuleb vältida pori- ja tolmukandmist sõidu ja kõnniteele. Selleks
puhastada ehitusplatsil töötajate sõidukeid survepesuriga.
Veoautodel kasutada koormakatteid vältimaks ehitusjäätmete ja tolmu lendlemist.
Lähtuda Rae Vallavolikogu 17.11.2020 määrus nr 60 „Rae valla heakorraeeskiri“
7.2 LAMMUTUS
Lammutustööde teostamisel tuleb järgida alljärgnevate normdokumentide nõudeid:
-Rae valla jäätmehoolduseeskiri
-Keskkonnaministri 21.04.2004 määrus nr 22 "Asbesti sisaldavate jäätmete
käitlusnõuded"
-Vabariigi Valitsuse määrus 11.10.2007 nr 224 "Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja
tööohutuse nõuded"
-Asbestitöödele esitatud töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
-Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
-Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses
-Jäätmeseadus
Lammutus
Ehitisregistri andmetel asub krundil 1-korruseline 75 m2 suuruse ehitisealuse pinnaga
elamu (ehr kood 116044437) ja 1-korruseline majandushoone 62 m2 (ehr kood 116044438).
Olemasolevad hooned kuuluvad käesoleva menetluse mahus lammutamisele.
Lammutustööde korraldamine
Enne lammutustööde algust ühendada lammutatavad hooned lahti võrkudest (elekter,
18 / 34
SELETUSKIRI Eelprojekt, töö nr. 08-2025
HARJU MAAKOND, RAE VALD, 22.05.2025
RAE KÜLA, RAE TEE 38 Vastutav arhitekt ja koostaja:
Üksikelamu ja abihoone MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI
vesi, kanalisatsioon, side).
Ohutuse tagamiseks tuleb piirata kogu lammutustööde tsoon. Lammutustöödel järgida
tööohutuse nõudeid. Asbesti eemaldustöid tohib teha vastavat litsentsi omav
lammutusfirma.
Lammutustöid peab juhtima, ajutise toestuse paigaldamist juhendama ja ajutise toestuse
korrasolekut kontrollima pädev eriharidusega vastutav töödejuhataja.
Lammutustöödel kasutada ainult selleks otstarbeks ettenähtud tööriistu.
Konstruktsioonide lammutamist alustada konstruktsiooni (seina) ülemisest tsoonist.
Lammutustööde läbiviimise ajal on teiste tööde läbiviimine võimalikus varingutsoonis
keelatud.
Utiliseerimisele kuuluvad lammutusjäätmed sorteerida vastavalt kehtivale Rae valla
jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmed anda üle vastavat jäätmekäitlusluba omavale
jäätmekäitlejale. Vältida suure gabariidiga lammutusjäätmete kuhjamist objektile.
Lammutusjäätmete teisaldamisel kasutada mittetolmavaid meetodeid (prügitorud,
koormate katmine, tolmu sidumine veega jne)
Keelatud on kandvate konstruktsioonide (talad, postid, kandvad seinad) omavoliline
lammutamine. Võimalusel tuleb vältida kahjude tekkimist hoonet ümbritsevale
haljastusele.
Ohutustehnika
Lammutustööde läbiviimisel lähtutakse üldistest tööohutusnõuetest lammutustööde
teostamiseks. Kõik platsil viibivad isikud peavad kandma kaitsekiivreid. Konstruktsioonide
käsitsi lammutamisel on allpool lammutatavat kõrgusjärku viibimine keelatud. Tööohutuse
tagamisel lähtuda kehtivatest seadusaktidest.
Lammutatavad konstruktsioonid
Käesolevate töödega lammutatakse olemasolev aiamaja-kuur täies mahus.
- Põrandad – puitpõrandad
- Välisseinad – puit/tellis
- Katus – puit/eterniit
- Avatäited – puitaknad ja puituksed
Lammutusjäätmete jäätmekava:
Jäätmekäitlus – jäätmete hinnanguline kogus ja koostis.
Jäätmekood Jäätmeliik Hinnanguline Ühik Tegevuse lühikirjeldus
kogus
17 02 01 Puit ~6,0 t Antakse üle taaskasutamiseks
vastavat jäätmeluba omavale
äätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ
19 / 34
SELETUSKIRI Eelprojekt, töö nr. 08-2025
HARJU MAAKOND, RAE VALD, 22.05.2025
RAE KÜLA, RAE TEE 38 Vastutav arhitekt ja koostaja:
Üksikelamu ja abihoone MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI
17 01 02 Tellised ~7,0 t Antakse üle taaskasutamiseks
vastavat jäätmeluba omavale
äätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ
17 01 01 Betoon ~3,0 t Antakse üle taaskasutamiseks
vastavat jäätmeluba omavale
äätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ
17 02 02 Klaas ~1,0 t Antakse üle taaskasutamiseks
vastavat jäätmeluba omavale
äätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ
17 04 07 Metallisegud ~0,6 t Antakse üle taaskasutamiseks
vastavat jäätmeluba omavale
äätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ
17 04 11 Kaablid ~0,1 t Antakse üle taaskasutamiseks
vastavat jäätmeluba omavale
äätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ
17 09 04 Ehitus-ja ~2,0 t Antakse üle sorteerimiseks
lammutuspraht vastavat jäätmeluba omavale
äätmekäitlejale, nt Ati Grupp OÜ
7 06 04 solatsiooni ~1,0 t Transportida jäätmekäitluspunkti
materjalid
7 05 04 Kivid ja pinnas ~3,0 t Taaskasutatakse ehitusobjektil
äitematerjalina
7 03 02 Bituumenitaolised ~2,5 m³ Antakse üle taaskasutamiseks
segud vastavat jäätmeluba omavale
äätmekäitlejale, nt SLG Energy
OÜ
Kogused on orienteeruvad ning täpsustuvad lammutamise käigus.
Mullatööde mahtude bilanss
Ehitusjäätmete hulka kuuluvad puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide, klaasi ja
muude ehitusmaterjalide jäätmed (sh asbesti ja teisi ohtlikke jäätmeid sisaldavad
20 / 34
SELETUSKIRI Eelprojekt, töö nr. 08-2025
HARJU MAAKOND, RAE VALD, 22.05.2025
RAE KÜLA, RAE TEE 38 Vastutav arhitekt ja koostaja:
Üksikelamu ja abihoone MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI
materjalid). Samuti vajadusel väljakaevatav pinnas, mis on kasutatav omal kinnistul
haljasala tagasitäiteks ning väljakaevatav kasvupinnas kasutatakse haljasala aluskihiks.
Meetmed sõidukitele
Rae Vallavolikogu 17.11.2020 määruse nr 60 „Rae valla heakorraeeskiri“ § 7 lg 1 p 5
kohaselt peab tagama ehitusobjektilt väljuvate sõidukite rehvide puhtus.
Tagada kinnistu piiril enne objektilt lahkumist sõiduautode rehvide puhastamist
survepesuriga või muude sobivate vahenditega.
Meetmeid valides palun pöörata tähelepanu, et § 7 lg 1 p 6 kohaselt peab objektilt
jäätmete, ehitusmaterjali, pori, tolmu jms kandumisel sõidu- ja kõnniteele või
naaberkinnistule puhastama selle 1 tunni jooksul alates kandumisest.
Jäätmete edasine suunamine
- Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse sellekohase jäätmeloaga
jäätmete käitluskohas.
- Ohtlike jäätmete käitlemiseks peab jäätmekäitlusettevõttel täiendavalt olema ohtlike
jäätmete käitluslitsents.
- Ehitusjäätmeid tohib üle anda käitlemiseks ainult isikule, kellel on nende jäätmete
käitlemiseks jäätmeluba, ohtlike jäätmete litsents või ta on registreeritud jäätmeregistris.
Käesolevas projektis käsitlemata juhtudel tuleb juhinduda Jäätmeseadusest ja Rae valla
jäätmehoolduseeskirjast.
8. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS
Hoonete kandetarindite projekteerimisel kasutatakse Eestis kehtestatud
normdokumente:
1. EVS-EN 1990:2002/A1 2006/AC:2010 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide
projekteerimise alused
2. EVS-EN 1991-1-1:2002/AC:2009 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide koormused.
Osa 1-1: Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud ja hoonete kasuskoormused
3. EVS-EN 1991-1-4/A1:2010/NA:2010 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide koormused.
Osa 1-4: Tuulekoormus
4. EVS-EN 1991-1-3:2006/A1:2016 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.
Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus
5. EVS-EN 1991-1-2:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.
Osa 1-2: Üldkoormused. Tulekahjukoormus
6. EVS-EN 1991-1-5:2004+NA:2007 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.
Osa 1-5: Üldkoormused. Temperatuurikoormus
7. EVS-EN 1992-1-1:2005+A1:2015/NA:2015Eurokoodeks 2: Betoonkonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele.
21 / 34
SELETUSKIRI Eelprojekt, töö nr. 08-2025
HARJU MAAKOND, RAE VALD, 22.05.2025
RAE KÜLA, RAE TEE 38 Vastutav arhitekt ja koostaja:
Üksikelamu ja abihoone MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI
8. EVS-EN 1996-3:2006+ NA:2009 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide
projekteerimine. Osa 3: Armeerimata kivikonstruktsioonide lihtsustatud arvutus
Osa 3: Armeerimata kivikonstruktsioonide lihtsustatud arvutused
9. EVS-EN 1995-1-1:2005 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-1:
Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks
10. EVS-EN 1997-1:2005 + A1:2013 + NA:2014 Eurokoodeks 7: Geotehniline
projekteerimine. Osa 1: Üldeeskirjad
11. EVS-EN 13670:2010 Betoonkonstruktsioonide ehitamine
8.1KASUTUSIGA
Projekteeritud kasutusiga on oletatav ajavahemik, mille kestel konstruktsiooni
kavatsetakse kasutada etteantud hooldamise tingimustes, kuid ilma oluliste vältimatute
remontideta. Hoone kandekonstruktsioonid on kavandatud vastavalt
Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused 4. kategooriasse, projekteeritud
kasutusiga 50. a (projekteeritud kasutusea kategooria klass 4).
8.2VUNDAMENDID
Elamule ja abihoonele projekteeritakse lintvundament.
Terrassi alla projekteeritakse postvundament.
8.3 ÜKSIKELAMU PÕRAND
PP-1
Põrandakate aluskattel 20mm
Raudbetoon põrandaplaat 100mm
koos Armatuurvõrgu+vesipõrandaküttekontuuriga
Põrandasoojustus EPS 100 200mm
Radoonitõkkekile
Põrandasoojustus EPS100 100mm
Tihendatud liiv 200mm
Killustiku padi 250mm
Tihendatud killus
8.4 ABIHOONE PÕRAND
PP-1
Põrandakate aluskattel 20mm
Raudbetoon põrandaplaat 100mm
Põrandasoojustus EPS 100 200mm
Radoonitõkkekile
Põrandasoojustus EPS100 100mm
Tihendatud liiv 200mm
Killustiku padi 250mm
Tihendatud killus
22 / 34
SELETUSKIRI Eelprojekt, töö nr. 08-2025
HARJU MAAKOND, RAE VALD, 22.05.2025
RAE KÜLA, RAE TEE 38 Vastutav arhitekt ja koostaja:
Üksikelamu ja abihoone MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI
8.5ÜKSIKELAMU JA ABIHOONE KATUSLAGI
KL-1
Katusekate- Katusekivi
Roov 32x100mm 32 mm
Roov 45x45 45 mm
Hingav katuse aluskate
Liitsarikas 390x45 390 mm
Soojustus 400 mm
Aurutõkkekile 0,2 mm
Roov 28x70 28 mm
Kipsplaat 2x13 mm
Siseviimistlus
8.6ÜKSIKELAMU VAHELAGI
VL-1
Põrandakate aluskattel 20mm
R/B Põrandaplaat 95mm
Armatuurvõrk+vesipõrandaküte
Eralduskile
Mineraalvillaplaat 50mm, Dünaamiline jäikus max 20 MN/m3
Õõnespaneel 265 mm
Siseviimistlus
8.7 ABIHOONE VAHELAGI
VL-1
Põrandakate aluskattel 20mm
Ehitusplaat 25 mm
Karkass 200x45 200 mm
Soojustus 200mm
Talad
Roov 28x70 28 mm
Kipsplaat 2x13 mm
Siseviimistlus
8.8ÜKSIKELAMU VÄLISSEIN
VS-1
Voodrilaud
(1x krunditud, 1x värvitud)
Roov 20 mm
Roov 20 mm
Bauroc Ecoterm 500mm
Siseviimistlus
23 / 34
SELETUSKIRI Eelprojekt, töö nr. 08-2025
HARJU MAAKOND, RAE VALD, 22.05.2025
RAE KÜLA, RAE TEE 38 Vastutav arhitekt ja koostaja:
Üksikelamu ja abihoone MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI
8.9ABIHOONE VÄLISSEIN
VS-1
Voodrilaud
(1x krunditud, 1x värvitud)
Roov 20 mm
Roov 20 mm
Bauroc Ecoterm 375mm
Siseviimistlus
8.10 KOORMUSED
Koormuste arvutus toimub vastavalt Eesti standardile EVS-EN 1990:2002. Hoonele
mõjuvad vertikaalkoormused on omakaal, kasuskoormus, lumekoormus, tuulekoormus ja
alalised koormused viimistlusest, kergvaheseintest, tehnoseadmetest jne. Horisontaalsed
koormused on tuulekoormus ja maa-alustel konstruktsioonidel külgsurve pinnase
passiivsurvest.
Kasuskoormused, tehnoloogilised ja seadmete koormused
Hoone kasuskoormused on arvestatud vastavalt Eesti standardile EVS-EN 1991-1-1:2002
ja täiendavatele lähteülesannetele (qk – ühtlaselt jaotatud koormus, Qk – koondatud
koormus). Tehnoruumide kasuskoormuseks võetakse 5,0 kN/m2 juhul kui vastavalt
eriosade projektidele ei ole ette nähtud koormust suurendada.
Tabel 1. Kasutatavad normatiivsed kasuskoormused
Kasutamise liik Koormatud pinna qk (kN/m2) Qk (kN)
klass
Põrandakoormused
Elupind A 2,0 4,0
Katusekoormused
Katusepind H 0,75 1,5
Horisontaalkoormused käsipuudele ja rinnatistele
Rõhtkoormused 1,0
Lumekoormus
Lumekoormus hoone konstruktsioonidele arvutatakse vastavalt Eesti standardi EVS-EN
1991-1-3:2006 nõuetele.
Maapinna lumekoormuse normatiivne väärtus on määratud vastavalt standardi Lisas C
esitatud Eesti ehituslikule lumekaardile, mis on koostatud Eesti Meteoroloogia ja
Hüdrometeoroloogia Instituudi (EMHI) teostatud metsa- ja põllumarsruutide
lumemõõdistamistel saadud üldiste veevaru andmete alusel. Selleks on sk= 1,5 kN/m2.
Vastavalt heale ehitustavale vähendatakse katusekatte kahjustusvõimalust
24 / 34
SELETUSKIRI Eelprojekt, töö nr. 08-2025
HARJU MAAKOND, RAE VALD, 22.05.2025
RAE KÜLA, RAE TEE 38 Vastutav arhitekt ja koostaja:
Üksikelamu ja abihoone MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI
lumekoristusel ja seega arvestatakse katuslae puhul lumekoormuse normsuuruseks
maapinnal sk= 2,5 kN/m2 ning sellisel juhul lamekatuse normatiivne lumekoormus on s=
2,5*0,8= 2,0 kN/m2.
Kohtades, kus katus külgneb seinaga, kasutatakse tuule mõjul kuhjuva lumehange
kujutegurit μw. Eestis on kujuteguri μw piirid 0,8 ≤μw≤ 2,5 ning hange pikkuste vahemik
2 m ≤ls≤ 6 m.
Tuulekoormus
Tuulekoormus hoone konstruktsioonidele arvutatakse vastavalt Eesti standardile EVS-EN
1991-1-4/NA:2007 nõuetele. Tuulekoormuse arvutamisel on võetud tuulekiiruse
baasväärtuseks vb,0= 21 m/s ja maastikutüübiks III.
Muud koormused
Omakaalukoormused leitakse vastavalt valitud konstruktsioonide kaalule. Lisaks
arvestatakse lagedele alaline normkoormus: ripplaest 0,2 kN/m2, vaheseintest 1,5 kN/m2
ja kommunikatsioonide riputuskoormusest 0,3 kN/m2.
Varutegurid:
Staatilise tasakaalu kaotus
Alalised koormused (ebasoodne mõju): γG,sup= 1,1
Alalised koormused (soodne mõju): γG,inf= 0,9
Kandevõime kaotus
Alalised koormused (ebasoodne mõju): γG,sup= 1,2
Alalised koormused (soodne mõju): γG,inf= 1,0
Muutuvad koormused (ebasoodne mõju):γQ= 1,5
Muutuvad koormused (soodne mõju): γQ= 0
- Vajadusel koostatakse projekti järgmises staadiumis hoone konstruktiivne
projekt, kus täpsustuvad konstruktiivsed sõlmed ja lahendused.
9. VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON
Kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni projekteerimisel tuleb lähtuda:
- EVS 835:2022 „Hoone veevärk“
- EVS EVS 921:2022 „Veevarustuse välisvõrk“ ja heast ehitustavast
- EVS 846:2021 „Hoone kanalisatsioon“
- EVS 848:2021 „Väliskanalisatsioonivõrk“
- EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“
- RIL 77-2013, Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.
- RT I, 30.12.2021, 20 jõustumise kuupäev 01.01.2022 „Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni
seadus“.
Piirkonnas ei ole välja ehitatud ÜVK trasse.
Kinnistule on eelnevalt koostatud Puurkaevumeistrid OÜ poolt veevarustuse ja
kanalisatsiooni projekt, töö nr. 068, 18.11.2025
25 / 34
SELETUSKIRI Eelprojekt, töö nr. 08-2025
HARJU MAAKOND, RAE VALD, 22.05.2025
RAE KÜLA, RAE TEE 38 Vastutav arhitekt ja koostaja:
Üksikelamu ja abihoone MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI
Sademevesi
Hoonete katustelt toimub sademevee ärajuhtimine välimiste vihmaveetorude kaudu.
Vihmaveetorude läbimõõt on 100 mm. Sademeveed immutatakse pinnasesse oma
kinnistu piires.
Sademevee juhtimine ja valgumine kõrval asuvatele kinnistutele ja teemaa alale on
keelatud.
Ennustatav sademevee hulk on Q= 1,39 m l/s.
9.1. VEEVARUSTUSE SISEVÕRGUD
Kasutatavad normid:
- EVS 835:2022 Hoone veevärk
Majandus-joogivee süsteem
Majandus-joogiveega varustatakse kõiki hoone sanitaartehnilisi seadmeid. Vett vajavad
sanitaarseadmed: klosetipott, valamud, dušš, köögivalamu.
Veevarustuse vooluhulgad
Arvutuslikud külmavee hulgad: Projekteeritava elamu arvestuslik veetarbimine: 0,5 m3/d,
0,58 l/s.
Torustikud ja armatuur
Veega varustatakse kõiki hoone sanitaartehnilisi seadmeid. Majasisene veetorustik
projekteeritakse siseseinte peale komposiitmaterjalist. Sulgemisarmatuur paigaldatakse
selliselt, et oleks võimalik välja lülitada iga sanitaar- ja tehnoloogilist seadet eraldi.
Veesüsteemis kasutatavad materjalid, st torud, sulgemisarmatuurid, ühendusosad,
tihendid jne. peavad omama Tervisekaitse Inspektsiooni või Standardiameti vastavat
sertifikaati või kasutusluba.
Veetorustike paigaldamisel järgida torutootjate paigaldamisjuhiseid, kõiki ohutusnõudeid
ja RYL 2002.
Külma-, sooja- ja soojavee ringlustorustike isoleerimiseks kasutatavad materjalid ja
isolatsiooni kattematerjalid peavad vastama süttimistundlikkus-tulelevimiskindluse
klassile A2-s1,d0.
Veevarustuse sisevõrgud paigaldatakse plastmass komposiittorudest Ø16-32 mm (nt.
FRÄNKISCHE alpex-duo XS) ja varustatakse sulgemis- ja reguleerimis armatuuriga. Kõik
torustikud isoleerida. Sisetorustikud peavad vastama PN6 tingimustele. Torustike
ladustamine ja transportimine vastavalt toru tootja nõuetele.
Magistraaltorustiku külma- ja soojavee harutorustikud varustatakse kuulkraanidega.
Jaotuskollektor varustada kuulkraanidega. Torustike ühenduskohtadesse san.
seadmetega paigaldatakse sulgliitmikud. Veevarustussüsteemi alumistesse punktidesse
paigaldada tühjendusventiil. Paigaldada valmistaja juhiste kohaselt.
9.2. KANALISATSIOONI SISEVÕRGUD
Kasutatavad normid:
- EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon
26 / 34
SELETUSKIRI Eelprojekt, töö nr. 08-2025
HARJU MAAKOND, RAE VALD, 22.05.2025
RAE KÜLA, RAE TEE 38 Vastutav arhitekt ja koostaja:
Üksikelamu ja abihoone MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI
Majandus-fekaalvee kanalisatsioon
Majandus-fekaalvee kanalisatsiooni süsteemiga ühendatakse kõiki san. tehnilisi
seadmeid. Kasutatavad torud on enamasti välisläbimõõduga Ø50, Ø75, Ø110.
Kanalisatsioonitorud paigaldatakse põranda all ja ripplae taga. Kanalisatsioonitrapid –
kasutatakse ujuva haisulukuga trappe. Põrandas olevad trapid peavad olema roostevaba
kaanega ning lihtsalt lahtivõetavad ja puhastatavad. Kanalisatsioon on tuulutatav läbi
õhutuspüstiku, mis on varustatud tuulutusotsikuga ja katusest läbiviiguga. San.
seadmetena kasutatakse tuntud tootjate poolt valmistatud kaasaegseid seadmeid. Ühe
hoone piires tuleb sarnaste seadmete korral kasutada (võimalusel) ühe tootja tooteid.
Majandus-fekaalvee kanalisatsioon paigaldada vastavalt Hoone tehnosüsteemide RYL
2002 nõuetele.
Torustikud ja armatuur
Sisemine torustik paigaldatakse varjatult põranda alla ja ripplae taha. Ripplae taga torud
isoleerida müra vastu.
Kasutada plasttorusid PP/PVC materjalist, S20.
Kasutatavad torud on enamasti välisläbimõõduga D50, D75, D110. Kanalisatsioonitrapid –
kasutada ujuva haisulukuga trappe. Põrandas olevad trapid peavad olema roostevaba
kaanega ning lihtsalt lahtivõetavad ja puhastatavad. San. sedmetena kasutatakse
Eurostandardile vastavaid valamuid, potte jne. (täpsed margid vt. sisearhitektuurne
projekt).Kanalisatsioon on tuulutatav läbi õhutuspüstiku, mis on varustatud
tuulutusotsikuga ja katusest läbiviiguga. Kanalisatsioonipüstik varustada (0,8-1,0 m
põrandapinnast) puhastus-luukidega.
10. KÜTE JA VENTILATSIOON
Tehnosüsteemide projekteerimisel tuleb lähtuda:
- EVS 844:2022 Hoonete kütte projekteerimine
- EVS 906:2018 Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu
konditsioneerimissüsteemidele
- EVS-EN 16798-1:2019 Hoonete energiatõhusus. Hoonete ventilatsioon. Osa 1:
Sisekeskkonna lähteandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja
hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust keskkonnast, valgustusest ja
akustikast. Moodul M1-6
Küte
Üksikelamu on kavandatud õhk-vesi ja kaminaküttele ja abihoone õhk-õhk, elektri
otsekütte ja kamina küttele. Küttesüsteemidega tagatakse siseõhu arvutuslikud
temperatuurid talvel, vastavalt ruumi tüübile (kasutusotstarbe järgi); valdavalt inimeste
pideva viibimisega ruumides +22º C. Kamin paikneb elamul elutoas ja abihoonel
eesruumis. Kaminaesise kaitstava ala ulatus lahtise küttekolde puhul: vähemalt 750 mm
koldeava ette ja vähemalt 150 mm koldeava külgedele. Kinnise küttekolde puhul:
27 / 34
SELETUSKIRI Eelprojekt, töö nr. 08-2025
HARJU MAAKOND, RAE VALD, 22.05.2025
RAE KÜLA, RAE TEE 38 Vastutav arhitekt ja koostaja:
Üksikelamu ja abihoone MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI
vähemalt 400 mm koldeava ette ja vähemalt 100 mm koldeava külgedele. Abihoone
sauna on ette nähtud puuüttega keris.
Üksikelamu küte on lahendatud vesipõrandakütte baasil. Põrandakütte vesi on
parameetritega 36,5 °C / 31,5 °C. Maksimaalseks põranda temperatuuriks on 27,0 °C.
Põrandakütte arvutuses on arvestatud Tellija poolt antud põrandakattematerjalidega.
Vajaliku temperatuuri saavutamiseks ja reguleerimiseks ruumides, kasutatakse
termostaat-mootorklapi süsteemi, mis tagab ruumides vajaliku temperatuuri ja hoiab
põrandapinna temperatuuri optimaalsena (ruumi termostaatide paigalduskõrgus h= 1,5
m). Ruumide termostaadid paiknevad eluruumide siseseintel, märgades ruumides
termostaate ei kasutata.
Põrandaküttetorustikena võib kasutada nt PEX 20 x 2,0 torustikke. Magistraaltorustikud
monteeritakse AL-PEX komposiittorudest DE32 ja DE25. Kõik hargnemised on varustatud
tasakaalustamis- ja sulgemisarmatuuriga.
Elamu küttesüsteemi kvalitatiivne juhtimine toimub tehnilisest ruumist.
Vajaliku kütte- ja sooja tarbevee saamiseks on elamus õhk-vesi soojuspump, mis paikneb
tehnilises ruumis ja abihoones õhk-õhk soojuspump ja elektriboiler. Hoonete väline
agregaat on paigaldatud fassaadile (kaetud puidust restiga, sokliga/seinapinnaga sama
värvitooni).
Küttesüsteemi ja korstnate temperatuuriklassid on T 600.
Korsten: üksikelamusse on projekteeritud üks ühe lõõriga müüritiskorsten ja abihoonesse
üks kahe lõõriga müüritiskorsten, milledele paigaldatakse vastavalt nõuetele
puhastusluugid. Põlevast ehitisosast, nagu vahelaest või katusest läbiminekul,
paigaldatakse mittepõlevat soojustusmaterjali, näiteks kivivilla, mahukaaluga vähemalt
100 kg/m³ ning paakumistemperatuuriga vähemalt 900 °C. Suitsukorsten ulatub
katusekatte pinna suhtes nii kõrgele, et tagatakse küllaldane tuleohutus ja tõmme s.o.
min 0,8 m. Moodulkorstna paigaldamisel tuleb lähtuda tootjapoolsetest
paigaldusjuhenditest.
Lähtuda standardist: EVS 812-3:2018. a „Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid”
Ventilatsioon
Eluhoonesse on projekteeritud soojustagastusega ventilatsioon. Elamu
ventilatsiooniseade paikneb tehnoruumis.
Ventilatsioonitorustik tuleb isoleerida nii, et soojuskaod ei oleks optimaalsetest
suuremad, et oleks välditud niiskuse kondenseerumine toru pinnal ning et oleks tagatud
tuleohutus.
Abihoonesse on projekteeritud loomulik ventilatsioon. Abihoone niisketesse ruumidesse
on paigaldatud koht-väljatõmbeventilaatorid. Väljatõmbe sundventilatsioon toimub
sanitaar-ruumides ning köögi väljatõmbekubu kaudu, õhk suunatakse läbi seina.
Kompensatsiooniõhk pääseb ruumidesse läbi avatavate akende ja akende raamidesse
paigaldatavate, reguleeritavate õhutuspilude.
28 / 34
SELETUSKIRI Eelprojekt, töö nr. 08-2025
HARJU MAAKOND, RAE VALD, 22.05.2025
RAE KÜLA, RAE TEE 38 Vastutav arhitekt ja koostaja:
Üksikelamu ja abihoone MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI
Ventilatsioonisüsteemid ei tohi ehitises põhjustada tuleohtu ega võimaldada tule ja suitsu
levikut. Seepärast rajatakse kõik ventilatsioonisüsteemide elemendid mittepõlevatest või
raskesti süttivatest materjalidest. Ventilatsioonitorustikud tehakse tsingitud plekist, mille
paksus peab vastama standardile EVS 8122:2014. Ventilatsioonitorustikule paigaldatakse
puhastusluugid. Kuna hoones on ainult üks tuletõkkesektsioon, siis tuletõkkeisolatsiooni
ja tuletõkkeklappide järele vajadus puudub.
Siseministri määruse nr 17 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded" § 27 lg 6 kohaselt
peab eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, olema tulepüsivusega
vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali
ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid.
Õhuvahetus:
- Elutuba ±0,5 l/s m²
- Köök -20 l/s; -8 l/s
- Magamistuba ±0,7 l/s m²; 6 l/s in
- WC -10 l/s ruum
- Pesuruum -15 l/s ruum
- Garderoob -3 l/s ruum
- Tehnoruum -15 l/s ruum
Radoonikaitse
Käesolev hoone paikneb kõrge radoonisisaldusega piirkonnas.
Ehitusel tuleb kasutusele võtta radooni vähendamise meetmed ehk korralik
ehituskvaliteet ja radoonikile. Radoonitõkkena kasutatava kile puhul teibitakse kile
jätkukohad ning kile viiakse üle vundamendi äärte, et radoon ei saaks hoonesse
siseneda seinte kaudu.
Hoone projekteerimisel ehitamisel ehituslikke meetmeid radooni hoonesse imbumise
takistamiseks vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks
uutes ja olemasolevates hoonetes“ Radooniohutu hoone projekteerimine.
Ülaltoodud standardi kohaselt on piiranguteta ehitustegevuseks lubatud radooni
piirsisaldus pinnaseõhus: 50 kBq/m3 ning hoonete elu-,puhke-, ja tööruumides peab
radoonitase olema alla 300 Bq/m3.
Hoone ruumiõhu radooni tase peab vastama Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
28.02.2019 määruses nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi
ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava
efektiivdoosi viitetase“ toodud normidele.
29 / 34
SELETUSKIRI Eelprojekt, töö nr. 08-2025
HARJU MAAKOND, RAE VALD, 22.05.2025
RAE KÜLA, RAE TEE 38 Vastutav arhitekt ja koostaja:
Üksikelamu ja abihoone MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI
11. ELEKTRIVARUSTUS
Hoone elektrivarustuse projekteerimisel tuleb lähtuda:
Üksikelamu elektrivarustuse projekteerimisel on lähtutud:
EVS-HD 60364-7-711:2019 „Madalpingelised elektripaigaldised“
EVS-EN 50525-1:2011 „Juhtmed ja kaablid“
Seadme Ohutuse Seadus (vastu võetud 18.02.2015.a.)
Üldist
Rae tee 38 kinnistu olemasolev lammutatav elamu on liitunud elektrivõrguga juba enne
käesoleva uusehitise projekteerimist. Hoone elektrivarustuse olemasolev liitumispunkt
paikneb kinnistu idapoolses osas.
Enne lammutustööde alustamist tuleb ühendada lahti elektri õhuliini ühendus.
Uus elamu ühendatakse elektriga elektrikaabliga perspektiivsest elektriliitumis kilbist.
Projekteeritava elamu maakaabelliiniga ühendus on ette nähtud tehnoruumi, kuhu
paigaldatakse peajaotuskilp. Abihoone hakkab saama elektritoite elamu kaudu.
Hoone elektrijaotus on lahendatud peajaotuskilbist väljuvate rühmaliinidega.
Toiteliinidena kasutada vasksoontega, tuld mitte levitava polüvinüülkloriid isolatsiooniga
kaableid.
Kõik kasutatud elektriseadmed peavad omama Eesti Elektrikontrollikeskuse sertifikaati
või tunnustatud märgist (CE, IEC, FI jne) tootel.
Nõuded elektritöövõtjale
Elektritöövõtja peab omama tööde teostamisõigust B-pädevuspiirkonnas (kuni 1000V
nimipingega vahelduvvoolupaigaldis). Elektritöövõtja peab olema registreeritud
majandustegevuse registris (MTR) elektritööde ettevõtjana, ta peab omama piisavalt
pädevat personali tööde ohutuks ja õigeaegseks läbiviimiseks ja kontrolltoimingute
korraldamiseks.
Välitrassid
Elektrivarustuse liitumispunktist kuni hooneni paigaldatakse maakaabel kaitsekõrisse
Ø50 mm, sügavusele 0,7 m, sõelutud pinnasekihtide vahele. Kaabli alla ja peale
paigaldada 0,1 m paksused ehitusliiva kihid. Kaabli paigaldamisel jälgida, et oleksid
tagatud minimaalsed vahekaugused: kaablist hoone vundamendini 0,5 m, puutüveni 2 m.
Teiste trasside ristumisel tagada puhas vahekaugus 0,3 m.
Kaabli kohale pinnasesse paigaldada kogu pikkuses plastikust värviline hoiatuslint.
Vundamendis tuleb teha mõned reservtorud võimalikele väljas asuvatele
elektritarbijatele. Torude asukohad kooskõlastada Tellijaga. Paigaldatud kaablist
esitatakse täpne teostusjoonis kasutusloa taotlemise etapis. Hoonesisene
elektripaigaldis ning välisvalgustus lahendatakse vajadusel eraldi projektiga.
Elamu ja abihoone elektripaigaldis
Peajaotuskilp PJK projekteeritakse elamu 1.korruse tehnoruumi. Abihoone hakkab saama
elamu kaudu elektritoite. PJK valmistatakse TN-S maandussüsteemile, s.t neis on nii N-kui
30 / 34
SELETUSKIRI Eelprojekt, töö nr. 08-2025
HARJU MAAKOND, RAE VALD, 22.05.2025
RAE KÜLA, RAE TEE 38 Vastutav arhitekt ja koostaja:
Üksikelamu ja abihoone MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI
ka PE-latt. Tarbija elektrisüsteemi kaitseks paigaldatakse peajaotuskilpi liigpingepiirikud.
Alates peajaotuskilbist kasutatakse elamus TN-S juhistiku süsteemi. Kilp tehakse
kaitseastmega IP31. Avatud ukse korral kaitseaste on IP20. Keskuse latistus ja aparatuur
peab olema vastupidav lühisvoolule vähemalt 6 kA. Väljuvate rühmaliinide
kaitseaparatuuriks on kilpides 1-ja 3-faasilised kaitselülitid. Elektritarvitite toiteliinid
jagatakse faaside vahel nii, et oleks tagatud faaside koormuste võrdsus. Kilbi toiteliini
voolude mõõtmised teostatakse faaside kaupa maksimaalkoormuse ajal ja vajaduse
korral (kui koormuste erinevus on üle 10%) tehakse kilbis ümberühendused koormuste
ühtlustamiseks. Keskuste siseküljel peab olema keskuse skeem, kõigil aparaatidel
peavad olema selgelt loetavad tähised. Hoone installatsioon teha peamiselt hoone
konstruktsioonides peidetult. Horisontaalsed kaablid kulgevad lae peal või põrandate
betoonivalus.
Betoonpõrandates paigaldatakse kaablid kogu ulatuses plasttorusse või kõrisse.
Vaheseintes paigaldatakse kaablid peidetuna hoone konstruktsioonidesse. Hoone kõik
seadmed maandatakse projekteeritud maanduspaigaldise abil. Maandussüsteem tagab
elektri- ja telekommunikatsiooniseadmete ohutu ja katkestusteta töö. Elektrisüsteem on
varustatud maandus-, potentsiaaliühtlustus- ja mõnel juhul
lisapotentsiaali-ühtlustussüsteemiga. Antud nõuded kehtivad nii elektripaigaldisele kui ka
teisaldatavatele ja paiksetele seadmete, mis hoonesse paigaldatakse, olenemata sellest,
kes need tarnib.
Kaitse- ja neutraaljuhi ühendus teostatakse peakeskuses. Kõik elektriseadmete
isoleerimata juhtivad osad maandatakse kaitsejuhiga (PE), mis paikneb kaablis.
Elektritoite ühendussüsteemid
Pistikupesade paigalduskõrgus on soovitavalt 0,2 m põrandast. Suure niiskusega
ruumides peavad pistikupesad olema kaitseastmega mitte vähem kui IP44. Pistikupesade
paigaldamisel vältida pistikupesade paigaldamist teine-teisel pool seina kohakuti, et
vältida seinte helipidavuse vähenemist. Pistikupesade margid valib töövõtja koostoos
Tellijaga. Pistikupesade valimisel valida maanduskontaktiga pinnapealseid ja süvistatud
pistikupesasid.
Valgustussüsteemid
Täpse valgustite tüübi valib Tellija. Üldjuhul ruumide valgustuseks kasutada LED- ja
säästupirnidega valgustid. Valgustite paigaldamisel järgida tootja tehnoloogilist juhendit.
Valgustuse rühmaliinid ehitatakse kaabliga XPJ 1,5 mm2. Kaitstakse 10A nimivooluga
automaatkaitselülititega. Kõik liinid paigaldatakse paralleelselt
ehituskonstruktsioonidega. Lülitid paigaldatakse ukse käepideme poolsele küljele.
Üldjuhul lülitite paigalduskõrgus on 1,0 m põrandast. Nõutud valgustite kaitseastmed:
• üldruumides - IP20
• niisketes ruumides ja hoonest väljaspool - IP44
Maandused ja potentsiaaliühtlustused ning elektrilöögivastane kaitse
31 / 34
SELETUSKIRI Eelprojekt, töö nr. 08-2025
HARJU MAAKOND, RAE VALD, 22.05.2025
RAE KÜLA, RAE TEE 38 Vastutav arhitekt ja koostaja:
Üksikelamu ja abihoone MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI
Elektrilöögivastane kaitse vastavalt standardile EVS-HD 60364-4-41 Ehitiste
Elektripaigaldised osa 4-4: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest jaguneb põhikaitseks,
rikkekaitseks ja lisakaitseks. Elektriohutuse tagamiseks elamus kasutatakse järgmisi
kaitseviise:
- Elektrilöögivastane kaitse otsepuute eest (põhikaitse) tagatakse elektriseadmete
kasutamisega, mille pingestatud osad on kaetud vähemalt põhiisolatsiooniga ja/või mille
katete ja ümbriste kaitseaste on vähemalt IPXXB või IP2X.
- Elektrilöögivastaseks kaudpuutekaitseks (rikkekaitseks) on rakendatud toite
automaatsel kiirel väljalülitamisel põhinevat kaitseviisi (liinikaitselülitid), kaitsemaandust ja
potentsiaaliühtlustust. Lubatud puutepinge paigaldises ei tohi ületada 50 V.
- Lisakaitsevõttena rakendatakse rikkevoolu kaitselüliteid.
Ventilatsiooniseadmete toiteahelasse tuleb paigaldada turvalüliti. Peakilbi juurde
paigaldatakse peamaanduslatt ja ühendatakse kokku hoone maanduspaigalisega,
milleks on maanduselektroodid. Potentsiaalide ühtlustamiseks ühendada elektriliselt
kokku ühtseks tervikuks maanduskontuur ja hoone vundamendi armatuur. Maanduslatiga
ühendatakse kõik elektripaigaldise pingealtid metallkonstruktsioonid (vajadusel
kaabliredelid, veemõõdusõlm, juhtivad torud ja muud pingealtid juhtivad
konstruktsioonid) isoleeritud vaskjuhtme (ka toitekaablite PE-soonte) abil. Kõik hoone
metallkonstruktsioonid maandada.
Elamu ja abihoone madalpinge- ja nõrkvoolupaigaldistel on ühine maandusseade.
Maanduspaigaliseks on ette nähtud kasutada maanduselektroode ja
vundamentmaandurit. Maandusjuhtide ühendused maanduskontuuriga peavad olema
mehaaniliselt ja elektriliselt töökindlad ega tohi esile kutsuda kohalikku korrosiooni.
Kasutada tuleb poltklamberliiteid.
Maandusjuhtide ristlõiked valitakse vastavalt standarditele EVS-HD 60364-5-54:2011 ja
EVS-HD 60364-4-444:2010.
Piksekaitse
Vastavalt siseministri määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” vastu võetud
01.03.2021 ja standardile EVS-EN 62305 „Piksekaitse“ ei ole vaja hoonele piksekaitset
projekteerida.
Sidevarustus
Käesolevas projektis ei käsitleta.
Nõrkvoolupaigaldis
Üksikelamu nõrkvoolupaigaldisse kuuluvad hoonesisesed arvutiside ja televisiooni
jaotusvõrgud ning valvesignalisatsioon. Nõrkvoolupaigaldis (sidevõrk, tv tv-võrk,
valvesignalisatsioon, videovalve, fonosüsteem jne) lahendatakse eriprojektidega.
Sidevarustuse tüüp ja läbilaskevõime täpsustatakse sideteenuse pakkujaga vastavalt
sõlmitavale sideteenuse lepingule.
Kaablite paigaldamisel on vaja järgida valmistajatehase ja standarditega antud juhiseid.
32 / 34
SELETUSKIRI Eelprojekt, töö nr. 08-2025
HARJU MAAKOND, RAE VALD, 22.05.2025
RAE KÜLA, RAE TEE 38 Vastutav arhitekt ja koostaja:
Üksikelamu ja abihoone MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI
Kõik kaablid tuleb tähistada mõlemast otsast. Hoonevälise (katusel, jms.) installatsiooni
korral peavad kasutatavad kaablid olema UV-kiirguse ja ilmastikukindlad, pinnasesse
võib paigaldada ainult selleks ette nähtud kaableid. Kõik vajalikud harukarbid paigaldada
nii, et oleks võimalik nende hilisem teenindamine. Varjatud kohtadesse juurdepääsu
tagamata (lagede taha, põrandate alla jm. hilisema ligipääsuta kohtadesse) harukarpe
paigaldada ei tohi. Paigaldatavad harukarbid tuleb tähistada. Hoone üldkaabeldus rajada
vastavalt standarditele EVS-EN 50173-1:2018 ja EVS-EN 50174-1:2018. Nõrkvoolujaotla
näha ette hoone peakilbi juurde. Jaotlasse koonduvad kogu hoone horisontaalkaablid.
Hoonejaotlas näha ette ruum sisenevate sidevarustuskaablite otsastamiseks.
Üldkaabelduse võrgus kasutatavad komponendid peavad olema ühe tootja
süsteemitooted. Kogu kaablivõrk rajada varjatult süvistatuna seintesse või ripplagede
taga. Planeeritavasse hoonejaotlasse jätta ruumi sisestuse, seadmete ja
ühenduspaneelide jaoks.
Pesad paigaldada süvistatult kuni 0,2m kõrgusele põranda viimistletud pinnast. Raamide
ja pesade seeria tuleb töövõtjal täpsustada tellijaga pakkumise käigus. Kaablite läbiviigud
tuletõkkeseintest tuleb tihendada vastavalt seina tuletõkkeklassile kasutades selleks
otstarbeks mõeldud materjale.
Elamu TV võrk lahendatakse nõrkvoolu üldkaabelduse mahus võimaldades hoones
kasutada IP võrgul põhinevat Digi TV’d.
Tehnosüsteemide kavandatav töö- ja kasutusiga on vähemalt 20. aastat.
- Elektri-, valvesignalisatsiooni ja sidevarustuse projekt koostatakse vajadusel projekti
järgmises staadiumis.
12. ENERGIATÕHUSUS
Hoone projekteerimisel on arvestatud seadusest tulenevaid energiatõhususe
miinimumnõudeid:
● „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ 11.12.18 nr 63
● „Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika“ 05.06.15 nr 58
● „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“ 30.04.15 nr 36
Projekteeritava hoone energiatõhususarv on 116 kWh/m2a. Hoone energiamärgis A.
Üldised nõuded välispiiretele
Soojustuse määramisel on lähtutud hoonete energiatõhususe nõuetest, ruumide
soojuslikust mugavusest ja hallituse ning kondensaadi vältimisest külmasildadel,
sisepindadel ja tarindites. Ruumide soojusliku mugavuse tagamiseks ei ületa piirete
soojajuhtivus väärtust 0,5 vatti ruutmeetri ja kraadi kohta [W/(m2K)].
Hallituse, kondensaadi ja liigsete soojakadude vältimiseks soojustatakse kõrgema
soojajuhtivusega sõlmed väljastpoolt piisava soojustusega.
33 / 34
SELETUSKIRI Eelprojekt, töö nr. 08-2025
HARJU MAAKOND, RAE VALD, 22.05.2025
RAE KÜLA, RAE TEE 38 Vastutav arhitekt ja koostaja:
Üksikelamu ja abihoone MAARJA PALMIK, KÄTLIN TAMMEVESKI
Energiaarvutustes on lähtutud järgmistest algväärtustest:
välisseinte soojajuhtivus – 0,15 W/m²K
katuslagi soojajuhtivus – 0,08 W/(m2K)
põranda soojajuhtivus – 0,13 W(m2K)
akende/uste soojajuhtivus – 0,9 W/(m²K)
Joonkülmasillad:
Projektis käsitletud sõlmede lahendused arvestavad Tallinna Tehnikaülikooli poolt
koostatud -
LIGINULLENERGIA ELUHOONED PIIRDETARINDITE LIITEKOHTADE
JOONSOOJUSLÄBIVUSTE KATALOOGI.
Vastavalt koostatud projektile joonsoojusläbivuse näitajad konstruktsioonides on
järgmised:
Välissein-Põrand pinnasel - 0,3 W(m2K)
Välissein-Aken - 0,05 W(m2K)
Välisuksed - 0,1 W(m2K)
Välissein-Katuslagi - 0,1 W(m2K)
Niiskuskonvektsiooni riskide vältimiseks tarindite kriitilised sõlmed (seina ja katuse
ühendus, katuslae auru- või õhutõkke jätkukohad, läbiviigud) tehakse õhupidavaks.
Vastavalt projektile elamu summaarne soojaerikadu ei ületa 1,0 W(m2K).
Üldised nõuded tehnosüsteemidele
Üksikelamus on soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Ventilatsioonisüsteemi
ventilaatori erivõimsus on 2,0 W/(l/s).
Üldised nõuded hoone energiavarustusele
Hoone energiavarustus on energiatõhus. Üksikelamus õhk-vesi soojuspumba ja kamina
küte.
Koostas: Kätlin Tammeveski, Rakendusarhitekt tase 6
Vastutav arhitekt: Maarja Palmik, Diplomeeritud arhitekt tase 7
34 / 34
Rae Vallavalitsus Teie 04.03.2026 nr 533314
[email protected]
Aruküla tee 9 Meie 18.03.2026 nr 7.1-2/26/3675-2
75301, Harju maakond, Rae vald,
Jüri alevik
Rae tee 38 kinnistu ehitusloa eelnõu
kooskõlastamata jätmine
Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Rae valla Rae küla Rae tee
38 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 533314).
Kinnistu (katastritunnus 65301:002:0225) asub riigitee nr 11113 Assaku-Jüri tee (edaspidi riigitee)
km 1,28-1,31 kaitsevööndis.
Ehitusluba antakse olemasoleva üksikelamu (EHR kood 11644437) ja majandushoone (EHR kood
116044438) lammutamiseks ja uue üksikelamu (EHR kood 121444228) ja abihoone (EHR kood
121444229) ehitamiseks.
Ehitusloa aluseks on KT Design OÜ koostatud „Üksikelamu ja abihoone. Eelprojekt. Töö nr. 08-
2025“ (edaspidi projekt).
Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule 21.04.2025 kirjaga nr 7.1-
2/25/6337-2 (edaspidi kiri).
Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3 ning §
99 lg 3 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise
normid“ (edaspidi normid), jätame ehitusloa kooskõlastamata järgmiste puuduste tõttu.
1. Kirja p 1 esitatud nõuet tuleb täpsustada. Projekti asendiplaanil näidatud kaitsevööndile
lisada mõõtkett, mõõdetuna riigitee katte välimisest servast. Vastavalt EhS § 71 lg 2 on
riigitee kaitsevööndi laius antud lõigus 30 meetrit. Nimetatud teemat käsitleda ka projekti
seletuskirjas.
2. Projekti seletuskirja lisada kirja p 3 toodud nõue, mille kohaselt on riigitee kaitsevööndis
on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on keelatud ehitada
ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
3. Projektis asendiplaanil kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid
teede numbreid ja nimetusi. Tee nimetus „Assaku-Jüri tee“ asendada „11113 Assaku-Jüri
tee“.
4. Kirja p 4 esitatud nõuet ei ole projekti seletuskirjas käsitletud. Palume täiendada
seletuskirja juurdepääsu käsitleva osaga ning tuua välja tingimus, mis peab olema täidetud
enne hoonetele kasutusloa taotlemist.
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
5. Kirja p 6 nõutud nähtavuskolmnurk on projekti asendiplaanile kantud ebakorrektselt ning
seletuskirjast puudub vastav selgitus. Vastavalt normide lisa 1 tabelile 18 ja lisa 2 joonisele
8 on riigiteel, mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1203 autot ning kehtib
kiiruspiirang 60 km/h, ristmiku nähtavusala parameetrid 3x100 meetrit. Korrigeerida
põhijoonisel näidatud ristumiskoha nähtavuskolmnurka. Arvestusega, et nähtavuskolmnurga
mõõtmist tuleb alustada ristumiskoha keskelt riigitee markeeringu servast kinnistu suunas ja
haarad ulatuvad riigitee suunas kuni tee teljeni.
6. Projekti seletuskirjas kajastada kirja p 8 toodud nõue.
7. Kirja p 9 toodud nõuet tuleb täpsustada. Projekti asendiplaani tingmärkide loetellu lisada
riigitee alusele maale ulatuva tehnorajatise kuja selgitus (tähistatud rohelise kontuuriga).
Samuti puudub selgitus riigitee kaitsevööndisse ulatuva sinine pidevjoone kohta- lisada
vastav selgitus või eemaldada see asendiplaanilt.
8. Projekti seletuskirja lisada kirja p 13 esitatud nõue.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jana Prost
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa:
- Lisa 1. 825_EP_AR-3-01_Seletuskiri
- Lisa 2. 825_EP_AR-4-01_Asendiplaan
Jana Prost
5792 4753,
[email protected]
2 (2)