Transpordiamet · 19. märts 2026
Sisu (failidest)
KIILI VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Kiili 10. märts 2026 nr 91
Projekteerimistingimuste määramine hoonete ehitusprojekti koostamiseks
Kangru tee 31, Kangru alevik
Korraldus antakse ehitusseadustiku § 26 lg 2 p 1, planeerimisseaduse § 125 lg 5 p 1 ja p 2 ja Kiili
Vallavolikogu 16.05.2013 otsuse nr 26 “Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine” alusel,
arvestades 10.11.2024 esitatud taotlust nr 2411002/08623.
10.11.2024 esitati Kiili Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotlus nr 2411002/08623,
millega soovitakse projekteerimistingimusi Kangru tee 31 (katastritunnus 30501:001:0672)
katastriüksusele eluhoone ja abihoone püstitamiseks ilma detailplaneeringut koostamata.
Projekteerimistingimuste andmise võimalikkus ja põhjendatus on esitatud käesoleva korralduse
lisas nr 1. Kokkuvõttes ei esine Kiili Vallavalitsuse hinnangul põhjuseid, mis tingiksid
projekteerimistingimuste andmata jätmise.
1. Väljastada projekteerimistingimused eluhoone ja abihoone ehitusprojekti koostamiseks
asukohaga Kiili vald, Kangru alevik, Kangru tee 31, katastritunnusega 30501:001:0672.
2. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.
3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Marek Vainola /allkirjastatud digitaalselt/
vallavanem Tarko Tuisk
vallasekretär
Lisad: 1. Seletuskiri 10.03.2026 korralduse nr 91 juurde
2. Projekteerimistingimused
Lisa 1
Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 10.03.2026 korralduse nr 91 juurde
Projekteerimistingimused ei anna õigust ehitamise alustamiseks. Vastavalt ehitusseadustiku § 38
lõikele 1 annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale
ehitusprojektile.
Taotluse andmed
10.11.2024 esitati Kiili Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotlus nr 2411002/08623, millega
soovitakse projekteerimistingimusi Kangru tee 31 (katastritunnus 30501:001:0672) katastriüksusele
eluhoone ja abihoone püstitamiseks ilma detailplaneeringut koostamata.
Projekteerimistingimuste andmise võimalikkus ja põhjendatus
Ehitusseadustiku (EhS) § 26 lg 1 kohaselt, on projekteerimistingimused vajalikud
ehitusloakohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks, kui
puudub detailplaneeringu koostamise kohustus.
EhS eelnõu seletuskirjas selgitatakse § 26 kohta, et: „Seega on projekteerimistingimuste taotlemise
esimene probleem, millal on võimalik väita, et detailplaneeringut ei ole vaja. Kui tõlgendada sätet
koosmõjus kehtiva planeerimisseadusega (PlanS), siis võib järeldada, et projekteerimistingimused
on nõutavad igasuguse ehitustegevuse jaoks, mis on väljaspool linnu, aleveid, alevikke ja
kompaktse asustusega külasid. Seega jäävad järele hajaasustused olevad alad. Kuna kehtiva EhS §
19 lg 1 p 2 ei täpsusta, millistele ehitistele projekteerimistingimusi taotlema peab, siis jõuab
koosmõjus kehtiva PlanS tõlgendamisega sinnani, et projekteerimistingimusi on vaja igasuguste
ehitiste püstitamiseks ja laiendamiseks. Seadus ei piira ehitise suuruse või ohtlikkuse kaudu
projekteerimistingimuste kohustuslikkust. Kuna tegu on segase ja planeerimisõigusega ühitamata
sättega, on käesoleva eelnõu eesmärk luua selged alused projekteerimistingimuste taotlemiseks ning
piirata nende taotlemise kohustuslikkust.“
PlanS sätestab detailplaneeringu koostamise kohustuse § 125 lõikes 1 ja lõikes 2. PlanS § 125 lõikes
5 on toodud võimalus, et teatud tingimuste olemasolul võib nimetatud paragrahvi lõikes 1 ja 2
toodud üldplaneeringu kohase detailplaneeringu koostamise kohustuse nõudest loobuda, andes välja
projekteerimistingimused. Erandit saab kasutada vaid juhul, kui ehitustegevus on kooskõlas
üldplaneeringuga. PlanS § 125 lõikes 5 on toodud erand, millistel tingimustel võib kohaliku
omavalituse üksus üldplaneeringukohase detailplaneeringu koostamise nõudest loobuda. See on
kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus. Erinevalt planeeringust on projekteerimistingimustega
ehitusõiguse määratlemisel piiriks üldplaneeringus sätestatud ehituslikud tingimused ja
projekteerimistingimuste taotlusega hõlmatud ala ümbruskonnas väljakujunenud
keskkonnatingimused. Nii saab projekteerimistingimusi kasutada eelkõige nn ühe krundi
planeeringute asemel aladel, kus on kõik ehitusõiguse määramiseks olulised tingimused juba varem
välja kujunenud.
PlanS § 125 lg 5 eesmärki silmas pidades on oluline, et nimetatud alal oleks ehitusõiguse
määramiseks olulised tingimused projekteerimistingimuste väljastamiseks juba välja kujunenud.
Maa-ala suurust pole määratletud PlanS ega EhS. Selle suuruse määrajaks kohalik omavalitsus.
PlanS eesmärk ei ole grammatiliselt reguleerida, et ainult neljast küljest majadega ümbritsetud
kinnisasja puhul võiks seda erandit rakendada. Eesmärk oli lihtsustada PlanS nõuded olukorras, kus
midagi ei ole planeerida, st maakasutus- ja ehitustingimused järgivad olemasolevaid väljakujunenud
tingimusi. Teisisõnu on PlanS § 125 lg 5 alusel projekteerimistingimuste väljastamine kooskõlas
seaduse mõttega kui detailplaneeringu koostamine antud piirkonnas ei annaks lisaväärtust ning selle
mõjud piirkonnale on väikesed (TrtHK 23.03.2021, 3-20-464).
Projekteerimistingimuste andmine on haldusorgani kaalutlusotsus. Haldusmenetluse seaduse (HMS)
§ 56 lg 3 kohaselt tuleb kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses märkida ka
kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud.
Taotluste kohaselt soovitakse projekteerimistingimusi Kangru tee 31 (katastritunnus
30501:001:0672) katastriüksusele eluhoone ja abihoone püstitamiseks ilma detailplaneeringut
koostamata.
I. PlanS § 125 lõike 5 alusel võib kohaliku omavalituse üksus lubada püstitada või laiendada
projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe
hoone ja seda teenindavad rajatised, kui:
o ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades
sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi;
o üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused,
sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise
püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude
tingimustega.
II. Kiili valla kehtiva üldplaneeringu tingimused.
Võttes aluseks eelneva ning arvestades alljärgnevaga:
Maa-ala maakasutus
Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) on esitatud tabelis 1.
Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu %
1 Kangru tee 31 12442.0 m2 30401:001:0672 elamumaa 100%
Tabel 1: Maa-ala maakasutus.
Olemasolev olukord ja piirkonna keskkond
Kangru tee 31 katastriüksus asub Kiili vallas, Kangru aleviku lõunaosas, ~5 km kaugusel Kiili
alevist ja ~7 km kaugusel Tallinna linnast. Rajatud on kergliiklusteed, mis ühendavad Vaela küla
Kangru aleviku ja Tallinna linna Nõmme linnaosaga. On hea bussiühendus nii Kiili alevi kui ka
Tallinna linnaga. Lähimad teenuseid pakkuvad asutused nagu raamatukogu, kool, lasteaed,
kauplused, apteek ja perearstid, asuvad Kiili alevis. Lähipiirkonnas on valdavalt maatulundusmaa
sihtotstarbega maaüksused. Lähimate olemasolevate eluhoonete arhitektuursed lahendused on
mitmekesised. Valdav osa ehitistest on viilkatusega 1- ja 2-korruselised ühepereelamud, mille
välisviimistluses on kasutatud nii puitu, kivi kui krohvi. Esindatud on ka maakivist hoone.
Kangru tee 31 katastriüksus piirneb idast juba hoonestatud Kangru tee 29 katastriüksusega
(30501:001:0670).
EHR kood Nimetus Seisund Esmane kasutuselevõtt Ehitisealune pind Korruseid
220681328 külmaveetorustik Olemas 2017 300.0
116024950 Saun Olemas 1919 34.0 1
116024951 Küün Olemas 184.0 1
116024949 Elamu abihoonega Olemas 1919 318.0 2
Tabel 2: Kangru tee 29 hoonestus.
Kiili Vallavalitsus seisukohal, et ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud
keskkonda ja arvestab sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi.
Ligipääs
Avalikult kasutatava 11115 Kurna-Tuhala teelt (30401:001:0472) läbi riigiomandis oleva Viimsi
metskond 53 katastriüksuse (30401:001:1955) ja eraomandis oleva Tamme-Kangru tee T10
katastriüksuse (30501:001:0671).
Kuusiku (uue nimega Kustavi) kinnistu detailplaneering (DP0186)
Detailplaneeringu asukoht:
Joonis 1: Kuusiku (uue nimega Kustavi) kinnistu detailplaneeringu asukoht.
Elamute projekteerimise reeglid:
Hoonete rajamisel ja materjalide valikul tuleb arvestada hoone sobimisega ümbritsevasse miljöösse.
Arvestada tuleb ka ümbritsevatel kruntidel asuvate hoonete viimistlusega ühtse ilme saavutamiseks.
Planeeringualale rajatavad hooned peavad olema nii põhiplaanis kui ka mahus, naaberkinnistute
hoonetele sarnaste gabariitide, katusekuju ning katusekalletega. Ühel krundil asuva põhihoone ja
abihoone arhitektuurne lahendus peavad omavahel kokku sobima.
Arhitektuursed tingimused:
o Krundil võib paikneda maksimaalselt 1 elamu ja 1 kõrvalhoonet.
o Hooned projekteerida maksimaalselt elamu II korruselisena / kõrvalhoone I korruselisena.
o Elamu kõrgusega maapinnast kuni 9 m, kõrvalhoone kõrgusega maapinnast kuni 4,5 m.
o Lubatud katusekalle on vahemikus 15º-25º v.a. krundil pos. 12, kus katusekalle on 25º-45º
Kasutatavad ehitusmaterjalid:
Välisviimistluses soovitav kasutada puitu, tellist, klaasi, mineraal- või polümeerkrohvi, loodus- ja
tehiskivi. Värvilahenduses eelistada pastelseid, sooje ja looduslähedasi värvitoone. Plastikvoodrite
kasutamine ei ole lubatud. Palkmajade ehitamine on keelatud. Katusekatted on vabad, sobiv valida
vastavalt katuse kaldele (profiilplekk, valtsplekk, bituumenkate, katusekivi).
Aiad ja piirded
Kruntide vahelised piirdeaiad kõrgusega 1,6 m ja tänavapoolsed piirdeaiad maksimaalselt 1,4 m v.a
krundil pos.11 maanteepoolne piirdeaed võivad olla 2 m. Piirdeaia välisilme tee ääres peab
moodustama ühtse terviku ja sobima ka naaberkinnistute piiretega. Ehitusprojekti koosseisus
esitada piirdeaia ja väravate eskiislahendus.
Kehtiv Kiili valla üldplaneering
Antud juhul on tegemist olemasoleva elamumaa krundiga, mis asub detailplaneeringu kohustusega
alas.
Joonis 2: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust.
Kiili valla üldplaneeringu järgselt pole Kangru tee 31 katastriüksusele maakasutuse juhtfunktsiooni
määratud. Antud juhul on tegemist olemasoleva elamumaa katastriüksusega, mis asub
detailplaneeringu kohustusega alas. Samas ei täida ta üldplaneeringus esitatud detailplaneeringu
kohustusega kompaktse hoonestuse ja intensiivse maakasutusega ala nõudeid (Kiili valla
üldplaneeringu seletuskiri, lk 19):
o Kompaktse hoonestusega, tänavate ja ühiste tehnovõrkudega aleviku- või külaosa;
o Suvila või aiandusühistu maa-ala;
o Ühepereelamute aiamajade või suvilate grupp, mis koosneb enam kui kolmest nimetatud
hoonest, millede omavaheline kaugus on alla 100 m (rohelise võrgustiku aladel 200 m);
o Eraldiseisev rida- või sektsioonelamu(te) ala koos selle teenindamiseks vajaliku maaga
Eraldiseisev üle 1000 m2 ehitusalase kogupinnaga tootmishoone(te) või laohoone(te) ala koos
selle teenindamiseks vajaliku maaga;
o Kämpingu või motelli maa-ala;
o Puhkeküla või puhkebaasi maa-ala;
o Spordikompleksi või supelranna maa-ala;
o Väljaspool asulat asuva mõisa süda koos selle juurde kuuluva pargi maa-alaga;
o Väljaspool asulat paikneva lennuvälja, autoteenindusjaama või bensiinijaama ala koos nende
teenindamiseks vajaliku maaga.
Detailplaneeringut ei nõuta juhul kui (Kiili valla üldplaneeringu seletuskiri, lk 18):
o kavandatava tegevuse tulemusel ei teki kompaktse hoonestuse ja intensiivse maakasutusega ala.
Arvestades eeltoodut on võimalik katastriüksust vaadata, kui stabiilse asundusega aladel
(hajaasustus) asuvat maa-ala:
o stabiilse asundusega aladel (hajaasustus) on uute hoonete ja olemasolevatele juurdeehituste
projekteerimine lubatud vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimuste alusel.
o stabiilse asundusega aladel minimaalseks krundi suuruseks elamu püstitamiseks on 20000 m2
või 1 üksikelamu krunt 2 ha kohta, kusjuures piirdega võib piirata elamut ümbritseva õueala
kuni ca 2000 m2.
o stabiilse asundusega aladel moodustatud elamumaa sihtotstarbega katastriüksusele võib
püstitada ühe üksikelamu ja kuni kolm abihoonet.
Kuigi katastriüksust saab vaadata, kui hajaasustuses asuvat maa-ala, ei täida ta kinnistu suurusele
esitatud tingimust (minimaalseks krundi suuruseks on 20000 m2). Tulenevalt eelnevast peavad
projekteerimistingimused järgima väikeelamumaale (EV) esitatud tingimusi (Kiili valla
üldplaneeringu seletuskiri, lk 21-22):
o Üksikelamu krundil lubatud ehitada kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone;
o Väikeelamu korruselisus on kuni 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,0 m ning
abihoonel 4,5 m. Korruselisus ja kõrgus määratakse detailplaneeringuga.
o Suurim lubatud ehitusalune pind uutel väikeelamukruntidel lubatud kuni 300 m²;
o Parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides.
Projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena
Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt kohustub kohalik omavalitsuse üksus
haldusmenetluse viima läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt,
vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.
Käesoleval juhul on projekteerimistingimuste kaudu ehitusõiguse andmine isiku suhtes kõige
efektiivsem, lihtsam ja kiirem viis eesmärgi saavutamiseks, mis ei riiva avalikku huvi ja on
kooskõlas kehtiva õigusega.
Üksikelamu ehitamisega ei kavandata tegevusi, mis kuuluvad keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga
tegevuste loetellu. Sammuti ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 2 ja Vabariigi Valitsuse
29. august 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondadele, mille korral tuleb anda keskkonnamõju
hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” nimetatud tegevuste hulka.
Seega puudub Kiili Vallavalitsusel kohustus eelhinnangu läbiviimiseks.
Puutumust isikute õigustega selgitas vallavalitsus avatud menetluse käigus. Avatud menetlusel
lähtuti haldusmenetluse seaduse 3. peatükist.
Otsus
Esitatud ettepanekutega tutvus Kiili valla projektikomisjon ning on seisukohal, et uue elamu ja
abihoone püstitamine ei ole planeerimisseaduse ja Kiili valla üldplaneeringuga vastuolus, kuna
hoonestus sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda. Kokkuvõttes ei
esine Kiili Vallavalitsuse hinnangul põhjuseid, mis tingiksid abihoone projekteerimistingimuste
andmata jätmise. Juhul kui soovitakse ehitada käesolevast korralduses sätestatust muud ehitist või
soovitakse kinnistut jagada on detailplaneeringu koostamine kohustuslik.
Lähtuvalt eeltoodust väljastab Kiili Vallavalitsus projekteerimistingimused Kangru tee 31
(katastritunnus 30501:001:0672) katastriüksusele eluhoone ja abihoone püstitamiseks ilma
detailplaneeringut koostamata.
Otsus tugineb ehitusseadustiku § 26 lg 2 p 1, mis sätestab, et pädev asutus annab
projekteerimistingimused hoone või olulise rajatise püstitamiseks või rajamiseks ja
planeerimisseaduse § 125 lg 5 p 1 ja p 2, mis sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus võib lubada
detailplaneeringu koostamise kohustuse korral detailplaneeringut koostamata püstitada või
laiendada projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe
hoone ja seda teenindavad rajatised, kui: 1) ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna
väljakujunenud keskkonda, arvestades sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi; 2) üldplaneeringus on
määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas projekteerimistingimuste
andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või laiendamine ei ole vastuolus ka
üldplaneeringus määratud muude tingimustega.
Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt
Lisa 2
Kiili Vallavalitsuse 10.03.2026
korralduse nr 91 juurde
Projekteerimistingimused ei anna õigust ehitamise alustamiseks. Vastavalt ehitusseadustiku § 38
lõikele 1 annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale
ehitusprojektile.
Projekteerimistingimused
Ehitusõigus ja arhitektuursed-ehituslikud tingimused
1. Suurim ehitisealune pind krundil kokku – 300 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil
olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste
pindade summa).
2. Suurim hoonete arv krundil kokku – 2 (1 üksikelamu ja 1 abihoone). Projekteeritavate ehitiste
kasutamise otstarve – 11101 ja 12744.
3. Suurim korruselisus – 2 (üksikelamu), 1 (abihoone).
4. Suurim kõrgus maapinnast – 9,0 m (üksikelamu) ja 4,5 m (abihoone). Hoone ± 0.00 kõrgus –
soovitavalt 0,30 m maapinnast. Siduda abs. kõrgusega.
5. Ehituslubade väljastamise tingimus: Tamme-Kangru tee T10 (30501:001:0671) peab olema
valla omandis.
6. Katus – lubatud katusekalle on vahemikus 15º-45º, katusekatte materjal: katusekaldele vastav ja
arhitektuurselt sobiv.
7. Projekteeritav hoone peavad järgima piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid ning
moodustama harmoonilise ansambli naabruses paiknevate ehitistega.
7.1. Ümarpalgist ehitiste ja ehitise osade rajamine ei ole lubatud.
7.2. Hoonel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi).
Välisviimistluses ei ole lubatud looduslikke materjale imiteerivate kunstmaterjalide
(näiteks: plastik välisvoodrilaud) jmt plast- ning metallfassaadikattesüsteemide kasutamine.
Esitada hoone värvilahendused.
7.3. Eelistada loodussõbralikku ehitusviisi kasutades ökoloogilisi materjale ja tehnikaid.
7.4. Asendiplaanil näidata hoonestuse kaugus krundi piiridest.
8. Esitada piirdeaia eskiislahendus. Piirded projekteerida naabruses olemasolevate piirdeaedade
lahendustega kooskõlas. Kiili Vallavalitsus võib nõuda puitaia püstitamist ka kruntide vahelisele
piirdele kui naaber kinnistu on avalikkusele ligipääsetav.
8.1. Teedepoolne piire peab olema läbipaistev puitaed (kõrgus kuni 1,40 m ja lubatud rajada
krundi piirile kuid mitte lähemale kui 2 m teekatteservast) ja kruntide vaheline võib ka olla
võrkaed (kõrgus kuni 1,60 m ja lubatud rajada krundi piirile).
8.2. Mitte rajada massiivpiirdeaeda (müüri, planku). Piirdega võib piirata elamut ümbritseva
õueala kuni ca 2000 m2. Esitada piirdeaia eskiislahendus.
9. Projekteerimisel lähtuda siseministri 30. märtsi 2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Katastriüksuse piirile lähemale kui 4
meetrit võib hooneid projekteerida naaberkinnisasja omanike omavahelisel kirjalikul
kokkuleppel, kus peab olema fikseeritud, et naaberkinnisasja omanik(ud) on teadlik(ud) nende
katastriüksusele seatavast tuleohutuskujast tulenevast kitsendus(t)est ja/või tuleb tule leviku
piiramine naaberehitistele tagada ehituslike või muude abinõudega.
10. Liikluskorraldus ja juurdepääs: lahendada vastavalt projekteerimisnormidele Tamme-Kangru
teelt või teeregistris oleva km 1,312 ristumiskoha kaudu. Teede ja mahasõitude planeerimisel
lähtuda Eesti standardist.
Projekteerimistingimuste alusel ei teki juurdepääsu tagavat asjaõigust.
Projekteerimistingimustes näidatakse vaid avalikule teele juurdepääsutee võimalik asukoht.
Katastriüksuse omanikul on õigus saada juurdepääs avalikule teele kokkuleppel üle võõra
kinnisasja vastavalt asjaõigusseaduse § 156 lõikes 1 sätestatule või esitades vastavasisuline
avaldus Harju Maakohtule. Kiili Vallavalitsus ei võta projekteerimistingimuste väljastamisega
endale mistahes varalisi või mittevaralisi kohustusi, mis on seotud juurdepääsu tagamisega
kinnisasjale või juurdepääsutee väljaehitamisega avalikult kasutatava teeni või selle tee
hooldamisega seoses. Kõik sellised kohustused on kinnisasja omaniku ainukohustused.
11. Parkimine lahendada krundisiseselt. Näidata parkimiskohad asendiplaanil.
12. Hoonete projekteerimisel arvestada olemasolevate kitsendustega. Kitsendustega on võimalik
tutvuda maa-ameti kitsenduste kaardirakenduste lehel. Kitsendused esitada asendiplaanil.
Transpordiameti nõuded
13. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd.
14. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, parkla vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja välimisest
servast.
15. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3.
16. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja
nimetusi.
17. Juurdepääs kavandada teeregistris oleva km 1,312 ristumiskoha kaudu.
18. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee
projekteerimise normid“ lisa 1 tabeli 18 ja lisa 2 joonise 8 kohased nähtavuskolmnurgad, milles
ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm
rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
19. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette
näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
20. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti
koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega
(müra, vibratsioon, õhusaaste). Projekti seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik
(Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ega võta
endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga käsitletaval
alal. Seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.
21. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte
kavandada. Kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb lahendada nende
rajamine kinnisel meetodil.
22. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise
lahendused. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee
koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.
23. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis
võimaldab projekti koostada ja kontrollida. Kõik projektiga kavandatu (sademeveesüsteemid,
liikluslahendused vms) peab jääma mõõdistatud alusele. Nähtavuskolmnurkade kujutamiseks
võib kasutada Maa-ameti väljavõtet.
24. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Keskkonnaalased ja tehnovarustuse nõuded
25. Veevarustus ja kanalisatsioon (sh sademe- ja liigvesi): veevarustus lahendada Kangru tee 29
(30501:001:0670) asuva puurkaevuga. Reovee juhtimine kogumismahutisse (min mahtuvusega
10 m3). Reoveepuhasti (või septikute jne) rajamine on keelatud.
Välise tuletõrje veevarustuse tagamisel ehitistele lähtuda Eesti Standardist.
26. Vertikaalplaneerimine, sademeveed ja drenaaž: maaparandussüsteemidega alade maakasutuse
muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus. Välistada sademevee
valgumine naaberkruntidele. Projekti koosseisus esitada maaparanduse, haljastuse ja
vertikaalplaneerimise lahendus kas asendiplaanil või eraldi joonisel.
27. Heakord ja jäätmed: lahendada ehitus- ja olmejäätmekonteineri(te) asukoht ja jäätmekäitlus.
28. Haljastus: säilitada väärtuslikku haljastust ja looduslikku pinnareljeefi ehitusaladel, maapinda
säilitatavate puude ümbruses ei ole võimalik tõsta rohkem kui 30 cm. Metsaala hoonestamisel
hinnata kõrghaljastus ja säilitada väärtuslikud puud (soovitavalt puuderühmadena).
Nõuded projektide koostamiseks
29. Arvestada katastriüksuse kitsendustega (märkida asendiplaanile).
30. Asendiplaan esitada mõõtkavas 1:500 või 1:1000 koos maapealsete ja maa-aluste tehnovõrkude,
maakasutuse piiride, kõikide krundi kitsenduste, geodeetilise põhivõrgu punktide ja haljastusega
kuni kahe aasta vanusel topo-geodeetilisel alusplaanil.
31. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda kõikidest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest,
standarditest (EVS) ja normidest (EPN).
Nõuded projektide esitamisele
32. Enne projekti esitamist, kooskõlastada Kiili Vallavalitsusega maa-ala geodeetiline alusplaan
Kiili Vallavalitsuse digitaalse mõõdistusfailide arhiivi kaudu.
33. Nõutavad kooskõlastused\arvamused: ehitusseadustikust tulenevalt on ehitusloa taotluse ja
ehitusteatise menetluste puhul ameti ülesanne edastada haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks
asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud taotluse esemega või arvamuse
avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine
puudutada. Sujuvama menetluse huvides tuleb teatud juhtudel (nt. ehitusprojekti koostamisel)
teha vajalike asutustega koostööd.
Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt