METSATERVENDUSE OSAÜHING
[email protected]
20.03.2026 nr DM-134605-12
Vangja III kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/321001
muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
1. OTSUS
Lähtudes METSATERVENDUSE OSAÜHING esitatud Vangja III kruusakarjääri
keskkonnaloa L.MK/321001 muutmise taotlusest, võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõige 2 punkti 2 ja lõike 4, § 9
lõike 1, § 11 lõiked 2, 8 ja 8 1 , maapõueseaduse § 48 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005
määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 otsustab
Keskkonnaamet:
1.1. Jätta algatamata Vangja III kruusakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa L.MK/321001
muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamine;
1.2. Keskkonnauuringud ei ole vajalikud.
1.3. Vangja III kruusakarjääri keskkonnakaitseloa taotluse menetlemisel arvestada
järgmise keskkonnameetmega:
1.3.1. mürarikaste tööde (töö purustus- ja sorteerimissõlmega) tegemine on keelatud
väike-konnakotka pesitsusaja kõige häirimistundlikumal ajavahemikul 15.03–30.04;
Keskkonnaamet teavitab KeHJS § 12 lõike 1¹ punkti 2 kohaselt käesolevast KMH algatamata
jätmisest 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid
ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga.
2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED
2.1. METSATERVENDUSE OSAÜHING (registrikood 10224657, aadress Veskiposti tn 2/1,
Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, Eesti) esitas 15.12.2025 Keskkonnaametile Vangja
III kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/321001 (edaspidi
kaevandamisluba) muutmise taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS
26.11.2025 dokumendina nr DM-134605-1). Parandatud taotlus esitati 15.12.2025 (DM-
134605-4).
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Kaevandamisloa L.MK/321001 (kehtivusaeg 13.10.2011 - 13.10.2026) alusel kaevandab
METSATERVENDUSE OSAÜHING Vangja III kruusakarjääris ehituskruusa.
METSATERVENDUSE OSAÜHING taotleb Vangja III kruusakarjääri maavara kaevandamise
keskkonnaloa nr L.MK/321001 kehtivusaja pikendamist, maavara ei jõuta keskkonnaloa
kehtivusaja jooksul ammendada ja karjääri korrastada. Luba taotletakse 15 aastaks. Samuti
soovib taotleja korrigeerida teenindusmaa piiri kuna taotletava mäeeraldise teenindusmaa
pindala on 0,04 ha väiksem kui kehtival loal. Mäeeraldise teenindusmaa piiridest välja jääval
0,04 ha alal naaber katastriüksusel Innimäe (katastritunnus 55701:001:1226) on säilinud
looduslik seisund.
Vangja kruusmaardla (maardla registrikaardi number 820) Vangja III kruusakarjääri taotletav
pindala on 4,31 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 5,69 ha asuvad Valgamaal Otepää
vallas Kassiratta külas eraomandisse kuuluval Väike-Peebo (katastritunnus 63601:003:1230;
maa sihtotstarve on 70% mäetööstusmaa ja 30% maatulundusmaa) kinnistul. Väike-Peebo
maaüksus kuulub METSATERVENDUSE OSAÜHINGULE.
Kaevandamisloa taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga 30.09.2025
ehituskruusal 3 plokk 236.848 tuh m³ ning kaevandatava varu koguseks 173.848 tuh m3.
Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 15 tuh m³. Katendi kogus 13 tuh
m³, sh muld 13 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus. Korrastamise suunaks
on metsamaa.
Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust maapõueseadusele
(MaaPS), keskkonnaministri 23.10.2019 määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad
täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“ ning
kas koos taotlusega oli esitatud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seaduse (KeHJS) § 6¹ lõike 1 kohane teave. Esitatud taotlus vastas nõuetele, sisaldades muu
hulgas KeHJS § 6¹ lõikes 1 nimetatud teavet.
2.2. Keskkonnaloa muutmistaotlus on 22.12.2025 avalikustatud ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded. Keskkonnaamet võttis 22.12.2025 kirjaga nr DM-134605-6 Vangja III
kruusakarjääri kaevandamisloa muutmise taotluse menetlusse ja teavitas taotluse menetlusse
võtmisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud
isikuid. Avalikustamise käigus vastuväiteid ja ettepanekuid ei laekunud.
2.3. Kooskõlas MaaPS § 49 lõikega 6 edastas Keskkonnaamet Vangja III kruusakarjääri
keskkonnaloa muutmise taotluse 22.12.2025 kirjaga nr DM-134605-7 Otepää Vallavalitsusele.
Otepää Vallavolikogu 19.02.2026 otsusega nr 1-3/4 nõustus METSATERVENDUSE
OSAÜHING maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/321001 muutmisega maavara
kaevandamiseks Kassiratta külas Väike-Peebo katastriüksusel asuval Vangja III kruusakarjääri
mäeeraldisel järgmistel tingimustel:
2(25)
1.1 kaevandamist tohib teostada tööpäeviti kell 08.00–17.00, et vähendada mürahäiringut ja
arvestada kohalike elurütmiga;
1.2 perioodil juuni - august on keelatud purustus-sorteerimissõlme töö, et aktiivse puhkuse
perioodil leevendada müra häirivat mõju.
Keskkonnaamet 23.02.2026 kirjaga DM-134605-9 küsis taotleja arvamust Otepää
Vallavolikogu esitatud tingimustele.
METSATERVENDUSE OSAÜHING seisukoha ei esitanud ega pikendanud seisukoha andmise
tähtaega.
2.4. KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba
või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus
toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju.
KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse
keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6
lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 21 viidatud tegevuse korral
õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval
pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja
tegevusloa andja, maapõueseaduse § 48 kohaselt annab kaevandamiseks keskkonnaloa
Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses.
KeHJS § 6 lõige 2 punkti 2, § 6 1 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel
kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja
§ 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine
kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning
otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle.
KeHJS § 11 lõike 2 3 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja
asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata
jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH
algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 21 alusel, lisatakse
otsusele eelhinnang.
3. EELHINNANG
Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning
lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (KeHJSi §
61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017
määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (KeHJSi § 61 lõige 5).
3(25)
Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale:
1. Vangja III kruusakarjääri mäeeraldise kaevandamisloa muutmise taotluse seletuskiri, sh
KeHJS § 61 lg 1 kohane teave;
2. Maa-ja Ruumiameti geoportaali kaardirakendusi;
3. Vangja III kruusakarjääri kaevandamisluba L.MK/32100;
4. Valga maakonnaplaneering 2030+ (15.12.2017 Valga maavanema korraldusega nr 1-1/17-
417);
5. Otepää valla üldplaneering (kehtestatud Otepää Vallavolikogu 01.10.2013 määrusega nr 1-
6-14);
6. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+”.
3.1. Kavandatav tegevus
3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht
METSATERVENDUSE OSAÜHING taotleb Vangja III kruusakarjääri maavara kaevandamise
keskkonnaloa nr L.MK/321001 kehtivusaja pikendamist, maavara ei jõuta keskkonnaloa
kehtivusaja jooksul ammendada ja karjääri korrastada. Luba taotletakse 15 aastaks. Samuti
soovib taotleja korrigeerida teenindusmaa piiri kuna taotletava mäeeraldise teenindusmaa
pindala on 0,04 ha väiksem kui kehtival loal. Mäeeraldise teenindusmaa piiridest välja jääval
0,04 ha alal naaber katastriüksusel Innimäe (katastritunnus 55701:001:1226) on säilinud
looduslik seisund.
Vangja kruusmaardla (maardla registrikaardi number 820) Vangja III kruusakarjääri taotletav
pindala on 4,31 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 5,69 ha asuvad Valgamaal Otepää
vallas Kassiratta külas eraomandisse kuuluval Väike-Peebo (katastritunnus 63601:003:1230;
maa sihtotstarve on 70% mäetööstusmaa ja 30% maatulundusmaa) kinnistul. Väike-Peebo
maaüksus kuulub METSATERVENDUSE OSAÜHINGULE.
Vangja III kruusakarjäär asub Valgamaal Otepää linnast ligikaudu 6,3 km lõuna pool.
Maastikuliselt paikneb Vangja III kruusakarjäär Otepää kõrgustikul. Karjääri aluspõhja
moodustab Devoni ladestu Kesk-Devoni ladestiku Burtnieki kihistu (D2br) liivakivi aleuroliidi
ja savi vahekihtidega.
Vangja III kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaast põhja, lõuna ja lääne pool jätkub
VäikePeebo (katastritunnus 63601:003:1230) maaüksuse metsamaa. Vangja III kruusakarjääri
mäeeraldise teenindusmaast jääb ida poole Inni (katastritunnus 63601:003:2111) ja loode poole
Innimäe (katastritunnus 55701:001:1226) maaüksuste metsamaa.
Vangja III kruusakarjääri mäeeraldisest vahetult lääne poole jääb riigi kõrvalmaantee
Marjamäe-Tõutsi tee (nr 23155). Maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja
välimisest servast on 30 m (taotluse graafiline lisa 1). Kagu Teedevalitsus on kooskõlastanud
13.06.2008 kaevandamistööd 25 meetri kaugusel tee telgjoonest (taotluse lisa 3).
4(25)
Karjääri lähiümbruses vooluveekogud puuduvad. Lähimaks vooluveekoguks on Vangja III
kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 2,0 km kaugusele kagu poole jääv
Pühäjõgi (VEE1003300).
Lähimad elamud jäävad Vangja III kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaast edela poole
ligikaudu 170 m kaugusele Hõbemäe (katastritunnus 55701:001:0865) ja ligikaudu 180 m
kaugusele Kesk-Peebo (katastritunnus 63601:003:0020) kinnistutele. Elamud jäävad ka Vangja
III kruusakarjäärist põhja ja kirde poole 250...300 m kaugusele.
Vangja III kruusakarjäärist põhjasuunas asub Andrus Kõo Vangja II kruusakarjäär
(kaevandamisluba nr L.MK/320052, kehtib 08.02.2011– 08.02.2027). Mäeeraldisest
loodesuunas asub Kõo Maavarad OÜ Vangja liivakarjäär (kaevandamisluba nr KL-512738,
kehtib 21.07.2021–21.07.2036).
Mäeeraldisel on maavara (ehituskruusa) kaevandatud ca 3,2 hektarilt. Mäeeraldisest lõuna pool
asuval teenindusmaal on kattekiht kooritud. Kattekiht on vallitatud ja ümbritseb kaeveala.
Kaevandatud on 146,2–154,6 (EH2000) m absoluutse kõrguse tasemeni.
OÜ Eesti Geoloogiakeskus teostas geoloogilise uuringu Vangja III kruusakarjääri mäeeraldise
alal ja koostas aruande „Vangja kruusamaardla Vangja III uuringuruumi kruusa varu
geoloogiline uuring (varu seisuga 01.08.2008)“. EGF 8015. Geoloogilise uuringu käigus rajati
Vangja III uuringuruumi teenindusalale 13 puurauku ja võeti 24 proovi kasulikust kihist. Tööde
tulemusena kinnitati ehituskruusa aktiivne tarbevaru.
Keskkonnaministri käskkirjaga 28. oktoober 2008 nr 1539 on kinnitatud Valga maakonna
Vangja kruusamaardla täiendav varu ja kantud see keskkonnaregistrisse. Seisuga 01.08.2008 on
kinnitatud Vangja III uuringuruumis ehituskruusa aktiivne tarbevaru 6,73 ha pindalal 592 tuh
m3, ehituskruusa aktiivne tarbevaru 4,31 ha pindalal 405 tuh m 3 (plokk 3 aT) ja ehituskruusa
aktiivne tarbevaru 2,42 ha pindalal 187 tuh m3 (plokk 7 aT).
Kattekihiks on kasvukiht (muld) paksusega 0,3...0,8 m ja kohati esineb punakaspruun saviliiv ja
liivsavimoreen, paksusega 0,0...1,0 m. Kasulik kiht (liustikujõelised setted) on esindatud
valdavalt veeriselise kruusaga. Geoloogilise läbilõike üksikutes intervallides esineb
vahekihtidena peeneteralist kruusakat liiva. Veerised on valdavalt karbonaatse koostisega.
Üksikud munakad on kristalliinse koostisega. Kruusakiht, mille paksus on valdavalt 9,0...10,0
m. Kasuliku kihi lamami moodustab vähese jämepurruga hallikaspruun saviliiv- ja
liivsavimoreen. Osades puuraukudes (Pa 2, Pa 3, Pa 4, Pa 5, Pa 6, Pa 9, Pa 12 ja Pa 13) jäi
kasulik kiht läbimata. Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal
Vangja III kruusakarjääris (L.MK/321001) kaevandatakse ehituskruusa. Kaevandamisloa
muutmistaotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga 30.09.2025 ehituskruusal 3
plokk 236.848 tuh m³ ning kaevandatava varu koguseks 173.848 tuh m3. Maavara
kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 15 tuh m³. Katendi kogus 13 tuh m³, sh
muld 13 tuh m³.
5(25)
Ehituskruusa aktiivse tarbevaru 3. plokis 24 lõimiseanalüüsi põhjal kruusafraktsiooni (üle 5
mm) sisaldus 35,0...48,1% (kaalutud keskmiselt 42,3%), savi- ja tolmuosakeste (alla 0,05 mm)
sisaldus 2,9...7,5% (kaalutud keskmiselt 5,2%) ja liivafraktsiooni (5,0...0,05 mm) osakaal on
46,4...62,1% (kaalutud keskmisena 52,5%). Väljasõelutud liiva peensusmoodul 1,8...2,4
(keskmiselt 2,2 - keskmiseteraline liiv). Väljasõelutud kruusas domineerivad fraktsioonid 10–
20 mm ja 20–40 mm. Kruusas esinevad veerised on valdavalt karbonaatse koostisega ning hästi
kulutatud, puurimisel kohati purustatud.
Looduslikul kujul ei vasta kruus ehitussegude ja betooni täiteliiva standarditele liiva lubatust
suurema kruusaterade ja veeriste (läbimõõduga üle 5 mm) sisalduse tõttu. Materjal vajab
sõelumist. Väljasõelutud keskmiseteralist liiva saab kasutada ehitussegudes ja betooni
täiteliivana. Kruusateede aluste jaoks segude koostamiseks sobib liiv peensusmooduliga > 2,2.
Looduslikult sobib materjal teede ehitusel aluskihi ja teepeenarde rajamiseks.
Mäetehnilised tingimused Vangja III kruusakarjääris kaevandamise jätkamiseks ei ole väga
keerulised. Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Kattekihti on suurel määral Vangja III
kruusakarjääri mäeeraldise (plokk 3 aT) alalt kooritud ja vallitatud. Karjäärile on olemas
juurdepääs riigi kõrvalmaanteelt Marjamäe-Tõutsi (tee nr 23155) mäeeraldise lõunaossa.
Transpordist tingitud tolmu leviku piiramiseks tuleb karjääri viivat teed kuival aastaajal
vajadusel niisutada.
Karjääris edasi kaevandamisel tuleb esmalt koorida kattekiht sealt, kus seda veel tehtud ei ole.
Katendi moodustab kasvukiht (muld). Vähesel määral esineb kerge lõimisega saviliivmoreeni.
Katend on ja katendi saab vallitada kuni 3 m kõrgustesse aunadesse karjääri äärealale. Muld
tuleb vallitada eraldi aunadesse ning säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust ei tohi aunasid
tihendada. Katendile tuleb leida rakendus. Kasvukihi vallitamisel on jälgitud, et ei toimuks
segunemist teiste materjalidega. Katendi koorimine ja vallitamine on toimunud kuival aastaajal
pinnase loodusliku niiskuse juures. Katendiauna geotehnilise stabiilsuse tagamiseks silutakse
auna pealispind ja küljed. Mäeeraldise teenindusmaale ladustatud katendist saab kujundada
tõhusa müra- ja õhusaaste tõkke karjääri piirile. Ladustatud katend kasutatakse hiljem
ammendatud karjääri nõlvade ja põhja korrastamisel. Ladustatud katend on võrdsustatav
saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega tuvastatud jääkreostust. Katendi
ladustamine mäeeraldise teenindusalale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ega
järelevalvet, õhu või vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik on välistatud.
Maavara kaevandatakse kahe kaeveastmega. Maavara kaevandamise tehnoloogiline skeem on
järgmine. Ekskavaatoriga kaevandamisel ja laadimisel seisab ekskavaator astangu peal ning
frontaallaaduriga kaevandamisel ja laadimisel liigub laadur astangu all, mõlemal juhul
ammutatakse kaevist alt üles. Pöördkoppekskavaator laadib kruusa kaeve-eest või puistangutest
kalluritele või töötlemiseks (purustamiseks, sõelumiseks) mobiilsesse purustus-sõelumissõlme.
Fraktsioneeritud (purustatud ja sõelutud) materjali veab puistangutesse (ladudesse)
frontaallaadur, mis vajadusel laadib sealt ka kallureid. Väljavedu karjäärist toimub
autotranspordiga.
Mäetöid tehakse vastavalt kaevandamisprojektile. Karjääri korrastamine toimub
6(25)
korrastamistingimuste alusel koostatud korrastamisprojekti järgi, kus on ära toodud ka
korrastamiseks vajalik katendi maht.
Vangja III kruusakarjääri kruusa kasutatakse nii looduslikul kujul kui ka töödeldud kujul.
Vajadusel materjali töödeldakse sobilikeks puistematerjalideks (purustatud kruusasegud,
kruuskillustik). Sõelmeid ei teki. Materjali töötlemiseks tuuakse karjääri aeg-ajalt mobiilne
töötlemissõlm, mis tuleb karjääris paigutada elamutest kaugusele, kus töötades tekkiv
tehnoloogiline müra inimeste elukeskkonda negatiivselt ei mõjutaks. Kaasaegsete purustus-
sorteerimissõlmede jõudlus on suur, mis tähendab, et mehhanism töötab aasta jooksul karjääris
vaid mõne nädala, valmistades nädalas 5...10 tuhat tonni purustatud kruusa. Peale purustus-
sorteerimissõlme äraviimist töötab karjääris jällegi vaid ekskavaator või frontaallaadur.
Karjääris töötamisel summutavad müra karjääri seinad ja katendist vallid.
Maapõueseaduse § 99 kohaselt on maavara katend, sh ka muld võõrandatav ning väljaspool
mäeeraldist ja selle teenindusmaad kasutatav. Seega võib kaevandaja majanduslikest
kaalutlustest lähtuvalt ka kogu katendi võõrandada ja hiljem korrastamisprojektiga ette nähtavas
koguses sisse osta. Vangja III kruusakarjääris looduslikust lasundist väljatav maavara ja selle
katend (moreen ja muld) leiab kogu mahus kasutust, seega ei teki Vangja III kruusakarjääri
mäeeraldiselt kaevandamisel jäätmeseaduse tähenduses jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid.
Vangja III kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaal ja selle vahetus läheduses ei asu Natura
2000 linnu- ega loodusalasid, looduskaitsealasid, kaitstavaid looduse üksikobjekte ning
kultuurimälestisi.
Lähimad looduskaitselised väärtused on ca 700 m kaugusel asuv Otepää hoiuala (EELIS kood
KLO2000117) ja sellel asuv metsaelupaikade looduskaitseala (EELIS id: -390769041) ja ca 1,7
km kaugusel asuv Otepää looduspark (Elupaigatüübi nimetus/kood KLO1000559).
Mäeeraldise piires levib liustikujõeliste setete veekiht. Vesi on vabapinnaline. Veekiht toitub
sademetest ja reljeefis kõrgemal (Otepää kõrgustiku piirkond) asuvatest, hüdrauliliselt seotud
veekihtidest. Ligikaudu 200 m kaugusel ida pool asub Inni järv, kus veepinna absoluutne kõrgus
on Eesti Baaskaardi andmetel c a 139 m.
Eeldatavasti jäävad lähimad salvkaevud mäeeraldisele lähimate eluhoonete vahetuslähedusse.
Lähimad elamud jäävad Vangja III kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaast edela poole
ligikaudu 170 m kaugusele Hõbemäe (katastritunnus 55701:001:0865) ja ligikaudu 180 m
kaugusele Kesk-Peebo (katastritunnus 63601:003:0020) kinnistutele.
Lähimad puurkaevud on ca 450 m kaugusel asuv PRK0051988, ca 700 m kaugusel asuv
PRK0074006 ja ca 800 m kaugusel asuv PRK0012061 ning ca 1 km kaugusel asuv
PRK0053089.
Maavara kaevandamisel ei teostata lõhketöid ega kasutata hüdrovasaraid, mis võiks vibratsiooni
tekitada.
7(25)
3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning
lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega
Üldplaneering
Otepää valla üldplaneeringus on välja toodud, et valla territooriumil leidub maavaradest liiva ja
kruusa. Keskkonnaregistri andmete kohaselt asub valla territooriumil kuus maardlat, nende
hulgas ka Vangja kruusamaardla (registrikaardi nr 820). Otepää valla üldplaneeringuga
kavandati mäetööstusmaad Vangja ja Kastolatsi maardlate alale. Mäetööstusmaa hõlmab ka
mäetööstusmaa teenindusmaad. Mäetööstusmaa arendamisel kehtivad järgmised üldpõhimõtted
ja tingimused:
1. lähtutakse vastavatest õigusaktidest (Maapõueseadus, Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus);
2. kaevandamisega ei tohi kaasneda pöördumatuid keskkonnakahjusid, sh negatiivset mõju
kohalikule veerežiimile, inimese tervisele ja heaolule;
3. ammendatud karjäärid korrastatakse vastavalt Keskkonnaministri 26. mai 2005. a
määrusele nr 43 „Üldgeoloogilise uurimistööga, geoloogilise uuringuga ja kaevandamisega
rikutud maa korrastamise kord“. Pealmaakaevandamisega rikutud maa tuleb muuta
niisuguseks, et seal on võimalik maaviljelus või metsakasvatus või kujundatakse rikutud
maa veekoguks, ehitusmaaks, mis tahes muuks tarbimisväärseks maaks või tunnustatud
väärtusega maastikuks. Maavara kaevandamise tarbeks rajatud hooned lammutatakse, teed,
kraavid, tiigid ja puistangud tasandatakse, täidetakse, puhastatakse ning ala haljastatakse
selle kohandamiseks asukoha keskkonnaga.
Otepää valla üldplaneeringu kohaselt tuleb geoloogilise uuringu lubade ja kaevandamislubade
taotlemisel arvestada Otepää looduspargi kaitse-eeskirjaga ning kaaluda Valga
maakonnaplaneeringus, Otepää valla üldplaneeringus ja teistes strateegilistes dokumentides
määratud väärtusi ja maakasutustingimusi. Muude lubade menetlemisel ja tegevuste
kavandamisel tuleb arvestada, et tulenevalt Maapõueseaduse § 62 tuleb maardlate aladel tagada
maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule.
Rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks on Otepää valla üldplaneeringus seatud maa- ja
veealadele üldised kasutamis- ja ehitustingimused. Maavarade kaevandamine on reguleeritud
järgneva tingimusega:
10. geoloogilise uuringu lubade ja kaevandamislubade taotlemisel tuleb rohelise võrgustiku
aladel kaaluda nende väärtuste prioriteetsust ja sätestada tingimusi ja leevendavaid
meetmeid, mis tagavad rohelise võrgustiku toimimise ja seisundi ning inimese kvaliteetse
elukeskkonna. Lubade menetlemisel tuleb arvestada Valga maakonnaplaneeringus, Otepää
valla üldplaneeringus ja teistes strateegilistes dokumentides määratud kasutustingimustega.
Muude lubade menetlemisel ja tegevuste kavandamisel tuleb arvestada, et tulenevalt
Maapõueseaduse § 62 tuleb maardlate aladel tagada maavara kaevandamisväärsena
säilimine ja juurdepääs maavaravarule.
Lähtudes eelnevast ei ole tegevus Otepää valla üldplaneeringuga vastuolus, Vangja III
kruusakarjääri mäeeraldis asub olemasoleval karjäärialal, mis jääb rohevõrgustiku servaalale.
Taotlusega ei soovita võtta kasutusele uut maardlat, Vangja III kruusakarjäär jääb Otepää valla
8(25)
üldplaneeringuga kavandatud Vangja ja Kastolatsi maardlate alale, millest võib järeldada, et
üldplaneeringut koostades on arvestatud eelpool nimetatud maardlate võimaliku mõjuga
rohevõrgustikule. Vangja III kruusakarjääri mõju rohevõrgustikule, metsale ja maastikule on
analüüsitud punktis 3.2.3.
Kruusa ja liiva kaevandamisega Vangja III kruusakarjääris ei kaasneda pöördumatuid
keskkonnakahjusid, sh negatiivset mõju kohalikule veerežiimile, inimese tervisele ja heaolule.
Kaevandamisega rikutud maa korrastatakse metsamaaks.
Maakonnaplaneering
Valga maakonnaplaneeringus on toodud järgmised tingimused maardlate kasutamisel:
Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel
põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus. Juhul, kui nimetatud
aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid
mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele.
Väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku, rohelise võrgustiku ja linnade
rohevööndi toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel,
korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel
tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks.
Kasutuselevõetud maardlates tuleb varud ammendada ning alad majandustegevuse
lõppemisel korrastamisprojekti abil korrastada, et võimaldada maade edasist kasutust kas
põllu- või metsamaana, puhkeala või ehitusalana.
Turba kaevandamiseks tuleb eelistada juba kuivendusest rikutud alasid.
Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuse korraldamisel tuleb tagada
arvelevõetud maavara kaevandamisväärsena säilimine ja juurdepääs maavaravarule. Püsiva
iseloomuga tegevus on põhimõtteliselt lubatav, kui kavandatav tegevus ei halvenda
maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu osas
olemasolevat olukorda.
Aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstusmaa)
eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas planeeringus käsitletud
kaevandamiseks perspektiivsena, määratlemine mäetööstusmaana on võimalik pärast
maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras.
Maakonnaplaneeringu joonisel on see ala märgitud olemasoleva maardlana. Vastuolu
maakonnaplaneeringuga ei esine.
Üleriigiline planeering
Üleriigilises planeeringus "Eesti 2030+" on maavarade kaevandamise kohta märgitud järgmist:
1. Eestis on viimastel aastatel rohetaristu määratlemisel ära tehtud suur töö – maakondade
teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused” üheks
alateemaks oli rohevõrgustik. Võrgustiku ja selle osiste piire ja kasutustingimusi on
täpsustatud valdade hiljem kehtestatud üldplaneeringutes. Rohevõrgustiku kavandamisel
kasutati Eestis integreeritud lähenemist, kuivõrd võrgustiku toimimist vaadeldi koos
9(25)
asustuse ja tehnilise taristuga, et leida konfliktikohad ja pakkuda lahendusi rohevõrgustiku
sidususe tagamiseks. Seega on rohevõrgustik planeeringuline meede, mis parandab
loodushoiu olukorda ja kestliku arengu võimalusi. Sellist tasakaalustatud vaatenurka tuleb
tehnilise taristu planeerimisel ja maavarade kaevandamisel rakendada ka edaspidi;
2. „/-/ Kui rohevõrgustiku tuumaladele kavandatakse suuri, riigi toimimiseks vajalikke
objekte, tuleb tagada tuumalasisene ja tuumaladevaheline sidusus. Maavarade
kaevandamisel tuleb see tagada korrastamise või asendusalade leidmise kaudu.“;
3. Üleriigiline planeering ei käsitle väga põhjalikult maavaradega seonduvat ega liivakarjääre
spetsiifiliselt. Tuuakse välja hetkeolukord.
Lähtudes üleriigilise planeeringu üldisest iseloomust, ei ole tegevus sellega vastuolus.
3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja
looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine. Tegevuse
energiakasutus.
Tegemist on olemasoleva karjääriga, kus mets on suures osas raadatud ning katend, sh muld,
eemaldatud ja teenindusmaale vallitatud. Aladel, kus seda tehtud ei ole, tuleb puud ja võsa
eemaldada ning kännud juurida, katend koorida.
Vangja III kruusakarjääri töötamine ei piira ümbruskonna metsade majandamist, välja arvatud
konkreetsel karjäärialal. Karjääri looduslik mitmekesisus on seotud seal esinevate liikidega, kes
kaevandamist ja selle mõjusid taluvad.
Kuna tegemist on olemasoleva karjääriga, siis looduslik mitmekesisus on sellel alal madal. See
on mõnevõrra kõrgem katastriüksusel olevates metsatukkades ning väheneb täiendava
raadamisega. Samas taastub see ala korrastamisel. Korrastamisel tuleb karjääri küljed kujundada
nii, et oleks tagatud maa ohutu ja otstarbekas taaskasutamine ning maastiku üldilme oleks
esteetiliselt vastuvõetav. Ala korrastatakse metsamaaks.
Kaevandamisel veetaseme alandamist (vee väljapumpamist ega ärajuhtimist) ei toimu ning varu
väljatakse maksimaalses võimalikus mahus. Vett kui ressurssi ei tarbita. Häiringute (müra, tolm)
leevendamiseks tuleb vajadusel kasutusele võtta vajalikud leevendusmeetmed.
Peamised energiatarbijad mäeeraldisel on seal töötavad seadmed ja masinad.
3.1.4. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,
vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn
Maavara kaevandamisega mõjutatakse alati suuremal või vähemal määral looduskeskkonda.
Vangja III kruusakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks
maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste (tolm). Teatud määral võib olla mõju ka
pinna- ning põhjaveele.
Pinna- ja põhjavesi
Karjääri lähiümbruses vooluveekogud puuduvad. Lähimaks vooluveekoguks on Vangja III
10(25)
kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 2,0 km kaugusele kagu poole jääv
Pühäjõgi (VEE1003300).
Kogu kaevandatav maavara varu asub põhjaveetasemest kõrgemal, seega kaevandamine ei riku
piirkonna veerežiimi ega mõjuta piirkonna majapidamiste kaevude vee taset ega vee kvaliteeti.
Keskkonnaameti hinnangul puudub tegevusel negatiivne mõju, kuna Vangja III kruusakarjääris
paikneb kaevandatav maavara põhjaveetasemest kõrgemal. Seega põhjaveetaset ei muudeta, vee
väljapumpamist või ärajuhtimist ei toimu.
Põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) järgi on piirkonnas maapinnalt esimene aluspõhjaline
veekompleks looduslikult suhteliselt kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse suhtes. Hinnang on
antud maapinnalt esimese aluspõhjalise veekompleksi looduslikule kaitstusele maapinnalt
lähtuva potentsiaalse punkt- või hajureostuse eest. Põhjaveekogumi seisundit on piirkonnas
hinnatud heaks.
Kattekiht on juba valdavalt karjääri mäeeraldise alalt kooritud ja vallitatud mäeeraldise
teenindusmaa põhja- ja idaosas. Täiendava katendi koorimise tõttu suureneb kogu alal otse
põhjavette infiltreeruva vihmavee osatähtsus. Katendi koorimisega eemaldatakse mullakiht, mis
täidab olulist osa sademevee sidumisel. Kui enne katendi eemaldamist osa sademeveest
omastavad taimed ja osa mullas seotud veest aurustub, siis kasvukihi eemaldamisel on
karjäärialal infiltratsioon kiirendatud ja suurem kogus sademeveest jõuab põhjavette. Sellel
tegevusel võib teatud määral mõju põhjaveele olla, kuid liiva ja kruusa filtreeriva omaduse tõttu
ei ole see eeldatavalt oluline, kui karjääris toimetamisel peetakse kinni ohutusnõuetest ja
reostuste ohtu minimeeritakse.
Karjäärimasinate avariiolukordade ennetamiseks tuleb neid perioodiliselt kontrollida ja
kohapeal neid mitte hooldada või äärmisel vajadusel tegema seda selleks ette nähtud
hooldusplatsil, kus peavad olemas olema õli kogumise ja tõrje vahendid (näiteks turvas, saepuru
või sünteetilised absorbendid). Leevendusmeetmete õigeaegsel rakendamisel on võimalik pinna-
ja põhjavee reostamist vältida. Karjääris töötava seadme tehnilise rikke korral, mille tulemusena
võib pinnas saastuda, tuleb reostatud pinnas koheselt eemaldada.
Masinate tehniliste rikete vältimiseks tuleb kasutada kaasaegset ja ohutusnõuetele vastavat
tehnikat. Töid korraldatakse tööohutusjuhendite ja normdokumentide nõuete kohaselt. Avariide
likvideerimise viisid planeeritakse põhjalikumalt kaevandamise projektis.
Kuna ei ole oodata mõju vee kvaliteedile ega veetasemele, puudub vajadus vee seireks. Seega
on välistatud ka negatiivne mõju piirkonna puur- ja salvkaevude veetasemetele.
Peenosakesed (tolm)
Maavara kaevandamisel on võimalikeks tahkete osakeste ehk tolmu allikateks maavara
ammutamis- ja laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Tahkete osakeste
eraldumine mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast,
maavara kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil
kaasneb tahkete osakeste eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti
raskeveokite) ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise nõuded on toodud
11(25)
liiklusseadustikus ja selle alamaktides.
Vangja III kruusakarjääris kruusa kaevandamisel märkimisväärset õhusaastet ei kaasne. Vangja
III kruusakarjääris kaevandatakse keskmiselt 15 tuh m3 kruusa aastas ehk orienteeruvalt 29
tuhat tonni. Tolm tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse ja
karjäärisisesel transpordil kuival ajal. Transpordist tingitud tolmu leviku piiramiseks tuleb
karjääri siseteid kuival aastaajal vajadusel niisutada.
Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määrusele nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja
saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav
õhusaasteluba1" ja selle lisale on õhusaasteluba vaja kui kaevandamise käigus eraldub ühe aasta
jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn.
Seletuskirja kohaselt on maksimaalne kaevandatav maht määruses sätestatud künnist ületamata
154 000 tonni, mis kruusa ja liiva keskmise tiheduse juures (1,9 t/m³) teeb 81 tuh m³ aastas.
Selle koguse ületamisel tuleb taotleda õhusaasteluba. Vangja III kruusakarjääris kaevandatakse
taotluse seletuskirja kohaselt keskmiselt vaid 15 tuh m³ kruusa aastas.
Karjääris töötava ekskavaatori/laaduri, purustus-sõelumissõlme heitgaasid peavad vastama
kehtestatud normidele. Kasutada tohib ainult tehniliselt korras olevat kaevandamistehnikat.
Karjääri territooriumilt võivad kanduda välja kallurautode heitgaasid, mis samuti ei tohi ületada
lubatud määrasid. Veokite heitgaaside piirväärtused on kehtestatud valmistaja tehase poolt ja
neid kontrollitakse autode tehnoülevaatusel. Vangja III kruusakarjääri materjal võib vajada
töötlemist (sõelumist või purustamist) vaid vähesel määral. Aeg-ajalt karjääris töötama hakkav
mobiilne töötlemissõlm (purusti koos sõeltega) töötab sisepõlemismootori abil ja kütusena
kasutatakse diiselkütust. Töötlemissõlme põletusseadme nimisoojusvõimsus on 0,257 MW.
Ülenormatiivse tolmu kontsentratsiooni levimine mäeeraldise piiridest välja võib juhtuda
ekstreemumitel ehk halbade tingimuste kokkulangemisel (suur tuulekiirus, kuivad tingimused,
töö on vahetult mäeeraldise piiril). Keskkonnaloa omajal tuleb võtta kasutusele kõik võimalikud
meetmed häiringute vähendamiseks.
Müra
Välisõhus leviv müra on inimtegevusest põhjustatud ning välisõhus leviv soovimatu või
kahjulik heli, mille tekitavad paiksed või liikuvad allikad (atmosfääriõhu kaitse seadus §55 lõige
2). Müra on ka sotsiaalministri 04.03.2002. a määruse nr 42 "Müra normtasemed elu ja
puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" § 2
punkt 2 kohaselt inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli.
Müra kahjustav toime oleneb heli intensiivsusest (dB) ehk valjusest, sagedusest (Hz), müra
kestusest ja jaotusest (müraekspositsioon tüüpilise tööpäeva jooksul) ning kumulatiivsest
müraekspositsioonist (pikema aja kestel avalduv).
12(25)
Vastavalt keskkonnaministri 23.10.2019. a määrusele nr 56 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad
täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis“
esitatakse maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluses §38 lg 1 p 9 kohaselt kaevandamisega
kaasneda võivate keskkonnahäiringute, sealhulgas müra ulatuse kirjeldus.
2017 jõustus keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed
ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Müra hindamise alused on
jõustunud määruses valdavas osas sarnased varasemas sotsiaalministri määruse nr 42
redaktsioonis tooduga. Keskkonnaministri määruse nr 71 müra regulatsioon kehtib välisõhus
leviva müra osas. Elamute ja ühiskasutusega hoonete sisese mürataseme normeerimine toimub
endiselt sotsiaalministri määruse nr 42 alusel. Mürataseme normeerimisel lähtutakse
ajavahemikust (päeva- ja ööaeg on vastavalt 07.00-23.00 ja 23.00-07.00), müraallikast, müra
iseloomust ja välismüra puhul hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast.
Vangja III kruusakarjääri lähiala käsitletakse vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele
nr 71 kui II kategooria ala, kus tööstusmürale kehtivad järgmised piirväärtused: päevasel ajal 60
dB ja öisel ajal 45 dB. Liiklusmüra (nt maanteeliiklus) piirväärtused II kategooria alal on
vastavalt: päevasel ajal 60 dB (65 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel) ja öisel
ajal 55 dB (60 dB on lubatud müratundliku hoone teepoolsel küljel). Arvestades, et karjäär
töötab päevasel ajal tuleb tagada vastav päevase aja normtase elamumaa alal. Vangja III
kruusakarjääris tehakse mäetöid päevasel ajal.
Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris
töötavad kaevandamismasinad. Ekskavaatori, kopplaaduri ja kallurite müratase jääb vahemikku
90...110 dB. Tööpäeva keskmisena jääb müratase eelpool märgitud piiridest väiksemaks, sest
masinad ei tööta pidevalt täisvõimsusel. Lähim elamu jääb Vangja III kruusakarjääri
mäeeraldise teenindusmaast edela poole ligikaudu 170 m kaugusele Hõbemäe (katastritunnus
55701:001:0865) kinnistule.
Müratase sõltub müraallika kaugusest ning helivõimsustasemest. Teades kaugust
punktallikalisest müratekitajast (r1) ning sellel kaugusel olevat mürataset (Lp2), saab arvutada
mürataseme (Lp1) suvalisel kaugusel (r2) müraallikast järgmise valemiga:
Lp1 = Lp2 + 20log10(r1) – 20log10(r2)
Lp2 – masina poolt tekitatav müratase mõõdetud kaugusel, dB;
r1 – mõõtmise kaugus müraallikast, m;
r2 – arvutatava mürataseme kaugus müra allikast.
Selle kohaselt on ekskavaatori põhjustatud maksimaalne müratase 170 m kaugusel: Lp1 = 80 +
20log10(10) – 20log10(170) = 55 dB, kus arvutuse aluseks on 10 m kaugusel mõõdetud
helirõhutase, väärtusega 80 dB.
Mürataseme tuletamise valem eeldab vaba helivälja tingimusi ehk tasast maapinda ilma
haljastuse ja reljeefita.
13(25)
Kui ekskavaator paikneb töötamisel karjäärisüvendis ning ekskavaatori ja majapidamiste vahel
puudub otsenähtavaus, seega väheneb müratase ligikaudu 3 dB. Reeglina levib ülenormatiivne
müra peamiselt karjääri piires töötavate masinate ümber kuni 40 m ulatuses. Seega lähima
elamu juures 170 m kaugusel Hõbemäe kinnistul on müratase 52 dB.
Kui karjääris töötab samaaegselt nii ekskavaator ja frontaallaadur, mille helivõimsustase on
võrdne, siis lisandub suurimale müraallikale ca 3 dB, kolmanda müraallika olemasolul ca 2,5
dB. Reaalselt ei tööta müraallikad kõik ühes punktis.
Müratase koosmõjus (ekskavaator, kopplaadur, kallurauto) on karjäärist 170 m kaugusel 57,5
dB. Reaalselt ei tööta müraallikad kõik ühes punktis ja korraga. Müra levikut takistab karjääri
ümbruses kasvav mets.
Vangja III kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaast lähima elamu juures 170 m kaugusel ei
ületa müratase keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 toodud II kategooria ala päevase
aja piirväärtuseks olevat 60 dB. Müra piirnorme lähimate elamute juures ei ületata.
Müra elamuteni levimise leevendamiseks on rajatud müratõkkevallid mäeeraldise
teenindusmaale. Vangja III kruusakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa
kõrvaltingimustes on määratud, et karjääris tohib töötada tööpäevadel kella 8.00-17.00 ja
perioodil juuni-august on keelatud purustus-sorteerimissõme töö.
Vibratsioon
Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud
vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Vangja III kruusakarjääris töötav tehnika peab
vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning laadimistööd ei
põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris töötavaid inimesi või
ümbruskonda. Karjääris vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida.
Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandustegevusest ümbruskonnale ei kaasne.
3.1.5. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine
Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade
kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena.
Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise
teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada
kaevandamisjäätmekava. Vangja III kruusakarjääri mäeeraldisel esinev katend kasutatakse
maapinna kujundamiseks vastavalt kaevandatud maa korrastamise projektile või võõrandatakse
vajadusel vastavalt maapõueseaduse § 99.
Katend kooritakse mäeeraldise alalt. Muld ladustatakse aunadesse ning nende bioloogilise
aktiivsuse säilitamiseks aunasid ei tihendata. Mulla koorimine ja vallitamine toimub reeglina
kuival aastaajal mulla loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust,
14(25)
silutakse auna pealispind ja küljed. Mulla vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste
materjalidega.
Katendi vallitamine mäeeraldise teenindusmaale ei nõua suletud jäätmehoidla järelhooldust ja
järelevalvet. Välistatud on õhu ja vee kaudu eralduvate saasteainete teke ja levik. Vallitatav
katend on geotehniliselt ja geokeemiliselt stabiilne pinnas. Keskkonnale ohtlike ainete sisaldus
ladustatavas materjalis ei ületa looduslikke taustakontsentratsioone ja sellega ei kaasne
keskkonnale saasteohtu. Mäeeraldise alalt eemaldatud katend vastab jäätmeseaduse § 22
tingimustele, seega on katendi puhul jäätmeseaduse mõistes tegemist tootmisprotsessi käigus
tekkinud kõrvalsaadusega, mitte jäätmetega. Katend kasutatakse ära karjääri maa-ala
korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Kui Vangja III kruusakarjääri
kaevandamise käigus purustatakse ja sõelutakse materjali erinevateks fraktsioonideks, siis kõik
fraktsioonid leiavad kasutust teedeehitusel, seega materjali töötlemisel jäätmeid ei teki.
Jäätmeseaduse mõistes Vangja III kruusakarjääri mäeeraldise piires püsi- ega
kaevandamisjäätmeid ei teki ning tegemist ei ole jäätmehoidlaga. Eelnevast tulenevalt ei ole
kaevandamisjäätmekava koostamine vajalik.
Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed kogutakse teistest
jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käideldakse need
nõuetekohaselt (viiakse jäätmejaama vms).
3.1.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite
suurus
Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on
potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transportmasinate tehnilised avariid. Selle
tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse reostada nii
pinnast kui ka pinnasevett. Selle vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist seisundit.
Karjääri kasutamisel tuleb välja töötada võimaliku reostuse kiire likvideerimise viis.
Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu.
Teadaolevalt puuduvad mäeeraldise mõjupiirkonnas alad, kus õigusaktidega kehtestatud
nõudeid on ületatud või võidakse ületada.
3.1.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas
kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete
alusel
Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht puudub.
3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond
3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad
tegevused
Ülevaade olemasolevast ning planeeritavast maakasutusest ja kavandatud tegevusest on toodud
15(25)
ptk-s 3.1.1. Vangja III kruusakarjäär on olemasolev karjäär, taotlejal on alal kaevandamiseks
kehtiv keskkonnaluba nr L.MK/321001 (kehtivusaeg 13.10.2011 - 13.10.2026). Käesoleva
keskkonnaloa muutmise taotlusega maakasutus ei muutu. Enne karjääri rajamist oli ala
metsamaa ning see korrastatakse metsamaaks.
Taotletav keskmine kaevandamise aastamäär on 15 tuh m³. Vangja III kruusakarjääri
keskkonnaloa kehtivusaja pikendamist taotletakse 15 aasta võrra.
3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik
mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes
Alal esinevatest loodusvaradest on toodud ülevaade eelhinnangu punktis 3.1.1 ja 3.1.3.
Kaevandamisloa taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga 30.09.2025
ehituskruusal 3 plokk 236,848 tuh m³ ning kaevandatava varu koguseks 173,848 tuh m3.
Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 15 tuh m³. Katendi kogus 13 tuh
m³, sh muld 13 tuh m³. Kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Maavara kasutusaladeks on
ehitus ja teedeehitus.
Ehituskruusa aktiivse tarbevaru 3. plokis 24 lõimiseanalüüsi põhjal kruusafraktsiooni (üle 5
mm) sisaldus 35,0...48,1% (kaalutud keskmiselt 42,3%), savi- ja tolmuosakeste (alla 0,05 mm)
sisaldus 2,9...7,5% (kaalutud keskmiselt 5,2%) ja liivafraktsiooni (5,0...0,05 mm) osakaal on
46,4...62,1% (kaalutud keskmisena 52,5%). Väljasõelutud liiva peensusmoodul 1,8...2,4
(keskmiselt 2,2 - keskmiseteraline liiv). Väljasõelutud kruusas domineerivad fraktsioonid 10–
20 mm ja 20–40 mm. Kruusas esinevad veerised on valdavalt karbonaatse koostisega ning hästi
kulutatud, puurimisel kohati purustatud.
Looduslikul kujul ei vasta kruus ehitussegude ja betooni täiteliiva standarditele liiva lubatust
suurema kruusaterade ja veeriste (läbimõõduga üle 5 mm) sisalduse tõttu. Materjal vajab
sõelumist. Väljasõelutud keskmiseteralist liiva saab kasutada ehitussegudes ja betooni
täiteliivana. Kruusateede aluste jaoks segude koostamiseks sobib liiv peensusmooduliga > 2,2.
Looduslikult sobib materjal teede ehitusel aluskihi ja teepeenarde rajamiseks.
Kaevandatav ehituskruus looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning
puudub looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub kaevandatava ala
maastik täielikult. Maakasutus taastatakse kaevandamise lõppemisel, ala korrastatakse
metsamaaks.
Tegemist on olemasoleva karjääriga. Varasem maakasutus oli metsamaa, kuid
kaevandamistegevus on toimunud pikka aega. Seega tegevus looduslikku mitmekesisust ei
mõjuta. Ala korrastamisel metsamaaks looduslik mitmekesisus tõuseb, kuna metsamaa on
elurikkam kooslused kui olemasolev karjäär. Eelduslikult pikema aja jooksul elurikkus taastub
samale tasemele, mis see oli enne kaevandamistegevust.
16(25)
Veetarbimist alal ei toimu, kogu kaevandatav varu asub põhjaveetasemest kõrgemal.
3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete
alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,
metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus
õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade
ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest
Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib
ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa
seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu
või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda
võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja
transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja
maakasutusele.
Kaevandamistegevusega kaasneda võiva peenosakeste heitme (PM) või müra häiringu mõju ei
ulatu kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest
piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui
250 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv
peenosaketse (PM) heitme kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale.
Kuna kaevandamisel veetaset ei alandata, siis ei mõjuta kavandatav tegevus piirkonna
veerežiimi.
Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava karjääri mõjupiirkonnas alasid, kus
õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Karjäär ei asu
tiheasustusalal ning sellel puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud kultuuri- või
arheoloogilise väärtusega alad.
Kultuuripärand ja kultuurimälestised
Mäeeraldisele kõige lähemad kultuuripärandi objektid on ca 1,4 km kaugusel asuv
mõisaarhitektuuri objekt Säre karjamõis (EELIS id: 1508721860) ja ca 1,1 km kaugusel asuv
1981-2002 kasutusel olnud spordirajatis Marjamäe slaalominõlvad ja triangulatsioonimast
(EELIS id: -220861059).
Vahemaad objektide ja mäeeraldise vahel on piisavad, et negatiivsed mõjud välistada. Sellel alal
tegevusi ei ole kavandatud, nii kaugele erinevad mõjutegurid ei ulatu.
Looduskaitse
Taotletaval mäeeraldisel looduskaitselised objektid LKS § 4 tähenduses puuduvad. Mäeeraldisel
mõjualas on inventeeritud Natura 2000 elupaigatüüp 3150 (rohketoitelised järved). Teisi Natura
2000 võrgustiku- ega muud looduskaitseala mäeeraldise mõjualas 250-300 m) ei ole. Samuti ei
17(25)
jää mäeeraldise mõjualasse kaitsealuste taime- ega loomaliikide leiukohti. Karjääri
lähiümbruses vooluveekogud puuduvad. Lähimaks vooluveekoguks on Vangja III
kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaast ligikaudu 2,0 km kaugusele kagu poole jääv
Pühäjõgi (VEE1003300). Lähimaks seisuveekoguks on Vangja III kruusakarjääri mäeeraldise
teenindusmaast ligikaudu 200 m kaugusele ida poole jääv Inni järv (VEE2120000).
Lähimad looduskaitselised väärtused on ca 700 m kaugusel asuv Otepää hoiuala (EELIS kood
KLO2000117) ja sellel asuv metsaelupaikade looduskaitseala (EELIS id: -390769041) ja ca 1,7
km kaugusel asuv Otepää looduspark (Elupaigatüübi nimetus/kood KLO1000559).
Mõju Natura 2000 aladele
Mäeeraldise 250 m laiusel puhvril on inventeeritud Natura 2000 elupaigatüüp 3150
(rohketoitelised järved), mis on Eestis soodsas seisundis.
Arvestades, et Vangja III kruusakarjääris ei planeerita kaevandada allpool põhjaveetaset, vaid
tehakse seda kõrguseni kuni 0,7 m põhjaveetasemast kõrgemal ning kaevandusalalt ei toimu ka
vee ära juhtimist ehk ei muudeta piirkonna veerežiimi, siis kavandatud tegevusega ei kaasne
mõju/ohtu läheduses asuvale veekogule (Inni järvele), mis on registreeritud loodusdirektiivi I
lisa kriteeriumile vastava elupaigatüübina 3150 (looduslikult rohketoitelised järved).
Lisaks tuleb märkida, et Inni järve ja kaevandatava ala vahele jääb reljeefis ka veel oluliselt
kõrgemaid alasid (künkaid), millelt sademetest toituv pinnasevesi veekogu suunas liigub.
Natura eelhindamise koostamine ei ole vajalik, kuna objektiivsetest kaalutlustest tulenevalt on
negatiivsed mõjud alale välistatud.
Kaitsealused taime- ja loomaliigid
Mäeeraldise mõjualal (250–300 m) I ja II kategooria kaitsealuste liikide esinemist ei ole teada.
Väike-konnakotka elupaik (KLO9129619) ja Kassiratta väike-konnakotka püsielupaigad
(KLO3002630, KLO3001928, KLO3001791) jäävad ca ~ 1 km kaugusele. Väike-konnakotka
elupaik (KLO9124640) ja Märdi Väike-konnakotka püsielupaigad (KLO3001631,
KLO3003016, KLO3001035) jäävad ca 2,1-2,5 km kaugusele. Väike-konnakotka elupaik
(KLO9124405) ja Raudsepa väike-konnakotka püsielupaigad (KLO3001790, KLO3002123)
jäävad ca 1,1-1,6 km kaugusele. Lähim teadaolev väike-konnakotka pesapuu on ~ 1,2 km
kaugusel.
Väike-konnakotkas (Clanga pomarina)
Seletuskirja kohaselt on maksimaalne müratase 170 m kaugusel 52-57,5 dB. Karjääris
töötamisel summutavad müra karjääri seinad ja katendist vallid ning ümbruses kasvav mets.
Lähedalasuvates väike-konnakotka elupaikades on EELISe andmete järgi märgatav
pesitsusedukuse langus, mis ilmselt on põhjustatud erinevate häiringute koosmõjust.
18(25)
Linnudirektiivi (lisa I) kuuluva väike-konnakotka lühike populatsiooni trend (2019) on stabiilne
ning pikk populatsiooni trend (2019) tõusev. Väike-konnakotkas on PN Eesti ohustatuse
hinnangu järgi ohulähedane liik (NT). Väike-konnakotka elupaigad jäävad kaevandusest ~1 km
kaugusele ja selline kaugus on väike-konnakotka aktiivselt kasutatava kodupiirkonna osa.
Kaevandustegevusel on oluline häiriv mõju.
Väike-konnakotka pesitsusaja (15.03-31.08) kõige häirimistundlikum ajavahemik on 15.03-
30.04, kui puud pole veel lehtinud ja müra levib kaugemale.
Eeltoodust lähtuvalt seab Keskkonnaamet piirangu mürarikaste tööde (töö purustus-
sorteerimissõlmega) tegemisele väike- konnakotka pesitsusaja kõige tundlikumal ajavahemikul:
Mürarikaste tööde (töö purustus-sorteerimissõlmega) tegemine on keelatud väike-konnakotka
pesitsusaja kõige häirimistundlikumal ajavahemikul 15.03–30.04.
Kõrvaltingimuse sõnastust võidakse täpsustada keskkonnaloa andmise korralduses.
Kõrvaltingimuse korrektsel täitmisel ei ole eeldatavalt ette näha negatiivset mõju väike-
konnakotka pesitsusele.
Must-toonekurg (Ciconia nigra)
Teadaolevad lähimad must-toonekure toitumisalad jäävad ca 2,1 km kaugusele.
Taotluse seletuskirja kohaselt asub kogu kruusavaru põhjaveetasemest kõrgemal ning
mäetöödega ei mõjutata piirkonna põhjavee taset ega kvaliteeti.
Seega puudub mõju must-toonekure teadaolevate ja potentsiaalsetele toitumisaladele
veerežiimile.
Kaldapääsuke (Riparia riparia)
Vangja III kruusakarjääris kaevandamise käigus võivad tekkida kaldapääsukestele (III kat)
sobilikud elupaigad, mistõttu võib tekkida vajadus nendega arvestada. Kaldapääsukese
pesitsema tulek ei tähenda seda, et karjääris tuleks kaevandamine täielikult lõpetada, sest
kaevandamine loobki sellele linnule sobilikke elupaiku.
Kaldapääsuke viibib Eestis mai algusest septembri teise pooleni, munad ja/või pojad on pesas
juuni algusest augusti esimese pooleni. Kaldapääsukeste arvukuse trend on tugevas languses
(üle 50%) ja pesitsuspaikadeks sobivaid pinnasejärsakuid on võrreldes paarikümne aasta taguse
ajaga tunduvalt vähemaks jäänud. Kaldapääsukesi pesitseb Eestis senise hinnangu kohaselt ligi
viis korda vähem kui 20 aasta eest, mistõttu on oluline võimaluse korral luua neile sobivaid
elupaiku. Kui karjääris või ehitusalal leidub puistanguid, nõlvu, katendi- või pinnasekuhjasid,
kust perioodil 1. mai–30. august ei ole vaja materjali võtta, saab sinna luua pääsukestele
elupaiga.
19(25)
Täpsemalt soovitused leiab lisamaterjalist „KALDAPÄÄSUKE KARJÄÄRIDES JA
EHITUSPLATSIDEL. Juhend mäetööstus- ja ehitusettevõtjatele“
(https://www.eoy.ee/img/Kaldapaasuke_juhend.pdf). Kuna paljud kaldapääsukesed eelistavad
pesaparasiitide vältimiseks uuristada igal aastal uue pesakoopa, siis sobivad nõuetekohaselt
loodud nõlvakud neile pesakoobaste kaevamiseks hästi. Soovitusi, kuidas kaldapääsukesega
koos kaevandustegevust teha ja kas/kuidas karjääri korrastamisel elupaika luua, on toodud
eelnevalt mainitud lisamaterjalis.
Mõju rohevõrgustikule, metsale ja maastikule
Vastavalt planeeringudokumentidele jääb Vangja III kruusakarjäär rohevõrgustiku servaalale.
Karjäärist põhja-, lääne- ja edelapoole jääb rohevõrgustiku tuumala. Karjääriala ei mõjuta
rohevõrgustiku koridoris liikuvaid loomi. Piirkonnas esineb rohevõrgustiku väliselt metsa- ja
põllumaad, mis tähendab, et loomad saavad liikuda rohevõrgustiku alaga samasuguses
maastikus tegelikkuses oluliselt laiemal alal.
Vangja III kruusakarjäär jääb Otepää valla üldplaneeringuga kavandatud Vangja ja Kastolatsi
maardlate alale, millest võib järeldada, et üldplaneeringut koostades on arvestatud eelpool
nimetatud maardlate võimaliku mõjuga rohevõrgustikule.
Maastikupildi visuaalne muutumine on maavara kaevandamise juures paratamatu ning selle
mõju on leevendatav ala kaevandamisjärgse korrastamisega, mis tulenevalt seadusandlikust
korrast on kaevandajale kohustuslik. Karjääriala korrastatakse kaevandamise järgselt
metsamaaks. Mõju maastikule on olemas, kuid see ei ole eelduslikult olulise suurusega. Karjäär
on maastikus lagedam ala, mis jääb osaliselt metsatukkade varju. Piirkonnas on palju
põllumaad, mistõttu lagedam ala ei toimi maastikku lõhkuvalt. Endine olukord taastub
korrastamisega.
Teatud mõju võivad omada katendivallid, kuid see mõju on ajutine. Korrastamisel muutub ala
metsamaaks, mistõttu sulandub see maastikuliselt olemasoleva maastikuga üheks.
Taotletava mäeeraldisel 250 m laiusel puhvril on inventeeritud Natura 2000 elupaigatüüp 3150
(rohketoitelised järved), mis on Eestis soodsas seisundis.
Vangja III kruusakarjääris ei planeerita kaevandada allpool põhjaveetaset, piirkonna veerežiimi
ei muudeta, mistõttu kavandatud tegevusega ei kaasne mõju/ohtu läheduses asuvale veekogule
(Inni järv).
3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond
KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale
keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes
viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul
põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring
ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga
reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui
see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Keskkonnaloa omanikul on kohustus
hüvitada kaevandamisega tekitatud kahju sõltumata oma süüst (MaaPS § 93 lõige 1).
Vangja III kruusakarjääris kaevandamisel on peamisteks keskkonda mõjutavateks teguriteks
20(25)
maastikupildi visuaalne muutumine, müra, õhusaaste ja võimalik mõju põhjaveele.
Ümbruskonna maad (mis ei ole hõlmatud kaevandamisega) on valdavalt kasutuses
maatulundusmaana (põllu- ja metsamaa), läheduses asub ka elamumaid ja majapidamisi.
Tegemist on hajaasustusalaga. Vangja III kruusakarjääri töötamine ei piira otseselt
ümbruskonna põllumaade kasutamist ega metsa majandamist.
Vangja III kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaast põhja, lõuna ja lääne pool jätkub
VäikePeebo (katastritunnus 63601:003:1230) maaüksuse metsamaa. Vangja III kruusakarjääri
mäeeraldise teenindusmaast jääb ida poole Inni (katastritunnus 63601:003:2111) ja loode poole
Innimäe (katastritunnus 55701:001:1226) maaüksuste metsamaa.
Lähipiirkonnas suurtööstuseid ei ole.
Karjääri töötamisega on maastikupilt muutunud, kuid see on taastatav ala korrastamisega.
Käesoleva keskkonnaloa taotlemisega oluline mõju maastikupildile puudub.
Masinatest lähtuvat mürataset vähendab lisaks loomulikule heli neeldumisele kaevandamise
käigus tekkiv süvend, kus masinad asuvad. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks
teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid.
Maavara kaevandamisel tekkiv tolmu kogus on minimaalne tulenevalt liiva ja kruusa
looduslikust niiskusest. Transpordil tekkiva õhusaaste vältimiseks tuleb karjäärisiseseid teid
regulaarselt niisutada või töödelda vastavate vahenditega. Väljaspool mäeeraldist ja selle
teenindusmaad asuvate avalikus kasutuses olevate teede korrashoiu eest vastutab tee omanik,
sõlmides vajadusel selleks vajalikke kokkuleppeid teed kasutada soovivate isikutega.
Kaevandamise lubamine taotletud ulatuses ei halvenda väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna
kaevandamise käigus põhjaveetaset ei muudeta ning vee väljapumpamist ei toimu. Võimalik
mõju põhja- ja pinnaveele on seotud kaevandamiseks kasutatavate seadmete
avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja
kütust, siis on võimalik, et esineb nende lekkeid. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma
väljaspool karjääri või selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje
vahenditega. Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat
litsentsi omavale jäätmekäitlusasutusele.
Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades, on lekete tõenäosus väike
ja lekked kiiresti avastatavad. Samas avariiolukorra tekkimise tõenäosus ei ole suurem, kui
mõnes teises rasketehnikaga seotud tegevusalal (nt põllumajandus).
Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt
võib tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla maavarade kaevandamisel ebasoodne
mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämisel.
3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele
21(25)
Eelnevast lähtudes võivad Vangja III kruusakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega
kaasnevateks peamisteks mõjudeks olla müra ja mõju välisõhule ja maastikule. Põhjavee
kvaliteeti ja taset ei mõjutata.
3.3.1. Mõju suurus, tugevus, kestvus, sagedus, pöörduvus ning mõjuala ulatus
Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Vangja III kruusakarjääri mäeeraldise
teenindusmaad ning ca 250–300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda
müra- või tolmuhäiring. Arvutuslikult jäävad mõju suurused kehtestatud piirnormidesse, kuid
vajadusel tuleb teostada kontrollmõõtmisi.
Kaevandamistegevusega kaasnevad häiringud avalduvad kaevandamise käigus keskkonnaloa
kehtivusaja (15 aastat) jooksul. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel
otseseid mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring.
Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse
mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist
negatiivset keskkonnamõju, samas ümberkaudsetele elanikele tavapärasest mõnevõrra rohkem
häiringuid (müra, õhusaaste) võib siiski tekkida. Siiski võib eeldada, et häiringute esinemine on
leevendatav ja võimalik. Asjaõigusseaduse § 143 lõige 1 sätestab, et kinnisasja omanikul ei ole
õigust keelata gaasi, suitsu, auru, lõhna, tahma, soojuse, müra, põrutuste ja muude seesuguste
teiselt kinnisasjalt tulevate mõjutuste levimist oma kinnisasjale, kui see ei kahjusta oluliselt
tema kinnisasja kasutamist ega ole vastuolus keskkonnakaitse nõuetega. Mõjutuste tahtlik
suunamine naaberkinnisasjale on keelatud. Kaebuste korral tuleb häiringute intensiivsust mõõta
ning vajadusel korraldada töö karjääris ümber.
3.3.2. Mõju piiriülesus
Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole.
3.3.3. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas
planeeritavate tegevustega
Ümbruskonna maad on valdavalt kasutuses maatulundusmaana, peamiselt metsamaad ja
põllumaad, tegemist on hajaasustusalaga. Lähimad elamud jäävad Vangja III kruusakarjääri
mäeeraldise teenindusmaast edela poole ligikaudu 170 m kaugusele Hõbemäe (katastritunnus
55701:001:0865) ja ligikaudu 180 m kaugusele Kesk-Peebo (katastritunnus 63601:003:0020)
kinnistutele. Elamud jäävad ka Vangja III kruusakarjäärist põhja ja kirde poole 250...300 m
kaugusele.
Lähipiirkonnas suurtööstuseid ei ole.
Vangja III kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaast põhja, lõuna ja lääne pool jätkub
VäikePeebo (katastritunnus 63601:003:1230) maaüksuse metsamaa. Vangja III kruusakarjääri
22(25)
mäeeraldise teenindusmaast jääb ida poole Inni (katastritunnus 63601:003:2111) ja loode poole
Innimäe (katastritunnus 55701:001:1226) maaüksuste metsamaa.
Vangja III kruusakarjäärist põhjasuunas asub Andrus Kõo Vangja II kruusakarjäär (luba nr
L.MK/320052, kehtib 08.02.2011– 08.02.2027). Mäeeraldisest loodesuunas asub Kõo Maavarad
OÜ Vangja liivakarjäär (loa nr KL-512738, kehtib 21.07.2021–21.07.2036).
Piirkonna karjääride koosmõju võib tekkida eelkõige müra- ja tolmuhäiringuga seoses. Samas
on tegu olemasolevate karjääridega ning elamud jäävad nendest piisavalt kaugele, kuhu need
häiringud ei ulatu. Kehtivatele keskkonnalubadele on müra- ja tolmuhäiringute ennetamiseks
seatud asjakohased kõrvaltingimused, mille korrektsel täitmisel ei ole ette näha ülenormatiivse
tolmu või müra levimist mäeeraldise piiridest välja. Ülenormatiivne tolmu või müra levimine
võib juhtuda ekstreemumitel ehk halbade tingimuste kokkulangemisel (suur tuulekiirus, kuivad
tingimused, töö on vahetult mäeeraldise piiril).
Lähipiirkonnas loodustundlikke alasid ei esine (peamiselt metsa- ja põllumaad). Transpordi
kasvu ei ole eeldada.
Mõju põhjaveele ei esine. Keskkonnaloa omanik peab siiski täitma kõiki asjakohaseid
õigusaktides sätestatud nõudeid ning tegema omalt poolt kõik võimaliku, vähendamaks
tekkivate keskkonnahäiringute esinemist ning levimist.
3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise
võimalusi
Vangja III kruusakarjääris kaevandamisega kaasneda võivaid keskkonnahäiringuid on pikemalt
käsitletud käesoleva eelhinnangu punktides 3.1.5., 3.1.7 - 3.1.8., 3.2.3.-3.2.4 ja 3.3 ning
siinkohal ei korrata. Eelhinnangus esitatud kaalutluste alusel kavandab Keskkonnaamet
keskkonnahäiringute leevendamiseks lisada antavale keskkonnaloale järgmise asjakohase
kõrvaltingimuse:
Mürarikaste tööde (töö purustus-sorteerimissõlmega) tegemine on keelatud väike-konnakotka
pesitsusaja kõige häirimistundlikumal ajavahemikul 15.03–30.04.
Vajadusel täpsustatakse keskkonnaloale kantava kõrvaltingimuse sõnastust keskkonnaloa
andmise korralduses.
3.4. Eelhinnangu järeldus
Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline
keskkonnamõju, kuna:
1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal
ning kavandatava kaevandamisega ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega
Natura 2000 võrgustiku alasid;
23(25)
2. eelhindamise tulemusena selgus, et eeldatavalt ei ületata kaevandamisel piirmäärasid müra
ja õhusaaste osas;
3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud
põhjaveerežiimi, kuna kaevandamine toimub olemasolevat veerežiimi muutmata ja reostuse
teket tuleb hoolega vältida;
4. mäeeraldise maastik kaevandamistööde käigus hävib, kuid see on kvalitatiivselt hiljem
osaliselt taastatav maa-ala korrastamisega.
KeHJS § 11 lõige 8 1 kohaselt, KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama
asjakohaseid KeHJS § 61 lõige 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või
keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või
ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 kohaselt, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava
tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud
vajalikeks keskkonnameetmeteks.
KeHJS § 3 3 lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva
ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning
põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka
keskkonnaseire. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas
keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava
tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga.
Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega.
4. ÄRAKUULAMINE
Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2 2 alusel 05.03.2026 kirjaga nr DM-134605-10 Vangja
III kruusakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu
ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Otepää Vallavalitsusele ja
teadmiseks taotlejale.
Otepää Vallavalitsus 09.03.2026 kirjaga nr 6-7/672-1 nõustus keskkonnamõjude eelhinnangu ja
KMH algatamata jätmise otsuse eelnõuga.
METSATERVENDUSE OSAÜHING seisukoha ei esitanud ega pikendanud seisukoha andmise
tähtaega.
Lugupidamisega
24(25)
(allkirjastatud digitaalselt)
Siret Punnisk
juhataja
maapõuebüroo
Teadmiseks: Alpter Invest OÜ, Andrus Kõo, Ene Allmäe, ESMAR NARUSKI, Otepää
Vallavalitsus, REILIKA NARUSKI, Transpordiamet
Aare Mark 5064227 (maapõu)
[email protected]
Janne Breidaks 5855 3986 (loodushoid)
[email protected]
25(25)