Paide Linnavalitsus Teie 25.02.2026 nr 7-6/26/581-1
[email protected]
Keskväljak 14 Meie 20.03.2026 nr 7.2-2/26/3177-2
72711, Paide, Järva maakond
Seisukohtade väljastamine Järve tee 1,
Ujula park P4, Kaevu tn 6 ja Ujula park P3
kinnistute detailplaneeringu koostamiseks
Olete taotlenud algatamise eelselt seisukohti Paide linnas Järve tee 1 (katastritunnus
56601:007:1470), Ujula park P4 (56701:001:0074), Kaevu tn 6 (56601:007:0025) ja Ujula park
P3 (56601:001:0165) detailplaneeringu (edaspidi planeering) koostamiseks. Taotlusele oli lisatud
planeeritava ala skeem.
Kinnistud Järve tee 1, Ujula park P4 ja Kaevu tn 6 on eraomandis ja sinna kavandatakse äri- ja
tootmismaa maakasutust. Paide linna omandis oleva Ujula park P3 kinnistu kaudu kavandatakse
transpordimaa krunt juurdepääsuks riigiteelt 15175 Paide-Mündi-Mäeküla tee eelnimetatud
kinnistutele.
Taotluse kohaselt külgneb planeeritav ala riigiteega nr 15175 Paide-Mündi-Mäeküla tee km 0,04-
0,310. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1333 autot.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) ning kliimaministri
17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid) esitame seisukohad
planeeringu koostamiseks järgnevalt.
1. Taotluse kohaselt (väljavõte taotlusele lisatud joonisest allpool) soovitakse juurdepääs
planeeringualale rajada riigitee km 0,300 kavandatava lihtristmiku kaudu, ristmiku
prognoositav liiklussagedus on kuni 7 raskesõidukit ja 350 sõiduautot ööpäevas. Normide
kohaselt on ristmike vähim lubatud vahekaugus 100 m. Ristmike omavahelist kaugust
määratakse mitte ristmike keskpunktist, vaid ühe ristmiku lõpp-punktist järgmise ristmiku
alguspunktini. Ristmiku lõpp- ja alguspunktiks loetakse kohta, kus lõpeb või algab äärmine
geomeetriline element, nagu kiirusmuuterada või kõverik. Arvestades prognoositava
liiklussagedusega ning asjaoluga, et antud riigitee lõigul liikuvatest sõidukitest on väga suur
osa autorongid (15%), tuleb riigteelt sujuvaks parempöördeks planeeringualale ette näha
aeglustusrada (kaldosa) ning vasakpöördeks Mündi poolt tulles vasakpöörderada. Lähtudes
eelnevast on võimalik ristmiku asukoht taotletud asukohast ca 50 m ida pool, riigitee km 0,350.
2. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 punktile 7.
Soovitame lisada riigitee ristmik planeeringualasse. Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmiku
väljaehitamise kohustust planeeringu elluviimise kavas ja kehtestamise otsuses. Kavandada
ristmiku ehitus planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks (pöörderajad vt
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
eelmine punkt). Ristmik kanaliseerida ning näha ette ohutussaarega teeületuskoht. Jalakäijate
ohutuse tagamiseks siduda jalgteed tõmbepunktidega.
Arvestada, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus. Ruumivajaduse hindamiseks,
ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava
projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10) kaasata planeeringu koostamisse
teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).
3. Joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd (30 m). Juhime
Teie tähelepanu sellele, et hetke seisuga ei ole Maa- ja Ruumiameti portaalis X-GIS 2.0
maanteede kaitsevööndite ulatus näidatud korrektselt.
4. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud
ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib
kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Hoonestus kavandada
tee kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub väljakujunenud hoonestusjoon.
5. Käsitleda vastavust kõrgematele planeeringutele ning ruumiline lahendus siduda kontaktalas
paiknevate planeeringute (nende olemasolul) lahendustega.
6. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga, mille
minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4.
7. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha.
Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
8. Joonistele kanda ja seletuskirjas kirjeldada nähtavuskolmnurgad, liitumisnähtavus 15x160 ja
peatumisnähtavus 25x95 m, vastavalt kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee
projekteerimise normid“ (edaspidi normid) lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda
nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, aia vms rajatise likvideerimine
(EhS § 72 lg 2).
9. Joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ning
muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul
võime asukohapõhiselt anda nõusoleku kasutada seda maad tehnovõrkude paigutamiseks.
Planeeringu koosseisus kavandatavad riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel
meetodil. Lähtuda Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale
kavandamisel“ toodud põhimõtetest.
10. Puurkaevu asukoha kavandamisel ei tohi puurkaevu hooldusala (veeseadus § 154 lg 3) ega
veehaarde sanitaarkaitseala (veeseaduse § 149 lg 1) ulatuda riigitee alusele maale (riigitee
katastriüksusele). Transpordiamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike
mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab
arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh
libeduse- ja tolmutõrjet).
11. Reovee kanalisatsiooni kavandamisel tuleb vältida kanalisatsiooniehitiste kujade sattumist
riigitee alusele maale (riigitee katastriüksusele), kuna kuja on kanalisatsiooniehtistest lähtuva
keskkonnaohu võimalik ulatus (VeeS § 133, 134, 136, 137). Samuti tuleb välistada reovee
sattumine riigitee kraavidesse (sh kraavidesse, millele on riigitee kraav eelvooluks).
Planeeringus näidata kanalisatsiooniehitised ja nende kujad. Me ei nõustu lahendusega,
millega võib tulenevalt JäätS § 128 lõikest 4 kaasneda reostuse likvideerimise nõude esitamine
meile.
12. Seletuskirjas käsitleda ning joonistel näidata planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus.
Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud
teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle
korrakohast kasutamist. Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett
2 (3)
juhtida riigitee alusele maaüksusele. Põhjendatud juhul, kui teekraavidesse sademevete
juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha
niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee
kraavide ja truupide seisukorda ja läbilaskevõimet (riigitee km 0,761 asuv truup asub
eesvoolul) on ning teostada läbilaskearvutused.
13. Planeeringu elluviimise kavas määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada,
sh riigitee ristmik ümber ehitada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või
liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone
ehitusloa väljastamist.
14. Transpordiamet ei võta PlanS § 131 lg 1 kohaselt endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
15. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas
ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete
ärajuhtimise süsteemi jms.
16. Kanda joonistele riigitee kaitsevööndisse planeeritud objektide (parkla, tehnorajatis, piire jms)
kaugused riigitee katte servast.
17. Kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede numbreid ja nimetusi.
18. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel
arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra,
vibratsioon, õhusaaste). Arvestada tuleb võimalusega, et praegu kõrghaljastusega kaetud
kruntide hoonestamisel muutub riigiteedest lähtuvate häiringute foon Tallinna tn 49
ühiskondliku hoone kinnistul ning häiringute leevendamiseks tuleb rakendada lisameetmeid.
Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata vastavalt keskkonnaministri
03.10.2016 määrusele nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu
koostamise kohta esitatavad nõuded“ ning vajadusel kavandada planeeringu kehtestaja
kaalutlusotsusena meetmed häiringute leevendamiseks, sh keskkonnaministri 16.12.2016
määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Seletuskirjas kirjeldada
ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed. Seletuskirja lisada selgitus, et
Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete
rakendamiseks.
19. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille
koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile
nõusoleku saamiseks.
Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast,
tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu
koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marje-Ly Rebas
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
58581095,
[email protected]
3 (3)