Järva maakond, Türi vald, Piiumetsa küla, riigitee 15206 Lõõla - Piiumetsa km 4,955 ja Orumetsa tee ristumiskoha ehitamise põhiprojekt

Järva maakond, Türi vald, Piiumetsa küla, riigitee 15206 Lõõla – Piiumetsa Türi vald km 4,955 ja Orumetsa tee ristumiskoha ehitamise PÕHIPROJEKT Töö nr. PP-26-11 TEEDEEHITUSLIK OSA Teelahendused OÜ Koostas: Aleksandr Afanasjev Jaroslav Jermolovitš Registrikood 12180591 MTR EEP004085, ELK000135, EPE001377, EEK001534 Tallinn, 2026 Orumetsa tee ristumiskoha projekt Töö nr PP-26-11 Teeprojekti tellija: Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Registrikood 10033667 Tulika tn 19, 10613, Tallinn, Harju maakond Kontaktisik: Henri Daniel Ots Kontakt tel: +372 5070951 E-post: [email protected] Järva maakond, Türi vald, Piiumetsa küla, riigitee 15206 Lõõla – Piiumetsa km 4,955 ja Orumetsa tee ristumiskoha ehitamise põhiprojekt Teedeehituslik osa Teeprojekti koostaja: Teelahendused OÜ MTR EEP004085, ELK000135, EPE001377, EEK001534 Registrikood 12180591 Lai tn 33 - 4a, Tallinn 10133 Kontaktisik: Aleksandr Afanasjev Kontakt tel: +372 521 5058 E-post: [email protected] Tallinn, 03.2026.a. 1 Orumetsa tee ristumiskoha projekt Töö nr PP-26-11 1. ÜLDOSA ............................................................................................................................ 3 1.1. Projekti nimetus, asukoht, koostamise eesmärk ja alused..................................... 3 1.2. Uuringud..................................................................................................................... 3 1.3. Projekti koostamise lähtedokumendid .................................................................... 4 1.4. Piirangud ja kitsendused........................................................................................... 3 2. OLEVA OLUKORRA KIRJELDUS .............................................................................. 5 2.1. Olemasolev situatsioon .............................................................................................. 5 2.2. Olemasolevad tehnovõrgud ...................................................................................... 6 2.3. Geodeetiline mõõdistusvõrk...................................................................................... 6 3. PROJEKTLAHENDUS ................................................................................................... 6 3.1 Projekti üldandmed ................................................................................................... 6 3.2 Projektlahenduse tehnilised näitajad ja asendiplaaniline lahendus ..................... 6 3.3 Vertikaalplaneerimine............................................................................................... 7 3.4 Mulle ........................................................................................................................... 7 3.5 Katend......................................................................................................................... 7 3.6 Liikluskorraldus ja liiklusmärgid ............................................................................ 7 3.7 Truubid ja kraavid .................................................................................................... 8 3.8 Tehnovõrgud .............................................................................................................. 8 4. TÖÖDE TEOSTAMINE .................................................................................................. 9 5. HOOLDUSJUHEND ...................................................................................................... 10 KÄESOLEVA KÖITE SISUKORD 1. SELETUSKIRI 2. LISAD 3. JOONISED II LISAD (Muud tee ehitusprojekti dokumendid) 1. Transpordiameti projekteerimise nõuded 2. Katendi minimaalsed kvaliteedi nõuded 3. Kululoend 4. RMK terastruupide juhend III JOONISED Joonise nimetus Mõõtkava Joonise nr Asendiplaan M 1:500 1 Piki- ja tüüpristlõige M 1:200: 1:20: 1:50 2 Autorongi pöördekoridorid M 1:500 3 Nähtavuskolmnurk (liitumisnähtavus 7x190m) M 1:2500 4 Kraavide ja nõlvade kindlustamine (II tüüp) M 1:50 5 TJ3_Mahasõit tüüp I&II TJ5_Põhitee truup - madal mulle 2 Orumetsa tee ristumiskoha projekt Töö nr PP-26-11 I SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA 1.1. Projekti nimetus, asukoht, koostamise eesmärk ja alused Käesolev töö „Järva maakond, Türi vald, Piiumetsa küla, riigitee 15206 Lõõla – Piiumetsa km 4,955 ja Orumetsa tee ristumiskoha ehitamise põhiprojekt“ on koostatud Teelahendused OÜ poolt Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS (reg.nr. 10033667) tellimusel. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on RMK riigimetsa majandamiseks juurdepääsuteede ehitamine Türi metskond 4 kinnistule (katastriüksus 93701:001:0490). Ristumiskoha põhiprojekti koostamise nõuded on väljastatud Transpordiameti poolt • Orumetsa tee ristumiskoha projekteerimise nõuded - 09.09.2025 nr 7.1-1/25/13537-2. Projektlahenduse alusena on kasutatud Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS poolt mõõdistatud geodeetilist alusplaani. Samuti on fikseeritud kinnistu eripära, millega on arvestatud plaanilahenduse ja vertikaalplaneerimise koostamisel. Asukoha skeem 1.2. Uuringud Projekti koostamise aluseks on kasutatud: • Topo-geodeetiline mõõdistus: Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS, töö nr 251531 (11.2025.a.). • Maa- ja Ruumiameti Geoportaal: maainfo kaardirakendused. 1.3. Piirangud ja kitsendused Orumetsa tee ristumiskoht asub 30m laiuses riigitee 15206 Lõõla – Piiumetsa kaitsevööndis. 3 Orumetsa tee ristumiskoha projekt Töö nr PP-26-11 1.4. Projekti koostamise lähtedokumendid Projekteerimisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest ja juhenditest: • Ehitusseadustik (RT I, 30.06.2023, 2. Vastu võetud 11.02.2015); • Tee projekteerimise normid (RT I, 22.11.2023, 9. Vastu võetud 17.11.2023 nr 71); • Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (RT I, 20.11.2020, 4); • Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramise juhis (kinnitatud 11.03.2022 nr 1.1-7/22/64) • Tee ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord (MTM 22.09.2014.a. määrus nr 74, muudetud MTM 06.04.2016.a. määrusega nr 31); • Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101, muudetud MTM 06.04.2016.a. määrusega nr 31); • Teetööde tehnilised kirjeldused, (MA peadirektori 18.02.2019.a. käskkiri nr 1-2/19/096); • Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord (MTM 19.06.2015.a. määrus nr 67); • Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded (RT I, 18.02.2020, 9); • Omanikujärelevalve tegemise kord (MTM 02.07. 2015.a. määrus nr 80); • Tee seisundinõuded (MTM 14.07.2015.a. määrus nr 92); • Tee ohutuse määramise tingimused ja nõuded tee ohutuse määramisele (RT I, 02.09.2016, 1); • EVS 613 Liiklusmärgid ja nende kasutamine; • EVS-EN 12899 Vertikaalsed liikluskorraldusvahendid; • Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (MA peadirektori 05.01.2016.a. käskkiri nr 0001); • Killustikust katendikihtide ehitamise juhend (MA peadirektori 22.11.2016.a käskkiri nr 0215); • Elastsete teekatendite projekteerimise juhend (MA peadirektori 29.03.2017.a käskkiri nr 0088, • Riigimaanteede ehitus- ja remonttööde vastuvõtu eeskiri (MA peadirektori 09.10.2014.a käskkiri nr 0282); • Nõuded ajutisele liikluskorraldusele (redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2019). • Riigiteede ajutise liikluskorralduse juhend. NB! Tööde ajal töövõtja peab juhinduma kehtivatest normdokumentidest! Projekti koosseisus antud töömahtude koondtabeli (hinnapakkumuste loetelu) koostamise aluseks on Transpordiameti poolt väljatöötatud “Teetööde tehnilised kirjeldused”. Teetööde tehnilise kirjelduste infosüsteem asub Transpordiameti koduleheküljel. 4 Orumetsa tee ristumiskoha projekt Töö nr PP-26-11 2. OLEVA OLUKORRA KIRJELDUS 2.1. Olemasolev situatsioon Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) juurdepääsutee asukoht on järgmine: • Orumetsa tee, riigiteelt 15206 Lõõla – Piiumetsa km 4,955 (vasakule). Riigitee 2024.a. keskmine liiklussagedus mahasõidu kohal on teeregistri andmetel alljärgnev: • riigiteel 15206 Lõõla - Piiumetsa – 38 a/ööp, kiiruspiirang 90 km/h. Katte liik: 32 - kruusatee (lõigul km 1.1 - 6.335). Orumetsa tee (15206 Lõõla – Piiumetsa, km 4,955) Uus mahasõit ehitatakse riigitee 15206 Lõõla – Piiumetsa km 4,955 kohale ning on projekteeritud riigiteega 90o all. Ristumiskoht asub keskmisel liivsavil (ls2), mille kohal on kuni ca 20 cm tüsedune huumuskiht. Maapind on väga ebatasane ning langeb geoaluse ulatuses riigitee poole. Teepeenrad on rohtunud. Orumetsa tee rajatakse kuivenduskraavi kraavivallile. Lõõla-Piiumetsa kõrvalmaantee ääres on maaparandussüsteemide eesvool Hauginiidu oja, see tähendab, et ka Orumetsa tee ristub eesvooluga. Kuivenduskraavi kraavivallile, millele Orumetsa tee ehitatakse, on rajatud eesvoolule palkidest ajutine ülepääs. Kõik palgid tuleb ehituse käigus eesvoolust välja tõsta ja eesvoolu voolusäng taastada. Uurimistööde ajal hinnati palkide hulka visuaalselt. Ülepääsu rajamiseks on kasutatud ca 200 puud, läbimõõtudega 15-50 cm, enamik palke on läbimõõduga 25-30 cm. Palgid on valdavalt 4 m pikkused, esineb ka pikemaid. Hauginiidu oja on üldiselt heas seisukorras, esines voolutakistusi (ümberkukkunud puud, oksad jms) ning vajaks hooldamistööde mahus puhastamist. Hauginiidu oja kraavivall on valdavalt puittaimestikust vaba, kuid kraavi sängis kasvab mõningates kohtades puittaimestikku. Orumetsa tee trass asub liigniiskel alal, kus on pigem raskemad pinnased. Kraav, mille äärde Orumetsa tee rajatakse, on kavas kogu pikkuses uuendada ja selle projekteeritud keskmiseks sügavuseks on ca 1.0 m. Vahemikku Pk-1 kuni Pk-3 on kavas rajada ka tee lõunapoolsele küljele kraav keskmise sügavusega 1.0 m ja see juhtida Pk-1 juures põhjapoolsesse uuendatavasse kraavi. Vahemikku Pk-0 ja Pk-1 on kavas lõunapoolsesse külge rajada nõva/kraav. Orumetsa teele ja ümbritsevale alale viidi läbi ka hüdroloogiline modelleerimine. Hauginiidu oja on ca 10 km2 valgalaga eesvool. Modelleerimise ja hüdroloogiliste arvutuste järgi sobiks mahasõidukoha alla 150 cm siseläbimõõduga truup. Ristumiskoha tööpiirkonnas asuvad olemasolevad kraavid ja ristumiskohast ca 10m kaugusel lõuna suunas km 4,965 (Teeregistris ekslikult km 4,956) asub olemasolev riigitee Ø800 plasttruup. Lääne poolt Hauginiidu ojasse suubuva eesvoolu (riigitee aluse) truubi läbimõõt 80 cm on piisav, kuna selle eesvoolu valgala on väiksem. Truubi ehitusaasta 2014 ja seisukorra hinne 5 - väga hea. 5 Orumetsa tee ristumiskoha projekt Töö nr PP-26-11 2.2. Olemasolevad tehnovõrgud Orumetsa tee ristumiskoha vahetus läheduses olemasolevad tehnovõrgud puuduvad. 2.3. Geodeetiline mõõdistusvõrk Juurdepääsuteede projektaladel geodeetilise mõõdistusvõrgu punkte, mis võiksid ehitusele ette jääda, ei ole. 3. PROJEKTLAHENDUS 4.1 Projekti üldandmed Ristumiskohtade projekt koosneb seletuskirjast, joonistest, töömahuloendist ja muudest asjakohastest dokumentidest (lisad 1-3). Töömahu tabelis on toodud põhitööde mahud, mis võimaldavad hinnata tööde eeldatavat maksumust. Töövõtjal tuleb hanke maksumuse leidmisel arvestada kõigi valitud ehitustehnoloogiaga kaasnevate kuludega, et tagada ehitusprojekti kogu mahus väljaehitamiseks vajalikud vahendid. Täiendavalt tuleb töövõtjal arvestada ka lubade hankimisega seonduvate kuludega. Kui ehitustöö käigus tekib vajadus muuta ehitusprojektis toodud tehnilisi lahendusi tuleb kooskõlastada need Transpordiametiga ja projekti Tellijaga. 4.2 Projektlahenduse tehnilised näitajad ja asendiplaaniline lahendus Projekteeritava juurdepääsutee asukoha valik ning geomeetria lähtub Transpordiameti poolt väljastatud tehnilistest tingimustest ja mahasõidu tüüplahenduses tüüp-II toodud põhimõtetest. Tegu on uue ristumiskoha ehitamisega. Ristumiskoha täpne asukoht on määratud koordinaatidega: • Orumetsa tee (15206, km 4,955) - X=6530052.8348; Y=577660.2852 Orumetsa tee ristumiskoht on projekteeritud kruuskattega. Tehnilise lahenduse koostamisel on arvestatud projektkiirusega 90 km/h ning projekteerimise lähtetasemega „R“ rahuldav. Ristumiskohad on projekteeritud riigiteega 90o nurga all. Liituva tee liiklussagedus on alla 100 sõiduki ööpäevas ja liikluskoosseisu andmed puuduvad. Mahasõidu pöörderaadiused on määratud lähtuvalt kõige ebasoodsama sõiduki pöördekoridorist – autorong (18,75m). Võttes aluseks „Tee projekteerimise normid“ (vastu võetud 17.11.2023 nr 71) ning lähtudes Transpordiameti nõuetes p.15 toodud tingimusest – kavandatud nähtavuskolmnurk liitumisnähtavusega 7x190m. Nähtavuse tagamiseks ristumisalal on (vajadusel) vajalik metsa/võsa raadamine ulatuses, mis tagab nõuetekohase nähtavuse (vaata asendiplaani joonis nr 1 ning nähtavuskolmnurkade joonis nr 4). Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi (mets/võsa/kivi). Projekteeritud juurdepääsutee on esitatud asendiplaani joonisel nr 1. 6 Orumetsa tee ristumiskoha projekt Töö nr PP-26-11 4.3 Vertikaalplaneerimine Juurdepääsuteede vertikaalgeomeetria projekteerimisel on lähtutud olemasoleva riigitee ja maapinna kõrgustest. Orumetsa tee ristumiskoha pikikalle on 3,0%. Juurdepääsuteele on ette nähtud 3,5%-ne kahepoolse põikkaldega kruuskate. Projekteeritud vertikaallahendus on kokku viidud riigiteel oleva vertikaallahendusega. Projektkõrgused arvestavad lubatud kalletega, mis tagavad sademevee äravoolu. Vertikaalplaneerimine on esitatud asendiplaani joonisel nr 1 ning piki- ja tüüpristlõige joonisel nr 2. 4.4 Mulle Mulde kihid ehitatakse karjäärist veetavast materjalist. Kõik karjäärist juurdeveetavad pinnased peavad olema dreenivate omadustega s.t. nende filtratsioonimoodul standardse Proctor- teimi’ga saavutatava maksimaalse tiheduse juures on kruusalusel vähemalt 1m/ööp. Muldkeha pealispind profileeritakse vastavalt vertikaallahendusele. Pärast mullatööde teostamist on ette nähtud mulde nõlvade planeerimine – ristumiskoha pöörderaadiuste ulatuses nõlvuseks on 1:2 ja edasi on 1:1,5. Liivpinnasest dreenikihi elastsusmoodul, mõõdetuna teel LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega, peab olema vähemalt 65 MPa. Elastsusmoodul tihendatud aluse pinnal peab olema sõiduteel ≥170 MPa. Elastsusmoodul tihendatud kruusatee pinnal, määratuna LOADMAN- või INSPECTOR-tüüpi seadmega ristlõike kolmes punktis, peab olema ≥ 120 MPa. 4.5 Katend Mahasõidutee kruuskate (joonisel helepruuni tooniga) • Purustatud kruus (segu nr 6) h=10cm • Kruusalus (dreenivus minimaalselt 1m/ööp) h=min30cm • Geotekstiil NGS4 • Täitepinnas (dreenivus minimaalselt 0,5m/ööp) h=min30cm • Aluspinnas Haljastus • Murukülv (klass II) • Kasvumuld 4.6 Liikluskorraldus ja liiklusmärgid Ajutise liikluskorralduse ehitusobjektil korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud teostavate tööde etappidele. Ehitusaegse liikluskorralduse projekti koostab või tellib ehitaja enne tööde alustamist. Selle koostajal tuleb ajutise liikluskorralduse projektis arvestada tegelike liiklustingimustega. Ajutine liikluskorralduse projekt tuleb esitada kooskõlastamiseks Transpordiametile. Ehitusaegsel liikluse korraldamisel lähtuda järgmistest juhenditest: „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ (redaktsiooni jõustumise kp: 01.01.2019) ja „Riigiteede ajutise liikluskorralduse juhend“ (MA 2018-009). 7 Orumetsa tee ristumiskoha projekt Töö nr PP-26-11 Mahasõidule paigaldatakse liiklusmärgid vastavalt standardile EVS 613 ”Liiklusmärgid ja nende kasutamine”. Liiklusmärgid paigaldatakse vastavalt käesolevas projekti asendiplaani joonisele (joonis nr 1). Kogu lõigule projekteeritud sõidutee liiklust korraldavate uute liiklusmärkide suurusgrupp on II. Liiklusmärkidel kasutada sõiduteel II klassi valgustpeegeldavat kilet. Liiklusmärgil 644 (tee nimi) tähekõrgus peab olema 100 mm. Liiklusmärgid 644 tuleb paigaldada liiklusmärgist LM221 „Anna teed“ kõrgemale. Liiklusmärgid peavad olema valmistatud vähemalt 1,85 mm paksusest alumiiniumplekist. Liiklusmärgid paigaldada tsingitud postidel koos vundamendiga (Tuulerõhk – WL4 (EVS-EN 12899-1 tabel 8, lumekoormus sahkamisest – DSL1-DSL3)). Paigaldatavad märgikomplektid peavad olema CE-märgistatud vastavalt EVS-EN 12899-1. 4.7 Truubid ja kraavid Orumetsa tee Kraav, mille äärde Orumetsa tee rajatakse, on kavas kogu pikkuses uuendada ja selle projekteeritud keskmiseks sügavuseks on ca 1.0 m. Vahemikku Pk-1 kuni Pk-3 on kavas rajada ka tee lõunapoolsele küljele kraav keskmise sügavusega 1.0 m ja see juhtida Pk-1 juures põhjapoolsesse uuendatavasse kraavi (lahendatakse eraldi projektiga). Vahemikku Pk-0 ja Pk- 1 lõunapoolsesse külge rajatakse nõva/kraav. Ristumiskohast ca 10m kaugusel lõuna suunas km 4,965 (Teeregistris ekslikult km 4,956) asub olemasolev riigitee Ø800 plasttruup. Lääne poolt Hauginiidu ojasse suubuva eesvoolu (riigitee aluse) truubi läbimõõt 80 cm on piisav, kuna selle eesvoolu valgala on väiksem. Truubi ehitusaasta 2014 ja seisukorra hinne 5 - väga hea. Mahasõidutee alla on projekteeritud uus Ø1500mm siseläbimõõduga terastoru. Terastoru materjal peab olema teras S-235 paksusega 3,0 mm. Terastoru peab olema kaetud 70 mic paksuse tsingikihiga. Lisanduva kaitsemeetmena on tsingitud terastoru ette nähtud seest värvida epoksiidivärviga täies ulatuses. Uued kraavid/nõva tuleb kaevata ja kindlustada vastavalt plaanilahenduses näidatud ulatuses. Kraavipõhi tuleb kindlustada jäme killustikuga (fr.32/64) h=15cm geotekstiilil (vaata joonis 1 - Asendiplaan ja joonis 5 - Kraavide ja nõlvade kindlustamine, tüüp II). Truubi sisse- ja väljavoolud tuleb kindlustada munakivisillutisega geotekstiilil, sisse ja väljavoolu kohal ka kraavi põhjad – antud tööd kuuluvad lahutamatu osana truupide ehituse juurde ning ei leia kajastamist eraldi mahtudes. Truubi ehitamisel jälgida, et tagasitäite tihendusaste peab olema vähemalt 98%. Truubi on soovitav ehitada suvisel ajal. Truubi paigaldamisel juhinduda tootja poolt antud tehnilistest tingimustest. Eriti jälgida pinnase tihendamist truubi aluse ehitamisel ja kaeviku tagasitäitmisel. Truubi ehitustööde ajal peab teel olema tagatud läbipääs liiklusele. 4.8 Tehnovõrgud Orumetsa tee ristumiskohtade vahetus läheduses olemasolevad tehnovõrgud puuduvad. Käesoleva projekti raames töid tehnovõrkudega ettenähtud ei ole. 8 Orumetsa tee ristumiskoha projekt Töö nr PP-26-11 4. TÖÖDE TEOSTAMINE Tööde teostamisel tuleb juhinduda järgmistest kehtivatest normidest: Tee projekteerimise normid (RT I, 22.11.2023, 9. Vastu võetud 17.11.2023 nr 71), EVS 901 „Tee-ehitus“ ja „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (MTM 03.08.2015.a. määrus nr 101, muudetud MTM 06.04.2016.a. määrusega nr 31) toodud nõuetest ning teistest kehtivatest normdokumentidest. Projektiga määratud remondiks vajalike tööde mahud on esitatud “Hinnapakkumuste loetelus”, mille koostamise aluseks on Transpordiameti poolt väljatöötatud „Teetööde tehnilised kirjeldused“ (MA peadirektori 06.12.2016.a. käskkiri nr 0234). Kõik projektis esitatud mahud on profiilsed. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma tehnovõrkude valdaja esindaja. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel või sellega vahetult piirneval alal). Ehitaja peab arvestama kooskõlastustes esitatud tingimustega. Juurdepääsuteede ehituse peab teostama riigimaanteed sulgemata. Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Kasutada võib ainult materjale ja tooteid, milliste vastavus on tõestatud Teetööde tehnilises kirjelduses kirjeldatud protseduuridega. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Teetööde tehnilisele kirjeldusele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. Materjali filtratsioonimoodul määrata vastavalt EVS-EN 901-20 meetodile. Ehituse töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käsitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. NB! Ehitustöödega rikutud maa-ala (sh teede katendid, teepeenrad, muldkeha, veeviimarid vm) taastamine või korrastamine on töövõtja kohustus ning tema enda kulul. 9 Orumetsa tee ristumiskoha projekt Töö nr PP-26-11 5. HOOLDUSJUHEND Hooldustööde käigus ei tohi kahjustada rajatud katendit, rajatisi, kindlustatud teepeenraid, liikluskorraldusvahendeid jne. Tööde tegemisel lähtutakse heast tavast ning eriolukordades mõistlikest lahendustest. Probleemide korral, mis ohustavad teed ning rajatisi kasutavaid liiklejaid, on tee haldaja poolt vajalik võtta koheselt kasutusele meetmed avariiohu vältimiseks ning kahjustuste arenemise tõkestamiseks. Kui tegemist on garantiiperioodil esineva ning garantiijuhtumiks liigituva olukorraga tuleb sellest koheselt teavitada ka Töövõtjat, teistel juhtudel lahendab tee haldaja situatsiooni vastavalt kasutusjuhendile, heale tavale ning ette nähtud tehnilistele lahendustele. Kõik läbiviidavad hooldustööd, kahjustuste avastamine ja nende parandamise viisid peavad olema hoolduskohustuse täitja poolt kuupäevaliselt dokumenteeritud. Aastaringne hooldus seisneb peamiselt tee puhastamises prahist ning teemaa hooldamisest. Üldised seisundinõuded on: 1) tee ja tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks määratud maa peab olema puhastatud; 2) teel liiklust ohustavad esemed peavad olema eemaldatud; 3) teelt ja tee kaitsevööndist peavad olema kõrvaldatud loata paigaldatud liiklusmärgid ja liiklusvälised teabevahendid; 4) tee nõlvadel ei või olla erosiooni ega uhtumisi, mis ohustavad nõlva stabiilsust; 5) sõiduteelt peab olema tagatud vee äravool; 6) jälgida teetruupide toimimist, vajadusel neid puhastada settest; 7) liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad ja reflekteeruvad 30 m kauguselt, 95% märgi pinnast peab olema vigastusteta. Talihoolduse nõuded kehtivad talviste teeolude (lumi, jäide, tuisk jne) korral ning seisnevad lume ja libeduse tõrjes. Sõiduteed on suuremas osas puhastatavad mehhanismidega. Talvisel ajal sõiduteedel võib lumetõrjet teostada nii kummiteraga kui metallist kuluvteraga sahkadega. Kummitera kasutamine on soovituslik lörtsi ja sulalumesegu eemaldamise korral. Alla -5°C temperatuuridel on soovituslik metallist kuluvtera kasutamine. Lume paigaldamine teepeenardele ja nõlvadele on lubatud, kuid tuleb tagada vete äravool. Lume äraveol või teisaldamisel haljasalale täpsustada kinnistu omanikuga lume paigutamise kohad. Kevadised hooldustööd: liikluskorraldusvahendite korrastus, rajatiste puhastamine jm, samuti talihoolduse käigus libedusetõrjeks kasutatud puistematerjali jääkide äravedu kattelt ja mujalt maalt. Haljastuse hooldus Muru niita 5…10 cm kõrguselt. Põuaperioodil kasta 1 kord nädalas normiga 20...25 l/m². Pärast kastmist peab muld olema 10 cm sügavuselt niiske. Seletuskirja koostas: Aleksandr Afanasjev 18.03.2026.a. 10  Henri Daniel Ots Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Teie 13.08.2025 [email protected] Tulika tn 19 Meie 09.09.2025 nr 7.1-1/25/13537-2 10613, Tallinn, Harju maakond Järva maakonnas Türi vallas Orumetsa metsatee ristumiskoha projekteerimise nõuded Olete esitanud Transpordiametile avalduse Järva maakonnas Türi vallas Piiumetsa külas riigiteelt nr 15206 Lõõla - Piiumetsa km 4,962 metsatee ristumiskoha projekteerimise ja ehitamise nõuete väljastamiseks. Ristumiskoha ehitus on vajalik riigimetsa majandamise eesmärgil. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3, määrab Transpordiamet järgmised nõuded ristumiskoha ühendamiseks riigiteega. 1. Ristumiskoht projekteerida riigiteele nr 15206 taotluses märgitud asukohta või selle lähedusse. Ristumiskohalt peab olema tagatud väljasõidul riigiteele nõuetekohane nähtavuskolmnurk 2. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus. 4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja Transpordiameti juhenditest, sh kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ (edaspidi normid). 5. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed. 6. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti tiitellehel ja joonistel. 7. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi. 8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga. 8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Transpordiameti juhendile „Täiendavad nõuded topo- geodeetilisele uuringule teede projekteerimisel“. 8.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha asukohal. 8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. 8.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee veeviimarid mahus, mis on vajalik eelvoolu tagamiseks. Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490  8.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh kooskõlastuste vanus kuni üks aasta. 9. Ristumiskoha plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjoonise II põhimõtetest. Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki pöördekoridoride järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel. 10. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale sademevett üldjuhul ei juhita. Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine 11. Projekteerida kruusakate vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse ulatuses riigitee katte servast. 12. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon. 13. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele. 14. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt. Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja rajada/ puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist tuleb selgitada seletuskirjas. 15. Kanda joonisele normide lisa 2 joonise 8 kohased ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72 lõikele 2. 16. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad, projekteeritud liikluskorraldusvahendid. 17. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine. 18. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või lahendust. 19. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik. 20. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis. 21. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku ülesandeid Transpordiamet. 22. Palume projekteerijal esitada projekt Transpordiametile kooskõlastamiseks [email protected]. Vormistame projekti kooskõlastuse ristumiskoha ehitamise lepinguna, mille sõlmime huvitatud isikuga. 2 (3) Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded. Käesoleva otsuse peale on võimalik esitada vaie Transpordiametile (Valge 4/1, 11413 Tallinn, [email protected]) haldusmenetluse seaduses või kaebus Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Herkki Rõõm peaspetsialist planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus Lisa: Asendiskeem Herkki Rõõm 5219446, [email protected] 3 (3)  Külmakindl Minimaalsed Purunemiskindluse Segu use täitematerjalide kategooria, LA kategooria nõuded Purustatud kruus LA35 F4 TEKN, lisa 10, Pos nr 5 Kruusalus, Kf>0,5 m/ööp LA35 F4 TEKN, lisa 10, Pos nr 1-4 TEKN - Tee ehitamise kvaliteedi nõuded  KULULOEND Orumetsa tee ristumiskoha projekt Riigitee 15206 Lõõla – Piiumetsa, km 4,955 Ristumiskoha tööde mahud Nr.1: ÜLDISED Spets.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind Summa, euro 10201 Proovivõtt ja katsetamine kogusumma 10202 Load, kindlustused kogusumma 10203 Infotahvlid kogusumma 10204 Tööpiirkonna korrashoid kogusumma 10206 Tööohutus kogusumma 10207 Keskkonnanõuded kogusumma 10208 Kvaliteedi ja tööprogrammi tagamise plaan kogusumma 10210 Ajutised tööd sh töövõtja objektikontor kogusumma 10211 Tööde mõõdistamine ja märkimistööd kogusumma 10212 Konsultatsioonid projekteerijaga kogusumma 10213 Tööjooniste koostamine kogusumma 10214 Tööprojekti koostamine 10215 Muud tööd kogusumma KOKKU ÜLDISED KULUTUSED Nr. 2 ETTEVALMISTUSTÖÖD Kõik summad EUR Spets.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind Summa 20203 Raadamine m² 120 20329 Palkidest ajutise ülepääsu likvideerimine (ca 200 puud) kogusumma 1 SUMMA KANTUD KOKKUVÕTTESSE KULUTUSED Nr. 3 MULLATÖÖD Kõik summad EUR Spets.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind Summa 30101 Kasvupinnase eemaldamine (hkeskm=20cm) m³ 116 30103 Ehituseks sobimatu pinnase kaevandamine m³ 101 Muldkeha ehitamine juurdeveetavast pinnasest, 30402 m³ 160 hmin=30cm (k≥0,5m/24h) 30501 Kruusalus, hmin=30cm (k≥1,0m/24h) m² 324 30604 Mulde aluspinna planeerimine ja tihendamine m² 378 30613 Kraavide kindlustamine (II tüüp) m 51 30701 Geotsekstiil NGS4 m² 380 SUMMA KANTUD KOKKUVÕTTESSE KULUTUSED Nr. 4 KATEND Kõik summad EUR Spets.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind Summa 40511 Purustatud kruusast kate (segu nr 6), h=10cm m² 270 SUMMA KANTUD KOKKUVÕTTESSE KULUDE LOEND NR 5: DRENAAŽ JA TRUUBID Kõik summad EUR Spets.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind Summa 50209 Torude väljavoolude kindlustamine tk 1 51001 Terastoru, D1500 m 17 SUMMA KANTUD KOKKUVÕTTESSE KULUTUSED Nr. 7 LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID Kõik summad EUR Spets.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind Summa 70101 Liiklusmärk koos posti ja vundamendiga tk 1 70107 Liiklusmärk (nr 644 ilma postita) tk 2 SUMMA KANTUD KOKKUVÕTTESSE KULUTUSED Nr. 9 MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD Kõik summad EUR Spets.nr. Tööde kirjeldus Mõõtühik Maht Üh.hind Summa 90201 Muru kasvualuse rajamine ja külv, h= 10cm m² 178 SUMMA KANTUD KOKKUVÕTTESSE KÕIK KOKKU ETTENÄHTUD SUMMA ETTENÄGEMATA TÖÖDEKS 10% KÕIK KOKKU KOOS ETTENÄHTUD SUMMAGA KÄIBEMAKS 24% KÕIK KOKKU KOOS KÄIBEMAKSUGA  MAAPARANDUSRAJATISTE TÜÜPJOONISED 2024 Välja andnud Eesti Vabariigi Põllumajandusministeerium, kaasrahastaja Riigimetsa Majandamise Keskus Koostanud Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS Tallinn 2013 Täiendatud 2015., 2019. ja 2024. aastal ÜLDOSA : - R/b kaevurõngaste piisava tugevuse tagamiseks ei tohi rõngastesse tehtavate Käesolev Maaparandusrajatistetüüpjooniste kogumik on toruavade läbimõõtude summa olla suurem 1/3-st kaevurõnga ümbermõõdust. koostatud projekteerimisbürooMaa ja Vesi AS poolt 2013. Toruavad puuritakse freesiga, mille diameeter vastab ühendatava toruga; aastal võttes aluseks Maaparandusrajatistetüüpjooniste - Ehitustööde ajal nõrkade pinnaste korral nii R/b kui plastkaevude põhjade alla kogumiku 2008.a. väljaande. asetatava killustikukihi alumine osa tambitakse pinnasesse, pealmine osa Kogumikusisu on korrigeeritudja ajakohastatud 2015. ja tihendatakse, pealispind peab olema horisontaalne ; 2019. aastal Põllumajandusametistja RMK-st laekunud - Puistematerjalide (muldepinnase, liiva, kruusa, killustiku) maht on esitatud ettepanekute põhjal ning kooskõlastatud mitmete profiilses mahus s.o. tihendatult ; maaparandusega tegelevate projekteerimisettevõtete ja - Kivikindlustuse (maakivide) materjali vajadus on määratud kivide keskmise ehitusettevõtetega. läbimõõdu järgi (nt Ø15-30 cm on keskmine Ø22 cm); - Ø15-30 cm maakivide nappuse korral võib truubi sissevooluotsaku kivikindlust Kogumiku koosseis: asendada geokärgkindlustusega ; Üldosa - Kraavi nõlvade erosioonitõkkemattidega kindlustamisel veepinna alla matti ei 1. Maaparandussüsteemi eesvoolude ja paigaldata; kuivenduskraavide rajatised; - Kogumikus esitatud mahasõite M1, M2, M3 ja M4 kasutatakse 1. Drenaažkuivenduse rajatised; maaparandussüsteemi siseteedel ; 2. Truupide otsakud; - Mahasõitudele riigi või kohaliku omavalitsuse teedelt maaparandussüsteemi 3. Puitpurded; maa-alale või teedele koostatakse individuaallahend tee omaniku poolt väljastat 4. Maaparandussüsteemi keskkonnakaitse rajatised; nõuete ja tüüplahenduste kohaselt ; 5. Maaparandussüsteemi teenindava tee rajatised; - Truubitoru paigaldatakse vastavalt tootja juhendile, kui projektis ei ole määratu 6. Leppemärgid teisiti; Kasutatud terminite selgitusi: KRAAV kraavi kallas B - Materjali lühendid: R/b - raudbetoon, T- teras, PL - plast, Pu - puit ; berm m nõlva jalam - DN - plastlainetoru nimiläbimõõt (mm-tes); H 1: kraavi perv - De - toru välisläbimõõt (mm-tes); - Di - toru siseläbimõõt (mm-tes); kraavi astmeline nõlv h kraavi nõlv - Ø - läbimõõt (looduslik kivimaterjal, ümarraud (-teras), b a pinnase osised); - FRAKTS. 16 - 32 mmk-illustiku jämedus; - NGS 2 - Geotekstiilkangaste profiili tähistus - profiil 2 h - voolu sügavus L - pikkus (klassifitseerimise aluseks on Põhjamaades kasutusel olev H - kraavi (voolusängi) sügavus s - lamematerjali paksus, torudes süsteem - NorGeoSpec). B - kraavi pealtlaius settekihi paksus b - kraavi põhjalaius m - nõlvuskoefitsient, m = a / H R - raadius a - nõlva horisontaalprojektsiooni pikku 5 SÜNTEETILISED MATERJALID MAAPARANDUSES 1. Erosioonitõkkematid 2. Geotekstiilid ja geovõrgud Geotekstiilide kasutamise tingimused Erosioonitõkkemattekasutatakse tuule- ja vee-erosiooniohtlike alade, nagu: Keskmistes looduslikes tingimustes on otstarbekas kasutada eesvooludes, - kuivade pinnas- ja teetammide nõlvade; kraavides, truubi otsakute juures, drenaažisüsteemide ehitistes, - mitmesuguste horisontaalsete ja kallakalade; paisutusehitistes erinevate pinnaseomadustega pinnasekihtide üksteisest - maaparandus- ja veemajandusehitiste (kraavinõlvade ja eraldamiseks geotekstiili profiil 2, NGS 2, MD/CMD 10kN. -pervede, kraavi- ja dreenisuudmete, truubiotsakute jm) kiireks ja kergeks katmiseks varemkasutatud töömahuka ja raskestihangitava lausmätastuse asemel. Teedeehituses vajadusel nii teede rekonstrueerimisel kui uute ehitamisel profiil 4 geotekstiile. Nõrga kandevõimega pinnastel võib osutuda vajalikuks Maaparandusehitistel kasutada ainult džuudist õmblustega matte. ka geovõrgu kasutamine. 100%-lise kookossisaldusega matte kasutatakse suure Geotekstiili valimiseks spetsifikatsiooniprofiili alusel jagab NorGeoSpec erosiooniohuga järskudel nõlvadel. aluspinnased, ehitus- ja ekspluatatsioonitingimused järgmiselt: Erosioonitõkkemattidepaigaldamistalustataksevastu veevooluvõi Aluspinnase tüüp: vastu valdava tuule suunda, kallakutel (nõlvadel) kõrgemalt kallakuosaltmadalamale.Mattide võimalikudpaigaldamisviisid, · pehme - pehmed savid nihketugevusega <25 kPa ning turvas; ülekatted ja kinnitamisnõuded on esitatud joonisel 1. · kõva - keskmine ja jäik savi nihketugevusega >25 kPa ning liiv ja kruu Huumusvaestel pinnastel tuleb erosioonitõkkemattide alla Ehitustingimused: paigaldada5-7 cm paksune huumusrikkampinnase- (kasvu-)kiht ja teha heinaseemne külv 30 gr/m² soovitavalt koos väetamisega. · tavalised - juhul kui tingimustes on kaks või enam järgnevat olukorda: raske ehitusaegne liiklus, nurgeline ja terav purustatud täitematerjal, Erosioonitõkkemattidega kaetava ala välispiiridelepaigaldatavate rasketehnikaga vibrotihendamine, ehitustranspordi liikumine mattide esi(alguse-)ja lõpuservadning üla- ning alaotsad kraavi täitekihtidel paksusega vähem kui 300 mm; pervel ja nõlva jalamil (põhjas) kinnitatakse neisse kohtadesse rajatavate ca 20 cm sügavuste kraavikeste põhja(de) või · soodsad - täitematerjalid maksimaalse terasuurusega <200 mm ja külgnõlva(de) külge puitvaiakestega. kihipaksusega >1,5 maksimaalse tera läbimõõtu. Liiklussagedus: Paigaldamisviist, ülekatteid ja kinnitamisnõudeid arvestades on mattide materjalikulu kaetavast pinnast 20-25% suurem, · kõrge - keskmise ja kõrge liiklussagedusega teed (rohkem kui 500 puitvaiakeste keskmine vajadus on 5 tk/m² sõidukit ööpäevas): · madal - madala liiklussagedusega teed (vähem kui 500 sõidukit ööpäevas) 6 2. Geotekstiilid ja geovõrgud Geotekstiilide kasutamise tingimused Spetsifikatsiooniprofiili valik 7  3. Geokärjed alternatiivne Nõlva ja tuubiotsakute kindlustamine geokärjega ( lahendus kivikindlustusele geotekstiilil ) Geokärg peab olema perforeeritud, seina paksusega ≥1,5 mm ja geokärje kõrgus valitakse vastavalt nõlvusele. Soovituslikud geokärje kõrgused sõltuvalt nõlvusest: Nõlvsus Geokärje kõrgus 1:2 75 mm 1:1,5 - 1:1 100 mm 1:1 - ... 100 - 150 mm Paigaldamine: Geokärg paigaldatakse nõlvale, mis on eelnevalt tasandatud ja geokärje alla asetatakse 3. klassi geotekstiil. Geokärjega kindlustuse rajamisel tuleb jälgida, et kärg saaks pingestatud ehk kärje silmad oleksid maksimaalselt avatud. Geokärje paigaldamisel tuleb kasutada ø10 mm ümarterasest kinnitusvaiasid. Kinnitusvaiade pikkus sõltub aluspinnasest kuid nende pikkus peab olema vähemalt 50 cm. Terasvaia ülemine ots keeratakse tagasi vältimaks geokärje libisemist üle kinnitusvaia. Kinnitusvaiad paigaldatakse kärje ülemises servas igasse avasse ja nõlva peal vähemalt iga meetri järel. Geokärje paanid kinnitatakse omavahel UV-kindlate plast-kinnitusklambritega. Geokärje täitmist alustatakse ülevalt alla. Täitmiseks võib kasutada vastavalt olukorrale pinnast, killustiku jne. Kivikindlustuse asendamisel on soovitatav kasutada geokärje täiteks 75 mm kõrguse geokärje puhul killustiku fr.16-32 ja 100 mm ning kõrgema geokärje puhul killustiku fr.32-64 mm. Geokärje täitmise järel peaks kärje pind olema kaetud õhukese, ca 5cm täitematerjali kihiga. 8  UN LU D SUVOO E VE V ER RV S I P NA PE pa iga mat PIN lda irib AV mi a VI se suu LIK A nd AA KR LO US US KR T OD 1. matiriba US Puitvaiakesed V ÕL paigaldamise suund DL N AS IN IK HJ V PÕ KI KR I AV AA VI nd ise use VI suu A AA tam ust NÕ R ehi kindl K KR LV 2. matiriba paigaldamise suund 9 11 12  B b 1:m 1:25 1:4 350 160 2 1: A A 1:25 LAUSMÄTASTUS B LAUSMÄTASTUS 1:2 1:2 80 160 80 13  LAUSMÄTASTUS ~1000 50 C 20 i 2 C 2 1: H 1:m LAUSMÄTASTUS b ~1000 1:25 1:25 1:25 1:25 Planeerida tasaseks 14  LAUSMÄTASTUS b B 1:m 1: 25 1:4 360 170 170 2 1: 1: 2 A A 1:25 B Kivikindlustus geotekstiilil NGS 2 LAUSMÄTASTUS Kivikindlustus geotekstiilil NGS 2 LAUSMÄTASTUS 1:2 1:2 85 40 45 45 40 85 Kivikindlustus geotekstiilil NGS 2 15  LAUSMÄTASTUS ~1000 50 20 i 2 C Kivikindlustus geotekstiilil NGS 2 1:m C H 45 b ~1000 m = 25 m = 25 16  Voolusuund b1 B 1:m1 1:m2 85 b2 235 A A 85 1:m2 Kivikindlustus geotekstiilil NGS 2 B LAUSMÄTASTUS 1:m 1:m 2 2 80 80 b2 17  Kivikindlustus geotekstiilil 1:m2 LAUSMÄTASTUS 1:m 1 H1 1: 4 150 H2 LAUSMÄTASTUS 12 0 Erosioonitõkkematt b1 550 Kivisillutis 2. klassi geotekstiilil 18  Voolusuund B 1:m 1 1:m 1 LAUSMÄTASTUS 1:m2 90 b2 A A 300 1:m2 90 Kivikindlustus geotekstiilil NGS 2 1:m 1 LAUSMÄTASTUS B b1 Kivikindlustus geotekstiilil NGS 2 LAUSMÄTASTUS LAUSMÄTASTUS Kivikindlustus geotekstiilil NGS 2 1:m 2 2 1:m 40 40 45 45 40 Kivikindlustus geotekstiilil NGS 2 19  150 1:m2 LAUSMÄTASTUS 1:m 1 H 1 1:4 H2 40 400 85 Kivikindlustus geotekstiilil b1 20  MIN 0,5 m H = 1,3m 21 1.8 22 Kraavitrasside asukohad on näidatud kuivendusvõrgu plaanil, kus ühele võikahele poole trassi tähistavat joont märgitakse väikestes ristkülikutes trassi laius meetrites. Mullavallide asukohta trassil (vasemal või paremal pool kraavi) näitab voolusuunda tähistava noolekese asend. Kaevatava kraavi suure ristlõike korral tuleb lühematel kraavilõikudel enam-vähem ühekõrguse mullavallisaamiseks antud kraavi ääres osa väljakaevatud mullast paigaldada kahele poole kraavi. Mullavallide paigaldamisel pannakse noolekesed kahele pooletrassijoont. Trassi laiuste muutumisel on kuivendusvõrgu plaanil vastavate pikettide vahele risti kraavitraasiga tõmmatud punktiirjoon. Projekteeritud teede trassi laiusi kraavivõrgu plaanil ei näidata, sest need on märgitud pikiprofiili vastaval real. Trassi laiust määravate arvude (ristkülikutes) asend näitab, kuhu poole tuleb trass raiuda. § Piiridele, visiiridele ja kogu metsamassiivi läbivatele kinnikasvanud kvartalisihtidele projekteeritud uute kraavide korral mõõdetakse trassi laius piketaažliini joonelt vasemale või paremale piile (vt joonis ). § Vanade kraavide korral mõõdetakse trassi laiust kraavi kallastelt (kaldalt) ristkülikutes (ristkülikus) olevate arvude (arvu) poole. (vt.joonis ). Mõõtmisel vältida kohti, kus kraavi kaldajoonon sissevarisemise tagajärjel nihkunud kõrvale. Eriti tähelepanelikult tuleb trass maha märkida teede ja mullavallide ristumiskohtades. Korralik trass võimaldab kaevata projekteeritud kraavid ning ehitada nõuetekohased teed, mullavallid ja truubid. Mullete väljaehitamine projekteeritud kõverusraadiustega tagab veoautode ja liiklusvahendite takistusteta liiklemise teelt mullavallile või pööramise ristuvale teele. Kraavitrass tuleb maha märkida 6-10 m võrra pikemana projekteeritud kraavist, et ekskavaator saaks kaevetöid lõpetada ettemääratud kohas (kraavi alguses) kasvavat metsa vigastamata. Kraavitrassi tuleb pikendada (4-6 m laiuselt) kvartalisihini, teeni või ristuva kraavini ka siis, kui projekteeritud kraav mingil põhjusel (kuivad alad, madalamad künkad jne.) sinna ei ulatu. Sellise trassipikenduse sisseraiumine on vajalik nii ekskavaatori ülemineku tagamiseks uuele trassile kui ka liiklemistingimuste parandamiseks mullavallidel. Trassi laiuse muutumise korral tuleb tagada sujuv üleminek ühelt laiuselt teisele ühe piketivahe ulatuses (s.o. pikettide vahel, kus on plaanil tõmmatud ristiolev punktiirjoon). 23  1:0 ,5 ,5 0cm 1:0 R=11 A A  1:0 ,67 ~ 60 cm 1:0 ,67  PLASTKAAS D 700 VÕI D 900 mm ~50 100-200 kollektori sügavus maapinnast SILEPLASTiST KAEVi D 700 i või D 900 mm LIITMIKJÄTKUD DREENITORUDELE SETTEPESA h=50 cm 500mm 50 cm 67 1: 0, 1: 0, 67 ÜKP 90 - O 1500 ÜKP 70 - O 1200  B B A A ~ 60 cm TP-PL TP-PU IMMUTATUD PUITPOST D 40 mm 140 PLASTTORU D 40 mm 140 MAAPIND 30 30 60 60 ÜMARRAUD O 10 mm MATERJALIDE SPETSIFIKATSIOON JRK. MATERJALI MÕÕTMED MÕÕT- NR. DETAIL KOGUS NIMETUS mm ÜHIK 1. TÄHISPOST PL PLAST De 40 x 2,0 m 2.0 2. TÄHISPOST PU IMMUTATUD PUIT 0 40 m / tm 2.0/0,004 3 OTSAKORK PLAST tk 1 4. KINNITUSKRUVI TERAS 3 x 40 tk 2 5. ÜMARRAUD L = 200 mm TERAS 0 10 tk 1 DTP-PL DTP-PU IMMUTATUD PUITPOST D40 mm 140 PLASTTORU D40 mm 140 MAAPIND 30 30 60 60 ÜMARRAUD O 10 mm ÜMARRAUD O 10 mm MATERJALIDE SPETSIFIKATSIOON JRK. MATERJALI MÕÕTMED MÕÕT- KOGUS NR. DETAIL NIMETUS mm ÜHIK 1. TÄHISPOST PL PLAST De 40 m 2.0 2. TÄHISPOST PU IMMUTATUD PUIT 0 40 m / tm 2.0/0,004 3. OTSAKORK PLAST tk 1 4. ÜMARRAUD L = 200 mm TERAS 0 10 tk 1  B 100 < 80 60 A A 50 B 50 h min Kuni 10 cm Vähemalt 200 cm 100 60  50 60 h min Kuni 10 cm Vähemalt 200 cm 60 50 150 <80 A A  60 h min Kuni 10 cm 50 90 Vähemalt 200 cm 40 - 60 50 150 < 80 A A  130 cm 1 :1 100 cm ,2 5 ,25 :1 1 380 cm 50 cm  KÜNNIKIHT h=20 cm KRUUS OTSAKORK DN 60 VÕI DN > 75 DREENIKOLMIK DN60x60 - 90° VÕI DN > 75x75 - 90° 20 cm DREENITORU DN 60 mm KÜNNIKIHT h=20 cm KRUUS L=300 cm; VÕI DN > 75 mm 75 cm min 60 cm 1:0 ,67 ≥ 100 cm 60 cm i=0,3% ,67 1:0 40 cm 1:0 ,67 250 cm 30 cm 30 cm 50 cm 100 cm SAVITORUDREEN Di 50mm või D i 75mm  PLAAN LÕIGE A -A LÕIGE B -B A B B A  TAGASITÄITEPINNAS VAHELEASETATAV PLASTTORU L = L₂ + 0.2 m LAUD 200x25 mm L = 1.2 m TIHENDATUD TÄITEPINNAS h HUUMUSMULLAKIHT (HINGEMULD) ₂ OLEMASOLEV SAAVITORUDREEN UUS PLASTDREEN HUUMUSMULLAKIHT TIHENDATUD (HINGEMULD) TÄITEPINNAS TAGASITÄITEPINNAS MULLAKIHT ÜHENDUSFILTER Pikkus L=1.0 m,0.15 s m δ=0.15 m KRUUS, PUITLAAST, KILLUSTIK (killustik ümbritseda 2. klassi geotekstiiliga) GEOTEKSTIIL ÜMBRIS (KILLUSTIKU KORRAL) OTSAKORK UUS PLASTDREEN OLEMASOLEV SAVITORUDREEN  TAGASITÄITEPINNAS HUUMUSMULLAKIHT s=0.10 m PUITLAASTUGA OLEMASOLEV VÕRKSUKAST FILTERKOTID SAVITORUDREEN OTSAKORK UUS DREEN TAGASITÄITEPINNAS HUUMUSMULLAKIHT OLEMASOLEV SAVITORUDREEN PLASTKOLMIK UUEL KOLLEKTORIL h OTSAKORK KATTEMATERJALIGA ÜMBRITSETUD VÕI MÄHITUD PLASTTORU  LÕIGE A -A PILUTÄIDISDREENI FILTERMATERJAL (PUITLAAST, SAEPURU, FREESTURBA SÕELMED) PUISTES 20 cm 20 cm A 60 cm 40 cm A PLASTTORU DREEN ÜHENDUSFILTRI ELEMENDID (PÕHUPALLID, PUITLAASTUGA VÕRKSUKAST KOTID) E - DREENIDE VAHEKAUGUS PILUTÄIDISDREENI FILTERMATERJAL (PUITLAAST, SAEPURU, FREESTURBA SÕELMED) PUISTES HUUMUSLIK KÜNNIKIHT HUUMUSLIK KÜNNIKIHT 20 cm 5m 5m 40 cm ÜHENDUSFILTRI ELEMENDID (PÕHUPALLID, PUITLAASTUGA VÕRKSUKAST KOTID) E - DREENIDE VAHEKAUGUS  LÕIGE A -A A A LÕIGE B-B B B  TÄITEPINNAS TÄITEPINNAS TEE MULLE TEE MULLE 20 cm KATTELAUD 20 cm 250x50 mm LIIV KRUUS PLASTIST KUIVENDUSDRENAAŽI TORU, MIS EHITUSDRENAAŽITORU (plast) - SN8 PAIGALDATATAKSE DRENAAŽIEHITUSE KÄIGUS Di 98 või Di 140 mm  A-A A B 0.90 I 0.00 A B 1: m m 1: 1:m  I B-B m 1: 1:m 1:m 1:1 1:1 1:m  A B 0.90 I 0.00 m 1: 1: m A B 1:m 1:m 1: m 1:m 1:1 1:m 1:1 +1,0 1 : 1.5 +1,0 1 : 1.5 -3,00 1:3 1 : 1.5 TIIK -4,00 (+0,00) 1 : 1.5 TEENINDUSPLATS (+0,50) 75 76  NÕVALODU SETTEBASSEIN + PUHASTUSLODU PL-1 SUUBUMISEL SUUBLASSE NÕVA NÕVA SUUDMELODU - SL 77 SETTEBASSEIN + PUHASTUSLODU HÜDRAULILISELT DIMENSIONEERITUD EESVOOLUL  VALGVÄLJAK LOODUSLIKEL LAMMIALADEL PLAAN LÕIGE A-A 79  =27°30 0.6 ‰  Ø7 5 Ø100 Ø125 5 Ø7 Ø63 Ø75 Ø63 ‰ 16.92 (‰) . ‰ (‰) 12.64 1 ‰ PL Ø75 mm ‰ 1.5 ‰ 37.86 R DF-PL KD-I  37.17 37.27 24.16 24.13 26.16 26.16 .16 26 48.30 47.50 26.16 26.16 26.13 VP 21.80 76.30 36.90 36.30 30.29  62.37 62.39 61.37 61.00 31.09 30.29 30.36 36.30 36.10 56.90 56.40  Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 Töö nr: 4-14/33 (TTK) ja 3-1.5/19 (RMK) Töö teostaja andmed: Asutus: Tallinna Tehnikakõrgkool Registrikood: 70003773 Aadress: Pärnu mnt 62, 10135 Tallinn Telefon: +372 6664500 E-post: [email protected] Veebiaadress: www.tktk.ee Juhendi koostajad: Martti Kiisa (telefon: +372 5299321, e-post: [email protected]) Karin Lellep (telefon: +372 5255496, e-post: [email protected]) Tellija andmed: Asutus: Riigimetsa Majandamise Keskus Registrikood: 70004459 Aadress: Toompuiestee 24, 10149 Tallinn Telefon: +372 6767500 E-post: [email protected] Veebiaadress: www.rmk.ee Kontaktisik: Toomas Kivisto (telefon: +372 5148580, e-post: [email protected]) 28.12.2016 [Type text] Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) EESSÕNA Käesoleva töö eesmärgiks on välja töötada juhend metsateedel paiknevate terastorutruupide projekteerimiseks, ehitamiseks ja hooldamiseks. Juhendi on välja töötanud Tallinna Tehnikakõrgkool Riigimetsa Majandamise Keskuse tellimusel. Autorid: Martti Kiisa ja Karin Lellep Retsensent: Enn Kulp Konsultandid: Toomas Kivisto ja Artjom Melnikov Juhendi versioon: 1.0 Kuupäev: 28.12.2016 Juhend on koostatud kokku 47 lehel. 2 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) SISUKORD Eessõna .................................................................................................................................................... 2 Sisukord ................................................................................................................................................... 3 1. Sissejuhatus ......................................................................................................................................... 4 1.1. Juhendi eesmärk ja rakendusala .................................................................................................. 4 1.2. Terminid, lühendid ja tähised ....................................................................................................... 5 2. Projekteerimine ................................................................................................................................... 6 2.1. Projekteerimise lähteülesanne..................................................................................................... 6 2.2. Projekteerimise alused ................................................................................................................. 7 2.2.1. Üldnõuded projekteerimisel ................................................................................................. 7 2.2.2. Ehitusprojektile esitatavad nõuded ...................................................................................... 8 2.2.3. Ehitusprojekti ekspertiis ........................................................................................................ 8 2.3. Truubi dimensioonimine .............................................................................................................. 9 2.3.1. Kasutatavad materjalid ......................................................................................................... 9 2.3.2. Truubi ristlõike kuju............................................................................................................. 10 2.3.3. Truubi paiknemine ja pikkus................................................................................................ 12 2.3.4. Truubi ristlõike määramine hüdrauliliste arvutustega ........................................................ 14 2.3.5. Truubi ristlõike määramine liiklusnõuetest lähtuvalt ......................................................... 16 2.3.6. Arvutus kande- ja kasutuspiirseisundis ............................................................................... 16 2.4. Pinnas ja vundeerimine .............................................................................................................. 18 2.5. Kasutusea tagamine ................................................................................................................... 20 2.6. Muud konstruktsioonielemendid ............................................................................................... 26 3. Ehitamine........................................................................................................................................... 32 4. Hooldamine ....................................................................................................................................... 35 4.1. Ülevaatus .................................................................................................................................... 35 4.2. Hooldamise alused ja hooldusjuhend ........................................................................................ 36 4.3. Jääkkasutusea hindamine........................................................................................................... 37 4.4. Terastorutruubi renoveerimine.................................................................................................. 38 Kasutatud kirjandus ............................................................................................................................... 41 Lisa 1 – Üldülevaatuse ülevaatusakti näidis .......................................................................................... 44 3 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) 1. SISSEJUHATUS 1.1. Juhendi eesmärk ja rakendusala Käesolevas juhendis on käsitletud metsateedel paiknevate terastorutruupide (edaspidi kasutatakse ka lühendatult terminit truup) projekteerimist, ehitamist ja hooldamist. Käsitletakse nii monteeritavatest elementidest valmistatavaid kui ka keerdõmblusega torukonstruktsioone (joonis 1). Siinkohal on võimalikult vähe püütud kopeerida teisi juhendmaterjale. Kui see on asjakohane ja mõistlik, siis on juhendis esitatud viide mõnele teisele allikale edasiste juhiste saamiseks. Standarditele viitamisel on kasutatud dateerimata viidet, mis tähendab, et kasutada tuleks kõige uuemat standardiversiooni (koos võimalike muudatustega). Õigusaktide (määrused, ametkondlikud käskkirjad jne) korral on viidatud juhendi valmimise hetkel kehtinud nõuetele, kuid käesoleva juhendi kasutajal tuleb alati lähtuda konkreetsel ajahetkel kehtivatest õigusaktide redaktsioonidest. Eesti ehitusalastes õigusaktides ja juhendites on truupi käsitletud mõnevõrra erinevalt. Näiteks riigimaanteedel on truup defineeritud kui vee või loomade tee alt läbijuhtimiseks tee muldkehas olev rajatis, mille läbimõõt on alla 3 meetri ning suurema läbimõõdu korral on tegemist sillaga. Metsateedele sellist erisust ei kohaldata ning käesolevas juhendis käsitletakse truupi kui kinnise perimeetriga mistahes suuruse ja kujuga veeviimarit. Kuna levinud on ka avatud profiiliga kaarkonstruktsioonid, siis on siinkohal toodud üldjuhised ka selliste rajatiste jaoks (edaspidi: terastorusild). Samuti on juhendis ära toodud ka üldised põhimõtted tunnelite jaoks. Terastorutruup (soil steel composite bridge) on oma olemuselt komposiitkonstruktsioon, kus teraselemendid töötavad koos pinnasega. Oluliseks lisatingimuseks on see, et minimaalne lubatud pealiskihi paksus on hc  0,5 m . Joonis 1. Tüüpiline terastorusilla (I) ja -truubi (II) ristlõige 4 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) 1.2. Terminid, lühendid ja tähised Terminid: Terastorutruup Rajatis, mille kandevõime tagatakse (gofreeritud) terastoru ning seda ümbritseva pinnase koostoimel Truup Kinnise perimeetriga mistahes suuruse ja kujuga veeviimar Tunnel Rajatis jalakäijate, teiste liiklejate või loomade läbilaskmiseks tee alt Lühendid: CC Tagajärgede klass DSL Projekteerimise järelevalve tase EVS Eesti Vabariigi standard KKM Keskkonnaminister MKM Majandus- ja kommunikatsiooniminister MNT Maanteeamet MTM Majandus- ja taristuminister NGS NorGeoSpec PMA Põllumajandusamet PMM Põllumajandusminister RC Töökindlusklass RMK Riigimetsa Majandamise Keskus SDM Swedish design method SSCB Soil steel composite bridge Tähised: a Truupide omavaheline kaugus a1, a2, a3, a4, a5, a6 Truupi ümbritsevate pinnasekihtide mõõdud h Truubi kõrgus h1 Truubi otsa vertikaalosa kõrgus hc Pealiskihi paksus hHW Veesügavus kevadise maksimaalse vooluhulga ajal k filtratsioonimoodul k1, k2, k3, k4 Tingimustegurid vastavates klassides l1, l2, l3, l4 Truubi pikkusega seotud mõõdud vHW Voolukiirus kevadise maksimaalse vooluhulga ajal φ´ Pinnas e efektiivsisehõõrdenurk γ´ Pinnase efektiivmahukaal A Truubi ristlõikepindala Cu Lõimistegur D Truubi laius H Kõrgus truubi kõige laiemast kohast truubi ülemise punktini (vertikaalsuunaline) KI Kasutusiga R Truubi raadius (üldtähis) T1, T2, T3 Vastavalt teraslehe, tsingikihi ja lisakaitse arvutuslik eluiga 5 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) 2. PROJEKTEERIMINE 2.1. Projekteerimise lähteülesanne (1) Enne projekteerimistööde algust koostab tellija projekteerimise lähteülesande. Lähteülesanne peab sisaldama piisavalt informatsiooni lõpliku lahenduse väljatöötamiseks ning olema üheselt arusaadav. (2) Lähteülesandes käsitletakse järgmisi teemasid:  projekteerimise üldeesmärk (uusehitis, rekonstrueerimine jne);  olemasoleva olukorra kirjeldus (sh rajatise asukoht, varasemalt teostatud uuringud ja mõõtmised, olemasolev dokumentatsioon jne);  lahendamisele kuuluvate tööde loetelu (sh kasutus- ja hooldusjuhend, ehitusaegne liikluskorraldus jne);  tulevase rajatise tüüp ja täiendav funktsionaalsus (laevatatavuse nõuded, kalade läbipääs jne);  eelistatav konstruktiivne lahendus;  nõutav kasutusiga;  nõutavad liikluskoormused;  nõutavad uuringud;  metsateele esitatavad nõuded peale remont- või ehitustööde teostamist: o metsatee järk, o projekteerimise lähtetase, o kõnniteede olemasolu (vajadusel), o piirded (vajadusel), o muud nõuded (nt niiskuspaikkonna tüüp jne);  täiendavad nõuded, kui need on asjakohased: o maksimaalne lubatav voolukiirus, o sisse- ja väljavoolude kindlustamine, o paisutuse lubamine, o nõlvakalded, o korrosioonikaitse tagamine;  nõutavate kooskõlastuste loetelu;  kasutatavad normatiivdokumendid;  projektile esitatavad nõuded (sh projekteerimise staadium, vormistusnõuded jne),  muud nõuded. 6 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) 2.2. Projekteerimise alused 2.2.1. Üldnõuded projekteerimisel (3) Projekteerimine toimub vastavalt projekteerimistingimustele. (4) Projekteerimise aluseks tuleb võtta:  PMM 17.02.2005 määrus nr 18 „Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid“ [1]. (5) Ehitusprojekti koostamiseks tuleb oluliste ehitustehniliste andmete väljaselgitamiseks teha vajalikud ehitusuuringud, mille teostamisel tuleb aluseks võtta:  PMM 29.08.2011 määrus nr 75 „Maaparanduse uurimistööle esitatavad nõuded“ [2]. (6) Konstruktsioon tuleb projekteerida ja ehitada nii, et see säästlikult:  talub kõiki ehituse ja kasutusea jooksul esineda võivaid koormusi ja mõjureid ning  püsib ettenähtud otstarbeks kasutuskõlblikuna. (7) Truubi projektlahendus peab:  tagama vajaliku vooluhulga läbijuhtimise;  tagama sõidukite ja kasutajate ohutu ja sujuva liikluse;  tagama rajatise töökindluse, pikaealisuse ja pideva kasutatavuse ettenähtud aja jooksul;  tagama materjalide ja energiaressursside ökonoomse kasutamise;  arvestama suurvee ja jäämineku ohutu läbilaskmise ja veejuhtme looklevusega;  tagama keskkonnakaitsenõuete täitmise;  looma rajatise all tingimused ohutuks liikluseks (asjakohastel juhtudel);  tagama kalade läbipääsu üles- ja allavoolu (asjakohastel juhtudel);  tagama ulukite liikumisvõimaluse (asjakohastel juhtudel);  arvestama tellija poolt esitatud täiendavaid tingimusi. (8) Liiklustunnelid peavad olema projekteeritud nii, et nad oleksid seest kuivad. Selleks nähakse ette vajalikud veeviimarid ning vajadusel tagatakse toru seina veekindlus. (9) Tagajärgede liigitamise kriteerium kirjeldab konstruktsiooni või konstruktsioonielemendi purunemisel tekkivaid võimalikke tagajärgi. Konstruktsiooni üksikosadel võib olla sama, kõrgem või madalam tagajärgede klass kui konstruktsioonil tervikuna. Tagajärgede klassi määramine on aluseks töökindlusklassi, projekteerimise järelevalve taseme ja ehitamise järelevalve taseme määramisel. Töökindluse eristamise eesmärgil kasutatavad tagajärgede klassid CC võib kehtestada, arvestades konstruktsiooni purunemise või halva funktsioneerimise tagajärgi nagu on esitatud tabelis 1. [3] Üldjuhul tuleks truup liigitada tagajärjeklassi CC1. Tabel 1. Tagajärgede klasside ja töökindlusklasside liigitus [3] Tagajärgede Töökindlus- Kirjeldus klass klass Rasked tagajärjed inimelukaotuse suhtes või majanduslikud, sotsiaalsed või CC3 RC3 keskkonna kahjud on väga suured Keskmised tagajärjed inimelukaotuse suhtes või majanduslikud, sotsiaalsed CC2 RC2 või keskkonna kahjud on arvestatavad Kerged tagajärjed inimelukaotuse suhtes või majanduslikud, sotsiaalsed või CC1 RC1 keskkonna kahjud on hüljatavad 7 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) (10) Konstruktsioonide töökindlust RC võib eristada näiteks alalise arvutusolukorra põhikombinatsioonis kasutatava koormuse osavaruteguri γF või materjali osavaruteguri γM kaudu. Töökindlusklassid võivad olla ühenduses tagajärgede klassidega CC nagu on näidatud tabelis 1. [3] (11) Projekteerimise järelevalve taseme DSL eristamine sisaldab erinevaid organisatsioonilisi kvaliteediohje meetmeid. Projekteerimise järelevalve tase võib olla seotud töökindlusklassiga (mis on eelistatud) või valitud vastavalt konstruktsiooni tähtsusele (tabel 2). [3] Tabel 2. Projekteerimise järelevalve tasemete liigitus [3] Projekteerimise Minimaalsed soovituslikud nõuded arvutuste, jooniste ja Näitajad järelevalve tase spetsifikatsioonide kontrolliks DSL3 Suurendatud Kolmanda poole kontroll: seoses RC3-ga järelevalve kontrollib organisatsioon, mis ei olnud projekteerija DSL2 Tavaline Kontrollivad eri isikud, kes ei ole projektiga seotud, kuid seoses RC2-ga järelevalve töötavad samas organisatsioonis DSL1 Tavaline Omakontroll: seoses RC1-ga järelevalve kontrollib projekteerija ise 2.2.2. Ehitusprojektile esitatavad nõuded (12) Ehitusprojekt peab olema selline, et selle kohaselt ehitatav ehitis vastaks nõuetele, sealhulgas arvestaks ehitise sobivust, kasutatavust ja korrashoiu vajadust. Ehitusprojekti kohaselt peab olema võimalik ehitada, ehitise ja ehitamise nõuetele vastavust kontrollida ning asjakohasel juhul ka ehitist kasutada ja korras hoida. [4] (13) Ehitusprojekti koostamisel tuleb aluseks võtta:  PMM 21.07.2005 määrus nr 82 „Maaparandussüsteemi ehitusprojekti sisu- ja vorminõuded“ [5];  RMK juhatuse liikme 22.01.2015 käskkiri nr 1-5/21 „Metsakuivenduse ja –teede ehitusprojekti näidiskoosseis 2014“ [6]. 2.2.3. Ehitusprojekti ekspertiis (14) Ehitusprojekti ekspertiisi käigus kontrollitakse ehitusprojekti kui terviku vastavust nõuetele või ehitisprojekti osa vastavust nõuetele koosmõjus koostatud ehitusprojekti kui tervikuga, sealhulgas vastavust õigusaktidele, ehitusprojekti koostamiseks väljaselgitatud andmetele, planeeringule, projekteerimistingimustele, säästlikule ja põhjendatud lahendusele ning projekteerimise ja ehitamise hea tavale. [7] (15) Ehitusprojekti ekspertiis tehakse, kui seda soovib omanik või tellija. (16) Ehitusprojekti ekspertiisi teostamisel tuleb aluseks võtta:  PMM 11.07.2003 määrus nr 69 „Maaparandussüsteemi ehitusprojekti ekspertiisile esitatavad nõuded ja ekspertiisi tegemise kord“ [8]. 8 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) 2.3. Truubi dimensioonimine 2.3.1. Kasutatavad materjalid (17) Kõik kasutatavad ehitusmaterjalid ja -tooted (sh kinnitusvahendid) peavad vastama Eestis kehtivatele EVS-EN harmoneeritud standarditele1. Kui vastav harmoneeritud standard puudub, siis tuleb lähtestandard tellijaga kooskõlastada. Tähtsamad kasutatavad standardid:  EVS-EN 10025 Konstruktsiooniterasest kuumvaltsitud tooted;  EVS-EN 10088 Roostevaba teras;  EVS-EN 10139 Külmvaltsitud pinnakatteta pehmest terasest kitsad ribad külmsurvevormimiseks. Tehnilised tarnetingimused;  EVS-EN 10143 Pidevas kuumsukelprotsessis pinnatud leht- ja lintteras - Mõõtme- ja kujutolerantsid;  EVS-EN 10149 Kuumvaltsitud tasapinnalised tooted, mis on tehtud kõrge voolavuspiiriga terastest ning on ette nähtud külmsurvevormimiseks;  EVS-EN 10169 Pidevprotsessis orgaanilise pindega pinnatud (rullis pinnatud) terasest lehttooted. Tehnilised tarnetingimused;  EVS-EN 10210 Kuumalt lõppvaltsitud konstruktsiooni-õõnesprofiilid mittelegeer- ja peenetera-konstruktsiooniterastest;  EVS-EN 10219 Külmsurvevormitud keevitatud konstruktsiooni-õõnesprofiilid mittelegeer- ja peeneteraterastest;  EVS-EN 10248 Mittelegeerterasest kuumvaltsitud vaisulundseinad;  EVS-EN 10268 Külmvormitavad külmvaltsitud kõrge voolavuspiiriga terasest lehttooted. Tehnilised tarnetingimused;  EVS-EN 14399 Eelpingestatud kõrgtugevad ehituslikud poltliited. Osa 1: Üldnõuded;  EVS-EN 15048 Mitte-eelkoormatavad ehituslikud kinnitusmehhanismid. Osa 1: Üldnõuded. (18) Kasutatavate teraste tähistus peab vastama standardile EVS-EN 10027 Teraste tähistussüsteem. (19) Kasutatava terase minimaalsed tugevusklassid:  kuni 2 m laiune truup: S235;  üle 2 m laiune truup: S355. (20) Kasutatavatel kinnitusvahenditel peab olema truubi tarnija heakskiit. Poltide minimaalne lubatud voolavuspiir on 320 MPa. 1 Lisainfo: https://www.evs.ee/StandardidjaEL/Harmoneeritudstandardid/tabid/168/Default.aspx. 9 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) 2.3.2. Truubi ristlõike kuju (21) Tabelis 3 on toodud peamised gofreeritud terastorutruupide tüübid2 koos tähtsamate profiili kujule esitatavate nõuetega. Tabel 3. Terastorutruupide tüübid [9] Tüüp Tähis Nimetus Nõuded Viide joonisele Kinnine A Ümartoru R  const Joonis 2 profiil B Horisontaalne ellips Rt / Rs  4 Joonis 3 Rb / Rs  4 C Vertikaalne ellips Rt / Rs  0,8 Joonis 4 Rb / Rs  0,8 1,0  2H / D  1,2 D Lameprofiilne Rt / Rc  5,5 Joonis 5 Rb / Rc  10 E Madalprofiilne Rt / Rc  5,5 Joonis 6 Rb / Rc  10 Rs / Rt  2,0 Avatud F Kaarprofiil R  Rt Joonis 7 profiil G Võlvprofiil Rt / Rs  4 Joonis 8 1,0  Rc / Rs  4,0 H Karpprofiil Rt / Rs  12 Joonis 9 (22) Soovitusi profiili tüübi valikuks (vt tabel 3 ja joonised 2…9):  laiad ja madalad profiilid (tüübid D ja H) sobivad eelkõige jõgedele ja kohtadesse, kus pealiskihi paksus on piiratud;  (liiklus)tunnelite korral on sobilikeks lahendusteks tüübid E, F ja G ning suure tunnelikõrguse vajaduse korral ka tüüp C;  looduslik põhja alusmaterjal ning jõesängi kuju on kõige paremini säilitatud, kui kasutada avatud profiile (tüübid F, G ja H);  horisontaalset ellipsprofiili (tüüp B) tuleb võimalusel vältida ja seda kasutatakse ainult erandjuhtudel;  sama kõrgusega, kuid erineva kujuga truupide korral võib vee läbilaskevõime erineda kuni paar korda (joonis 10). 2 Erinevates allikates võib kohata ka teistsuguseid liigitusi. 10 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) Joonis 2. Terastorutruubi tüüp A [9] Joonis 3. Terastorutruubi tüüp B [9] Joonis 4. Terastorutruubi tüüp C [9] Joonis 5. Terastorutruubi tüüp D [9] Joonis 6. Terastorutruubi tüüp E [9] Joonis 7. Terastorutruubi tüüp F [9] Joonis 8. Terastorutruubi tüüp G [9] Joonis 9. Terastorutruubi tüüp H [9] Joonis 10. Näitlik skemaatiline selgitus selle kohta, kui erinevad võivad olla kahe erineva kujuga, kuid sama kõrgusega truupide läbilaskevõime erinevate veetasemete korral 11 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) 2.3.3. Truubi paiknemine ja pikkus (23) Teerajatise asukoha valikul, plaani ja pikiprofiili projekteerimisel ning avade määramisel peab arvestama tee trasseerimise nõudeid ning geoloogiliste, hüdromeetriliste, hüdroloogiliste ja jõesängi iseärasustega. [10] (24) Truubi asukoha määramisel horisontaallõikes tuleb arvestada järgmist:  truubi asukoht tuleb valida selliselt, et see paikneks võimalikult risti ületatava takistusega, kuid üldjuhul mitte väljaspool 70° kuni 110° lõikumisnurka [10];  erandjuhul võib eelmises punktis toodud nõuet eirata, kui looduslik voolusäng lõikub teega teravama nurga all ja voolusängi ümberkujundamine ei ole otstarbekas või võimalik – sellisel juhul tuleb kinni pidada truubi tootja poolt esitatavatest täiendavatest nõuetest ning kooskõlastada tegevus tellijaga;  vooluveekogu sissepääs truupi ja väljapääs truubist peaks olema võimalikult otse [11];  kui sirget sisse- ja väljapääsu looduslikult ei teki, siis saab vajadusel muuta voolusängi asukohta, truubi suunda või mõlemat [11];  võimalusel tuleb vältida vooluveekogu suunamuutuseid truubi otste lähedal [11];  voolusängi muutmisel tuleb arvestada muutuva voolukiirusega;  soovitusi truubi asukoha määramiseks on toodud joonisel 11. Joonis 11. Soovitusi truubi asendi määramisel [11] 12 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) (25) Truubi asendi määramisel vertikaallõikes tuleb arvestada järgmist:  truubi vertikaallõike lahendus peaks olema selline, et ei tekiks setteid, liiga suurt vee voolukiirust ega uhtumist;  truubi vähim pikikalle võib olla 1% [10];  erandjuhul võib tellijaga kooskõlastatult eelmises punktis toodud nõuet vähendada, kui looduslike eripärade tõttu (nt on jõesängi loomulik langus truubi asukohas praktiliselt olematu) on vähima pikikalde nõude (1%) tagamine raskendatud või ebamõistlik – seejuures tuleks arvestada asjaoluga, et üldjuhul väldib 0,5% pikikalle truubis settimist;  kui voolusängi looduslik kalle on suurem kui 1%, siis tuleb truubi kalle projekteerida loodusliku kaldega võrdseks [10];  jalgteetunneli suurim pikikalle on 4% ja põikkalle 2% [10];  truubi projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada võimalike vajumitega. (26) Truubi pikkuse määramine (joonis 12):  nii truubi põhjapikkust (l1 + l2 + l3) kui ka laepikkust (l2) mõõdetakse piki truubi pikitelge [12];  truubi otsa kaldulõikamisel tuleb täita järgmisi nõudeid [12]: l2  l1  l3 , h1  h / 3 , 150 mm  l4  450 mm ;  truubi alumine serv on soovitatav lõigata paralleelseks tee teljega [12];  laugjate nõlvade korral võib osutuda vajalikuks truubi otste kaldosade täiendav jäigastamine [12]. Joonis 12. Truubi pikkuse määramine [12] (27) Võimalusel tuleks eelistada monokkeltruupi. Kahe ja enama kõrvutiasetseva truubi kasutamine on ummistuste suure ohu tõttu erandlik ning selle kasutamine võib olla põhjendatud ainult suurte vooluhulkade ja konstruktsiooni piiratud kõrguse korral. 13 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) (28) Kõrvutiasetsevate truupide vahekauguse määramisel tuleb arvestada alljärgnevate nõuetega:  paralleelsete truupide vahekaugus peab olema piisavalt suur, et tagasitäidet oleks võimalik nõuetekohaselt paigaldada ja tihendada;  suletud profiilide (tüübid A, B, C, D, E – joonised 2…6) minimaalsed vahekaugused [9], [12]: a  1,0 m, kui D  10 m  , a  D / 10, kui D  10 m kus a – truupide minimaalne vahekaugus ja D – truubi laius (joonis 13);  avatud profiilide (tüübid F, G, H – joonised 7…9) minimaalsed vahekaugused [9], [12]: a  0,6 m, kui D  6 m  , a  D / 10, kui D  6 m kus a – truupide minimaalne vahekaugus ja D – truubi laius (joonis 13);  juhul, kui eelnevalt toodud minimaalseid nõudeid ei ole võimalik täita, siis tuleks konstruktsiooni kandevõimet vähendada (võttes aluseks nt juhendi „Design of soil steel composite bridges“ [9] p.1.2.5). Joonis 13. Tähised suletud ja avatud profiilide minimaalse vahekauguse määramiseks kõrvutiasetsevate truupide korral [9] 2.3.4. Truubi ristlõike määramine hüdrauliliste arvutustega3 (29) Vooluveekoguga ristuva rajatise ava suurus ja avade arv ja kindlustamise viis tuleb määrata hüdrauliliste arvutustega, arvestades seejuures [10]:  rajatise mõju ümbritsetavale keskkonnale;  paisutust;  võimalikke uhtumisi. (30) Hüdrauliliste arvutuste teostamisel on põhimõtteline lahenduskäik järgmine:  hüdroloogiliste karakteristikute määramine;  truubi ristlõike dimensioonimine. (31) Hüdroloogilised karakteristikud määratakse [1]:  hüdromeetriliste vaatlusandmete alusel;  ebapiisavate hüdromeetriliste vaatlusandmete korral vaatlusrea pikendamise teel analoog- veejuhtme pika vaatlusrea andmete järgi;  vaatlusandmete puudumise korral seni kasutatud empiiriliste valemite ja asjakohaste kartogrammide abil ning tulemuste võrdlemise teel analoog-veejuhtme vaatlusandmete järgi arvutatud karakteristikutega. 3 Käesoleva juhendi valmimise hetkel oli RMK koostamas eraldi juhendit hüdrauliliste arvutuste teostamiseks. Kuni uue juhendi valmimiseni tuleks lähtuda käesolevas jaotises esitatud nõuetest. 14 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) (32) Kui lähteülesandes ei ole nõutud teisiti, siis tuleb veejuhe ja selle koosseisu kuuluvate ehitiste projekteerimisel nõutavad arvutusperioodid, arvutuslikud veeseisud ja vooluhulgad määrata tabelist 4. Tabel 4. Kuivendussüsteemi ja selle koosseisu kuuluvate ehitiste projekteerimisel nõutavad arvutusperioodid, arvutuslikud veeseisud ja vooluhulgad [1] Arvutusliku vooluhulga Ehitis Arvutuslikud veeseisud ja vooluhulgad arvutusperiood ületustõenäosus Voolusängi dimensioonimine; veeseis Sügisene (IX, X kuu) Voolusäng 1 peab jääma 0,1 m allapoole keskmine drenaažikollektori suudmetoru põhja Suve-sügise Dimensioonide kontrollimine, veeseis ei (vegetatsiooniperioodi) Voolusäng 10 tohi paisutada dreene ja päevakeskmine kuivenduskraave maksimaalne Kevadine Maksimaalse voolukiiruse ja Voolusäng päevakeskmine 10 üleujutuspiirkonna määramine maksimaalne Ülepääs teel, Aasta päevakeskmine 3 Dimensioonimine hüdrotehniline ehitis maksimaalne (33) Üldjuhul tuleks truubi ristlõige määrata nii, et arvutuslik veesügavus kevadise maksimaalse vooluhulga ajal ei ületaks 80% truubi ristlõike kõrgusest. Tellija nõusolekul võib teha erandeid, kui selle nõude täitmine ei ole mõjuvatel asjaoludel otstarbekas. (34) Lähteülesandes võib täiendavalt piirata truubis tekkivat maksimaalset voolukiirust (praktikas on see jäänud valdavalt vahemikku 2…4 m/s). Vajadusel tuleb ette näha meetmed voolu rahustamiseks. (35) Vooluveekogude kohta on võimalik leida infot (nt valgala pindala, hüdroloogilised vaatlusandmed jne) järgmistest allikatest:  Keskkonnaregister (http://register.keskkonnainfo.ee/);  Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) infoleht (http://loodus.keskkonnainfo.ee/);  Riigi Ilmateenistus (http://www.ilmateenistus.ee/). (36) Truubi ristlõike dimensioonimisel võib kasutada erinevaid piisava usaldusväärsuse ja täpsusega meetodeid4 (sealhulgas analüütilised arvutusmeetodid, nomogrammid, tarkvarad). Näiteks on ristlõike suuruse määramist käsitletud järgmistes allikates:  „Hüdraulika ja pumbad“ (1995) [13];  „Hüdroloogia ja hüdromeetria“ (2008) [14];  „Autoteede projekteerimise metoodiline juhend. III osa, vooluvete juhtimine“ (1989) [15];  „Teiden ja ratojen kuivatuksen suunnittelu“ (2013) [16];  „Handbook of Steel Drainage & Highway Construction Products“ (2007) [11]. 4 Näiteks on erinevaid arvutusmeetodeid võrreldud lõputöödes „Teetruupide projekteerimise ja ehitamise problemaatika“ (2014) [62] ja „Torusildade projekteerimisjuhend“ (2011) [64]. 15 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) 2.3.5. Truubi ristlõike määramine liiklusnõuetest lähtuvalt (37) Kui see on asjakohane, siis võib tellija vajadusel esitada lähteülesandes nõuded liiklusvahendite, liiklejate, laevade või ulukite liikumisvõimaluste tagamiseks. 2.3.6. Arvutus kande- ja kasutuspiirseisundis (38) Soovitatavad juhendmaterjalid truubi kande- ja kasutuspiirseisundi kontrollide teostamisel:  „Design of soil steel composite bridges“ (2014) [9]5;  „Handbook of Steel Drainage & Highway Construction Products“ (2007) [11];  tellija nõusolekul võib kasutada ka teisi usaldusväärseid arvutusmeetodeid6, sealhulgas ka lõplike elementide meetodil baseeruvaid arvutitarkvarasid. (39) Liikluskoormuste määramisel võetakse sõiduki arvutuslikuks teljekoormuseks 100 kN, kui projekteerimistingimustes ei ole ette nähtud teisiti [1]. Telgede arv ja vahekaugus määratakse projekteerimistingimustes. Täiendavalt tuleb truupi kontrollida järgmistes juhendites kirjeldatud koormustele:  „RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend. Versioon 1.1“ (2014) [17];  „Metsateedel asuvate sildade seisukorra hindamise juhend. Versioon 2.0“ (2015) [18]. (40) Nõuded kasutuspiirseisundile määrab tee omanik. Tee omanik võib lubatavate läbivajumite fikseerimisel nõuda toru tarnija kehtestatud nõuetest kinnipidamist. Terastorutruupide soovitatavad piirläbipainded on toodud tabelis 5. Tabel 5. Terastorutruupide soovitatavad piirläbipainded [12] 1) 2) Truubipõhja pikkus [m] Lubatud läbipaine [mm] 10 60/H 15 140/H 20 250/H 30 560/H 60 1250/H Märkused: 1) H – truubi kogukõrgus [m]. 2) Vahepealsed väärtused interpoleeritakse lineaarselt. (41) Asjakohastel juhtudel on võimalik terastorutruubi kandevõimet ja jäikust suurendada. Näiteid kasutatavatest lahendustest on toodud joonisel 14. 5 Viidatud allikas on käsiraamatu 5. versioon, mis baseerub eurokoodeksitel. Varasemad versioonid ei ole kasutatavad, kuna põhinesid suures osas Rootsi rahvuslikel standarditel. Rahvusvaheliselt tuntakse seda meetodit kui Swedish design method ehk SDM. 6 Näiteks on erinevaid arvutusmeetodeid võrreldud magistritöös „Soil Steel Composite Bridges. A comparison between the Pettersson-Sundquist design method and the Klöppel & Glock design method including finite element modelling“ (2012) [56]. 16 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) Joonis 14. Terastorutruubi võimalikud tugevdamised [19] 17 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) 2.4. Pinnas ja vundeerimine (42) Truup peab olema paigaldatud kindlale kandvale pinnasele. Kohtades, kus aluskiht on nõrgast materjalist, tuleb see asendada tugevama materjaliga, et vältida truubi vajumist. Vajadusel on aluse ehitamiseks võimalik kasutada ka geosünteete7, raudbetoonist plaati või vaiasid. (43) Vee liikumine truubi all, peal või ümber peab olema takistatud ning selleks vajalikud abinõud rakendatud. (44) Erandlikes olukordades, kus veetase võib ajutiselt tõusta truubi laest kõrgemale, peavad vajadusel olema rakendatud meetmed truubi ankurdamiseks. (45) Truupi ümbritseva pinnase geomeetriliste mõõtmete tähised on esitatud joonisel 15 ning arvväärtused tabelis 6. (46) Arvutustes kasutatakse järgmisi pinnaseparameetreid [12]:  fraktsioon8: fr 0…64;  efektiivsisehõõrdenurk:   45 ; ,   efektiivmahukaal:   21 kN/m ; , 3  lõimistegur: Cu  d60 / d10  5 . (47) Pealiskihi paksuse kohta kehtivad järgmised nõuded [12]:  minimaalne kihi pakus on hc ≥ 0,5 m (soovituslikult vähemalt 1,0 m)9;  minimaalne kihipaksuse nõue peab olema tagatud kogu truubi pikkuse ulatuses, välja arvatud nõlvad;  karpprofiili (tüüp H) korral peab pealiskihi paksus soovitatavalt täitma nõudeid10 0,5 m  hc  1,5 m ;  arvutustes kasutatakse hc ulatuses kihtide ②, ③ ja ④ tiheduse kaalutud keskmist väärtust;  arvutustes tuleb arvesse võtta ka kihi hc paksuse võimalikku vähenemist ehitusprotsessi käigus, kuna tihendamisel tekkiv külgsurve deformeerib truubi lage vertikaalsuunas (kihi paksust hc tuleb arvutustes vähendada orienteeruvalt väärtuse 0,015  D võrra11). 7 Geosünteetide kirjeldamisel kasutatakse NorGeoSpec (NGS) süsteemi, mis käsitleb geosünteetide ja geosünteedilaadsete toodete sertifitseerimist ja määratlemist (www.norgeospec.org). Põhjalikult on seda teemat käsitletud Skepast&Puhkim OÜ ning Tallinna Tehnikakõrgkooli poolt Teedeklastri tellimusel 2016. a valminud käsiraamatus „Geosünteetika käsiraamat“ [60], kust võib leida sobilikke tehnilisi lahendusi, arvutusmeetodeid ja -näiteid. 8 Projekteerimisel tuleb arvestada, et truupi ümbritseva pinnase fraktsiooni suurus mõjutab arvestataval määral konstruktsiooni kui terviku kandevõimet. Samuti tuleb suurima lubatava fraktsiooni määramisel arvestada toruprofiili tootja võimalikke erinõudeid, mis valdavalt on tingitud gofreeritud terasplaadi laine mõõtmetest. 9 Olemasolevate konstruktsioonide, millel hc < 0,5 m, arvutamiseks on juhendi „Design of soil steel composite bridges“ [9] lisas 7 toodud alternatiivne arvutusmeetod. 10 Kinni tuleb pidada tootja poolt esitatavatest täiendavatest nõuetest, kui need esinevad. 11 Täpsemad juhised on toodud juhendi „Design of soil steel composite bridges“ [9] lisas 3. 18 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) Joonis 15. Pinnas truubi ümber [9] Tabel 6. Nõuded pinnasele truubi ümber [9] Pinnase Nõue Märkused tähis a1  0,2D Külmakerkeliste aluste korral võib osutuda vajalikuks mõõtude a1 ja a2 a2  0,3 m suurendamine võrreldes minimaalsete nõuetega. ① Aluse piirkond on joonisel näidatud ulatuses ümbritsetud geotekstiiliga NGS4. D 2 Pinnase omadused peavad olema samasugused, nagu pinnasel ①. a3  min ② 3,0 m a4  0,1 m Pinnase omadused peavad olema vähemalt samasugused, nagu pinnasel ③ ②. Kandevõime arvutustes kasutatakse hc ulatuses kihtide ②, ③ ja ④ ④ tiheduse keskmist väärtust. ⑤ Pinnasele ⑤ ja kaldele 1:n esitatavad nõuded ei sõltu truubi mõõtmetest. ⑥ a6  0,05...0,15 m Sängituskiht, mida ei tihendata. 19 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) 2.5. Kasutusea tagamine (48) Konstruktsioon tuleb projekteerida nii, et tema seisundi halvenemine projekteeritud kasutusea (tabel 7) jooksul ei kahjustaks konstruktsiooni käitust rohkem kui eeldatud, arvestades keskkonda ja ettenähtud hooldustaset [3]. Terastorutruubi tavapäraseks projekteeritud kasutuseaks loetakse 50…100 aastat. Nõutav kasutusiga peab olema fikseeritud projekteerimise lähteülesandes ja selle määrab tellija. Tabel 7. Näitlik projekteeritud kasutusea liigitus [3] Proj. kasutusea Proj. kasutusea kestus kategooria (aastad) 1 10 2 10-25 3 15-30 4 50 5 100 (49) Terastorutruubi vajaliku kasutusea tagavad peamiselt:  piisava paksusega teraslehe kasutamine12;  sobilikud ja piisavad pinnakatted (tsinkimine, värvimine jne);  konstruktiivsed meetodid (katmine geosünteediga, pritsbetoon13, katoodkaitse jne). (50) Erinevate korrosioonikaitsesüsteemide detailsed nõuded erinevate pinnakatete korral on kirjeldatud tabelis 8 toodud viitestandardites14, mida tuleb rakendada sõltuvalt olukorrast. Tabel 8. Korrosioonikaitsesüsteemide nõuded Pinnakatte tüüp Viitestandardid korrosioonikaitse tagamiseks EVS-EN ISO 12944 Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide Värvitavad pinnad korrosioonitõrje värvkattesüsteemidega EVS-EN ISO 12679 Thermal spraying - Recommendations for thermal Kuumpihustusmeetodiga spraying metallpinnatavad pinnad EVS-EN ISO 12670 Thermal spraying - Components with thermally sprayed coatings - Technical supply conditions EVS-EN ISO 1461 Terasele kantavad kuumtsinkpinded (tükktsinkimine). Metall-sukelkattega kaetavad Nõuded ja katsemeetodid pinnad EVS-EN ISO 14713 Guidelines and recommendations for the protection against corrosion of iron and steel in structures - Zinc coatings EVS-EN 10169 Pidevprotsessis orgaanilise pindega pinnatud (rullis Polümeerkilega kaetud pinnad pinnatud) terasest lehttooted. Tehnilised tarnetingimused 12 Sagedane tüüpviga on see, et eluea suurendamiseks on põhjendamatult suurendatud terastoru seinapaksust. Üldjuhul on odavam ja efektiivsem kasutada vastavaid pinnakatteid. 13 Pritsbetooni võib kasutada truupide põhjapiirkonna kaitsmiseks tugevast voolust tekkiva kulumise eest. Üldiselt kasutatakse pritsbetooni ainult kasutusea pikendamiseks mõeldud parandusmeetodina. 14 Tabelis toodud meetodite ja standardite nimekiri ei ole lõplik. Kasutada võib ka teisi (innovaatilisi) pinnakattetüüpe, kui nende kohta on olemas usaldusväärsed andmed ning on tagatud vastupidavus keskkonna- ja muudele ettenähtud mõjudele. 20 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) (51) Korrosioonikaitsealastes nõuetes tuleb projektis määratleda:  info, kas soovitatakse värvimist, termilist pihustamist, tsinkimist või nende kombinatsioone;  korrosiooniklass ehk keskkonna saasteklass (tabelid 9 ja 10) – EVS-EN ISO 12944-2 ja EVS-EN ISO 14713-1;  korrosioonikaitse kestusklass (tabel 11) – EVS-EN ISO 12944-1 ja EVS-EN ISO 14713-1;  pindade eeltöötlus ehk puhastusklass (tabel 12) ja ettevalmistusklass (tabel 13) – EVS-EN ISO 8501-1...4;  tingimusklass;  kontrolli ja järelevalve erinõuded;  vajadusel muud erinõuded (EVS-EN 1090-2 lisa F). Tabel 9. Korrosiooniklassid õhu käes olevatele konstruktsioonidele (või –osadele) [20], [21] Korrosiooniklass Korrosiooniklassi ligikaudne kirjeldus (keskkonna saasteklass) 1) C1 Külmad ja kuivad piirkonnad, kus on väga madal õhusaaste eriti leebe C2 Puhas maaõhk, kus saasteainete kogus on tühine leebe 2) C3 Mõõduka SO2 saastega linna- ja tööstuspiirkonnad, vähese soolasisaldusega mõõdukas mereõhk 3) C4 Keskmise soolasisaldusega tööstus- ja mereäärsed alad agressiivne 1) C5 Niisked ja saastatud õhuga tööstus-piirkonnad; kõrge soolasisaldusega ranniku- eriti agressiivne ja merealad 1) CX Troopilised ja lähistroopilised piirkonnad; ekstreemne väga kõrge õhusaastega piirkonnad Märkused: 1) Väliskeskkonnana Eestis korrosiooniklasse C1, C5 ja CX ei esine. 2) Mittesoolatatavatel teedel võib korrosiooniklassiks võtta C3. 3) Soolatatavatel teedel võib korrosiooniklassiks võtta C4. Tabel 10. Korrosiooniklassid pinnases või vees olevatele konstruktsioonidele (või –osadele) [20], [21] Korrosiooniklass Korrosiooniklassi ligikaudne kirjeldus (keskkonna saasteklass) lm1 Puhtas vees asuvad konstruktsioonid lm2 Merevees või soolases vees asuvad konstruktsioonid lm3 Maasees asuvad konstruktsioonid Tabel 11. Korrosioonikaitse oodatav kestusklass [22], [21] Korrosioonikaitse kestusklass Korrosioonikaitse kestus aastates 1) Värvimisel Tsinkimisel Väga madal (very low – VL) <2 <2 Madal (low – L) 2...5 2...5 Keskmine (medium – M) 5...15 5...10 Kõrge (high – H) > 15 10...20 Väga kõrge (very high – VH) - > 20 Märkused: 1) Kestusklass ei garanteeri seda, et ettenähtud aja jooksul korrosiooni üldse ei esine; kui erinõudeid ei esitata, siis ettenähtud aja jooksul on lubatud maksimaalselt 1% pinna roostetamist. 21 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) Tabel 12. Pinna puhastusklass [23], [24], [25], [26] 1) Pinna puhastamise meetod Võimalikud puhastusklassid 2) Pritspuhastamine Sa 1, Sa 2, Sa 2½, Sa 3 2) Käsitsi- ja seadmetega puhastamine St 1, St 2, St 3 2) Leekpuhastamine Fl 3) Vesipuhastamine Wa 1, Wa 2, Wa 2½ Märkused: 1) Nõuded pinna eeltöötlusele sõltuvad väga suurel määral konkreetsest pinnakatte tootjast, seega tootja määrab klassi ja projekteerija fikseerib selle projektis. 2) Täpsem kirjeldus on toodud standardis EVS-EN ISO 8501-1. 3) Täpsem kirjeldus on toodud standardis EVS-EN ISO 8501-4. Tabel 13. Pinna ettevalmistusklass [23], [24], [25], [26] Oodatav korrosioonikaitse Korrosiooniklass (keskkonna 3) 4) 1) 2) 2) Ettevalmistusklass kestus saasteklass) C1 / C2 P1 > 15 aasta üle C2 P2 C1...C3 P1 5...15 aastat üle C3 P2 C1...C4 P1 < 5 aasta C5...lm P2 Märkused: 1) Nõuded pinna eeltöötlusele sõltuvad väga suurel määral konkreetsest pinnakatte tootjast, seega tootja määrab klassi ja projekteerija fikseerib selle projektis. 2) Korrosioonikaitse oodatava kestusaja ja korrodeeruvusklassi osas viidatakse asjakohastele standarditele EVS-EN ISO 12944 ja EVS-EN ISO 14713. 3) Eeltöötlusastet P3 võib eeldada erijuhtudel. 4) Ettevalmistusklasside täpsemad kirjeldused on toodud standardis EVS-EN ISO 8501-3. (52) Konstruktsiooni kasutusea (KI) määramise aluseks on tingimusklassi määramine15:  tingimusklasse on kokku 4 ning need võtavad arvesse konstruktsiooni keskkonnatingimusi (sh pinnase ja vee omadused), kasutusotstarvet ja talihoolde iseärasusi;  tingimusklassid tuleb määrata joonise 16 ja tabeli 14 alusel;  konstruktsiooni erinevad piirkonnad võib liigitada erinevatesse tingimusklassidesse. (53) Tingimusklassi ei määrata ja ehitis projekteeritakse erijuhtumina, kui täidetud on üks või mitu järgnevatest nõuetest [12], [27], [28]:  vesi: o pH-tase on < 3 või ≥ 11, o voolukiirus kevadise maksimaalse vooluhulga ajal on ≥ 4,5 m/sek, o vool on väga kulutav, o kloriidioonide Cl sisaldus on ≥ 0,025%, 2- o veeslahustuvate sulfaatioonide SO4 sisaldus on ≥ 0,60 g/l;  pinnas: o pH-tase on < 3 või ≥ 11, o kloriidioonide Cl sisaldus on ≥ 0,050%, 2- o veeslahustuvate sulfaatioonide SO4 sisaldus on ≥ 1,20 g/l, o elektritakistus on ≤ 1 Ωm. 15 Siintoodud metoodika baseerub juhendil „Teräsputkisillat, suunnitteluohje, 25.2.2014“ (2014) [12], mida on väikeses ulatuses täiendatud (kuid mitte vastuollu mindud) – lisatud on vee ja pinnase omadusi (nt kloriid- ja sulfiitioonide sisaldus jne). 22 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) Joonis 16. Tingimusklasside määramise tüüpjuhtumid (eeldusel, et tabelis 14 toodud tingimusklasside nõuded on täidetud) Tabel 14. Tingimusklassidele esitatavad nõuded [12], [27], [28] Tingimusklass Parameeter Erijuhtum 1 2 3 4 ≥4 ≥ 3 ja < 4 <3 pH-tase - - ja või või < 10 ≥ 10 ja < 11 ≥ 11 Voolukiirus kevadise < 1,5 ≥ 1,5 ja < 4,5 VESI maksimaalse voolu- - - ja ning ≥ 4,5 hulga ajal vHW [m/s]  3,1  ln(hHW )  1,2  ln(hHW ) / 4 Mõõdukalt Pisut kulutav vool, Väga kulutav Voolu iseloom - - kulutav vool, liiva- liivapõhi vool või kruusapõhi ≥4 ≥ 3 ja < 4 <3 PIN- NAS pH-tase ja või - - või < 10 ≥ 10 ja < 11 ≥ 11 23 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) (54) Tingimustegur ki (i = 1…4) määratakse sõltuvalt tingimusklassist ning see on vajalik korrosiooni- ja kulumiskiiruse määramiseks. Tingimustegur näitab toru ja selle kaitsekihtide kulumiskiirust võrrelduna tingimusklassiga 1 [12]:  tingimusklass 1 → k1 = 1,0;  tingimusklass 2 → k2 = 1,5;  tingimusklass 3 → k3 = 2,5;  tingimusklass 4 → k4 = 4,0. (55) Kasutusiga arvutatakse lähtuvalt määratud tingimusklassi(de)st ning tingimusteguri(te)st:  kasutusea arvutusvalemid16 [12]: o tsingitud terastorud ilma lisakaitseta (aastates): KI  T1  T2 , o tsingitud terastorud koos lisakaitsega17 (aastates): KI  T1  1,5  (T2  T3 ) , kus KI – kasutusiga, T1 – teraslehe arvutuslik eluiga, T2 – tsingikihi arvutuslik eluiga, T3 – lisakaitse arvutuslik eluiga;  iga üksiku kihi arvutuslik eluiga Ti arvutatakse kihipaksuse (teraslehe korral korrosioonivaru) ja korrosioonikiiruse jagatisena;  erinevate materjalide korrosiooni- ja kulumiskiirused on toodud tabelis 15;  teraslehe kasutusea arvutustes võib korrosioonivaruks arvestada 20% toru terasseina paksusest, jagades selle sise- ja välispinna vahel võrdselt18;  siintoodud arvutusmetoodika ei ole täpne, mistõttu arvutatud kasutusaja võrdlemisel sihtkasutusajaga on lubatud hälve -2 aastat. Tabel 15. Kasutusaja arvutamisel kasutatavad korrosiooni- ja kulumiskiirused erinevates tingimusklassides [12] Materjali aastane korrosiooni- ja kulumiskiirus [μm/a] Materjal Tingimusklass 1 Tingimusklass 2 Tingimusklass 3 Tingimusklass 4 Terasleht 30 45 75 120 Tsinkpinne 2 3 5 8 Epoksüpigi- või epoksütõrvavärv 4 6 10 15 Vaiguga modifitseeritud epoksüvärv 3 5 8 12 Muu polümeerpinne 2,5 3,5 6,0 9,5 (56) Terastorutruubi põhiline kaitsmine toimub tsinkimise teel. Kõik ülejäänud pinnakaitsekihid on lisakaitsemeetodid19, mille vajadus selgitatakse välja kasutusea arvutuste teel. Lisaks on truup alati vaja kaitsta geosünteetidega ja osalise värvimisega20 (kirjeldatud järgmistes punktides), mille peamine eesmärk on vältida mehaanilisi vigastusi ehitamise ja ekspluatatsiooni ajal. 16 Kasutusea arvutusnäiteid võib leida juhendi „Teräsputkisillat, suunnitteluohje, 25.2.2014“ (2014) [12] jaotisest 3.12.6. 17 Tsingi ja lisakaitsega moodustatud kombineeritud pinde arvutuslik eluiga on pikem, kui üksikute kihtide kokkuliidetud eluead. Arvutustes võetakse seda arvesse teguriga 1,5 [12]. 18 Terastoru kasutusiga on võimalik tõsta ka teraslehe paksuse suurendamise teel, kuigi see ei ole ökonoomne lahendus. 19 Eelistada tuleks tehases paigaldatud lisakaitsekihte. Kui töid teostatakse ehitusobjektil, siis tuleb rangelt kinni pidada tootjapoolsetest nõuetest (aluspinna ettevalmistus jne). 20 Värvida ei tule, kui toru on kaetud lisaks tsingile ka polümeerpindega. 24 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) (57) Minimaalsed nõuded epoksüvärviga katmisel (lisaks tsinkimisele):  truubi välispind tuleb katta minimaalselt 1,5 m ulatuses otstest, kuid vähemalt nii, et kaitstud pind jääb vähemalt ühe meetri ulatuses pinnase sisse;  tunnelite sisekülg tuleb katta vähemalt kõrguseni 2 m üle liikumistasapinna;  truubi sisekülg tuleb katta vähemalt kõrguseni 0,5 m üle kõrgvee pinnataseme (kevadise maksimaalse vooluhulga ajal). (58) Truubi kaitsmine geosünteetidega (joonis 15):  truup tuleb vigastuste vältimiseks kaitsta geotekstiiliga NGS1 või NGS2 (sõltuvalt ümbritseva pinnase terasuurusest);  truubi kohale tuleb paigaldada geomembraan21, mis: o on vähemalt 1,0 mm paksune, o asub 15…30 cm kõrgusel truubist, o on kahepoolse kaldega (2%), o ulatub truubi kummastki servast vähemalt 1 m kaugemale, o on täiendavalt kaitstud (nt geotekstiiliga) võimalike vigastuste eest (vajadusel). 21 Muldkeha nendes piirkondades, kus piirded rammitakse maasse läbi geomembraani, võib geomembraani 2 asendada või täiendada bentoniitmatiga, mille minimaalne kaal on 4000 g/m . 25 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) 2.6. Muud konstruktsioonielemendid (59) Nõlvad peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et oleks tagatud nende stabiilsus ja välditud erosioonioht22 (näiteid võimalikest lahendustest on toodud fotodel 1…10). Kindlustused peavad olema rajatud ulatuses, mis tagavad nõlvade püsimise kõrgveepinna korral (võimalusel vähemalt 0,5 m kõrgemale kõrgveetasemest, mis esineb kevadise maksimaalse vooluhulga ajal). Nõlvade kindlustamise peamised võimalused (täiendav info vt tabelist 16):  taimestikuga katmine;  erosioonitõkkematt;  geokärg;  lahtine (muna)kivisillutis;  betoonseguga seotud (muna)kivisillutis;  gabioontarind;  tugiseinad. Foto 1. Muruga kindlustamine Foto 2. Muruga kindlustamine (foto: Gediminas Viršilas [29]) (foto: Gediminas Viršilas [29]) Foto 3. Lahtise kivisillutisega kindlustamine Foto 4. Betoonalusel munakividega kindlustamine (foto: Sten-Eric Lager [29]) (foto: Sten-Eric Lager [29]) 22 Tehniliste lahenduste näiteid võib leida lõputööst „Nõlvade erosioonitõkked“ (2015) [63]. 26 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) Foto 5. Gabioonidega kindlustamine Foto 6. Gabioonidega kindlustamine (foto: Ingemar Skogö [29]) (foto: Stephen MacKinnon [29]) Foto 7. Kiviplokkidega kindlustamine Foto 8. Kiviplokkidega kindlustamine (foto: Stephen MacKinnon [29]) (foto: Gediminas Viršilas [29]) Foto 9. Betoonseinaga kindlustamine Foto 10. Betoonseinaga kindlustamine (foto: ViaCon Polska) (foto: Einar Hafliðason [29]) 27 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) Tabel 16. Nõlvade kindlustamise võimalusi Meetod Märkused Erosiooni tõkestamine taimedega (muru ja mättad) on üks kõige odavamaid meetodeid, kuid vooluveekogudele enamasti ei sobi. Sageli kasutatakse ajutiseks nõlva stabiliseerimiseks (kuni taimede juurdumiseni) biolagunevaid matte ja võrke (kookoskiududest, põhust, džuudist). Kuna juurdumiseni on tegemist väga erosiooniohtliku nõlvaga, siis tohib sellist meetodit kasutada ainult tellijaga kooskõlastatult. Murukülvi kasutatakse ainult madalate ja laugete nõlvade korral. Mätaste korral kasutatakse lausmätastust ja seinmätastust. Mätastuse korral tuleb mättad Taimestikuga ankurdada vaiadega (soovitatavalt kasutatakse puitvaiu, sest metallvaiad võivad aja jooksul katmine tõusta maapinnale ja vigastada niidukit). Lausmätastuse paigaldamise korral paigaldatakse mättad omavahel tihedalt üksteise kõrvale. Seinmätastuse korral tuleb järskudel nõlvadel (kalle suurem kui 1:1) mättad laduda üksteise peale, laugematel nõlvadel võivad mättad paikneda astmeliselt (nihutusega ¼ mätta laiusest). Palju kasutatakse ka hüdrokülvi, kus lisaks veele ja muruseemnele kasutatakse pabermultsi, väetist ning värvainet. Segule on võimalik lisada ka erinevaid lisandeid, nagu näiteks liimainet, kopolümeeri, fiiberkiudu jne. Erosioonitõkkematte kasutatakse tänapäeval kiireks ja kergeks katmiseks varemkasutatud töömahuka lausmätastuse asemel. Erosioonitõkkemattide alla paigaldatakse 5…10 cm paksune huumusrikas pinnasekiht ja teostatakse murukülv (minimaalne muruseemne 2 kogus on 30 g/m ). Erosioonitõkkemattide paigaldamist alustatakse vastu veevoolu ning Erosioonitõkke- kallakutel kõrgemalt kallakuosalt madalamale. Erosioonitõkkemattidega kaetava ala matt välispiiridele tehakse ca 20 cm sügavused ankurduskraavid, kuhu matt kinnitatakse (puit)vaiadega. Tehniliste lahenduste näiteid võib leida juhendist „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“ (2013) [30]. Geokärg paigaldatakse eelnevalt tasandatud nõlvale. Enamasti kasutatakse perforeeritud seinaga (paksus vähemalt 1,5 mm) kärge kõrgusega 75…150 mm, mille alla asetatakse geotekstiil (minimaalselt NGS2) ja mis täidetakse killustikuga (fraktsioon sõltub kärje kõrgusest, jäädes vahemikku 16 kuni 64 mm). Seejuures peab täide ulatuma üle kärgede vähemalt 2 cm kõrguselt. Geokärje ankurdamine peab olema ära näidatud projektis Geokärg (enamasti paigaldatakse vaiad kärje ülemises servas igasse avasse ja nõlva peal vähemalt iga meetri järel, kasutades vähemalt 50 cm pikkuseid ümarterasest kinnitusvaiasid min Ø10 mm, mille ülemine ots keeratakse geokärje libisemise vältimiseks tagasi). Geokärje paanid kinnitatakse omavahel UV-kindlate plast-kinnitusklambritega. Tehniliste lahenduste näiteid võib leida juhendist „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised“ (2013) [30]. Otse pinnasel asuvat munakivisillutist tuleks vältida, kuna lahenduse puhul ei ole takistatud kivide vajumine olemasolevasse pinda ja kivialuse pinna erosioon. Lahtine munakivisillutis paigaldatakse geotekstiilile (minimaalselt NGS2), kusjuures vajalik kivide kogus on võimalik määrata jooniselt 17. Tahutud kividest sillutise korral kasutatakse tavaliselt graniitkivist Lahtine tahutud kuubikukujulisi kive, mille mõõtmed varieeruvad vahemikus 5×5…14×14 cm. kivisillutis Tahutud kivide alla paigaldatakse geotekstiil ja kuivbetoon, mis ajapikku niiskusega kivistub, tekitades tugeva aluse. Tahutud kividel on kokkupuutepind üksteise ja alusega suurem, kui munakividel. Tänu kivide ühtlasemale paksusele on kivide alla jääv betoonalus ka oluliselt ühtlasema paksusega ning stabiilsem. Betoonseguga Betoonseguga seotud kivisillutise korral kasutatakse valdavalt munakive läbimõõduga seotud kivisillutis Ø15…30 cm, mille alla paigaldatakse geotekstiil (minimaalselt NGS2). Gabioonid on ristkülikukujulised kambritega tsingitud või plastmasskattega terasest Gabioontarind valmistatud võrkmahutid, mis täidetakse rusikasuuruste kividega. Võib osutuda vajalikuks konstruktsiooni armeerimine geosünteetidega. Tugiseinu rajatakse valdavalt raudbetoonist, kiviplokkidest ja gabioonidest. Tugiseinte Tugiseinad korral tuleb teostada kõik vajalikud kontrollarvutused (ümberlükkele, stabiilsusele jne) ning võib osutuda vajalikuks konstruktsiooni armeerimine geosünteetidega. 28 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) MUNAKIVIDEST KIHI NOMINAALNE PAKSUS [mm] 1) ÜHE KIVI MASS [kg] Märkused: 1) 50% kividest peavad olema vähemalt sellise massiga; 2) eeldatud kivide tihedus on 3 2640 kg/m ; Vee voolukiirus VS: 3) VM – keskmine veekiirus;  kui veevool on paralleelne nõlvaga, siis VS = 2/3 VM; 4) kui tulemus jääb kahe klassi  kui veevool on risti nõlvaga, siis VS = 2 VM; vahele, siis võtta suurem  vahepealses olukorras VS = 4/3 VM. (mitte interpoleerida). Joonis 17. Kivide kogus lahtise kivisillutisega kindlustamisel [31] 29 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) (60) Jõesäng sisse- ja väljavoolul tuleb kindlustada (analoogselt nõlvadega). Voolusängi kindlustuse vajalikkuse määrab voolukiirus ja sängi loodusliku pinnase uhtekindlus, mida võib määrata tabelis 17 toodud andmete alusel. Sisse- ja väljavoolukindlustuse pikkus tuleb arvutada igal konkreetsel juhul eraldi. Tabel 17. Uhtekindlate voolukiiruste piirväärtused erinevate pinnaste (kindlustusviiside) ja veesügavuste korral [15] Uhtekindel voolukiirus vastavalt sügavusele Tera suurus Pinnas, kindlustusviis [m/s] [mm] 0,3 m 0,5 m 1,0 m 1,5 m 2,0 m 3,0 m Muda, tolmliiv 0,005…0,5 0,20 0,25 0,30 0,30 0,35 0,40 Peenliiv 0,05…0,25 0,30 0,35 0,40 0,40 0,45 0,50 Keskliiv 0,25…1,00 0,45 0,50 0,55 0,60 0,65 0,70 Jämeliiv 1,0…2,5 0,50 0,60 0,65 0,70 0,75 0,80 Peenkruus 2,5…5,0 0,60 0,70 0,80 0,85 0,90 0,95 Keskkruus 5…10 0,70 0,80 0,90 0,95 1,00 1,10 Jämekruus 10…15 0,80 0,90 1,00 1,10 1,15 1,25 Peenpurd 15…25 0,95 1,05 1,20 1,30 1,35 1,50 Keskpurd 25…40 1,05 1,20 1,35 1,45 1,55 1,70 Jämepurd 40…75 1,20 1,30 1,50 1,60 1,70 1,90 Peenveeris 75…100 1,50 1,65 1,90 2,00 2,15 2,35 Keskveeris 100…150 1,65 1,85 2,10 2,25 2,40 2,70 Jämeveeris 150…200 1,80 2,00 2,30 2,50 2,65 3,00 Voolav saviliiv - 0,35 0,40 0,45 0,50 0,55 0,60 Saviliiv - 0,50 0,60 0,65 0,70 0,75 0,80 Kerge liivsavi - 0,60 0,70 0,80 0,85 0,90 0,95 Keskmine liivsavi - 0,70 0,80 0,90 0,95 1,00 1,10 Raske liivsavi - 0,85 0,95 1,05 1,15 1,20 1,30 Savi - 0,90 1,00 1,10 1,20 1,25 1,35 Tihendatud savi - 1,15 1,30 1,45 1,55 1,65 1,80 Voolav savi - 0,45 0,50 0,55 0,60 0,65 0,70 Kihiline või poorne lubjakivi - 1,95 2,20 2,50 3,00 3,50 4,50 Monoliitne lubjakivi, dolomiit - 3,90 4,35 5,00 5,45 6,00 7,00 Mätas lapiti (võrsed) - 0,60 0,70 0,80 0,90 0,90 1,00 Mätas lapiti (juurdunud) - 0,80 0,90 1,00 1,10 1,20 1,30 Killustik 40…75 1,20 1,30 1,50 1,70 1,80 2,00 Killustik kruusal 40…75 1,40 1,50 1,80 1,90 2,00 2,20 Ühekordne kivisillutis geotekstiilil 150…200 1,50 1,70 2,00 2,10 2,20 2,50 Ühekordne kivisillutis geotekstiilil 200…300 1,70 1,90 2,20 2,40 2,50 2,70 Ühekordne kivisillutis kruusal 150…200 1,90 2,20 2,50 2,70 2,80 3,10 Ühekordne kivisillutis kruusal 200…300 2,30 2,60 3,00 3,20 3,40 3,70 Raudbetoonplaadid kruusal - 2,50 2,80 3,20 3,50 3,70 4,20 Monoliitbetoon - 4,70 5,20 6,00 6,50 6,90 7,50 (61) Vee liikumine truubi all, peal või ümber peab olema takistatud ning selleks vajalikud abinõud rakendatud. Selleks võib kasutada näiteks geosünteete, bentoniitpulbrit (nn savilukk) või betooni, millest moodustatakse truubi perimeetrile nö barjäär. Üldjuhul paigutatakse vastav barjäär truubi sissevoolupoolse otsa piirkonda selliselt, et teetamm oleks kaitstud kõrgveepinna veeala ulatuses (nii kõrguses kui ka laiuses). 30 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) (62) Truubi väljaulatuvad servad tuleb vajadusel täiendavalt kaitsta. Selleks võib kasutada näiteks kas raudbetoonist servaprussi, spetsiaalset kummiprofiili või klambritega kinnitatavat terastoru. Valik kasutatavaid lahendusi on toodud joonistel 18 ja 19 ning fotodel 11 ja 12. Joonis 18. Serva kaitsmine raudbetoonist servaprussiga [11] Joonis 19. Serva kaitsmine terastoruga [12] Foto 11. Serva kaitsmine raudbetoonist servaprussiga Foto 12. Serva kaitsmine kummiprofiiliga (foto: Martti Kiisa) (foto: Martti Kiisa) 31 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) 3. EHITAMINE (63) Kõik tööd peavad olema teostatud vastavalt ehitusprojektile, mis peab olema koostatud tööprojekti mahus. (64) Üldnõuded teostatavatele töödele ja nende kontrollimisele on toodud järgmistes allikates:  PMM 13.03.2009 määrus nr 35 „Maaparandussüsteemi ehitamise tehnilised nõuded“ [32];  PMM 18.06.2003 määrus nr 57 „Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve tegemise kord“ [33];  PMM 11.07.2003 määrus nr 70 „Maaparandussüsteemi ekspertiisile esitatavad nõuded ja ekspertiisi tegemise kord“ [34];  PMM 16.06.2003 määrus nr 56 „Maaparandussüsteemi ehitamise tehniliste dokumentide koostamise kord ning sisu- ja vorminõuded“ [35]. (65) Kõik kasutatavad ehitustooted peavad vastama Eestis kehtivatele EVS-EN standarditele ja omama CE märgistust. Juhul kui töös kavatsetakse kasutada materjali või toodet, millel puudub CE märgistus, siis see tuleb eelnevalt kooskõlastada omanikujärelevalve teostaja või tellijaga. (66) Nõuded tarindite tolerantsidele ja kvaliteedile peavad olema määratletud ehitusprojektis. Üldjuhul viidatakse projektis vastavatele klassidele koos viitestandarditega. (67) Materjalide ja toodete transport, ladustamine ning paigaldamine (sh elementide kokkumonteerimine) peab toimuma vastavalt tootja juhistele23. (68) Kui truubi mõõdud seda võimaldavad, siis paigaldatakse truubile kontrollmõõtmiste tegemiseks 3 reeperit. Reeperid on kuumtsingitud poldid M10×20, mis kinnitatakse truubi keskjoonele lakke puuritud avasse Ø12 mm. Truubi pikisuunas paigutatakse reeperid toru mõlemasse otsa ja keskkohta nii, et poldi pea on toru sisekülje laineharjal ja mutter toru välisküljel lainepõhjal. [12] (69) Terastorutruubi lubatavad deformatsioonid ehitamise ajal (sh tagasitäite teostamisel) määratakse projektis. Lähtuda tuleb konkreetse torukonstruktsiooni tootja poolt esitatud nõuetest. Kui nõudeid ei ole esitatud, siis ristlõike maksimaalsed lubatavad deformatsioonid on 2% algkujust (ükskõik, millises suunas). (70) Ehitusplatsil tuleb võimalusel vältida terastorutruubi pinnakattetööde teostamist. Kui seda siiski tehakse (sh vigastuste likvideerimine), siis tuleb seda teha peatükis „Kasutusea tagamine“ toodud standardite kohaselt24. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kvaliteediplaani koostamisele, kus muuhulgas määratletakse [36]:  taotletavad kvaliteedieesmärgid (nt värvitoon, kihipaksus jne);  vastutuse ja volituste detailne jaotus projekti eri etappidel;  rakendatavad üksikasjalikud meetodid, töövõtted ja –juhised;  sobivad kvaliteedikontrolli meetodid eri etappidel ning meetodid puuduste kõrvaldamiseks;  meetodid muudatuste ja paranduste tegemiseks plaanis vastavalt projekti edenemisele;  tööde dokumenteerimine. 23 Soovitusi truupide ehitamiseks on toodud näiteks juhendites „Putkisillan kasaaminen ja asentaminen kohteesen“ (2014) [58] ja „Handbook of Steel Drainage & Highway Construction Products“ (2007) [11]. 24 Kokkuvõtliku lühiülevaate saamiseks võib kasutada ka erinevate värvitootjate poolt väljatöötatud käsiraamatuid, nt „Korrosioonitõrjevärvimise käsiraamat“ (2012) [36]. 32 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) (71) Enne tööde vastuvõtmist kontrollitakse terastorutruubi pinnakatete kvaliteeti25,26:  tsingikihi paksus – EVS-EN ISO 1461 Terasele kantavad kuumtsinkpinded (tükktsinkimine). Nõuded ja katsemeetodid;  värvikihi paksus – EVS-EN ISO 2808 Värvid ja lakid. Kihi paksuse määramine;  polümeerkile paksus – EVS-EN 13523-1 Coil coated metals - Test methods - Part 1: Film thickness;  värvikihi nake – EVS-EN ISO 4624 Paints and varnishes - Pull-off test for adhesion. (72) Monteeritavatest teraselementidest konstruktsioonide korral tuleb kasutada tootjapoolseid kinnitusvahendeid. (73) Terasest ja betoonist konstruktsioonide ehitamisel tuleb aluseks võtta järgmised standardid:  EVS-EN 1090 Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine;  EVS-EN 13670 Betoonkonstruktsioonide ehitamine. (74) Geotehniliste tööde teostamisel on soovitatav lähtuda järgmistest asjakohastest standarditest:  EVS-EN 1536 Geotehnilise eritöö teostamine. Puurvaiad;  EVS-EN 1537 Geotehniliste eritööde tegemine. Pinnaseankrud;  EVS-EN 1538 Execution of special geotechnical work - Diaphragm walls;  EVS-EN 12063 Geotehniliste eritööde tegemine. Sulundseinad;  EVS-EN 12699 Execution of special geotechnical works - Displacement piles;  EVS-EN 12715 Execution of special geotechnical works - Grouting;  EVS-EN 12716 Execution of special geotechnical works - Jet Grouting;  EVS-EN 14199 Execution of special geotechnical works - Micropiles;  EVS-EN 14475 Execution of special geotechnical works - Reinforced fill;  EVS-EN 14490 Execution of special geotechnical works - Soil nailing;  EVS-EN 14679 Geotehniliste eritööde teostamine. Süvastabiliseerimine;  EVS-EN 14731 Execution of special geotechnical works - Ground treatment by deep vibration;  EVS-EN 15237 Execution of special geotechnical works - Vertical drainage. (75) Truupi ümbritsevatel pinnastel peavad olema kontrollitud ja mõõdetavad omadused:  pinnase tugevus- ja deformatsiooniomadusi mõõdetakse truubi seinast vähemalt 0,5 m kaugusel;  aluse tihendustegur: 0,98 (standardne Proctor-teim);  tagasitäite tihendustegur: 0,98 (standardne Proctor-teim), välja arvatud seina vahetus läheduses 0,5 m ulatuses (seal on lubatud 0,95);  pinnase fraktsioon peab vastama projektis määratule, kuna sellest sõltub olulisel määral konstruktsiooni kandevõime. (76) Aluspinnase ja tagasitäite ehitamine ning tihendamine (joonised 20 ja 21):  tööde aluseks tuleb võtta juhend „RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend. Versioon 1.1“ (2014) [17];  ehitustööde teostamisel sh kaeviku rajamisel, toestamisel ja tagasitäitmisel tuleb muuhulgas arvestada standardi EVS-EN 1610 nõuetega; 25 Ülevaate erinevatest paksuse mõõtmise meetoditest on toodud standardis EVS-EN ISO 3882. 26 Tsingi ja alusmetalli vahelist naket ei kontrollita, kuna praegu puuduvad asjakohased rahvusvahelised standardid vastava testi läbiviimiseks. Üldjuhul vajadus selle katse järele puudub, kuna piisav nake on kuumtsinkimisprotsessile iseloomulik. 33 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016)  aluse- ja tagasitäitematerjalid peavad vastama projektile;  kasutatavate geosünteetide kohta on nõuded toodud peatükis „Pinnas ja vundeerimine“;  alus peab sobima truubi põhjaga ning moodustama kindla ja ühtse kandealuse kogu truubi pikkuses;  pinnasekihtide tihendamine peab olema teostatud ühtlaselt ja kvaliteetselt, kuna see on üks tähtsamaid faktoreid vajaliku kandevõime ja eluea saavutamiseks;  kõrvutiasetsevate truupide tagasitäite tihendamise põhimõtteline järjekord on näidatud joonisel 21;  tihendatavate kihtide maksimaalne paksus tohib olla 20 cm (truubi maksimaalsest laiusest allapoole jääv piirkond) või 30 cm (truubi maksimaalsest laiusest ülespoole jääv piirkond);  ehitamise ajal tohib truubi erinevatel külgedel olla pinnase kõrguse erinevus maksimaalselt üks kihipaksus (20…30 cm);  raske tihendustehnikaga (üle 500 kg) ei tohi truubi seinale minna lähemale kui 1 m;  truubi seinale lähemal kui 1 m ja truubi kohal tohib tihendada ainult käsi-tüüpi tihendajatega;  tagasitäite tegemisel ja tihendamisel ei tohi vigastada truupi ning deformatsioonid peavad jääma lubatud piiridesse;  kasutada ei tohi külmunud või tihendamiseks liiga märga materjali. Joonis 20. Nõuded tihendamisel Joonis 21. Kahe kõrvutiasetseva truubi tagasitäite tihendamise järjekord 34 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) 4. HOOLDAMINE 4.1. Ülevaatus (77) Truubi seisundit kontrollitakse:  regulaarsel ülevaatusel;  üldülevaatusel;  erakorralisel ülevaatusel. (78) Regulaarset ülevaatust viib läbi hooldustöid või hooldustööde järelevalvet teostav isik ning selle käigus kontrollitakse:  truubi seisundit, võttes aluseks KKM 11.06.2015 määruse nr 34 „Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded“ [37];  teisi nõudeid, mis on fikseeritud vastavates hooldelepingutes. (79) Üldülevaatust teostatakse soovitatavalt üks kord kuue aasta jooksul ning selle kohta vormistatakse ülevaatusakt27, mis on muuhulgas varustatud ülevaatliku pildi- ja videomaterjaliga olukorra illustreerimiseks. Üldülevaatuse akt peab andma konkreetse info edasiste tegevuste kohta (kas ja mida on vaja teha ning millal). Üldülevaatusel käsitletakse lisaks regulaarse ülevaatuse nõuetele järgmisi aspekte:  nõlvade ja otste seisukord;  jõesängi seisukord ja puhtus (setted, praht, langenud puud, jää);  truubi põhja puhtus (setted, kivid, praht);  truubi geomeetria (sh väljaulatumine muldkehast) ja esinevad deformatsioonid;  truubi vigastused;  truubi korrosioonikahjustused ja pinnakatete seisukord;  kinnitusvahendite seisukord;  truubi kui terviku koostekvaliteet;  vete ärajuhtimissüsteemi toimivus;  piirete ja liikluskorraldusvahendite seisukord;  teostatakse lihtsamad mõõtmistööd (teraslehe paksus, pinnakatete paksus, vee pH-tase, betooni karboniseerumine jne);  pinnase vajumid truubi kohal (tee deformatsioonid);  kui truubi kohta ei ole varasemalt dokumenteeritud kogu infot, siis tuleb teostada vajalikud mõõtmistööd andmebaasi täiendamiseks (ehitise geomeetrilised mõõtmed jne). (80) Erakorraline ülevaatus (ehitise audit või ekspertiis) teostatakse juhul, kui on tekkinud kahtlus truubi kande- või kasutuspiirseisundi, funktsionaalsuse või muude nõuete täitmise osas. Erakorralise ülevaatuse käigus kontrollitakse ehitist kui tervikut või ehitise osa koosmõjus ehitise kui tervikuga vastavalt lähteülesandele ning aluseks võetakse:  PMM 11.07.2003 määrus nr 70 „Maaparandussüsteemi ekspertiisile esitatavad nõuded ja ekspertiisi tegemise kord“ [34];  MTM 24.09.2015 määrus nr 116 „Ehitise auditi tegemise kord“ [38]. 27 Akti näidis on toodud lisas 1. 35 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) 4.2. Hooldamise alused ja hooldusjuhend (81) Ehitise olemasolu vältel tuleb tagada selle ohutu seisund ja kui asjakohane, siis ka visuaalne korrasolek. Ehitist tuleb kasutada heaperemehelikult ja kasutusotstarbe kohaselt. Ehitise kasutusea ajal tuleb tagada ehitise püsivuseks ja ohutuks kasutamiseks vajalik asjatundlik korrashoid. Nõuded ehitise kasutamisele ja korrashoiule tulenevad heast tavast, õigusaktist või ehitise kohta koostatud kasutus- ja hooldusjuhendist. [4] (82) Ehitise kasutus- ja hooldusjuhend (edaspidi hooldusjuhend) tuleb koostada selliselt, et sellest juhindudes on võimalik mõistliku kulu ja pingutusega ehitist kasutada, tuvastada ehitise ja selle osade omadused ning nende säilitamiseks vajalik tegevus kogu ehitise kasutusea ajal. [39] (83) Hooldusjuhendis sisalduvad ehitisse paigutatud materjali, seadme või toote tootja poolt ettenähtud kasutamis- ja korrashoiunõuded, arvestades ehitise kasutamisega seonduvat eripära. Hooldusjuhend võib sisaldada ka teavet ehitise auditi kohustuslikkuse kohta ja ehitise korrashoiuks vajalikku muud teavet. Hooldusjuhendi koostab ehitusprojekti koostaja või tee omaniku määratud isik. Kui ehitises tehakse muudatusi, tuleb vajaduse korral hooldusjuhendit muuta. [4] (84) Hooldusjuhendi koostamise aluseks võib näiteks võtta:  MNT 08.05.2015 testversioon „Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ [40]. (85) Hooldustööd peavad olema teostatud selliselt, et oleks tagatud alltoodud õigusaktides kehtestatud nõuded:  PMM 25.07.2003 määrus nr 75 „Maaparandushoiutöödele esitatavad nõuded“ [41];  KKM 11.06.2015 määrus nr 34 „Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded“ [37]. 36 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) 4.3. Jääkkasutusea hindamine (86) Truubi jääkkasutusea hindamine peab tuginema reaalselt mõõdetud usaldusväärsetel parameetritel (pinnakihtide paksused, pinnaseomadused jne) ja oludele vastaval arvutusmetoodikal. Seejuures tuleb arvestada, et iga arvutusmeetod sisaldab lihtsustusi ning arvutustulemused võivad olulisel määral erineda28. Seetõttu on vastutusrikkamatel juhtudel arvutuste usaldusväärsuse tõstmiseks soovitatav kasutada korraga vähemalt kahte erinevat meetodit. (87) Peamise meetodina tuleb truubi jääkkasutusea hindamiseks kasutada käesoleva juhendi peatükis „Kasutusea tagamine“ toodud metoodikat. Võrdleva meetodina on soovitatavad juhendmaterjalid järgmised:  „CSP Durability Guide“ (2000) [42];  „Handbook of Steel Drainage & Highway Construction Products“ (2007) [11]. (88) Olemasoleva konstruktsiooni jääkkandevõime arvutamisel on soovitatavaks juhendmaterjaliks käsiraamatu „Design of soil steel composite bridges“ (2014) [9] lisa 7. 28 Erinevate arvutusmetoodikate võrdlust on käsitletud näiteks magistritöös „Monteeritavate terastorusildade tehnilise seisukorra hindamine“ (2013) [65]. 37 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) 4.4. Terastorutruubi renoveerimine (89) Terastorutruubi renoveerimise meetod valitakse sõltuvalt ehitise kahjustuste ulatusest (nt fotod 13 ja 14). Peamised rakendatavad meetodid29:  pinnakatete taastamine hooldusvärvimisega;  truubi alaosa taastamine pritsbetooniga;  truubi alaosa taastamine uue terasprofiili lisamisega ning koos täisbetoneerimisega;  uue truubi paigaldamine vana konstruktsiooni sisse;  truubi asendamine. (90) Renoveerimistööde käigus võib vajalikuks osutuda truubi avariitoestamine (foto 15). (91) Pindade kahjustuste hulga ja suuruse klassifitseerimiseks kasutatakse standardiseeriat EVS-EN ISO 4628, kus on muuhulgas kirjeldatud kuute roostetusastme taset Ri 0 kuni Ri 5 (tabel 18). Hooldusvärvimine tehakse parandusvärvimisena roostetusastmete Ri 0 – Ri 3 korral. Roostetusastmete Ri 4 ja Ri 5 korral on värv kaotanud kaitsevõime ning pind tuleb tervikuna puhastada ja üle värvida (eeldusel, et konstruktsioonil on säilinud vajalik kandevõime). (92) Pinnakatete taastamisel tuleb lähtuda standardi EVS-EN 1090-2 lisas F esitatud nõuetest ja sealtoodud viitestandarditest. Standardis on muuhulgas käsitletud pindamismeetodeid, pindade ettevalmistamist, parandustööde läbiviimist ja kvaliteedi kontrollimist. (93) Pritsbetooniga alaosa taastamist kasutatakse juhul, kui hooldusvärvimine ei ole enam otstarbekas (foto 16). Uus betoonist kaitsekiht (5 kuni 10 cm) armeeritakse võrksarrusega (Ø5…6 mm, s = 150…300 mm). Uue kaitsekihi võib teha ka fiiberbetoonist. Aluspind puhastatakse enamasti puhastusklassini Sa 2 (EVS-EN ISO 8501-1). Seda meetodit saab kasutada vaid siis, kui korrosioonikahjustused ei ole mõjutanud konstruktsiooni kandevõimet. Enamasti pikendatakse terastorutruubi eluiga selliselt kuni 15 aastat. (94) Truubi alaosa suurte kahjustuste korral võib lisada vana truubi põhja kuju kopeeriv uus terasprofiili segment (fotod 17 ja 18). Vana ja uue seina vaheline osa injekteeritakse betooniga umbes 5 cm paksuse kihina täis. Vajaliku kandevõime saavutamiseks tuleb erinevad kihid ühendada omavahel nihkekindlalt. Nihkekindla ühendamise korral võib uus kasutusiga olla kuni 50 aastat. (95) Vanale konstruktsioonile võib sisse paigaldada ka uue terastoru (fotod 19 ja 20). Uue ja vana konstruktsiooni vahele peaks jääma vahe vähemalt 15 cm, mis hiljem täidetakse tihedalt betooniga. Kasutatakse nii uue toru sissetõmbamist (ei sobi vana konstruktsiooni suurte deformatsioonide korral) kui ka plaatide kohapealset monteerimist. 29 Soovitusi ja näiteid renoveerimistööde läbiviimiseks võib leida juhenditest „SILKO 2.341 Teräsputkisillan korjaaminen“ (2006) [45] ja „SILKO 2.354 Vanhan ja uuden sinkkipinnoitteen maalaus“ (2005) [61]. 38 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) Tabel 18. Roostetusastmete kirjeldused [43] Roostetanud Roostetus- pindala Illustratsioon aste suurus Ri 0 0% - - Ri 1 0,05% Ri 2 0,5% Ri 3 1% Ri 4 8% Ri 5 40-50% 39 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) Foto 13. Pöördumatult kahjustatud truubi alaosa [29] Foto 14. Truubi hävinenud põhi [44] Foto 15. Truubi avariitoestus [44] Foto 16. Truubi alaosa renoveerimine pritsbetooniga [45] Foto 17. Truubi renoveerimine uue põhja ehitamisega [29] Foto 18. Truubi renoveerimine uue põhja ehitamisega [29] Foto 19. Uue toru asetamine vana toru sisse [45] Foto 20. Uue toru asetamine vana toru sisse [45] 40 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) KASUTATUD KIRJANDUS [1] Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid, Põllumajandusministri määrus nr 18, 17.02.2005 (RT I, 28.05.2011, 5). [2] Maaparanduse uurimistööle esitatavad nõuded, Põllumajandusministri määrus nr 75, 29.08.2011 (RT I, 31.08.2011, 1). [3] EVS-EN 1990:2002+NA:2002 Eurokoodeks. Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused. [4] Ehitusseadustik, Riigikogu seadus, 11.02.2015 (RT I, 30.12.2015, 11). [5] Maaparandussüsteemi ehitusprojekti sisu- ja vorminõuded, Põllumajandusministri määrus nr 82, 21.07.2005 (RT I, 10.08.2011, 5). [6] Metsakuivenduse ja -teede ehitusprojekti näidiskoosseis 2014, Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse liikme käskkiri nr 1-5/21, 22.01.2015. [7] Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile, Majandus- ja taristuministri määrus nr 62, 08.06.2015 (RT I, 09.06.2015, 25). [8] Maaparandussüsteemi ehitusprojekti ekspertiisile esitatavad nõuded ja ekspertiisi tegemise kord, Põllumajandusministri määrus nr 69, 11.07.2003 (RTL 2003, 88, 1292). [9] L. Pettersson ja H. Sundquist, Design of soil steel composite bridges, KTH, Civil and Architectural Engineering, 2014. [10] Tee projekteerimise normid, Majandus- ja taristuministri määrus nr 106, 05.08.2015 (RT I, 07.08.2015, 14). [11] Handbook of Steel Drainage & Highway Construction Products, Corrugated Steel Pipe Institute, 2007. [12] Teräsputkisillat, suunnitteluohje, 25.2.2014, Liikennevirasto, 2014. [13] A. Maastik, H. Haldre, T. Koppel ja L. Paal, Hüdraulika ja pumbad, Greif, 1995. [14] A. Maastik, Hüdroloogia ja hüdromeetria, Eesti Maaülikool, 2008. [15] T. Metsvahi, Autoteede projekteerimise metoodiline juhend. III osa, vooluvete juhtimine, Tallinna Polütehniline Instituut, 1989. [16] Teiden ja ratojen kuivatuksen suunnittelu, Liikennevirasto, 2013. [17] S. Sillamäe, RMK metsateede katendite projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend. Versioon 1.1, Tallinna Tehnikakõrgkool, 2014. [18] M. Kiisa ja K. Lellep, Metsateedel asuvate sildade seisukorra hindamise juhend. Versioon 2.0, Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015. [19] Zalecenia projektowe i technologiczne dla podatnych konstrukcji inæynierskich z blach falistych, Generalna Dyrekcja Dróg Krajowych i Autostrad, 2004. [20] EVS-EN ISO 12944-2:2000 Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje värvkattesüsteemidega. Osa 2: Keskkondade liigitus. [21] EVS-EN ISO 14713-1:2010 Guidelines and recommendations for the protection against corrosion of iron and steel in structures - Zinc coatings - Part 1: General principles of design and corrosion resistance. [22] EVS-EN ISO 12944-1:2000 Värvid ja lakid. Teraskonstruktsioonide korrosioonitõrje värvkattesüsteemidega. Osa 1: Üldtutvustus. [23] EVS-EN ISO 8501-1:2007 Preparation of steel substrates before application of paints and related products - Visual assessment of surface cleanliness - Part 1: Rust grades and preparation grades of uncoated steel substrates and of steel substrates after ove. [24] EVS-EN ISO 8501-2:2002 Preparation of steel substrates before application of paints and related products - Visual assessment of surface cleanliness - Part 2: Preparation grades of previously coated steel substrates after localized removal of previous coat. [25] EVS-EN ISO 8501-3:2008 Preparation of steel substrates before application of paints and related products - Visual assessment of surface cleanliness - Part 3: Preparation grades of welds, edges and other areas with surface imperfections. [26] EVS-EN ISO 8501-4:2008 Preparation of steel substrates before application of paints andrelated products - Visual assessment of surface cleanliness -Part 4: Initial surface conditions, preparation grades and flashrust grades in connection with high-pressur. 41 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) [27] Design Manual for Roads and Bridges. Volume 2, Section 2, Part 6 - BD 12/01 Design of Corrugated Steel Buried Structures with Spans Greater Than 0.9 Metres and up to 8.0 Metres, 2001. [28] ВСН 176-78 Инструкция по проектированию и постройке металлических гофрированных водопропускных труб, Минтрансстрой СССР, 1978. [29] Steel Pipe Bridges, NordBalt-seminar in Stockholm 2007 (Seminar Presentations). [30] Maaparandusrajatiste tüüpjoonised, Eesti Vabariigi Põllumajandusministeerium, 2013. [31] BC Supplement to TAC Geometric Design Guide, Ministry of Transportation (British Columbia), 2007. [32] Maaparandussüsteemi ehitamise tehnilised nõuded, Põllumajandusministri määrus nr 35, 13.03.2009 (RT I, 14.12.2010, 11). [33] Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve tegemise kord, Põllumajandusministri määrus nr 57, 18.06.2003 (RTL 2003, 74, 1092). [34] Maaparandussüsteemi ekspertiisile esitatavad nõuded ja ekspertiisi tegemise kord, Põllumajandusministri määrus nr 70, 11.07.2003 (RTL 2003, 88, 1293). [35] Maaparandussüsteemi ehitamise tehniliste dokumentide koostamise kord ning sisu- ja vorminõuded, Põllumajandusministri määrus nr 56, 16.06.2003 (RTL 2003, 73, 1077). [36] Korrosioonitõrjevärvimise käsiraamat, Teknos, 2012. [37] Metsatee seisundi kohta esitatavad nõuded, Keskkonnaministri määrus nr 34, 11.06.2015 (RT I, 16.06.2015, 3). [38] Ehitise auditi tegemise kord, Majandus- ja taristuministri määrus nr 116, 24.09.2015 (RT I, 25.09.2015, 9). [39] Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded, Majandus- ja taristuministri määrus nr 115, 04.09.2015 (RT I, 09.09.2015, 3). [40] Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted, Maanteeameti testversioon, 08.05.2015. [41] Maaparandushoiutöödele esitatavad nõuded, Põllumajandusministri määrus nr 75, 25.07.2003 (RT I, 14.12.2010, 10). [42] CSP Durability Guide, National Corrugated Steel Pipe Association, 2000. [43] EVS-EN ISO 4628-3:2016 Paints and varnishes - Evaluation of degradation of coatings - Designation of quantity and size of defects, and of intensity of uniform changes in appearance - Part 3: Assessment of degree of rusting (ISO 4628-3:2016). [44] Criteria for Inspection, Life Extention and Rehabilitation of Circular Corrugated Metal Culverts, State of Queensland (Departament of Transport and Main Roads), 2015. [45] SILKO 2.341 Teräsputkisillan korjaaminen, Tiehallinto, 2006. [46] Teede ehituse ja remondi kvaliteedi ja tööprogrammi tagamise plaani koostamise ja täitmise juhend, Maanteeameti peadirektori käskkiri nr 0181, 25.06.2015. [47] Omanikujärelevalve kvaliteedi tagamise plaani koostamise ja täitmise juhend, Maanteeameti peadirektori käskkiri nr 0067, 16.03.2015. [48] Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis, Maanteeameti peadirektori käskkiri nr 0001, 05.01.2016. [49] Geotehniliste pinnaseuuringute juhend, Maanteeameti peadirektori käskkiri nr 0002, 05.01.2016. [50] Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised, Maanteeameti peadirektori käskkiri nr 264, 29.12.2006. [51] Geosünteetide kasutamise juhis, Maanteeameti peadirektori käskkiri nr 264, 29.12.2006. [52] Teehoiutöödel kasutatava killustiku purunemiskindluse määramine, Maanteeameti peadirektori käskkiri nr 98, 18.04.2006. [53] Teehoiutööde garantiiaegse ülevaatuse ja puuduste kõrvaldamise juhis, Maanteeameti peadirektori käskkiri nr 0333, 14.12.2014. [54] Riigimaanteede ehitus- ja remonttööde vastuvõtu eeskiri, Maanteeameti peadirektori käskkiri nr 0016, 19.01.2016. [55] Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel, Maanteeameti 42 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) peadirektori käskkiri nr 102, 13.05.2008. [56] A. H. H. Wadi, Soil Steel Composite Bridges. A comparison between the Pettersson-Sundquist design method and the Klöppel & Glock design method including finite element modelling, 2012. [57] Riigimaanteedel asuvate sildade, viaduktide, truupide ja tunnelite projekteerimisnõuete täpsustamine, Maanteeameti peadirektori käskkiri nr 55, 29.02.2008. [58] S. Markkanen, Putkisillan kasaaminen ja asentaminen kohteesen, 2014. [59] EVS-EN 1090-2:2008+A1:2011 Teras- ja alumiiniumkonstruktsioonide valmistamine. Osa 2: Tehnilised nõuded teraskonstruktsioonidele. [60] Geosünteetika käsiraamat, Skepast&Puhkim OÜ ja Tallinna Tehnikakõrgkool, 2016. [61] SILKO 2.354 Vanhan ja uuden sinkkipinnoitteen maalaus, Tiehallinto, 2005. [62] E. Laks, Teetruupide projekteerimise ja ehitamise problemaatika [lõputöö], Tallinna Tehnikaülikool, 2014. [63] R. Sagor, Nõlvade erosioonitõkked [lõputöö], Tallinna Tehnikakõrgkool, 2015. [64] A. Visnapuu, Torusildade projekteerimisjuhend [lõputöö], Tallinna Tehnikakõrgkool, 2011. [65] R. Võimre, Monteeritavate terastorusildade tehnilise seisukorra hindamine [lõputöö], Eesti Maaülikool, 2013. [66] Tee seisundinõuded, Majandus- ja taristuministri määrus nr 92, 14.07.2015 (RT I, 15.07.2015, 13). [67] Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded, Majandus- ja taristuministri määrus nr 82, 02.07.2015 (RT I, 03.07.2015, 29). [68] Tee ehitamise kvaliteedi nõuded, Majandus- ja taristuministri määrus nr 101, 03.08.2015 (RT I, 08.04.2016, 4). [69] Omanikujärelevalve tegemise kord, Majandus- ja taristuministri määrus nr 80, 02.07.2015 (RT I, 03.07.2015, 27). [70] Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded, Majandus- ja taristuministri määrus nr 32, 24.04.2015 (RT I, 28.04.2015, 12). [71] Tee-ehitustööde kontroll- ja vastuvõtu toimingute loetelu, Maanteeameti peadirektori käskkiri nr 0085, 06.04.2016. [72] Maaparandusseadus, Riigikogu seadus, 22.01.2003 (RT I, 01.09.2015, 22). [73] Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded, Majandus- ja taristuministri määrus nr 34, 14.04.2016 (RT I, 19.04.2016, 3). [74] Teetööde tehniline kirjeldus, Maanteeameti peadirektori käskkiri nr 0234, 06.12.2016. 43 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) LISA 1 – ÜLDÜLEVAATUSE ÜLEVAATUSAKTI NÄIDIS TRUUBI ÜLDÜLEVAATUSAKT Ülevaatuse kuupäev Ilmastikuolud Teostajad Truubi üldinfo Truubi nimetus ja number Asukoht Koordinaadid L-EST süsteemis Tee nimetus Ületatav takistus Ehitusaasta Renoveerimisaasta Truubi konstruktiivne lahendus Truubi materjal ja kaitsekihid Projektkoormus Märkused Projektdokumentatsiooni info Projekti nimi ja number Projekti koostamise aasta Projekteerija Projekti asukoht Märkused 44 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) Truubi tehnilised andmed Projektne Tegelik Truubi laius D Truubi kõrgus h Truubi põhjapikkus Lpõhi Truubi laepikkus Llagi Pealiskihi orien- teeruv paksus hc Truubi ristumisnurk teega Truupide oma- vaheline kaugus a Truubi ristlõikepindala A Truubi otste geomeetria Truubi pikikalle i Vee sügavus truubis sissevoolul Vee sügavus truubis väljavoolul Terase paksus Tsingikihi paksus Värvikihi paksus Värvikihi ulatus truubi põhjast Vee happelisus 45 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) Visuaalne vaatlus Nõlva seisukord sissevoolul Nõlva seisukord väljavoolul Jõesängi seisukord sissevoolul Jõesängi seisukord väljavoolul Truubi põhja puhtus Vigastused Truubi korrodeeru- mine Truubi deformeeru- mine Tsingikihi olukord Värvikihi olukord Piirded Muu 46 (47) Terastorutruupide projekteerimise, ehitamise ja hooldamise juhend metsateedel Versioon 1.0 (28.12.2016) Kõikide kaitsekihtide kogupaksus [μm] Tsingikihi paksus [μm] Mõõte- Mõõtmise number Mõõtepunkti Mõõte- Mõõtmise number Mõõtepunkti punkt 1 2 3 keskmine punkt 1 2 3 keskmine 1 1 2 2 3 3 4 4 5 5 6 6 7 7 8 8 9 9 10 10 11 Summaarne keskmine 12 13 Terase paksus [mm] Mõõtmise number 14 Keskmine 1 2 3 15 16 Truubi pikikalle [%] Mõõtmise number 17 Keskmine 1 2 3 18 19 Vee happelisus [pH] Mõõtmise number 20 Keskmine 1 2 3 Summaarne keskmine 47 (47)         KOOSSEIS (dokumentide nimekiri) Nr Dokument Fail M PDF Originaal TEKSTIOSA (dokumentatsioon, aruandlus) Seletuskiri SELETUSKIRI_Orumetsa tee - pdf " Transpordiameti Transpordiameti projekteerimise nõuded_09.09.2025 nr 7.1-12513537-2 - pdf " projekteerimise nõuded Katendi minimaalsed Katendi minimaalsed kvaliteedi nõuded - pdf " kvaliteedi nõuded Kululoend Kululoend (ilma hindadeta) - pdf xlsx JOONISED 1:500 1 Asendiplaan Joonis 1_Asendiplaan pdf dwg 1:200; 1:20; 1:50 2 Piki- ja tüüpristlõiked Joonis 2_Piki- ja põiklõiked pdf " 1:500 3 Autorongi pöördekoridorid Joonis 3_Autorongi pöördekoridorid pdf " 1:2500 4 Nähtavuskolmnurk Joonis 4_Liitumisnähtavus 7x190m pdf " Kraavide ja nõlvade 1:50 5 Joonis 5_Kraavide ja nõlvade kindlustus (II tüüp) pdf " kindlustamine TJ3 Mahasõit; Tüüp I ja II Joonis_TJ3_Mahasõit tüüp I ja II - pdf " TJ5 Põhitee truup - madal mulle Joonis_TJ5_Põhitee truup - madal mulle - pdf " Saatja: "Aleksandr Afanasjev" <[email protected]> Saaja: [email protected] Teema: "Järva maakond, Türi vald, Piiumetsa küla, riigitee 15206 Lõõla - Piiumetsa km 4,955 ja Orumetsa tee ristumiskoha ehitamise põhiprojekt" töö nr PP-26-11 - projektikohase ehitustegevuse teostamiseks lepingu taotlus. Kuupäev: 2026-03-20 06:51 Transpordiamet (Maanteeamet) Valge 4, 11413 Tallinn [email protected] <mailto:[email protected]> „Järva maakond, Türi vald, Piiumetsa küla, riigitee 15206 Lõõla – Piiumetsa km 4,955 ja Orumetsa tee ristumiskoha ehitamise põhiprojekt“ töö nr PP-26-11 - projektikohase ehitustegevuse teostamiseks lepingu taotlus. Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS (reg.nr. 10033667) tellimusel on Teelahendused OÜ-l valminud töö „Järva maakond, Türi vald, Piiumetsa küla, riigitee 15206 Lõõla – Piiumetsa km 4,955 ja Orumetsa tee ristumiskoha ehitamise põhiprojekt“. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on RMK riigimetsa majandamiseks juurdepääsuteede ehitamine Türi metskond 4 kinnistule (katastriüksus 93701:001:0490). DIGI-projekti saab alla laadida siit: https://www.dropbox.com/scl/fi/v7l8ox1asymxcd29oggw6/PP-26-11_Orumetsa-tee -RMK.zip?rlkey=5rbgy3n1uodkcegkbgdl7jisj <https://www.dropbox.com/scl/fi/v7l8ox1asymxcd29oggw6/PP-26-11_Orumetsa-te e-RMK.zip?rlkey=5rbgy3n1uodkcegkbgdl7jisj&dl=0> &dl=0 Ette tänades ja teie vastust ootama jäädes. Lugupidamisega, Aleksandr Afanasjev TEELAHENDUSED OÜ Tel: +372 521 5058 | <mailto:[email protected]> [email protected]