Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
A SELETUSKIRI
SISUKORD
1. ÜLDOSA 8
1.1 SELETUSKIRJA ÜLESEHITUS 8
1.2 ÜLDANDMED 8
1.2.1 EHITISE ASUKOHT 8
1.2.2 EHITISE LÜHIKIRJELDUS 8
1.2.3 PROJEKTEERIJA 8
1.2.4 EHITUSGEODEESIA 8
1.3 ALUSDOKUMENDID 9
1.3.1 LÄHTEANDMED 9
1.3.1.1 Tellija lähteülesanne 9
1.3.1.2 Detailplaneering ja projekteerimistingimused 9
1.3.2 NORMDOKUMENDID 9
1.4 EHITAMISE DOKUMENTEERIMINE 10
2. ASENDIPLAAN 11
2.1 ÜLDANDMED 11
2.1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS 11
2.1.2 ALUSDOKUMENDID 11
2.1.2.1 Lähteandmed 11
2.2 OLEMASOLEV OLUKORD 11
2.2.1 PAIKNEMINE 11
2.2.2 OLEMASOLEVAD HOONED JA RAJATISED 11
2.2.3 OLEMASOLEV RELJEEF 11
2.2.4 OLEMASOLEV KÕRGHALJASTUS 11
2.2.5 OLEMASOLEVAD TÄNAVAD, JUURDESÕIDUTEED JA KÕNNITEED 11
2.3 ASENDIPLAANI LAHENDUS 12
2.3.1 HOONETE JA RAJATISTE PAIGUTUS 12
2.3.2 EHITUSETAPID 12
2.4 VERTIKAALPLANEERING 12
2.4.1 VERTIKAALPLANEERIMISE LAHENDUSE LÄHTEANDMED 12
2.4.2 HOONE PAIKNEMISKÕRGUS 12
2.4.3 SADEMEVEE KÄITLEMINE 12
2.5 KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE 12
2.5.1 LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE KRUNDIL 12
2.5.2 LIIKLUSKORRALDUSVAHENDID 12
2.5.3 PARKIMINE 12
2.6 TEED JA PLATSID 13
2.6.1 JUURDESÕIDUTEE 13
2.6.2 KRUNDISISESED TEED JA PLATSID 13
2.6.3 KATENDID 13
2.7 HALJASTUS JA HEAKORRASTUS 13
2.7.1 OLEMASOLEV, SÄILITATAV HALJASTUS 13
2.7.2 PROJEKTEERITUD HALJASTUS 13
2.7.3 VÄIKEEHITISED JA –VORMID 14
2.7.4 PIIRDED JA VÄRAVAD 14
2.7.5 JÄÄTMEKÄITLUS 14
2.7.6 VÄLISVALGUSTUSE KONTSEPTSIOON 15
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
3 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
2.8 MAA-ALA TEHNILISED ANDMED 15
3. ARHITEKTUUR 16
3.1 ÜLDANDMED 16
3.1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS 16
3.1.2 ALUSDOKUMENDID 16
3.1.2.1 Lähteandmed 16
3.2 ARHITEKTUURI ÜLDLAHENDUS 16
3.2.1 HOONE PAIKNEMINE, PLANEERINGU PIIRANGUD 16
3.2.2 HOONE ARHITEKTUUR 16
3.2.3 ENERGIATÕHUSUS JA SISEKLIIMA 16
3.2.4 HOONE RUUMID 16
3.3 HOONE KONSTRUKTSIOONID JA PINNAKATTED 17
3.3.1 VUNDAMENT 17
3.3.2 PÕRAND PINNASEL 17
3.3.3 VERTIKAALSED JA HORISONTAALSED KANDEKONSTRUKTSIOONID 18
3.3.4 KATUS 18
3.3.5 VAHELAGI 18
3.3.6 VÄLISSEINAD 19
3.3.7 SISESEINAD 19
3.3.8 AVATÄITED 20
3.3.9 VARIKATUSED, TERRASSID JA TEISED HOONE VÄLISKONSTRUKTSIOONID 20
3.4 HOONE TEHNILISED ANDMED 21
3.5 RUUMIDE EKSPLIKATSIOON 21
4. SISEARHITEKTUUR 22
4.1 ÜLDANDMED 22
4.1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS 22
4.1.2 ALUSDOKUMENDID 22
4.1.2.1 Normdokumendid 22
4.2 SISEARHITEKTUURNE KONTSEPTSIOON 22
4.3 VIIMISTLUSMATERJALID 22
4.4 ERINÕUDED 22
4.4.1 ÜLDISED NÕUDED VIIMISTLUSMATERJALIDELE 22
5. KONSTRUKTSIOONID 23
5.1 ÜLDANDMED 23
5.1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS 23
5.1.2 ALUSDOKUMENDID 23
5.1.2.1 Normdokumendid 23
5.2 TEHNILISED PÕHINÕUDED HOONE KANDEKONSTRUKTSIOONIDELE 23
5.2.1 PROJEKTEERITUD KASUTUSIGA 23
5.2.2 TAGAJÄRGEDE JA TÖÖKINDLUSKLASS 23
5.2.3 JÄRELEVALVEKLASS 23
5.2.4 KOORMUSED 24
5.2.4.1 Kasuskoormused 24
5.2.4.2 Lumekoormus 24
5.2.4.3 Tuulekoormus 24
5.2.4.4 Omakaalukoormused 24
5.2.4.5 Koormuste varutegurid 24
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
4 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
5.2.5 KANDEKONSTRUKTSIOONIDE TOLERANTSI- JA KVALITEEDIKLASSID 24
5.3 HOONE KANDESKELETT 24
5.4 MAA-ALUSED KONSTRUKTSIOONID 25
5.4.1 VUNDAMENT 25
5.4.2 PÕRAND 25
5.4.3 TREPID JA PANDUSED 25
5.5 MAAPEALSED KONSTRUKTSIOONID 25
5.5.1 KANDVAD JA JÄIGASTAVAD KONSTRUKTSIOONID 25
5.5.2 PÕHILISED PIIRDEKONSTRUKTSIOONID 25
5.5.3 MITTEKANDVAD SEINAKONSTRUKTSIOONID 25
5.5.4 KATUSEKONSTRUKTSIOONID 26
5.5.5 ERINÕUDED 26
6. AKUSTIKA 27
6.1 ÜLDANDMED 27
6.1.1 ALUSDOKUMENDID 27
6.1.1.1 Normdokumendid 27
6.2 VÄLISPIIRETE JA RUUMIDEVAHELISED HELIISOLATSIOONINÕUDED 27
6.2.1 VÄLISPIIRETE HELIISOLATSIOONINÕUDED 27
6.2.2 RUUMIDEVAHELISED HELIISOLATSIOONINÕUDED 27
6.3 TEHNOSEADMETE MÜRATASEMED RUUMIDES JA TERRITOORIUMIL 27
6.4 VÄLISSEINTE HELIISOLATSIOON JA VASTAVUS VÄLISMÜRANÕUETELE 28
6.4.1 VÄLISMÜRATASE JA NÕUDED HELIISOLATSIOONILE 28
6.4.2 MÜRAKAITSE RAKENDAMISE MEETMED 28
6.4.3 LEEVENDUSMEETMETE ELLUVIIMINE 28
7. TULEOHUTUS 29
7.1 ÜLDANDMED 29
7.1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS 29
7.1.2 ALUSDOKUMENDID 29
7.1.2.1 Lähteandmed 29
7.1.2.2 Normdokumendid 29
7.2 TULEOHUKLASS, KASUTUSVIIS JA KASUTUSOTSTARVE 29
7.3 TULEOHUTUSE TAGAMISE PÕHIMÕTTED 29
7.3.1 TULEOHUTUSKUJAD 29
7.3.1.1 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad 29
7.3.2 LADUSTAMINE 29
7.4 TULETÕKKESEKTSIOONID, TULEPÜSIVUS 30
7.1 TULETUNDLIKKUS 30
7.2 EVAKUATSIOONILAHENDUS 30
7.2.1 MAKSIMAALNE INIMESTE ARV 30
7.2.2 EVAKUATSIOONITEED 30
7.2.2.1 Evakuatsiooniväljapääsud 30
7.2.3 PÄÄSUD KELDRISSE, PÖÖNINGULE JA KATUSELE 30
7.2.4 SUITSUEEMALDUS 30
7.2.5 MUUD TULEOHUTUSSÜSTEEMID 31
7.3 TEHNOSÜSTEEMIDE TULEOHUTUS 31
7.3.1 VENTILATSIOONISÜSTEEMIDE TULEOHUTUS 31
7.3.2 KÜTTESEADMETE TULEOHUTUS 31
7.4 PÄÄSTEMEESKONNA JUURDEPÄÄS EHITISELE 31
7.5 VÄLINE TULEKUSTUTUSVESI 31
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
5 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
8. KÜTE, VENTILATSIOON, JAHUTUS 32
8.1 ÜLDANDMED 32
8.1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS 32
8.1.2 ALUSDOKUMENDID 32
8.1.2.1 Lähteandmed 32
8.1.2.2 Normdokumendid 32
8.2 VÄLISÕHU ARVUTUSLIKUD PARAMEETRID 32
8.2.1 TALVISED ARVUTUSLIKUD VÄLISÕHU PARAMEETRID 32
8.3 SISEKLIIMA PARAMEETRID 32
8.3.1 TEMPERATUUR 32
8.3.2 MÜRA 32
8.4 SOOJUSALLIKAS 33
8.4.1 SOOJUSKOORMUSED 33
8.4.2 HOONE LIGIKAUDNE ENERGIAVAJADUS 33
8.4.3 SOOJUSALLIKA LIIK 33
8.5 KÜTE 33
8.5.1 VÄLISPIIRETE SOOJUSLÄBIVUSED 33
8.5.2 ÜLDISED NÕUDED KÜTTESÜSTEEMI KVALITEEDILE 33
8.5.2.1 Süsteemi kirjeldus 33
8.5.2.2 Põhiseadmed ja materjalid 34
8.6 VENTILATSIOON 34
8.6.1 ARVUTUSLIKUD ÕHUVOOLUHULGAD JA RUUMIDE ÕHUVAHETUS 34
8.6.2 ÜLDISED NÕUDED VENTILATSIOONISÜSTEEMIDE KVALITEEDILE 34
8.6.3 VENTILATSIOONI KIRJELDUS 34
8.6.4 PÕHISEADMED JA MATERJALID 35
8.6.4.1 Ventilatsiooniagregaadid 35
8.6.4.2 Õhukanalid 35
8.6.4.3 Lõppelemendid 35
8.6.4.4 Isolatsioon 35
8.6.4.5 Reguleerklapid 36
8.6.4.6 Õhuhaarded ja heitõhu väljavisked 36
8.6.4.7 Mürasummutus 36
8.7 JAHUTUS 36
8.7.1 JAHUTUSKOORMUSE ARVUTAMISE ALUSED 36
8.7.2 ÜLDOSA 36
8.7.3 JAHUTUSSÜSTEEMIDE KIRJELDUS 36
8.7.4 KONDENSAADITORUSTIK 37
8.7.5 TORUSTIKUD JA ISOLATSIOON 37
9. HOONE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 38
9.1 ÜLDANDMED 38
9.1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS 38
9.1.2 ALUSDOKUMENDID 38
9.1.2.1 Lähteandmed 38
9.1.2.2 Normdokumendid 38
9.2 VEEVARUSTUS 38
9.2.1 VEEVARUSTUSE ÜLDPÕHIMÕTTED 38
9.2.2 VEEVARUSTUSE ARVUTUSLIKUD VOOLUHULGAD 38
9.2.3 VEEALLIKAS 39
9.2.4 VEEMÕÕDUSÕLM 39
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
6 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
9.2.5 SANITAARTEHNILISED SEADMED 39
9.2.6 TORUSTIKUD JA SEADMED 39
9.2.7 SOOJAVEEVARUSTUS 39
9.3 KANALISATSIOON 40
9.3.1 KANALISATSIOONI ÜLDPÕHIMÕTTED 40
9.3.2 KANALISATSIOONI ARVUTUSLIK VOOLUHULK 40
9.3.3 KANALISATSIOONI EELVOOL 40
9.3.4 SANITAARTEHNILISED SEADMED 40
9.3.5 TORUSTIKUD JA MATERJALID 40
9.4 SADEMEVEEKANALISATSIOON 41
10. HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDIS 42
10.1 ÜLDANDMED 42
10.1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS 42
10.1.2 ALUSDOKUMENDID 42
10.1.2.1 Lähteandmed 42
10.1.2.2 Normdokumendid 42
10.2 PÕHIANDMED 42
10.2.1 LIITUMISPUNKTI ANDMED 42
10.2.2 MADALPINGE (< 1000 V) PEAJAOTUSSÜSTEEMID 42
10.3 MAANDUSED JA POTENTSIAALIÜHTLUSTUSED 43
10.4 JÕUSEADMETE ELEKTRIVARUSTUS 43
10.4.1 KVVK-SEADMETE ELEKTRIVARUSTUS 43
10.4.2 KÖÖGISEADMETE ELEKTRIVARUSTUS 43
10.4.3 MUUDE SEADMETE ELEKTRIVARUSTUS 43
10.5 ELEKTRITOITE ÜHENDUSSÜSTEEMID 43
10.5.1 PISTIKUPESAD 43
10.6 VALGUSTUSSÜSTEEMID 44
10.6.1 ÜLDVALGUSTUS 44
11. HOONE NÕRKVOOLUPAIGALDIS 45
11.1 ÜLDANDMED 45
11.1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS 45
11.1.2 ALUSDOKUMENDID 45
11.1.2.1 Normdokumendid 45
11.2 ÜLDANDMED 45
11.2.1 SIDEVARUSTUSE SEOS ANDMESIDE, TELEFONISIDE JA TV-SÜSTEEMIDEGA 45
11.3 ANDMESIDESÜSTEEMID 45
11.3.1.1 Üldkaabelduse põhimõtted 45
11.3.1.2 Magistraalkaabelduse põhimõtted 45
11.3.1.3 Paigalduse põhimõtted 45
11.4 VALVESIGNALISATSIOON 46
11.5 ΤV-VÕRK 46
12. ENERGIATÕHUSUS 47
12.1 ÜLDANDMED 47
12.1.1 ALUSDOKUMENDID 47
12.1.1.1 Lähteandmed 47
12.1.1.2 Normdokumendid 47
12.1.2 ENERGIAARVUTUSE TULEMUSED 47
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
7 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
SELETUSKIRI
1. ÜLDOSA
1.1 Seletuskirja ülesehitus
Käesoleva eelprojekti seletuskirja koostamisel on aluseks võetud Eesti Vabariigi
standard EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“. Seletuskirja eesmärgiks on eelprojekti teabe
esitamine Tellijale ja ehitusprojekti kooskõlastatavatele ametkondadele. Käesolev
ehitusprojekt on koostatud lähtedokumendina ehitusloa taotluse menetlemiseks ja
ehitusloa väljastamiseks.
Käesolevas seletuskirjas kirjeldatakse projektlahendusi, mis on eelprojekti staadiumis
välja valitud. Koostatud eelprojekti seletuskiri on jagatud vastavalt asjaomaste
projektiosade alamjaotustena peatükkideks.
1.2 Üldandmed
1.2.1 Ehitise asukoht
Kinnistu aadress: Ärilaane, Melliste küla, Kastre vald, Tartu maakond
Krundi sihtotstarve: Maatulundusmaa 100%
Katastritunnus: 50101:004:0309
1.2.2 Ehitise lühikirjeldus
Käesoleva projektiga on projekteeritud elamu eelprojekti mahus. Hoone
kasutusotstarve on Üksikelamu (kood 11101).
1.2.3 Projekteerija
OÜ EHITOR
Mõisavahe tn 13-20, Tartu, Tartumaa 50707
tel: 527 7447
e-post:
[email protected]
Reg. nr. 10984581
MTR reg nr EP10984581-0001 3.11.2003
1.2.4 Ehitusgeodeesia
MÄGER POEGADEGA OÜ
Purde tn 37-25 Tartu linn, Tartu linn Tartu maakond 50106
tel: 53493059
e-post:
[email protected]
Reg. nr. 12827561
MTR reg nr EEG000360
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
8 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
1.3 Alusdokumendid
1.3.1 Lähteandmed
1.3.1.1 Tellija lähteülesanne
Ehitusprojekti koostamise aluseks on tellijapoolne lähteülesanne - koostada elamu
ehitusprojekt eelprojekti mahus. Projektlahenduse koostamise aluseks oli tellija
esitatud ruumiprogramm ja tellija nägemus hoone mahust.
1.3.1.2 Detailplaneering ja projekteerimistingimused
Käesoleva projekti koostamise aluseks on:
- Projekteerimistingimused nr 2411802/01403
1.3.2 Normdokumendid
- Ehitusseadustik
- Hea ehitustava (ET-1 0207-0068)
- Nõuded ehitusprojektile (Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97)
- EVS 932:2017 Ehitusprojekt
- EVS 843:2016 Linnatänavad
- Tuleohutuse seadus
- Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded (Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17)
- Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid
(Sotsiaalministri määrus 12.11.2025 nr 61)
- EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest
- Eluruumile esitatavad nõuded (Majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrus
nr 85)
- Hoone energiatõhusust oluliselt mõjutavale tehnosüsteemile esitatavad nõuded
(Majandus- ja taristuministri 03.07.2020 määrus nr 40)
- Hoone energiatõhususe miinimumnõuded (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
11.12.2018 määrus nr 63)
- Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele (Majandus- ja
taristuministri 30.04.2015 määrus nr 36)
- Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika (Majandus- ja taristuministri
05.06.2015 määrus nr 58)
- Muudele projektis mainitud normidele
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
9 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
1.4 Ehitamise dokumenteerimine
Ehitamine dokumenteeritakse süstemaatiliselt selliselt, et tagatakse ehitamise
läbipaistvus ja jälgitavus.
Ehituse dokumenteerimise aluseks on Majandus- ja taristuministri 14.02.2020
määrus nr 3 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja
üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja
üleandmisele esitatavad nõuded“.
Kõikide materjalide paigaldamisel tuleb järgida tootjapoolseid ohutus-, paigaldus ja
kasutusjuhendeid. Hoone ehitamisel tuleb täita ehitustööde päevikut. Materjalide
tootelehed ja sertifikaadid tuleb säilitada. Kaetud tööde kohta tuleb koostada kaetud
tööde aktid koos fotodega. Tehnosüsteemide kohta tuleb koostada vastavad
auditid/aktid/mõõteprotokollid jms.
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
10 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
2. ASENDIPLAAN
2.1 Üldandmed
2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Käesoleva projekti käsitlusala on piiritletud kinnistuga Ärilaane, katastriüksuse
tunnusega 50101:004:0309. Käesolev projekti osa on koostatud elamu eelprojekti
asendiplaani osa kohta nõutud mahus.
2.1.2 Alusdokumendid
2.1.2.1 Lähteandmed
- Tellija lähteülesanne
- Geodeetiline alusplaan
- Projekteerimistingimused
2.2 Olemasolev olukord
2.2.1 Paiknemine
Projekteeritava elamu krunt asub Ärilaane kinnistul (katastriüksus 50101:004:0309)
Melliste külas Kastre vallas Tartumaal.
2.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised
Ehitisregistri andmetel kinnistul hooned puuduvad, rajatistest asub kinnistul salvkaev
(EHR kood 221498878).
2.2.3 Olemasolev reljeef
Krundi mõõdistatud maapinna absoluutkõrgused jäävad 32,40 ja 36,54 meetri vahele.
2.2.4 Olemasolev kõrghaljastus
Kinnistu on osaliselt kaetud metsaga.
2.2.5 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed
Alale juurdepääs puudub.
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
11 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
2.3 Asendiplaani lahendus
2.3.1 Hoonete ja rajatiste paigutus
Hoone, platside ja tee sidumismõõdud on antud asendiplaanil, samuti sidumine
tehnovõrkudega.
2.3.2 Ehitusetapid
Ehitus on ühe-etapiline.
2.4 Vertikaalplaneering
2.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähteandmed
Vertikaalplaneerimisega antakse maapinnale kalle hoonest eemale, sadeveed
hajutatakse omal kinnistul.
2.4.2 Hoone paiknemiskõrgus
Hoonestuse paiknemiskõrgus: ±0,00=36,15.
2.4.3 Sademevee käitlemine
Sademevesi suunatakse hoone seintest, teedelt ja platsidelt murupinnale, sadeveed
hajutatakse omal kinnistul.
2.5 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine
2.5.1 Liikluskorraldus ja parkimine krundil
Krundisisesed liikumisalad projekteeritakse uued (vt joonis asendiplaan). Transpordi
juurdepääsuks on projekteeritud ühendustee koos 3 auto parkimiskohaga.
Kõvakattega teed on ette nähtud ehitatava hoone ees.
2.5.2 Liikluskorraldusvahendid
Täiendavaid liikluskorraldusvahendeid ei ole vaja.
2.5.3 Parkimine
Parkimine on lahendatud hoone kõrval parkimisalal (2 parkimiskohta) ja
autovarjualuse all (1 parkimiskoht).
Parkimisnormatiiv: parkimiskohtade vajadus on arvestatud vastavalt Eesti
Standardile EVS 843:2016, Väike-elamute ala.
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
12 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
Tabel 1. Parkimisnormatiiv
Positsiooni number Normatiivne Projekteeritud
parkimiskohtade arv parkimiskohtade arv
Ärilaane 3 3
2.6 Teed ja platsid
2.6.1 Juurdesõidutee
Alale juurdepääs rajatakse Melliste-Võõpste (22273) teelt, millelt rajatakse uus maha-
ja pealesõit krundile, kõnniteed puuduvad. Ristumiskoht rajatakse vastavalt
Transpordiameti ja huvitatud isiku vahel sõlmitud lepingule nr 7.1-1/26/21484-5.
2.6.2 Krundisisesed teed ja platsid
Krundisisesed liikumisalad projekteeritakse uued (vt joonis asendiplaan). Transpordi
juurdepääsuks on projekteeritud ühendustee koos 3 auto parkimiskohaga.
Kõvakattega teed on ette nähtud ehitatava hoone ees.
2.6.3 Katendid
Parkimisala rajatakse kõvakattega. Täpsem asukoht on näidatud asendiplaanil.
Mahasõit rajatakse kõvakattega (2x pinnatud freespuru kate). Täpsem asukoht on
näidatud asendiplaanil.
Mahasõidu katend on projekteeritud 2x pinnatud freespuru kate:
- Freespuru+ 2x pindamine 12 cm
- Kruusalus 20 cm
- Jämedast kergest saviliivast mulle või parem materjal
2.7 Haljastus ja heakorrastus
2.7.1 Olemasolev, säilitatav haljastus
Säilitatavad ning likvideeritavad puud on näidatud joonisel asendiplaan.
2.7.2 Projekteeritud haljastus
Heakorrastuse alal on ette nähtud projekteeritava hoone ümbruses istutada puud ja
ilupõõsad. Projekteeritava kõrghaljastuse lahendus esitatakse põhiprojekti mahus.
Krundi detailsemad heakorrastuslahendused ja rajatava uushaljastuse liigiline ning
arvuline koosseis töötatakse välja projekteerimise järgmises staadiumites.
Soovituslikult kasutada ainult Eesti päritolu istutusmaterjali.
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
13 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
2.7.3 Väikeehitised ja –vormid
Väikevormid esitatakse põhiprojekti mahus.
2.7.4 Piirded ja väravad
Ei projekteerita.
2.7.5 Jäätmekäitlus
Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja
sellega vahetult piirneval aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning
Tellija poolt esitatud juhistele vastavalt.
Olmejäätmed koguda ja sorteerida krundi piires asendiplaanil näidatud vastavatesse
konteineritesse ning korraldada nende utiliseerimine, kust see viiakse edasi
prügimäele vastavalt omavalitsuses kehtestatud korrale. Konteinerid paigutatakse nii,
et nad ei sega vaatepilti ja on hõlpsasti tühjendatavad. Äravedu võib teostada
vastavat litsentsi omav ettevõte. Jäätmekogumiskohale on tagatud jäätmeveo
teenindamiseks vajaliku transpordi juurdepääs. Prügikonteineri tühjendamiseks
sõlmitakse leping jäätmekäitlusfirmaga.
Juhised ehitajale
Ehitusobjektil tekkivad jäätmed sorteeritakse kohapeal liikide kaupa vastavalt
jäätmekavale ja paigutatakse eraldi konteineritesse mahuga 0,24 – 10 m 3, mis on
vastavalt tähistatud. Pinnas, kaevis ja suuremahulised jäätmed paigutatakse eraldi
hunnikutesse.
Ohtlike ehitusjäätmete kogumiseks kasutatavad mahutid märgistatakse ja
lukustatakse või tagatakse nende valve.
Ehitusjäätmeid võib üle anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks
ainult isikule, kellel on asjakohane jäätmeluba või kes on ehitusjäätmete käitlejana
registreeritud. Ohtlike ehitusjäätmete üleandmisel peab jäätmevaldaja kontrollima,
et isikul, kellele jäätmed üle antakse, on lisaks jäätmeloale ka ohtlike jäätmete
käitluslitsents. Lubade ja litsentside olemasolu saab kontrollida keskkonnalubade
infosüsteemist. Jäätmete üleandmisel vormistatakse seda tõendav dokument.
Pinnase ladustamiseks või taaskasutamiseks väljaspool ehitusobjekti tuleb
taotleda Keskkonnaametilt registreerimistõend.
Kui pinnas kaevatakse välja kaevetööde käigus looduslikust olekust, st tekib
kaevis, on võimalik seda kasutada väljaspool sama kinnistut ainult Keskkonnaameti
nõusolekul, esitades ametile eelnevalt vastava taotluse.
Puidujäätmeid võib põletada/kasutada kütteks vaid juhul, kui need ei ole värvitud,
lakitud ega immutatud.
Asbestitööde tegemisel tuleb järgida keskkonnaministri määrust asbesti
sisaldavate jäätmete käitlusnõuete kohta.
Tööde käigus avastatud reostusnähtudega pinnas viiakse erikäitlusse. Reostuse
avastamisest teavitada kohalikku omavalitsust.
Muus osas tuleb jäätmete nõuetekohasel käitlemisel lähtuda kohaliku omavalitsuse
jäätmehoolduseeskirjast ja jäätmeseadusest.
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
14 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
Pärast ehitustööde/lammutustööde lõppemist esitada ehitusregistri kaudu
kooskõlastamiseks jäätmeõiend. Vajadusel esitatakse lisaks jäätmete üleandmisel
kinnitavad dokumendid.
Ehitusjäätmete üleandmist tõendavad dokumendid säilitatakse vähemalt kaks
aastat või kuni kasutusloa/kasutusteatise kooskõlastamiseni ehitusregistri kaudu.
2.7.6 Välisvalgustuse kontseptsioon
Hoone sissepääsude juures lahendatakse välisvalgustus, täpsed lahendused
antakse tugevvoolu projektiosaga. Valgustamiseks võib kasutada ka hoone külge
kinnitatud valgusteid.
Projekteeritav välisvalgustuslahendus ei tohi häirida valgusreostusega. Lubatud
välisvalgustuslahenduse maksimaalne valgusvärvsus on 3000K.
Tänavavalgustusposte krundile ei paigutata.
2.8 Maa-ala tehnilised andmed
- Katastritunnus 50101:004:0309
- Krundi Pindala 16728,0 m²
- Krundi sihtotstarve Maatulundusmaa 100%
- Hoone tuleohutusklass TP-3
- Ehitisealune pind 156,9 m²
- Heakorrastatav krundi osa 1300 m²
- Teede ja platside pind 230 m²
- Parkimiskohtade arv 3
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
15 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
3. ARHITEKTUUR
3.1 Üldandmed
3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Käesolev projekti osa on koostatud Ärilaane kinnistu elamu eelprojekti arhitektuurse
osa kohta nõutud mahus.
3.1.2 Alusdokumendid
3.1.2.1 Lähteandmed
- Tellija lähteülesanne
- Projekteerimistingimused
3.2 Arhitektuuri üldlahendus
3.2.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud
Asendiplaani lahendus põhineb olemasolevale situatsioonile, hoonete funktsioonile ja
krundi võimalustele.
3.2.2 Hoone arhitektuur
Hoone üldkontseptsioon on määratletud projekteerimistingimustega. Projekteerimisel
on lähtutud põhimõtetest, et uus hoone oleks keskkonda sobiv ning moodustaks
terviku olemasolevate hoonetega. Lisaks peaks hoone vastama kõikidele tänapäeva
nõuetele, oleks energiasäästlik ning madalate rajamis- ja hoolduskuludega.
Elamu on ühe korruseline, ehitisealuse pindalaga 156,9 m². Hoonet katab 30 kraadine
viilkatus, katusekatteks on plekk. Välisviimistluses kasutatakse laudvoodrit.
3.2.3 Energiatõhusus ja sisekliima
Hoone varustatakse tänapäevase hoone automaatikaga. Kasutusel on erinevad
andurid, mis võimaldavad ökonoomsemaid lahendusi. Tehnosüsteemid on
projekteeritud nii, et on võimalik nende pikaajaline ja tõhus töötamine optimaalses
tööpiirkonnas. Hoone kõikides ruumides on küttesüsteemidega tagatud
nõuetekohane sisetemperatuur. Nõuetekohane õhuvahetus on tagatud
soojustagastiga sissepuhke- väljatõmbe ventilatsiooniga. Kõiki ruume on võimalik
tuulutada ka avatava akna kaudu.
3.2.4 Hoone ruumid
Põhiplaanilt on hoone maht jagatud selgelt piiritletud eri funktsiooniga osadeks.
Peasissekäik paikneb lääneküljel. Elumaja keskseks ruumiks on avar elutuba, mis
moodustab koos avatud köögiga ühe suure õhuruumi. Põhikorrusel asuvad veel
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
16 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
magamistoad, tualettruum, wc, esik ja tehniline ruum. Elutoast ja tualettruumist
pääseb terrassile, mis asetub hoone lääneküljel.
3.3 Hoone konstruktsioonid ja pinnakatted
Radooniohu vältimise meetodid
Piirkonna radooniriski kaardi kohaselt võib alal esineda kõrgeid radoonisisaldusi
pinnases. Selleks et tagada ohutu radoonitase elamus tuleb ehitada radoonikindel
hoone vastavalt standardile EVS840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete
kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“, arvestades pinnase kõrge
radoonitasemega. Juhul kui projekteerimise järgmises etapis teostatakse
radoonitaseme mõõdistus, siis peavad töö protokoll ja aruanne vastama
Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjalis „Radooni aktiivsuskontsentratsiooni
mõõtmine (RAM 2016)“ lisa 4 toodud nõuetele ning mõõtmised tuleb läbi viia vastavalt
juhendmaterjalile. Töö peab sisaldama konkreetseid mõõtmiste tulemustel
põhinevaid radoonileevendusmeetmeid vastavalt standardile EVS 840 "Juhised
radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes" ja järgmise
etapi projekteerimisel ning ehitamisel tuleb nendest juhinduda.
3.3.1 Vundament
Hoone alt eemaldada orgaaniline pinnas, mis asendatakse mineraalse
täitematerjaliga.
Vundamendid rajatakse armeeritud monoliitbetoonist plaatvundamendina. Monoliitse
betoonplaadi valuks rajatakse 100 mm paksusest XPS soojutusplaadi L-plokist
(survepinge ≥300 kpa, λᴅ ≤0,036 w/mK) sobiv raketise vorm. Plaatvundamendi
põranda osa alune osa laotakse täis 100 mm paksuselt vahtpolüstüreen plaate
(survepinge ≥200 kpa, λᴅ ≤0,033 w/mK) ja radoonimembraaniga järgnevalt 200 mm
vahtpolüstüreen plaate, mis kaetakse kilega. Välis- ja toetavate seinte alla rajatakse
plaatvundamendi sisse paksendused. Sokkel kaetakse sokliplaadiga.
Külmakergete vältimiseks paigaldatakse ümber maja perimeetri ja postvundamentide
vundamendi horisontaalne soojustus (survepinge ≥250 kpa, λᴅ ≤0,036 w/mK).
Sokkel
SOKLIPLAAT
XPS SOOJUSTUSPLAAT 100 mm
(survepinge ≥300 kpa, λᴅ ≤0,036 w/mK)
PLAATVUNDAMENT
Varjualuse ja abiruumi vundament rajatakse 150 mm monoliitbetoonist
lintvundamendina.
3.3.2 Põrand pinnasel
Põranda kandva osa moodustab plaatvundament, mis rajatakse monoliitsest
raudbetoonist, milles paiknevad vesipõrandakütte torud. Monoliitse põranda paksus
100 mm. Põranda all rajatakse tihendatud kapilaartõusu takistav kiht, mille peale
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
17 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
paigaldatakse vahtpolüstüreenplaadid (survepinge ≥200 kpa, λᴅ ≤0,033 w/mK) 300
mm ja kile. Vahtpolüstüreenplaatide vahele paigaldatakse radoonimembraan.
Põrandaplaadi arvutuslik soojajuhtivus U = 0,09 W/m 2K (arvutustes võetud arvesse
alloleva pinnase soojaerijutivus, 2,0 W/mK).
Põrand pinnasel (U≤0,09 W/(m2K)
PÕRANDAKATE
ARMEERITUD BETOON 100 mm
+VESIPÕRANDAKÜTTE TORU
POLÜETULEENKILE 2x0,2 mm
VAHTPOLÜSTÜREENPLAADID 2x100 mm
(survepinge ≥200 kpa, λᴅ ≤0,033 w/mK)
RADOONIMEMBRAAN
VAHTPOLÜSTÜREENPLAADID 100 mm
(survepinge ≥200 kpa, λᴅ ≤0,033 w/mK)
TIHENDATUD LIIV
TIHENDATUD KRUUS
KANDEV PINNASEKIHT
3.3.3 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandekonstruktsioonid
Hoone kandeskeleti moodustavad puitkarkass seinad, millele toetuvad puidust
ogaplaat-sõrestikud (vt. joonis lõige A-A).
3.3.4 Katus
Katus on projekteeritud 30° kaldega viilkatus. Katuse kandekonstruktsiooniks puidust
ogaplaat-sõrestikud, sammuga 900 mm. Katusekatteks on projekteeritud plekk.
Sõrestikele kinnitatakse armeeritud katusekile, 50x32 mm dist. liist ja 25x100 mm
puidust roovid (s 200 mm). Räästa ääres paigaldatakse tuulesuunajad. Katusekatteks
kasutatava katte kinnitus ja vuukide tihendus teostada vastavalt materjali tootja
juhistele.
Katus
PROFIILPLEKK KLASSIK
ROOV 25x100 mm s200 mm
DIST. LIIST 50x32 mm
ÕHKVAHE
ALUSKATE
OGAPLAAT-KATUSESÕRESTIK s900 mm
(lahendus vastavalt konstruktiivsele projektile)
TUULESUUNAJA (räästa ääres)
3.3.5 Vahelagi
Pööningu vahelae moodustavad puidust ogaplaat-sõrestike (s 900 mm) alumine vöö,
mille vahed täidetakse 450 mm puistevillaga. Alumine vöö kaetakse alt vineeriga,
millele kinnitatakse hõre laudis, roov ja kipsplaadid. Lae arvutuslik soojajuhtivus U =
0,08 W/m2K, helipidavus minimaalselt 47 dB.
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
18 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
Vahelagi (U≤0,08 W/(m2K)
KÄIGUTEE (vastavalt vajadusele)
PUISTEVILL 500 mm (λᴅ ≤0,039 W/mK)
+ OGAPLAAT-KATUSESÕRESTIK s900
(lahendus vastavalt konstruktiivsele projektile)
VINEER 12 mm
AURUTÕKE
HÕRE LAUDIS 22x100 mm s300
HÕRE LAUDIS 22x100 mm s300
KIPSPLAAT 2x12,5 mm
3.3.6 Välisseinad
Kandev konstruktsioon 195 mm paksune puitkarkass (alavöö sügavimmutatud
pruss), soojustuseks min. vill paksusega 200 mm. Karkassile paigaldatakse
väljapoole 45x45 mm roovitis, mille vahe täidetakse kivivilla plaatidega (λᴅ 0,036
W/mK) ja kaetakse tuuletõkkeplaatidega ning laudvoodriga. Sissepoole
paigaldatakse aurutõke ning kinnitatakse 45x45 mm roovitis, mille vahe täidetakse
kivivilla plaatidega (λᴅ 0,036 W/mK) ja kaetakse OSB puitlaastplaadi ning
kipsplaadiga, mis pahteldatakse ja siis osaliselt värvitakse või tapeeditakse.
Välisseinte arvutuslik soojajuhtivus U = 0,12 W/m2K, helipidavus minimaalselt 47 dB.
Välissein (U≤0,12 W/(m2K)
LAUDVOODER 21 mm
ROOV 22x100 mm s600
PÜSTLAUD 22x100 mm s600
TUULETÕKKEPLAAT 30 mm
ROOV 45x45 mm s600
SOOJUSTUSVILL 50 mm (λᴅ ≥0,036 W/mK)
KARKASSIPOST 45x195 mm s600
SOOJUSTUSVILL 200 mm (λᴅ ≥0,036 W/mK)
AURUTÕKE
PUITSÕRESTIK 45x45 mm s600
SOOJUSTUSVILL 50 mm (λᴅ ≥0,036 W/mK)
OSB PUITLAASTPLAAT 12 mm
KIPSPLAAT 12,5 mm
SISEVIIMISTLUS
3.3.7 Siseseinad
Ennastkandvad seinad ehitatakse kipsplaat ja OSB puitlaastplaat puitkarkassil koos
heliisolatsiooniga. Pesemisruumides seinapinnad katta lisaks niiskustõkkega ja
paigaldada paigaldussegul keraamilised plaadid. Õhumüra isolatsiooni indeks
eluruumide vahel min R’w = 43 dB.
Sisesein
SISEVIIMISTLUS
KIPSPLAAT 12,5 mm
OSB PUITLAASTPLAAT 12 mm
PUITKARKASS 70 mm
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
19 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
+ MINERAALVILLAMATT 70 mm
OSB PUITLAASTPLAAT 12 mm
KIPSPLAAT 12,5 mm
SISEVIIMISTLUS
3.3.8 Avatäited
Aknad ja uksed valmistatakse vastavalt joonistel esitatud spetsifikatsioonidele.
PVC profiilraamidega kolmekordse klaaspaketiga aknad. Aknad on kahe lahtikäigu
võimalusega. Akna arvutuslik soojajuhtivus U = 0,8 W/m2K.
Puitprofiil raamidega välisuksed. Lukusüsteemid ASSA või hinnalt analoogne. Ukse
arvutuslik soojajuhtivus U = 1,0 W/m2K.
Siseuksed – puituksed, pesemisruumi ja vannitoa uksed niiskuskindlad.
Kvaliteedinõuded avatäidete omadustele vastavalt EVS-EN 14351-1.
3.3.9 Varikatused, terrassid ja teised hoone väliskonstruktsioonid
Ümber välisperimeetri 700 mm laiuselt rajatakse betoonist sillutisriba, kaldega i=0,05
hoonest eemale.
Rajatava terrassi kandvaks konstruktsiooniks on 50x150 mm puidust talad, mis
kaetakse 100x50 mm puidust roovidega ja 24x150 mm WPC terrassilaudadega. Kõik
puitdetailid tehakse sügavimmutatud puidust. Terrass toetatakse betoonist terrassi
vundamendiplokile.
Terrass
TERRASSILAUD 28x145 mm
IMMUTATUD PUIDUST PEATALA 50x150 mm s1500 mm
IMMUTATUD PUIDUST VAHETALA 50x100 mm s350 mm
TERRASSI VUNDAMENDIPLOKK
KILLUSTIK
GEOTEKSTIIL
TÄITEPINNAS
KANDEV PINNASEKIHT
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
20 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
3.4 Hoone tehnilised andmed
Katastriüksuse nimi Ärilaane
Ehitisealune pind 156,9 m²
Maapealsete korruste arv 1
Kõrgus 6,2 m
Pikkus 17,0 m
Laius 9,5 m
Suletud netopind 106,3 m²
Hoone köetav pind 97,9 m2
Toatemperatuuriga pind 97,9 m2
Eluruumide pind 94,2 m2
Maht 628 m3
Tehnopind 3,7 m2
Üldkasutatav pind 8,4 m2
Tubade arv 4 tk
Hoone tööiga 50 aastat
Tuleohutusklass TP-3
3.5 Ruumide eksplikatsioon
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
21 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
4. SISEARHITEKTUUR
4.1 Üldandmed
4.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Värvilahenduste, siseviimistluse ja ehitatava mööbli osas koostatakse vajadusel
eraldi sisekujunduse projekt.
4.1.2 Alusdokumendid
4.1.2.1 Normdokumendid
- Sisetööde RYL 2013 - Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone sisetööd
- Maalritööde RYL 2012 - Maalritööde kvaliteedi üldnõuded ja
viimistluskombinatsioonid
4.2 Sisearhitektuurne kontseptsioon
Kõikidele ruumidele antakse ühtne lahendusprintsiip. Põrandad ruumides kaetakse
naturaalse puitparketiga. Siseseinad pahteldatakse ja värvitakse. Sanitaarruumides
kaetakse põrandad ja seinad (min. 1,5m ulatuses) keraamiliste plaatidega. Täpsemad
materjalid ja värvitoonid antakse kas sisekujundusprojektis või tellija poolt ehituse
käigus.
4.3 Viimistlusmaterjalid
Viimistlusmaterjalid ja nende paigaldusained ei tohi esile kutsuda mürgistusi, allergiat
ega teisi tervisehäireid.
Tehtavad tööd ja kasutatavad materjalid peavad vastama Sisetööde RYL 2013
nõuetele ning toote puhul lisaks toote paigaldamiseks antud juhistele.
4.4 Erinõuded
4.4.1 Üldised nõuded viimistlusmaterjalidele
Käesoleva hoone siseviimistluses tuleb lähtuda heast ehitustavast (ET-1 0207-0068),
tugineda RYL-ide üldistele ehitustöödele ning üldistele kvaliteedinõuetele seatud
tingimustele. Viimistlustöödel võtta aluseks tarindi RYL 2013 tolerantsi klass 2.
Tehniliste ruumide puhul võib juhinduda klass 3 nõuetest.
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
22 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
5. KONSTRUKTSIOONID
5.1 Üldandmed
5.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Käesoleva projekti eelprojekti staadiumis antud ehituslikud mõõtmed ja
konstruktsioonid on üldkirjeldavad ning täpsustuvad projekteerimise järgnevates
staadiumides. Konstruktiivne osa lahendatakse eraldi projektiga.
5.1.2 Alusdokumendid
5.1.2.1 Normdokumendid
- EVS-EN 1990 Ehituskonstruktsioonide projekteerimise alused
- EVS-EN 1991 Ehituskonstruktsioonide koormused
- EVS-EN 1992-1-1 Betoonkonstruktsioonide projekteerimine
- EVS-EN 1993-1-1 Teraskonstruktsioonide projekteerimine
- EVS-EN 1995-1-1 Puitkonstruktsioonide projekteerimine
- EVS-EN 1996-1-1 Kivikonstruktsioonide projekteerimine
- EVS-EN 1997-1 Geotehniline projekteerimine
- EVS-EN 13670 Raudbetoonkonstruktsioonide ehitamine
- EVS-814 Normaalbetooni külmakindlus
- ET-1 0207-0068 Hea ehitustava
- ET-2 0109-0650 Ehitustoodete tulekindluse klassid
5.2 Tehnilised põhinõuded hoone kandekonstruktsioonidele
5.2.1 Projekteeritud kasutusiga
Hoone ja selle osade vähimad tööead:
- hoone kandetarindite (seinad, karkass) kasutusiga – klass D (50 aastat)
- mittekandvad piirded – klass E (20 aastat)
- värvkatted – klass F (10 aastat)
5.2.2 Tagajärgede ja töökindlusklass
Standardi EVS-EN 1990 kohaselt töökindluse eristamise eesmärgil on
kandekonstruktsioonide tagajärgede klassiks võetud CC2.
Standardi EVS-EN 1990 kohaselt on tagajärgede klassi CC2 korral töökindlusklassiks
RC2.
5.2.3 Järelevalveklass
Projekteerimise järelvalve klass
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
23 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
Standardi EVS-EN 1990 kohaselt on projekteerimise järelvalve tasemeks valitud
järelevalve tase DSL2. Kontrollivad eri isikud, kes ei ole projektiga seotud, kuid
töötavad samas organisatsioonis.
Ehitusaegse järelvalve tase
Standardi EVS-EN 1990 kohaselt on järelvalve tase IL2 ehk teostatakse suurendatud
järelvalvet kolmanda isiku poolt.
5.2.4 Koormused
5.2.4.1 Kasuskoormused
Kasuskoormused leitakse vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-1.
5.2.4.2 Lumekoormus
Lumekoormus leitakse vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-3.
5.2.4.3 Tuulekoormus
Tuulekoormus leitakse vastavalt standardile EVS-EN 1991-1-4.
5.2.4.4 Omakaalukoormused
Omakaalukoormused leitakse vastavalt kavandatud konstruktsioonide raskusest ja
lähtudes EVS-EN 1991-1-1.
5.2.4.5 Koormuste varutegurid
Koormuste varutegurid leitakse vastavalt EVS-EN 1990 standardis esitatud nõuetele.
Vastavalt sellele üldiselt: Kasuskoormused 1,5
Omakaalukoormused 1,2
5.2.5 Kandekonstruktsioonide tolerantsi- ja kvaliteediklassid
- Betoonkonstruktsioonide tolerantside arvväärtused vastavalt standardile EVS-
ENV 13670.
- Kivikonstruktsioonide tolerantsid vastavalt EVS-EN 1996 nõuetele.
- Puitkonstruktsioonide tolerantsid EVS-EN 1995-1-1 ja TarindiRYL 2000 p.5
puidu- ja plaatimistöö nõuded.
- Samuti tuleb lähtuda nii materjalide kui ka toodete valmistajate poolsetest
nõuetest ja lubatavatest tolerantsidest.
5.3 Hoone kandeskelett
Elamu kandeskeleti moodustavad puitkarkassist seinad ja puidust katuse sõrestikud.
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
24 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
5.4 Maa-alused konstruktsioonid
5.4.1 Vundament
Vundamendid rajatakse armeeritud monoliitbetoonist plaatvundamendina. Monoliitse
betoonplaadi valuks rajatakse EPS soojutusplaadi L-plokist sobiv raketise vorm.
Välis- ja toetavate seinte alla rajatakse plaatvundamendi sisse paksendused. Sokkel
kaetakse sokliplaadiga.
5.4.2 Põrand
Põranda kandva osa moodustab plaatvundament, mis rajatakse monoliitsest
raudbetoonist, milles paiknevad vesipõrandakütte torud. Monoliitse põranda paksus
100 mm. Põranda all rajatakse tihendatud kapilaartõusu takistav kiht, mille peale
paigaldatakse vahtpolüstüreenplaadid 300 mm ja kile.
5.4.3 Trepid ja pandused
Rajatava trepi kandvaks konstruktsiooniks monoliitne betoon.
Ümber välisperimeetri 700 mm laiuselt rajatakse betoonist sillutisriba, kaldega i=0,05
hoonest eemale.
5.5 Maapealsed konstruktsioonid
5.5.1 Kandvad ja jäigastavad konstruktsioonid
Kandvateks ja jäigastatavateks konstruktsioonideks on hoone vundamendid, välis- ja
siseseinad, vahelaed ja katusekonstruktsioonid (vt. joonis lõige A-A).
Hoone kandeskeleti moodustavad kandvad puitkarkass seinad, millele toetuvad
puidust ogaplaat-sõrestikud (s 900 mm) (vt. joonis lõige A-A). Hoone kandvad
välisseinad on seotud jäigastavate siseseintega ning ogaplaatsõrestikega, mis
koostöös tagavad hoone jäikuse.
5.5.2 Põhilised piirdekonstruktsioonid
Piirdekonstruktsioonideks on pinnasel soojustatud põrand, soojustatud välisseinad ja
katus. Pööningu vahelae moodustavad puidust ogaplaat-sõrestike (s 900 mm)
alumine vöö. Välisseina kandev konstruktsioon 195 mm paksune puitkarkass.
5.5.3 Mittekandvad seinakonstruktsioonid
Mittekandvad siseseinad rajatakse 70 mm puitkarkassil, kipsplaadi ning OSB
plaadiga kaetud seintena. Karkassi vahe täidetakse villaplaatidega.
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
25 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
5.5.4 Katusekonstruktsioonid
Katus on projekteeritud 30° kaldega viilkatus. Katuse kandekonstruktsiooniks puidust
ogaplaat-sõrestikud, sammuga 900 mm.
5.5.5 Erinõuded
Tööd viiakse läbi Hea Ehitustava kohaselt (ET -1 0207 - 0068) ja vastavalt:
- Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, otsustustele;
- Eesti Vabariigis kehtivatele normidele ja standarditele;
- kohaliku võimu määrustele, juhenditele;
- muudele projektis mainitud normidele;
- materjalide ja seadmete paigalduseeskirjadele ja juhistele
Ehitustööde kvaliteet peab vastama MaaRyl 2000, TarindiRyl 2000, ViimistlusRyl
2000 nõuetele, kui projektdokumentatsioonis või Töövõtulepingus ei ole märgitud
teisiti. Kõik materjalid, mida kasutatakse hoone ehitamiseks peavad vastama
sertifikaatidele ja muudele nende omadusi kindlaksmääravatele dokumentidele.
Pinnasetööde kvaliteedinõuete aluseks on MaaRYL 2010. Tagasitäited ja põranda
alustäited tehakse keskliivast või kruusast. Põranda alustäite tihendamine toimub 150
mm paksuste kihtidena tihenduskoefitsendini 0,96. Alustäitele rajatud killustikaluste
tolerantsid vertikaalsuunas on 20 mm.
Konstruktsioonide rajamise kvaliteedinõuete aluseks on TarindiRYL 2010.
Vundamentide aluse horisontaalne tolerants on 20 mm, ülapinna vertikaalne tolerants
10 mm. Betoonpõrandate pinna tasasus peab vastama BLY/by45 nõuetele.
Nullviimistlusega põrandate puhul peab tasasus vastama klassile C ja kaetavatel
põrandatel klassile A. Põrandate mahukahanemisvuugid lõigatakse sisse hiljemalt 12
tunni jooksul pärast betoneerimist maks. silmaga 4x4 meetrit, paiknemine vastavalt
töövõtja ettepanekule. Vuugid täidetakse pealispinnas kulumiskindla vuugitäitega.
Kandvate betoonkonstruktsioonide raketise eemaldamine võib toimuda, kui betoon
on saavutanud 60% betooni projekteeritud tugevusest. Betoontarindite tolerantsid
peavad vastama BY39 nõuetele.
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
26 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
6. AKUSTIKA
6.1 Üldandmed
6.1.1 Alusdokumendid
6.1.1.1 Normdokumendid
- Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid
(Sotsiaalministri määrus 12.11.2005 nr 61)
- EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest
6.2 Välispiirete ja ruumidevahelised heliisolatsiooninõuded
6.2.1 Välispiirete heliisolatsiooninõuded
Õhumüra isolatsiooni indeks R’tr,s,w =35(dB)
6.2.2 Ruumidevahelised heliisolatsiooninõuded
Õhumüra isolatsiooni indeks eluruumide vahel R’w =43 dB
Õhumüra isolatsiooni indeks ruumide vahel, kui seinas on uks R’w ≥39 dB
Õhumüra isolatsiooni indeks siseavatäidetel R’w ≥35 dB
6.3 Tehnoseadmete müratasemed ruumides ja territooriumil
Tehnosüsteemide müratase siseruumides LpA,max <35 dB(A).
Tehnoseadmete tööst tekkiva struktuurimüra vähendamiseks paigaldada seadmed
vibroalustele-vibratsioonimattidele.
Ventilatsioonisüsteemides tekkiva müra vähendamiseks kasutatakse
mürasummuteid ja isolatsiooni. Peamüra-summutid paigaldatakse vahetult
peale/enne ventilatsiooniseadet, et võimalikult efektiivselt tagada selle toimimist ja
tõkestada müra levikut ventilatsioonikanali seinte kaudu ümbritsevasse keskkonda.
Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisa 1 kohaselt rakendatakse
tehnoseadmete müra piirväärtusena tööstusmüra piirväärtust. Kinnistu kuulub II
mürakategooriasse, kus kehtib päeval piirväärtus 50 dB ja öösel 40 dB. Soojuspumba
välisosa peab jääma müratasemelt etteantud normide piiresse. Tehnoseadmete müra
nõuetega tuleb arvestada KVVK- ja elektrisüsteemide projekteerijatel oma vastavates
projektides.
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
27 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
6.4 Välisseinte heliisolatsioon ja vastavus välismüranõuetele
6.4.1 Välismüratase ja nõuded heliisolatsioonile
Projekteeritava hoone asukohas on hinnanguline maanteeliiklusest tingitud väline
keskmine helirõhutase (LpA,eq,T) maksimaalselt 45 dB, mis vastab mõõdukale
välismüratasemele. Vastavalt Eesti standardile EVS 842 ning siseruumide müra
piirväärtustele, tuleb sellistes tingimustes tagada eluruumide välispiiretele (sh seinad
ja aknad) õhumüra isolatsiooni indeks R'tr,s,w ≥ 30 dB.
6.4.2 Mürakaitse rakendamise meetmed
- Kavandatud välisseina konstruktsioon tagab helipidavuse R’w = 47 dB, mis
ületab kehtiva minimaalnõude (30 dB) 17 dB võrra. Konstruktsioon tagab väga
hea mürasummutuse ka kõrgemates müratasemetes (kuni ca 66–70 dB),
säilitades samas siseruumides soovitusliku maksimaalse mürataseme.
- Krundi maanteepoolsesse külge on kavandatud kõrghaljastuse riba, mis täidab
täiendavat müratõkke ja visuaalse puhvri rolli. Kuigi kõrghaljastuse mõju
mürasummutusele on piiratud (2–5 dB sõltuvalt tihedusest ja liigilisest
koosseisust), aitab see murduda kõrgsageduslikel helidel ja loob visuaalselt
meeldiva ning akustiliselt pehmendatud keskkonna.
6.4.3 Leevendusmeetmete elluviimine
Tee omanik on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei
võta kohustusi rakendada meetmeid liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks
projektiga käsitletaval alal.
Kõik käesolevas projektis kavandatud müraleevenduse ja keskkonnatingimuste
täitmise meetmed ning kõrghaljastuse rajamine krundi maanteepoolsesse serva,
viiakse ellu ja rahastatakse krundi hoonestaja poolt.
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
28 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
7. TULEOHUTUS
7.1 Üldandmed
7.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Käesolev projekti osa annab tuleohutuslahendused hoone ehitusprojektile.
7.1.2 Alusdokumendid
7.1.2.1 Lähteandmed
Tuleohutuse osa koostamise aluseks on eelprojekti joonised.
7.1.2.2 Normdokumendid
- Tuleohutuse seadus
- Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded (Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17)
- Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja
teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord (Siseministri 18.02.2021 määrus
nr 10)
- EVS 812-2:2014 - Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid
- EVS 812-3:2018 - Ehitiste tuleohutus. Osa 3. Küttesüsteemid
- EVS 812-6:2012 - Ehitiste tuleohutus. Osa 6. Tuletõrje veevarustus
- EVS 812-7:2018 - Ehitiste tuleohutus. Osa 7. Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded
7.2 Tuleohuklass, kasutusviis ja kasutusotstarve
Ehitise tuleohutusklass TP-3
Hoone kasutusviis I kasutusviis
Kasutusotstarve Üksikelamu (kood 11101)
7.3 Tuleohutuse tagamise põhimõtted
7.3.1 Tuleohutuskujad
Olemasolevate hoonete vaheline kuja vastab normidele.
7.3.1.1 Kande- ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivusajad
Nõuded puuduvad.
7.3.2 Ladustamine
Prügi kogumine toimub prügikastidesse, mis asuvad hoonest ca 6 m kaugusel.
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
29 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
7.4 Tuletõkkesektsioonid, tulepüsivus
Elamu moodustab ühe tuletõkkesektsiooni.
7.1 Tuletundlikkus
- seinad, lagi D-s2, d2
- põrandad nõudeid ei esitata
- soojustussüsteem D, d0
- väliseina välispind, D, d2
- õhutuspilu välispind D, d2
- õhutuspilu sisepind nõudeid ei esitata
- katusekate BROOF(t2)
- kaabel Dca-s2,d2,a2
Tehnilised ruumid
- seinad ja lagi B-s1,d0
- põrandad DFL-s1
7.2 Evakuatsioonilahendus
7.2.1 Maksimaalne inimeste arv
Evakueeruvate inimeste arv on alla 10.
7.2.2 Evakuatsiooniteed
7.2.2.1 Evakuatsiooniväljapääsud
Väljumistee maksimaalpikkus ei ületa 30 m. Evakuatsiooniks kasutatakse välisuksi
min ava laiusega 850 mm. Uksed peavad olema varustatud sulustega, mis on
avatavad ilma võtmeta (väändenupuga). Hädaväljapääsuks on aknad või
terrassiuksed.
7.2.3 Pääsud keldrisse, pööningule ja katusele
Elamul puudub kelder ja korsten. Pääs fermide vahele tagatakse otsakelpa
paigaldatava luugi kaudu (min valgusava 600x800 mm). Räästast korstnani
paigaldatakse katuseredel. Korstna kõrvale paigaldatakse töötasapind. Korstnale
paigaldatakse ilmastikukaitse või korstnamüts
7.2.4 Suitsueemaldus
Suitsu eemaldamine hoonest toimub loomuliku tõmbega: akende ja uste kaudu, aga
ka tuletõrje- ja päästemeeskonna kaasabil nende tehnilisi vahendeid kasutades.
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
30 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
7.2.5 Muud tuleohutussüsteemid
Elamusse paigaldatakse vähemalt üks autonoomne tulekahjusignalisatsiooniandur ja
vingugaasiandur.
7.3 Tehnosüsteemide tuleohutus
7.3.1 Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus
Kuna hoone moodustab ühe tuletõkkesektsiooni ei ole vajadust ventilatsioonikanaleid
varustada tuletõkkeklappidega.
Eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega
vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja
väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid.
7.3.2 Kütteseadmete tuleohutus
Üksikelamusse projekteeritav küte (vesi-põrandaküte) baseerub õhk-vesi
soojuspumbal (koguvõimsusega alla 25kW), mille tehnilised seadmed paigaldatakse
üksikelamu tehnoruumi.
Korstna läbiviik laest ja katusest isoleeritakse vastavalt korstna tootja juhenditele.
Korstnale paigaldatakse ilmastikukaitse või korstnamüts. Korstna pea ja katuse pinna
lühim kaugus on vähemalt 0,8 m.
Kütteseadmete ees peab olema vähemalt 1 m ja tahmaluukide ees vähemalt 0,6 m
vaba ruumi. Kolde suu ees peab olema mittepõlevast materjalist põrand või
mittepõlev kate ukseava servast 100 mm kummalegi poole ja koldesuust 400 mm
eemale. Kamin on klaasustega. Kamina ohutuskuja vastavalt tootja juhenditele.
7.4 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele
Päästemeeskonnale on tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks
ettenähtud päästevahenditega.
7.5 Väline tulekustutusvesi
Vastavalt määrusele nr 10 § 6 lõige 51 2) võib hoone veevõtukohana käsitada lähimat
nõuetele vastavat veevõtukohta, sest naaberkinnistute hooned asuvad kaugemal kui
40 meetrit. Tulekustutusvesi saadakse Aabitsa tee 1 // 1a kinnistul paiknevast (vt
joonis Asukoha skeem) veevõtukohast, mis asub hoonest ca 290 m kaugusel.
Tuletõrjevee vajadus hoonele on 10 l/s kolme tunni jooksul.
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
31 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
8. KÜTE, VENTILATSIOON, JAHUTUS
8.1 Üldandmed
8.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Kütte ja ventilatsiooni põhimõttelisest lahendusest annab ülevaate järgnev
seletuskirja peatükk. Küte ja ventilatsioon lahendatakse eraldi projektiga.
8.1.2 Alusdokumendid
8.1.2.1 Lähteandmed
Ehitiste tehnosüsteemide kasutusead on järgmised:
- ventilatsiooni- ja kütteseadmete kasutusiga on 20 aastat
- kütte- ja ventilatsioonitorustike kasutusiga on 50 aastat
8.1.2.2 Normdokumendid
- EVS 844:2016 Hoonete kütte projekteerimine
- EVS 812-2:2014/AC:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid
- EVS 812-3:2018 - Ehitiste tuleohutus. Osa 3. Küttesüsteemid
- CEN/TR 14788:2006 Hoonete ventilatsioon. Elamute ventilatsioonisüsteemide
projekteerimine ja dimensioneerimine
- EVS-EN 15251:2007/AC:2012 Sisekeskkonna algandmed hoonete
energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu
kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast
- EVS-EN 14511 Õhu konditsioneerid, elektri-kompressoritega
vedelikjahutusseadmed ja soojuspumbad ruumide kütteks ja jahutuseks
8.2 Välisõhu arvutuslikud parameetrid
8.2.1 Talvised arvutuslikud välisõhu parameetrid
Talvine arvutuslik välistemperatuur -24C.
8.3 Sisekliima parameetrid
8.3.1 Temperatuur
Eluruumid +21,0 oC
WC +21,0 oC
Pesuruum +24,0 oC
Majandusruum +21,0 oC
8.3.2 Müra
Eluruumid 35 dB(A)
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
32 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
WC 40 dB(A)
Pesuruum 40 dB(A)
Majandusruum 45 dB(A)
8.4 Soojusallikas
8.4.1 Soojuskoormused
Eluhoone küttevajadus 4,0 kW
Sooja tarbevee valmistamine 2,0 kW
Ventilatsiooniagregaadi elektriline eelküttekalorifeer 1,0 kW
8.4.2 Hoone ligikaudne energiavajadus
Netoenergiavajadus
Ruumide küte 3521 kWh/a
Ventilatsiooniõhu soojendamine 941 kWh/a
Tarbevee soojendamine 2937 kWh/a
Ruumide jahutus 1160 kWh/a
8.4.3 Soojusallika liik
Eluhoone kütteks kasutatakse inverter õhk-vesi soojuspumpa koos soojavee
valmistamise boileriga. Süsteem paigaldatakse tehnoruumi esimesele korrusele.
Hoone küttesüsteem on lahendatud vesipõrandakütte baasil.
8.5 Küte
8.5.1 Välispiirete soojusläbivused
Välisseinad: U= 0,12 W/m2K
Põrand: U= 0,09 W/m2K
Katuslagi: U= 0,08 W/m2K
Aknad: U= 0,80 W/m2K
Uksed: U= 1,00 W/m2K
8.5.2 Üldised nõuded küttesüsteemi kvaliteedile
8.5.2.1 Süsteemi kirjeldus
Eluhoone kütteks kasutatakse inverter õhk-vesi soojuspumpa. Soojapumbaga
komplektis peab olema ka puhverpaak, paisupaak (koos muude ohutusseadmetega),
soojavee valmistamise boiler koos astmelise elektriküttekehaga. Soojapumbaga
peab olema komplektis ka kogu küttesüsteemi ja sooja tarbevee tsirkulatsiooni
juhtimise automaatika. Süsteem paigaldatakse tehnilisse ruumi esimesele korrusele.
Hoone küte on kavandatud lahendada vesipõrandaküttega. Põrandakütte
soojuskandja temperatuur 30/25°C. Sooja tarbevee temperatuur enne ja pärast
kuumutamist 5/55°C. Küttesüsteemi reguleerimistäpsus on ±0.5 °C.
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
33 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
Soojapumba (nii sise- kui välisosa) paigaldusel jälgida tootjapoolseid juhendeid ja
ettekirjutusi.
Enne ehitustööde tegemist kooskõlastada soojapumba lahendus ka hoone elektriosa
projekteerija ja -ehitajaga.
8.5.2.2 Põhiseadmed ja materjalid
Põrandakütte torustik tehakse hapnikutõkkega PE-Xa plasttorudest.
Magistraaltorustik isoleeritakse mineraalvillkoorikutega. Põrandasse tuleb paigaldada
torustik sammuga 150…200 mm. Tsirkulatsiooniringide soojuskandja vooluhulkade
väljareguleerimiseks paigaldatakse pealevoolu jaotuskollektorisse reguleerventiilid.
Soojusväljastuse reguleerimiseks paigaldatakse tagasivoolukollektorisse
elektriajamitega ventiilid, mida juhitakse ruumi paigaldatava termostaadi abil.
8.6 Ventilatsioon
8.6.1 Arvutuslikud õhuvooluhulgad ja ruumide õhuvahetus
Ruumide õhuvahetused leitakse vastavalt standardites toodud normarvudele või
arvutuse teel lähtudes lähteülesandest. Igasse ventileeritavasse ruumi tagatakse
värske õhu juurdevool sissepuhkesüsteemist või siirdõhuna.
Ventilatsioonisüsteemide sissepuhe ja väljatõmme on projekteeritud õhujaoturitega
ruumide lagede alt. Alarõhulistes ruumides tagatakse värskeõhu juurdepääs
siirdeõhurestide kaudu.
8.6.2 Üldised nõuded ventilatsioonisüsteemide kvaliteedile
Ventilatsioonisüsteemide elueaks on arvestatud 20 aastat (klass E). Süsteemide
elementide tööea määrab tootja. Ventilatsioonisüsteemides kasutatakse kõrge
kasuteguriga soojustagastusseadmeid.
Vastuvoolu plaatsoojustagasti ≥ 80%*
* - välisõhk -24°C; RH = 90% / siseõhk 21°C; RH = 20%
Soojustagastusega varustatud mehaaniliste sissepuke/väljatõmbe ventilatsiooni
süsteemide SFP (ventilaatorite elektriline erivõimsus) peab olema ≤ 2,0 kW/m3.
Mehaaniliste sissepuhke ventilatsioonisüsteemide SFP peab olema ≤ 1,2 kW/m3.
Mehaaniliste väljatõmbe ventilatsioonisüsteemide SFP peab olema ≤ 0,8 kW/m3.
Käsitletud hoone ventilatsioonisüsteemide sissepuhkeõhu puhtusklass tuleb tagada
vähemalt F7 klassi filtritega. Ventilatsioonitorustike tihedusklass peab olema
vähemalt B. Ventilatsiooniseadmete kesta tihedus peab vastama vähemalt klassile A,
soojajuhtivus klassile T3 ja külmasildade näitaja klassile TB3.
8.6.3 Ventilatsiooni kirjeldus
Süsteem S1-V1 on ettenähtud eluhoone üldõhuvahetuslikuks sissepuhkeks-
väljatõmbeks. Süsteem paigaldatakse tehnilisse ruumi esimesele korrusele.
Sissepuhkeõhk puhastatakse tolmust (filter F7) ja vajadusel soojendatakse.
Väljatõmbeõhk puhastatakse filtris G3. Suurem osa soojusest saadakse tagasi
plaatsoojustagasti abil väljatõmbeõhust. Ventilatsiooniagregaat on varustatud
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
34 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
elektrilise eelküttekalorifeeriga. Ventilatsiooniseadme paigaldatakse tehnilisse ruumi.
Ventilatsiooniseade töötab pidevalt ning selle sisse- ja väljalülitamine toimub
programmkellaga või käsitsi. Ventilatsiooniagregaadile tagada kondensaadi äravool.
Süsteem V2 on ette nähtud väljatõmbeks köögipliidi kohalt. Arvutuslik tootlikus on
0,05 m³/s. Väljatõmmatavat õhku eraldi süsteemide kaudu ei kompenseerita kuna
puhastatav õhk juhitakse ruumi tagasi. Pliidikubu varustada rasvafiltri, söefiltri ja
valgustiga.
8.6.4 Põhiseadmed ja materjalid
8.6.4.1 Ventilatsiooniagregaadid
Ventilatsiooniagregaatidena tuleb kasutada kompleksseid seadmeid, mis on
valmistatud vastavalt kehtivatele standarditele, olema testitud vastavalt EN 1886 ja
EN 13053 ning nende kohta peab olema piisav tehniline dokumentatsioon.
Ventilatsiooniseadmed peavad olema kokkupandud nii, et see vastab 98/37/EC
nõuetele ning omab CE tähistust.
Ventilatsiooniseadme kest peab olema nii tugev, et ei deformeeru ka ventilaatori
töötades suletud välisklapi korral. Kesta tihedus peab olema mitte halvem kui klass
A, soojajuhtivus mitte halvem kui klass T4 ja külmasildade näitaja mitte halvem kui
TB3 (vastavalt EN 1886). Ventilatsiooniseadme ajamiga klapi soojajuhtivustegur ei
tohi olla halvem kui 3 W/m2K ja tiheduse klass mitte halvem kui 3 (vastavalt EN 1751).
Ventilatsiooni seadmed (tsentraalseadmed, ventilaatorid, kalorifeerid jt) tuleb valida
vastavalt arvutuslikule õhuvooluhulkale, teisaldatavale õhukeskkonnale, akustilistele
nõuetele hoones, kehtivatele tuleohutusnõuetele jm tingimustele.
8.6.4.2 Õhukanalid
Ventilatsioonitorustikud on ette nähtud spiraalvaltsitud ümara ristlõikega ja
lehtterasest kandilise ristlõikega tsingitud terasplekist õhutorudest. Õhutorude
tihedusklass C.
8.6.4.3 Lõppelemendid
Õhu jaotuseks ja väljatõmbeks kasutatakse vastavalt tehnilisele ja arhitektuursele
sobivusele reste, plafoone ning erinevat tüüpi õhujaotajaid.
8.6.4.4 Isolatsioon
Ventilatsioonitorustiku isoleerimine peab tagama, et soojuskaod ei ole optimaalsetest
suuremad. Vältima peab niiskuse kondenseerumist ventilatsiooni kanali pinnal ning
tagada tuleb tuleohutus. Isoleerimine peab vastama Hoone tehnosüsteemide RYL
2002 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1“ peatükk „G9 Isolatsioon“
nõuetele.
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
35 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
8.6.4.5 Reguleerklapid
Õhuhulkade reguleerimiseks kasutatakse ainult testitud (reguleerimis- ja
mürakarakteristikutega) IRIS-tüüpi reguleerklappe, mis on varustatud mõõtotsikutega
ja mille paigaldus võimaldab sealt õhuhulga mõõtmise.
8.6.4.6 Õhuhaarded ja heitõhu väljavisked
Ventilatsioonisüsteemide õhuvõtt ja väljavise teostatakse hoone välispiirdest.
8.6.4.7 Mürasummutus
Ventilatsioonisüsteemides tekkiva müra vähendamiseks kasutatakse
mürasummuteid ja isolatsiooni.
8.7 Jahutus
8.7.1 Jahutuskoormuse arvutamise alused
Vastavalt määrusele „Energiatõhususe miinimumnõuded“ elamute jahutuse
seadetemperatuur on +25°C.
8.7.2 Üldosa
Elamu ruumidesse paigaldatakse õhk-vesi soojuspumbal baseeruv jahutussüsteem.
Süsteem võimaldab suveperioodil tagada nõutud sisekliima parameetrid ning hoida
ruumide õhutemperatuuri projekteeritud tasemel.
Jahutussüsteem on kavandatud vesipõhisena, kus jahutusenergia toodetakse
välisõhust soojust ammutava õhk-vesi soojuspumba abil ning edastatakse
ruumidesse veeringluse kaudu. Süsteem töötab pöördrežiimil ning võimaldab
vajadusel kasutada sama seadet ka kütteperioodil. Süsteemi juhtimine toimub
automaatselt ruumitermostaatide ja soojuspumba juhtautomaatika kaudu. Lahendus
tagab energiatõhusa ja kasutajasõbraliku ekspluatatsiooni.
8.7.3 Jahutussüsteemide kirjeldus
Jahutus toodetakse õhk-vesi soojuspumbaga, mis jahutusrežiimis valmistab
madalatemperatuurilist jahutusvett. Jahutusvesi suunatakse ruumidesse paigaldatud
fan-coil tüüpi konvektoritesse, mille kaudu toimub soojusülekanne ruumiõhust
jahutusveele.
Fan-coil konvektorid on varustatud:
sisseehitatud ventilaatoriga
kondensaadialusega ja kondensaadi äravooluga
ruumitermostaadi või juhtautomaatikaga
Konvektorite paigutus ruumidesse on määratud selliselt, et oleks tagatud ühtlane
õhujaotus ning vältida tuuletõmbust ja lokaalseid külmatsoone.
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
36 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
Süsteem on varustatud ringluspumbaga, paisupaagiga, ohutusventiiliga ning vajalike
sulg- ja reguleerimisventiilidega. Jahutussüsteemi töö on integreeritud hoone
üldisesse tehnosüsteemide automaatikasse.
8.7.4 Kondensaaditorustik
Splitsüsteemide kondensaadi äravool peab olema isevoolne. Kondensveetorustik
tehakse PP plasttorust De32 muhvühenduste abil. Kõik ühendused üldkanalisatsiooni
tuleb teha läbi vesiluku. Fan-coil konvektorite jahutusrežiimis tekib soojusvaheti
pinnal kondensaat, mis kogutakse seadme kondensaadialusesse ning juhitakse ära
kondensaaditorustiku kaudu.
Kondensaaditorustik projekteeritakse ja paigaldatakse järgmistel põhimõtetel:
Iga fan-coil konvektor ühendatakse eraldi kondensaaditoruga või liidetakse
korrusepõhisesse kogumistorustikku
Torustik rajatakse isevoolsena, minimaalse kaldega 1–2% kanalisatsiooni
liitumispunkti suunas
Kondensaadi äravool juhitakse hoone sisekanalisatsiooni vastavalt kehtivatele
normidele ja veevarustuse- ja kanalisatsiooni projektile
Iga seadme kondensaadiühendusele paigaldatakse sifoon (vesilukk), mis
takistab kanalisatsioonilõhnade levikut ruumi ja õhu liikumist läbi torustiku
Kondensaaditorustik teostatakse plasttorust (nt PP, PVC või PE), mis on niiskuskindel
ja korrosioonivaba. Torustiku läbimõõt valitakse vastavalt seadme tootja nõuetele ja
eeldatavale kondensaadi hulgale. Kondensaaditorustik, mis paikneb jahutatud või
niiskustundlikes konstruktsioonides, isoleeritakse kondensaadi tekkimise vältimiseks.
Vajadusel paigaldatakse torustik tilgavannide või lekketuvastusega kohtades, kus
võimalik lekkimine võib põhjustada ehituslikku kahju.
8.7.5 Torustikud ja isolatsioon
Torustike mõõdud ja materjalid peavad vastama standardis EVS 844:2004 toodule.
Jahutussüsteemi torustikud rajatakse mitmekihilisest plasttorust või terastorust
vastavalt projekteerimisnõuetele ja tootja juhistele. Torustike dimensioneerimisel
arvestatakse vooluhulkade, rõhukadude ja lubatud voolukiirustega.
Kõik jahutusvee torustikud isoleeritakse difusioonitiheda soojusisolatsiooniga, et:
vältida kondensaadi teket torustiku pinnale
vähendada soojusjuhtivusest tulenevaid kadusid
tagada süsteemi energiatõhus töö
Isolatsioonimaterjal peab olema suletud pooridega elastomeerne isolatsioon (nt
sünteetiline kumm), mille aurutakistus on piisav kondensatsiooni vältimiseks.
Isolatsiooni paksus määratakse vastavalt toru läbimõõdule ja jahutusvee
temperatuurile, tagades, et toru välispinna temperatuur ei lange alla ümbritseva õhu
kastepunkti.
Kondensaadi äravoolutorustik rajatakse kaldega ning juhitakse kanalisatsiooni
vastavalt kehtivatele normidele. Vajadusel kasutatakse sifooni lõhnatõkke
tagamiseks.
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
37 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
9. HOONE VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON
9.1 Üldandmed
9.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Hoone veevarustuse ja kanalisatsiooni põhimõttelisest lahendusest annab ülevaate
järgnev seletuskirja peatükk. Asendiplaani joonisel on näidatud vee- ja
kanalisatsioonitrasside võimalikud ühenduste kohad. Veevarustus ja kanalisatsioon
lahendatakse eraldi projektiga.
Kinnistusisene vee- ja kanalisatsioonitaristu (edaspidi: taristu) alates liitumispunktist
kuulub kinnistuomanikule. Kinnistusiseste taristu rajamise korraldab kinnistu omanik
vastavalt kohaliku omavalitsuse ja vee-ettevõtja poolt kehtestatud tingimustele.
Ühiskanalisatsiooni liitumisleping on sõlmitud.
Taristuks loetakse vajalikke vee- ja kanalisatsioonitorustikke, sulgarmatuure,
survetõstepumplaid, liitmike, kanalisatsioonipumplaid, rõhualaldusklappe, trappe ja
muu sellise kogumit, mis on vajalikud kinnistul paikneva hoone teenindamiseks.
9.1.2 Alusdokumendid
9.1.2.1 Lähteandmed
Ehitise tehnosüsteemide kasutusead on järgmised:
- veevarustuse seadmete kasutusiga on 20 aastat
- vee- ja kanalisatsioonitorustike kasutusiga on 50 aastat
9.1.2.2 Normdokumendid
- EVS 835 Hoone veevärk
- EVS 921 Veevarustuse välisvõrk
- EVS 846 Hoone kanalisatsioon
- EVS 848 Väliskanalisatsioonivõrk
9.2 Veevarustus
9.2.1 Veevarustuse üldpõhimõtted
Hoone projektiga lahendatavad süsteemid:
- majandus-joogivee süsteem (tarbijateks on 1 korruse san. sõlmed ja kööginurk)
9.2.2 Veevarustuse arvutuslikud vooluhulgad
Eeldatav veetarbimine:
- maksimaalne päeva vooluhulk 0,50 m3/d
- maksimaalne hetke vooluhulk 0,6 l/s
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
38 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
9.2.3 Veeallikas
Joogi ja tarbevesi saadakse kinnistul paiknevast salvkaevust. Kaevu ja elumaja
vahele rajatakse veetorustik De32 PE PN10. Veesisend majja on vundamendi alt läbi
põranda. Hoone alla jääv veetorustik tuleb paigaldada hülssi. Hoone tehnilisse ruumi
rajatakse veemõõdusõlm koos vajalike seadmetega.
9.2.4 Veemõõdusõlm
Vee arvestamiseks on projekteeritud veemõõdusõlm tehnoruumi. Veemõõdusõlme
paigaldada kaugloetav ultraheli veearvesti. Lubatud on paigaldada ainult neid
veearvesteid, millel on Eesti standardiorganisatsiooni tüübikinnitus. Enne veemõõtjat
paigaldada mehaaniline filter-mudapüüdja. Veemõõdusõlmele jätta
veetöötlemisseadme ühendamise võimalus.
9.2.5 Sanitaartehnilised seadmed
Hoone sanitaartehnilised seadmed peavad olema komplektis armatuuriga,
vesilukuga ning kinnitusvahenditega. Tooted peavad olema termopüsivad ja glasuur
peab olema püsiv keemilistele ainetele. Seadmed tuleb ühendada hoone
tarbeveesüsteemiga järgides tootja tehnilisi nõudeid.
WC-potid vastavalt arhitektuursele projektile kas põrandale kinnitusega ja tagant
äravooluga või seinapealse paigaldusega ja seinasisese loputuspaagiga. WC-poti
veeühendus peab olema varustatud sulgliitmikuga.
Dušisegistid paigaldada dušinurga tsentrisse, paigalduskõrgus põrandast
h=1100mm.
9.2.6 Torustikud ja seadmed
Veetorustikud paigaldada vastavalt toru tootja nõuetele ning järgida „Hoone
tehnosüsteemide RYL 2002“. Veesüsteemis kasutatavad materjalid, st torud,
sulgemisarmatuurid, ühendusosad, tihendid jne. peavad omama Tervisekaitse
Inspektsiooni ja Standardiameti vastavat sertifikaati või kasutusluba.
Veevarustussüsteemi nähtavale mittejäävate ja nähtavale jäävate torudena kasutada
valdavalt veevarustuse PEX torusid. Ühendustorustikud sanseadmetega
monteeritakse süvistatult seina- ja põrandakonstruktsioonide sisse.
Konstruktsioonide sees paigaldatakse plasttorud hülsiga. Tehnilises ruumis võib
kasutada Unipipe torusid pinnapealselt. Kasutatakse kollektorjaotuse süsteemi.
Torud kinnitatakse vastavalt tootjapoolsetele nõuetele ja ettekirjutustele.
9.2.7 Soojaveevarustus
Sooja tarbevee valmistamine toimub tehnilises ruumis õhk-vesi soojuspumba abil.
Sooja tarbevee temperatuur hoitakse +55°C. Kõik armatuurid soojaveevarustusele
valitakse surveklassiga minimaalselt PN10.
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
39 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
9.3 Kanalisatsioon
9.3.1 Kanalisatsiooni üldpõhimõtted
Projekteeritud süsteemide loetelu:
- reoveekanalisatsioon ja ventilatsiooniagregaatide kondensaadi äravool.
9.3.2 Kanalisatsiooni arvutuslik vooluhulk
Eeldatav olmereovee kogus:
- maksimaalne päeva vooluhulk 0,50 m3/d
- maksimaalne hetke vooluhulk 1,2 l/s
9.3.3 Kanalisatsiooni eelvool
Kanalisatsiooni liitumispunktiks kinnistul paiknev kaev, mis on märgitud
liitumislepingu Lisas 1 olevale kinnistu plaanile. Kõik isevoolse
kanalisatsioonitorustiku pöörangud tuleb teostada kaevus. Kaevust-kaevu peab
torustik olema sirge. Ühendustorustik liitumispunktist kuni kinnitu sees asuva esimese
kaevuni rajada PVC SN8 De160 mm torudest. Kinnistutorustiku läbimõõt ja kalle peab
tagama torustiku isepuhastuvuse. Isevoolse kanalisatsiooni torustik projekteerida
muhvidega plastiktorudest (PVC). Reoveekanalisatsiooni sulgarmatuurina kasutada
reoveekanalisatsioonile sobivat sulgarmatuuri. Kanalisatsiooni paisutuskõrguseks on
liitumispunkti kaevu kaane kõrgusest 10cm võrra kõrgem tase. Allpool
ühiskanalisatsiooni paisutustaset paikenevatel reovee, sademevee ja drenaaživee
äravooludel peavad olema kaitseseadmed/-meetmed uputuste vältimiseks.
Kinnistu kanalisatsiooni ühendustorustik peab olema ventileeritud hoone
kanalisatsiooni kaudu läbi vähemalt ühe hoone katuselt välisõhku avaneva
ventilatsioonitoru kaudu. Ainult õhutusklappide (antivaakumklappide) kasutamine
hoones ei ole lubatud.
Kinnistu kanalisatsioon näha ette lahkvoolne. Sademe-, pinnase- ja pinnavee
juhtimine ühiskanalisatsiooni ei ole lubatud.
9.3.4 Sanitaartehnilised seadmed
Hoone sanitaartehnilised seadmed peavad olema komplektis armatuuriga,
vesilukuga ning kinnitusvahenditega. Tooted peavad olema termopüsivad ja glasuur
peab olema püsiv keemilistele ainetele. Valamute soovituslikud mõõtmed valib
sisekujundaja või Tellija. Valamu paigalduskõrgus põrandast h=850mm (ülemise
servani). Köögivalamud roostevabast terasest, komplektis kinnitustega. WC-potid on
kas põrandale kinnitusega, tagant äravooluga või seinapealse paigaldusega ja
seinasisese loputuspaagiga (vastavalt sisekujundus projektile).
9.3.5 Torustikud ja materjalid
Väljaviik hoonetest teha PVC toruga DN160. Kanalisatsioonitrass ehitada
liivapadjale. Kontrollkaevu sisseviigu ja väljaviigu vaheline nurk (vajalik kontrollkaevu
tellimisel) kindlaks teha ehituse käigus. Ühendustorustikul kasutada PE
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
40 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
kontrollkaevusid, minimaalne läbimõõt De400/315 mm suurema läbimõõduga kaev
rajatakse projekti alusel. Isevoolse ühendustorustiku korral tuleb igasse torustiku
pöörde- ja hargnemiskohta paigaldada kaev.
Sisemised kanalisatsioonitorud ehitatakse PVC plastkanalisatsioonitorudest Ø110-
32mm. Ühendustel kasutada laugjaid poognaid ja kolmikuid. Torustikud paiknevad
valdavalt varjatuna põrandates ja seintes. Kanalisatsiooni väljundile paigaldada
puhastusots ja püstikule paigaldada puhastusluuk. Torustik ehitada põranda alla PVC
torudest Ø 50 – 100, WC- sse paigaldada tuulutus. Valamu kan. torud varjata
valamujalaga. Pesu- ja nõudepesumasinale ning köögi valamule jätta seina pinnale
korgiga kan. ots. Püstikute tuulutustorud ühendada pööningul üheks tuulutustoruks ja
viia läbi katuse võimalikult katuseharja lähedal. Kanalisatsioonitorustiku kalded teha
väljaviigu suunas: toru Ø32-50 mm i=0,03 %; toru Ø75-110 mm i=0,02 %.
9.4 Sademeveekanalisatsioon
Sademevesi suunatakse hoone seintest, teedelt ja platsidelt murupinnale, sadeveed
hajutatakse omal kinnistul.
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
41 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
10. HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDIS
10.1 Üldandmed
10.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Tugevvoolu põhimõttelisest lahendusest annab ülevaate järgnev seletuskirja peatükk.
Asendiplaani joonisel on näidatud madalpingekaabel ja ühenduste kohad.
Elektrivarustuseks koostatakse elektriprojekt.
10.1.2 Alusdokumendid
10.1.2.1 Lähteandmed
LISA 1 TEHNILISED TINGIMUSED ELEKTRILEVI OÜ
Ehitise tehnosüsteemide kasutusead on järgmised:
- elektripaigaldise kasutusiga on 25 aastat
10.1.2.2 Normdokumendid
- EVS-IEC 60364 Ehitiste elektripaigaldised
- EVS-EN 61140 Kaitse elektrilöögi eest
- EVS-EN 12464 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus
10.2 Põhiandmed
10.2.1 Liitumispunkti andmed
Olemasolev liitumiskilp asub kinnistu nurgas. Liitumiskilbist viiakse maakaabel
hooneni. Pingesüsteem TN-S 50Hz,400/230V.
10.2.2 Madalpinge (< 1000 V) peajaotussüsteemid
Hooned saavad toite liitumiskapist toitekaabliga pinnases ja hoone põranda alt
kaitsetorus. Elektri jaotusvõrk teostada vastavalt TN-S (5-juhtmelisele) süsteemile.
Hoone sisemine elektrivarustus on projekteeritud jäigalt maandatud neutraaliga
pingesüsteemile 3x400/230V, 50Hz.
Elektrikilp paigaldatakse tehnoruumi. Peajaotuskeskus varustatakse hingedega ja
ühe võtmega avatava süvislukuga uksega. Kilbist väljuvate grupiliinide kaitseks
kasutatakse automaat-kaitselüliteid. Pistikupesade grupiliinid on lisaks kaitstud
lekkevoolulülitiga. Kaitseaparatuur peab taluma kilpides lühisvoolu. Kilbi skeem
paigaldatakse kilbiukse siseküljele, väljuvad rühmaliinid nummerdatakse.
Peakeskuses tuleb arvestada võimsuse lisandumise reserviga 20%.
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
42 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
10.3 Maandused ja potentsiaaliühtlustused
Potentsiaaliühtlustus teostatakse vastavalt normidele. Peakeskusesse paigaldatakse
peapotentsiaaliühtlustuse latt, milline ühendatakse maanduspaigaldisega
peamaandusjuhi abil. Kõikidesse rühmakeskustesse näha ette kaitsejuhilatt ning
teostada potentsiaaliühtlustuse maandusühendused keskuse piirkonnas asuvatele
torudele, kaabliredelitele, metallkonstruktsioonidele jne. Peapotentsiaaliühtlustuse
latile ühendada ka nõrkvoolusüsteemide kapid. Seadmete ja valgustite
maandamiseks kasutatakse kaabli eraldi soont, milline ühendatakse keskuste
maandusega. Maanduspaigaldis teostada ringmaandurina ümber hoone.
10.4 Jõuseadmete elektrivarustus
10.4.1 KVVK-seadmete elektrivarustus
Kõik VKKV süsteemi mootorid varustatakse eraldi turvalülitiga, kui need ei asetse
keskuse vahetus läheduses. Peale sagedusmuundureid kasutatakse häirete
vähendamiseks ekraniseeritud kaableid.
KVVK seadmed saavad toite üldjuhul eraldiseisvatest jaotuskeskustest tehnilistes
ruumides. Seadmed ühendatakse hooneautomaatikasüsteemiga.
10.4.2 Köögiseadmete elektrivarustus
Kööginurkade köögiseadmed toimetatakse vastavalt köögi mööbli projektile.
Paigalduse üksikasjad (ühendus läbi pistikupesa, - läbi klemmkarbi, otse seadmega
ning nende vajalik asukoht) täpsustada valmistaja paigaldusjoonistest.
10.4.3 Muude seadmete elektrivarustus
Hoones kasutatavad tehnoloogilised seadmed ühendatakse vooluvõrguga vastavalt
valmistaja nõuetele.
10.5 Elektritoite ühendussüsteemid
10.5.1 Pistikupesad
Ühe- ja kahekohalised maanduskontaktiga pistikupesade klass on üldjuhul 16A, 250
VAC. Niisketes ja tuleohtlikes ruumides näha ette pritsmekindlad (IP34) pistikupesad.
Ühefaasilised pesad peavad olema varustatud ava sulguriga (lastekaitsega).
Pistikupesade paigalduskõrgus:
- üldiselt seinapistikud põrandast h=200 mm
- niiskete ruumide pistikupesad h=1500 mm
- tööpinnast kõrgemal olevad pistikupesad 300 mm tööpinnast kõrgemal või
h=1200 mm põrandast
Pistikupesade ahelate puhul kasutada mitte väiksema kui 2,5 mm² ristlõikepindalaga
vaskjuhte.
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
43 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
Valgustusahelate puhul kasutada mitte väiksema kui 1,5 mm² ristlõikepindalaga vask
juhte. Valgustusrühma kaitseaparatuur, kaabli ristlõige ja valgustite arv valida
vastavalt liiteseadmete valmistaja soovitustele.
Ruumide valgustuse väljalülitamiseks kasutada põhiliselt lihtlüliteid kaitseklassiga
IP20. Niisketes ja tuleohtlikes ruumides kasutada IP44 kaitseastmega lüliteid.
Lülitite ja nuppude paigalduskõrgus:
- üldjuhul h=1000 mm
- niisketes ruumides h=1500 mm
10.6 Valgustussüsteemid
10.6.1 Üldvalgustus
Ruumi kasutusotstarbele valida vastavad valgustusseadmed. Valgustite valik
teostada koostöös sisearhitektiga. Valgustid peavad olema hangitud koos
sisseehitatud võimsusteguri korrigeerimiseks mõeldud kondensaatoritega. Valgustite
kaitseaste eri ruumide lõikes vastavalt ruumi keskkonnale. Kaitsmata valgustid
paigaldada minimaalselt kõrgusele 2,5 m, puuteulatusest välja.
Valgustuse juhtimine peab olema võimalikult lihtne ja funktsionaalne. Välisvalgustuse
juhtimine toimub hämara anduri ja programmkella abil.
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
44 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
11. HOONE NÕRKVOOLUPAIGALDIS
11.1 Üldandmed
11.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Nõrkvoolu põhimõttelisest lahendusest annab ülevaate järgnev seletuskirja peatükk.
Nõrkvoolusüsteemid ja sidevõrgud lahendatakse eraldi projektiga.
11.1.2 Alusdokumendid
11.1.2.1 Normdokumendid
- Elektroonilise side seadus
- EVS-EN 50131 Häiresüsteemid – Sissetungimishäire süsteemid standardisari.
- EVS-EN 50132 CCTV surveillance systems for use in security application.
- EVS-EN 50133 Läbipääsukontrollsüsteemid.
- Eesti Turvaettevõtete Liidu poolt välja töötatud eeskiri "Sissetungimishäire
süsteemide projekteerimine, paigaldamine ja hooldus "
- Üldkaabelduse standardid EVS-EN50173 ja EVS-EN50174
11.2 Üldandmed
11.2.1 Sidevarustuse seos andmeside, telefoniside ja TV-süsteemidega
Hoonesisese andmesidevõrgu ja TV tarbeks paigaldada koos elektrijuhtmestiku
montaažiga vajalikud kaablid, pistikupesad paigaldada võimalusel blokki tugevvoolu
pistikupesadega. Kaabeldus rajada seina ja lae siseselt. Pinnapealsed tarvikud
paigaldada analoogselt elektrisüsteemiga. Arvestada valvesüsteemi väljaehitamise
võimalusega. Ehitada ühtne võrk telefoni- ja arvutiside jaoks, eristamine toimub
ühenduskaablite kommuteerimisega andmesidekapis, mis paigaldada esikusse.
Hoonesisese andmesidevõrgu kaabeldussüsteemi projekteerimise ja ehitamise
aluseks võtta standard EN50173-1.
11.3 Andmesidesüsteemid
11.3.1.1 Üldkaabelduse põhimõtted
Hooneosa sidevõrk lahendada EVS-EN 50173-1 2007 klass E (kategooria 6
standardi EIA/TIA-568 järgi) vastav kaabeldussüsteem.
11.3.1.2 Magistraalkaabelduse põhimõtted
Magistraalkaabeldus andmesidejaotlate vahel rajada Cat 6a kaablitega.
11.3.1.3 Paigalduse põhimõtted
Hoone peajaotla paigaldatakse koridori. Sidejaotlad peavad vastama standardile
EIA-310. Jaotlatesse tuleb ette näha piisav koogus ristühenduse kaableid.
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
45 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
Sidejaotlates peavad olema krosseerimiseks ja seadmete paigaldamiseks mõeldud
metallist seadmekapp.
11.4 Valvesignalisatsioon
Valvesignalisatsiooni väljaehitamisel lähtuda standardi EVS-EN 50131 ning EVS-EN
50133 nõuetest. Samuti jälgida valvesignalisatsiooni projekteerimisel/ehitamisel
vastavust teiste asjasse puutuvate standarditega ja Eesti Turvaettevõtete Liidu
eeskirjaga.
11.5 ΤV-võrk
Ehitada autonoomne TV süsteem, mis võimaldab vastu võtta ja hoones edastada
Eesti tele ja raadiokanalite poolt edastatavaid programme. Antennid paigaldada
hoone katusele. Antennile sobiva asukoha leidmiseks teostada enne antenni
paigaldamist signaalitugevuse mõõtmised. Televisioonivõrgu võimendi paigaldada
andmesidekappi. Antennivõrk ehitada vastavalt standardile EVS-EN 50083
“Televisiooni-, heli- ja interaktiivsete multimeedia signaalide kaablijaotussüsteemid”.
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
46 / 47
Elamu Töö nr: 260130 Ärilaane, Melliste küla,
eelprojekt Kastre vald, Tartu maakond
12. ENERGIATÕHUSUS
12.1 Üldandmed
12.1.1 Alusdokumendid
12.1.1.1 Lähteandmed
Ärilaane kinnistu elamu eelprojekt.
12.1.1.2 Normdokumendid
- Hoone energiatõhususe miinimumnõuded (Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
11.12.2018 määrus nr 63)
- Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele (Majandus- ja
taristuministri 30.04.2015 määrus nr 36)
- Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika (Majandus- ja taristuministri
05.06.2015 määrus nr 58)
12.1.2 Energiaarvutuse tulemused
Projektile on koostatud energiatõhususe miinimumnõuetele vastav energiamärgis
arvutuslikul meetodil.
Väikeelamu köetava pinnaga kuni 120 m² energiatõhususarv: 143 kWh/m²·a, klass B.
Hoone vastab Eesti Vabariigi energiatõhususe miinimumnõuetele. Energiamärgis on
elektrooniliselt esitatud EHRi.
OÜ EHITOR Vastutav spetsialist: Pille Pärn
25.02.2026 Koostas: Peep Jentson
47 / 47
33.69 TINGMÄRGID
34
.51
33
.98
33.90 Projekteeritud objekti kinnistu piir
35 .24
.37
34.77
N
.28
35
Kinnistute piirid
34
.30
34.19
10
34.01
35
35 5.24
35.
Projekteeritud elamu
.20
34.28
3
Käbisoo
29101:001:0480 Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd
W E 34.59
Isiklik kasutusõigus
35 5.39
.49
34.77
.68
34.28
3
34.47
Maaparandussüsteemi maa-ala
.56
34
34.52
35
35 5.49
35 .54
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevöönd 2m
.35
S 34.54
3
35.31
Y=674550
34.39
35.62
34.54
34.69 Olemasolev sõidutee
Kr
33.82
35.02
Projekteeritud ristumiskoht (Freespurukate+2x pindamine)
A
34.91
Projekteeritud kõvakattega teed
33.35
35.71
.83
Kr
34.88
35 .65
34.45 X=6469900
34
35.80
Projekteeritud parkimiskoht
.72
33.28 33.38
P
35
34.64 34.37
.75
33.61 36.13
Projekteeritud kõrghaljastus
3 .71
35
33.66 35.71
35 5.72
36.12
35
.60
Projekteeritud murukate
33.16
33.46
32.73
36.2
.10
33.74 34.40
35,90 36.00
Likvideeritav puu
35
33.23 34.83 36,25 34.76
35,90
33.78
33.80
36.32 35.80
36,17
34.94 34.96
59.50 Projekteeritud horisontaal
5 36.24
6 34.94
Projekteeritud maapinna kõrgusmärk
35 .82
82,40
.93
34.63
35
36.17
35.66
3 82,19 Olemasolev maapinna kõrgusmärk
.98
36.54 35.73
m
35 5.88 9
K kaevu kaas 36.31
35
33.84 36.19
3 .8
80
35.02
Pääs krundile
35
.76
34.21 35.93 35.71
34.60
3x
34.80
35.00
34.73
35.20
35.40
35.60
35.80
.93
.99
33.78
Hoone peasissepääsu asukoht
rk
34
±0,00=36,15
34
35.16
nu
35.88 36.21
Olmejäätmete konteiner
36 97 olm
veemõõdusõlm 34.84
34.97
35.27
33.05 33.12 33.71 35.88
32.62
35 sk
Komposter
33.50
36.26
vu
õhk-vesi soojuspumba 4 35.98
.08
.
34.08 3
hta
34.34 välisosa
34.75 8
2
34.92 34.86 1 Koordinaadi number
.11
7 34.96
Nä
33.75
36
36 06
34.32 35.04 K Olemasolev kaev
.07
33.75
.
35 .05
36
36.39
35,90
.82
35.08
35
2
1 Olemasolev el. liitumiskilp
.05
33.88 1
33.84 35,30 P
35
33.16 34.80 35,90 35.29
OLMEKANALISATSIOONI
33.87
33.90
B P A 36,42
35.79 LIITUMISPUNKT
KINNISTUL
35.02 35.05
Olemasolev madalpingekaabel
.60
35 Projekteeritud madalpingekaabel
.16
33.73 35.12
De400/315 .53 35.18
36 .14
36
35
36
.22
36.20 ,07 Projekteeritud veetrass
36
33.75
.26
36
35.
36 .21
Projekteeritud kanalisatsioonitrass
36 .24
35.80
99
Kr
33.74
Ärilaane
36
.06
34.90
32.42
33.46
35.15
.18
34.14
50101:004:0309 34.49 32
A
36.3
Saeveski
35
,71
33.2
33.41 0
Kr
36.0 50101:004:0298
4
5
35.76 35.09
TEHNILISED NÄITAJAD
35
35.33
.75
.39
kraav
34.02 34.92 36.59
35
34.76 36.27
Krundi pind 16728,0 m²
36 6.40
33.76
36.29
.44
35.22
.20
35.06
Katastriüksuse nimi Ärilaane
3
.48
36
Ehitisealune pind 156,9 m²
36
36 .46
34.32 37.2 7
36 47
.9 35.3
36
4 36.21
.30
36
Maapealsete korruste arv 1
.
36.82 35.45
35.53
0
36.34
.4
33.91
4
Kõrgus 6,2 m
36
.4
37.1
36
0
Pikkus 17,0 m
3,5
36.97
33.30
32.5
33.29
33.11
35.26
33.65 35.51
Laius 9,5 m
2
36.65 37.27
36 .59
Suletud netopind 106,3 m²
.69
36.03
36
36.15 36.73 36.39
.74
34.09 35.84 Hoone köetav pind 97,9 m2
36
.70
34.32
Toatemperatuuriga pind 97,9 m2
36 .74
36.12
.66
36
33.47
36
Eluruumide pind 94,2 m2
36.52
35.94
35.26
Tehnopind 3,7 m2
33.02
33.92 36.55 36.08 35.87
Üldkasutatav pind 8,4 m2
36.51
Maht 628 m3
36 .84
36.62
.89
36
36.62
36.11
Tubade arv 4 tk
96
36.18
33.29 36.61
36.
34.46
376.96
Tuleohutusklass TP-3
36 .02
.97
35.93
36.55
3
33.14
32.54
32.78
Kr
36.6
68
36.52
36.6
36.
34.97
A
1
KOORDINAADID
Kr
p in n a
30
37 .00
33.91
36.
.03
X Y
37
36.77
s
.07
32.87
36.8
33.07
1. 6469869.79 674510.46
37
36.8
.06
8
.11
37
3
35.23
2. 6469870.86 674502.08
37
13
36.
37.17
3. 6469874.83 674502.59
32.40
35.93
37.36.94
36.27 Indomänni
34.05
4. 6469874.90 674502.10
02
36.41
32.91
50101:004:0033
.08
36.27
5. 6469887.77 674503.74
37 12
37
37.
32.9
.11
32.3
6. 6469886.58 674513.14
0m
32.83
5
X=6469800
2
3x8
7. 6469873.70 674511.50
Kopliniidu
urk
8. 6469873.77 674510.96
Y=674550
50101:004:0225
mn
kol
vus
MÄRKUSED
hta
- Ehitusprojekti alusplaanina on kasutatud geodeetilist alusplaani,
Nä
22273 Melliste-Võõpste tee
Aabitsa tee 1 // 1a koostatud MÄGER POEGADEGA OÜ poolt 02.12.2025 töö nr MP1527/26G
50101:004:0077
50101:003:0294 - Koorinaadid L-EST 97 süsteemis
- Kõrgused EH2000 süsteemis
- Hoone mahamärkimisel üle kontrollida hoone ±0,00
TELLIJA TÖÖ NR.
Aleksandr Višnjakov 260130
TÖÖ NIMETUS STAADIUM
EHITOR OÜ
EP 527 7447
MÕÕTKAVA
[email protected]
ELAMU 1:500 EP10984581-0001
KUUPÄEV VASTUTAV SPETSIALIST
Ärilaane, Melliste küla, Kastre vald, Tartu maakond 26.02.2026 P. PÄRN (allkirjastatud digitaalselt)
JOONISE NIMETUS JOONISE NR. PROJEKT
Asendiplaan AS-4-02 P. JENTSON (allkirjastatud digitaalselt)
GSPublisherVersion 0.0.100.100
Kastre Vallavalitsus Teie 11.03.2026
[email protected]
Vallamaja Meie 22.03.2026 nr 7.1-2/26/4130-2
62113, Tartu maakond, Kastre vald,
Kurepalu küla
Ärilaane kinnistu ehitusloa eelnõu
kooskõlastamine märkustega
Olete esitanud meile kooskõlastamiseks Tartu maakonna Kastre valla Melliste küla Ärilaane
kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 536813, EHR kood nr 121452057).
Kinnistu (katastritunnus 50101:004:0309) asub riigitee nr 22273 Melliste-Võõpste tee (edaspidi
riigitee) km 0,21-0,35 kaitsevööndis.
Ehitusluba antakse üksikelamu ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on OÜ Ehitor, töö nr 260130
„Elamu ehitusprojekt. Eelprojekt.“, versioon 25.02.2026.
Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule ja nõuded riigiteega ühendamiseks
09.05.2024 kirjaga nr 7.1-2/24/7495-2.
Lähtudes ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname
nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt ehitusloa
aluseks olevale projektile tingimusel, et eelnõud täiendatakse kõrvaltingimusega: riigitee
ristumiskoht peab olema välja ehitatud ja meile üle antud enne Ärilaane kinnistule kavandatava
üksikelamu ehitamise alustamise teatise esitamist.
Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.
1. Materjalide veod korraldada rajatava juurdepääsutee kaudu.
2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavad
leevendavad meetmed, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.
3. Me ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks
välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tuuli Tsahkna
peaspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 /
[email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Lisad:
1. 260130_EP_AA-3-01_seletus
2. 260130_EP_AS-4-02_asendiplaan
Tuuli Tsahkna
58073001,
[email protected]
2 (2)