Kristina Kallas Teie nr
Haridus- ja Teadusministeerium
Munga 18 Meie 16.09.2024 nr 6-8/241436/2405228
50088, Tartu
[email protected]
Üldhariduskoolist väljaarvamise tingimused
Lugupeetud haridus- ja teadusminister
Pöördun Teie poole seadusega kehtestatud gümnaasiumist väljaarvamise tingimuste kohta selgituste
saamiseks.
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 28 lõike 1 punkti 4 kohaselt tuleb õpilane koolist välja
arvata juhul, kui ta rikub korduvalt kodukorda, välja arvatud koolikohustuslik õpilane.
PGS § 28 lõige 2 näeb ette, et gümnaasiumi kodukorras võib sätestada täiendavaid aluseid
gümnaasiumist väljaarvamiseks.
ÜRO Lapse Õiguste Komitee tõdeb oma järeldustes (vt p 35 alapunkti c), et Eestis on märkimisväärne
hulk noori, kes ei lõpeta gümnaasiumi ega kutsekooli. Vabariigi Valitsus soovib madala
haridustasemega 18–24-aastaste osakaalu vähendada ja on algatanud sel eesmärgil 3. juunil
õppimiskohustuse kehtestamise seaduse eelnõu (vt Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (õppimiskohustuse kehtestamine) eelnõu 447 SE algataja
seletuskiri, lk 1). Samas pole selle eelnõuga kavas muuta gümnaasiumist väljaarvamise tingimusi. See
tähendab, et pärast seaduse vastuvõtmist võib gümnaasiumi kodukorras jätkuvalt sätestada täiendavaid
aluseid 18-aastaste ja vanemate õpilaste gümnaasiumist väljaarvamiseks (eelnõu I lugemise tekst,
§ 5 p 18).
Põhiõigus haridusele
1. Igaühel on õigus haridusele, sealhulgas gümnaasiumiharidusele (põhiseaduse (PS) § 37 lg 1).
Koolist väljaarvamise tingimuste kehtestamine on oluline hariduspõhiõiguse piirang. Õigusi ja
vabadusi võib piirata ainult kooskõlas põhiseadusega (PS §-d 3 ja 11). Need piirangud peavad olema
demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada piiratavate õiguste ja vabaduste olemust
(PS § 11).
2. Seadusereservatsiooni nõue tuleneb õigusriigi ja demokraatia põhimõtetest ning tähendab, et
põhiõigusi puudutavates küsimustes peab kõik põhiõiguste realiseerimise seisukohalt olulised otsused
langetama Riigikogu (Riigikohtu üldkogu lahend nr 3-3-1-41-06, p 21). Parlamendi pädevuses oleva
küsimuse delegeerimine täitevvõimule ja täitevvõimu sekkumine põhiõigustesse on lubatud üksnes
seaduses sätestatud ja põhiseadusega kooskõlas oleva volitusnormi alusel (Riigikohtu üldkogu otsus
asjas nr 5-19-29/38, p 57).
2
Koolist väljaarvamine kooli kodukorra rikkumise tõttu
3. Seaduse kohaselt tuleb gümnaasiumiõpilane koolist välja arvata, kui ta rikub korduvalt kooli
kodukorda. Järelikult piisab väljaarvamiseks sellest, kui õpilane rikub kodukorda teist korda. Sellega
on antud koolile üsna vabad käed otsustada, mille alusel võib õpilase koolist välja arvata. See
otsustusõigus on seda avaram, et kooli kodukorra kehtestab kool ise (PGS § 68). Kuna koolist
väljaarvamine on oluline hariduspõhiõiguse piirang, ei tohi õpilast koolist välja arvata kergekäeliselt
ning väljaarvamise aluseks ei saa olla igasugune kodukorra rikkumine (vt ka õiguskantsleri 28.06.2024
seisukohta „Õpilase koolist väljaarvamine“, p 23). Võrdluseks võib tuua kõrgharidusseaduse
§ 17 punktid 5 ja 7, mille kohaselt võib kõrgkool arvata üliõpilase õppest välja, kui üliõpilane on
oluliselt rikkunud õppekorralduse tingimusi ja korda või on pannud toime olulise vääritu teo.
4. Kuigi gümnaasiumis õpib noor vabatahtlikult, on küsitav, kas kodukorras sätestatu rikkumise tõttu
võib õpilase koolist välja arvata. Kooli esmane kohustus on õpilast toetada. Gümnaasiumist
väljaarvamine on sedavõrd äärmuslik abinõu, et selle rakendamise tingimused peavad tulenema
seadusest, mitte kooli kodukorrast, milles kehtestatud nõuded võivad ka kooliti erineda. Samuti on
küsitav õpilase väljaarvamine gümnaasiumist selle tõttu, et õpilane ei käitu kooli hinnangul
ootuspäraselt.
Gümnaasiumi kehtestatud väljaarvamise tingimused
5. Seaduse kohaselt tuleb gümnaasiumist välja arvata muu hulgas õpilane, kellele on ühe õppeaasta
jooksul pandud kolmes või enamas õppeaines üle poolte kursusehinnetena välja nõrgad või puudulikud
hinded (PGS § 28 lg 1 p 7). Õpilane tuleb koolist välja arvata ka siis, kui ta ei täida nominaalse õppeaja
jooksul gümnaasiumi lõpetamise tingimusi ja tema õppeaega ei ole individuaalse õppekava kohaselt
pikendatud (PGS § 28 lg 1 p 6). Gümnaasiumi lõpetamiseks peavad ka õpilase kooliastmehinded olema
vähemalt rahuldavad ning valikkursuste hinded rahuldavad või arvestatud (gümnaasiumi riikliku
õppekava § 18 lg 3 p 1).
6. PGS § 28 lõike 2 kohaselt võib gümnaasium oma kodukorras kehtestada õpilaste gümnaasiumist
väljaarvamiseks ka aluseid, mida seaduses ei ole. Keeruline on leida põhjendust, miks
gümnaasiumidele on selline õigus antud. Lasteaiad (koolieelse lasteasutuse seaduse § 191), põhikoolid
(PGS § 28 lg 1), kutseõppeasutused (kutseõppeasutuse seaduse § 341 lg 1) ja kõrgkoolid
(kõrgharidusseaduse § 17) peavad järgima seadusega sätestatud tingimusi ega tohi muudel põhjustel
õpilasi koolist välja arvata. See tähendab, et neil haridusasutustel pole õigust kehtestada teistsuguseid
väljaarvamise aluseid, kui on sätestatud seadusega.
Ootan Teilt vastust võimaluse korral 16. oktoobriks.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Riigikogu
Atko-Madis Tammar 693 8432;
[email protected]