Jaanus Aun Teie 11.07.2024 nr
MTÜ Eesti Erametsaliit
[email protected] Meie 16.09.2024 nr 14-5/241294/2405227
Austatud Jaanus Aun
Soovisite selgitust kohalike omavalitsuste õiguse kohta kehtestada üldplaneeringuga metsa
majandamisele piiranguid. Tõite näiteks mitmeid üldplaneeringuid ja asjaolu, et vallad on seni
keeldunud planeeringutes ettenähtud omandipiiranguid omaniku palve alusel hüvitama.
Õiguskantsleri ülesanne ei ole anda õigusnõu ega selgitada kehtivat õigust. Teie avalduses toodud
näidete varal ei ole õiguskantsleril praegu põhjust algatada ka nn ombudsmani menetlust.
Omandipiirangute hüvitamise küsimus taandub suuresti konkreetse juhtumi asjaoludest lähtuvale
õigusvaidlusele, mille lahendamiseks tuleb pöörduda kohtusse. Selgitame siiski põgusalt.
Planeerimisseaduse (PlanS) § 74 lõike 3 järgi võib üldplaneeringuga kinnisomandile seada
kitsendusi. Metsa puhul võivad omandipiirangud kaasneda mitmete üldplaneeringuga lahendatavate
ülesannete täitmisega. Näiteks võivad metsa majandamist mõjutada rohevõrgustiku toimimist
tagavad tingimused, kohaliku omavalitsuse tasandil kehtestatud loodusobjektide, rohealade,
maastike ja looduskoosluste kaitse- ja kasutustingimused, kultuuriväärtuste kaitse ning puhke- ja
virgestusalade kitsendused (PlanS § 75 lg 1 p 10, p 13, p 14, 17, 20).
Iga omandipiirang peab olema põhjendatud ja proportsionaalne, see nõue kehtib ka
üldplaneeringuga metsa majandamisele kehtestavatele nõuetele. Selleks, et üldplaneeringu
menetluses saaks kõiki asjaolusid igakülgselt kaaluda, tuleb omanikul planeeringu menetluses
osaleda ja oma huvid esile tuua. Seetõttu on oluline, et metsaomanikud osaleksid aktiivselt
pooleliolevate planeeringute menetluses ning vajadusel vaidlustaksid planeeringu õigeaegselt
kohtus. Riigikohus on hiljuti selgitanud, et asja avalik-õigusliku seisundi muutmisele suunatud
üldkorraldustele (HMS § 51 lg 2 teine alternatiiv), näiteks ruumilistele planeeringutele ja
loodusobjektide kaitse alla võtmisele ei kohaldu kohtupraktikas loodud erandlik vaidlustamise
tähtaeg. Selliste üldkorralduste piirava mõjuga peab igaüks arvestama nende teatavakstegemisest
alates (RKHKm 19.12.2023, 3-23-1915/18, p 14).
Kui omandipiirangud on niivõrd intensiivsed, et neid saab käsitleda de facto sundvõõrandamisena
(PS § 32 lg 1), siis on omanikul õigus õiglasele ja kohesele hüvitusele. Muude üldistes huvides
seatud omandipiirangute (PS § 32 lg 2) puhul on omanikul piirangute talumiskohustus ja teatud
tingimustel samuti õigus saada hüvitust (vt ka RKPJKo 15.06.2021, 5-21-3, p-d 32, 33, 40, 41;
RKPJKo 6.12.2022, 5-22-5, p 49 jj; RKHKo 28.02.2023, 3-12-2486/130, p 17 jj).
Kui konkreetse piirangu kehtestamisel ei ole käsitletud omanikule hüvitise maksmist, ei tähenda see
veel seda, et hüvitisele õigust ei ole. Kui avalik võim tekitab omanikule kahju, on õiguskorras
olemas reeglid kahju hüvitamiseks. Omandipiirangute hüvitamiseks on võimalik tugineda nii
kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses ettenähtud võimalustele kui ka riigivastutuse
seadusele.
2
Asjaolu, et kohalik omavalitsus on keeldunud planeeringuga kehtestatud omandipiirangu puhul
hüvitise maksmisest, ei võta õigust kohtusse pöörduda ja nõuda piiranguga maa omandamist või
muud hüvitust. Võib eeldada, et omaniku ja kohaliku omavalitsuse hinnangud hüvituse vajaduse ja
suuruse osas erinevad oluliselt, seetõttu tasub arvestada kohtusse pöördumise vajadusega. Vaid
kohus saab konkreetse kaasuse asjaolude põhjal hinnata, kas hüvitis on õigustatud ja kui on, siis
milline see õiglane hüvitis on. Pole siiski kindel, kas kohtud peavad õigustatuks igal juhtumil ja
pelgalt ühe raieliigi (lageraie) piirangu tõttu metsa omanikule hüvitise maksmist, kui muud
raieviisid on lubatud. Paljud omandipiirangud võivad jääda tasuta talumiskohustuse piiresse.
Loodame, et neist selgitustest on Teile siiski mõningane abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Lopman
ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]