dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

M.M._avaldus

Õiguskantsleri Kantselei · 10. september 2024
Viit
16-4/241463/2405085
Registreeritud
10. september 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
R. l. M. M.
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
16 Muu seadusest tulenev tegevus
Sari
16-4 Muu seadusest tulenev tegevus
Toimik
16-4/241463
Vastutaja
Liina Lust-Vedder (Õiguskantsleri Kantselei, Õiguskorra kaitse osakond)
Lahendamise tähtaeg
10. oktoober 2024

Failid

  • 📎E-kiri.eml428 KB
  • 📎Mart Maastik kiri õiguskantslerile (1).asice308 KB

Sisu (failidest)

Saatja: "Mart Maastik" <[email protected]> Saaja: "Info" <[email protected]> Teema: Mart Maastik kiri õiguskantslerile (1).asice Kuupäev: 2024-09-10 08:46 Lugupidamisega, Mart Maastik Riigikogu liige Lp Ülle Madise Õiguskantsler KIRJALIK PÖÖRDUMINE Lugupeetud Ülle Madise Pöördun T eie poole seoses minu pöördumisega siseminister Lauri Läänemetsa poole , et Te uuriksite Riigikogu liikme kirjaliku küsimuse regulatsiooni põhiseaduspärasust. Nimelt pöördusin ma 22.04.2024 siseminister Lauri Läänemetsa poole kirjaliku küsimusega seoses Kaitsepolitseiameti ning julgeolekuasutuste seaduse alusel teostatud tegevustega (Lisa 1). Selles küsisin üldisi statistilisi andmeid teabehanketoimingute ning nendega seotud tegevuste kohta. Ükski minu kirjas nimetatud teabepunkt ei ole piiratud riigisaladusega. Siseminister Lauri Läänemets vastas, et riigikogu liikmel ei ole teadmisvajadust sellise teabe saamiseks (Lisa 2). Selline teadmisvajadus olevat üksnes Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonil, peaministril, siseministril ja õiguskantsle ril, sest siseministri hinnangul on JAS § 36 ja ÕKS § 1 lg 9 erinormid Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 suhtes . Palun teil kontrollida sellise tõlgenduse põhiseaduspärasust, sest minu hinnangul see ei ole põhiseadusega kooskõlas. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus (RKKTS) on PS § 104 p 6 kohaselt konstitutsioonili ne seadus, mida saab muuta vaid Riigikogu koosseisu häälteenamusega. See tähendab, et RKKTS- is sisalduvate normidega reguleeritu on Eesti Vabariigi põhikorra seisukohast kõige olulisemateks küsimusteks. Vaieldamatult ka ministri poole kirjaliku küsimusega pöördumine seda ka on. Ometi leiab siseminister, et sellele on erinormiks JAS § 36 ja ÕKS §1 lõige 9, millest kumbki pole PS §- is 104 nimetatud kui konstitutsiooniline seadus. Seega tekib põhimõtteline küsimus, kas Eesti Vabariigi põhikorra seisukohast kõige olulisemate küsimuste lahendamist saab tavalise seadusega piirata selliselt, et RKKTS-ist tuleneva Riigikogu liikme õiguse realiseerimine muutub võimatuks? Lisaks , siseministri poolt viidatud JAS § 36 ja ÕKS § 1 lõige 9 ei sedasta siseministri poolt soovitut. JAS § 36 annab Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile spetsiifilise järelevalvepädevuse, sealhulgas õiguse tutvuda dokumentidega ning saada teavet julgeolekuasutuste tegevuse üle. ÕKS § 1 lõige 9 annab aga T eile, õiguskantslerile, õiguse teostada järelevalvet täidesaatva riigivõimu asutuste poolt varjatult isikuandmete ja nendega seonduva teabe kogumise, töötlemise, kasutamise ja järelevalve korraldamise üle. Seaduses sätestatud järelevalvemenetlus ja Riigikogu liikme teabeõigus on kaks põhimõtteliselt erinevat kategooriat. Riigikogu liige ei teosta järelevalvet, vaid seadusandlikku võimu ja mandaati ning vajab selleks teavet riigis toimuva kohta. Jaatades siseministri tõlgendust, tuleks ju piirata riigikogu liikme õigust teabele igas küsimuses, kus mõne erinormi kohaselt on mõnele haldusorganile antud järelevalvepädevus. Arvestades selliste valdkondade rohkust, ei ole vast liialdatud kartus, et riigikogu teabeõigus redutseeritakse täiesti tähtsusetuks ning tema mandaat seisnebki vaid eelnõude „läbikoputamises.“ Riigikogu liikmena näen sellises julges tõlgenduses ohtu põhiseaduslikule korrale. Minul kui ühel sajaühest seadusandliku võimu kandjast peab olema võimalus saada vähemalt põhimõttelisi jah/ei vastuseid ja statistilisi arvandmeid julgeolekuasutuste töö kohta, sest vastasel juhul ei ole minul võimalik teostada enda mandaati täiel määral ning osaleda Riigikogu töös, üritades kas luua seadusmuudatusi või rääkida kaasa ja hääletada olemasolevates seadusemuudatustes. Samuti soovin ma veelkord toonitada, et minu küsimuste vastamine ei eelda riigisaladusega tutvumist ega selle avaldamist. Enamikule minu küsimuste vastused eeldasid numbrilist vastust ja ülejäänud vaid jah/ei vastust. Seega on minu hinnangul asjakohatud siseministri viited teadmisvajadusele, mi s on mõiste na defineeritud RSVS § 3 punktis 6 kui j uurdepääsuvajadus teatavale riigisaladusele või salastatud välisteabele . Eelneva pinnalt ei leia mina, et siseministri tõlgendus on kooskõlas põhiseadusega, sest see piirab ülemäära minu kui seadusandliku võimu kandja õigust ja kohustust teostada enda mandaati vabalt. Kui selline tõlgendus on Teie hinnangul õige, palun Teil kontrollida asjassepuutuvate normide vastavust põhiseadusele. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mart Maastik Riigikogu liige Hr Mart Maastik Teie: 22.04.2024 nr 2-3/15-94 Riigikogu Meie: 09.05.2024 nr 1-9/1614-3 Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele Lugupeetud Mart Maastik Olete 23. aprillil 2024. a pöördunud minu poole teabehangete küsimuses. Julgeolekuasutuste seaduse (edaspidi JAS) § 36 lõike 1 kohaselt on Riigiko gu julgeolekuasutuste järelevalve komisjon Riigikogu erikomisjon, kes teostab järelevalvet täidesaatva riigivõimu asutuste üle julgeolekuasutuste ja jälitusametkondade tegevusega, sealhulgas isikuandmete töötlemise nõuete täitmisega, põhiõiguste tagamisega ja julgeolekuasutuste ning jälitusametkondade töö tõhususega, samuti nende üle teostatava järelevalvega seonduvates küsimustes. Õiguskantsleri seaduse (edaspidi ÕKS) § 1 lõike 9 kohaselt teostab õiguskantsler järelevalvet põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle täidesaatva riigivõimu asutuste poolt varjatult isikuandmete ja nendega seonduva teabe kogumise, töötlemise, kasutamise ja järelevalve korraldamisel. Olen seisukohal, et JAS § 36 ja ÕKS § 1 lõige 9 on erinormid Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 147 suhtes, mistõttu ei ole mul võimalik Teie küsimustele vastata. Kehtiva õiguse kohaselt on Teie esitatud küsimuste suhtes teadmisvajadus üksnes Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonil, peaministril, siseministril ja õiguskantsle ril. Teavitan lisaks, et Kaitsepolitseiamet annab perioodiliselt ülevaadet pädevatele järelevalveasutustele nii ameti teabehanke- kui jälitustegevuse kohta ning õiguskants le r i nõunikud kontrollivad JAS § 29 täitmist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel