Yoko Alender
Kliimaministeerium Meie 03.09.2024 nr 6-1/241300/2404980
[email protected]
Seisukoha küsimine taastuvenergia toetuse
tingimuse muutmise põhiseaduspärasuse osas
Austatud minister
14.07.2024 jõustusid elektrituruseaduses muudatused, mis mõjutavad taastuvenergia toetuse
tingimusi. Elektrituruseaduse (ELTS) § 591 lõike 2 punkti 8 järgi ei maksta taastuvenergia toetust
elektritootjale juhul, kui riik ei ole täitnud olmejäätmete taaskasutamise sihtarve, mis on sätestatud
jäätmeseaduse § 1363 lõikes 2. Teadaolevalt ei ole need sihtarvud hetkel täidetud ja puudub
kindlus, et neid ka lähemas tulevikus suudetakse täita.
Kõnealune säte riivab õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtet ning ettevõtlusvabadust (PS
§-d 10, 11, 31). Pole kahtlust, et see säte mõjutab edaspidi neid tootjaid, kes kvalifitseeruvad
toetusele pärast selle sätte jõustumist. Samas on võimalik, et see säte kohaldub ka neile, kes saavad
toetust varem kehtinud toetusskeemi tingimustel. Varasemad toetusskeemid nägid ette 12-aastase
toetusperioodi, mis tekitas tootjatele ootuse, et toetuse tingimusi ei muudeta järgneva 12 aasta
jooksul. Säte riivab ka ettevõtlusvabadust (PS § 31), kuna seadusega antud lubadus maksta toetust
ja toetuse saamine mõjutab investeerimisotsust hakata jäätmetest elektrienergiat tootma. Samuti
mõjutab see seda, kas tootjal on toetuseta otstarbekas jätkata jäätmete kasutamist elektrienergia
tootmiseks. Muudatusest võib järeldada, et hoolimata tähtajalisest õigusest toetusele, ei saa riiki
siiski usaldada ega olla kindel, et seadust ei muudeta tootjale ootamatult ja rabavalt ebasoodsamas
suunas nii, et tootja siiski ei saa toetust kogu toetusperioodi vältel, kuigi ta on täitnud kõik talle
esitatud tingimused ja võis arvestada toetuse saamisega.
Muudatuse kohaselt on toetuse saamine seotud sellega, kas riik on suutnud tagada olmejäätmete
taaskasutuse sihtarvud, mis riik on ise kehtestanud jäätmeseaduse §-s 1363 lõikes 2. Nende
sihtarvude täitmine ei ole elektrienergia tootja kohustus ja ta ei saa nende sihtarvude saavutamist
kuigivõrd edendada ega soodustada.
Kõnealused sihtarvud on Euroopa Liidu õigusega riigile seatud eesmärgid. Riigil on nende
eesmärkide täitmiseks võimalik kasutada mitmesuguseid abinõusid. Need abinõud peavad olema
sobivad, vajalikud ja proportsionaalsed. On võimalik, et praegu on riik valinud sobimatu ja
ebaproportsionaalse abinõu, kui olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvude saavutamist loodetakse
tagada seeläbi, et elektrienergia tootjale, kes kasutab tooraineks jäätmeid, ei maksta enam toetust.
Pole usutav, et jättes näiteks tööstusjäätmed elektritootmiseks põletamata suureneb sellega
automaatselt olmejäätmete ringlussevõtt. Valitud lahendus võib olla eriliselt ebaproportsionaalne
juhtudel, mil toetusest jäetakse ilma tootja, kes kasutab toormeks muid jäätmeid kui olmejäätmeid.
2
Selge ei ole ka samal ajal jõustunud ELTS §-s 584 lõike 1 punkti 4 toime. Selle sätte kohaselt ei
muudeta toetuse suurust ja toetuse andmise tingimusi viisil, mis mõjutaks negatiivselt toetusest
tulenevaid õigusi ja kahjustaks juba toetust saavate projektide majanduslikku elujõulisust, välja
arvatud juhul, kui toetuse suurust kohandatakse toetuskavas ette nähtud objektiivsete kriteeriumide
kohaselt. Seletuskirjas on selgitatud sätte mõtet nii: „et ei saaks abikavasid käigu pealt muuta ja
toetusi vähendada nii, et ettevõtjad, kes seda toetust juba saavad ja on nt oma investeerimisotsustes
summadega juba arvestanud, toetuse vähenemise pärast raskustesse satuvad.“ Kõnealune säte
vastab direktiivi (EL) 2018/2001 artiklile 6, mille eesmärgiks on tagada rahalise toetuse stabiilsus.
Seega suunab ka EL-i õigus riiki tagama õiguskindlust ja austama õiguspärast ootust.
Eelnõu II lugemise raames esitatud muudatusettepaneku juures selgitatakse, et see muudatus
„mõjutab juba praegu toimivaid käitisi […]“ ning „[…] tuleb peatada alates 2025 aastast
taastuvenergia toetusmaksed jäätmepõletusjaamale kuni Keskkonnaagentuuri ülevaate ilmumiseni
2026. aastal. Juhul kui Keskkonnaagentuuri ülevaatest selgub, et olmejäätmete ringlussevõtu
sihtarvud on täidetud, siis makstakse 2025. aasta toetus ettevõttele tagant järele.“ See
muudatusettepanek leidis toetust, seega on ka selle juurde kuuluv selgitus asjakohane ja viitab
soovist peatada toetuse maksmine kõigile, kui riik ei ole olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvu
täitmist suutnud tagada.
Seega on seaduse muudatused ebaselged. Ühelt poolt sätestatakse, et tagasiulatuvalt toetuskeeme
ei tohi muuta, teisalt selgitatakse, et siiski just nii neid muudetakse. Ka see, kui toetusmaksed
peatatakse üksnes ajutiselt, on probleem. Toetust saav tootja ei saa mõjutada seda, kas riik suudab
olmejäätmete ringlussevõtu sihtarve täita. Seni teadaoleva põhjal võib eeldada, et neid sihtarve
pigem ei suudeta ka lähitulevikus täita. Arvestada tuleb ka sellega, et tootja ei pruugi tegevuses
olmejäätmeid kasutada, ta võib selleks kasutada muid jäätmeid – sellest hoolimata sõltub tema
õigus saada toetust sellest, kuidas riik suudab edendada ühe jäätmeliigi (olmejäätmete)
ringlussevõttu.
Kuna eelnõu ettevalmistamise materjalides ei ole piisavalt ja üheselt mõistetavat teavet, et anda
hinnang muudatuse põhiseadusele vastavuse kohta, palume selgitusi järgmistele küsimustele:
1) Kas ELTS § 591 lõike 2 punkt 8 rakendub üksnes edasiulatuvalt pärast vastava muudatuse
jõustumist toetust saama hakkavatele tootjatele või rakendub see ka tagasiulatuvalt varem
toetusele kvalifitseerunud tootjatele? Seaduses ei ole selgelt sätestatud, et ELTS § 584 lõike 1
punkt 4 välistab tagasiulatuva toime.
2) Mis on ELTS § 591 lõike 2 punkti 8 eesmärk? Miks on seda muudatust vaja?
3) Kas senised toetuskeemid sisaldasid selgelt viidet sellele, et toetuse maksmist võidakse
peatada, kui riiklikult seatud jäätmete ringlussevõtu sihtarvud ei ole saavutatud? Kas
toetusskeemid nägid ette, et toetuse suurust kohandatakse toetuskavas ettenähtud objektiivsete
kriteeriumide kohaselt? Kas toetusskeemides oli sätestatud, et jäätmetest elektrienergia tootmise
puhul ei maksta toetust siis, kui olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvud ei ole saavutatud?
4) Kas toetusele kvalifitseerunud tootja pidi ette nägema ja teadma, et tema õigust saada
toetust, võidakse toetusperioodi vältel täiendavate tingimuste seadmisega piirata?
5) Kas tootjal on võimalik ja kui on, siis kuidas saab tootja omalt poolt mõjutada jäätmete
ringlussevõtu sihtarvude täitmist?
3
6) Palun selgitage, miks on muudatusega hõlmatud ka need tootjad, kes toodavad
elektrienergiat jäätmetest, mis ei ole olmejäätmed. Elektrienergiat on võimalik toota tõhusa
koostootmise protsessis ka muust kui kodumajapidamiste olmejäätmetest. Kas ja miks on sellisel
juhul tootjale makstav toetus seotud selliste jäätmete ringlussevõtuga, mida konkreetne käitis
üleüldse ei kasuta?
7) Palun selgitage, kuidas on omavahel seotud olmejäätmete ringlussevõtu sihtarvud ja
taastuvenergia toetused? Seaduse seletuskirja kohaselt toimub uue sätte lisandumisel toetuse
maksmine tagantjärgi, siis kui möödunud aasta kohta käivad olmejäätmete ringlusse võtu sihtarvud
on avaldatud ja kui sihtarvud on saavutatud. Võrreldes praeguse regulatsiooniga ajatatakse toetuse
saajale tehtavad maksed.
8) Kas olete analüüsinud muudatuse tähendust tootjate majandustegevusele ja võimalikku
kahjuhüvituse nõuet seonduvalt saamata jäänud toetusega? Ehk kui tootja ei saa talle seni
õigustatult määratud toetust, seetõttu, et riik on muutnud tagasiulatuvalt seadust ja seadnud toetuse
saamise tingimuseks riigi enda kohustuste täitmise, siis saamata jäänud toetuse summa ulatuses
esitab tootja riigile kahjuhüvitusnõude vastavalt riigivastutuse seadusele?
Palun Teie seisukohta ja vastuseid hiljemalt 27. septembriks 2024.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]