Tallinna Laste Turvakeskus_kiri

Juhataja Tiina Simson Meie 03.09.2024 nr 7-9/240492/2404954 Tallinna Laste Turvakeskus [email protected] Peadirektor Maret Maripuu Sotsiaalkindlustusamet [email protected] Linnapea Jevgeni Ossinovski Tallinna Linnavalitsus [email protected] Kontrollkäik Tallinna Laste Turvakeskuse Nõmme tee keskusesse Austatud juhataja, peadirektor ja Tallinna linnapea Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 13.–15.02.2024 Tallinna Laste Turvakeskuse Nõmme tee keskuse (edaspidi: keskus) tööd. Keskuses pakutakse sõltuvus- ja käitumishäiretega lastele ja noortele (edaspidi üldistatult: noored) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust. Noored saavad selles sotsiaalprogrammis osaleda vabatahtlikult. Samuti osutab keskus kinnise lasteasutuse teenust (KLAT), mis määratakse noorele kohtulahendi alusel. Kontrollkäigu ajal osales Nõmme tee keskuses sotsiaalprogrammis 30 noort ning kinnise lasteasutuse teenust sai neli noort. Keskuse personaliga suheldes jättis väga hea mulje nende asjatundlikkus, suur kogemustepagas ning valmisolek lähtuda keerulisi olukordi lahendades ja ka noorte tulevikku planeerides eeskätt noorte heaolust. Juhtkond ja töötajad teevad oma tööd südamega ning hoolivad noorte käekäigust. Hea mulje jättis ka keskuse õe ning psühholoogide töö. Noorte tausta ning vajadusi arvestades on kiiduväärt, et keskus plaanib tööle võtta ka vaimse tervise õe. Ööajaks on keskusesse appi võetud veel üks töötaja. Sotsiaalpedagoogid peavad seda suureks edasiminekuks. Loodetavasti on tulevikus võimalik korraldada meeskonna töö selliselt, et mitmes osakonnas või isegi kõigis osakondades töötab ka öises vahetuses korraga kaks inimest. Noortesse püütakse suhtuda igaühe eripärasid (sh meditsiinilist tausta ja senist elukogemust) arvestades. Töötajad pingutavad, et õppida tundma iga noore käitumist ja iseloomu, selleks et noort oleks võimalik just temale mõjuval moel motiveerida ja tema käitumist suunata. Keskuses toimuvad korrapäraselt noorte võrgustikukohtumised, kus osalevad ka noored ise. Nii keskuses viibivad noored kui ka nende vanemad saavad soovi korral tuge keskuse psühholoogidelt.  2 Õiguskantsler palub tagada, et vabatahtliku teenusena osutatava sotsiaalprogrammiga liituksid noored, kes seda teenust tõesti soovivad ja on valmis programmis osalema. Vabatahtlikkusel põhinevat teenust ei saa peale suruda ega pakkuda ähvardustega. Vajadusel tuleb abivajavale noorele taotleda kinnise lasteasutuse teenust. Keskuse osakondades peab tagama privaatsuse hügieenitoimingute tegemisel. Teiste osakondade noored ega ka töötajad ei tohiks liikuda läbi kinnise lasteasutuse teenust pakkuva osakonna ruumide. Praegusele olukorrale tuleks leida lahendus. Igas osakonnas võiks olla kaebuste kogumise kast. Noorte ruumid peaksid olema turvalised ja piisavalt valgustatud. Kui vaja, tuleb meditsiiniõe tuppa hankida kušett, kus patsient saab pikali olla. Jälgida tuleb, et keskuses viibival noorel oleks võimalik soovi korral pääseda oma murega spetsialisti juurde. Keskuse õuealal võiks olla rohkem treeningvahendeid ning eluosakondadesse võiks sisse seada kööginurgad. Palun selgitage välja, kas mõni noor võib vajada eritoitu, ning pakkuge seda talle. Keskuses viibivad noored peavad teadma, kui pikka aega nad teenust saavad ja mis tingimustel teenus lõpeb. Sotsiaalprogrammis osalevaid noori ei tohi eraldusruumi paigutada, see ei ole seadusega lubatud. Kinnise lasteasutuse teenust saava noore eraldusruumi paigutamisel tuleb järgida eraldamisele kehtestatud nõudeid. Hea oleks, kui keskuse töötajate turvatunde tagamiseks pakutaks neile regulaarselt vajalikku tuge ja koolitusi, kuidas keeruliste olukordadega toime tulla. Meeskonnatöö ning osakonna turvaabinõud tuleb korraldada selliselt, et kõik töötajad tunneksid end tööl olles turvaliselt. Õiguskantsler palub hoolitseda, et keskuse töötajad saaksid osaleda nende igapäevaelu puudutavate otsuste tegemises ning et nad tunneksid end väärtustatuna. Osakonnas viibivatel noortel peaks alati olema võimalik pöörduda oma murega samast soost töötaja poole. Ka haavatavas olukorras noortega peaksid tegelema nendega samast soost töötajad. Tuleb hoolitseda, et aegsasti märgataks seda, kui noored ei tunne end mõne kasvatajaga suheldes mugavalt. Noore ja tema asjade läbiotsimine peab olema põhjendatud, seega tuleb igal konkreetselt juhul kontrollimise vajadust kaaluda. Ühtki piirangut ega mõjutusvahendit (sh kollektiivset karistamist) ei tohi rakendada, kui selleks puudub õiguslik alus. Hea oleks, kui nii noored kui ka personal peaksid ühiselt kokku lepitud reeglitest kinni. Vajadusel tuleb noortele rohkem selgitada erinevate mõjutusvahendite rakendamise põhjusi, et nad mõistaksid individuaalsest lähenemisest tingitud võimalikke erinevusi ja miks need on konkreetses olukorras põhjendatud. Oma mobiiltelefoni kasutamist piirates peaks lähtuma sellest, kuidas noor oma telefoni kasutab. Igaüks peab saama telefoniga rääkida privaatselt ning kellegi suhtlemisvõimalusi ei tohiks vähendada põhjendamatult. 1. Sotsiaalprogrammis osalemine on vabatahtlik Noore suunab sotsiaalprogrammi kohalik omavalitsus ning teenust osutatakse üldjuhul terve õppeaasta jooksul. Enne seda, kui noor hakkab teenust saama, korraldab keskus talle ühe või paar võrgustikukohtumist. Neil kohtumistel tehakse muu hulgas kindlaks, kas teenus sobib noorele ja  3 on talle vajalik, ning uuritakse, kas noor on valmis seda saama. Mitmel juhul oli näha, et lapse heaolu spetsialist viitas e-kirja teel keskusesse kohta kinni pannes noore nõusolekule, mõnel juhul oli nõusolekut mainitud ka võrgustikukohtumise protokollis. Teenuse osutaja sõlmib eelnevalt lapsevanema või lapse eestkostjaga kokkuleppe („Kokkulepe osalemise kohta sotsiaalprogrammis“), milles on määratud ajavahemik, kui pikalt alaealine Tallinna Laste Turvakeskuse sotsiaalprogrammis osaleb. Noor annab kokkuleppele oma allkirja. Lepingu punktis 4.2 on kirjas, et lapsevanemal on õigus lõpetada kokkulepe ennetähtaegselt, kui see on noore huvides ja kooskõlastatud võrgustiku osapooltega. Keskuse üksuse juht selgitas, et mõnikord ei suudeta võrgustikukohtumis(t)el noorele teenuse vajalikkust piisavalt hästi selgeks teha või ei kuulu noor keskuse hinnangul sotsiaalprogrammi sihtrühma. Seega ei osutata teenust sugugi kõigile noortele, kelle lastekaitsetöötaja keskusesse suunab, sest keskusel on eeldatavasti võimalik arvestada ka noore sobivust ja siirast soovi sotsiaalprogrammis osaleda. Päevikute sissekannetest võis välja lugeda, et mõni noor oli üllatunud, et peab programmis osalema õppeaasta lõpuni. Seega ei pruugi olla programmi tingimused kõigile noortele küllalt arusaadavad. Mõne noorega vesteldes jäi mulje, et kõik noored ei ühine programmiga alati vabatahtlikult. Noorte sõnul otsustab teenuse saamise üle lastekaitsetöötaja. Samuti oli mõni noor arvamusel, et kui ta teenusega ei nõustu, võidakse tema vanematelt hooldusõigus ära võtta või ta saadetakse kinnisesse lasteasutusesse. Niisiis ei pruugi noored pidada programmis osalemist vabatahtlikuks. Sellele viitavad ka noorte arvukad – ja mõnel juhul korduvad – põgenemiskatsed. Isikult saab vabaduse võtta vaid põhiseaduse §-s 20 loetletud alustel. Õiguskantsler juhtis sellele tähelepanu ka 2009. aastal Nõmme tee keskust külastades. Üks vabaduse võtmise alus (põhiseaduse § 20 lg 2 punkt 4) on sätestatud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) §-des 1301-1305. Need sätted käsitlevad kinnise lasteasutuse teenust, mille kohaldamise otsustab kohus. Lapsevanem/eestkostja või linna- või vallavalitsuse töötaja ei saa anda kinnises asutuses hoidmise kohta nõusolekut või heakskiitu alaealise eest. Kui lapse või noore käitumine seab ohtu tema elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ning seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega (SHS § 1302 lg 1), tuleb kohalikul omavalitsusel taotleda talle kinnise lasteasutuse teenust. Sotsiaalprogrammi ei saa suunata selle pärast, et noore heaolu võib sattuda ohtu, kuna kinnise lasteasutuse teenuse taotlemise protsessis võib ette tulla viivitusi. Vabatahtlikkusel põhinevat sotsiaalprogrammi ei saa noorele määrata sunniviisiliselt: alaealise nõusolekut on raske pidada siiraks, kui ta nõustub programmiga, kuna kardab, et vastasel juhul võidakse tema vanema(te) hooldusõigust piirata ja/või talle endale kinnise lasteasutuse teenus määrata. Vabatahtlikult teenuse saamine eeldab, et noor mõistab vajadust oma elu senisest teistmoodi korraldada, ta peab soovima end parandada. Hirm vanemate kaotuse pärast või mitmesuguste meetmete määramise ähvardused seda motivatsiooni ei asenda. Kindlasti ei tohiks sotsiaalprogrammis osaleva noore suhtes rakendada meetmeid, mida vabatahtlikkusel põhineva teenuse osutamisel kohaldada ei saa. Sotsiaalprogrammi rakendamise aluse ja sisu määrab suuresti lapsevanema või eestkostjaga sõlmitav leping ning keskuse kodukord. Kui noor ei järgi järjekindlalt kodukorda, peaks nii teenuseosutajal kui ka lapse perel, eestkostjal  4 või lastekaitsetöötajal tekkima kahtlus, kas see on noorele parajasti sobiv teenus. Küsitav on ka lepingu punkti 4.2 sõnastus, mis viitaks justkui sellele, et teenuse osutamise lõpetamisele ei saa noor kaasa rääkida ning et lõpliku heakskiidu annab sellele otsusele hoopis võrgustik. Õiguskantsler palub tagada, et sotsiaalprogrammiga liituksid ja seal osaleksid vaid need noored, kes on seda teenust tõesti valmis vastu võtma. Vabatahtlikkusel põhinevat teenust ei saa pakkuda sunniviisil ega ähvardustega. Vajadusel tuleb abivajavale noorele taotleda kinnise lasteasutuse teenust. 2. Olmetingimused Erinevalt sotsiaalprogrammi noorte osakondadest on kinnise lasteasutuse teenust saavate noorte osakond läbikäidav: näiteks sööma, külalistega kokkusaamise ruumi, keskuse peaukse juurde või puutöö- ja toiduvalmistamise tundi minnes käivad noored ning ka personal üldjuhul läbi kinnise lasteasutuse teenuse osakonna ruumide. Selline asjade korraldus segab nii noori kui ka töötajaid. Seega tasuks noorte ja töötajatega arutada, kuidas olukorda lahendada, arvestades hoone iseärasusi. Kontrollkäigul kaasas olnud tervishoiuekspert nägi samuti vajadust investeerida hoonetesse ja taristusse, et oleks tagatud tänapäevane elukeskkond. Mõnes pesuruumis oli WC-pott ülejäänud ruumist eraldatud dušikardinaga, mitte (lukustatava) uksega. Kõikide osakondade pesuruumid (nt 1. tüdrukute osakonnas) ei olnud seestpoolt lukustatavad. Personali sõnul soovitakse sellega tagada noorte üle parem järelevalve. Kui igaüks võib takistamatult pesuruumi siseneda, pole tagatud privaatsus. Õiguskantsler on varem sotsiaalhoolekandeasutust kontrollides selgitanud, et tualett- ja pesuruumide uksed peaksid olema seestpoolt suletavad (näiteks nn liblikaga lukuga), nii et töötajad saaksid neid vajaduse korral väljastpoolt kiiresti avada. Hügieenitoiminguid peab saama teha privaatselt. Noorte tubades puudusid kohtvalgustid, mis on õppetöö tegemiseks vajalikud. Samuti polnud igas osakonnas näha kaebuste kogumise kasti (nt 1. tüdrukute osakonnas), kuhu noored saaksid soovi korral jätta ka anonüümsed kirjad oma murede/rõõmude kohta. Mõne osakonna tubades olid suitsuandurid teibiga kinni kaetud (nt poisteosakonna magamistubades ja maadlemiseks kohandatud mattidega ruumis). Poisteosakonna mattidega ruumis oli radiaatori temperatuuriregulaatori kate eemaldatud, nii et regulaatorist ulatus välja terav otsak. Palun tubades olevad suitsuandurid ning võimalikud vigastusohtu kujutavad kohad üle kontrollida. Eksperdi hinnangul olid meditsiiniõe tööruumid puhtad, inventar paigutatud käepäraselt ning toas kõik tööks vajalikud meditsiinilised vahendid. Siiski ei olnud vastuvõtutoas ruuminappuse tõttu kušetti. Kui seda siiski vaja läheb, palun leidke lahendus. Õiguskantsler palub tagada privaatsus hügieenitoimingute tegemisel. Palun leidke lahendus, et teiste osakondade noored ja töötajad ei peaks käima läbi kinnise lasteasutuse teenuse osakonna ruumide. Igas osakonnas võiks olla kaebuste kogumise kast. Noorte ruumid peaksid olema turvalised ja piisavalt valgustatud. Kui on vaja, tuleb meditsiiniõe tuppa muretseda kušett, millele patsient saab vajaduse korral pikali heita.  5 3. Teraapiavõimalused ning vaba aja sisustamine 3.1. Noortele kättesaadav psühholoogiline abi Keskuses töötas varem kaks meespsühholoogi ja üks naispsühholoog. Alates 2024. aasta veebruarist lisandus meeskonda üks naispsühholoog. Ühel juhul oli päeviku sissekannetest näha, et teenust saav neiu avaldas 2023. aasta oktoobri alguses soovi vestelda naissoost psühholoogiga. Usalduslikule vestlusele pääses tütarlaps alles 21. detsembril. Noortele tuleks korraldada samast soost psühholoogi vastuvõtt võimalikult lühikese ooteajaga, et vastuvõttu ei peaks ootama ligi kolm kuud. 3.2. Vaba aja sisustamine Noortel on võimalik regulaarselt külastada keskuse jõusaali, mängida lauatennist ja piljardit. Mõnikord on mõni noor saanud käia koos töötajaga väljas sportimas. Sellegipoolest leidis osa noori, et keskuse õuealal võiks olla rohkem kehalise liikumise võimalusi (nt ronimis- vm spordivahendeid). Noortele meeldis, et nad saavad aeg-ajalt käia keskuses asuvas õppeköögis. Õppeköögi sisustust on õiguskantslerile teadaolevalt plaanis tulevikus uuendada. Töötajad selgitasid, et osakondades võiksid olla ka väikesed kööginurgad. Sellised kööginurgad on näiteks Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuse rühmakodudes ning Valgejõe õppekeskuse rühmades (vt 2021. aastal tehtud kontrollkäigu kokkuvõte, p 1 ja 2022. aasta kokkuvõte, p 1). 3.3. Muud küsimused Üks noor kurtis, et ta on mõnda aega pidanud taluma ühe toiduaine tõttu terviseprobleeme. Väidetavalt pole lubatud tal menüüs muudatusi teha, kuna tal puudub vajalik tervisetõend. Kui keskus vajab erimenüü lubamiseks tervisetõendit, tuleb suunata noor ja tema eestkostja tõendit hankima, ja kui terviseprobleem leiab kinnitust, tuleb noorele sobivat toitu ka pakkuda. Tõendi hankimisel saab vajaduse korral nõu anda meditsiiniõde. Mitu noort ei teadnud, kui kaua nad peavad keskuses viibima. Kõigile lastele ja noortele tuleks arusaadaval moel selgitada, kuidas teenus toimib ja mis tingimustel teenuse osutamine lõpetatakse. Õiguskantsler palub jälgida, et keskuses viibivatel noortel oleks võimalik soovi korral rääkida oma murest sobivale spetsialistile. Keskuse õuealal olevaid spordivahendeid võiks võimalusel juurde hankida ning eluosakondadesse sisse seada kööginurgad. Kui noor vajab eritoitu, siis palun selgitage see vajadus välja ja pakkuge talle sellist toitu, nagu ta vajab. Keskuses viibivad noored peavad teadma, kui pikalt teenust osutatakse ja mis tingimustel teenuse osutamine lõpetatakse. 4. Eraldusruumi kasutamine 4.1. Olukord keskuses Keskuse kodukorra punkti 16 järgi on igas osakonnas eraldusruum, kuhu paigutatakse noor, kes on ohtlik endale ja/või teistele, kuni ohu äralangemiseni. Keskuses kasutusel olevate mõjutusvahendite loetelu järgi on vägivalla kasutamise eest ette nähtud mõjutusvahendina „0,5 h oma toas, vajadusel eraldusruum (kuni rahuneb)“.  6 Eraldusruumi kasutamise juhtumid märgitakse tabelisse, mida täidetakse paberil. Keskuse personali sõnul kantakse eraldusruumi kasutamise juhtumid päevasündmustena ka noore digitaalsesse päevikusse. Neid juhtumikirjeldusi on võimalik lugeda konkreetse päeva sündmuste alt. 4.2. Sotsiaalprogrammi noorte eraldusruumi paigutamine Kahe eraldamisjuhtumi (mõlemad 04.02.2024, kestusega 65 min ja 15 min) kirjeldused olid kantud eraldi kausta, mis asus 1. tüdrukute osakonnas noorte toimikute juures. Muude sotsiaalprogrammi osakondade eraldusruumi kasutamise kohta sissekanded puudusid. Õiguskantsleri nõunikega vestelnud noorte sõnul on eraldusruumi viidud ka teisi sotsiaalprogrammis osalevaid noori. Üks sotsiaalprogrammi noor rääkis, et ta viibis ühe öö „kartseris“ (eraldusruumis), sest ta oli püüdnud põgeneda. Noore sõnul viidi ta eraldusruumi paar nädalat enne õiguskantsleri kontrollkäiku. Vestlusel räägitu annab alust arvata, et eraldusruumis ööbimine ei olnud noore vabatahtlik valik. Seadus lubab eraldusruumi paigutada vaid neid noori, kes viibivad keskuses kohtumääruse alusel ehk saavad kinnise lasteasutuse teenust. Vabatahtlikult sotsiaalprogrammis osalevaid noori ei tohi turvalisuse tagamiseks SHS § 1303 lõike 4 punkti 2 alusel eraldusruumi paigutada. Kui noore käitumine ja/või tervislik seisund annab alust arvata, et sotsiaalprogramm ei pruugi olla talle (enam) sobiv teenus, tuleb vajadusel kaaluda teenuse osutamise lõpetamist või asendamist mõne sobivamaga. Ka juhul, kui noor läheb töötajate korraldusel ise eraldusruumi, ei saa seda tõlgendada nii, et noor on nõus eraldusruumis viibima. Seda on õiguskantsler selgitanud Maarjamaa Hariduskolleegiumi õppekeskustesse tehtud kontrollkäikude kokkuvõtetes (vt 2021. aasta kokkuvõte, p 6 ja 2022. aasta kokkuvõte, p 3). Noored võivad soovida kasutada mattidega jm pehme mööbliga tuba omaette olemiseks, trenni tegemiseks või enda välja elamiseks. Keskuses olevad poisid pidavat selles toas käima vabatahtlikult üsna sageli. Sellisel juhul peab tuppa ja sealt välja liikumine olema takistusteta. 4.3. Kinnise lasteasutuse teenust saavate noorte eraldusruumi paigutamine Seadus lubab kinnise lasteasutuse teenust saavaid noori paigutada eraldusruumi ainult äärmuslikel juhtudel piiratud ajaks. Selgusetu on, kas ja mil moel kõik need eraldamise juhtumid dokumenteeritakse. Kuigi osakonna kaustas oli kaks eraldamise juhtumi kirjeldust (kuupäevad puudusid) ning sellesama noore eraldusruumi viimise kohta oli 14.11.2023 tehtud ka päevikusse sissekanne, ei võimalda see info kindlalt järeldada, et SHS-is sätestatud nõudeid järgides oli dokumenteeritud just 14.11.2023 juhtum. Päevikus ei olnud näiteks mainitud eraldamise kestust ning puudus ka eraldusruumi paigutamise otsuse teinud töötaja nimi. Ka teise noore eraldamisruumi paigutamise kohta (06.11.2023) ei olnud päevikus mainitud eraldamise kestust ega seda, kes töötajatest otsustas noore eraldusruumi paigutada. Ei olnud ka põhjendatud, miks tingis võimaliku keelatud eseme enda juures hoidmine sellise ohu, et seda ei saanud maandada muul moel, kui tuli noor eraldusruumi viia. Eraldusruumi paigutamist ei tohi kunagi kasutada mõjutusmeetmena või karistusena näiteks noore põgenemise, kakluse või keelatud ainete asutusse toomise eest (vt ka sotsiaalhoolekande seaduse  7 muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, lk 29). Eraldamine on lubatud vaid vahetu ohu ennetamiseks. Kui personal kahtlustab, et noor peidab enda juures keelatud esemeid ning noore käitumine võib seetõttu kujutada vahetut ohtu talle endale või teistele isikutele, võib eraldusruumi kasutamine olla vajalik ning õigustatud kuni ohu äralangemiseni. Alaealise võib paigutada eraldusruumi kõige rohkem kolmeks tunniks (SHS § 1303 lg 4 p 2). Eraldamised tuleb ka nõuetekohaselt protokollida (SHS § 1303 lg 5 ja § 107 lg 8). Protokollist peab nähtuma eraldamise algus- ja lõpuaeg (SHS § 107 lg 8 p 2). Protokollis tuleb üksikasjalikult kirjeldada eraldamisele eelnenud olukorda ning eraldamise põhjusi (SHS § 107 lg 8 punktid 3-4). Ei piisa sellest, kui viidatakse paari sõnaga noore agressiivsusele või ähvardusele põgeneda või kallaletungile ning korraldustele mitte allumisele. Sedavõrd puudulike viidete põhjal pole võimalik hinnata olukorra keerulisust ega ka seda, kas eraldamine oli õiguspärane. Selleks, et keskusel oleks eraldusruumi kasutamisest parem ülevaade, võiks kõik eraldamise juhtumid nõuetekohaselt dokumenteerituna talletada ühes keskses kohas, näiteks eraldamiste registris või muul moel. Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe ning Emajõe õppekeskustes on eraldusruumi kasutamise juhtumid kantud õppekeskuse üldregistrisse ning Valgejõe õppekeskuses on vägivallajuhtumid talletatud veel eraldi registris. Kuigi seadus seda selgesõnaliselt ette ei näe, on õiguskantsler tunnustanud kinnise lasteasutuse teenust pakkuvate asutuste tava dokumenteerida eraldatud noore seisukord iga kindla ajavahemiku tagant (vt 2021. aasta kokkuvõte, p 6 ja 2022. aasta kokkuvõte, p 3). Eraldusruumi paigutatud inimene peab vajaduse korral saama personaliga ühendust kogu eraldamise vältel (vt Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskusele saadetud soovitused, lk 10). Näiteks juhul kui poisteosakonnas olevat eraldusruumi oleks tarvis mõne kinnise lasteasutuse noore eraldamiseks kasutada, ei ole võimalik noort jälgida, sest selle toa ukseava on vineerplaadiga kinni löödud. Pidev kontakt on muu hulgas oluline selleks, et töötajad saaksid kiiresti reageerida, kui noore olukord peaks eraldusruumis halvenema või kui ta soovib juua või tualetti minna. Nii mõnelgi juhul oli noorte päevikute sissekannetest näha, et konfliktsituatsioone aitas lahendada ka keskuse psühholoog, kelle vastuvõtul noor regulaarselt käib. Usaldusväärne spetsialist võiks olla kohal ka siis, kui olukord on muutunud nõnda keeruliseks, et noor tuleb mõneks ajaks teistest eraldada. Samuti võiks eraldatud noore juurde kutsuda meditsiiniõe, kui meedik on parasjagu tööl. Õde saab dokumenteerida vigastused, mida noor võib saada eraldamise käigus või selleni viinud sündmuste ajal. Vigastuste tekkimise talletamise kohustus on ette nähtud SHS § 107 lõike 8 punktis 6. Eraldusruumi viivas koridoris võiks olla seinakell, et eraldatud noorel oleks võimalik tajuda aja kulgemist. Õiguskantsler palub keskusel mitte paigutada sotsiaalprogrammis osalevaid noori eraldusruumi. Eraldada tohib vaid kinnise lasteasutuse teenust saavaid noori, kui see on tingimata vajalik. Eraldamine on äärmuslik abinõu, mille rakendamisel tuleb järgida kindlaid nõudeid.  8 5. Personal ja turvalisus 5.1. Personal Paljud töötajad väitsid, et tunnevad usalduse kasvamist nende vastu pärast keskuse juhtkonnas tehtud muudatusi (eelmise aasta suvel). Sotsiaalpedagoogidele soovitakse anda rohkem otsustusõigust ning kõiki töötajaid innustatakse rohkem kaasa mõtlema ning oma arvamust avaldama. See on kiiduväärt muudatus. Lastega ööpäev läbi koos viibivad inimesed teavad eeldatavasti kõige paremini oma osakonna noorte muresid ja rõõme, oskavad keerulistes olukordades leida sobivaimad lahendused ning innustada noori oma käekäigu eest paremini hoolt kandma. Kogutud info annab alust arvata, et vähemalt osale töötajatest ei ole selge, milliseid muudatusi kavandatakse. Näib, et senised ümberkorraldused on põhjustanud neis segadust, rahulolematust ning on vähendanud usaldust juhtkonna vastu. Osa töötajaid väitis, et nad ei saa aru, mis on sotsiaalpedagoogide tööülesanded ning mis otsuseid nad võivad noorte igapäevaelu kohta teha. Mõne töötaja sõnul ei ole nende muresid kuulda võetud ning on ka neid, kes ei julge oma kõhklusi jagada. Osa personalist tunneb, et neid ei motiveerita, asutuses on pingeline õhkkond ning töötajad ei tunne end turvaliselt. Õiguskantsler ei saa lahendada töövaidlusi. Küll on aga teenuse osutamiseks hädavajalik, et noorte eest hoolitsevad töötajad tunneksid end tööülesandeid täites turvaliselt, väärtustatuna ning mõistaksid selgelt, mida neilt oodatakse. Oluline on, et personalil oleks võimalik üksteist austavas töökeskkonnas anda (vajadusel anonüümselt) juhtkonnale konstruktiivset tagasisidet. Planeerides ja viies ellu töökorraldust puudutavaid muudatusi, tuleks tagada, et uuendusi selgitataks. Nii saab vältida hilisemaid arusaamatusi. Keskuse personal on saanud osaleda mitmesugustel koolitustel, sh agressiivse käitumisega toimetuleku meetodite (Verge meetodi) koolitusel ning usalduslikel suhetel põhinevat sekkumist käsitleval TBRI-koolitusel. Hea oleks, kui kõik keskuses noortega tegelevad töötajad saaksid omandada need vajalikud teadmised ja oskused. Sotsiaalpedagoogide hinnangul oleks abi ka vaimse tervise koolitustest, et nad oskaksid paremini mõista noorte psüühikahäireid ning seetõttu käituda konfliktsituatsioonides teadlikumalt. Selliste koolituste olulisust rõhutas ka kontrollkäigul osalenud ekspert. Keskus pakub oma töötajatele nii individuaalseid kui ka grupisupervisioone. Samuti on töötajatel võimalik soovi korral vestelda keskuse psühholoogidega. Lisatuge ja -teadmisi vajaksid töötajad enda sõnul selleks, et nad oskaksid pärast ärevaid sündmusi (nt noorte ründed töötajate vastu) endaga toime tulla. Üldiselt tunnevad sotsiaalprogrammi töötajad end keskuses turvaliselt. Pigem tuleb tegeleda solvangute ja noorte omavaheliste konfliktidega. Füüsilisi ründeid personali vastu tuleb ette väga harva. Seevastu mõne kinnise lasteasutuse teenuse osakonna noore käitumine on toonud kaasa palju ebakindlust, mistõttu töötajad ei tunne end selles osakonnas enam turvaliselt. Kuigi päeval ja öösel on kinnise lasteasutuse teenuse osakonnas valves kaks sotsiaalpedagoogi (sotsiaalprogrammi osakondades on öösiti üks sotsiaalpedagoog), on töötajat rünnatud ka siis, kui tema kolleeg on parasjagu eemal (nt söömas). Pingelises olukorras pole olnud alati võimalik ka osakonna telefoniga abi kutsuda ning töötaja on olnud sunnitud saatma mõne osakonnas viibiva noore abi otsima.  9 Üks naissoost töötaja sai vigastada kinnise lasteasutuse teenust saavat noort haiglast keskusesse tagasi tuues, kui noor teda ründas. Need sündmused on mõjutanud töötajaid sedavõrd raskelt, et töötajate hinnangul ei ole enam ka kahel naissoost sotsiaalpedagoogil osakonnas turvaline olla. Samuti peljatakse olukordi, kui peab üksinda keerulisema käitumisega noori sõidutama. Töötajad muretsevad selle pärast, et osakonna personali ruumi ei ole võimalik hõlpsasti näiteks kiipkaardiga lukustada. Kui keskuse personal peab sõidutama keerulise käitumisega noort, võiks kõigi turvalisuse tagamiseks olla noorega kaasas vähemalt kaks töötajat. Sotsiaalprogrammi ja ka kinnise lasteasutuse teenuse osakonna töötajad pidasid oluliseks, et osakondades oleks igal ajal (sh öösel) kohal vähemalt kaks töötajat. Praegu ongi öisel ajal keskuses abiks üks lisatöötaja. Sotsiaalpedagoogide hinnangul on see suur edasiminek. Tõsiselt tuleb suhtuda töötajate muresse, et kahel naissoost sotsiaalpedagoogil ei ole turvaline jääda keerulise käitumisega noortega osakonda valvesse. Töötajate turvatunde suurendamiseks tuleks kaaluda võimalust kasutada tehnikat, mille abil saaksid töötajad toa ust hõlpsasti kiipkaardiga avada ja sulgeda. Samuti võib kogu maja töötajatel kasu olla kaasaskantavatest paanikanuppudest, millega nad saavad kiiresti abi kutsuda. Paanikanupp võiks olla ka meditsiiniõe kabinetis. Õiguskantsleri kontrollkäigu ajal ja vahetult enne seda oli keskuses ühe kinnise asutuse teenust saava noorega mitu ärevaks tegevat intsidenti. Keskuse töötajad olid selle keerulise olukorraga kursis ning neil on suured kogemused konkreetse noore ning ka teiste keerulise käitumisega noortega toime tulemisel. Palun pöörake siiski tähelepanu just sellele, kuidas personal end pärast konfliktseid olukordi tunneb ning kuidas oleks võimalik kõige kiiremini ja tõhusamalt töötajate ja noorte turvatunnet taastada. Vajalik võib olla vaimse tervise spetsialisti toetus, aga ka asjakohased koolitused, mida tuleks korraldada tihedamini. Näiteks Norras sõltuvusprobleemidega noorte akuutravikodu töötajad osalevad iga kuu kehaliste sekkumisoskuste ning enesekaitsetehnika treeningutel. 5.2. Läbiotsimised Noortega vesteldes selgus, et vahel otsitakse noori läbi kuni aluspesuni. Mõnikord peavad tütarlapsed ise rinnahoidjat liigutades näitama, et nad pole aluspesu vahele keelatud asju peitnud. Ühe noore sõnul pidid noormehed kunagi läbiotsimise käigus, rätik ümber, kükitama. Seaduse kohaselt tohib kinnise asutuse teenust saavat noort ja tema riietust kontrollida vaatlemise ja kompimise teel või tehnilise vahendi abil, kui on tekkinud põhjendatud kahtlus, et noor on kaasa toonud keelatud asju. Samamoodi võib läbi vaadata noore valduses olevad asjad (SHS § 1304 lg 1). Keskuse kodukorra punkti 8 järgi peab sotsiaalpedagoog nooruki isiklikud asjad pärast osakonda saabumist/naasmist läbi vaatama ning veenduma, et tal poleks kaasas keelatud esemeid (terariistu, mõnuaineid, tubakatooteid jm esemed, mis võivad olla ohtlikud noorele endale, teistele noortele ning töötajatele). Lisaks isiklike asjade läbivaatusele kombitakse läbi ka noore taskud ja seljasolev riietus. Erinevalt kodukorrast viitab SHS-i sõnastus, et selline kontroll on õigustatud ainult põhjendatud kahtluse korral, et noore valduses võib olla keelatud asju või sisaldab neid asju talle adresseeritud saadetis (SHS § 1304 lg 1; § 6 lõiked 1 ja 2). Kõigi asjade või riiete läbiotsimine ei tohi saada rutiiniks.  10 Õiguskantsler palub keskuse töötajate turvatunde tagamiseks ja taastamiseks pakkuda töötajatele keeruliste olukordade tekkimise järel vajalikke koolitusi ja tuge. Meeskonnatöö ning osakonna turvaabinõud tuleb korraldada selliselt, et kõik vahetuses viibivad töötajad tunneksid end kindlalt. Noore ja tema asjade läbivaatuse aluseks olevat põhjendatud kahtlust tuleb hinnata iga juhtumi korral eraldi. 6. Järelevalve Keskuse 2024. aasta veebruarikuu töögraafiku järgi olid osakondades 24-või 14-tunniste vahetustega tööl nii segameeskonnad (mees- ja naissoost sotsiaalpedagoogid) kui ka kaks samast soost sotsiaalpedagoogi. Poisteosakonnas oli tavaliselt korraga tööl kaks meessoost sotsiaalpedagoogi või segameeskond. Ühel päeval oli 24-tunniste vahetustega tööl kaks naissoost töötajat. Mitmel ööl jäi graafiku järgi öösel poisteosakonda üksi naissoost sotsiaalpedagoog. Kinnise lasteasutuse teenuse osakonnas olid valves üldjuhul segameeskonnad ning paaril päeval kaks naissoost sotsiaalpedagoogi. Tüdrukute osakondades olid tavaliselt korraga tööl kas kaks naissoost sotsiaalpedagoogi või segameeskond. Ühel päeval oli 24-tunniste vahetustega tööl kaks meessoost sotsiaalpedagoogi. Mitmel ööl jäi graafiku järgi öösel 1. või 2. tüdrukute osakonda üksi meessoost sotsiaalpedagoog. Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT) hinnangul aitab laste kinnipidamisasutuses väärkohtlemist ennetada muu hulgas see, kui asutuses on nii nais- kui ka meestöötajaid. (vt nt CPT seisukoha p 99; õiguskantsleri soovitus, viide 10). Keskuses olevad noored ei pruugi tunda ennast vastassoost töötajaga omavahele jäetuna turvaliselt. Noorel võib olla ebamugav mure korral vastassoost töötajalt abi paluda. Kui töötajatel on vaja (nt ohu kahtluse korral) kiiresti siseneda noore magamistuppa, riietus- või pesemisruumi, peab esimesena sisenema samast soost töötaja. Meeskonnas, mis saadab noort keskusest välja (arsti, ametnike või vanemate/hooldajate juurde), peab olema ka noorega samast soost töötaja. Kindlasti ei tähenda see, et töötajad üldse ei tohi kinnises asutuses viibivate vastassoost noortega kokku puutuda. Personali sooline tasakaal loob harjumuspärase eluga sarnase keskkonna, mis toetab rehabilitatsiooni. Asutus peab välja selgitama olukorrad, milles noored võivad olla eriti haavatavad, ning tagama, et nendega tegeleksid sellistel juhtudel samast soost töötajad. Kontrollkäigu raames kogutud info andis alust arvata, et ühes osakonnas ei pruugi noored end tunda ühe töötaja juuresolekul mugavalt. Õiguskantsleri nõunik andis sellest keskusele teada, palus murettekitavat olukorda hoolsalt jälgida ning võtta vajadusel kasutusele töökorralduslikke meetmeid, mis taastaksid turvatunde. Keskus reageeris pöördumisele kiiresti. See on kiiduväärt. Õiguskantsler palub jälgida, et osakonnas viibivatel noortel oleks alati võimalik pöörduda samast soost töötaja poole ning et haavatavas olukorras noortega tegeleksid samuti nendega samast soost töötajad.  11 7. Mõjutusmeetmed ja piirangud Keskus on koostanud mõjutusvahendite nimekirja, kus on ühe teo eest (nt ebaviisakas käitumine, keelust üleastumine, vaimse või füüsilise vägivalla kasutamine, keelatud asjade omamine jne) ette nähtud mitu erinevat mõjutusvahendit. Iga rikkumise korral saab üksuse juht või (vanem)sotsiaalpedagoog kaaluda konkreetse noore tausta ja teo raskust ning sellest lähtuvalt valida sobiva mõjutusmeetme: nt hoiatuse, vabandamise, seletuskirja kirjutamise, kindla ajavahemiku oma toas viibimise, televiisori või arvuti kasutamise piirangu, territooriumilt väljas käimise piirangu, lõhutud eseme parandamise või hüvitamise, individuaalse lähenemise jne. Rikkumised ja kohaldatud mõjutusmeetmed märgitakse noore digitaalsesse päevikusse. Osa töötajaid selgitas, et selline individuaalne reageerimine võimaldab arvestada konkreetse noore olukorda ning paremini mõjutada teda lubamatust käitumisest hoiduma. On arusaadav, et kinnise lasteasutuse kodukorraga kehtestatakse kindlad käitumisreeglid, helistamis- ja külastusajad ning olemas on ka kindel päevakava, millest noored peavad kinni pidama. Selged ja kindlad asutuse reeglid ning läbimõeldud päevakava tagavad keerulise käitumisega noorukitele kindlustunde ning toetavad õppe- ja rehabilitatsiooniprotsessi.1 Samas peavad kinnise lasteasutuse teenust saavate noorte suhtes rakendatavad põhiõiguste piirangud (nt omandi kasutamise piirang – oma telefoni kasutamise keeld) olema seadusega kooskõlas. SHS ei näe ette mõjutusvahendite rakendamist kinnise lasteasutuse teenust saava lapse suhtes. Kui laps käitub ohtlikult, on võimalik ta paigutada eraldusruumi (SHS § 1303 lg 4 p 2), kuid seda ei tohi teha karistamise eesmärgil.2 Keskuse kodukorras mõjutusvahendite loetelu pole. Kodukorra punkt 6.4 näeb ette, et noorel võib keelata väljaspool keskust treeningule minna, kui ta trenni ei jõua. Kodukorra punktis 7.1 on mainitud võimalust keskuse reeglite rikkumise korral kodukülastuse pikkust vähendada või edasi lükata. Punkt 7.4 näeb ette sagedasemate kodukülastustega avatud programmi kasutamise eeldused (tehtud suurpuhastus, kodused ülesanded ja korralik käitumine) ning punkti 7.6 järgi katkestatakse avatud programm keskuse reeglite rikkumise korral. Punkt 10.3 reguleerib lõhutud eseme hüvitamist. Punktid 13.1 ja 13.3 reguleerivad arvuti ja Playstationi kasutamise aega, sealhulgas näevad need hea käitumise eest preemiaks 30 minutit lisaaega nädalavahetusel. Selliseid mõjutusvahendeid nagu hoiatus, vabandamine, seletuskiri, oma toas teatud aja viibimine, televiisori või arvuti kasutamise piirang kodukord ette ei näe. Kinnise lasteasutuse teenust reguleeriva seaduse (SHS) eelnõu seletuskirjas on öeldud, et laps ei ole kinnisesse lasteasutusse suunatud selleks, et teda karistada või distsiplineerida, vaid selleks, et teda abistada tema probleemide lahendamisel ning valmistada ette edukaks hakkamasaamiseks koju tagasi pöördudes. 1 Vt J. J. Roest, G. H. P. van der Helm, G. J. J. M. Stams. The Relation Between Therapeutic Alliance and Treatment Motivation in Residential Youth Care: A Cross-Lagged Panel Analysis. Child and Adolescent Social Work Journal. January 2016. 33(5). 33:455–468; F. A. Souverein, G. H. P. van der Helm, G. J. J. M. Stams. Nothing works’ in secure residential youth care? Children and Youth Services Review 35 (2013) 1941–1945. 2 Vt ka CPT standards. Means of restraint in psychiatric establishments for adults. CPT/Inf(2017)6, (p 1.6); CPT 2017. a Sloveenia visiidi kokkuvõte (p 120).  12 Enamikul kinnisesse lasteasutusse suunatud noortest on diagnoositud käitumishäireid ja psüühikahäireid, paljudel on olnud trauma. Seetõttu käivad nad korrapäraselt terapeudi ja psühhiaatri juures. CPT on psühhiaatrilise ravi kohta öelnud, et psühhiaatriapatsientide karistamine haiglas kehtestatud korra rikkumise eest on küsitav, sest patsiendi käitumine sõltub tema haigusseisundist ning probleeme tuleks lahendada terapeutilise sekkumisega, mitte karistamisega. CPT on soovitanud riikidel loobuda distsiplinaarkaristuste rakendamisest psühhiaatriapatsientide suhtes.3 Reeglite ühetaoline rakendamine ja noorte võrdne kohtlemine on kahtlemata olulised (vt ka õiguskantsleri 2016. aasta soovitusi Tallinna Laste Turvakeskuse Nõmme tee keskusele). Samas on noorte taust, võimed ja vajadused väga erinevad. Seetõttu võib individuaalne lähenemine (reeglite järgimise võime arvestamine, konkreetse mõjutusvahendi valimine) olla teatud juhtudel põhjendatud. Mõistetavalt nõuab individuaalne lähenemine töötajatelt rohkem aega. Samuti võib osa noori tajuda reeglite rikkumisele järgnevaid tagajärgi kõrvalt jälgides erineva kohtlemisena, kui selliste tagajärgede valikut laiemalt ei selgitata. Kindlasti peab olema tagatud, et erinev kohtlemine mõjutusvahendite valimisel oleks põhjendatud, mitte töötaja suva- või mugavusotsus. Õiguskantsleri nõunikega vestelnud noorte seas oli ka neid, kes leidsid, et mõjutusvahendeid rakendatakse ebavõrdselt ning et mõni töötaja kehtestab osakonnas ise reegleid, kuigi rühm on ühiselt otsustanud teisiti. Hea oleks, kui nii noored kui ka personal peaksid ühiselt kokku lepitud reeglitest kinni ja et personal selgitaks vajadusel erinevate mõjutusvahendite rakendamise tagamaid (mõistagi isikuandmete kaitse nõudeid silmas pidades). Õiguskantsler on juba varem selgitanud, et karistus- või mõjutusmeetmena kodukülastuse keelamine ei ole kooskõlas kinnise lasteasutuse teenuse eesmärgiga (vt Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskusele 2021. aastal antud soovitus, punktid 3 ja 7, ja Valgejõe õppekeskusele 2022. aastal antud soovitus, p 6). Osa noori kasutab nädalas ette nähtud arvutiaega ka lähedastega suhtlemiseks. Mõjutusvahendite loetelus on mitme teo eest ette nähtud arvutikeeld – sündmusele järgnev esimene graafikujärgne arvutiaeg. Õiguskantsler on varem selgitanud (p 7), et noore suhtlemisvõimalusi (nt telefonikõned, arvuti kasutamine) lähedastega ei tohi vähendada ega sellega noort ähvardada. Noored mainisid, et mõnel juhul on rakendatud mõjutusmeetmeid terve osakonna noorte suhtes. Seda on kasutatud juhul, kui keegi on rikkunud tualettruumi, aga ei võta teo eest vastutust. Nii CPT standardites (p 126) kui ka Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovituses on rõhutatud, et laste ja noorte käitumise mõjutamisel ei tohi rakendada karistusi, mis määratakse ühe alaealise käitumise eest kõigile noortele, kes asutuses viibivad (nn kollektiivkaristused). Mõned noored mainisid, et keskuse kooli koridoris kella juures on diivan, kus neil ei ole lubatud istuda. Selle keelu rikkumise eest tehakse märkus ning selle eest võib saada ka karistada. Keelu põhjuseid noored ei teadnud, aga arvati, et diivan võib olla mõeldud külalistele. Selline piirang tundub arusaamatu ja põhjendamatu. 3 Vt nt CPT 2017. a Saksamaa visiidi kokkuvõte (p 126); CPT 2017. a Madalmaade visiidi kokkuvõte (p 113); CPT 2018. a Poola visiidi kokkuvõte (p 136); CPT 2020. a Portugali visiidi kokkuvõte (p 114).  13 Noortele tegi muret ka see, et tütarlaste ja noormeeste vastastikusest sümpaatiast kantud eakohane omavaheline suhtlus on üsna piiratud. Kallistamise eest on karistatud näiteks arvutikeeluga, pandud kirjutama seletuskirja ning keelatud mõnda aega vastassoost noortega piljardit mängida. Sama teemat käsitles õiguskantsler ka Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskusesse tehtud kontrollkäigul. Õppekeskuses ei takistatud noorte suhteid, kuid omavaheliseks suhtlemiseks olid kehtestatud kindlad käitumis- ja viisakusreeglid, mis olid siiski üsna paindlikud ning võimaldasid noortel omavahel suhelda (koos jalutamine, helistamine) ja tähelepanuavaldusi teha (kingitused, kirjad), tagades samas nende turvalisuse ning teiste noorte rahu. Õiguskantsler rõhutas, et huvi ja tunded üksteise vastu on noorte seksuaalarengu loomulik osa ning üldjuhul ei viita see noore riskikäitumisele.4 Soovituses viitab õiguskantsler vajadusele arvestada noorte traumakogemust ning hoolitseda noorte turvalise seksuaalhariduse eest. See soovitus on asjakohane ka Nõmme tee keskuse puhul. Õiguskantsler palub keskusel lõpetada laste suhtes õigusliku aluseta seatud piirangute ja mõjutusvahendite rakendamine ning kollektiivne karistamine. Hea oleks, kui nii noored kui ka personal peaksid ühiselt kokku lepitud reeglitest kinni. Vajadusel tuleb töötajatel rohkem selgitada noortele erinevate mõjutusvahendite rakendamise tagamaid, et kõik mõistaksid individuaalsest lähenemisest tingitud võimalikke erisusi ja nende põhjendatust konkreetses olukorras. 8. Suhtlemine lähedastega Noored saavad keskuses suhelda lähedastega, kasutades selleks osakonna mobiiltelefone ja osakonna arvuteid. Telefoniga võib rääkida kõige rohkem 15 minutit päevas ning arvutiaega antakse nädalas kaks korda ning korraga üks tund, millele võib preemiana lisanduda tund nädalavahetusel. Telefoniga tuleb enamiku noorte sõnul rääkida kas eluosakonna koridoris või sotsiaalpedagoogide toas, korraga 10-15 minutit. Oma mobiiltelefoni võib noor kasutada keskuses lähedasega kohtumise ajal ning keskusest üksinda väljas käies (nt trennis või arsti juures käies). Lähedased võivad külastada noori keskuses iga päev kindlatel aegadel. Pärast viienädalast kohanemisperioodi võivad noored hakata tegema kodukülastusi, mille kestus sõltub sellest, kui kaua on noor keskuses viibinud ning kuidas sel ajal käitunud. Noored ei mõistnud, miks nad ei tohi keskusest välja helistada oma mobiiltelefoniga. Samuti häiris neid kohustus vestelda lähedastega teiste inimeste juuresolekul: sageli segas koridoris toimuv nende vestlust ning teised võisid seda pealt kuulata. Nii mõnigi noor oleks tahtnud telefoniga rääkida kauem kui 10-15 minutit. Maarjamaa Hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskuses said noored kasutada helistamiseks oma mobiiltelefone, Valgejõe õppekeskuses keskuse telefone. Mõlemas asutuses said noored vestelda privaatselt oma toas. CPT on riike kiitnud selle eest, et noored saavad vabalt kasutada telefone ja tahvelarvuteid, sh võimalust rääkida oma mobiiltelefoniga üks tund päevas ning kasutada internetti vähemalt tund päevas (vt CPT 2021. aasta soovitused Rootsile, p 96). Samuti on CPT kiitnud (p 166) sellist korraldust, mille kohaselt saavad noored kasutada oma toas telefoni kolm korda päevas kokku 60 minutit. SHS § 6 lõike 1 punkti 4 järgi on sotsiaalteenust (sh KLAT) saavale inimesele keelatud asjad, mis võivad kujutada ohtu tema ning teiste inimeste elule ja tervisele. Oma mobiiltelefoni kasutamise 4 Vt nt laste ja teismeliste seksuaalkäitumise murebaromeeter.  14 piiranguid seades tuleks lähtuda pigem konkreetsetest kasutusviisidest, mis võivad noorte elu või tervist kahjustada. Näiteks on võimalik keelata keskuses mobiiltelefoniga pildistamine ja filmimine, kuna see võib ohustada nii telefoni kasutaja enda kui ka teiste noorte (vaimset) tervist. Kui noor seda keeldu eirab, võib piirata tema telefoni kasutamist. Ka kinnise lasteasutuse teenuse süsteemi luues mööndi, et kuigi sidevahendite kasutamisega kaasnevad kulud (mis nähakse ette teenuse eelarves) ning koolitunnid ja muud ette nähtud tegevused seavad teatud piiranguid, ei ole teenuseosutajal õigus piirata põhjendamatult lapse suhtlus- ja teabe tarbimise vahendite kasutamist. Üldjuhul peaks lapsel olema võimalik märkimisväärset osa oma vabast ajast (ehk koolitööst ja lapse arengu- ja käitumisprobleemide tuvastamiseks ja lahendamiseks läbi viidavatest tegevustest üle jäävast ajast) kasutada sellisel viisil, nagu laps ise soovib, sh suhtlemiseks (vt seletuskirja lk 29-30). Seega tuleks võimaldada noorel suhelda (lähedastega) pigem rohkem kui vähem. Nagu mõjutusmeetmete ja piirangute juures rõhutatud, ei tohi helistamiseks või arvuti kasutamiseks lubatud aega vähendada (vt Maarjamaa Hariduskolleegiumi Valgejõe õppekeskusele saadetud soovitus, p 7). Kindlasti peab noorele telefonivestluse ajal tagama privaatsuse. Õiguskantsler on SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikusse tehtud kontrollkäigu järel selgitanud, et kui töötaja viibib patsiendi ja tema lähedase vestluse juures, siis rikutakse patsiendi õigust eraelu puutumatusele (põhiseaduse § 26). Ka noorel on õigus suhelda oma lähedastega privaatselt. Kui keskuse personalil on põhjendatud mure, et vestlus võib muuta noore käitumise talle või teistele ohtlikuks, tuleks vestluse kulgu jälgida ennekõike nõnda, et oleks tagatud sõnumisaladus (nt ilma helita videopildi vahendusel). Oma mobiiltelefonide kasutamise piiramine peaks lähtuma sellest, kuidas noor oma telefoni kasutab. Noorele tuleb tagada telefonikõne ajal privaatsus ning suhtlemisvõimalusi ei tohiks põhjendamatult vähendada. Ootan Tallinna Laste Turvakeskuse Nõmme tee keskuse tagasisidet soovitustele hiljemalt 02.12.2024. Palun Tallinna Linnavalitsusel ja asjaomastel asutustel hinnata sotsiaalprogrammi korraldust ja seda, kas keskusesse suunamise menetlus põhineb vabatahtlikkusel. Võimalikke kinnise lasteasutuse teenust puudutavaid kitsaskohti (nt ebapiisav kohtade arv, viivitused teenusele suunamisel jne) palun hinnata vastavalt pädevusele ka Sotsiaalkindlustusametil ja kohalikul omavalitsusel. Teie tagasisidet ootan samuti võimalusel hiljemalt 02.12.2024. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Lisa: tervishoiueksperdi arvamus 7 lehel. Koopia: Sotsiaalministeerium, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet Käti Mägi-Tammik 6938435, [email protected] Ekspertarvamus 04.04.2024 EKSPERTARVAMUS Ekspertarvamuse tellija Õiguskantsleri Kantselei (23.01.2024 TVL nr 2-4/243) Õiguskantsleri kontrollkäik Tallinna Laste Turvakeskuse Nõmme tee Menetlusasi keskusesse 13.-14.02.2024 Madis Parksepp Laste-ja noorukitepsühhiaatria lisapädevusega psühhiaater (THT kood Ekspert D06827). Kohtupsühhiaatriaekspert, laste ja noorukite Kvalifikatsioon kohtupsühhiaatriliste ekspertiiside tegemise lisapädevus, tase 8 (Kutsetunnistus 180567, Eesti Kohtuekspertiisi Instituut). 05.02 ja 12.02.2024 tellija poolt edastatud eelinfo (kokku 9 faili); 07.03.2024 tellija poolt kontrollkäigul salvestatud materjalid (717 faili); Ekspertarvamuseks kontrollkäigul toimunud vestlused, vaatlused ja dokumentatsiooniga kasutatud materjalid tutvumine. Eksperdiga vestlustel osalesid asutuse juhataja, asutuse arendus- ja kvaliteedijuht, Nõmme tee üksuse juht, kontrollkäigu päevadel tööl olnud õde ja psühholoogid. Kontrollkäigul vesteldi ka osakondades viibinud inimestega (sh tööl olnud personaliga). Hinnata, kas asutuses viibivatele lastele osutatavad tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteenused on nende terviseseisundit ja vajadusi arvestades kohased ja piisavad; hinnata, kas asutuse olmetingimused ja Ekspertiisiülesanne laste kasvukeskkond laiemalt vastavad selle sihtgrupi vajadustele ja toetavad nende rehabilitatsiooni; hinnata, kas lastele ravimite manustamine toimub nõuetekohaselt ja vastavalt arsti ettekirjutusele; hinnata, kas asutuses kasutatakse ravimeid laste ohjeldamiseks (nn ravimitega ohjeldamine). Kuna kontrollitava asutuse teenuste sihtgrupi abistamine eeldab tõhusat valdkondade vahelist koostööd, siis hinnata võrgustikutöö toimimist (sh Eksperdi omal algatusel ka asutuse väliste partneritega); kuna sihtgrupiga töötava personal seatud ekspertiisiülesanne töötab potentsiaalselt suure ja kroonilise psühholoogilise pinge alla, hinnata asutuse toetust töötajatele, sh töötajate (tajutava) turvalisuse tagamiseks. Eksperdile ole ega ole varasemalt olnud kontrollitava asutusega tööalaseid ega muid lepingulisi kokkupuuteid. Ekspert ei ole kontrollitud Eksperdi huvide konflikti asutuse klientide raviarstiks ega osale nende ravimeeskondade töös. teadaanne Eksperdil ei ole tööalaseid ega isiklikke kokkupuuteid kontrollkäigul intervjueeritud töötajatega. 1  Ekspertarvamus 04.04.2024 Asutuse üldmulje Vestlustel asutuse juhtkonnaga avaldus toetav ning hooliv suhtumine klientidesse ning noorte emotsionaalset seisundit ja nende toimetulekut toetav mõtteviis. Hooliv ja lugupidav suhtumine klientidesse ühes sõbraliku suhtlemisega ilmnes ka teiste asutuse töötajatega vesteldes ning kontrollkäigul nähtud situatsioonides. Intervjuudes juhtkonna ning üksuse juhiga jäi kõlama ka toetav ja heatahtlik suhtumine asutuse töötajatesse. Juhtkonna sõnul panustatakse töötajate koolitustesse ning nii õele, psühholoogidele kui teistele meeskonna liikmetele on võimaldatud individuaalseid või grupisupervisioone. Supervisioonid leiavad enim kasutust psühholoogide poolt, samas kui mitmed teised töötajad neid endale sobivaks/vajalikuks ei pea, mistõttu on kasutus kogusummas ebaühtlane. Koolitusvõimalustest rääkides toodi välja, et keeruline on olnud leida asutuse personalile sobivaid psühhopatoloogia- ja psühhiaatriaalaseid koolitusi. Kuigi kitsalt (või peamiselt) kliendi psüühikahäire(te)le keskendumine nende pikaajalise enesetõhusa(ma) toimetuleku saavutamiseks ei olegi enamasti piisav strateegia, on põhjalikud eelteadmised psüühikahäirete põhjuste, olemuse ja iseloomuliku kulu kohta siiski oluliseks eelduseks pea kõigi toetavate sekkumiste ning asjakohaste käsitlusviiside leidmisel, aga ka tarvilikud realistlike ootuste püstitamiseks ravile ja toetusmeetmetele. Koolituste ja supervisioonide kättesaadavust hindasid õde ja psühholoogid üsna heaks, nimetades viimasel ajal toimunutest olulisemateks kriisisekkumiste-, VERGE- ning lipusüsteemi koolitusi. Kõik küsitletud töötajad nimetasid toetuse mõttes supervisioonidest olulisemakski regulaarseid meeskondade koosolekuid, mis on ka peamisteks tööalase infovahetuse ja tegevuste kooskõlastamise kohtadeks. Turvalisuse tagamisel ja konfliktsituatsioonide haldamisel nimetasid kõik eksperdiga vestelnud juhid ja spetsialistid peamiseks sekkumisviisiks rahustavaid vestlusi klientidega, nõustamist, aga ka noore võimalust eemalduda rahulikku keskkonda. Nii küsitletud töötajad kui noored eitasid eraldusruumi kasutamist ohjeldamiseks vähemalt viimase aasta jooksul. Eksperdi ja asutuse klientide vahel toimunud vestlustel viiteid noorte väärkohtlemisele ei avaldatud. Kuigi õde ega psühholoogid ei suutnud meenutada olukordi, mil nad ennast otseselt ohustatuna oleksid tundnud, siis vähemalt teoreetiliselt ei olevat risk vägivaldseks käitumiseks ka nende suhtes välistatud. Asutuses on väljatöötamisel üldine ohutussüsteem (nt turvanupusüsteem), hetkel tuleb ohujuhtumitel abi kutsumiseks kasutada tavapäraseid sidevahendeid. Juhtkonna sõnul panustatakse töötajate ohutuse tagamiseks läbi nende koolitamise ja ühiste juhtumianalüüside. Nii erakorralises sündmuses osalenud töötaja soovil kui tema vahetu juhi märkamisel on võimalus kriisinõustamiseks või erakorraliseks supervisiooniks. Esinenud ohujuhtumite kirjeldamisel oli märgata laiapõhjalist, kliendi individuaalseid eripärasid ja tausta, aga ka situatsiooni ning personaliga seonduvate asjaolude analüüsi, mitte pelgalt psüühikahäirele või selle ravile keskendumist. Spetsialistide ja valvetöötajate üldhulka saab tavaolukorras hinnata nõuetekohaseks, ent see ei pruugi olla piisav nt erakorraliste sündmuste üheaegsel esinemisel erinevates osakondades. Praegu on personalil võimalus erakorralistel puhkudel appi kutsuda töögraafikus mitte olev töötajate. Juhtkond on 2  Ekspertarvamus 04.04.2024 teinud pingutusi spetsialistide juurde värbamiseks – hiljuti on meeskonnaga liitunud psühholoogid ning otsitakse täiendavat vaimse tervise õde. Kõikidest vestlustest jäi siirana kõlama eesmärk – toetada ja tõhustada noore edaspidist toimetulekut teenuselt lahkumise järgselt, selmet pidada asutuse pakutavaid teenuseid pelgalt hooldus- ja äraolemisvõimaluseks. Kokkuvõttes on üldmulje asutusest hea – suhtumine klientidesse hooliv, õhkkond töine ja asjalik. Tunnustust väärib: • murekohtade või kriisisituatsioonide korral laiapõhjaline, erinevaid asjaolusid ja tausta arvestav analüüs; • sõnalis-käitumuslike de-eskalatsioonitehnikate eelistamine konflikt- ja ohusituatsioonides; • tajutav suhtumine, et keskendutakse kliendi toimetulekuvõime taastamisele ja hakkamasaamisele teenustele järgnevas elus. Soovitav on: • jätkata panustamist töötajate koolitamisse, sh psühhopatoloogia- ja psühhiaatriaalastesse; • jätkata püüdlusi kujundamaks supervisioonidest harjumuspärast tööpraktikat; • jätkata turvalisust tõstvaid algatusi nii spetsiifiliste täiendkoolituste (nt VERGE vmt) kui üldise ohutussüsteemi juurutamisel näol. Olmetingimused, elukeskkond, haridus Asutuse ruumid on puhtad, korrastatud, võimaluste piires remonditud-hooldatud. Eluruumide sisustamisel on püütud arvestada klientide isiklikke eelistusi, mistõttu need ka üsna eriilmelised on. Ka ühiskasutatavate ruumide dekoreerimisel on näha noorte loomingulist panust, mis muudab asutuse miljöö vaheldusrikkaks. Noorte päevakava on eakohane ning selles on võimalikud kliendi individuaalsetest vajadustest tingitud erisused. Kuigi asutuses viibivad noored erinevates osakondades ning erinevatel teenustel, on asutusesisene liikumine (nt osakondadesse, õpperuumidesse, hobiruumidesse) kontrollkäigu ajal valdavalt piiranguteta. Nii vestluste kui dokumentide põhjal on palju rõhku pööratud tervislike eluviiside soodustamisele (spordivõimalused, toitumiskavad jm). Noortel on võimalus kasutada jõusaali, osaleda mitmetes sporditegevustes (lauatennis, piljard, jõusaal jm). Samuti on nt noormeeste osakonnas eraldi ruumi kohandatud matisaal, kus saab tegeleda nii sportlike/mänguliste tegevustega kui kasutada seda lihtsalt omaette olemiseks. Lisaks sportlikele hobitegevustele on kõikides osakondades noorte kasutuses mängukonsoolid ja televiisorid, mida töötajate sõnul kasutatakse oluliselt enam kui nt lugemisvõimalusi. 3  Ekspertarvamus 04.04.2024 Asutuses on klientidele loodud võimalused muusikaliseks, käeliseks vm loominguliseks eneseväljenduseks, viikase läbi huviringe ning korraldatakse ühisüritusi. Õppimine on tagatud kahe partnerkooli abiga ja toimub õppetööks kohandatud hooneosas. Õpperuumid on asjakohase varustuse ja vajaliku sisustusega. Õppimisel arvestatakse kliendi individuaalseid eripärasid, võimalusel ka erisoove/huvisid. Vähemalt üks noor käib iseseisvalt koolis väljaspool asutust. Õppetöö üheks eesmärgiks on noore naasmine endisse kooli või sõltuvalt asjaoludest toetada uue sobiva õppeasutuse leidmist. Kokkuvõttes vastavad nii asutuse olmetingimused, elukeskkond, õppe- ja hobitegevusruumid kui päevakavad ja tegevusvõimalused noorte vajadustele. Tunnustust väärib: • vaheldusrikas miljöö, noorte võimalus seda ise kujundada; • mitmekesised spordi- ja huvitegevuste võimalused; • õppetöö korraldus. Soovitav on: • kaasaegse teenuskeskkonna ja -miljöö tagamiseks on ette näha investeeringuvajadust hoonetesse ja taristusse. Meditsiiniline abi Enamikul asutusse suunatud noortest esineb vähemalt üks psüühikahäire. Sagedasemateks diagnoosideks on aktiivsus-tähelepanuhäire (ATH), meeleolu ja ärevushäired, käitumishäire või ka kujunev isiksushäire. Sageli on noortel varasemast (korduvad) vägivaldse kohtlemise ja/või hülgamise kogemused, mistõttu neil on kujunenud kiindumussuhte häire. Sagedaseks probleemiks on (varasemalt olnud) erinevate ainete tarvitamise häired, sh esineb ka väljakujunenud sõltuvushäireid. Psüühikahäirete ravis püütakse võimalusel jätkata koostööd varasema ravimeeskonnaga, milleks on võimalik ka videovastuvõtte kasutada. Asutuse klientidele osutab erakorralist psühhiaatrilist abi ning raviarstita jäänud noorukeid nõustab valdavalt SA PERH psühhiaatriakliinik. Harvematel puhkudel tehakse koostööd ka teiste raviasutustega. Kontrollkäigu ajal viibis asutuses 34 klienti (neist 30 rehabilitatsioonteenusel ja 4 KLAT noort), kellest psühhiaatrilist medikamentoosset ravi tarvitas 24 klienti. Enimkasutatavad on ATH ravimid ning ärevus- ja meeleoluhäirete raviks kasutatavad antidepressandid, harvem on raviskeemides antipsühhootikume (mida noorukitepsühhiaatrias lisaks psühhoosi ravile kasutatakse meeleolu stabiliseerimiseks, emotsiooniregulatsiooni tõhustamiseks või ka ärevuse leevendamise ja uinumise toetamise eesmärgil). Rahusteid on raviskeemis määratud kahele noorele, sh vajadusel manustamiseks. Rahustite kasutamist ohjeldamise eesmärgil dokumentide põhjal ei ilmne, pigem nähtuvad sealt personali püüdlused vajadusel määratud rahustite kasutamist vähendada (või edasi lükata) läbi kliendi nõustamise (sh rahustite sõltuvusriski käsitlemise). 4  Ekspertarvamus 04.04.2024 Klientide terviseinfo kogumise, dokumenteerimise, määratud raviplaanide elluviimise ning ravimite käitlemise eest vastutab õde. Noorte raviinfo on asutuse digiprogrammis, millesse õde lisab täiendavaid sissekandeid (nt raviprotseduuride teostamisel, raviskeemi muutuste korral). Õe vormistatud raviplaanid on selged ja osakonna personalile lihtsasti mõistetavad. Osakonna klientide ravimid asuvad personaliruumides lukustatavates kappides. Nädala ravimid on õe poolt jaotatud iga kliendi personaalsesse ravimikarpi. Ravimikapis on leitav ka täiendav osakonna klientide raviplaan, mida õde uuendab igal ravikorralduse muutusel. Lisaks klientide personaalsetele ravimikarpidele on ravimikappides käsimüügiravimeid (nt valuvaigistid) töövälisel ajal vajadusel manustamiseks. Ravi küsimustes saavad osakonna töötajad ka töövälisel ajal õega konsulteerida, aga nõu küsitakse ka perearsti infoliinilt. Ravimikappides ei leidunud rahusteid või muid psühhotroopseid ravimeid n-ö vajadusel (ohjeldamise eesmärgil) manustamiseks. Lisaks psüühikahäiretele on õde hästi kursis ka klientidel vajaminevate somaatiliste ravimitega, mis on teinud võimalikuks ka raskete krooniliste haigustega (nt I-tüüpi diabeet) klientide teenusel viibimise. Igapäevane esmatasandi meditsiiniline abi (nt üld-haigestumise, ülemiste hingamisteede viirusinfektsioonide või vigastuste korral) on tagatud õe poolt, kes teeb vajadusel koostööd ka klientide perearstidega ning hoolitseb ravimite olemasolu eest. Võimalusel ja noore nõusolekul on terviseküsimuste aruteludesse kaasatud ka vanemad/eestkostjad. Lisaks ravitööle teeb õde noorte hulgas ka tervisealast teavitus- ja ennetustööd (nt vaktsineerimisinfo, seksuaaltervise alane nõustamine ning osakondade varustamine nt hügieeni- ja tervisekaitsevahenditega). Õde juhendab ka meditsiinitarvikute (nt narkotestide) kasutamist osakondades. Õde on koostanud klientide terviseseisundi esmase ja jätkuhindamise protokolli, mille alusel ta kõiki teenusele saabunud kliente nii vaimse kui kehalise tervise osas hindab. Käesolevalt kajastub see vaid asutusesiseses infoprogrammis, kuigi oleks väärtuslik info ka digiloos. Õel puudub ligipääs digiloole. Info ravi(vahetuse) kohta selgub kas teenusele suunamise dokumentidest või noore/lähedase poolt antuna. Vanemate puudumisel on praktika keskuse töötaja (sageli nt psühholoogi) kaasamine arstivisiitidele. Samas ei saa välistada, et digiloo ja/või retseptikeskuse ligipääsu puudumise tõttu ei jõua teave uuest ravist (või raviskeemi muutusest) alati operatiivselt õele. Samuti ei ole õel võimalik jälgida ka vastuvõttude vahelisel perioodil nt analüüside või ravimikontsentratsioonide tulemusi. Vaatamata eelöeldule oli õde kontrollkäigu ajal noorte tervislikust seisundist hästi informeeritud, kursis raviplaanidega ning arstivisiitidega. Õe koostöö teiste meeskonnaliikmetega toimub regulaarsete iganädalaste meekonna koosolekute raames. Erakorralistel puhkudel ja klientide terviseseisundi muutustel on õe reageerimine operatiivne. Õe tööruumid on puhtad, inventar paigutatud käepäraselt ning varustatud tööks vajalike meditsiiniliste seadmete/vahenditega. Ruuminappusel (ja minimaalse kasutusvajaduse tõttu) ei ole ruumis püsivalt kušetti. Lisaks tööruumidele osutab õde vajalikku esmaabi või teostab õendusprotseduure ka vajadusel sündmuskohal või kliendi eluruumides. Asutuse klientide ning üldkasutatavate ravimite varu on õe 5  Ekspertarvamus 04.04.2024 kabinetis lukustatud kapis, mis on korrastatud ning iga lapse ravimid selgelt, arusaadavalt eristatud. Õde on hästi kursis ravimite arvestusega ning korraldab aegsasti ravimite hankimist. Kogutud andmete põhjal võib öelda, et asutuses pakutav meditsiiniline abi on heale kliinilisele praktikale vastav ning eeldatust laiapõhjalisemgi. Ravimite manustamine toimub nõuetekohaselt ja vastavalt arsti ettekirjutusele. Viiteid, et asutuses kasutatakse ravimeid noorte ohjeldamiseks ei ilmnenud. Tunnustust väärib: • õe teoreetilised teadmised meditsiinist, praktiline kogemus tööks keeruliste psüühikahäiretega klientidega ning empaatiline suhtumine klientidesse; • õe initsiatiiv lisaks raviskeemide järgimise korraldamise ka täiendav tervisealane nõustamis- ja ennetustöö. Soovitav on: • tagada digiloo kasutamise võimalus õele (seejuures rõhutab ekspert, et selle tagamine ei sõltu peamiselt asutusest); • täiendava vaimse tervise õe palkamine meeskonda, arvestades asutuse klientide hulka ning neil esinevate psüühikahäirete rohkust ning keerukust. Psühholoogiline ravi ja rehabilitatsioon Keskuses töötab neli psühholoogi kolmel ametikohal ja tööpäeviti on kohal vähemalt üks. Asutuse psühholoogidel ei ole psühhoterapeudi väljaõpet. Kõikidele klientidele määratakse kindel psühholoog ning noorel on selles osas ka valikuvõimalus. Psühholoogi teenused on tagatud nii eesti kui vene keeles. Individuaalne nõustamine on tagatud vähemalt korra nädalas, kuid psühholoogid on reeglina kättesaadavad ka erakorraliseks kriisinõustamiseks. Valdavalt on kliendid teenusest huvitatud, kuid on ka üksikuid vähese motiveeritusega noori või lausa keeldujaid. Psühholoogide sõnul käsitletakse nõustamistel pigem hetkel aktuaalseid (või noort huvitavaid) teemasid ning seega ei koostata (ega järgita) struktureeritud nõustamiste kava. Lisaks individuaalsele psühholoogi nõustamisteenusele pakutakse asutuses noortele mitmeid tegevusteraapia ning grupiteraapia võimalusi, aga ka nt spetsiifilist sõltuvushäirete nõustamist. Võimalus on perenõustamiseks. Toimuvad ka lapsevanemate grupinõustamised. Peamine koostöö vanemate ja noore tugisüsteemiga väljaspool asutust toimub regulaarsete võrgustikukohtumistena, millesse enamasti on kaasatud ka noor ise. Võrgustikuliikmete motivatsioon/võimalused koostöökohtumistel osaleda on varieeruv, nt asutusevälise ravimeeskonna esindajad osalevad võrgustikutöös pigem harva. Siiski on psühholoogide roll vahetuks suhtluseks 6  Ekspertarvamus 04.04.2024 asutusevälise ravimeeskondadega üsna suur, sest kliendi soovil ja nõusolekul saadavad just nemad sageli noort arsti/õe visiitidele. Nii noortele koostatud individuaalsed tegevusplaanid, neile osutatud teenused (nt psühholoogi nõustamised), võrgustikukohtumiste protokollid kui perioodi (vahe)kokkuvõtted kantakse asutuse infoprogrammi. Samas on sealt (vähemalt pikema ajaperioodi vältel) ülevaate saamine toimunud tegevustest või seisundi muutustest üsna keeruline ja aegavõttev, programmisisesed otsingu- võimalused on piiratud. Pärast KLAT või rehabilitatsiooniteenuse lõppemist on klientidele võimalikud jätkuteenused (nt psühholoogi nõustamise jätkamine). Lisaks tööle klientide ja võrgustikega nimetavad psühholoogid üheks oma rolliks ka asutuse töötajate psühholoogilise nõustamise, mis pole küll kindlavormiline ning toimub vajadusel ja omavaheliste kokkulepete tulemusena. Asutuses pakutavad psühholoogilise abi (jm psühhosotsiaalsed teotavad) teenused on mitmekesised ja klientidele kättesaadavad. Abi järjepidevust ja seega noorte edasist toimetulekut toetavad võrgustikutöö printsiipide rakendamine (ühes noore enda kaasamisega) ja jätkuteenuste võimalus. Tunnustust väärib: • hiljutine täiendavate psühholoogide leidmine meeskonda; • psühholoogilise abi kättesaadavus kriisisituatsioonides; • võrgustikutöö tähtsustamine ja noorte kaasamine sellesse; • psühholoogilise abi võimalus ka kolleegide. Soovitav on: • klientide asutuseväliste ravimeeskondade enam kaasamine võrgustikutöösse (seejuures rõhutab ekspert, et selle tagamine ei sõltu peamiselt asutusest); • leida psühholoogidele võimalused psühhoterapeudi kvalifikatsiooni omandamiseks (arvestades sihtgruppi, oleks eelkõige soovitav nt pereteraapia, aga ka KKT ja DKT), sest psühhoterapeudi pädevus lisaks meeskonda täiendavaid ja efektiivseid sekkumisvõimalusi ning võiks aidata psühholoogilise ravi struktureeritumaks muuta. /allkirjastatud digitaalselt/ Madis Parksepp 04.04.2024 7