dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kaitseressursside Amet
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus eelnõu kohta

Kaitseressursside Amet · 22. november 2017
Viit
5-1/17/21821-2
Registreeritud
22. november 2017
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kaitseministeerium
Funktsioon
- -
Sari
- -
Toimik
- -

Failid

  • 📎5-1_21821_2_22112017_1186145.bdoc64 KB

Sisu (failidest)

Kaitseministeerium Teie: 02.11.2017 e-kiri [email protected] [email protected] Meie: 22.11.2017 nr 5-1/21821 Arvamus eelnõu kohta Kaitseressursside Ametil on Vabariigi Valitsuse 21.03.2013 määruse nr 45 "Kaitseväeteenistuskohustuslasele ja tegevväelasele teenistusülesande täitmiseks ennenähtud tervisenõuded" muutmise eelnõu ja seletuskirja juurde järgmised märkused, mis on esitatud diagnooside kaupa: B25 - B49 Diagnoosid puuduvad määrusest. Seenhaigusest lagunenud jalad, millele võib järgneda terve rida tüsistusi nagu roospõletik, süvaveeni tromboos jne, on tõsine terviseprobleem. E66 Määruses kirjas, et „ei vasta tervisenõuetele“, kui on arstlikus komisjonis kolme aasta jooksul fikseeritud KMI üle 37. Kas siin ei ole vastuolu sellega, et sama diagnoosiga võib „ajutiselt ei vasta nõuetele“ otsust teha maksimaalselt kahel korral (jälgimisperiood 2 aastat)? Juhul kui 3 aasta jooksul on silmas peetud 3 korda fikseeritud kehamassiindeksit üle 37, tuleks sõnastust täpsustada. Määrus ei võimalda hetkel isikule, kelle KMI on üle 37 (nt 38) „ajutiselt ei vasta tervisenõuetele“ otsuse tegemist. I10-I15 Puudub endiselt vahepealne variant, mis on kõige levinum ja mis põhjustab kõige rohkem probleeme - määruses olemas „vastab tervisenõuetele“ (I aste ja RR ravimitega alla 140/90) ja ei vasta tervisenõuetele (II ja III aste ning vererõhk on pidevalt üle 140/90) ning „ajutiselt ei vasta tervisenõuetele“. Enamik kutsealuseid on need, kellel on vererõhu tõus I aste (ehk vahemikus 140-159 mmHg), kuid on ravimitega üle 140/90 mmHg. Probleem tekib nendega, kellel II ega III astet ei ole diagnoositud ja „tervisenõuetele vastab“ otsust teha ka ei saa, sest rõhk on ikka üle 140/90. K29 ja K30 Raskused tõlgendamisel – kui raviga tervisehäire kontrollitav ei ole, siis kuidas otsus teha – „ajutiselt ei vasta“ kirjeldust/tähtaega ei ole ning „ei vasta nõuetele“ antud diagnoosi puhul ei rakendata. K58 ja K59 Raskused tõlgendamisel - kui raviga nähud kontrollitavad ei ole, siis kuidas otsus teha – „ajutiselt ei vasta“ kirjeldust on võimalik rakendada ajateenistuses ja „ei vasta nõuetele“ antud diagnoosi puhul ei rakendata. A. H. Tammsaare tee 118c / 12918 Tallinn / 717 0700 / [email protected] / www.kra.ee Registrikood 70007647 M alajaotuse diagnoosid Kahjustusi soovitatakse määrata uues määruses endiselt artroskoopiliselt, aga ortopeedide väitel seda enam ei tehta ja enamus kahjustusi diagnoositakse MRT abil. Võib tekkida vastuolu, kus MRT tulemus uue määruse järgi diagnoosimiseks ei sobi, aga ortopeedid artroskoopiaks vajadust ei näe. Artrooside, deformsuste, kõhre kahjustuste jmt puhul on määruse järgi arstlikul komisjonil vaja teada astet, kuid praktikas seda ortopeedide tõenditel (alusdokumentidel) kirjas ei ole. Tihti on kasutatud tervisenõuetes kirjeldust "Funktsiooni häire kuni 20%". Määruse rakendamiseks on arstlikule komisjonile vajalik % teada, kuid praktikas seda eriarsti otsuses kirjas pole. Eriarstide konsultatsiooni otsustes pole reeglina viidet funktsiooni %-dele. Pigem on funktsiooni häiret hinnatud kergeks, keskmiseks või raskeks. Juhul, kui isik on operatsioonist loobunud või ise venitab ning üle 2 korra sama terviseseisundiga ravipikendust ei anta, võiks olla diagnooside kaupa välja toodud, kas sellisel juhul peaks otsus olema „vastab tervisenõuetele“ või „ei vasta tervisenõuetele“. M diagnooside juures on ära toodud hinnangukriteeriumid, kuid komisjoni arstid ei saa teha ettekirjutusi, millises mahus erialaarstid uuringuid teostavad - erialaspetsialist võib ju otsuse teha kasutades loetletutest vaid mõningaid. M40 - M53 - kõik on kokku grupeeritud - see patoloogia rühm on üks sagedasemaid, mille tõttu komisjoni kutsutud arvavad, et nad ei saa ajateenistuses hakkama. F10-F19 Kõik sõltlased ei peaks tingimata maha minema, kontrollitud keskkonnas kaine sõltlane on olemas. Kas ei võiks olla eraldi F10-F19 punktid 4-7 vabastatud, mis on sõltuvuse korral esinenud deliirium, psühhoos, amnestiline häire või isiksuse muutus. F30-39 Uuest kirjeldusest ei saa aru – „püsivad häired psühhootiliste sümptomite korral“. Selles punktis pole psühhoos üldse eriti oluline, kuna ainult raske depressiooni korral on eristus psühhootiliste sümptomiteta või psühhootiliste sümptomitega. Sinna peab jääma meditsiiniasutuses dokumenteeritud suitsiidikatse ja maania anamneesis. Ka püsivad mõõdukad ja rasked depressioonid psühhootiliste sümptomiteta enamasti vajavad pidevat ravi ja töövõime on püsivalt häiritud. F50-59 Parasomnia peaks olema „ei vasta tervisenõuetele“, teiste unehäiretega võib õnnestuda teenistust läbida. Täiskasvanueani püsima jäänud somnambulism ja unepaanika, mis on meditsiiniasutuses/uneuuringul dokumenteeritud, uuringu võib teha kohustuslikuks (siin on täpne diagnostika võimalik spetsialiseeritud keskustes). Siia gruppi kuuluvad ka söömishäired, mille osas mehi aina lisandub (võimalik, et nad muidugi arvatakse välja alakaalu tõttu) F60–F69 Eelnevalt diagnoositud isiksushäire – kas see võiks olla diagnoositud ka komisjonist suunatuna? F70-79 2 (3) Võiks olla kõik sündroomid, käesolevalt puudub loetelus sügav vaimne alaareng. F90–F98 Enurees peale 12 eluaastat. „Ei vasta nõuetele“ kirjelduses peaks olema ka meditsiiniasutuses dokumenteeritud mitteorgaaniline enurees ja enkoprees peale 12. eluaastat. F alajaotuse diagnooside puhul laekus psühhiaatrilt ettepanek psüühikahäirete osas nõudeid muuta 2018. aastal, mil tuleb kasutusele uus rahvusvahelise klassifikatsiooni 11. väljaanne ICD-11. Link uue 11. väljaande kohta http://www.who.int/classifications/icd/factsheet/en/. Samuti laekus psühhiaatritelt ettepanek kaasata loetelu muutmisse Psühhiaatrite Seltsi juhatus ja täpsustada psühhiaatria statsionaari suunatute hulka erinevates kliinikutes kokku ja seal vabastuse saanud noormeeste protsenti enne kriteeriumite kinnitamist. Üldised tähelepanekud ja küsimused Ajutiselt ei vasta tervisenõuetele puhul tohiks anda ajapikendust kahel korral - osade diagnoosidega lubatud ajapikenduse aja jooksul (ka kahe) ei ole võimalik saada probleemile lahendust - lihtsalt esmalt eriarsti konsultatsioonile saamiseks kuluv aeg. Seejärel uuringutele kuluv aeg, korduv konsultatsioon, seejärel plaanilise operatsiooni aeg, taastusravile kuluv aeg. Küsimus seoses osade haigustega, mille diagnoosimine ja jälgimine on võimalik teostada ka perearstil. Kas perearsti hinnangut tervisenõuetele vastavuse või mittevastavuse kohta nendel juhtudel ei arvestata, s.t igal juhul on vajalik eriarsti otsus? Osade haiguste puhul on "ei vasta tervisenõuetele" lahtris kirjas: teenistuse vältel korduvad ägenemised vms. Kas see tähendab, et kutsealune läheb igal juhul teenistusse, et seal siis oma haiguse ägenemisi läbi põdeda (nt allergikud, astmaatikud, migreeniga kutsealused)? Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Margus Pae peadirektor Koopia: [email protected] Kadi Rannu +372 717 0737 [email protected] 3 (3)
Allikas: Kaitseressursside Amet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel