PROJEKTEERIMISE TÖÖVÕTULEPING nr Maanteeamet , registrikoodiga 70001490, asukohaga Teelise 4 , 10916 Tallinn (edaspidi Tellija ), mida esindab Maanteeameti põhja teehoiu osakonna juhataja Janar Tükk ja ………………… registrikoodiga ……………, asukohaga …………………… (edaspidi Töövõtja ), mida esindab juhatuse liige /mida volituse alusel esindab ……………… , Tellija ja Töövõtja (edaspidi koos Pooled või eraldi Pool ), sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi Leping ) alljärgnevas: Lepingu ese Lepingu esemeks on riigitee nr 9 Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla km 7,3–7,7 liiklusohtliku koha kõrvaldamise ehitusprojekti koostamine (edaspidi Töö), mida Töövõtja kohustub tegema vastavalt Lepingus ja Lepingu Lisades toodud tingimustele. Tööna käsitletakse kõiki töid ja toiminguid, sh Lepingus nimetamata töid ja toiminguid, mis on vajalikud Lepingus ettenähtud tulemuse saavutamiseks, samuti Töö vastuvõtmiseks vajaliku dokumentatsiooni vormistamisega seotud toiminguid. Lepingu üldtingimused Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: Lisa 1 – Tehniline kirjeldus koos lisadega . Lisa 2 – Töövõtja poolt esitatud hinnapakkumus . Lisa 3 – Töö üle andmis- ja vastuvõtmisakti vorm. Lisa 4 – Töö osade üleandmise graafik ja maksegraafik . Lisa 5 – Täitmistagatise garantii vorm . Lisa 6 – Hankemenetluse käigus hankedokumentide kohta antud selgitused ( kui esitati) . Pooled juhinduvad Lepingu täitmisel lisaks Lepingule ja selle lisadele ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning vajadusel muudest vastava valdkonna tehnilistest dokumentidest. Leping on sõlmitud lihtmenetlusega riigihanke „ Riigitee nr 9 Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla km 7,3–7,7 liiklusohtliku koha kõrvaldamise ehitusprojekti koostamine “ ( hinnapäring nr …..) tulemusena. Kui Lepingus ei ole sätestatud teisiti, siis viiteid kindlale punktile, alapunktile või lisale tõlgendatakse viidetena Lepingu vastavale punktile, alapunktile või lisale. Lepingus on kasutatud pealkirju vaid viitamise lihtsustamise huvides ning neid ei arvestata Lepingu sätete defineerimisel, tõlgendamisel või piiramisel. Lepingus, kus kontekst seda nõuab, võivad ainsuses olevad sõnad tähendada mitmust ja vastupidi. Lepingu dokumentide vastuolude korral lähtutakse hilisemast dokumendist. Lepingu allkirjastamise hetkel olemasolevaid Lepingu dokumente loetakse samaaegseteks. Lepingu täitmise keel on eesti keel. Tähtajad ja T öö üleandmine Töö teostamist alustatakse koheselt p ärast Lepingu sõlmimist . Töö teostamise tähtajad ja üleandmine toimub Lisa 4 kohaselt. Töövõtja kinnitab, et ta on teadlik, et Lepingus sätestatud tähtaegade täpne järgimine on Tellija jaoks väga oluline. Töövõtja teadvustab, et Lepingus sätestatud tähtaegade rikkumine seab ohtu vastava maantee remondi või ehi t use teostamise, mis omakorda tähendab olulise kahju tekkimist . Töö või Töö osa üleandmisel väljastab Töövõtja Tellijale Töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti. Pärast Töö osa üleandmist kontrollib Tellija Töö osa vastav u st Lepingule 21 päeva jooksul. Juhul, kui esitatud Töö osa kohta on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik Töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused ning Töövõtja kohustub vead ning puudused likvideerima 10 päeva jooksul (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114) . Pärast Töö üleandmist kontrollib Tellija Töö vastav u st Lepingule 30 päeva jooksul. Juhul, kui esitatud Töö osa kohta on Tellijal pretensioone Töö kvaliteedi ja/või Lepingule vastavuse osas, ei allkirjasta Tellija kontaktisik Töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti ning edastab Töövõtjale kirjalikult Töös ilmnenud vead ning puudused ning Töövõtja kohustub viima Töö 14 päeva jooksul kooskõ lla läbivaatamise käigus esitatud märkuste ga (täiendav tähtaeg vastavalt võlaõigusseaduse § 114) . Kui Töö või T öö osa kontrollimisel selgub, et Töös või Töö osas on puudused, loetakse Töö või Töö osa tähtaegselt üle andmata. Tellijal on õigus kuni puuduste likvideerimiseni Töövõtja poolt keelduda Töö vastuvõtmisest ja selle eest maksmisest. Poolte õigused ja kohustused Tellijal on õigus : igal ajal teha järelpärimisi Töö tegemise hetke olukorra kohta ning kontrollida Töö tegemise käiku; pöörduda kolmandate isikute poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks Töö kvaliteedi kohta ; kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda Leping üles), samuti nõuda Lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui Töövõtja ei pea kinni Lepingus, selle lisades või muudes Lepingu juurde kuuluvates dokumentid es sätestatud tähtaegadest, kva liteedinõuetest, maksumusest, samuti kui Töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale Lepinguga võetud kohustusi ; nõuda Lepingu vahetul täitmisel osaleva võtmeisiku välja vahetamist, kui võtmeisik on puudunud rohkem kui kahelt töökoosolekult ; Tellijal on kohustus: tasuda Töövõtjale nõuetekohase Töö teostamise eest vastavalt Lepingule; tasuda viivist vastavalt Lepingu le; anda Töövõtjale Lepingu sõlmimisel üle dokumendid, mis on vajalikud Töö koheseks alustamiseks, teostamiseks ja lõpetamiseks. Töövõtjale Töö tegemise ajal Tellija poolt üleantud dokumentide üleandmise kohta koostatakse vastav akt, millele kirjutavad alla Poolte kontaktisikud. Töövõtjal on õigus: saada Tellijalt Töö tegemiseks vajalikku informatsiooni ja juhiseid; saada Töö eest Lepingus kokkulepitud T asu ; nõuda Töö lõpptähtaja pikendamist juhul, kui Tellija ületab Töö osa või Töö ülevaatamiseks ettenähtud tähtaega ning nimetatud ületamise tõttu ei ole Töövõtjal võimalik järgida Töö lõpptähtaega. Töö lõpptähtaega pikendatakse üksnes Tellija poolt ülevaatuse tähtaega ületavate päevade arvu võrra. Töö osa lõpptähtaja pikendamise taotlus tuleb Töövõtja poolt esitada Tellijale viivitamatult arvates pikendamise aluseks olevate asjaolude ilmnemisest, vastasel juhul kaotab Töövõtja õiguse käesolevale punktile tugineda. Töövõtjal on kohustus: teha Tööd vastavalt Lepingule; tagada Töö tegemisel vajaliku kvalifikatsiooniga tööjõu kasutamine ja kui konkreetsete tööde tegemiseks on õigusaktides kehtestatud nõuded, et vastavat tööd võivad teostada isikud, kellel on muuhulgas majandustegevuse teade (sealhulgas teede projekteerimiseks ), tegevusluba või registreering, siis tagada, et vastavaid töid teostaksid isikud, kellel on nõutud majandustegevuse teade, tegevusluba või registreering või muu dokument, mis annab isikule õiguse vastava töö tegemiseks; tagada, et kui Töövõtja tugines hankemenetluses kvalifitseerimise tingimuste vastavuse tõendamiseks teiste isikute vahenditele, siis teised isikud osalevad vahetult Lepingu täitmisel alltöövõtjana vähemalt osas, milles teiste isikute vahenditele tugineti; vastutada selle eest, et Töö on vastavuses Tööle kehtivate õigusaktide ja normidega ning Töövõtja majandus- ja kutsetegevuses tunnustatud parima tava ja praktikaga ning seda liiki Tööle omase kõrge kvaliteediga ; korraldada ja juhtida projekteerimise käigus koostöös Tellijaga kontaktisikuga ja teiste Tellija poolt määratud asjassepuutuvate isikutega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt kord kuus asukohaga Heli tn 6, Tallinn. Töök oosolekul peavad kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalevad võtmeisikud. Esimene koosolek (avakoosolek) peab toimuma hiljemalt 2 nädala jooksul arvates Lepingu sõlmimisest ; saat a Tellija kontaktisikule töökoosoleku pidamise soovi tea de 3 tööpäeva enne soovitud koosoleku kuupäeva koos koosoleku päevakorraga ; koostada töökoosolekute protokollid ja esitada need Tellijale 3 tööpäeva jooksul läbivaatamiseks ja allkirjastamiseks alates koosoleku toimumisest, viia protokolli sisse Tellija märkused 3 tööpäeva jooksul ning esitada seejärel protokollid allkirjastamiseks Tellija esindajale; vastata Tellija järelpärimistele Tööde tegemise hetke olukorra kohta 3 tööpäeva jooksul ning lubada kontrollida Tööde tegemise käiku ; informeerida viivitamatult Tellijat Töö tegemise käigus tekkinud probleemidest . Juhul, kui Lepingu täitmise käigus ilmneb Töövõtja jaoks ettenägematu probleem, mis mõjutab Töö lõpptähtaega mille eest Töövõtja ei vastuta, kuid Töövõtja ei informeeri sellest probleemist ega selle mõjust Töö lõpptähtajale Tellijat viivitamatult, kaotab Töövõtja õiguse sellele hiljem tugineda ; kõrvaldada omal kulul kõik Tellija poolt Töö osa ja Töö läbivaatamisel ilmnenud puudused ning järgi d a eksperdi ja Tellija poolt esitatud nõudmisi, kui need ei ole vastuolus põhi projekti koostamise nõuetega; koostada Töö selliselt, et selle eriosade vahel (seletuskiri, joonised, töömahtude tabel, kululoend, uuringud ja aruanded) poleks vasturääkivusi; anda Tellijale selgitusi ja konsultatsioone Töö realiseerimisel , sealhulgas Töö realiseerimiseks korraldatava hankemenetluse käigus vastata tehnilistele küsimustele 2 tööpäeva jooksul alates küsimuse edastamisest Tellija poolt ; mitte asendada Lepingu täitmiseks esitatud Töövõtja võtmeisikuid Tellija nõusolekuta . Kui Töövõtja soovib võtmeisikut asendada , peab Töövõtja tõendama , et asendava isiku kutsekvalifikatsioon, haridus ja varasem kogemus vastab võtmeisiku kohta toodud nõuetele ; suhelda Tellijaga eesti keeles koos ametialase sõnavara valdamisega nii suuliselt , kui kirjalikult . Kui Lepingus esitatud võtmeisikud ja mu u d Töövõtja esindajad ei valda eesti keelt , kohustub Töövõtja tagama sünkroon tõlke eesti keele s ; tasuda leppetrahvi vastavalt Lepingule . Pooltel on õigus Lepingust tulenevaid ja sellega seotud nõudeid ja kohustusi kolmandatele isikutele üle anda ainult teise Poole eelneval nõusolekul, mis on Lepinguga samas vormis. Mittekohaselt üle antud nõuete ja kohustuste osas jääb teise Poole ees vastutavaks nõuded ja/või kohustused üle andnud Pool. Autoriõigused Töövõtja annab Tellijale ainulitsentsi koos all-litsentsi andmise õigusega kõigile Lepingu alusel teostatud Tööle tekkivatele varalistele õigustele, sealhulgas autoriõiguse seaduse § 13 1 ja § 13 2 nimetatud varalistele õigustele, ning need loetakse Tellijale üleantuks Lepingu hinna tasumisega. Töövõtja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori(te) isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda Töö tulemusena valminud teose kasutamist ega varaliste õiguste teostamist Tellija poolt. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et Töö tulemusena valminud teose kasutamisel ei pea autori(te) nimi (nimed) olema tähistatud. Töövõtja kinnitab Lepingu sõlmimisega, et autor(id) on andnud nõusoleku teha Tellijal Töö tulemusena valminud teoses ja selle pealkirjas mistahes muudatusi, samuti lisada teosele teiste autorite teoseid (illustratsioone, eessõnasid, järelsõnasid, kommentaare, selgitusi, uusi osasid jms). Lepingu p unkti des 5.1. - 5.4 . nimetatud õigused kehtivad territoriaalsete piiranguteta ja autoriõiguse kehtivusaja jooksul. Tasumine Töö teostamise maksumus on … eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas … eurot, kokku …. eurot (edaspidi Tasu). Töö teostamise maksumusele või vad lisanduda täiendavad kulud ettenägematuteks t öödeks 10 % protsenti Töö teostamise maksumuse st ……. eurot , millele lisandub käibemaks 20% summas ….., kokku …. eurot . Ettenägemata t öö on Lepingu mõistes Töö, mida tuleb teha Lepingus kokkulepitud Töö iseloomust ja täitmise käigust ning Lepingu täitmiseks vajalikest tingimustest tulenevalt ning mille tegemise vajadust mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt Pooled ei võinud ega saanud Lepingu sõlmimisel ette näha. Ettenägematuid t öid teostatakse ainult Tellija kontaktisiku kirjalikul korraldusel ning korralduses määratud tähtaegadeks. Tellija tasub Töövõtjale P oolte poolt allakirjutatud Töö või Töö osa V astuvõtmisakti alusel koostatud arve 20 kalendri päeva jooksul pärast arve (te) saamist vastavalt L epingu lisas 4 sätestatud tingimustele . Ettenägematute t ööde teostamise eest tasub Tellija Töövõtjale Poolte poolt alla kirjutatud Töö üleandmis- ja vastuvõtmisakti alusel koostatud arve alusel 20 kalendripäeva jooksul pärast arve saamist. Arve tuleb esitada 7 kalendripäeva jooksul, pärast Töö või Töö osa vastuvõtmist Tellija poolt , masintöödeldaval kujul , e- arvena , mis vastab Rahandusministri 11.04.2017 määrusele nr 24 „ Masintöödeldava algdokumendi juhendi kehtestamine “. Arve loetakse laekunuks selle Maanteeameti arvete halduskeskkonda laekumise kuupäevast . Mitteresidentidel tuleb pdf- formaadis arve saata meiliaadressile
[email protected] või edastada see e- arvena rahvusvahelise Peppol süsteemi kaudu . Arvele tuleb märkida kontaktisiku nimi ja Lepingu number. Tagatised ja Töövõtugarantii Töövõtja peab oma kulul hankima ja esitama Tellijale või deponeerima (intressi nõudeõiguseta) Tellija arveldusarvele hiljemalt 14 päeva jooksul alates Lepingu sõlmimisest Täitmistagatise, mis on 10% Tasust. Täitmistagatis on Lepingu Lisa 5 kohane panga garantiikiri või deposiit Tellija arveldusarvele, millega peavad olema tagatud kõik Tellija nõuded Töövõtja vastu, mis tulenevad Lepingust. Töövõtja tagab, et Lepingule vastav Täitmistagatis kehtib ja on jõus seni, kuni Töövõtja on nõuetekohaselt lõpetanud Töö ning garantiiaeg on lõppenud. Vajadusel pikendab Töövõtja Täitmistagatise kehtivust, tagades selle katkematu ja pideva olemasolu kuni garantiiaja lõpuni. Lepingule vastava Täitmistagatise esitamisega viivitamisel või selle kehtivuse pikendamisega viivitamisel või nõutud summa deponeerimisega viivitamisel on Tellijal õigus nõuda leppetrahvi 100 eurot iga viivituses oldud päeva eest ning samuti kinni pidada omapoolseid makseid. Leppetrahvi tasumine ei vabasta Töövõtjat kohustusest esitada nõuetekohane Täitmistagatis. Täitmistagatise tagastab Tellija Töövõtjale 20 päeva jooksul alates garantiiperioodi lõppemisest. Töövõtjal on õigus vähendada Täitmistagatist 50% võrra pärast kogu Töö vastuvõtmist Tellija poolt ja asendada selle vähendatud Täitmistagatisega, mis jääb Garantiiaegseks tagatiseks. Töövõtja vastutab Töö Lepingu tingimustele vastavuse eest 3 aastase kehtivusega garantiiaja jooksul, mis algab Tööde vastuvõtuaktis märgitud kogu Töö vastuvõtmise kuupäevast alates. Garantiiaeg 3 aastat kehtib ka Lepingu muudatuste alusel tehtud töödele. Garantiiaeg 3 aastat kehtib kõigi Töövõtja poolt peatöövõtjana ning peatöövõtjale alltöövõtjate poolt tehtud tööde kohta. Garantiiaja jooksul kohustub Töövõtja Tellija nõudmisel kõrvaldama Töös avastatud puudused mõistliku aja (7-14 päeva) jooksul Töövõtja kulul , lähtuvalt puuduse olemusest. Juhul, kui Töövõtja ei paranda Töös esinevaid puuduseid Tellija poolt määratud aja jooksul, parandab Tellija puudused omal kulul ise või teiste abiga ning realiseerib puuduste parandamise kulude suuruse osas Garantiiaegse tagatise. Deposiiti kandmisel tuleb kasutada järgmiseid rekvisiite: Rahandusministeeriumi pangakonto SEB pank EE891010220034796011 SWIFT EEUHEE2X ja Swedbank EE932200221023778606 SWIFT EEHABAEE22X ja viitenumber 2800045496. Selgitusena märkida Lepingu number xxx deposiit . Poolte vastutus Töövõtja on kohustatud hüvitama Lepingu mittetäitmise või mittekohase täitmisega Tellijale tekitatud kahju ja Tellija poolt seoses Töövõtja poolse Lepingu rikkumisega tehtud kulutused. Tellija vastutab Lepingu rikkumise eest ja on kohustatud Töövõtjale hüvitama Lepingu rikkumisega tekitatud kahju ning Töövõtja poolt Tellija poolse Lepingu rikkumisega seoses tehtud kulutused. Töövõtjal on õigus nõuda Tellijalt viivist tasumisega viivitamise korral 0, 5 % tähtaegselt tasumata arve summast iga tasumise tähtpäeva ületanud päeva eest. Tellijal on õigus rakendada sanktsioonina leppetrahvi iga rikkumise korral kuni 10% Tasust , kokku mitte rohkem kui 30% Tasust, kui Töövõtja on rikkunud oma lepingulisi kohustusi . Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Juhul kui Töövõtja rikub Lepingus sätestatud tähtaegu, on Tellijal õigus nõuda Töövõtjalt leppetrahvi 0,5 % Tasust, iga viivitatud päeva eest. Tähtaegade ületamise korral ei kohaldu eelmises punktis sätestatud leppetrahvi piirmäär. Leppetrahvinõude või teate leppetrahvinõude esitamise kavatsusest peab Tellija Töövõtjale esitama 6 kuu jooksul kohustuse rikkumise avastamisest arvates. Pooled on kokku leppinud, et Töövõtja kohustub hüvitama Lepingu täitmise käigus tekkinud kahju kolmandatele isikutele. Töövõtja kohustub oma kulul esindama Tellijat Lepingu alusel täidetavate ülesannete või toimingutega seotud kõigis vaidlustes (sh kohtuvaidlustes) kolmandate isikutega ning kandma kõik sellega kaasnevad menetluskulud. Samuti on Pooled kokku leppinud, et Töövõtja kohustub Tellija nimel täitma käesolevas punktis nimetatud vaidlusega seonduva kohtulahendi, sealhulgas hüvitama kohtulahendiga väljamõistetud kahju ja väljamõistetud menetluskulud; Töövõtja jääb pärast Töö tegemist vastutavaks oma Lepingujärgsete kohustuste rikkumise ning pärast Töö üleandmist avastatud puuduste eest seadusandluses sätestatud aegumistähtaja jooksul. Töövõtja kohustub sõlmima erialase vastutuse kindlustuse (vastutuskindlustuse) lepingu, mis vastaks vähemalt järgmistele tingimustele: kindlustusandja peab hüvitama kahju, mille Töövõtja on oma erialases tegevuses tekitanud kolmandale isikule kindlustusperioodil toimunud kindlustusjuhtumi tagajärjel. Kindlustuslepingu tähenduses peetakse kolmanda isikuna silmas ka käesoleva Lepingu järgset Tellijat; k indlustussumma kahju eest, mis on tekkinud Töövõtja või alltöövõtjate vastutusel Töö tegemisel, kahju hüvitamise ülempiir on võrdne Tasuga ; kindlustuslepingu kindlustusperiood peab algama hiljemalt Töö alustamisest ning kestma garantiiperioodi lõppemiseni. Juhul, kui Töövõtja poolt sõlmitud kindlustusleping peaks lõppema enne ettenähtud tähtaega, kohustub Töövõtja esitama uue kindlustuspoliisi koopia enne kehtiva kindlustuslepingu lõppemist tagades katkematu kindlustuskaitse kuni garantiiperioodi lõppemiseni; kindlustuslepingu nõuete esitamise periood ja kahjust teatamise laiendatud periood peab hõlmama nii Töö teostamise perioodi kui ka Tööle järgnevat garantiiperioodi. Töö teostamise perioodi muutmisel (pikendamisel) kohustub Töövõtja kindlustuslepingus vastavalt pikendama ka nõuete esitamise perioodi ja kahjust teatamise laiendatud perioodi. Töövõtja kohustub esitama Tellijale 15 päeva jooksul p ärast Lepingu sõlmimist eelnimetatud tingimustele vastava kindlustuspoliisi koopia. Poolte kont akt isikud Töövõtja võtmeisikud (kontaktisik) n ing nende ko ntaktandmed on toodud Töövõtja pool t esitatud CV-des vastavalt Lepingu Lisale 1. Tellija kontaktisik (projektijuht) : Kristi Moisto,
[email protected]; tel: 5340 0540 Lepingu kehtivus Leping jõustub selle allkirjastamisel ja kehtib kuni Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Tellija võib Lepingust taganeda ning nõuda leppetrahvi kuni 10% Tasust, kui Töövõtja rikub oluliselt oma õigusaktidest või Lepingust tulenevaid kohustusi. Tellija võib Lepingu üles öelda võlaõigusseaduses ettenähtud korras. Tellijal on õigus nimetatud summa maha arvata Töövõtjale tasumisele kuuluvast summast . Töövõtja võib Lepingust taganeda , kui Tellija rikub oluliselt Lepingu tingimusi. Sellisel juhul on Tellija kohustatud Töövõtjale hüvitama Töövõtja poolt Lepingu täitmisel tehtud kulutused. Leping loetakse koheselt lõppenuks, kui: Töövõtja tegevus lõpeb; kuulutatakse välja Töövõtja pankrot. Teated Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud kirjalikus vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele Poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Informatsioonilist teadet võib edastada telefoni teel. Kirjalikud teated saadetakse Lepingu Pooltele e-posti teel, selle võimaluse puudumisel antakse Lepingu Pooltele üle allkirja vastu või saadetakse postiga registrijärgsel aadressil. Kui ühe Poole teade on teisele Poolele saadetud Lepingus märgitud e-posti aadressil e, loetakse see kätte toimetatuks järgmise ks tööpäeva ks . Muud tingimused Lepingut võib muuta kooskõlas kehtivate õigusaktidega. Kirjalikult vormistamata Lepingu muudatused on tühised . Kõik Lepingu tõlgendamisest või täitmisest tulenevad vaidlused püütakse lahendada Lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest. Leping allkirjastatakse Poolte poolt digitaalselt . Isikuandmete töötlemine Lepingu täitmisega seotud isikuandmete töötlemisel tuleb rakendada asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastab isikuandmete kaitse üldmääruses (GDPR) ja isikuandmete kaitse seaduses sätestatud nõuetele (edaspidi koos: Isikuandmete õigusaktid ). Volitatud töötlejal (Töövõtjal) on keelatud kaasata teist volitatud töötlejat ilma vastutava töötleja (Tellija) eelneva konkreetse või üldise kirjaliku loata. Lepingu alusel töödeldakse Lepingu esemega seotud isikute isikuandmeid. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid eesmärgiga täita Leping ja saavutada ettenähtud tulemused. Lepingu alusel töödeldakse isikuandmeid üksnes Lepingu kehtivuse ajal. Volitatud töötleja on lisaks isikuandmete õigusaktides sätestatule kohustatud: töötlema isikuandmeid vajaliku hoolsusega ja ainult ulatuses, mis on vajalik Lepingus kokkulepitud teenuse osutamiseks; töötlema isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel; hoidma Lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmeid konfidentsiaalsena; täitma andmeturbe seaduslikke nõudeid ja rakendada andmete kaitseks piisavaid ning kaasaegseid kaitsemeetmeid; aitama vastutaval töötlejal täita kohustusi seoses andmesubjektide esitatud taotlustega; aitama vastutaval töötlejal täita GDPR artiklites 32–36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet; pärast andmetöötlusteenuse osutamise lõppu kustutab kõik isikuandmed ja kustutab olemasolevad koopiad; teeb vastutavale töötlejale kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik GDPR artiklis 28 sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks, ning võimaldab vastutaval töötlejal või tema poolt volitatud muul audiitoril teha auditeid, sealhulgas kontrolle, ja panustab sellesse; järgima isikuandmete õigusaktides sätestatud tingimusi teise volitatud töötleja kaasamiseks . Poolte allkirjad Tellija: Töövõtja: /allkirjastatud digitaalselt / /allkirjastatud digitaalselt / Lisa 3 TÖÖ ÜLEANDMIS- JA VASTUVÕTMISAKT Käesolevaga …… ….. annab üle ja Maanteeamet võtab vastu kooskõlas lepinguga “………….”, mis on sõlmitud ........................................., alljärgneva töö: ___ etapi tööd vastavalt järgnevale kirjeldusele: Üleantavate eksemplaride arv: Digitaalselt esitatud andmed: Märkused: Tellija kontaktisik: Töövõtja kontaktisik: Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
Lisa 5 TÄITMISTAGATISE VORM GARANTIIKIRI nr ______ (edaspidi Garantiikiri) Garant: ___________________ Asukoht: ___________________ Registrikood: ___________________ E-posti aadress: Volitatud esindaja: ___________________ Garantii saaja: Maanteeamet Asukoht: Teelise 4 , Tallinn 10916 Registrikood: 70001490 Garantii tellija(d): ___________________ Asukoht: ___________________ Registrikood: ___________________ Garant on teadlik, et Garantii tellija on sõlminud Garantii saajaga ________________ 20___.a Töövõtulepingu (edaspidi Leping), mille kohaselt on Garantii tellija kohustatud esitama oma kohustuste täitmise tagamiseks Garantii saajale garantii. Garantii tagab Garantii saajale rahalise hüvitise maksmise juhul, kui Garantii tellija rikub Lepingust tulenevaid kohustusi. Garant garanteerib Garantii saajale kuni ________________ euro (EUR) suuruse summa (edaspidi Garantiisumma) tasumise Garantiikirjas toodud tingimustel. Garantiikirja alusel väljamakse saamiseks peab Garantii saaja esitama Garandile kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud nõude, milles on toodud: Garantii tellija poolse Lepingu rikkumise kirjeldus ja viide Garantiikirja numbrile; Garandilt taotletava väljamakse summa. Garant kannab Garantiikirja alusel tasumisele kuuluvad summad Garantii saaja nõudes näidatud kontole 14 päeva jooksul Garantii saajalt punktis 3 toodud nõude saamisest. Kirjalikus vormis esitatud nõue peab olema üle antud allkirja vastu või saadetud posti teel tähitud teatisega Garandi aadressil. Digitaalselt allkirjastatud nõue peab olema edastatud Garandi e-posti aadressile. Garantiikiri jõustub alates selle allakirjutamisest ja kehtib kuni __________________ 20___.a, hiljemalt millisel kuupäeval peab Garant olema Garantiikirja tingimustele vastava nõude kätte saanud. Kui Garant teeb Garantiikirja alusel osalise väljamakse, siis väheneb Garantiisumma Garandi poolt väljamakstud summa võrra automaatselt. Garantiikiri lõpeb enne Garantiikirja punktis 5 näidatud kuupäeva, kui: a) Garant maksab Garantii saajale välja kogu Garantiisumma või b) Garantii saaja loobub Garantiikirjast tulenevatest õigustest, esitades Garandile Garantiikirjas toodud aadressile sellekohase kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud kinnituse. Garantii saaja Garantiikirjast tulenevad õigused ei ole loovutatavad ilma Garandi sellekohase eelneva kirjaliku nõusolekuta. Garantiikirjale kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusnorme. Garantiikirjast tulenevad vaidlused, mida ei ole võimalik lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse Harju Maakohtus. Garantiikirja väljastamise aeg ja koht: Garandi esindajate allkirjad:
/kinnitatud digitaalselt/ Tehniline kirjeldus Riigitee nr 9 Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla km 7,3–7,7 liiklusohtliku koha kõrvaldamise ehitusprojekti koostamine Projekti eesmärk Riigitee nr 9 Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla km 7,3–7,7 liiklusohtliku koha kõrvaldamise ehitusprojekti koostamine. Projekti eesmärk on liiklusohtliku koha likvideerimine. Ohutu teeületuskoha rajamine kergliiklejatele riigitee 9 ületamiseks, sh kergliiklejate liikumise lahendamine bussipeatusesse. Riigiteede 9 ja 11161 ristmiku ümberehitamine täiskanaliseeritud ristmikuks koos VMS lahendusega . Olemasolev olukord Riigitee nr 9 Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla km 7,3–7,7 paikneb Harju maakonnas Saue vallas Laitse külas. Liiklussagedus 2018 a loenduse andmetel oli: km 1,73 – 7,509 7733 a/ööpäevas, sh. raskeliiklus 4%; km 7,509 – 18,357 5985 a/ööpäevas, sh. raskeliiklus 7%; Ristmikud ja mahasõidud : km 7,509 Laitse kaar (11161 Ruila – Laits e ); Katte liik ja ehitus aeg: tihe asf.bet.pid.s.k . AC 16 surf / TAB 16I, kattetaastus on tehtud 201 5 . a. Katte laius on 9,10 m, mulde laius 13,20 m, sõidutee laiused kokku 7,50 m ja tugipeenarde laius 1,0 m. Truup km 7,262. Teadaolevad kitsendused Maa-ameti kaardilt: Elektriõhuliinid ja elektrimaakaabelliinid; Sideehitised; Geodeetilised märgid Situatsiooni probleem: Ristmiku piirkonnas riigimaanteel 11161 km 3,67 asub bussipeatus „Ruila tee“. Ruila küla poolt tulevatel jalakäijatel on vaja ületada riigitee 9 kanaliseeritud ristmik. Riigitee 9 ületamine on raskendatud, puuduvad loogilised ületuskohad, kergliiklejad ja sõidukid paiknevad ühes liiklusruumis. Ristmiku piirkonnas ületavad kevad-sügis perioodil teed Laitse küla lapsed, kes käivad rattaga kooli Ruilasse. Viimase viie aasta jooksul on ristmikul toimunud 4 liiklusõnnetust, varakahjud, valdavalt õnnetused ristmikul (pööretel). Täiendavalt on võimalik maanteed iseloomustavaid andmeid saada Teeregistrist ja Maa-ameti XGIS kaardirakendustest. Töövõtjal on kohustuslik teostada objekti visuaalne ülevaatus. Lõigu alg- ja lõppkilomeeter, samuti muude andmete asukohad ja käesoleva tehnilise kirjelduse punktides fikseeritud kilomeetrid täpsustada ja vajadusel parandada projekti koostamise käigus. Lähteülesanne Projekti koostamise aluseks on Lisa 1 esitatud Maanteeameti Korraldus projekteerimistingimus te andmiseks . Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Näha ette katendi uuendamine. Vajadusel näha ette o lemasoleva muldkeha remont . Projekti koosseisus näha ette riigiteede 9 ja 11161 ristmiku rekonstrueerimine täiskanaliseeritud ristmikuks ; Lahendada jalakäijate ohutu teeületus ja kavandada jalg- ja jalgrattateede ühendamine bussipeatustesse ; Jalg- ja jalgrattatee laius 2,5 m, põhjendatud vajadusel kitsam ; P rojekteerida VMS lahendus . Kehva pikinähtavuse kompenseerimiseks teeületuskohal projekteerida VMS lahendus , mis alandab lõigul piirkiiruse 70 km/ h-ni kergliikleja lähenemise korral ületuskohale ja liita süsteemi ka kõrvalmaanteelt pöördeid sooritavad sõidukid . Teeületuskohtadele projekteerida erivalgustused. Katendi kasutusajaks tuleb võtta kõigil katenditüüpidel 20 aastat. Arvestada järgmiste parameetritega: Projekteerimise lähtetase – rahuldav; Sõiduradade arv – 2; Sõiduraja laius – 3, 50 m; Kindlustatud peenra laius – 1,00 m; Tugipeenra laius – 0,5 m; Jalg- ja jalgrattateede ristlõige – 2,5 m; Sõiduradade laiuse lõplikul valimisel lähtuda liikluskorralduse juhise 3. osa punktist 1. Muud parameetrid valida lähtuvalt projektkiirusest 90 km/h (põhjendatud juhtudel lõiguti madalam, VMS lahendus e ). Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale . Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on. Uurimistööd Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“. Topo -g eodeetilised uurim i stööd teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja vete äravoolurajatiste projekteerimist: Topo -g eodeetilised uuringud teostada vastavalt m ajandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „ Topo -geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo -geodeetilistele uurimis töödele teede projekteerimisel“. Töövõtja peab koostama ja kooskõlastama Tellijaga enne tööde algust topo -geodeetiliste tööde kava. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada l ooduses, mis säiliksid kuni tee- ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 2 aastat). Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus. Maanteega külgnevad riigimaanteed mõõdistada vähemalt 100m ulatuses a lates ristmikust. Täpsustatakse uuringute kavas. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 50m laiuselt ( 25m ulatuses mõl emalt poolt alates tee teljest). Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus (vähemalt 50m üles- ja allavoolu). Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number, absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast, läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse reguleerimise ulatus (min- max ). Uurida tehnovõrkude paiknemi st mõõdistusalal ja tehnovõrkude sügavus t /kõrgus t . Mõõdistusalal paiknevate tehnovõrkude asukohad ja sügavus/kõrgus kanda plaanile; Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel alus plaanil truubi sisse- ja väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Topo -g eodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite terviklahenduse projekteerimist. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis numbriga ja tähistada ka plaan il. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ja Maa-ameti geoportaalist vektorkujul kättesaadavad katastriüksuste piirid. Koostada piiriandmete aruanne, milles esitada muuhulgas piiriprotokollide andmed ja hinnang piiriandmete täpsustamise vajaduse kohta. Koostada tabel piirnevate maaüksuste andmetega (kinnistusregistriosa number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress), mõõdistusviisi ( L-Est , plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide tähistuste kohta. Topo -g eodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega, Põllumajandusameti maaparandusosakon naga ja kohaliku omavalitsusega. Vormistusnõuded: K oostada topo - geodeetiliste uurim i stööde aruanne, mis esitada projekteerimise käigus digitaalselt . Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maapinna mudeli DTM, DWG ja LandXML formaadis. Maapinnamudel tuleb koostada kogu mõõdistusala piirides näidatud ala kohta. Maapinnamudeli failis peavad olema esitatud maapinnale iseloomulikud murdejooned (katte serv, mulde serv, äärekivi ülemine ja alumine serv, kraavide ülemine ja alumine serv). M aapinnamudeli failis peavad olemas esitatud maapinna samakõrgusjooned. Samakõrgusjoonte vahe peab olema 0,1m. Korrastada maapinnamudel mõõdistusala piiril ning hoonete ning muude rajatiste juures. Esitada olemasolevad tehno - ja muud rajatised 3-mõõtmelise mudelitena landxml , dwg või ifc formaadis rajatise tüübi kaupa erinevates failidena (vastavalt rajatise eripärale sobilikus formaadis) . Andmete puudumisel (nt sügavusandmed), tuleb mudelis kajastada eeldatavaid asukohti, erisused kirjeldada ära mudeli kaaskirjas. Andmete puudumise kohta tuleb lisada andmete omanikupoolne vastavasisuline kiri. Teostada geotehnilised uurim i stööd : J uhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/462 kinnitatud “ Geotehniliste uuringute juhised ” . E nne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste uuringute kava ( mis edasta da tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellija le ). G eotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee, ristmi ke ja rajatiste projekteerimist. Geotehnilised uuringud peavad andma piisavad andmed ehituskoha ja selle ümbruse pinnase ning pinnasevee tingimuste kohta. Nende põhjal peab olema võimalik selgitada kõik olulised pinnaseomadused ja anda projekteerimiseks vajalike pinnaseparameetrite normväärtuste usaldusväärne hinnang. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus ning pi ki teed soise ala algus ja lõpp. Jalg- ja jalgrattateedele näha ette vähemalt kasvup innase paksuse määramine iga 50 m tagant. Geotulbad tuleb esitada värskeimas versioonis *. ags formaadis. Täpsemad juhised vt p.4.4.1 juhendist. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile digitaalselt . L iiklusuuring ud : Liiklusuuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab: Arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustaset; Määrata koormussagedus. Liiklusuuringud vormistada aruandena, mis peab sisaldama vähemalt järgmist: liikluse prognoosi; liikluskoosseisu ja koormussagedust; teenindustaset; liiklusvoogude jagunemist ristmikel ja võimalikke ümberjagunemisi sh riigiteedel, kohalikel ja erateedel aruande kokkuvõtet . Liikluse prognoosimisel tuleb arvestada ja analüüsida nii Maanteede projekteerimisnormides punktis 1.3 tooduga kui „Liikluse baasprognoos Eesti riigimaanteedele aastaks 2040 “ keskmise kasvuga. Tellija teeb Töövõtja analüüsi põhjal otsuse , millise liikluskasvuga tuleb kat endi projekteerimisel arvestada. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile digitaalselt. Kergliiklusteede vajaduse hindamine Koostada vastavalt „ HYPERLINK "https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/projekteerimisjuhendid" Kergliikluse prognoosimise juhend-2013 “, leitav Maanteeameti koduleheküljelt). Teostada päringud ühistranspordi keskustelt ja kohalikelt omavalitsustelt bussipeatuste kasutatavuse statistika kohta. Sellest tulenevalt teha ettepanekuid bussipeatuste ja ristuvate teede ühendamiseks kergliiklusteedega. Kergliiklusteede vajaduse hindamisel peab selguma ka kergliiklustee tunnelite rajamise vajadus ning kohad, kus on mõistlik kavandada sõidutee ületuskohad. Koostada k atendi projekt : Koostada katendi variantide tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema versiooni alusel koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehit ustehnoloogiliste kirjeldustega. Teostada katendi arvutus vähemalt k olme le võrreldavale katendikonstruktsiooni variandile (KS või killustikust alus vms võrdlus). Lisaks tuleb arvestada „Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi“ Tabel 1 märkused tooduga. Katendikonstruktsiooni valiku tegemiseks esitada Tellijale põhjendatud ettepanek, mis peab sisaldama katendikonstruktsioonide variantide hinnavõrdlust. Sobilike materjalide olemasolul tuleb kaaluda ka konstruktsiooni, mille lahenduse kohaselt kasutatakse kohalikke materjale ( ~ 50 km raadiuses). Näha ette eelistatuna kogu freespuru kasutami se uues katendikonstruktsioonis. Olemasolevate katendite seisukorra hindamine : Töövõtja peab hindama projektlahendusega seotud olemasolevate teelõikude seisukorda. Hinnata tuleb kõiki projektiga puudutatavaid teid. Riigi tee osas vastavalt Pavement Management System (PMS) või mõne muu Tellija poolt aktsepteeri tud hindamissüsteemi põhjal; Riigi tee osas e sitada olemasoleva olukorra kompleksanalüüs, mis viiks kokku geotehniliste uuringute tulemused katte tänase se i sukorraga (defektid, kandevõime andmed, roopad jms). Andmete analüüsi põhjal tuleb esitada arvutuslike nõrgimate kohtade piketid ( min 2tk ) ; Aruanne peab sisaldama põhjendatud hinnanguid edasisteks tegevusteks, millega projekti de koostamisel arvestada. Tuua v älja võimalikud remondi-meetmed; Katendi aruandes tuleb välja tuua karjääride asukohtade ülevaad e 50 km raadiuses ( Maa -ameti jm andmetele tuginedes) koos veokaugustega objekti (de) keskele. Andmed grupeerida tabelis 10, 30 ja 50 km kaupa. Karjääride omanikelt tuleb küsida maksumused ning materjalide omadused (koos katseprotokollidega). Esitada saadud info koondtabelina (sh terastikulased koostised , lõimisetegur ( Cu ), filtratsioonid, tugevused, saadaolevad kogused jne). Lisaks sellele kirjeldada koondtabelis materjalide nimetused vastavalt kehtivale Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi L2T3 järgselt. Aruanne tuleb esitada kooskõlastamiseks Tellijale koos ettepanekutega , millist materjali antud piirkonnas tuleks katendiarvutuse teostamisel eelistada , et saada optimaalseim lahendus (projekteerijal valida kogukuludelt soodsaim lahendus) . Eraldi tuleb välja tuua ehituse massvedude tugevdamist vajavad teed koos maksumusega. Katendi konstrueerimise aruanne peab muuhulgas sisaldama katendi variantide võrdlust koos variantide maksumustega ning variantide ehitustehnoloogia kirjeldust. Võrdlus peab võtma arvesse katendi ehitusmaksumuse ning kulutused, mida tuleb teha 20 a a sta kasutusperioodi jooksul (remont, rekonstrueerimine). Samuti tuleb lisada variantide tüüpsed ristprofiilid ning Töövõtja põhjendatud soovitus katendikonstruktsiooni valiku osas. Katend tuleb projekteerida ja arvutada kõigile projektiga käsitletavatele teedele . Projekteerida katend kasutusajaga vähemalt 20 aastat. Projektis näha ette kulumisvaru 1 cm. Katendiarvutus peab lähtuma geotehnilis est uuring ust . Peale katendiarvutust kirjeldada materjalide nimetused ehitajale projektis kehtiva Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi L2T3 aluselt . Katendi projekt (mis arvestab geotehnilisi uuringuid ning sisaldab katendivariantide võrdlust) esitada otsustamiseks Tellijale. Olemasolevate üld - ja detailplaneeringute väljaselgitamine : Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld - ja detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel (perspektiivsed mahasõidud , mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee ehituse mahtudesse). Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes toodud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld - ja detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti seletuskirjas. Täpsustada kõik võimalikud piirangud , mis võivad mõjutada tee- ehitust ning taotleda piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel. Punktides 4. 7 – 4. 8 toodud uuringud esitada ühise aruandena. Krundijaotuskava Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava. Krundijaotuskava koostada vastavalt 02.07.2015 vastu võetud majandus- ja taristuministri määruse nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ §-le 33 põhimõttel. K oostada joonised kõigi kinnistute osas, kus on planeeritud ehitustegevus, märkuste osasse pannakse kirja kinnistuga piirneval alal tehtavad tööd (isegi kui pole võõrandust). Projekteerija peab arvestama, et ta selgitab lahendust kinnistu omanikule, vajadusel ka kohapeal. Põhiprojekti osad Koostada 9 Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla km 7,3–7,7 liiklusohtliku koha kõrvaldamise ehitusprojekti koostamine lõigu põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele . Koostada katendi aruanne. Tehnovõrkude eelprojektid. Teepäraldiste põhiprojektid (VMS). V algustuse põhi projekt . Ehitusmaksumuste kalkulatsioon. K rundijaotuskava. * Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise. Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis tehtud märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse. P rojekti de koostami s e üldised nõuded Projekt tuleb koostada kolmemõõtmelises mudelis infomudelina. Projekti seletuskirjas tu ua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta Eesti mastaabis. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused, katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne). Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid ja geoloogiline profiil. Pikiprofiil tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele . Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond , kuhu on vastav tüüp projekteeritud . Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt. Projektiga anda põhimõtteline sademevete äravoolu lahendus. T ruupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine, amortiseerunud truu pide asemele projekteerida uued. S elgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja taotleda Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi valdajalt tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks maapara ndussüsteemi funktsioneerimise. V ajadusel tuleb põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad lisauuri ngud olemasoleva veekuivenduss üs teemi (kraavid/jõed) seisukorra kindla kstegemiseks ja renoveerimiseks. M aaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada Põllumajandusameti maaparandusosakonna võ i maaparandussüsteemi valdajaga. Projekteeritav lahendus peab välistama pinnasevee sattumist katendikonstruktsiooni . Riigi maantee lõigus tuleb võimalusel ette näha olemasolevate mahasõitude ja ühendusteede sulgemine või nende ühendamine piirkonnas paiknevate mahasõitudega kogujateede /ühendusteede abil. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava materjali mahud. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et e hitus aegne liikluskorraldus oleks võimalik teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada projekti mahus maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos liikluskorraldusega ja eelnevate ehitus tööde kirjeldustega. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa). VMS lahenduse mahud tuua ristmiku mahtudest eraldi välja. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel). Projekteerimisel arvestada erigabariidiliste veostega. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid. Koostada töömahuloend (kululoend). Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel. Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalg- ja jalgrattateede, r istmike, mahasõitude , rajatiste ja tehnovõrkude ehitusmaksumused. Ehitusaegse liikluskorralduse, ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete, maade võõrandamise, tehnilise projekteerimise ja ehitusjärelvalve maksumuste kalkulatsioonid esitada eraldi. Töövõtja ülesandeks on koostada visualiseering video na , tutvustamaks projektlahendust, mis on sobitatud olemasolevasse keskkonda. Videos tuleb näidata pindade katted - haljastus, katend ja rajatiste pinnad. Videost peab olema võimalik tuvastada ristmike üldist lahendust, bussipeatuste asukohti, sõiduradade arvu, jalg- ja jalgrattateid ning kogujateid. Antud video tehakse põhiprojekti lahendusele ja põhiprojekti detailsusega. Bussipeatused Koostöös kohalike omavalitsuste ja ühistranspordikeskusega täpsustada bussipeatuste asukohad. Selgitada välja bussiliinide marsruudid projektala ulatuses ja bussipeatuse kasutatavus. Liikuvuse tagamiseks hinnata bussipeatuste rajamise vajadust ristmiku juurde . Bussipeatuste kavandamisel arvestada „ Bussipeatuste, platvormide ja -paviljonide rajamise põhimõtted “ (leitav Maanteeam eti koduleheküljelt: Ametist/Juh e n did /Projekteerimisjuhendid ). Liikluskorraldusvahendid Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms). Projekteeritav viitamine peab haakuma viitamisega naaberlõikudel. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega. Projekteerida VMS märgid . Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks. Projekti liikluskorralduse lahendus esitada Tellijale märkuste esitamiseks ja kooskõlastamiseks. Tee valgustus Töövõtja ülesandeks on maantee põhiprojekti koosseisus koostada teevalgustuse põhi projekt. Projekteerijal arvestada Tellija poolsete ettepanekute ja põhjendustega. Eesmärgiks on efektiivse ja säästliku valgustuslahenduse rajamine. Valgustuse p rojektlahendus tuleb integreerida Maanteeameti valgustuse juhtimissüsteemi. Maanteeameti poolsed tehnilised nõuded projektis kasutatavatele valgustitele on toodud Lisa 9 . Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. Tehnovõrkude ümbertõstmine Ehitusele ettejäävate olemas olevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada eelprojekt koos töömahtude loendite ja ehi tusmaksumuste kalkulatsiooniga vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele. Kui on võimalik ja otstarbekas, siis viia ristuvad tehnovõrgud viaduktile ning viadukti konstruktsioonidesse projekteerida peidetud kaitsetorustik koos reservtorudega. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga. Teepäraldised Projektis projekteerida VMS lahendus vastavalt L isa 10 toodud tehnilisele kirjeldusele. H aljastus ja hooldus Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest “ Kasutus- ja hooldu sjuhendi koostamise põhimõtted “. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest „Riigiteede haljastustööde juhis“. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt pea vad olema selgelt loetav ad ja arusaadav ad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad. K oosolekud, k ooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, kohalike omavalitsuste esindajatega ning vajadusel tehnovõrkude valdajatega, detailplaneeringute ja üldplaneeringute koostajatega regulaarseid töökoosolekuid sagedusega vähemalt üks kord kuus , asukohaga Heli 6 Tallinnas (Tellijaga kooskõlastatult võib toimuda virtuaalses k es kkonnas ) . Töökoosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht. Teised võtmeisikud peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale nõudmisele või juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks. Koosolekute sagedust võib tellija nõusolekul piirata uuringute koostamise etapis. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest, toimub arutelu projektis esile kerkinud teemadel. Enne töökoosoleku toimumist on Töövõtja kohuseks esitada osalejatele koosoleku päevakord koos vajalike eelinfot sisaldavate materjalidega. Koosolekuid protokollib Töövõtja. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud tehnovõrkude valdajatega. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluvale ajale (vähemalt 30 päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt isikult või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks projekti kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt kättesaamisteade. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt 30 päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on kooskõlastamiseks esitatud. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija oma seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale. Vormistusnõuded Esitada mudel projekteeritud tarkvara originaalformaadis ( native format ). Täpsemad esitatavate mudelite nimekirjad ja selgitused vt Lisa 7 . Kõikide mudelite kohta esitada kaaskirjad vastavalt Lisa 5 . Kaaskirjad esitada paralleelselt mudelite avaldamisega nii projekteerimise kestel kui ka projekteerimise lõpus üleantava dokumentatsiooniga. Esitada projekteeritud lahendusetes kasutatavad teljed ( alignments ) kolmemõõtmeliselt eraldi xml formaatis failidena (sh teed, kraavid). Esitada xml formaadis eraldi failidena kõik projektsed teekonstruktsiooni pinnad sh: väljakaeved; täitepinnas(- ed ) katendikihtides kasutatavate erinevate materjalide kaupa; ümbertõstetavad või ümberehitatavad tehnovõrgud; Väiksemate ristmike ja krundile juurdepääsude vormistamisel XML formaati on lubatud esitada ü h es failis konstruktsioonikihi kaupa ( näide kõikide mahasõitude asfalt 1 XML, alus ed 1 XML, täi ted 1 XML, väljakaeve 1 XML jne) XML tee konstruktsioonikihtide pinnad peavad olema esitatud oma murdepunktidega ja eelmise pinnaga või olemasoleva aluspinnaga ühendatud. Vt Lisa 6 . Luua vajalikud mudelid: alignments (koos profiiliga), surface files ja basemaps . Mudelitele ja mudeli elementidele tuleb lisada vastavalt sobilikud infoväljad (atribuudid) koos andmetega (vt Lisa 8 ). Lisas on tähistatud projektistaadiumi te kaupa täidetavad atribuudid. Projekti koostamisel ja projekti osade komplekteerimisel lähtuda ette antud kataloogi struktuurist (vt Lisa 3 ). Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid ja tööosad vormistada 1 elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal) . Seletuskirjad ja projektjoonised paberkandjal 1.eks. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate: Joonised peavad olema esitatud originaalformaadis (. dwg tuleb esitada igal juhul ) ning . pdf kujul; Tabelite failid vormistada . xlsx ning . pdf kujul; Tekstifailid vormistada . docx ning . pdf kujul; Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid; Lisaks projekti failidele peavad olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi kasutatud joonte liikide . shx failid; Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele (www.mnt.ee -> Ametist -> Juhendid) 2 eksemplaris (1 eksemplar tellijale ilma maksumusteta ja 1 maksumustega) digitaalselt xlsx formaadis . Töövõtja peab arvestama võimalusega, et Töö osa ja Töö tuleb esitada Tellija poolt arendatava TEET infosüsteemi kaudu. TEET infosüsteemi kasutamise vajadusest annab infot Tellija esindaja töökoosolekul. Koostas: Kristi Moisto, Maanteeamet,
[email protected] Lisad: Korraldus. Projekteerimistingimuste andmine (koos lisadega). Projekteeritava lõigu asukoha skeem Nõuded töövõtjale Kataloogi struktuur Mudeli kaaskirja nõuded Murdejoonte näidised. Esitatavate mudelite nimekirjad Atribuudid Tingimused valgustuse projekteerimiseks Tehniline kirjeldus_VMS Lisa 2 Projekteeritava lõigu asukoha skeem Joonis 1. Riigitee nr 9 Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla km 7,3–7,7 Ruila-Laitse ristmik Lisa 6
KORRALDUS
17.04.2020 nr 1-3/20/061
Projekteerimistingimuste andmine riigitee nr 9
Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla km 7,3–7,7
liiklusohtliku koha kõrvaldamise ehitusprojekti
koostamiseks
Maanteeamet algatas projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee nr 9 Ääsmäe–
Haapsalu–Rohuküla km 7,3–7,7 liiklusohtliku koha kõrvaldamise ehitusprojekti koostamiseks
ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel.
1. ASJAOLUD
Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee nr 9 Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla km
7,3–7,7 paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 29701:001:0069) Harju
maakonnas Saue vallas. Ristmik asub Laitse külas, kuid riigitee kinnisasja asukoht on Hingu küla.
Projekteerimistingimused on kooskõlas Saue valla üldplaneeringuga, milles menetluse esemeks
olevat riigiteed on käsitletud kui olemasolevat maanteed olemasolevas asukohas.
Projekti eesmärk on kergliiklejatele ohutu teeületuskoha rajamine riigitee 9 Ääsmäe–Haapsalu–
Rohuküla ületamiseks, sh kergliiklejate liikumise lahendamine bussipeatusesse ning riigiteede 9
Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla ja 11161 Ruila–Laitse ristmiku ümberehitamine täiskanaliseeritud
ristmikuks.
2. MENETLUSE KÄIK
Maanteeamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 3 loetletud
menetluse eseme kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel.
Maanteeamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 3 loetletud asutusele,
kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega EhS § 31
lõige 4 punkti 1 alusel.
Maanteeamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 3 loetletud
asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31
lõige 4 punkti 2 alusel.
2
Võttes aluseks EhS § 26 lõike 5 teavitas Maanteeamet projekteerimistingimuste menetluse käigus
järgnevas tabelis loetletud kinnisasjade omanikke, kelle kinnistute osas võib
projekteerimistingimuste kehtestamine kaasa tuua kinnisasja või selle osa avalikes huvides
omandamise, sh sundvõõrandamise või selle suhtes sundvalduse seadmise vajaduse:
Pos nr
Katastritunnus Katastriüksuse aadress
joonistel
72601:001:1025 Vormaugu
29701:001:0571 Vormaugu
29701:001:0572 Vormaugu
72601:001:0864 Väljavahi
Maanteeamet viis sellega läbi projekteerimistingimuste andmiseks vajaliku menetluse, mille
käigus on muu hulgas kaasatud kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikud ning asutused ja isikud,
kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste taotluse esemega või kelle
õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada.
Korralduse lisas 3 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja
kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning
Maanteeameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta.
Maanteeamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid
projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks
pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, Maanteeameti
põhimääruse § 14 lõike 1 punkti 3 ning kooskõlas majandus- ja taristuministri 2. juuli 2015. a
määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste
vorminõuded“ Maanteeamet otsustab:
4. OTSUS
1. Anda projekteerimistingimused riigitee nr 9 Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla km 7,3–7,7
liiklusohtliku koha kõrvaldamise ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1.
2. Korraldus ja projekteerimistingimused avaldada Maanteeameti kodulehel.
3. Projekteerimistingimuste andmise korraldus edastada projekteerimistingimuste menetlusse
kaasatud isikutele ja asutustele.
5. RAKENDUSSÄTTED
Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide
esitamisega Maanteeametisse (Teelise 4, 10916 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud
3
korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Urm
juhataja
taristu arendamise osakond
Lisad:
Lisa 1. Projekteerimistingimused tee nr 9 Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla km 7,3–7,7
Lisa 2. Asendiplaan
Lisa 3. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
Lisa 1 Maanteeameti korraldusele „Projekteerimistingimuste andmine riigitee nr 9 Ääsmäe–
Haapsalu–Rohuküla km 7,3–7,7 liiklusohtliku koha kõrvaldamise ehitusprojekti
koostamiseks“
PROJEKTEERIMISTINGIMUSED
Riigitee nr 9 Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla km 7,3–7,7 liiklusohtliku koha kõrvaldamise
ehitusprojekti koostamiseks
1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS
Ehitustegevuse liik: Rekonstrueerimine
Kasutamise otstarve: avalikult kasutatav riigitee
2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA
2.1.Asutus: Maanteeamet
2.2.Asutuse registrikood: 70001490
2.3.Ametniku nimi: Andres Urm
2.4.Ametniku ametinimetus: Taristu arendamise osakonna juhataja
3. TAOTLUSE ANDMED
3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse
puudumisel
3.2. Alus: Teehoiukava
Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on
haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2
4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED
4.1.Katastritunnus*: 29701:001:0069
4.2.Koha-aadress: Harju maakond Saue vald Laitse küla
*Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastritunnus. Projektlahenduse
koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest
kinnistutest. Täiendava teemaa vajadus on näidatud Krundijaotuskava joonistel.
5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU, PÕHJENDUSED JA
LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED
5.1.Üldised
5.1.1. Olemasolev olukord Ristmiku piirkonnas riigimaanteel 11161 km 3,67 asub
bussipeatus „Ruila tee“. Ruila küla poolt tulevatel
jalakäijatel on vaja ületada riigitee 9 kanaliseeritud
ristmik. Riigitee 9 ületamine on raskendatud, puuduvad
loogilised ületuskohad, kergliiklejad ja sõidukid
paiknevad ühes liiklusruumis. Ristmiku piirkonnas
ületavad kevad-sügis perioodil teed Laitse küla lapsed,
kes käivad rattaga kooli Ruilasse. Viimase viie aasta
jooksul on ristmikul toimunud 4 liiklusõnnetust,
varakahjud, valdavalt õnnetused ristmikul (pööretel).
Liiklussagedus kõrge (2019. a seisuga AKÖL 7733
a/ööp).
5.1.2. Projekti eesmärk Ohutu teeületuskoha rajamine kergliiklejatele riigitee 9
ületamiseks, sh kergliiklejate liikumise lahendamine
bussipeatusesse. Riigiteede 9 ja 11161 ristmiku
ümberehitamine täiskanaliseeritud ristmikuks. Kehva
pikinähtavuse kompenseerimiseks teeületuskohal
kaaluda VMS kavandamist, mis kergliikleja ületuskohale
lähenemise korral alandab lõigul piirkiiruse 70 km/h-ni
(vajadusel liita süsteemi ka kõrvalmaanteelt pöördeid
sooritavad sõidukid).
5.1.3. Piirkiirus 70 või 90 km/h, võimalusel VMS lahendus
5.1.4. Projekteerimise lähtetase rahuldav
5.1.5. Sõiduradade arv 2
5.1.6. Ristlõige Ristlõige vastavalt maanteeameti liikluskorraldusjuhisele
5.2.Ristumiskohad, sh mahasõidud
5.2.1. Projekti koosseisus näha ette riigiteede 9 ja 11161 ristmiku rekonstrueerimine
täiskanaliseeritud ristmikuks.
5.2.2. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima
arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).
5.2.3. Täiendavaid mahasõite projektiga mitte kavandada.
5.3.Bussipeatused
5.3.1. Ei kavandata.
5.4.Jalg- ja jalgrattateed (kergliiklusteed)
5.4.1. Lahendada jalakäijate ohutu teeületus ja kavandada jalg- ja jalgrattateede ühendamine
bussipeatustesse.
5.4.2. Jalg- ja jalgrattatee kavandamisel lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015. a
määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede
projekteerimisnormide“ p.7.4.1 lõikest (3).
5.4.3. Jalg- ja jalgrattatee laius 2,5 m, põhjendatud vajadusel kitsam.
5.5.Teega seotud rajatised (sillad jms)
5.5.1. Ei kavandata.
5.6.Teevalgustus
5.6.1. Kaaluda vajadust lähtudes „Riigimaanteede valgustamise juhendist“.
5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused
5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat.
5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt, sh kraavide eelvoolude
puhastamine, sh vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel
kinnistutel.
5.7.3. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui
perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.
5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded.
Info kitsenduste kohta on kättesaadav Maa-ameti Geoportaali Kitsenduste kaardirakenduselt
http://geoportaal.maaamet.ee/est/.
5.8.1. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse
projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad
projekteerimistööd või nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise
alustamist Maanteeametiga.
5.8.2. Arvestada piirangute ja kitsenduste osas pädevate asutuste või isikute poolt esitatud
asjakohaste nõuetega, mis on esitatud Maanteeameti korralduse
„Projekteerimistingimuste andmine riigitee nr riigitee nr 9 Ääsmäe - Haapsalu -
Rohuküla km 7,3–7,7 liiklusohtliku koha kõrvaldamise ehitusprojekti koostamiseks“
Lisas 3 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.
5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted
Haljastuse kavandamisel lähtutakse Maanteeameti kodulehel olevast juhisest „Riigiteede
haljastustööde juhis“ ja „Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“.
5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS
☒ Geodeetilised uurimustööd 50 m tee teljest mõlemale poole
☒ Geotehnilised uuringud Põhiprojekti mahus, maaradari kasutamine on
lubatud
5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD
☒ Liiklusprognoos Teostada mahus, mis võimaldab arvutada
ristmiku läbilaskvust ja määrata
teenindustaset ning katte arvutamiseks
vajalikku koormussagedust.
5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS
☐ Keskkonnamõjude Enne ehitusloa andmist
eelhindamine
☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist
☒ Ei kohaldu
Koostas: Elle Tamm, taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse projektijuht
Lisa 2. Asendiplaan
Paiknemine Saue vallas Laitse ja Ruila külade piiril
Kavandatav skemaatiliselt
Maanteeameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine
riigitee nr 9 Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla km 7,3–7,7 liiklusohtliku
koha kõrvaldamise ehitusprojekti koostamiseks“ Lisa 3
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. ARVAMUSED
1.1.Puudutatud asutused ja isikud
Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus
nr esitatud arvamuse osas
1 Saue Vallavalitsus - *
2 Eesti Lairiba 9 Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla teega ristub piki 11161 Ruila-Laitse Otsus: Tehnilised tingimused küsitakse
Arenduse Sihtasutus teed kulgev ELA SA sidetrass ELA094 (vt fail manuses). projekteerimise faasis. Projekt esitatakse
E-kiri 30.03.2020 Projekteerimisel taotleda ELA SA halduselt tehnilised tingimused kooskõlastamiseks tehnovõrgu valdajale.
ning projekti valmides kooskõlastada see ELA SA haldusega.
3 Telia Eesti AS - *
4 Elektrilevi OÜ Projekti piirkonnas asuva Elektrilevi OÜ elektrivõrgu kohta palume Otsus: Tehnilised tingimused küsitakse
Kiri 31.03.2020 tellida Tehnilised tingimused mitteelektriprojektile projekteerimise faasis. Projekt esitatakse
(https://www.elektrilevi.ee/et/tehnilised-tingimused). Teeprojekti kooskõlastamiseks tehnovõrgu valdajale.
koostamise käigus Elektrilevi võrgu ümber projekteerimiseks tuleb Kolmepoolse koostöölepingu sõlmib
eelnevalt sõlmida kolmepoolne koostööleping ning juhinduda vajadusel ehitaja.
väljastatavast projekteerimise lähteülesandest.
1.2 Piirnevate kinnisasjade omanikud
Jrk Kinnisasja nimi Katastriüksuse Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus
nr tunnus esitatud arvamuse osas
1 Vormaugu 72601:001:1025 - *
2 Vormaugu 29701:001:0571 - *
3 Vormaugu 29701:001:0572 - *
4 Väljavahi 72601:001:0864 - *
5 Väljavahi 29701:001:0322 - *
* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud
ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi
projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).
Hankija nimi: MAANTEEAMET „Riigiteele nr 9 Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla km 7,3–7,7 ehk Ruila- Laitse ristmik ule adaptiivse kiiruspiirangu süsteemi projekteerimine “ TEHNILINE KIRJELDUS SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u 1. ÜLDINFO PAGEREF _Toc46240809 \h 3 2. VMS MÄRKIDE VISUAALSED JA TEHNILISED NÕUDED PAGEREF _Toc46240810 \h 3 3. VMS MÄRKIDE LISASEADMETE TEHNILISED NÕUDED PAGEREF _Toc46240811 \h 4 4. VMS MÄRKIDE NING ANDURITE PROJEKTEERIMINE NING PAIGALDUS PAGEREF _Toc46240812 \h 6 ÜLDINFO Hanke esemeks on riigiteele nr 9 Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla km 7,3–7,7 ehk Kasti Ruila- Laitse ristmik ule muutuva teabega hoiatus (edaspidi VWS) ja muutuva teabega liiklusmär kid e „Suurim kiirus“ (edaspidi V SL ) ja nende rakendamiseks mõeldud induktiiv andurite projekteerimine, ostmine ja paigaldamine. Töö koosseisu kuulub lõigule vajalike VWS ja VSL märkide ja nende tööks vajalike induktiivandurite , kontrollerite jms ostmine ning kandekonstruktsioonide ja läbiviikude , asukohtade ja elektri- ning sideühenduste projekteerimine. Mõisted VMS ( Variable Message Sign ) – valgusdiood (LED) tehnoloogial põhinev muutuva teabega elektriline liiklusmärk või infotabloo. VMS märk on selle hanke mõistes selline märk kus saab korraga kuvada hoiatus ja keelumärkide kombinatsioone . VSL märk ( Variable Speed Limit ) – muutuva teabega liiklusmärk „Suurim kiirus“, millel on võimalik kuvada erinevaid kiiruspiiranguid vastavalt liiklus-, tee- või ilmastikuoludele. VWS ( Variable Warning Sign ) – muutuva teabega hoiatusmärk, millel on võimalik kujutada erinevaid hoiatusmärke. Liiklusjuhtimiskeskus – Maanteeameti keskus, kust juhitakse ja jälgitakse muutuva teabega liiklusmärke ja infotabloosid . VMS MÄRKIDE V ISUAALSED JA TEHNILISED NÕUDED Iga viidet, mida Tellija on teinud tehnilises kirjelduses, k.a lisades, kindlale standardile või seal nimetatud klassile, palume lugeda täiendatuks märkega «või sellega samaväärne». Üldn õuded VMS märkidele VMS märgid peavad omama CE märgist ning vastama standardile EVS-EN-12966. Standardi EVS-EN 12966 ja standardi EVS-EN 12899-1 toimivusklassid peavad kõigil VMS märkidel olema järgmised: Värvusklass ( Colour ) : C2; Heledus ( Luminance ) : L3(*); Kontrast ( Luminance ratio ) : R3; Valguskiire nurk ( Beam width ) : B6 või suurem; Temperatuuri taluvus ( Temperature ) : T1+T2+T3; Tuulerõhk ( Temporary deflections caused by wind loads ) : vähemalt WL6 (vastavalt standardile EVS-EN 12899-1); Sissepääsukaitse ( Ingress Protection ) : vähemalt IP54; Dünaamiline lumekoormus (Permanent deflections caused by dynamic snow loads ) : DSL0; Ajutine paindesiire ( Temporary deflections caused by bending ) : TDB2; Korrosioonikindlus: läbinud edukalt EN ISO 9227 kohase soola pihustamise testi. VMS märkide näidupaneel peab olema koostatud LED moodulitest. Üksikuid näidupaneeli LED mooduleid peab saama rikke korral paigalduskohas hõlpsasti vahetada ilma VMS märgi või selle seadmete maha monteerimiseta. LED moodulid võivad asuda korpuse sees. VMS märkide valgusintensiivsus peab olema vähemalt viie astmega automaatselt reguleeritav sõltuvalt keskkonna valgustingimustest. Keskkonna valgustingimusi tuleb mõõta nii märgi eest kui ka tagant. VMS märgid pea vad olema varustatud soojendusega, mis välistab lume, härmatise ja jäite tekke tabloo de esikül ged ele. S oojendusseadme koosseisu peab kuuluma tööstuslik ventilaator, et tagada ühtlane soojuseraldus VMS märkide esipaneeli de l. Soojendus t peab saama seadistada kaugjuhitav alt ning toimima automaatse l t sõltuvalt välisõhutemperatuurist . VMS märkidel peab olema LEDide rikketuvastussüsteem. Ü he LEDi ega LED mooduli riknemine ei tohi põhjustada kogu VMS märgi väljalülitumist. VMS märkidel peab olema võimalik kujutada kõiki kehtivas Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele“ toodud hoiatusmärke ja keelumärke . VMS märkidel kasutatav pikslisamm peab olema vähemalt 20 (st ≤ 20 mm). VMS märkide näidupaneel peab olema full matrix tüüpi ja värviline (RGB). VMS märkide näidupaneeli mõõdud peavad olema valitud selliselt, et nendel oleks võimalik kuvada kõiki punktis 2.1.9 nimetatud märke Eesti standardi s EVS 613 „L iiklusmärgid ja nende kasutamine “ toodud suurusgrupiga III. VWS ja VSL märgi kombinatsioon peab olema ühes korpuses koos ja seda loetakse antud töö raames üheks VMS märgiks . VWS kujutis asub alati VSL kujutise kohal. VMS märkidel peab saama kuvada kolmnurkseid hoiatusmärke ja ringikujulisi keelumärke. VWS märgi kolmnurga külje ekvivalentpikkus peab olema vahemikus 1200 mm kuni 1210 mm ja VSL märgi äärise (ringi) ekvivalentläbimõõt peab olema vahemikus 900 mm kuni 910 mm. Hoiatusmärgi ja keelumärgi äärise ekvivalentlaius peab olema 60 ± 5 mm. Märkide kujutised tuleb kujundada võimalikult sarnaseks Eestis kehtivate hoiatusmärkide kujutistele arvestades samas standardi EVS-EN 12966-1 lisas C esitatud soovituslike mõõtmetega. Eelkujunda da tuleb hoiatusmär gi 133a kujutis ja keelumärgi 351 „70“ kujut i s, kusjuures see (sümbol) peab olema valget värvi, ääris punane ja taust must. Märgil peab olema võimalik kujutada liiklusmärgi kujutisi ka ilma ääriseta (kolmnurgata või ringita). VMS märgid peavad olema võimelised seadistatava ajavahemiku järel end automaatselt välja lülitama, kui on kadunud sideühendus kontrolleri ja VMS märgi või liiklusjuhtimiskeskuse ja VMS märgi kontrolleri vahel . Konstruktsiooni külge kinnituva VMS märkide kinnitusdetailidel, poltidel, kruvidel ja mutritel peab olema tagatud EVS-EN ISO 12944-2 kor r odeeruvuse kategooria materjalide keskkonnaklass vähemalt C4 oma kasutusea jooksul . VMS märkide hooldusluugid peavad olema võtmega lukustatavad, et oleks takistatud kõrvaliste isikute ligipääs märgi komponentidele. Iga hooldusluugi vähemalt ühele lukule peab olema võimalik paigaldada täiendavalt tabalukk. Hooldusluugid peavad asuma märgi tagaküljel ning olema ligipääsetavad redeliga horisontaalselt maapinnalt. Mitte ühegi Töövõtja pakutava VMS märgi ega selle osa puhul ei tohi kasutatavate LEDide töövool ( operating current ) olla nõuetekohaste optiliste toimivusklasside (B6, C2, L3(*), R3) ja pikslitiheduse puhul suurem kui 2 0% vastava LEDi maksimaalsest lubatud voolust (( static ) forward current ) kõigi värvide osas. Andmelehtedel peab olema esitatud vähemalt LEDide maksimaalne voolutugevus (( static ) forward current ) värvide kaupa, voolupinge ja valgusintensiivsuse näitajad. VMS MÄRKIDE LISASEADMETE TEHNILISED NÕUDED Üldnõuded Kõik VMS märkide nõuetekohaseks toimimiseks vajalikud lisaseadmed peavad olema valitud selliseid, et tagatud oleks nende nõuetekohane toimivus ( fit for purpose ) vähemalt 10 aasta jooksul väli s tingimustes . Kontroller Kontrollerid peavad olema tööstuslikku tüüpi. Igal VMS märgil peab olema eraldi kontroller. Kontroller id või vad asuda nii VMS märgi korpuse sees kui ka eraldiolevas seadmekapis. VMS märkide kontroller id pea vad olema võimeli sed suhtlema liiklusjuhtimiskeskusega NTCIP 1203 v03 kommunikatsiooni standardi kaudu. Lokaalne VMS märkide juhtimine on prioriteetne. Kui lokaalne süsteem deaktiveerub , siis vajadusel peab saama VMS märke juhtida Maanteeameti keskse liiklusjuhtimise tarkvaraga OMNIA , mis kasutab suhtlemiseks NTCIP 1203 v03 kommunikatsiooni standardit . Kontrolleriga peab olema võimalik kohapeal ühendada VMS märkide haldustarkvaraga varustatud sülearvuti , mis peab töötama Windows 10 operatsioonisüsteemiga ning selle kaudu peab olema võimalik juhtida ( control ) ja jälgida ( monitor the status ) VMSi märke vastavalt punkti 2 nõuetele. Süsteemi kontrolleril peab seadistuste tegemiseks olema veebipõhine kasutusliides, mis peab olema kättesaadav Maanteeameti liiklusjuhtimiskeskusele . Sideseadmed VMS märkide asukohtades tuleb kasutada liiklusjuhtimiskeskusega ühendamiseks modemeid, mis peavad vastama vähemalt järgmistele tingimustele: Tööstuslikku tüüpi Vähemalt 2 SIM kaardi kasutamise võimalus Eesti mobiilsideoperaatorite 3G ja 4G võrgu toetus Töötemperatuur vähemalt -30°C kuni +70°C Integreeritud VPN Watchdog Ühendamiseks kasutada eelistatult kaabliga sideühendust või kui koha peal vastav võimalus puudub kasutada mobiilsidel põhinevat sideühendust. Sideteenuse osutamise lepingud sõlmib ning sellega soetud kulud katab Tellija. Kui kasutusele läheb mobiilsidel põhinev sideteenus annab Tellija Töövõtjale üle sideteenuse pakkuja SIM kaardid koos staatilise IP aadressiga. Töövõtja peab käivitama VMS märgid , häälestama sideseadme d ja tegema märgid nähtavaks Tellija VPN tunnelis. Edasine integreerimine Maanteeameti juhtimissüsteemi tarkvaraga jääb Tellija kanda. UPS VMS märgid ja muud süsteemi osad ja induktiivandurid peavad välisvõrgu elektrivarustuse katkemisel edasi töötama Töövõtja paigaldatud UPS seadme pealt. N õutud toimimisaeg pärast elektrivarustuse katkemist on vähemalt 3 tundi . Nimetatud ajavahemikul peab olema tagatud ka kontrolleri, sideseadmete ja kõigi muude VMS märkide lisaseadmete toimivus , välja arvatud tabloo esikülje soojendus . UPS seadme akud peavad olema vahetatavad. Seadmekapid Seadmekapid peavad olema lukustatava uksega, vähemalt IP44 klassiga. Seadmekapi asukoha ning ukse kõrguse valikul tuleb arvestada ligipääsu vajadusega ka talvistes oludes. Seadmekapid tuleb paigaldada teemaa piiresse mitte lähemale teele kui VMS märkide kandekonstruktsioon. VMS MÄRKIDE NING ANDURITE PROJEKTEERIMINE VMS märkide ligikaudsed asukohad on esitatud käesoleva. Töövõtja ülesandeks on projekteerida asukohtadesse V MS märkide le kandekonstruktsioonid, elektriühendused V MS märkidele ning nendega seotud lisaseadmeteni (sh induktiivanduri teni ) , luua sideühendused VWS ja VSL märkide ning lisaseadmete vahel. Süsteemi toimivus Süsteemi eesmärgiks on põhiteel VSL märkidega lubatud sõidukiiruse alandamine ja VWS märkide abil hoiatamine juhtudel , kui jalakäija läheneb teeületuskohale ja sõiduk liigub põhiteel vasakpöördeks vasakpöörderajale või kui sõiduki läheneb kõrvalteelt ristmikule. Kõikidelt suundadelt sõitmisel ja ristmikule lähenedes tuvastab esimene andur sõiduki, mis omakorda aktiveerib VWS ja VSL märgid. Teine andur tuvastab sam a sõiduki ning kui sõiduk sellelt maha sõidab deaktiveeritakse VWS ja VSL märgid. Alternatiivne olukord on selline, kus esimene andur sõiduk i tuvastab, kuid teine ei tuvasta. Sel juhul deaktiveeritakse VWS ja VSL märgid mõne aja möödudes automaatselt. Sõidukite tuvastamisel tuleb kasutada teekattesse paigaldatavaid induktiiv andureid selliselt, et süsteem suudaks tuvastada kõiki mootorsõidukeid (k.a. mootorrattad) igasugustes ilmastikutingimustes. Sõidukite tuvastamine peab toimuma vähemalt kahes asukohas – sõiduki sisenemisel vasakpöörderajale või lähenedes ristmikule ning vasakpöörderajal pööret oodates või ristmikul oodates. Kiiruse alandamine ja/või hoiatamine peab toimuma paigaldatavate VWS ja VSL märgi kombinatsioonidega. Süsteem peab olema jälgitav ja sisse/välja lülitatav liiklus juhtimis keskusest , kuid toimima autonoomselt ka juhtudel , kui puudub ühendus liiklus juhtimis keskusega . Süsteem peab olema igakülgselt seadistatav muuhulgas: VSLide või VWSide rakendamine sõidukite tuvastamiseks nii eraldi kui koos; Märkide aktiveerimise, deaktiveerimise viiteajad; Süsteemi automaatne ümberkonfigureerimise võimalus juhul , kui liiklusjuhtimissüsteem langetab piirkiirust (näiteks raskete ilmastikutingimuste puhul). Kogu süsteem peab toimima püsielektriga. VMS märkidele elektritoide võtta Maanteeameti liitumiskilbist . Kõik süsteemi seadmete kandepostid peavad vastama standardi EN12767 klassile NE juhul , kui paigalduskohas ei ole olemasolevat piiret. Töövõtja peab koostöös Tellijaga välja töötama parima lahenduse ning vajadusel muutma süsteemi toimimise parameetreid lepingu kehtivuse jooksul. Üldised nõuded projekteerimisele Projekti koostamisel on kohustuslik juhinduda kehtivatest seadustest, standarditest ja normdokumentidest. Projekt tuleb koostada mahus, mis võimaldab kogu süsteemi realiseerimise. Projekteerimine tuleb realiseerida vähemalt järgmiste etappidena: VMS märkide ja seadmete asukohad esitatakse liikluskorralduse skeemidel, kus esitatakse ka konstruktsioonid, mis võivad piirata märkide nähtavust või seadmete funktsiooni; VMS märkide ja seadmete asendiplaanid, millega on tagatud Tellija nõuete täitmine (asukoht teiste seadmete, nähtavuse, lugemiskauguse, hoolduse seisukohast); projekteeritud seadmete ja VMS märkide asukohad esitada töömahutabelis X, Y koordinaatsüsteemis, lisada asukoht meetrites vastavalt Teeregistri andmetele. VMS märkide ning nende vundamendi ja kandekonstruktsiooni dimensioneerimine (1:100 ristlõike joonis ja arvutused); elektri- ja sidevõrgu projekteerimine. Asendiplaanid peavad olema geodeetilisel alusplaanil. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehniliste tingimuste taotlemisel informeerida kommunikatsioonivaldajaid planeeritava töö mahtudest. Projekt tuleb kooskõlastada kõikide vajalike asutustega. Töövõtja ülesandeks on elektripaigaldise projekteerimine uuest ristmiku v a lgu s tuse liitumiskilbist , sh näidata joonistel projekteeritud trassi pikkused meetrites liitumispunktist seadmeni ja ehitus VMS märkideni ning nende lisaseadmeteni. Töövõtja ülesandeks on sidekaabli projekteerimine VMS märkide , kontrolleri ja induktiivandurite vahele. VMS märkide ühendamine on Töövõtja ülesanne . Maakaabli asukoha planeerimisel arvestada olemasolevate ja perspektiivsete kommunikatsioonide, põrkepiirete, tähispostide jm elementide asukohtadega ja paigutada kaabel selliselt, et see nendega kokku ei saaks puutuda. Süsteemile on vaja paigaldada side- ( C at6 U TP geel ) ja elektritoite maakaablid (MCMK 4x2 , 5 mm 2 ) 70 cm sügavusele eraldi B-klassi kaitsetorudesse (mõlema d=50 mm). Sõidutee ja mahasõitude alt kaabli paigaldus teostada kinnisel meetodil – puurimisega, kuhu paigaldada A-klassi kaitsetoru d=110 mm, vähemalt 1,5 m sügavusele. VMS märkidele tuleb projekteerida maandus, maandustakistus peab olema vähemalt 30 oomi. VMS märkide toitesüsteemile tuleb paigaldada eraldi seadmena min 10 kV liigpingekaitse, et kaitsta elektroonika seadmeid liig- ja impulsspingete eest. Täiendava liigpingekaitse seadme näitajad peavad olema kantud seadmele ja olema järgmised: Nimilahendusvool I n≥ 5 kA Piiriku lubatud talitluspinge U c ≥10 kV Maksimaalne impulssvool I max ≥ 10 kA Kaitsetase U p ≤ 1,5 kV - selle hetkväärtuse juures rakendub kaitse (vastavalt standardile IEC 60364-4-44 peavad tundlike teedevalgustite elektroonikaseadmete piirikud impulssliigpinge tasandama alla 1,5 kV ) Nõuded VMS märkide paigaldise ning induktiivandurite projekteerimisele ja VMS märkide alumise serva kõrgus teepinnast peab olema vähemalt 2,5 meetrit . VMS märkide vundamendid, mis projekteeritakse teemuldes se , projekteerida kasutuseaga vähemalt 15 aastat ja kandekonstruktsioon peab tagama märgi püsivuse ja häireteta toimivuse vähemalt 15 aastaks vastavalt Maanteeameti juhisele „Teetööde tehnilised kirjeldused“ . Vundament ei tohi ulatuda üle 15 cm maapinnast kõrgemale. Esitada kandekonstruktsiooni arvutusraport , kus on käsitletud ka VMS märkide vundamendi püsivust ja stabiilsust, arvestades mär kidele mõjuvaid koormusi. Tugikonstruktsiooni lahendus ei tohi takistada VMS märkide hoolduseks vajalike luukide avamist. Kandekonstruktsiooni ning kõikide nähtaval olevatel kinnitusdetailidel, poltidel, kruvidel ja mutritel peavad olema tagatud EVS-EN ISO 12944-2 kor r odeeruvuse kategooria materjalide keskkonnaklass vähemalt C4 oma kasutusea jooksul . VMS märgi kandekonstruktsioon peab vastama vähemalt standardi EVS-EN 12899-1 kohase tuulerõhu klassile WL4. Töövõtja peab tagama lahenduse, mis võimaldab VMS märke hooldada teleskoopredelilt (vt joonis 1 ). Joonis 1 . Näide redelist H ooldamiseks projekteerida VMS märkide taha horisontaalse pinnaga vähemalt 4 m 2 suuru ne ala , mis võimaldab redeli paigaldamist märgi hoolduse ks . V ete ärajuhtimise tagamiseks kujundada kraav ümber ala. Konstruktsiooni vundament ei tohi ulatuda üle 15 cm maapinnast (kupitsast) kõrgemale. VMS märkide kandekonstruktsiooni lahendus peab võimaldama paigaldusjärgselt muuta märkide horisontaalnurka ±2.5° ulatuses baaspositsioonist.
Hankija nimi: Maanteeamet Riigihanke nimetus : Riigitee nr 9 Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla km 7,3–7,7 liiklusohtliku koha kõrvaldamise ehitusprojekti koostamine Tehniline kirjeldus LISA 4 Nõuded töövõtjale PROJEKTEERIMISE KVALITEEDI TAGAM I SE PLAAN Töövõtja peab e sitama 7 päeva jooksul pärast lepingu sõlmimist Tellijale heakskiitmiseks lepingu täitmiseks rakendatava projekteerimise kvaliteedi tagamise plaani. Kvaliteedi tagamise plaan peab sisaldama vähemalt järgmisi projekteerimise ülesannete täitmiseks vajalikke protseduure ja juhiseid ning vastavate tegevuste eest vastutajaid: projekteerimise organisatsiooni skeemid; projekteerimise võtmeisikute ülesanded ja vastutus; kvaliteedi kontrolli insener(id) ja vastutus; kommunikatsioon; dokumentide kontrollimise ja edastamise protseduurid; aja- ja finantsjuhtimise protseduurid; aruandluse koostamise ja kontrolli protseduurid; koosolekute läbiviimise protseduurid ja vormid; aruannete kontrollimise kontroll-lehed, vormid, jms.; alltöövõtjate töö kvaliteedi kontrolli protseduurid; Töövõtja peab kvaliteedi tagamise plaanis nimetama kvaliteedi kontrolli inseneri(d), kes ei või samaaegselt olla projekteerimise võtmeisik. Töövõtja koostatud aruannete, seletuskirjade, jooniste, töömahtude, arvutuste ning eelarvete korrektsus tuleb detailselt kontrollida ning allkirjastada kvaliteedi kon trolli inseneri(de) poolt. Kui Tellija tagastab esitatud projekteerimise kvaliteedi tagamise plaani Töövõtjale korrigeerimiseks, on Töövõtjal aega 7 päeva viia sisse parandused ning esitada see korrigeerituna kooskõlastamiseks Tellijale. Korrigeeritud kvaliteedi tagamise plaani on õigus Tellijal kontrollida 7 päeva. PROJEKTI JUHTIMINE Tellija organisatsioon Maanteeamet määrab projektijuhi, kes vastutab üldise projekti administreerimise ja juhtimise eest. Kirjavahetus ja kommunikatsioon käib läbi projektijuhi. Maanteeamet korraldab ja juhatab projekti avakooso leku ning Töövõtja tagab selle protokollimise. Töövõtja organisatsioon Töövõtja peab moodustama oma lepinguliste ülesannete tä itmiseks piisava suuruse ja kogemustega Töövõtja meeskonna, kuhu peavad kuuluma sobivalt kvalifitseeritud Töövõtjad ja teised eriala spetsialistid, kes on tehniliselt kompetentsed oma kohustuste täitmiseks ja omavad kohustuste täitmiseks vastavaid õigusi (sh. elektri- side-, vms tööde projekteerimiseks vajalikud spetsialistid). Töövõtja meeskond peab koosnema järgmistest võtmeisikutest: Projektijuht Teede projekteerimise eest vastutav isik. Projektijuht ja teised isikud peavad korraldama oma tööperioodid selliselt, et oleks tagatud Töövõtja kohustuste pidev täitmine. Töövõtja peab tagama projekti operatiivse käsitluse kogu lepinguperioodi jooksul. Projekteerimistööde töövõtulepingu- ja suhtlemiskeeleks on eesti keel. Juhul kui Töövõtja meeskonna liige ei valda piisavalt eesti keelt, peab Töövõtja tagama professionaalse tõlke (kaasa arvatud tehniline tõlge) olemasolu kirjavahetuses ja koosolekutel, et tagada vajalik suhtlus Tellijaga ning Tellija poolt esitatavatele küsimustele operatiivne vastamine. Projektijuht peab: vastutama üldise projekteerimise juhtimise ja administreerimise eest; tagama Tellija poolt heakskiidetud projekteerimise kvaliteedi tagamise plaani järgimise; suhtlema projektiga seotud ametkondadega; olema valmis igal sobival ajal, vähemalt kahe päevase etteteatamisega kohtuma ja arutama Tellija esindajaga projektiga seotud küsimusi; esitama ja tutvustama Tellijale ja teistele ametkondadele projekti progressi aruandeid ning projekti; läbi viima, juhatama kõiki tehnilisi- ja töökoosolekuid; esitama audiitoritele vajalike projektiga seotud dokumente ning vajadusel andma neile täiendavaid selgitusi nii suuliselt kui kirjalikult; olema Tellijale telefoni teel kättesaadav kogu projekteerimise perioodi vältel, ühenduse mittesaamisel helistama Tellijale tagasi hiljemalt sama tööpäeva jooksul; kooskõlastama Tellijaga kasutatavad projektlahendused; andma Tellijale aru tööde kvaliteedi kohta; kontrollima projekti seletuskirja, jooniste ja mahtude õigsust, nende omavahelist vastavust ja tehniliste lahenduste sobivust, projekti ning selle osade vastavust vormistusele esitatud nõuetele ning kinnitama seda oma allkirjaga projekti tiitellehel ja jooniste kirjanurkades P rojekteerimise eest vastutav isik peab andma Tellijale soovitusi ja juhiseid tehniliste lahenduste kohta lähtuvalt tehnilistest, majanduslikest ja keskkonna kaalutlustest ning vajadusel osalema projekti tehniliste lahendustega seotud töökoosolekutel ja aruteludel. Koosolekutel osalemise vajaduse otsustab Tellija vähemalt 2 tööpäeva enne koosoleku toimumise aega sõltuvalt koosolekul käsitletavatest teemadest. NÕUDED ISIKUTELE Lepingus ja tehnilises kirjelduses toodud ülesannete täitmiseks peab Töövõtja kasutama alljärgnevaid võtmeisikuid : Projektijuht Teede projekteerimise eest vastutav isik Võtmeisikute kanditaatide CV-d esitab Töövõtja Tellijale 7 päeva jooksul alates lepingu sõlmimisest. Tellija kontrollib isikute vastavust alapunktis 3 .2 toodud nõuetele 7 päeva jooksul ning kooskõlastab kandidaadiks esitatud isiku või keeldub kooskõlastamisest, kui kandidaat ei vasta nimetatud alapunktis toodud nõuetele. Tellija poolse kooskõlastamisest keeldumise korral esitab Töövõtja 3 päeva jooksul uue kandidaadi Tellijale kooskõlastamiseks. Nõuded isikutele on alljärgnevad: Projektijuht Projektijuht peab omama õigust teede projekteerimise juhtimiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Projektijuhi kohta, kelle elukoht ei ole Eesti Vabariik ja ei ole väljastatud vähemalt diplomeeritud teedeinsener tase 7 kutsetunnistust tee-ehituse ja korrashoiu allerialal ning ametialal projekteerimise juhtimine , esitatakse tema elukohamaal väljastatud tegevusloa koopia või tõend selle kohta, et projektijuht omab õigust teede projekteerimise juhtimiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Tõendiks loetakse vastavasisulist kinnitust koos väljavõttega vastava asukohamaa õigusaktist selle olemasolu korral. Projektijuht peab viimase 5 aasta ( 0 7 /20 1 6 - 0 6 /20 20 ) jooksul olema osalenud vähemalt ühes avalikult kasutatava tee ( ehitusseadustiku § 92 lg 5 mõistes) ehitusprojekti ( lepin gu täitmismaksumusega vähemalt 12 5 00 eurot ilma käibemaksuta) projekteerimisel projek tijuhina järjestikku vähemalt 6 kuu jooksul või sellest lühema tähtajaga lepingu korral kogu lepingu täitmise aja jooksul. CV-s esitada andmed projekti tellija, projekti põhinäitajate, maksumuse, projektijuhi projektis osalemise aja ja tööülesannete kirjelduse kohta . Esitada tuleb projektide tellijate kinnitused, mis peavad sisaldama järgnevaid andmeid: projekti nimetus (koos tee nr ja nimega), lepingu täitmismaksumus, projektijuhi projektis osalemise aeg. Teede projekteerimise eest vastutav isik . Teede projekteerimise eest vastutav isik peab omama õigust teede projekteerimiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. T eede projekteerimise eest vastutava isiku kohta, kelle elukoht ei ole Eesti Vabariik ja kellele ei ole väljastatud vähemalt diplomeeritud teedeinsener tase 7 kutsetunnistust tee-ehituse ja korrashoiu allerialal ning ametialal projekteerimine-planeerimine , esitatakse tema elukohamaal väljastatud tegevusloa koopia või tõend selle kohta, et teede projekteerimise eest vastutav isik omab õigust teede projekteerimiseks vastavalt oma elukohamaa seadustele. Tõendiks loetakse vastavasisulist kinnitust koos väljavõttega vastava asukohamaa õigusaktist selle olemasolu korral. Teede projekteerimise eest vastut av isik peab viimase 5 aasta ( 0 7 /2016-0 6 /2020 ) jooksul olema osalenud vähemalt ühes avalikult kasutatava tee (ehitusseadustiku § 92 lg 5 mõistes) ehitusprojekti ( lepin gu täitmismaksumusega vähemalt 12 5 00 eurot ilma käibemaksuta) projekteerimisel projekt eerijana järjestikku vähemalt 6 kuu jooksul või sellest lühema tähtajaga lepingu korral kogu lepingu täitmise aja jooksul. CV-s esitada andmed projekti tellija, projekti põhinäitajate, maksumuse, projektis osalemise aja ja tööülesannete kirjelduse kohta. Esitada tuleb projektide tellijate kinnitused, mis peavad sisaldama järgnevaid andmeid: projekti nimetus (koos tee nr ja nimega), lepingu täitmismaksumus, vastutava isiku projektis osalemise aeg.
Kataloogi struktuur (TEET) Projekteerimine Eskiis-/Eel-/Põhiprojekt Lähteandmed Ülddokumendid Projekteerimistingimused Lähteülesanne Tehnilised tingimused Asendiplaan Lähteandmed Uuringud Geoloogiline uuring Liiklusuuring Taimestiku/Loomastiku uuring Arheoloogiline uuring Topogeodeesia Müra uuring Keskkonnamõju eelhinnang Keskkonnamõju hinnang (KMH) Teostatavusuuring Muu Projekt Tee Raudtee Drenaaz Maastik Valgustus Seadmed Konstruktsioonid Tehnovõrgud Muud rajatised Projekti ülevaatus Kooskõlastused Liiklusohutuse audit Ekspertiis Kokkulepped maaomanikega Ehitusluba Projekti kokkuvõtted Kattendiarvutus Kululoend Rahastamiskava Konstruktsiooni arvutused
Mudeli kaaskiri Kõikide mudelite kaaskirjad peavad sisaldama vähemalt järgmist infot: Mudeli (faili) nimetus Projekti nimi, tähis ja staadium Mudeli koostaja ja tema kontaktandmed Mudeli ja kaaskirja avaldamise kuupäev Mudelisse koondatud valdkondade osamudelid ja nende sisu, Osade nimetamise ja numeratsiooni põhimõtted, Kasutatud tarkvara ja selle versioon (osamudelid, koondmudel) Koordinaat- ja kõrgussüsteem, milles on modelleeritud (sh. Mudeli nullpunkti jt referentspunktide asukoht) BIM koordinaator ja tema kontaktandmed Koordineerimistarkvara ja selle versioon IFC ja muud klassifikatsiooni erisused Geomeetria erisused Infosisu erisused Mudelis esinevad vastuolud Valmidusaste ja usaldusväärsus (võrdluses projektistaadiumiga) Erisused elementide kuuluvuses või jaotuses mudelite vahel Erisused tehnosüsteemide /-võrkude värvides Kaaskirjad esita d a kõikide mudelite kohta ja paralleelselt mudelite avaldamisega nii projekteerimise kestel kui ka projekteerimise lõpus üleantava dokumentatsiooni hulgas. Kaaskirjad edasta d a , kas *.pdf ja/või *.docx failiformaadis.
Lisa … Maanteeameti tehnilised tingimused T- 8 Tallinn- Paldiski Hüüru Veski tee ristmiku ümberehituse valgustuse põhiprojekti koostamiseks ja kriteeriumid valgustite valikuks. Standardid ja normid CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik u juhised EVS-EN 13201-2:2015 Teevalgustus. Osa 2: Teostusnõuded EVS-EN 13201-3:2015 Teevalgustus. Osa 3: Valgustussuuruste arvutamine EV-HD 60364-7-714:2012 Madalapingelised elektripaigaldised. O sa 7-714. Nõuded elektripaigaldistele ja - paikadele. Välisvalgustuspaigaldised EVS-EN 40 -5 Tänavavalgustuspostid. Osa 5: Nõuded terasest tänavavalgustuspostidele EVS-EN 14991: 2007 Betoonvalmistooted. Vundamendielemendid ( Betoonjalandid ) EN 60598-1: Valgustid . Osa 1: Üldnõuded ja katsetused. EN 60598-2-3: Valgustid. Osa 2-3: Erinõuded. Valgustid teede ja tänavate valgustamiseks. EN 62722-2-1:2016 Valgustuse toimivusnäitajad. Osa 2-1: Erinõuded leedvalgustitele . EN 61000-3 Elektromagnetiline ühilduvus EN 61547: Üldvalgustusseadmed . Elektromagnetilise ühilduvuse häiringukindluse nõuded. EVS EN 61643 Madalpingelised liigpingekaitsevahendid. Teetööd e tehniline kirjeldus (viimane kehtiv versioon) Riigimaantee valgustamise juhis (viimane kehtiv versioon) EVS-IEC 60364-4-41 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest Seadme ohutuse seadus EVS 843:2016 Linnatänavad EE 10421629-JV ST 5-6 – 0,4 - 20 kV võrgustandard Valgustite valik Projekteerija peab kasuta ma standardit „ CEN/TR 13201-1:2014 Teevalgustus. Osa 1 Valgustusklasside valiku juhised“ ja lisab projekti seletuskirja valgustusklassi valiku arvutuskäigu. Valgustusklass tuleb Tellijaga kooskõlastada enne projekteerimist. Teede valgustamiseks kasutada LED valgusteid, mis on saanud heakskiidu Soome Transpordiameti poolt ja on kantud „ Liikenneviraston Hyväksytyt tievalaisimet 24 . 08 .20 18 “ või värskemasse nimekirja . Valgustite tehnilised parameetrid: Valgusti valgusviljakus ehk efektiivsus täisvõimsusel peab olema peale optilisi ja termilisi kadusid vähemalt 12 0 lm/W, lambi võimsus peab ole ma universaalse ballasti abil reguleeritav; Värvusindeks peab valgusti LED- läätsedel olema ühesugune ja jääma vahemiku : sõidutee valgustitel 4000 K – 4500 K , ülekäiguraja valgustitel 5000-5500 K ja JJT valgustitel 3000-3300 K ; Valgusti värviedastusindeks peab olema vähemalt CRI 70 ; Valgusti tööiga vähemalt 100 000 tundi; Valgusti kogukaal kuni 1 0 kg; Valgusti d peavad taluma keskkonnatemperatuuri -40 kuni + 5 0 C ; Valgustite toimivus näitajad peavad olema tagatud töökeskkonna temperatuuril -25 +25 C. Külmemas keskkonnas peavad valgustid talitlema, kuid kõrvalekalle toimivus näitajatest on lubatud; Valg ustid peavad omama CE ja ENEC märgist koos sertifitseeritud labori numbriga. Tellijal on õigus nõuda CE ja ENEC märgisega seotud dokumente. Valgustid (kõik tüübid nõutud komplektsuses) peavad enne nende tarnimist olema läbinud vähemalt IK, IP ja EMC nõuetele vastavuse kontrolltestid Euroopa Liidu liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis paiknevas, selleks akrediteeritud asutuses; Valgusti toimivusnäitajad peavad olema v ähemalt L 90 10 0 000 h, +25 C juures. Tellijal on õigus küsida valgustis kasutatud LED- mooduli kohta testi vastavalt IEC 62717:2015 ja valgusti kohta testi vastavalt EN 62722-2-1:2016 kontrollimaks, et v algustikonstruktsioon tagab LED- moodulile piisava jahutuse; LED- moodulid ja elektroonika komponendid peavad olema vahetatavad läbi kiirühenduste; LED-valgustite jahutusele ment peab olema valmistatud alumiiniumist või muust sobilikust metallist, tagamaks loomuliku soojusvah etust ja tuule ligipääsu LEDide jahutamiseks. Sundjahutamist , nagu ventilaator it ei tohi kasutada; Kõik valgustid peavad olema uued ja omama vähemalt 5 aasta s t garantiid nii valgustile, LED-idele kui ka valgusti elektroonika komponentidel. LED i de le kui ka valgusti elektroonika komponentidel . LED valgusti d peavad olema läbinud kontrolltestid akrediteeritud asutuses ja kontrolltestide tulemused peavad olema vabalt kättesaadavad valgusti tootja kodulehelt ; Pakutavaid valgustite varuosasid (komponendid, LED - dioodid ) peab olema võimal ik saada garanti i perioodi jooksul; Valgustid peavad o mama minimaalselt kaitseklassi IP 6 6 ; Vandaalikindlus : IK 08 valg ustile 8-12 m mastil, IK 09 valgustile 6 m mastil; Valgusti nimipinge 230V , tööpinge vahemik -15% … +10% ja valgusti peab taluma pingekõikumisi vahemikus 180 … 277 V. Võrgusagedus peab olema 50 Hz. Valgustil peab olema I klassi elektriline isolatsiooniklass. Valgustid, mis paigaldatakse mereäärsesse piirkonda (0,5 km merest ), peavad olema kaitstud sooladest tingitud elektro-keemilise korrodeerumise vastu; Liigpinge kaitsetase valgus tis ja valgustite komponentides peab impulsi taluvuskategooria TN-S võrgus 230/400V olema tagatud paigaldatud 10 kV , 10kA eraldi seisva seadmega. Liigpinge eest peab olema kaitstud ka maakaabli juhtsoon , kui kasutatakse ARLC maakaablit. Valgus til peab olema termokaitse , erandlike ülekuumenemiste kaitseks ; LED valgustid peavad olema varustatud paigalduskaabliga NYY 5g1,5mm2 ; Valgus ti paigaldada kinnitusmastile/konsoolile 60 mm; Valgusti kinnitus mast/konsool peab võimaldama valgusti kaldenurka muuta - 1 0…0… + 15 kraadi. Valgusti l ei ole lubatud vaheadapterite kasutamine kaldenurga muutmise tagamiseks; Valgustid peavad omama universaalset 4-DIM ballasti (draiverit) , mis peavad võimaldama eelprogrammeeringu profiili muutmist ja omama DALI valmidust ; Valgustitel peab olema sisselülitatud (CLO) funktsioon ehk valgustite valgusvoog peab olema kogu eluea jooksul konstantne ; Valgustid peavad käivituma sujuvalt. Kasutajajuhend peab sisaldama infot käivitusvoolu suuruse ja aja kohta. Samuti peavad olema välja toodud soovituslikud andmed kaitselülitite väärtuste ja rakenduste kohta sõltuvalt valgustite arvust paigaldises; Pakutavatel valgustitel peavad olema valgusarvutuste teostamiseks eulumdata failid. Kui valgusarvutusfailid ei ole tootja kodulehelt alla laetavad, tuleb need esitada koos mõõtelabori goniomeetrilise protokolliga toetuse saajast hankijale . Goniomeetrilised protokollid ei kuulu kolmandatele isikutele avaldamiseks Valgustite valgustugevuse vähendamist peab olema võimalik seadistada ilma tõstukit kasutamata. Ülekäigukohale projekteerida ülekäigukoha erivalgustus . Valgustuse kaabli võrk V algustusvõrk projekteerida maakaabliga A XPK 4x 25 mm2 , mis paigaldada rohelist värvi kaitsetorusse, kui eritingimustes ei ole määratud teisiti . Maakaabli asukoha projekteerimisel arvestada olemasolevate ja perspektiivsete kommunikatsioonide, põrkepiirete, tähispostide jm elementide asukohtadega ja paigutada kaabel selliselt, et see nendega kokku ei saaks puutuda. Valgustusvõrgu elektritoide Uutele v algust itele elektritoide planeerida olemasolevatest KOV valgustuse masti dest . Mastid Kasutada koonilisi tsin gitud m etallmaste , sama kõrgusega , nagu on olemasolevad mastid . Ristmiku ehituse ettejäävad valgustimastid demonteerida ja anda üle KOV - le . Valgusti m astid, mis ei asetse põrkepiirde taga, peavad vastama ohutuse standardi EVS - EN 12767 klassile HE. Valgustimastid ena , mis asuvad asula piires, ei pea kasutama ohutuid HE maste. Masti kõrguse valikul lähtuda sobivusest konkreetsesse keskkonda, situatsioonist (sõidutee, eraldiseisev kergliiklustee), olemasolevast ning perspektiivsest teevalgustusest. Mastidesse projekteerida kaitsme- ja ühendusarmatuur valgusti kaitsmiseks ja kaablite transiitühendusteks. Mastide ja nende kaugus e valikult sõidutee välisäärest lähtuda Riigimaantee valgustamise juhis e punktist 8.2.19 ja selle all olevast joonisest 23 m . Mastide aluste kõrgused siduda vastavas tee ristlõikes oleva asfaltkatte serva kõrgusega. Valgustite juhtimine Projekt peab oma tehniliste lahendustega tagama säästliku ja kaasaegse välisvalgustuse juhtimise , kus kasutata kse valgustitel öö tundidel eelprogramm eeringut . Valgustid on varustatud võimsuse vähendamiseks universaalse ballastiga (draiveriga) .Öise alanduse p rofiil i valik lepitakse kokku tellijaga enne valgustite tellimist. Projekti ülesehitus ja vormistus Projektis esitada projekteeritava teevalgustuse valgustehnilised parameetrid ning nende vastavus standardile. Projektis tuleb välja tuua valitud LED valgustite olulised tehnilised parameetrid, ms on käsitletud punktis 2. T u leb koostada valgustusarvutused sõidutee, ülekäiguraja kohta. Valgusarvutused tuleb teostada arvutusprogrammiga Dialux EVO , mille koosseisus tuleb esitada : Hinnanguvälja isoliinid Horisontaalne valgustustihendus Heledus arvutus kuiva ja märja sõidutee korral eulumdata failid Säilivustegur (MF) ja näidata arvutuskäik Ü lekäigu koha valgustite valimisel koostada valgustusarvutused , kus hinnanguväli peab olema esitatud vertikaalses ( püst t asandilises ) vaates ja mille tulemusena ülekäiguraja valgustiheduse hooldeväärtus 1m kõrgusel jalakäijate ülekäiguraja keskteljest on sõidusuunast vaadates vähemalt 30 lx. Püstt a sand i lise valgustustiheduse hooldeväärtus ei tohi olla üheski jalakäijate ülekäiguraja arvutuspunktis 1m kõrgusel olla alla 4 lx. Projektis käsitleda teevalgustuse elektripaigaldise kaitsevi ise, lähtudes standardist EVS- IEC 60364-4-41 . Projektis esitada üldistatud töömahtude tabel, mis peab sisaldama kõiki töömahtusid , mis võimaldab välisvalgustuse ehitamise, sh täitedokumentatsiooni, elektriohutusalast ja valgusalast nõuetekohasuse- ja kontrolli-dokumentatsiooni. Projektis esitada projekteeritava valgustusvõrgu skeem, mis peab olema ülevaatlik, lihtsalt arusaadav, seotud konkreetse asendiplaaniga ja sisaldama kõiki asjakohaseid andmeid (pinge, vool, võimsus, kaitse, pingelang, juhistikusüsteem, valgustite tüüp ja võimsus) projekteeritava valgustuse ja LJS piirkonna kohta tervikuna. Skeem peab olema seotud asendiplaaniga soovitavalt mõõtkavas 1:500, erinevad valgustusgrupid tähistada eri värviga, eritüüpi valgustid erinevate tingmärkide ja kirjetega. Skeemil mitte esitada olemasolevaid maa-aluseid tehnovõrke. Asendiplaani joonisele mär kida : valgustusklassi number (N äiteks : P6 ) nii põhimaanteele kui ka jalgratta- ja jalakäijate t eele; iga valgusti juurde : number, valgusti võimsus, masti kõrgus, konsooli pikkus ; valgustimastide vahekaugused meetrites. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse projektiga tehtavad tööd puudutavad. Tehniliste tingimuste taotlemisel informeerida kommunikatsioonivaldajaid planeeritava töö mahtudest. Projekt tuleb kooskõlastada kõikide vajalike asutustega. Projekt vormistada 4 eksemplaris eesti keeles (projekti köite formaat A4, sh lehe max pikkus võib olla kahekordne A3 formaadi pikkus) ja ühes eksemplaris CD-l. Vajadusel koostab projekteerija oma kulul täiendavad eksemplarid kommunikatsioonide valdajatele. Seletuskiri, aruanded, mahutabelid ja joonised (kõik lehed) peavad olema kontrollitud ja allkirjastatud projekti eest vastutava spetsialisti poolt. Projekti digitaalsed joonised esitada formaadis * dwg eelviimase AutoCad -i versioonis Samuti esitada kõik * dwg failile * shx failid. Terve projekti koopia esitada * pdf formaadis. Projekti koostamisel on kohustuslik juhinduda kehtivatest seadustest, standarditest ja normdokumentidest. Eritingimused Kõikide valgustusmastide täpsed asukohad kooskõlastatakse Tellijaga projekteerimistööde käigus . Projekteerimis tööde käigus konsulteerida ning teha koostööd parima lahenduse saamiseks ja vastuolude vältimise ks Maanteeameti elektriinseneriga .
Lp Pakkuja
Meie 03.08.2020 nr 12-1/20/35902-1
Hinnapäring: Riigitee nr 9 Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla km 7,3–7,7 liiklusohtliku koha
kõrvaldamise ehitusprojekti koostamine
1. Hanke ese
Kutsume Teid osalema lihthankes riigitee nr 9 Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla km 7,3–7,7
liiklusohtliku koha kõrvaldamise ehitusprojekti koostamine.
Projekt tuleb koostada vastavalt Tehnilisele kirjeldusele (Lisa 1).
Hankelepingu tingimused on lisatud Töövõtulepingu projektis (Lisa 3).
2. Hindamiskriteerium
Eduka pakkumuse kriteeriumiks on hinnapäringu tingimustele vastava pakkumuse madalaim
käibemaksuta hind (Lisa 2: Hinnapakkumus (vorm 1), punkt 2, tabeli rida 3). Kui kaks või enam
pakkumust on võrdse madalaima käibemaksuta maksumusega, siis tunnistatakse edukaks
hankijale ajaliselt varem laekunud pakkumus.
3. Hankes osalemise tingimused
Pakkuja peab omama õigust vastavalt oma asukohamaa seadustele teede projekteerimiseks.
Hankelepingut ei sõlmita pakkujaga, kellel ei ole täidetud eelnimetatud tingimus. Pakkuja,
kelle asukohamaaks ei ole Eesti, esitab oma asukohamaal väljastatud tegevusloa koopia või
tõendid selle kohta, et pakkuja omab vastavaid õigusi vastavalt oma asukohamaa seadustele.
Tõendiks loetakse pakkuja vastavasisulist kinnitust koos väljavõttega vastavast asukohamaa
õigusaktist (selle olemasolu korral). Täpsemad tingimused on toodut tehnilise kirjelduse lisas
4 (Nõuded Töövõtjale);
Hankelepingut ei sõlmita pakkujaga, kes on oma hinnapakkumuses esitanud valeandmeid;
Hankelepingut ei sõlmita pakkujaga, kelle hinnapakkumus ei vasta käesolevas hinnapäringus
sätestatud tingimustele.
4. Kõikide pakkumuste tagasilükkamine
Hankija jätab endale õiguse lükata tagasi kõik pakkumused, kui hinnapäringu tingimustele
vastava madalaima maksumusega pakkumus ületab hankija eelarvesse planeeritud rahalisi
võimalusi;
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Kõik pakkumused lükatakse tagasi juhul, kui tingimustele vastav madalaima hinnaga
(käibemaksuta) pakkumus ületab RHS §14 p 1 lg 1 sätestatud piirmäära.
5. Pakkumuse esitamise tingimused
Pakkumus tuleb esitada Lisa 2 Hinnapakkumuse (Vorm 1) kohaselt. Hinnapakkumuses tuleb
täita vabaks jäetud lahtrid maksumuste ja kokkuvõtete osas. Hinnapakkumuses esitada
maksumused täpsusega kaks kohta peale koma;
Pakkumus peab olema allkirjastatud ettevõtte tippjuhi või tema poolt volitatud isiku poolt
(viimasel juhul lisada volikiri Lisa 2 (Vorm 2));
Tähtaegselt esitatud hinnapakkumusega aktsepteerib pakkuja lisatud töövõtulepingu tingimusi
ning Tema pakkumus peab olema jõus vähemalt 30 kalendripäeva alates pakkumuse
esitamisest;
Ühispakkumuse esitamisel esitada volikiri ühispakkuja esindamiseks (Lisa 2 (Vorm 3));
Pakkumuse esitamise tähtaeg on 12.08.2020 kell 10:00. Pakkumuse palume saata
digitaalselt allkirjastatuna e-postiga aadressil:
[email protected]. Pakkuja võtab enda
kanda pakkumuse õigeaegse üleandmise kogu riski.
Hinnapakkumust küsides ei seo Maanteeamet ennast esitatud pakkumuste aktsepteerimisega.
Langetatud otsustest teavitatakse Pakkujaid hinnapakkumuses esitatud e-posti aadressil.
Edukaks tunnistatud pakkuja peab allkirjastama ja saatma tema poolt allkirjastatud
Töövõtulepingu hiljemalt 3 tööpäeva jooksul alates selle allkirjastamiseks esitamist Hankija
esindaja poolt määratud e-posti aadressile.
Kui edukaks tunnistatud pakkuja ei allkirjasta lepingut 3 päeva jooksul alates Hankija poolt
allkirjastatud lepingu saatmisest edukale pakkujale, siis hindab Hankija kõiki ülejäänud
pakkumusi uuesti ja tunnistab edukaks hindamise tulemusel järgmise pakkuja.
Sel juhul on Hankijal on õigus nõuda esialgselt edukalt pakkujalt kahju hüvitamist esialgu edukaks
tunnistatud pakkumuse ja järgmise edukaks tunnistatud pakkumuse maksumuse vahe ulatuses.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Janar Tükk
juhataja
põhja teehoiu osakond
Lisad:
Lisa 1: Tehniline kirjeldus koos lisadega
Lisa 2: Vormid 1-3
Lisa 3: Töövõtulepingu projekt koos lisadega
Kristi Moisto
53400540
[email protected]
2 (2)
Lisa 2
HINNAPAKKUMUS (Vorm 1)
Hankija nimi: Maanteeamet
Hanke nimetus: Riigitee nr 9 Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla km 7,3–7,7 liiklusohtliku
koha kõrvaldamise ehitusprojekti koostamine
1. Käesolev pakkumus on esitatud järgneva(te) pakkuja(te) poolt:
Jrk nr Pakkuja nimi Registrikood Aadress E-posti aadress1
1.
...
2. Võttes arvesse hankedokumentides sätestatut, pakume ennast teostama eelnimetatud
riigihanget alljärgneva hinna eest:
Rea nr Töö nimetus Maksumus (euro)
Riigitee nr 9 Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla km 7,3–7,7
1. liiklusohtliku koha kõrvaldamise ehitusprojekti …
koostamine
2. Ettenägemata tööde osa 10% real 1 toodud maksumusest ...
3. Kokku koos ettenägemata tööde osaga ...
4. Käibemaks 20% ...
5. Kokku koos käibemaksuga ...
3. Kinnitame käesolevaga kõigi hankedokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist.
4. Kinnitame, et esitame pakkumuse üksnes kõigi nende asjaolude kohta, mille kohta hankija
on soovinud võistlevaid pakkumusi.
5. Kinnitame, et vastutame solidaarselt hankelepingu täitmise eest2.
6. Kinnitame, et omame hankelepingu täitmiseks vajalikke intellektuaalse omandi õiguseid.
7. Kinnitame, et juhul kui meie pakkumus tunnistatakse edukaks ning me võtame selle
tagasi, siis hüvitame hankija nõudmisel:
a. Riigihangete seaduse § 119 lõikes 3 sätestatud kulud.
8. Kinnitame, et teised isikud, kelle pädevuse alusel oleme tõendanud hankemenetluses oma
tehnilise ja kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele, osalevad
hankelepingu vahetult täitmisel vähemalt osas, milles tõendasime oma tehnilise ja
kutsealase pädevuse vastavust kvalifitseerimise tingimustele nende näitajatele.
9. Kinnitame, et hankelepingu mahust olulise osa (maksumus vähemalt 5% pakkumusest)
täitmiseks kaasame alltöövõtjaid vaid tingimusel, et hankija on andnud kirjaliku
nõusoleku alltöövõtja kasutamiseks.
10. Käesolev pakkumus on jõus 30 kalendripäeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast.
11. Meie kontaktandmed seoses hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise ja
esitatavate dokumentidega ning pakkumusega on3:
1
Kuhu esitatakse teated sätestatud korras.
2
Ühise pakkumuse esitamise korral.
3
Esitada ühe isiku kontaktandmed.
Kontaktisiku nimi
Ettevõtja/organisatsiooni
nimi
Aadress
Telefon
Faks
e-post
Märkused: _____________________
Kuupäev: /digitaalallkirja kinnituslehel/
Pakkuja nimi, registrikood ja aadress1:______________________
/allkirjastatud digitaalselt/
(esindaja nimi ja ametinimetus)
1
Ühise pakkumuse esitamise korral pakkuja andmed, keda on volitatud esitama teis(t)e pakkuja(te) nimel
riigihanke pakkumust ning tegema teis(t)e pakkuja(te) nimel järgnevaid hankemenetluse ning hankelepingu
sõlmimise ja täitmisega seotud toiminguid.
VOLIKIRI DOKUMENTIDE ALLKIRJASTAMISEKS (Vorm 2)
Hankija nimi: Maanteeamet
Hanke nimetus: Riigitee nr 9 Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla km 7,3–7,7 liiklusohtliku
koha kõrvaldamise ehitusprojekti koostamine
Käesolevaga volitab ___________ (pakkuja nimi), registrikood ___________, aadress
___________, ____________________ (volitaja nimi, isikukood) isikus _________________
(volitatava nimi, isikukood) olema pakkuja ametlik esindaja ja allkirjastama ülalnimetatud
riigihanke pakkumust ning hankemenetlusest kõrvaldamise aluste puudumise ja
kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatavaid dokumente.
Volikiri on antud ilma edasivolitamise õiguseta.
Kuupäev: /digitaalallkirja kinnituslehel/
/allkirjastatud digitaalselt/
(volitaja nimi ja ametinimetus)
VOLIKIRI ÜHISPAKKUJA ESINDAMISEKS (Vorm 3)
Hankija nimi: Maanteeamet
Riigihanke nimetus: Riigitee nr 9 Ääsmäe–Haapsalu–Rohuküla km 7,3–7,7 liiklusohtliku
koha kõrvaldamise ehitusprojekti koostamine
Käesolevaga ___________ (pakkuja nimi, kes volitab), registrikood ___________, aadress
___________ volitab ___________ (pakkuja nimi, keda volitatakse), registrikood
___________, aadress ___________ esitama ___________ (pakkuja nimi, kes volitab) nimel
eelnimetatud riigihanke pakkumust ning tegema ___________ (pakkuja nimi, kes volitab)
nimel kõiki hankemenetluse ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toiminguid.
Volikiri on antud ilma edasivolitamise õiguseta.
Kuupäev: /digitaalallkirja kinnituslehel/
/allkirjastatud digitaalselt/
(volitaja esindaja nimi ja ametinimetus)