Lääne-Virumaa Viru-Nigula vald Kunda - Kaliküla ja Kunda - Ojaküla kergliiklustee

Saatja: Liis Ninn <[email protected]> Saadetud: 04.08.2020 12:40 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: Projekteerimis tingimuste taotlus Manused: 1549_TL-1-001_v01_LY.pdf From: Taavi Sadam <[email protected]> Sent: Monday, August 03, 2020 5:10 PM To: [email protected] Cc: Toomas Naelapää <[email protected]> Subject: Projekteerimis tingimuste taotlus Tere Palume väljastada projekteerimis tingimused Kunda – Kaliküla kergliiklustee (riigimaantee 17172 Põdruse-Kunda-Pada tee ääres) ja Kunda – Ojaküla kergliiklustee (riigimaantee 20 Kunda - Malla – Ojaküla ääres) põhiprojektide koostamiseks. Lisan manusega Viru-Nigula Vallavalitsuse lähteülesande (projekteerimise osa 1 ja osa 2) Tervitades Taavi Sadam Novarc Teed ja Sillad direktor Novarc Group AS | Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn, Eesti M: +372 511 0864 [email protected] | www.novarc.ee Projekteerimise lähteülesanne 1. Riigihanke objekt Riigihanke objektiks on peatöövõtu korras seitsme kergliiklustee projekteerimine: 1) Kunda – Kaliküla kergliiklustee (2,7 km); 2) Kunda - Ojaküla kergliiklustee (3 km); 3) Viru-Nigula aleviku sisesed jalgteed (4 jalgteed kokku 340 m); 4) Kunda Ühisgümnaasiumi ja staadioni parkla vaheline kergliiklustee (ühendub Kalmistu tee KLT-ga, pikkus 270 m); 5) Toolse tee – Kunda rand (Kunda linnas Toolse tee ja Astangu tänava ristmikult kuni Kunda ranna sillani, pikkus ca 3,1 km); 6) Aseri Kesktänava kergliiklustee (600 m); 7) Kunda linnas Loode tänava kõnnitee koos parkimistaskutega (270 m). Hange on jaotatud viieks erinevaks osaks alljärgnevalt: Osa 1 - Kunda – Kaliküla kergliiklustee (2,7 km); Osa 2 - Kunda - Ojaküla kergliiklustee (3 km); Osa 3 - Viru-Nigula aleviku sisesed jalgteed (4 jalgteed kokku 340 m) ja Aseri Kesktänava kergliiklustee (600 m) (kaks erinevat ehitusprojekti); Osa 4 - Kunda Ühisgümnaasiumi ja staadioni parkla vaheline kergliiklustee (ühendub Kalmistu tee KLT-ga, pikkus 270 m) ja Kunda linnas Loode tänava kõnnitee koos parkimistaskutega (270 m) (kaks erinevat ehitusprojekti); Osa 5 - Toolse tee – Kunda rand (Kunda linnas Toolse tee ja Astangu tänava ristmikult kuni Kunda ranna sillani, pikkus ca 3,1 km). Pakkuja võib pakkumuse esitada kas ühele osale või mitmele osale koos. Hankija sõlmib hankelepingud iga osa madalaima hinnaga pakkumuse esitanud pakkujaga. 1.1. Kunda – Kaliküla kergliiklustee Kergliiklustee algab kahe riigimaantee Põdruse-Kunda-Pada tee ja Kunda-Selja ristmikult ning kulgeb mööda Kunda-Selja maantee äärt kuni Alajaama teeni (tee nr 9020703). Tee pikkus kokku on ca 2,7 km. Tee on planeeritud 2,5m laiuse asfaltbetoonkattega. Tee projekteerida valgustusega ning ühildada linna tänavavalgustusvõrguga. 1.2. Kunda – Ojaküla kergliiklustee Kunda - Ojaküla kergliiklustee projekteeritakse kahe lõiguna:  1) Kunda linna piirilt kuni Põdrus-Kunda-Pada maantee ja Kunda - Malla - Ojaküla riigimaantee ristmikuni (pikkus ca 1,75 km) 2) Põdrus-Kunda-Pada maantee ja Kunda - Malla - Ojaküla riigimaantee ristmikust kuni Kunda-Aru bussipeatuseni(pikkus ca 1,25 km); Tee planeeritakse asfaltbetoonkattega, laiusega 2,0 m. Mõlemad lõigud tuleb projekteerida valgustusega. Tee projekteerida peaasjalikult järgmistele katastriüksustele: 1) 90202:001:0166; 2) 90201:001:0206; 3) 90201:001:0189; 4) 90201:001:0200; 5) 90201:001:0202; 6) 90201:001:0198; 7) 90201:001:0213; 8) 90201:001:0223; 1.3. Viru-Nigula aleviku sisesed jalgteed Projekteeritakse kõnniteed Maarja tänava, Niguli tänava ja Kunda tee vahelisel alal Viru- Nigula alevikus. Kõnniteede lõigud on tähistatud erivärvidega. Kõnniteed planeeritakse kas asfaltbetoon või kiviparkett kattega (sõltuvalt kumma ehitustööd oleksid soodsamad), laiusega 2 m. Kõnniteed projekteerida äärekividega. Kõnniteede kogupikkus on ca 340 m. 1.4. Kunda Ühisgümnaasiumi ja staadioni parkla vaheline kergliiklustee Projekteeritav kergliiklustee algab Kunda Ühisgümnaasiumi trepi juurest ja suundub Kasemäe teed Kunda kalmistu suunas ning lõpeb Kunda kalmistu mahasõidu ristmikul. Tee planeeritakse asfaltbetoonkattega, laiusega 2,5 m. Tee projekteerida valgustusega ning ühildada Kunda linna tänavavalgustusvõrguga. Tee pikkus ca 270 m. 1.5. Toolse tee – Kunda rand Projekteeritav kergliiklustee algab Kunda linnas Toolse tee ja Astangu tänavate ristmikult, kulgeb mööda Toolse teed, Koidu tänavat, Spordi tänavat, Lageda teed, Mageranna teed ja Uus-Sadama teed kuni Kunda randa läbiva Ranna teel asuva sillani. Tee planeeritakse asfaltbetoonkattega, laiusega 2,5 m. Tee projekteerida valgustusega ning ühildada Kunda linna tänavavalgustusvõrguga. Tee piketaažil PK 13+50 kuni PK 14+70 projekteerida kalda kindlustus varisemisohtliku pinnase ja kivimite jaoks. Tee pikkus ca 3,1 km. 1.6. Aseri alevikus Kesktänava kergliiklustee Projekteeritav kergliiklustee algab Aseri alevikus Kesktänav 22 kinnistu esise parkla idaservast ning kulgeb mööda Kesktänavat järgides olemasolevat kõnniteed. Kesktänava ja Keskpõik ristmikul hargneb tee kaheks. Üks suund liigub mööda Keskpõik tänavat kuni esimese vasakpoolse mahasõiduni (rahvamaja parkla) ning teine liigub mööda Kesktänavat edasi Kuni Keskpõik 2 asuva raamatukogu parkimisplatsini. Tee planeeritakse asfaltbetoonkattega, laiusega 2 m. Tee pikkus ca 600 m. 1.7. Kunda linnas Loode tänava kõnnitee koos parkimistaskutega Projekteeritav kergliiklustee algab Kunda linnas Koidu tänava kõnniteelt mööda Loode tänavat üle Mäe tänava kuni Pargi tänavani. Loode tänav 5 kinnistust kuni Mäe tänava ristmikuni projekteerida astmestik. Mäe tänava ja Pargi tänava vahelisel lõigul (Loode tn L1) projekteerida sõidutee ja kõnnitee vahelisele alale pikki sõiduteed parkimistaskud. Tee planeeritakse asfaltbetoonkattega, laiusega 2 m. Tee pikkus ca 270. 2. Hankija eesmärk Hankija põhieesmärgiks on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega kergliiklusteede/kõnniteede projekteerimistööde läbiviimine selliselt, et oleks võimalik teostatud projektide põhiselt korraldada riigihanked ehitustöödeks. Projektide seletuskirjad peavad lisaks muudele asjakohastele nõuetele olema vastavuses riigihangete seaduse (vt. Para 87 ja 88) ehitushanke tehnilisele kirjeldusele esitatavate nõuetega. Teenuse osutaja peab olema vajadusel valmis osutama Tellijale konsultatiivset abi ehitustööde käigus ehitusprojekti sisu puudutavates küsimustes Kõik kergliiklusteede projektid projekteeritakse põhiprojekti staadiumis. Kogu projektdokumentatsioon peab vastama EV kehtestatud nõuetele. Projekteeritud lahendused peavad olema võimalikult vastupidavad, kauakestvad ning nende ülalpidamiskulud peavad olema võimalikult madalad. Projekti kvaliteet ja ratsionaalsus kasutuskuludes peab olema tagatud parimal moel. Pakkuja peab pakkumust tehes arvestama, et projekteerimistööde lähteülesandes esitatud tingimused ja nõuded võivad töö käigus parema lõpptulemuse saamise eesmärgil muutuda. 3. Õigusaktid ja normatiivid 3.1. Projekteerimistööd peavad olema teostatud vastavalt Eestis kehtivatele tehnilistele normidele, standarditele, tehnilistele tunnustustele ja muudele üldlevinud tehnilistele kirjeldustele. 3.2. Tööde kvaliteeditingimuste määramisel peab võtma aluseks Eestis kehtestatud nõuded, normid, standardid ja määrused. Juhul kui Eestis vastavad normid puuduvad, lähtutakse Soome Vabariigis kehtivatest nõuetest ja normidest. Kvaliteeditingimuste puhul tuleb aluseks võtta alljärgnevad normdokumendid: • Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1); • Tee projekteerimise normid (RT I, 07.08.2015, 14); • Linnatänavad EVS 846:2016; • Liikluskorralduse nõuded teetöödel (RT I, 15.07.2015,5); • Teetähistussüsteem ja selle rakendamise kord (RTL 2000, 17, 222); • Tee-ehitusprojektile esitatavad nõuded (RT I, 03.07.2015, 29); • Liiklusmärgid ja nende kasutamine EVS 613:2001/A:2008; • Liiklusmärgid ja nende kasutamine, muudatus EVS 613:2001/AI:2008; • Liiklusmärgid ja nende kasutamine, muudatus EVS 613:2001/AI:2016; • Teemärgised ja nende kasutamine. EVS 614:2008; • Teemärgised ja nende kasutamine, muudatus EVS 614:2008/A1:2016; • Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid EVS 901-1:2009; • Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained EVS 901-2:2016; • Tee-ehitus. Osa 3: Asfaldisegud EVS 901-3:2009; • Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdraulilised seotud täitematerjalid. EVS-EN13242:2006 +A1:2008;  • Maanteeameti peadirektori 05.01.2016.a käskkirjaga nr 0001 Muldkeha ja dreenkihiprojekteerimise, ehitamise ja remondi juhis; • Maanteeameti peadirektori 22.11.2016.a käskkiri nr 0215 Killustikust katendikihtide ehitamisejuhis; • Maanteeameti peadirektori 23.12.2015.a käskkirjaga nr 0314 Asfaldist katendikihtide ehitamisejuhis. • EVS 932:2017 Ehitusprojekt 3.3. Juhul kui hankedokumendid on omavahel vastuolus või võimaldavad mitmesugust tõlgendust, lähtutakse rangematest nõuetest ja/või valitakse koostöös Hankijaga Hankija jaoks soodsam tõlgendus. 4. Töövõtu kirjeldus Töövõtu mahtu kuuluvad 7 kergliiklustee projekteerimistööd koos vajalike uuringute, mõõdistuste, kooskõlastuste, lubade taotlemisega ja teiste vajalike tööde ja toimingutega. Sealhulgas kuulub töövõttu: 4.1. Maa-ala geodeetiline mõõdistamine. 4.2. Geoloogilised uuringud, võib asendada ka olemasoleva pinnase kindlaks tegemiseks šurfiaukude kaevamisega projektalal. 4.3. Asendiplaani projektiosa peab muuhulgas hõlmama tänavavalgustuse, haljastuse ning tee katendite lõigete, truupide jms jooniste koostamisega. 4.4. Katastriüksuse jagamiskava koostamine. • Tehniliselt vajaliku teemaa moodustamiseks ja ehitustööde tegemiseks vajaliku teemaa kasutusõiguse omandamise protsessi alustamiseks koostada iga krundi kohta eraldi mõõtkavas M 1:500 katastriüksuse jagamiskava, arvestades võimalikult ühtlase teemaa laiusega võimalikult pikas ulatuses. Jagamiskava peab ära näitama kergliiklustee ehituseks vajaliku äralõike kinnistutest. • Katastriüksuse jagamiskavas peab näitama kergliiklustee maa-ala lõigud kinnistutest, mis võõrandatakse või koormatakse servituudiga. Piiride määramisel arvestada teede hoolduse vajadustega. • Juhul kui osutub vajalikuks kergliiklustee paigutamine (sh osaliselt) riigi transpordimaale, tuleb projektis ette valmistada argumenteeritud taotlus koos jooniste ja põhjendustega. Taotluse esitab töövõtja Maanteeametile. • Krundijaotuskava juurde võtab projekteerija maaomanike kooskõlastused. Kooskõlastus peab olema üheselt mõistetav ja sisaldama tööde loetelu (planeeritavad tööd ja vastavalt nõusolek või vastuväide; võõrandamise- või kasutusõiguse seadmisega nõusolek või vastuväide). • Projekteerijal on kohustus enne projekti üleandmist esitada tellijale eitavad ja tingimuslikud kooskõlastused maakasutustele, mille osas tellija esitab oma seisukoha projekteerijale ja kooskõlastuse andjale. 4.5. Uuringud ja toimingud, mis tulenevad vastavatest seadustest ning vastavate ametkondade nõuetest (sh, kui olemasolevad lahendused on mitte nõuetekohased, on nimetatud tööde nõuetekohaseks projekteerimiseks pakkuja ülesanne). 4.6. Ehituskulude kalkulatsiooni ja töömahtude tabeli koostamine Exceli tabeli vormingus. Juhul kui kergliiklustee tuleb projekteerida lõiguti, siis tuleb kalkulatsioon koostada iga lõigu kohta eraldi. 4.7. Kõikide vajalike lähtetingimuste, kooskõlastuste (trassivaldajate, maaomanike jms) ja lubade hankimine ning sellega seonduvad kulud. 4.8. Töövõttu kuuluvad ka need tööd ja tegevused, mis ei ole hankedokumentides otseselt kirjeldatud, kuid mille tegemine on vajalik hanke eesmärgi saavutamiseks. 4.9. Projekt peab olema koostatud selliselt, et oleks tagatud „Hankija eesmärk”. 4.10. Projekteerimistöö peab olema teostatud vastavalt käesoleva hankedokumendi tingimustele, ehituse ja projekteerimise normidele, standarditele ja muudele üldlevinud tehnilistele kirjeldustele. Projekti staadium: Põhiprojekt. 4.11. Projekt peab olema sellise tehnilise taseme ja detailsusega, mis võimaldab tulevasel ehitustööde töövõtjal määrata ehitustööde maksumus ja teostada ehitustööd. Projekti mahus peab olema üheselt määratud kõigi teostatavate tööde maht ning nõutavad kvaliteeditasemed. Projekt peab olema koostatud sellises mahus, et tulevasel ehituse peatöövõtjal ei teki põhjendatud õigust asendada või muuta projektlahendusi selliselt, et lõpptulemus ei vastaks Hankija eesmärgile (ehk tulevasel peatöövõtjal ei tohi tekkida lisaraha taotlemise õigust, viidates puudulikule projektile!). 4.12. Projektdokumentatsioon antakse Hankijale üle kahes eksemplaris paberkandjal ja ühes eksemplaris digitaalselt mälupulgal (DWG ja PDF formaadis). Mälupulgal esitatav projektdokumentatsioon peab olema selgelt ja arusaadavalt projekti osade kaupa süstematiseeritud ja sisaldama kõikide projektdokumentide koondit (projektdokumentatsiooni register), kus on ära näidatud dokumendi (joonis, seletuskiri, spetsifikatsioon jne) nimetus, dokumendi nr, koostamise kuupäev, mõõtkava, lehekülje nr, lehekülgede arv, dokumendi digitaalse versiooni faili nimetus ja kausta nimetus, kus dokument paikneb. 4.13. Projekteerijal tuleb arvestada, et ehitushanke korraldamisel väljastatakse projektdokumentatsioon pakkujatele ainult digitaalsel kujul. 5. Tähtajad ja maksumused: 5.1. Hankelepingu eeldatav sõlmimise aeg: mai.2020 (Projekteerimise avakoosolek toimub 2 nädala jooksul lepingu sõlmimisest, edaspidi koosolekud vastavalt vajadusele) 5.2. Kooskõlastatud põhiprojekti ja lisade esitamine Hankijale: Kunda – Kaliküla ja Kunda – Ojaküla kergliiklusteed november.2020. 5.3. Kooskõlastatud põhiprojekti ja lisade esitamine Hankijale: Viru-Nigula aleviku jalgteed ja Kunda ühisgünaasiumi ja staadioni vaheline kergliiklustee juuni 2020. 5.4. Kooskõlastatud põhiprojekti ja lisade esitamine Hankijale: Toolse tee – Kunda rand oktoober 2020. 5.5. Kooskõlastatud põhiprojekti ja lisade esitamine Hankijale: Aseri aleviku Kesktänava kergliiklustee oktoober 2020. 6. Muud tingimused 6.1. Kõik projekti osad peavad sisaldama kirjalikku kinnitust, et projekt on koostatud vastavalt projekteerimise lähteülesandele ning kehtivatele normidele ja nõuetele. Kinnitusel peab olema kuupäev, projektijuhi nimi ja allkiri. 6.2. Käesolevas lähteülesandes sätestamata tingimustes ja nõuetes juhindub Pakkuja kehtivatest normidest, Heast Projekteerimise Tavast, oma kogemustest ja professionaalsusest. Parima tulemuse saavutamiseks tuleb konsulteerida eriala spetsialistidega, kasutades nende kogemusi ja professionaalseid oskusi. 6.3. Pakkuja ei saa tuua ettekäändeks lähteülesande puudulikust, et õigustada projektdokumentatsiooni täielikult või osaliselt lahendamata (puudulikult lahendatud või valesti lahendatud) küsimusi, millised parima tulemuse saavutamiseks ja projekteerija professionaalsusest lähtudes, oleksid pidanud olema lahendatud. 6.4. Kui ehitustööde käigus ilmneb põhiprojektiga antud projektlahenduse ebapädevus ja/või nõuete mittevastavus, kohustub pakkuja koostama uue lahenduse omal kulul. Projektlahenduse õigsuse ja vastavuse eest vastutab Pakkuja ning Hankija kooskõlastus ei vähenda ega vabasta Pakkujat vastutusest, st täisvastutus teostatu eest lasub Pakkujal. 6.5. Mitmeti tõlgendatavad lahendused/formuleeringud/tööd, kui nende kohta ei ole esitatud hanke ajal täpsustavatavaid küsimusi, loetakse prioriteetseks Hankija tõlgendus. 6.6. Tingimuste erinevusel erinevates dokumentides tuleb järgida rangemaid tingimusi. Juhul kui tingimustes on erisätteid, siis erisäte on kõrgema prioriteediga kui tüüpsäte. 6.7. Pakkuja järgib töö teostamisel Hankija huvisid ja eesmärke st projekteerimise käigus Hankijal on õigus ehitusprojekti sisse viia vajalikke muudatusi ja lisasid. Tehtavate ettepanekute sisu lepitakse kokku eraldi ja vormistatakse kirjalikult. 6.8. Kõigis projektides tuleb tuua välja materjalide seadmed/margid/valitud firmade tooted koos spetsifikatsioonidega ning märkega „või samaväärne”, et vältida ehituse käigus arusaamatusi ehitajaga ja ebatäpsust. 6.9. Spetsifikatsioonides tuleb näidata seadmete ja materjalide tehnilised näitajad sellise detailsusega, et nende järgi oleks võimalik valida nõuetele vastav seade ja materjal. 6.10. Juhul, kui viitamine mõnele konkreetse valmistaja poolt valmistatava seadme või materjalil kui näidisele on vajalik, et näidata iseloomustavad tehnilised näitajad ja kvaliteedi tase, siis peab olema spetsifikatsioonis märge, et antud seade või materjal on toodud näidisena ja võib kasutada samaväärseid seadmeid või materjale, mis kvaliteedi ja näitajate poolest ei ole halvemad. 6.11.Kõikidest lähteülesandes viidatud dokumentidest tuleb kasutada värskeimat versiooni. Dokumendi ajakohasuse kontrollimise kohustus lasub Pakkujal.