Digitaalne originaaldokument – notariaalakt tõestatud kaugtõestuse teel videosilla vahendusel videokõne ajal.
TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER
1715
Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg enda notaribüroos
Eesti Vabariigis Tallinnas, Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, viiendal augustil kahe tuhande
kahekümnendal aastal (05.08.2020.a) ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Maanteeamet,
registrikood 70001490, asukoht ja postiaadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress
[email protected] (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni
nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute
registriosakonnast 04.08.2020 kell 14:08 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb
notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Mati Meeliste, isikukood 36009120308, kes on
tõestajale tuntud isik ja kelle asukoht on kaugtõestamise ajal tema enda ütluste kohaselt Viimsi
vallas, Eesti Vabariigis,
ja
Telia Eesti AS, registrikood 10234957, asukoht ja postiaadress Mustamäe tee 3, Tallinn, e-posti
aadress
[email protected] (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi ja
registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast
04.08.2020 kell 14:10 tehtud päringute alusel), edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille
esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Alina Jankovskaja, isikukood
48706242714, kes on tõestajale tuntud isik ja kelle asukoht on kaugtõestamise ajal tema enda ütluste
kohaselt Lohkva külas, Luunja vallas, Eesti Vabariigis,
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
KINNISTU KOORMAMINE ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSTEGA JA ASJAÕIGUSLEPING
1. Registrite seis ja lepingu ese
1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 14378250 on sisse
kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 33702:002:0308,
majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 11123 Kose-Ravila-Nõmbra tee,
Palvere küla, Kose vald, Harju maakond, pindalaga 12,1100 ha.
Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne:
Isiklik kasutusõigus Fedeka OÜ (registrikood 14283255) kasuks. Tähtajatu side maakaabelliini
isiklik kasutusõigus vastavalt 29.07.2020.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm (3), neli üks (4.1)
kuni neli kolm (4.3), viis (5) ning lepingu lisaks olevale plaanile. 29.07.2020
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 31.07.2020.
Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.2. Selle lepingu esemeks on lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja
päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese).
1.3. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi
päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 33702:002:0308 suhtes kehtivad
järgmised kitsendused:
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 75 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 62 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(Kruusimäe, Vanakubja talu, Aasa);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 8 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: kaitseala piiranguvöönd; ulatus: 3409 m²; nähtus: kaitseala (Ravila mõisa
park);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 738 m²; nähtus: elektriõhuliin 35-
110kV(Kõrgepingeliin) (KEHRA-L195);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 87 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(Luha,Kandle,Järve);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 56 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(F5);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 28 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 30 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 119 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(Ülepumpla, Võlle 5, Tammiku t.);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 72 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(Kaarhall,TÜ Ravila mastis);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 70 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 160 m²; nähtus: kollektoreesvool
(LENDERMAA (toru));
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 30 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Ravila lasteaed);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 32 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: elektriõhuliini
mastitõmmits või tugi ();
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 385 m²; nähtus: maantee (Kose
- Jägala);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 196 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 25 m²; nähtus: avatud eesvool
valgalaga kuni 10km2 (LENDERMAA (K-1));
• Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 120 m²; nähtus: puurkaev ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 22 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 52 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(Pidula talu);
2
• Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 304 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni
10km2 (LENDERMAA (K-1));
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 12 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise ala; ulatus: 3409 m²; nähtus:
kinnismälestis (Ravila mõisa park, 19.-20. saj.);
• Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 23 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala
(LENDERMAA);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 792 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(Järve, Uko MÜ);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 71 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 26 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 3 m²; nähtus: elektriõhuliini
mastitõmmits või tugi ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin
(Järve, Uko MÜ);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 28 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 121097 m²; nähtus: maantee (Kose - Ravila -
Nõmbra);
• Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 1 m²; nähtus: maantee (Kose - Jägala);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 1191 m²; nähtus: maantee (Kose
sanatooriumi tee);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 10 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 7 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 26 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala
(LENDERMAA);
• Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 10 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala
(RAVILA-VISKLA);
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 119440 m²; nähtus: maantee
(Kose - Ravila - Nõmbra);
• Piiranguvöönd: maaparandushoiuala; ulatus: 7 m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala
(LENDERMAA);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 367 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 33 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 32 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 103 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(Allika,Jaanimäe,Võlle t.);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 14 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 62 m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1 kV
(Aasa talu ,Kopliaugu MÜ);
• Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 1787 m²; nähtus:
kinnismälestis (Kivikalme "Kabelimägi");
• Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise ala; ulatus: 555 m²; nähtus:
kinnismälestis (Kivikalme "Kabelimägi");
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 44 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
3
• Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 362 m²; nähtus: maantee
(Vardja - Ravila);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 544 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 289 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20 kV
(Keskpingeliin) (ALAVERE:KOS);
• Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 7498 m²; nähtus: elektriõhuliin 1-20
kV (Keskpingeliin) (RAVILA:KOS);
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 338 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: eesvoolu kaitsevöönd; ulatus: 306 m²; nähtus: avatud eesvool valgalaga kuni
10km2 (LENDERMAA (RAVILA-VISKLA PKR.));
• Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 25 m²; nähtus: avatud eesvool
valgalaga kuni 10km2 (LENDERMAA (RAVILA-VISKLA PKR.));
• Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 439 m²; nähtus: sideehitis maismaal ();
• Piiranguvöönd: ulatus: 4111 m²; nähtus: tiheasustusala (Kose valla üldplaneering);
• Piiranguvöönd: ulatus: 18724 m²; nähtus: tiheasustusala (Kose valla üldplaneering).
1.4. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing
katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et:
1.4.1. mälestise nimi: Kivikalme "Kabelimägi";
• mälestise registri number: 18044;
• registreeritud kinnismälestis, liigitus arheoloogiamälestis;
• määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 27.07.1998
määrus nr. 20, (RTL 1998, 259/260, 1059).
1.4.2. mälestise nimi: Ravila mõisa park, 19.-20.saj.;
• mälestise registri number: 2808;
• registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis;
• määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 30.08.1996 a.
määrus nr.10, (RTL 1997, 5, 27).
1.5. Lepingu eseme kohta keskkonnaregistri avaliku teenuse
(http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main) kaitstavate loodusobjektide päringust Ravila
mõisa park nähtub:
• objekti nimetus: Ravila mõisa park;
• tüüp: kaitseala - kaitsealune park;
• valitseja(d): Keskkonnaameti Põhja regioon;
• esmane kanne: 02.10.1958.a;
• esmase kande alusdokument: Kose rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee otsus
2.10.1958 nr 178 Loodus- ja kultuurimälestusmärkide kaitse organiseerimisest Kose rajoonis.
1.6. Lepingu eseme kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad)
tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:
• objekti koodi: KV20286;
• valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium;
• volitatud asutus: Maanteeamet;
• lisainfo: puudub;
• kasutuslepingud: nr LS19-791.
2. Osalejate avaldused ja kinnitused
2.1. Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
4
2.1.1. Lepingu punktis üks üks (1.1.) toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning lepingu
eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Omanikule kuuluvat lepingu eset koormatud selles
lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega (s.h. ka mitte kinnistusraamatusse
mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või
muud kasutuslepingud), seda ei ole kellelegi võõrandatud, selle käsutamist ei ole keelustatud
ning selle suhtes pole vaidlusi.
2.1.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule
teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid selles lepingus nimetamata
piiranguid, samuti ei ole algatatud lepingu eseme suhtes kaitse alla võtmise menetlust ja
Omanik ei ole saanud kaitsekohustise teatist.
2.1.4. Kasutusõiguse alal, mida Õigustatud isik on õigustatud kasutama selle lepingu alusel, ei
paikne hooneid ega rajatisi, mis takistaksid isikliku kasutusõiguse teostamist. Kasutusõiguse
ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates selle lepingu sõlmimise hetkest teostada
kaasvaldust kasutusõiguse ala suhtes.
2.1.5. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida seda lepingut ning
ei ole toimunud ühtegi sündmust, Omanik ei ole sõlminud ja kohustub mitte sõlmima ühtegi
lepingut, mis tooksid kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada selle lepingu alusel kannete tegemist
kinnistusraamatusse.
2.1.6. Riigivara otsustuskorras tasuta kasutamiseks andmine ja lepingu eseme isikliku
kasutusõigusega koormamine on otsustatud Maanteeameti peadirektori 29.07.2020.a
käskkirjaga nr 1-2/20/0648.
2.1.7. Omaniku esindaja volitus Omaniku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi
võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste
mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta
omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.1.8. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik Omaniku sisesed nõusolekud
ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks
täitmiseks, on saadud.
2.1.9. Selles lepingus toodud Omaniku ja Omaniku esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda
ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks
selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad
seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel.
2.2. Õigustatud isiku esindaja avaldab ja kinnitab, et:
2.2.1. Isikliku kasutusõiguse kaudu pakutakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust
elektroonilise side seaduse tähenduses.
2.2.2. Õigustatud isik on üle vaadanud kasutusõiguse ala, mida Õigustatud isik on õigustatud
kasutama selle lepingu alusel ning on teadlik kasutusõiguse ala suurusest ja piiridest.
2.2.3. Õigustatud isik ei ole sundlõpetatud, Õigustatud isiku suhtes ei ole välja kuulutatud
pankrotti, ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist
haldurit, ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine
aluseid selliste menetluste algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata
Õigustatud isiku võlausaldajate huve.
2.2.4. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud
ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks
täitmiseks, on saadud.
2.2.5. Õigustatud isiku esindaja volitus Õigustatud isiku esindajana on kehtiv ega ole esindatava
poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud
5
volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu
ning et ta omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.
2.2.6. Selles lepingus toodud Õigustatud isiku ja Õigustatud isiku esindaja avaldused ja kinnitused
ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel
võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks
osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel.
2.3. Osalejad kinnitavad, et:
2.3.1. Nad soovivad lisada sellele notariaalaktile plaani (lisa), millelt on näha kasutusõiguse ala.
2.3.2. Nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi
täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud
asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.
2.4. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud:
• Lepingu punktis 1.1. toodud kinnistusraamatu seis on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud
lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise kinnistusregistri
registriosa päringute alusel.
• Omaniku esindaja volitused volikirja alusel.
• Õigustatud isiku esindaja volitused volikirja alusel.
• Asjaolu, et Õigustatud isik on avaliku teenuse osutaja kohustusega võrguettevõtja
asjaõigusseaduse § 1581 ja elektrituruseaduse § 65 lg 1 tähenduses – Õigustatud isiku esindaja
suulise avalduse ja konkurentsiameti kodulehelt http://www.konkurentsiamet.ee/?id=18025
tehtud päringu alusel.
• Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et Maanteeameti peadirektori 29.07.2020.a
käskkirja nr 1-2/20/0648 saab 30 päeva jooksul arvates selle teatavaks tegemisest vaidlustada
ning sellest tulenevaid ohtusid, kuid osalejad nõuavad notariaalakti tõestajalt selle lepingu
tõestamist ja võtavad enda kanda kõik nimetatud asjaoludest tulenevad riisiko ja võimalikud
kahjud.
3. Isikliku kasutusõiguse seadmine
3.1. Selle lepingu alusel seatav isiklik kasutusõigus seatakse avalikes huvides asjaõigusseaduse §158¹
mõistes elektroonilise side seaduse kohaselt.
3.2. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele
tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus sideehitise (sidekaabelliini ja -kaevu)
paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks eesmärgil (eelnevalt ja edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus).
3.3. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset selle lepingu alusel seatud isiklikust
kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu
lahutamatuks lisaks oleval plaanil tähistatud sinise värviga viirutatud alana (eelnevalt ja
edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala).
3.4. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele seatav
isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha.
4. Omaniku ja Õigustatud isiku kokkulepped
4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
4.1.1. tehnorajatised tuleb ehitada vastavalt Maanteeametis kooskõlastatud Kirjanurk OÜ poolt
koostatud projektile nr 3106P „Tammiku tee sideühendused“;
6
4.1.2. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatiste ehitustööde vastuvõtmisel tööde
digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale
vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on
Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgud
ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta;
4.1.3. Õigustatud isik kohustub tulema üks (1) kord ehitusobjektile enne tööde alustamist ja tasuta
Omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise
asukoha;
4.1.4. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt
volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse alal järgmisi
hooldetöid (sh teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde
remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid;
4.1.5. riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud isik
proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega;
4.1.6. lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja Õigustatud
isiku volitatud isikule kasutusõiguse ala kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse
alale juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on mõistlikult vajalikud
isikliku kasutusõiguse teostamiseks;
4.1.7. Omanik kohustub teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid
kasutusõiguse ala olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud
piiranguid oma tegevuses;
4.1.8. Omanik kohustub hoiduma tegevusest, mis halvendaks võrgukude korrashoidu ja/või
ohustaks võrkude toimimist;
4.1.9. Õigustatud isik kohustub teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kasutusõiguse alal
tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne
tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse korral alustada vajalike
töödega viivitamata, teatades sellest lepingu eseme igakordsele omanikule;
4.1.10. pärast kasutusõiguse alal teostatud võrkude ehitus-, hooldus-, remont- või likvideerimistööde
lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama omal kulul lepingu eseme endise seisundi;
4.1.11. Õigustatud isik kohustub kasutama kasutusõiguse ala kooskõlas selle lepinguga säästlikult ja
heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või kolmandate
isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil;
4.1.12. Õigustatud isik kohustub kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima
keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;
4.1.13. Õigustatud isik kohustub hoidma võrgud oma vahenditega ja omal kulul korras;
4.1.14. Õigustatud isik kohustub kandma võrkude kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate
isikute ees, mis on kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg;
4.1.15. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise
samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Isikliku kasutusõiguse
üleandmisest kolmandale isikule kohustub Õigustatud isik teavitama lepingu eseme
igakordset omanikku kirjalikult kümne (10) päeva jooksul alates muudatustest;
4.1.16. Õigustatud isik kohustub lepingu eseme igakordse omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2)
kuu jooksul kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgud ja –rajatised ja taastama
likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme
kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult lepingu eseme igakordset omanikku;
4.1.17. kasutusõiguse ala jääb Õigustatud isiku ja Omaniku kaasvaldusesse ning Omaniku valdus ei
ole kasutusõiguse alal mingil viisil piiratud.
4.2. Pooled on kokku leppinud ja Õigustatud isik annab lepingu eseme igakordsele omanikule
tagasivõetamatu nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate
7
isikute kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et
vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asuvad kasutusõiguse alad ja
isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele/katastriüksustele, kus kasutusõiguse alad ei asu;
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et selle lepingu punktis 4.2 toodud kokkulepe ei
asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja
kinnistusraamatu seaduse § 34 lg 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov
kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava
asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks
kinnistult, millel servituudi ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel õigustatud isikul ka
lepingu eseme jagamisel.
5. Asjaõigusleping
5.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme koormamises isikliku kasutusõigusega kokku
leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu
Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 14378250 kolmandasse (III)
jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik
kasutusõigus Telia Eesti AS, registrikood 10234957, kasuks sideehitise (sidekaabelliini ja -
kaevu) paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul
viisil ekspluateerimiseks eesmärgil vastavalt 05.08.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.2,
3.3 ja 4.1. ning lepingu lisaks olevale plaanile.
6. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused
6.1.Isiklik kasutusõigus tekib vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte aga selle lepingu
sõlmimisega. Kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine.
6.2.Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse
üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. (AÕS § 226 lg 2).
6.3.Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on
õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis
oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Reaalservituudist erinevalt on kinnisasi sellisel
juhul aga koormatud mitte teise kinnisasja vaid konkreetse isiku kasuks. Erinevalt
kasutusvaldusest ei ole isikliku kasutusõiguse omanik õigustatud omandama koormatud
kinnisasja vilju.
6.4.Lisaks asjaõigusseaduse §-des 225-227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele
reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse
kasutusvalduse vastavaid sätteid. (AÕS § 228).
6.5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustik § 593 lg 3 võib kuni kinnistamisotsuse tegemiseni
kinnistamisavalduse esitaja kinnistamisavalduse osaliselt või täielikult tagasi võtta.
Tagasivõtmise avaldus, samuti volitus kinnistamisavalduse tagasivõtmiseks peab olema
notariaalselt tõestatud.
6.6.Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi
ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras
hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära
vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva
kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitusja korrastustööde
tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.
6.7.Kinnisasja osa ei ole võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt
ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi.
8
6.8.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või
hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik
kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama.
Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja
väärtuse vähenemist.
6.9.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või - rajatise
omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on
tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või - rajatise ümberpaigutamisega
seotud kulud.
6.10. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 1581 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal
tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on
vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus
tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga
või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise
leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele
isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud
talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras
sundvalduse seadmisega. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu
osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse §
72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas
piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse
osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu
kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes
sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras
sundvalduse seadmisega. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest
tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -
rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas
võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või
halvemasse olukorda.
6.11. Riigikohtu lahendi 3-2-1-10-12 kohaselt: kui kinnisasi võõrandatakse enampakkumisel
pankrotimenetluses, lõppevad üldjuhul PankrS § 139 lg 2 järgi kinnisasja koormavad õigused,
mis asuvad tagapool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt
saab nõuda kinnisasja sundmüüki. Siiski ei saa kolleegiumi arvates tõlgendada PankrS § 139
lg-t 2 selliselt, et seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse
kantud servituudid samuti lõppevad. Kolleegiumi arvates on TMS § 158 lg 4 erisätteks PankrS §
139 lg 2 suhtes. Seega jäävad ka kinnisasja pankrotimenetluses enampakkumisel võõrandamise
järel TMS § 158 lg 4 järgi püsima seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel
kinnistusraamatusse kantud servituudid.
6.12. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis,
kui see ei kahjusta varem seatud servituuti.
6.13. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 kohaselt:
(1) kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevat tehnovõrku või -rajatist, mis on
püstitatud enne maa esmakinnistamist.
(2) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole
asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lõikes 1 sätestatud talumiskohustust, kui see
tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale ja on
püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -
rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides.
9
6.14. Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus
tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku
ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise
talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu
tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi talumistasu) asjaõigusseaduse rakendamise
seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.
6.15. Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-,
lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände,
teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu
sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja
kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha
süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja
võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees
paikneva sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus
maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise
kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada
transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3
meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise
kaitsevööndis.
6.16. Avalikult kasutatav tee on riigitee, kohalik tee ja avalikuks kasutamiseks määratud eratee.
Avalikult kasutatavat teed võib kasutada igaüks õigusaktides sätestatud piiranguid järgides.
Avalikkusele ligipääsetav eratee on tee, mis on tee omaniku poolt määratud avalikkusele
suunatud funktsiooniga ja mis ei ole riigitee või kohalik tee.
6.17. Ehitusseadustiku § 71 kohaselt on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa-
ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid
keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult
kasutatav. Tee kaitsevööndis on keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat valgustusseadet või
teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; 3)
kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi muutust
põhjustavat maaparandustööd.
6.18. Tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik on kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust
piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama
paigaldada tee kaitsevööndisse tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave
tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista
juurdepääsu kinnisasjale.Ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja
kasutada saab ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse
korral. Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev
kahju.Detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel võib detailplaneeringu koostamise
kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud detailplaneeringus või riigi
või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus.
6.19. Vastavalt LKS § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või I kaitsekategooria liigi
püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel
asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet:
• loodusobjekti tüüp ja nimetus;
• loodusobjekti valitseja nimi ja kaitse korraldaja nimi;
• viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele.
6.20. Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal
veekaitsevöönd. Veekaitsevööndit ei ole järgmistel veekogu kalda- või rannaaladel: õiguslikul
10
alusel rajatud sadamaala, kalda- või rannakindlustuse ala ja supelrand ja supluskoht.
Veekaitsevööndis on keelatud: 1) maavara ja maa-ainese kaevandamine ning maavara ja maa-
ainese kaevandamist ette valmistava geoloogilise uuringu tegemine veeseaduse §118 lg 2 p-s 1
ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal, v.a veeseaduse §-s120 sätestatud juhtudel; 2) puu- ja
põõsarinde raie veeseaduse § 118 lõike 2 p-s 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal
Keskkonnaameti nõusolekuta, v.a maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks; 3) maaharimine,
väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine; 4) keemilise
taimekaitsevahendi kasutamine veeseaduse § 196 l-s 1 nimetatud registreeringuta; 5) ehitamine,
v.a juhul, kui see on kooskõlas veeseaduse § 118 l- 1 nimetatud eesmärgiga ning
looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega; 6) pinnase kahjustamine ja
muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet.
6.21. Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus
veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust
ja piiratakse liikumist.
7. Originaal ja ärakirjade väljastamine
7.1.Notariaalakt on koostatud ja digitaalsel allkirjastatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis
on kasutusel elektroonilises käibes. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil
kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule.
7.2.Vastavalt notariaadimäärustiku § 23¹ lg 1 märgib notariaalakti tõestaja pärast notariaalakti
tõestamist ja selle osalejate ning notariaalakti tõestaja poolt digitaalset allkirjastamist e-notaris
tehinguosalised, kes saavad riigiportaali (www.eesti.ee) kaudu juurdepääsuõiguse digitaalsele
originaaldokumendile. Kui tehinguosaline väljendab selleks soovi, väljastab notariaalakti
tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja paberkandjal.
7.3.Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada digitaalse originaaldokumendi
kinnistusosakonnale.
8. Lepingu sõlmimisega seotud kulud
8.1.Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub OÜ Kirjanurk. Osalejad paluvad selle lepinguga seotud
arved ja lepingu originaaleksemplari saata e-postile
[email protected].
8.2.Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga. Notariaalakti
tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid
dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
8.3.Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata
jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi
vaatamata.
Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu
seaduse § 3, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 lg 2).
Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu eest 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2¹).
Notari tasu kokku 58,30 eurot.
Käibemaks 11,66 eurot.
Koos käibemaksuga 69,96 eurot.
Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus
§ 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2).
11
Notariaalakti ärakirjade maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 31 p-d
14 ja 15 (sisaldavad käibemaksu 20%):
A4 formaat A3 formaat
digitaalne originaaldokument tasuta tasuta
portaalis eesti.ee
paberkandjal ärakiri osalejale 0,23 eurot / lk 0,37 eurot / lk
digitaalärakiri ametiasutusele 15,3 eurot + 0,23 eurot / lk 15,3 eurot + 0,37 eurot / lk
Notariaalakt on osalejatele akti tõestaja poolt videosilla vahendusel videokõne ajal ette loetud, antud
enne heakskiitmist osalejatele ekraanil tutvumiseks ning läbivaatamiseks ning seejärel osalejate
poolt heaks kiidetud. Notariaalakti lisaks olev plaan on osalejatele videosilla vahendusel videokõne
ajal esitatud enne notariaalakti ja selle lisa digitaalselt allakirjastamist ekraanil tutvumiseks,
läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks, osalejad on plaanis sisalduvate andmetega nõus. Osalejad
loobusid notariaalaktis nimetatud dokumentide ettelugemisest ja notariaalaktile lisamisest, nende
sisust on nad teadlikud. Notariaalakt koos selle lisaks oleva plaaniga on videosilla vahendusel
videokõne ajal osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud.
Omaniku esindaja Mati Meeliste
/digitaalselt allkirjastatud/
Õigustatud isiku esindaja Alina Jankovskaja
/digitaalselt allkirjastatud/
Tallinna notar Sirje Velsberg
/digitaalselt allkirjastatud/
12