dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
LepingAvalik

Notari leping nr 1713

Maanteeamet · 5. august 2020
Viit
1-14/20/1778-1
Registreeritud
5. august 2020
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
1 Üldjuhtimine
Sari
1-14 Kokkulepped tehnovõrkude ja rajatiste ehitamiseks riigimaale
Toimik
1-14/2020
Vastutaja
Lii Lember (MA, Teehoiuteenistus, Teemaa osakond)

Failid

  • 📎notar VS 050820 1116411.asice179 KB

Sisu (failidest)

Digitaalne originaaldokument – notariaalakt tõestatud kaugtõestuse teel videosilla vahendusel videokõne ajal. TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 1713 Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg enda notaribüroos Eesti Vabariigis Tallinnas, Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, viiendal augustil kahe tuhande kahekümnendal aastal (05.08.2020.a) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus Maanteeamet, registrikood 70001490, asukoht ja postiaadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress [email protected] (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 04.08.2020 kell 12:54 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Mati Meeliste, isikukood 36009120308, kes on tõestajale tuntud isik ja kelle asukoht on kaugtõestamise ajal tema enda ütluste kohaselt Viimsi vallas, Eesti Vabariigis, ja Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, registrikood 90010094, asukoht ja postiaadress Harju tn 6, Tallinn, e-posti aadress [email protected] (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 04.08.2020 kell 12:57 tehtud päringute alusel), edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Jelena Mets, isikukood 46504120245, kes on tõestajale tuntud isik ja kelle asukoht on kaugtõestamise ajal tema enda ütluste kohaselt Tallinnas, Eesti Vabariigis, ning Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, asukoht ja postiaadress Kadaka tee 63/1, Tallinn, e-posti aadress [email protected] (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 04.08.2020 kell 16:14 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb notariaalakti tõestajale esitatud volikirja alusel Tatjana Gaydasheva, isikukood 48108043713, kes on tõestajale tuntud isik ja kelle asukoht on kaugtõestamise ajal tema enda ütluste kohaselt Tallinnas, Eesti Vabariigis, kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: KINNISTU KOORMAMINE ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA, KOKKULEPE ISIKLIKE KASUTUSÕIGUSTE MUUTMISEKS, KINNISTAMISAVALDUSED JA ASJAÕIGUSLEPING 1. Registrite seis ja lepingu ese 1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 10709350 on sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 39201:004:4852, majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 12113 Tahkuna majaka tee, Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, pindalaga 9,2600 ha. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded: • 1) Isiklik kasutusõigus Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (registrikood 90010094) kasuks. Avalikes huvides asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tasuta ja tähtajatu üleantav isiklik kasutusõigus sideehitiste omamiseks, ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks vastavalt 25.01.2019 sõlmitud lepingu punktidele 3.5., 3.6. ja 3.13. ning lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile. 25.01.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 31.01.2019. • 2) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tasuta ja tähtajatu elektri maakaabelliini isiklik kasutusõigus vastavalt 28.08.2019.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6), neli üks (4.1) kuni (4.3), viis (5) ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. 28.08.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 10.09.2019. • 3) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus elektri maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 03.07.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.5, 3.6. 4.1 ja 6 ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. 3.07.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 9.07.2020. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 9810650 on sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 39201:004:4851, majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 12113 Tahkuna majaka tee, Malvaste küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, pindalaga 8,18 ha. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik kasutusõigus Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (registrikood 90010094) kasuks. Avalikes huvides asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tasuta ja tähtajatu üleantav isiklik kasutusõigus sideehitiste omamiseks, ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks vastavalt 25.01.2019 sõlmitud lepingu punktidele 3.3., 3.4. ja 3.13. ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. 25.01.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 31.01.2019. Kohtunikuabi Reet Kesküla. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.3. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 10709350 on sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 39201:004:4852, majandusliku otstarbega transpordimaa (100%), asukohaga 12113 Tahkuna majaka tee, Tahkuna küla, Hiiumaa vald, Hiiu maakond, pindalaga 9,26 ha. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded: • 1) Isiklik kasutusõigus Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (registrikood 90010094) kasuks. Avalikes huvides asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tasuta ja tähtajatu üleantav 2 isiklik kasutusõigus sideehitiste omamiseks, ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks vastavalt 25.01.2019 sõlmitud lepingu punktidele 3.5., 3.6. ja 3.13. ning lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile. 25.01.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 31.01.2019. • 2) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158.1 järgne tasuta ja tähtajatu elektri maakaabelliini isiklik kasutusõigus vastavalt 28.08.2019.a. sõlmitud lepingu punktidele kolm neli (3.4) kuni kolm kuus (3.6), neli üks (4.1) kuni (4.3), viis (5) ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. 28.08.2019 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 10.09.2019. • 3) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks. Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus elektri maakaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 03.07.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.5, 3.6. 4.1 ja 6 ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. 3.07.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 9.07.2020. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.4. Selles notariaalaktis sisalduva: 1.4.1. isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu esemeks on lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja päraldistega (edaspidi nimetatud lepingu ese); 1.4.2. isiklike kasutusõiguste muutmise lepingu esemeks on lepingu punktides 1.2. ja 1.3. toodud kinnistusraamatu kolmandasse jakku Õigustatud isiku kasuks seatud isiklikud kasutusõigused (edaspidi nimetatud Isiklikud kasutusõigused). Lepingu ese: 1.5. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et katastriüksuse 39201:004:4852 suhtes kehtivad järgnevad kitsendused: • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 36 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (radarijaam); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 593 m²; nähtus: kinnismälestis (Teise Maailmasõja kindlustuse komandokeskus vaatlustorniga); • Piiranguvöönd: looduskaitse üksikobjekti piiranguvöönd; ulatus: 1561 m²; nähtus: kaitstav looduse üksikobjekt (Kandle mänd); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 264 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 593 m²; nähtus: kinnismälestis (Esimese ja Teise Maailmasõja Lehtma-Tahkuna militaartee); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 593 m²; nähtus: kinnismälestis (Esimese ja Teise Maailmasõja Lehtma-Tahkuna raudteetamm kõrvalharudega); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 134 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (JK49539); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 8974 m²; nähtus: kinnismälestis (Teise Maailmasõja patarei kahuriõu varjendiga 1); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 593 m²; nähtus: kinnismälestis (Teise Maailmasõja kindlustuse elektrijaama alus); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 593 m²; nähtus: kinnismälestis (Teise Maailmasõja kindlustuse kaugusmõõdukitorni alus); 3 • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 905 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 410 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 445 m²; nähtus: kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Meelste jõgi); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 35 m²; nähtus: sideehitis maismaal (); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 50 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 112 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 37 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 33 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 40 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 2119 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 970 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 41 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 223 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 45 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 43 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 155 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 678 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 30 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 71 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 505 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 954 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 8974 m²; nähtus: kinnismälestis (Esimese Maailmasõja patarei nr. 39 kahurialus 3); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 57 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); 4 • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 197 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 30 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 1145 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 5 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 894 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 382 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 113 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 9 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 59 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 213 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 161 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 58 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 41 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 1152 m²; nähtus: kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Meelste jõgi); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 490 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (REIGI:LAU); • Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 130 m²; nähtus: puurkaev (); • Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 92601 m²; nähtus: maantee (Tahkuna majaka tee); • Piiranguvöönd: tee avalik kasutus; ulatus: 92601 m²; nähtus: maantee (Tahkuna majaka tee); • Piiranguvöönd: vääriselupaik; ulatus: 5 m²; nähtus: vääriselupaik (VEP nr.204403); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 593 m²; nähtus: kinnismälestis (Nõukogude sõjaväe radarimägi); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 593 m²; nähtus: kinnismälestis (Teise Maailmasõja kindlustuse kuulipilduja dzott 1); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 593 m²; nähtus: kinnismälestis (Teise Maailmasõja kindlustuse kuulipilduja dzott 3); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 593 m²; nähtus: kinnismälestis (Teise Maailmasõja kindlustuse kuulipilduja dzott 2); • Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 2142 m²; nähtus: kuni 10ha pind, kuni 25km2 valgalaga veekogu (Meelste jõgi); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 593 m²; nähtus: kinnismälestis (Teise Maailmasõja kindlustuse kahuritorn varjendiga 2); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 593 m²; nähtus: kinnismälestis (Teise Maailmasõja kindlustuse elektrijaam); 5 • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 593 m²; nähtus: kinnismälestis (Nõukogude sõjaväe rivistusplats müüriga); • Piiranguvöönd: sideehitise kaitsevöönd; ulatus: 302 m²; nähtus: sideehitis maismaal (ELA117); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 593 m²; nähtus: kinnismälestis (Teise Maailmasõja kindlustuse kaugusmõõdiku soomustorn); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 593 m²; nähtus: kinnismälestis (Teise Maailmasõja kindlustuse komandokeskus-elektrijaam); • Piiranguvöönd: muinsuskaitseala või kinnismälestise kv; ulatus: 593 m²; nähtus: kinnismälestis (Teise Maailmasõja kindlustuse kahuritorn varjendiga 1); • Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 7616 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu linna piires (); • Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 323 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva- Jõesuu linna piires (); • Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 7616 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu linna piires (); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (Tahkuna kordon); • Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 11 m²; nähtus: elektrimaakaabelliin (majakas); • Piiranguvöönd: kaitseala hooldatav sihtkaitsevöönd; ulatus: 172 m²; nähtus: kaitseala (Tahkuna looduskaitseala); • Piiranguvöönd: kaitseala hooldatav sihtkaitsevöönd; ulatus: 404 m²; nähtus: kaitseala (Tahkuna looduskaitseala); • Piiranguvöönd: uuringu ala; ulatus: 92601 m²; nähtus: uuringu ala (geoloogiline) (Hiiumaa üldgeoloogiline kaardistamine); • Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 1706 m²; nähtus: veekogu meresaarte, Narva-Jõesuu linna piires (); • Piiranguvöönd: ulatus: 463 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Huperzia selago (harilik ungrukold)); • Piiranguvöönd: ulatus: 210 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Huperzia selago (harilik ungrukold)); • Piiranguvöönd: ulatus: 256 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir)); • Piiranguvöönd: ulatus: 21 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Cephalanthera longifolia (valge tolmpea)); • Piiranguvöönd: ulatus: 7689 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip)); • Piiranguvöönd: ulatus: 1243 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Huperzia selago (harilik ungrukold)); • Piiranguvöönd: ulatus: 256 m²; nähtus: II kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Myotis mystacinus (habelendlane)); • Piiranguvöönd: ulatus: 73 m²; nähtus: III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised (Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip)). 1.6. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub: 1.6.1. mälestise nimi: Teise Maailmasõja patarei kahuriõu varjendiga 1; 6 • mälestise registri number: 23502; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" • Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13). 1.6.2. mälestise nimi: Esimese ja Teise Maailmasõja Lehtma- Tahkuna militaartee; • mälestise registri number: 23436; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" • Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13). 1.6.3. mälestise nimi: Esimese ja Teise Maailmasõja Lehtma- Tahkuna raudteetamm kõrvalharudega; • mälestise registri number: 23435; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" • Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13). 1.6.4. mälestise nimi: Teise Maailmasõja kindlustuse elektrijaam; • mälestise registri number: 23434; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" • Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13). 1.6.5. mälestise nimi: Teise Maailmasõja kindlustuse elektrijaama alus; • mälestise registri number: 23433; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" • Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13). 1.6.6. mälestise nimi: Teise Maailmasõja kindlustuse kuulipilduja dott 3; • mälestise registri number: 23432; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" • Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13). 1.6.7. mälestise nimi: Teise Maailmasõja kindlustuse kuulipilduja dott 2; • mälestise registri number: 23431; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" • Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13). 1.6.8. mälestise nimi: Teise Maailmasõja kindlustuse kuulipilduja dott 1; • mälestise registri number: 23430; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" 7 • Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13). 1.6.9. mälestise nimi: Teise Maailmasõja kindlustuse kahuritorn varjendiga 2; • mälestise registri number: 23429; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" • Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13). 1.6.10. mälestise nimi: Teise Maailmasõja kindlustuse kahuritorn varjendiga 1; • mälestise registri number: 23428; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" • Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13). 1.6.11. mälestise nimi: Nõukogude sõjaväe rivistusplats müüriga; • mälestise registri number: 23427; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" • Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13). 1.6.12. mälestise nimi: Nõukogude sõjaväe radarimägi; • mälestise registri number: 23426; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" • Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13). 1.6.13. mälestise nimi: Teise Maailmasõja kindlustuse kaugusmõõdiku soomustorn; • mälestise registri number: 23425; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" • Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13). 1.6.14. mälestise nimi: Teise Maailmasõja kindlustuse komandokeskuselektrijaam; • mälestise registri number: 23424; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" • Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13). 1.6.15. mälestise nimi: Teise Maailmasõja kindlustuse kaugusmõõdukitorni alus; • mälestise registri number: 23423; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" • Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13). 1.6.16. mälestise nimi: Teise Maailmasõja kindlustuse komandokeskus vaatlustorniga; • mälestise registri number: 23422; • registreeritud kinnismälestis, liigitus ehitismälestis; 8 • määrused ja käskkirjad: "Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 10.09.1999 määrus nr. 20, (RTL 1999, 129, 1797) ja "Kultuurimälestistele kaitsevööndite määramine" • Kultuuriministri 19. detsember 2006 a. käskkiri 388 (RTL, 05.01.2007, 1, 13). 1.7. Lepingu eseme kohta keskkonnaregistri avaliku teenuse (http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main) kaitstavate loodusobjektide päringust Kandle mänd nähtub: • objekti nimetus: Kandle mänd; • tüüp: üksikobjekt - puu ja puudegrupid; • valitseja(d): Keskkonnaameti Lääne regioon; • esmane kanne: 28.05.1958.a; • esmase kande alusdokument: Hiiumaa Rajooni TSN TK otsus 28.05.1958.a nr. 34 Looduskaitse korraldamisest Hiiumaa rajoonis. 1.8. Lepingu eseme kohta keskkonnaregistri avaliku teenuse (http://register.keskkonnainfo.ee/envreg/main) kaitstavate loodusobjektide päringust Tahkuna looduskaitseala nähtub: • objekti nimetus: Tahkuna looduskaitseala; • tüüp: kaitseala - looduskaitseala; • valitseja(d): Keskkonnaameti Lääne regioon; • esmane kanne: 28.05.1958.a; • esmase kande alusdokument: Hiiumaa Rajooni TSN TK otsus 28.05.1958.a nr. 34 Looduskaitse korraldamisest Hiiumaa rajoonis. 1.9. Lepingu eseme kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/kvr/vara/kinnisvarad) tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed: • objekti koodi: KV72389; • valitseja: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; • volitatud asutus: Maanteeamet; • lisainfo: puudub; • kasutuslepingud: nr LS19-402, nr LS17-912. 2. Osalejate avaldused ja kinnitused 2.1. Omaniku esindaja ja Õigustatud isiku esindaja avaldavad ja kinnitavad, et: 2.1.1. Kahekümne viiendal jaanuaril kahe tuhande üheksateistkümnendal aastal (25.01.2019) on Omanik ja Õigustatud isik sõlminu leping pealkirjaga „Isiklike kasutusõiguste seadmise leping“ (edaspidi nimetatud Leping), milline on koostatud ja tõestatud Tartu notar Aune Harujõe poolt ja mis on registreeritud notari ametitoimingute raamatus registri nr 136 all. 2.1.2. Ülalnimetatud Leping on kehtiv, seda ei ole muudetud ega lõpetatud (s.h. ei ole sellest taganetud ega seda ülesöeldud), tühistatud, sellest tulenevaid nõudeid ei ole loovutatud ega kohustusi üle võetud ja Lepingut ei ole kolmandale isikule üle antud. 2.1.3. Muuhulgas lepiti Lepingu kohaselt kokku lepingu punktis 1.2. toodud kinniasjale Õigustatud isiku kasuks isikliku kasutusõiguse seadmises, milline isiklik kasutusõigus on sisse kantud lepingu punktis 1.2. toodud kinnistusraamatu kolmandasse jakku kande number 1 all ja lepingu punktis 1.3. toodud kinniasjale Õigustatud isiku kasuks isikliku kasutusõiguse seadmises, milline isiklik kasutusõigus on sisse kantud lepingu punktis 1.3. toodud kinnistusraamatu kolmandasse jakku kande number 1 all. 2.2.Omaniku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.2.1. Lepingu punktides üks üks (1.1.) kuni üks kolm (1.3.) toodud kinnistusraamatute seis ei ole muutunud ning lepingu eseme ja lepingu punktides 1.2. ja 1.3. toodud kinnisasjade suhtes ei 9 ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.2.2. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Omanikule kuuluvat lepingu eset ja lepingu punktides 1.2. ja 1.3. toodud kinnisasju koormatud selles lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega (s.h. ka mitte kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud), neid ei ole kellelegi võõrandatud. 2.2.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid selles lepingus nimetamata piiranguid. 2.2.4. Kasutusõiguse alal, mida Õigustatud isik on õigustatud kasutama isikliku kasutusõiguse alusel, ei paikne hooneid ega rajatisi, mis takistaksid isikliku kasutusõiguse teostamist. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates selle lepingu sõlmimise hetkest teostada kaasvaldust kasutusõiguse ala suhtes. 2.2.5. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida seda lepingut. Ei ole toimunud ühtegi sündmust, Omanik ei ole sõlminud ja kohustub mitte sõlmima ühtegi lepingut, mis tooksid kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega mistahes muid kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada selle lepingu alusel kannete tegemist kinnistusraamatusse. 2.2.6. Selle lepingu sõlmimine on otsustatud Maanteeameti peadirektori 23.07.2020.a käskkirjaga nr 1-2/20/0632 alusel. 2.2.7. Omaniku esindaja volitus Omaniku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.2.8. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik Omaniku sisesed nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud. 2.2.9. Selles lepingus toodud Omaniku ja Omaniku esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel. 2.3. Õigustatud isiku esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.3.1. Isikliku kasutusõiguse kaudu pakutakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. 2.3.2. Õigustatud isik on üle vaadanud kasutusõiguse ala, mida Õigustatud isik on õigustatud kasutama selle lepingu alusel ning on teadlik kasutusõiguse ala suurusest ja piiridest. 2.3.3. Õigustatud isik ei ole sundlõpetatud, Õigustatud isiku suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist haldurit, ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine aluseid selliste menetluste algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata Õigustatud isiku võlausaldajate huve. 2.3.4. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud. 2.3.5. Õigustatud isiku esindaja volitus Õigustatud isiku esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.3.6. Selles lepingus toodud Õigustatud isiku ja Õigustatud isiku esindaja avaldused ja kinnitused 10 ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel. 2.4. Elektrilevi OÜ esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.4.1. Elektrilevi OÜ’le kuulub selle lepingu punktides 1.1. ja 1.3. toodud kinnistusraamatute kolmandatesse jagudesse kannete nr 2 ja 3 all sisse kantud isiklikud kasutusõigused ning kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Elektrilevi OÜ neid isiklikke kasutusõigusi käsutanud (sealhulgas üleandnud ega pantinud). 1.9.1. Elektrilevi OÜ on nõus selle lepingu sõlmisega selles toodud tingimustel. 2.4.2. Elektrilevi OÜ ei ole sundlõpetatud, Elektrilevi OÜ suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist haldurit, ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine aluseid selliste menetluste algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata Elektrilevi OÜ võlausaldajate huve. 2.4.3. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik äriühingu sisesed nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud. 2.4.4. Elektrilevi OÜ esindaja volitus Elektrilevi OÜ esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning et ta omab kõiki õigusi selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel. 2.4.5. Selles lepingus toodud Elektrilevi OÜ ja Elektrilevi OÜ esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel. 2.5. Osalejad kinnitavad, et: 2.5.1. Selle lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse seadmisega ei kahjustata lepingu punktis 1.1. nimetatud isikliku kasutusõigusega soodustatud isiku huve. 2.5.2. Nad soovivad lisada sellele notariaalaktile plaani (lisa), millistelt on näha kasutusõiguse ala. 2.5.3. Nad on tutvunud Lepinguga, on teadlikud selle sisust ning ei soovi Lepingu ettelugemist ega lisamist käesolevale kokkuleppele. 2.5.4. Nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt. 2.6. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud: • Lepingu punktides 1.1. kuni 1.3. toodud kinnistusraamatute seis on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise kinnistusregistri registriosade päringute alusel. • Omaniku esindaja volitused volikirja alusel. • Õigustatud isiku esindaja volitused volikirja alusel. • Elektrilevi OÜ esindaja volitused volikirja alusel. • Asjaolu, et isikliku kasutusõiguse kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust asjaõigusseaduse § 1581 ja elektroonilise side seaduse § 2 p 68 tähenduses - majandustegevuste registrist tehtud päringu (https://mtr.mkm.ee) tehtud päringu ja Õigustatud isiku esindaja suulise avalduse alusel. • Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et Maanteeameti peadirektori 23.07.2020.a käskkirja nr 1-2/20/0632 saab 30 päeva jooksul arvates selle teatavaks tegemisest vaidlustada ning sellest tulenevaid ohtusid, kuid osalejad nõuavad notariaalakti tõestajalt selle lepingu 11 tõestamist ja võtavad enda kanda kõik nimetatud asjaoludest tulenevad riisiko ja võimalikud kahjud. 3. Isikliku kasutusõiguse seadmine 3.1. Selle lepingu alusel seatav isiklik kasutusõigus seatakse avalikes huvides asjaõigusseaduse §158¹ mõistes elektroonilise side seaduse kohaselt. 3.2. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu esemele tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus fiiberoptilise sidekaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimise eesmärgil (eelnevalt ja edaspidi nimetatud isiklik kasutusõigus). 3.3. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset selle lepingu alusel seatud isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline on selle lepingu lahutamatuks lisaks oleval plaanil tähistatud sinise värviga viirutatud alana (eelnevalt ja edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala). 3.4. Omanik ja Õigustatud isik on kokku leppinud, et selle lepingu alusel lepingu esemele seatav isiklik kasutusõigus saab kinnistusraamatusse sisse kandmisel esimese vaba järjekoha. 4. Omaniku ja Õigustatud isiku kokkulepped 4.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et: 4.1.1. Tehnovõrk tuleb ehitada vastavalt Maanteeametis kooskõlastatud Sideprojekt OÜ poolt koostatud projektile nr E2010 „Hambla ja Rambla kinn istu sideühendus“ Hiiu maakond, Hiiu vald, Meelste küla. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 4.1.1.1. kui kasutusõiguse lepingus kohustuse tehnorajatise omal kulul kokkulepitud tähtajaks ümber paigutamiseks juhul kui tehnorajatis takistab teehoiutööde teostamist ning Maanteeamet on teavitanud tehnovõrgu omanikku tehnorajatise ümbertõstmise või ehitamise vajadusest hiljemalt sellele eelneval aastal, kuid mitte vähem kui 4 kuud enne ümbertõstmise vajadust. 4.1.1.2. kuna ehitamine toimub riigitee piirides sh teemaal ja tehnovõrgu paigaldamine on osaliselt tee muldkehas (sh kaevik ulatub tee tugipeenrasse), siis taastatud teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 2 aastane garantii (garantiikiri). Garantii hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Maanteeameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul. 4.1.2. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta; 4.1.3. Õigustatud isik kohustub tulema üks (1) kord ehitusobjektile enne tööde alustamist ja tasuta Omaniku esindajale või tema poolt tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha; 4.1.4. Õigustatud isik kohustub lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse alal järgmisi hooldetöid (sh teha talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde remondi ja hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid; 12 4.1.5. riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud isik proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega; 4.1.6. lepingu eseme igakordne omanik ei tee takistusi Õigustatud isiku töötajatele ja Õigustatud isiku volitatud isikule kasutusõiguse ala kasutamiseks ööpäevaringselt ning kasutusõiguse alale juurdepääsuks nii jalgsi kui ka sõidukite ja tehnikaga, mis on mõistlikult vajalikud isikliku kasutusõiguse teostamiseks; 4.1.7. Omanik kohustub teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid kasutusõiguse ala olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid oma tegevuses; 4.1.8. Omanik kohustub hoiduma tegevusest, mis halvendaks võrgu korrashoidu ja/või ohustaks võrkude toimimist; 4.1.9. Õigustatud isik kohustub teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kasutusõiguse alal tehtavatest plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist. Avariiremondi korral võib Õigustatud isik vajaduse korral alustada vajalike töödega viivitamata, teatades sellest lepingu eseme igakordsele omanikule; 4.1.10. pärast kasutusõiguse alal teostatud võrgu ehitus-, hooldus-, remont- või likvideerimistööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama omal kulul lepingu eseme endise seisundi; 4.1.11. Õigustatud isik kohustub kasutama kasutusõiguse ala kooskõlas selle lepinguga säästlikult ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil; 4.1.12. Õigustatud isik kohustub kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid; 4.1.13. Õigustatud isik kohustub hoidma võrgud oma vahenditega ja omal kulul korras; 4.1.14. Õigustatud isik kohustub kandma võrkude kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate isikute ees, mis on kasutaja tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg; 4.1.15. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Isikliku kasutusõiguse üleandmisest kolmandale isikule kohustub Õigustatud isik teavitama lepingu eseme igakordset omanikku kirjalikult kümne (10) päeva jooksul alates muudatustest; 4.1.16. Õigustatud isik kohustub lepingu eseme igakordse omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ja taastama likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult lepingu eseme igakordset omanikku; 4.1.17. kasutusõiguse ala jääb Õigustatud isiku ja Omaniku kaasvaldusesse ning Omaniku valdus ei ole kasutusõiguse alal mingil viisil piiratud. 4.2.Pooled on kokku leppinud ja Õigustatud isik annab lepingu eseme igakordsele omanikule tagasivõetamatu nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute kasuks ning isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut, kus asub kasutusõiguse ala ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele/katastriüksustele, kus kasutusõiguse ala ei asu; Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et selle lepingu punktis 4.2 toodud kokkulepe ei asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja kinnistusraamatu seaduse § 34 lg 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistult, millel servituudi ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel. 5. Isiklike kasutusõiguste muutmine 13 5.1. Omanik ja Õigustatud isik on otsustanud muuta Isiklikke kasutusõigusi selliselt, et alates selle lepingu sõlmimisest kehtiks Õigustatul isikul täiendav kohustus seoses Isiklike kasutusõigustega. Omanik ja Õigustatud isik on Elektrilevi OÜ nõusolekul kokku leppinud, et Õigustatud isik kohustub vajadusel omal kulul katastritunnustel 39201:004:4851 ja 39201:004:4852 teetöödele ette jääva ELA117 sideehitise mikrotorustiku ära tõstma või allapoole laskma. Maanteeamet teavitab kohustuse täitmise vajadusest vähemalt 30 päeva ette. Kohustus kehtib tähtajatult. 6. Kinnistamisavaldus ja asjaõigusleping 6.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme koormamises isikliku kasutusõigusega kokku leppinud. Omanik lubab ning Õigustatud isik avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 10709350 kolmandasse (III) jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, registrikood 90010094, kasuks fiiberoptilise sidekaabelliini paigaldamiseks, ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil ekspluateerimise eesmärgil vastavalt 05.08.2020.a sõlmitud lepingu punktidele 3.2, 3.3 ja 4.1 ning lepingu lisaks olevale plaanile. 6.2. Omanik ja Õigustatud isik on Elektrilevi OÜ nõusolekul Isiklike kasutusõiguste muutmises kokku leppinud ja avaldavad soovi vastavate õigusmuudatuste kinnistusraamatutesse sisse kandmiseks. Omanik ja Elektrilevi OÜ lubavad ja Õigustatud isik avaldab soovi muuta: 6.2.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 9810650 kolmandasse (III) kande nr 1 all kantud isiklikku kasutusõigust ning kanda: asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, registrikood 90010094, kasuks. Asjaõigusseaduse § 1581 järgne tasuta ja tähtajatu üleantav isiklik kasutusõigus sideehitiste omamiseks, ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks vastavalt 25.01.2019 sõlmitud lepingu punktidele 3.3., 3.4. ja 3.13. ning lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile ja vastavalt 05.08.2020.a sõlmitud kokkuleppe punktile 5.1.; 6.2.2. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 10709350 kolmandasse (III) kande nr 1 all kantud isiklikku kasutusõigust ning kanda: asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, registrikood 90010094, kasuks. Asjaõigusseaduse § 1581 järgne tasuta ja tähtajatu üleantav isiklik kasutusõigus sideehitiste omamiseks, ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks, kasutamiseks ja likvideerimiseks vastavalt 25.01.2019 sõlmitud lepingu punktidele 3.5., 3.6. ja 3.13. ning lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile ja vastavalt 05.08.2020.a sõlmitud kokkuleppe punktile 5.1. 6.3. Vastavalt kinnistusraamatuseaduse §-le 42 lg-le 2 osalejad soovivad, et ühte kannet ei tehtaks teisi kandeid tegemata ning et kanded tehtaks eelpooltoodud järjestuses. 7. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused 7.1.Isiklik kasutusõigus tekib vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte aga selle lepingu sõlmimisega. Kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine. 14 7.2.Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik. (AÕS § 226 lg 2). 7.3.Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Reaalservituudist erinevalt on kinnisasi sellisel juhul aga koormatud mitte teise kinnisasja vaid konkreetse isiku kasuks. Erinevalt kasutusvaldusest ei ole isikliku kasutusõiguse omanik õigustatud omandama koormatud kinnisasja vilju. 7.4.Lisaks asjaõigusseaduse §-des 225-227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid. (AÕS § 228). 7.5.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustik § 593 lg 3 võib kuni kinnistamisotsuse tegemiseni kinnistamisavalduse esitaja kinnistamisavalduse osaliselt või täielikult tagasi võtta. Tagasivõtmise avaldus, samuti volitus kinnistamisavalduse tagasivõtmiseks peab olema notariaalselt tõestatud. 7.6.Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitusja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja. 7.7.Kinnisasja osa ei ole võõrale maale õiguse teostamise vahendina püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis või muu sellesarnane asi, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. 7.8.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist. 7.9.Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg-le 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või - rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või - rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud. 7.10. Vastavalt asjaõigusseaduse §-le 1581 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või - rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui 15 tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. 7.11. Riigikohtu lahendi 3-2-1-10-12 kohaselt: kui kinnisasi võõrandatakse enampakkumisel pankrotimenetluses, lõppevad üldjuhul PankrS § 139 lg 2 järgi kinnisasja koormavad õigused, mis asuvad tagapool sellest esimesena kinnistusraamatusse kantud õigusest, millest tulenevalt saab nõuda kinnisasja sundmüüki. Siiski ei saa kolleegiumi arvates tõlgendada PankrS § 139 lg-t 2 selliselt, et seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse kantud servituudid samuti lõppevad. Kolleegiumi arvates on TMS § 158 lg 4 erisätteks PankrS § 139 lg 2 suhtes. Seega jäävad ka kinnisasja pankrotimenetluses enampakkumisel võõrandamise järel TMS § 158 lg 4 järgi püsima seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel kinnistusraamatusse kantud servituudid. 7.12. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis, kui see ei kahjusta varem seatud servituuti. 7.13. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma ka tehnovõrku või -rajatist, mille suhtes ei ole asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §152 lõikes 1 sätestatud talumiskohustust, kui see tehnovõrk või -rajatis kuulub asjaõigusseaduse §-s 1581 nimetatud võrguettevõtjale ja on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning seda tehnovõrku või -rajatist kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides. 7.14. Kui tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustus tuleneb asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 152 1. või 2. lõikest ning kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras. 7.15. EhS § 78 kohasel on sideehitise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse tagamiseks. Sideehitisena käsitletakse käesoleva seadustiku 10. peatükis käsitletud sideehitist. Sideehitise kaitsevööndis on keelatud: 1) teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia konstruktsioonide külge asju; 3) teha süvendustöid, ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd – vees paikneva sideehitise kaitsevööndis; 4) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinina rajatud sideehitise kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit – pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis. 7.16. MuKS § 37 kohaselt lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva ehitise või nende kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või asjaõigusega koormamise lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile. 7.17. Vastavalt LKS § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või I kaitsekategooria liigi püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet: • loodusobjekti tüüp ja nimetus; • loodusobjekti valitseja nimi ja kaitse korraldaja nimi; 16 • viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele. 7.18. Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist. 7.19. Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal veekaitsevöönd. Veekaitsevööndit ei ole järgmistel veekogu kalda- või rannaaladel: õiguslikul alusel rajatud sadamaala, kalda- või rannakindlustuse ala ja supelrand ja supluskoht. Veekaitsevööndis on keelatud: 1) maavara ja maa-ainese kaevandamine ning maavara ja maa- ainese kaevandamist ette valmistava geoloogilise uuringu tegemine veeseaduse §118 lg 2 p-s 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal, v.a veeseaduse §-s120 sätestatud juhtudel; 2) puu- ja põõsarinde raie veeseaduse § 118 lõike 2 p-s 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta, v.a maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks; 3) maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine; 4) keemilise taimekaitsevahendi kasutamine veeseaduse § 196 l-s 1 nimetatud registreeringuta; 5) ehitamine, v.a juhul, kui see on kooskõlas veeseaduse § 118 l- 1 nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega; 6) pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. 7.20. Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: • reoveesette laotamine; • matmispaiga rajamine; • jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; • maavara kaevandamine; • mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. 7.21. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene: • hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse; • tiheasustusala ehituskeeluvööndis varem väljakujunenud ehitusjoonest maismaa suunas olemasolevate ehitiste vahele uue ehitise püstitamisele; • kalda kindlustusrajatisele; • supelranna teenindamiseks vajalikule rajatisele; • maaparandussüsteemile, välja arvatud poldrile; • olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist; • piirdeaedadele. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud: • pinnavee veehaarde ehitisele; • sadamaehitisele ja veeliiklusrajatisele; • ranna kindlustusrajatisele; • hüdrograafiateenistuse ja seirejaama ehitisele; • kalakasvatusehitisele; 17 • riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse ehitisele; • tehnovõrgule ja -rajatisele; • sillale; • avalikult kasutatavale teele ja tänavale; • raudteele. 8. Originaal ja ärakirjade väljastamine 8.1.Notariaalakt on koostatud ja digitaalsel allkirjastatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel elektroonilises käibes. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. 8.2.Vastavalt notariaadimäärustiku § 23¹ lg 1 märgib notariaalakti tõestaja pärast notariaalakti tõestamist ja selle osalejate ning notariaalakti tõestaja poolt digitaalset allkirjastamist e-notaris tehinguosalised, kes saavad riigiportaali (www.eesti.ee) kaudu juurdepääsuõiguse digitaalsele originaaldokumendile. Kui tehinguosaline väljendab selleks soovi, väljastab notariaalakti tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja paberkandjal. 8.3.Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada digitaalse originaaldokumendi kinnistusosakonnale. 9. Lepingu sõlmimisega seotud kulud 9.1.Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik. 9.2.Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga. Notariaalakti tõestajal on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. 9.3.Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi vaatamata. Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmisel ja Isiklike kasutusõiguste muutmisel 39,60 eurot (tehinguväärtus 766,80 eurot: notari tasu seaduse § 3, 5, 6 lg 1, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 lg 2). Notari tasu kaugtõestamise teel tehtava ametitoimingu eest 20,00 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 2¹). Notari tasu kokku 59,60 eurot. Käibemaks 11,92 eurot. Koos käibemaksuga 71,52 eurot. Riigilõiv isikliku kasutusõiguse seadmisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354 lg 2). Riigilõiv isikliku kasutusõiguse sisu muutmisel 2,50 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 4, 356 lg 7, 354 lg 2). Riigilõiv isikliku kasutusõiguse sisu muutmisel 2,50 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 4, 356 lg 7, 354 lg 2). Notariaalakti ärakirjade maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 31 p-d 14 ja 15 (sisaldavad käibemaksu 20%): A4 formaat A3 formaat digitaalne originaaldokument tasuta tasuta 18 portaalis eesti.ee paberkandjal ärakiri osalejale 0,23 eurot / lk 0,37 eurot / lk digitaalärakiri ametiasutusele 15,3 eurot + 0,23 eurot / lk 15,3 eurot + 0,37 eurot / lk Notariaalakt on osalejatele akti tõestaja poolt videosilla vahendusel videokõne ajal ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele ekraanil tutvumiseks ning läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud. Notariaalakti lisaks olev plaan on osalejatele videosilla vahendusel videokõne ajal esitatud enne notariaalakti ja selle lisa digitaalselt allakirjastamist ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks, osalejad on plaanis sisalduvate andmetega nõus. Osalejad loobusid notariaalaktis nimetatud dokumentide ettelugemisest ja notariaalaktile lisamisest, nende sisust on nad teadlikud. Notariaalakt koos selle lisaks oleva plaaniga on videosilla vahendusel videokõne ajal osalejate ja notariaalakti tõestaja poolt digitaalselt allkirjastatud. Omaniku esindaja Mati Meeliste /digitaalselt allkirjastatud/ Õigustatud isiku esindaja Jelena Mets /digitaalselt allkirjastatud/ Elektrilevi OÜ esindaja Tatjana Gaydasheva /digitaalselt allkirjastatud/ Tallinna notar Sirje Velsberg /digitaalselt allkirjastatud/ 19
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel