Kiri

Lembitu Lindmäe Meie: kiri nr 009, 16.06.2020 Lindvill OÜ [email protected] Koopia: Alo Kippar Maanteeamet [email protected] Tõnis Villmäe Lindvill OÜ [email protected] Objekt: Riigitee nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa Võõbu-Mäo teelõigu km 68,0-85,0 ehitus Leping: nr 1-9/20/1046-1 Teema: Kindlustuspoliis Käesolevaga esitab Töövõtja kindlustuspoliisi. Lugupidamisega Kaido Ivask Töövõtja Esindaja GRK Infra AS [email protected] Koostas: Rait Kärner Teede ehituse objektijuht GRK Infra AS Riia 142, 50411 TARTU Registrikood: 12579850 www.grk.ee GRK Infra AS [email protected] / allkirjastatud digitaalselt / GRK Infra AS Riia 142, 50411 TARTU Registrikood: 12579850 www.grk.ee   Üldised lepingutingimused 1/2019 Kehtivad alates 29.03.2019 1 EESMÄRK Käesolevate üldiste lepingutingimuste eesmärk on sätestada üldised põhimõtted Seesam Insurance AS-i (edaspidi Seesam) kindlustuslepingute sõlmimiseks, täitmiseks ning kahjude hüvitamiseks. 2 PÕHIMÕISTED 2.1 Kindlustusandja on Seesam. 2.2 Kindlustusvõtja on isik, kes on sõlminud Seesamiga kindlustuslepingu ning kellel lasub kohustus tasuda kind- lustusmakseid. Kindlustusvõtjal on õigus saada kindlustushüvitist juhul, kui kindlustuslepingus pole määratud soodustatud isikut. 2.3 Kindlustusleping on Seesami ja kindlustusvõtja (edaspidi koos nimetatuna pooled) vahel kirjalikus või kirjalik- ku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt kohustub Seesam kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või täitma kindlustuslepingut muul kokkulepitud viisil (Seesami täitmise kohustus) ning kindlustusvõtja kohustub tasuma Seesamile kindlustusmakseid. 2.4 Poliis on Seesami poolt välja antud dokument, mis tõendab kindlustuslepingu sõlmimist. Poliis võib olla peal­ kirjastatud ka teisiti. 2.5 Kindlustatud isik on kindlustusvõtja või nimeliselt määratletud või määratlemata kolmas isik, kellega seotud kindlustusriski on kindlustatud. Eeldatakse, et kindlustatud on kindlustusvõtjaga seotud kindlustusrisk. 2.6 Kindlustatud ese on ese, millega seotud kindlustusriski on kindlustatud. Kindlustatud ese on eelkõige isiku elu ja tervis või kindlustatud isikule kuuluv asi, õigus, kohustus või kulu. 2.7 Soodustatud isik on poliisile märgitud isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustus- hüvitist, kokkulepitud rahasummat või Seesami muud kohustuse täitmist vastavalt kindlustuslepingule. Pärast kindlustusvõtja surma ei või tema pärijad soodustatud isikut asendada. 2.8 Kolmas isik on isik, kes ei ole kindlustuslepingu pool ega kindlustatud isik. 2.9 Kindlustusvõtjaga samastatud isik on käesolevate tingimuste punktis 11 nimetatud isik, kellele kindlustusvõtja on kohustatud enda kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi tutvustama ja kes on kohustatud neid sarnaselt kindlustusvõtjaga täitma. Kindlustusvõtjaga samastatud isikut ei loeta kindlustuslepingu pooleks. 2.10 Kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik on isik, kel on kindlustusjuhtumi korral õigus saada kindlustus- hüvitist. Kui kindlustuslepinguga on kokku lepitud kindlustushüvitise maksmine soodustatud isikule, on kind- lustushüvitise saamiseks õigustatud isikuks soodustatud isik. Kui kindlustuslepinguga ei ole soodustatud isikus kokku lepitud, on kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isikuks kindlustusvõtja. Kui soodustatud isik ei soovi kindlustushüvitist endale, on kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isikuks kindlustusvõtja. 2.11 Kindlustushuvi on kindlustusvõtja huvi kindlustada ennast kindla kindlustusriski vastu. 2.12 Kindlustusrisk on oht, mille vastu kindlustatakse. 2.13 Kindlustusjuhtum on kindlustuslepingus määratletud sündmus, mille toimumise korral peab Seesam täitma oma kindlustuslepingust tuleneva täitmise kohustuse. 2.14 Kindlustussumma on poolte vahel kokkulepitud rahasumma, mis on Seesamipoolseks maksimaalseks välja­ maksusummaks. 2.15 Kindlustusväärtus on kindlustushuvi väärtus kindlustusjuhtumi toimumise ajal. 2.16 Kindlustusperiood on poliisil märgitud ajavahemik, mil kehtib kindlustuskaitse ja mille alusel arvutatakse kindlus­tusmakseid.  Seesam Insurance AS. Üldised lepingutingimused 1/2019 2.17 Kindlustuskaitse on Seesami kindlustuslepingus piiritletud kohustus maksta kindlustusjuhtumi korral kindlus- tushüvitist või täita lepingut muul kindlustuslepingus märgitud viisil. 2.18 Kindlustustingimused on üldised lepingutingimused, kindlustusliigi tingimused, hüvitisreeglid ja eritingimused. 2.19 Üldised lepingutingimused on käesolevad Seesami üldised lepingutingimused. 2.20 Kindlustusliigi tingimused on tingimused, mis s­ätestavad kindlustamise ja kahju hüvitamise põhimõtted kindlus­tatava eseme liigi suhtes. 2.21 Hüvitisreeglid on tingimused, mis sätestavad kindlustusjuhtumi korral kahju hüvitamise põhimõtted ja mille ­kohaldamise kohta on tehtud märge poliisile. 2.22 Eritingimused on poliisil märgitud tüüptingimused konkreetse kindlustuslepingu jaoks, mis erinevad kindlustus- tingimustest ja mida kohaldatakse konkreetses kindlustuslepingus. 2.23 Erikokkulepe on poliisile märgitud poolte vahel eraldi kokku lepitud tingimus, mis erineb kindlustustingimus- tes sätestatust või mis ei kajastu kindlustustingimustes. Erikokkuleppe ja kindlustustingimuste erinevuse korral ­kohaldatakse erikokkulepet. 2.24 Ohutusnõuded on kindlustuslepingus sätestatud või vara valmistaja poolt või õigusaktidega kehtestatud nõu- ded, mille eesmärgiks on kahju tekkimise vältimine, kindlustusriski vähendamine ning vara või isiku turvalisuse ­tagamine. 2.25 Omavastutus on kindlustuslepinguga määratud rahasumma või muu kindlustuslepinguga määratud väärtus (protsent kahjust, periood vms), mis jääb igas kindlustusjuhtumis kindlustusvõtja enda kanda. 2.26 Kindlustushüvitis on kindlustuslepingu alusel makstav rahaline hüvitis kindlustusjuhtumi tagajärjel tekkinud kahju ning õigusabi- ja ekspertiisikulude hüvitamiseks. 2.27 Kehtivuspiirkond on kindlustuslepingus kokkulepitud territoorium, kus kindlustuskaitse kehtib. 3 KINDLUSTUSLEPINGU DOKUMENDID JA TÕLGENDAMINE 3.1 Kindlustuslepingu dokumendid on üks või mitu järgmist dokumenti: kindlustusvõtja sooviavaldus kindlustus­ lepingu sõlmimiseks, Seesami pakkumus, kindlustusvõtja nõusolek kindlustuslepingu sõlmimiseks, poliis, kind- lustustingimused, kindlustatud eseme ülevaatuse akt, kindlustatud esemete loetelu ning muud kindlustuslepingus nimetatud dokumendid. 3.2 Kindlustuslepingu suhtes kehtivad kindlustustingimused on nimetatud poliisil. 3.3 Kindlustuslepingu täitmisel ja tõlgendamisel lähtutakse kõikidest kindlustuslepingu juurde kuuluvatest doku- mentidest tervikuna. Vastuolude ilmnemisel lähtutakse esmalt poliisist, seejärel muudest lepingu dokumenti- dest, seejärel kindlustusliigi tingimustest ning viimasena üldistest lepingutingimustest. 3.4 Kui kindlustuslepingu dokumendid on tõlgitud võõrkeelde, lähtutakse vastuolude ilmnemisel kindlustuslepingu dokumentide eestikeelsest tekstist. 3.5 Kindlustuslepingu poolte vahel kindlustuslepingust tulenevatele vaidlustele kohaldatakse Eesti õigust. 3.6 Kindlustusvõtja võib nõuda Seesamilt asenduspoliisi ning tema poolt kirjalikult või kirjalikku taas- esitamist ­võimaldavas vormis tehtud tahteavalduse ärakirja väljastamist. Samuti võib kindlustusvõtja õigustatud huvi olemas­olul nõuda Seesami valduses olevate kindlustusvõtja kindlustuslepinguga seotud andmete ja dokumen- tide koopiate väljastamist, kui kindlustusvõtja tõendab, et andmed või dokument on kogutud või koostatud kind- lustusvõtja huvides või kui dokumendis ja andmetes on kajastatud kindlustusvõtja ja Seesami vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. 4 TEADETE SAATMINE JA SALVESTAMINE 4.1 Kõik kindlustusvõtja, kindlustatud isiku ja soodustatud isiku teated, mis tuleb vastavalt kindlustuslepingule või õigusaktidele Seesamile edastada, samuti kõik kindlustuslepinguga seotud avaldused ja nõusolekud, tuleb saata Seesamile kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui ei ole kokkulepitud teisiti. 4.2 Poliisi ja muud kindlustuslepinguga seotud dokumendid annab Seesam üle või edastab kindlustuslepingus nime- tatud kindlustusvõtja poolt Seesamile edastatud postiaadressil või elektronposti aadressil. 4.3 Kõik teated, mis Seesam peab kindlustuslepingu või õigusaktide kohaselt edastama kindlustusvõtjale, kindlus- tatud isikule, soodustatud isikule või hüpoteegipidajale, saadab Seesam kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Üldise iseloomuga teated avaldab Seesam internetiaadressil www.seesam.ee või edastab massiteabevahendite kaudu. 2  Seesam Insurance AS. Üldised lepingutingimused 1/2019 4.4 Seesamil on õigus salvestada kõik sidevahendi teel talle edastatud teated ja muud toimingud ning kasutada ­vajadusel vastavaid salvestusi kindlustusvõtja või muude kindlustuslepinguga seotud isikute tahteavalduste ja toimingute tõendamiseks. 5 KINDLUSTUSLEPINGU SÕLMIMINE JA MUUTMINE 5.1 Kindlustusleping on sõlmitud, kui kindlustusvõtja on täitnud ühe alljärgnevatest tingimustest: 5.1.1 kindlustusvõtja on edastanud Seesamile oma nõusoleku kindlustuslepingu sõlmimiseks; 5.1.2 kindlustusvõtja on tasunud Seesamile esimese kindlustusmakse; 5.1.3 kindlustusvõtja on täitnud mõne muu kindlustuslepingus nimetatud tingimuse. 5.2 Seesam väljastab kindlustuslepingu sõlmimise kinnituseks kindlustusvõtjale enda poolt allkirjastatud poliisi. Allkiri poliisil võib olla omakäeline, digitaalne või tiražeeritud. Seesam võib poliisi kindlustusvõtjale üle anda või saata selle posti teel või elektrooniliselt. 5.3 Seesam edastab kindlustusvõtjale veebilehe aadressi, millelt on leitavad kindlustuslepingu suhtes kehtivad tüüptingimused. Juhul, kui kindlustusvõtja seda nõuab, esitab Seesam kindlustuslepingu suhtes kehtivad tüüp­ tingimused hiljemalt koos pakkumusega. Kindlustustingimustega on kindlustusvõtjal võimalik tutvuda Seesami konto­rites või veebilehel www.seesam.ee. 5.4 Kui kindlustusvõtja täidab tingimuse, mis on poliisil ette nähtud kindlustuslepingu sõlmimiseks, siis eeldatakse, et kindlustusvõtja on poliisi kätte saanud, ta on kindlustustingimustega tutvunud ning nendega nõus. Kui kind- lustusvõtja poliisi kätte ei saa või tal ei ole võimalik kindlustustingimustega tutvuda, siis peab ta sellest Seesamile viivitamatult teatama. 5.5 Kindlustuslepingu muutmiseks peab kindlustusvõtja esitama Seesamile kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse. Kindlustusleping on muudetud, kui Seesam on väljastanud muudatuse kohta uue poliisi ning kindlustusvõtja on täitnud tingimuse, mis on nimetatud dokumendil ette nähtud muudetud kindlustuslepingu jõustamiseks. 6 KINDLUSTUSLEPINGU JÕUSTUMINE JA KEHTIVUS 6.1 Kindlustusleping jõustub sõlmimisel, kui kindlustuslepingus ei ole ette nähtud muud jõustumise tingimust või tähtaega. 6.2 Kindlustuskaitse kehtib poolte vahel kokkulepitud ja poliisile märgitud kindlustusperioodi jooksul, kui kindlustus­ lepingust ei tulene teisiti. 6.3 Kindlustuslepinguga võib ette näha, et kindlustuskaitse algab tagasiulatuvalt enne kindlustuslepingu sõlmimist. 6.4 Kindlustusleping on kas tähtajaline või pidev. 6.4.1 Tähtajaline kindlustusleping kehtib kindlustuslepingu sõlmimisest kuni kokkulepitud kindlustusperioodi lõppemiseni, kui pooled ei lõpeta kindlustuslepingut varem vastavalt üldistes lepingutingimustes toodud kindlustuslepingu ülesütlemise alustel. 6.4.2 Pidev kindlustusleping kehtib pärast kindlustusperioodi lõppemist veel ühe kindlustusperioodi, kui pooled ei lõpeta kindlustuslepingut üldistes lepingutingimustes toodud kindlustuslepingu ülesütlemise alustel. Kui kindlustustingimused on eelmise kindlustusperioodiga võrreldes muutunud, edastab Seesam kindlustus- võtjale uued kindlustustingimused. 7 SOODUSTATUD ISIKU MÄÄRAMINE 7.1 Soodustatud isik määratakse ja muudetakse kindlustuslepingus kindlustusvõtja ja Seesami kokku­leppel. Soodus­ tatud isik märgitakse poliisile. Kui kindlustusvõtja ja kindlustatud isik ei ole sama isik, on soodustatud isiku muut- miseks vajalik kindlustatud isiku kirjalik nõusolek. 7.2 Kui soodustatud isik kaotab temast tulenevate asjaolude tõttu õiguse kindlustushüvitisele või kui soodustatud isik on surnud või lõppenud enne kindlustusjuhtumi toimumist, loetakse, et soodustatud isikut ei ole määratud. 8 KINDLUSTUSMAKSE TASUMINE 8.1 Kindlustusvõtja peab tasuma kindlustusmaksed Seesamile poliisil või arvel märgitud tähtajal ja summas. 8.2 Kindlustusvõtja peab tasuma poliisil või arvel nimetatud kindlustusmaksed õigel ajal olenemata sellest, kas ­Seesam on talle saatnud meeldetuletuse või arve. 3  Seesam Insurance AS. Üldised lepingutingimused 1/2019 9 ESIMESE KINDLUSTUSMAKSE TASUMISEGA HILINEMINE 9.1 Kui kindlustusvõtja ei ole 14 päeva jooksul pärast kindlustuslepingu sõlmimist tasunud kindlustusmakset või esimest osamakset, võib Seesam kuni makse tasumiseni kindlustuslepingust taganeda (punkt 26.12). 9.2 Kui Seesam ei ole kolme kuu jooksul alates kindlustusmakse sissenõutavaks muutumisest esitanud kohtusse hagi kindlustusmakse sissenõudmise kohta eeldatakse, et Seesam on kindlustuslepingust taganenud. 9.3 Kui sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või esimene osamakse ei ole tasutud kindlustusjuhtumi toimu- mise ajaks, vabaneb Seesam oma täitmise kohustusest. 9.4 Punkte 9.1 – 9.3 kohaldatakse juhul, kui esimese kindlustusmakse tasumine ei ole punkti 5.1 kohaselt kindlustus- lepingu sõlmimise tingimuseks. 10 JÄRGMISTE KINDLUSTUSMAKSETE TASUMISEGA HILINEMINE 10.1 Kui kindlustusvõtja ei tasu teist või järgnevat osamakset tähtaegselt, määrab Seesam kindlustusvõtjale maksmi- seks vähemalt kahenädalase tähtaja, ehitise kindlustamise korral ühekuulise tähtaja. 10.2 Kui Seesam on määranud kindlustusmakse tasumiseks täiendava tähtaja ning kindlustusjuhtum toimub pärast selle tähtaja möödumist, ilma et kindlustusvõtja oleks kindlustusjuhtumi toimumise ajaks kindlustusmakset ­tasunud, vabaneb Seesam oma täitmise kohustusest, välja arvatud juhul, kui kindlustusmakse tasumata jätmine toimus kindlustusvõtjast mittetuleneva asjaolu tõttu. 10.3 Kui Seesam on määranud kindlustusmakse tasumiseks täiendava tähtaja ning kindlustusvõtja ei ole selle tähtaja jooksul kindlustusmakset tasunud, võib Seesam kindlustuslepingu ette teatamata üles öelda. Seesam võib juba punktis 10.1 nimetatud teates avaldada, et loeb kindlustuslepingu tähtaja möödumisel üles öelduks, kui kindlustus­ võtja ei ole tähtaja jooksul kindlustusmakset tasunud (punkt 26.11). 10.4 Kui kindlustusvõtja tasub kindlustusmakse ühe kuu jooksul kindlustuslepingu ülesütlemisest või maksmiseks määratud tähtaja möödumisest ja kindlustusjuhtumit ei ole enne tasumist toimunud, ei loeta kindlustuslepingut punktis 10.3 sätestatud juhul üles öelduks. 11 KINDLUSTUSVÕTJAGA SAMASTATUD ISIKUD 11.1 Kindlustusvõtjaga on samastatud järgmised isikud: 11.1.1 kindlustatud isik; 11.1.2 kindlustatud eseme seaduslik valdaja; 11.1.3 isikud, kes kasutavad või valdavad kindlustatud eset kindlustusvõtja, kindlustatud isiku või eseme seadus- liku valdaja nõusolekul; 11.1.4 kindlustusvõtja või kindlustatud isiku seaduslikud või faktilised perekonnaliikmed; 11.1.5 isikud, kes seaduse, muu lepingu (sh tööleping) või muu õigussuhte alusel on kohustatud järgima eksplua- tatsiooni, ohutuse, kahju vältimise, piiramise, päästmise vms nõudeid. 11.2 Kindlustusvõtja peab kindlustusvõtjaga samastatud isikutele tutvustama ja selgitama kindlustuslepingust tulene­ vaid kohustusi, eelkõige ohutusnõuete täitmist. Eeldatakse, et kindlustusvõtja on punktis 11.1 nimetatud isikutele kindlustuslepingust tulenevaid kohustusi tutvustanud ja selgitanud. 11.3 Punktis 11.1 nimetatud isikute poolt kindlustuslepingus sätestatud kohustuste täitmata jätmine loetakse kind- lustusvõtja poolseks kindlustuslepingu rikkumiseks ja eeldatakse, et kindlustusvõtja eelnimetatud rikkumine on süüline. Seesamil on õigus eelnimetatud juhul kindlustuslepingu täitmisest osaliselt või täielikult keelduda vasta­ valt punktile 23. 11.4 Kui kindlustusjuhtum toimub või Seesamil ei ole oma täitmiskohustust võimalik kindlaks teha sest, et kindlus- tusvõtjaga samastatud isikud ei täitnud kindlustuslepingus sätestatud kohustusi seetõttu, et kindlustusvõtja ei teavitanud kindlustusvõtjaga samastatud isikuid kindlustuslepingust tulenevatest kohustustest, on Seesamil ­õigus tulenevalt käesolevates tingimustes sätestatust keelduda kindlustuslepingu täitmisest osaliselt või täieli- kult v ­ astavalt punktile 23. 11.5 Seesamil on seadusest tulenev õigus esitada tagasinõue (punkt 24) kahju põhjustanud samastatud isiku vastu (va kindlustatud isik) Seesami poolt hüvitatud kahjusumma ulatuses. 12 SEESAMI TEAVITAMISKOHUSTUS 12.1 Kui kindlustuslepingu kehtivuse ajal muutub Seesami nimi, õiguslik vorm, aadress või selle kontori aadress, kus kindlustusleping sõlmiti või kindlustusjärelevalve aadress, teatab Seesam sellest kindlustusvõtjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või avaldab teate internetiaadressil www.seesam.ee. 4  Seesam Insurance AS. Üldised lepingutingimused 1/2019 13 KINDLUSTUSVÕTJA TEAVITAMISKOHUSTUS ENNE KINDLUSTUSLEPINGU SÕLMIMIST 13.1 Kindlustusvõtja peab enne kindlustuslepingu sõlmimist edastama Seesamile tõese ja täieliku info kõigi kindlus- tusvõtjale teadaolevate oluliste asjaolude kohta (k.a info, mille kohta pole Seesam teavet küsimustiku täitmise teel nõudnud), mis võivad oma olemuse tõttu mõjutada Seesami otsust sõlmida kindlustusleping või seada kind- lustuslepingu sõlmimiseks kindlad tingimused. Teavitamiskohustus kehtib ka juhul, kui kindlustusvõtja eeldab, et vastav asjaolu võib olla Seesamile juba teada. 13.2 Seesam võib esitada kindlustusvõtjale enne kindlustuslepingu sõlmimist oluliste asjaolude kohta k ­ irjalikku taasesitamist võimaldavas vormis küsimustiku, millele kindlustusvõtja kohustub kirjalikku taasesitamist võimal­davas vormis vastama. 14 KINDLUSTUSVÕTJA TEAVITAMISKOHUSTUS PÄRAST KINDLUSTUSLEPINGU SÕLMIMIST 14.1 Kindlustusvõtja peab Seesamile viivitamatult teatama, kui kindlustuslepingu kehtivuse ajal on: 14.1.1 toimunud muudatused olulistes asjaoludes (k.a olulistes asjaoludes, mille kohta pole Seesam teavet küsimus­ tiku täitmise teel nõudnud); 14.1.2 toimunud muudatused kindlustuslepingus nimetatud andmetes; 14.1.3 kindlustusrisk suurenenud; 14.1.4 kindlustatud ese võõrandatud; 14.1.5 kindlustatud ehitise alune kinnistu hüpoteegiga koormatud. 15 KINDLUSTUSVÕTJA TEAVITAMISKOHUSTUSE RIKKUMISE TAGAJÄRJED 15.1 Kui kindlustusvõtja on punktide 13-14 nõudeid rikkudes jätnud Seesamile olulistest asjaoludest teatamata või esitanud ebaõiget teavet või on tahtlikult vältinud olulise asjaolu Seesamile teadaandmist, võib Seesam taganeda kindlustuslepingust (punkt 26.13) kuu aja jooksul alates ajast, kui ta sai teada või pidi teada saama teatamiskohus- tuse rikkumisest, välja arvatud juhul, kui: 15.1.1 Seesam juba teadis asjaolust, mida talle ei teatatud; 15.1.2 Seesam teadis, et teave, mida kindlustusvõtja oli talle teatanud, on ebaõige; 15.1.3 kindlustusvõtja ei ole süüdi teatamiskohustuse rikkumises; 15.1.4 asjaolu, millest kindlustusvõtja ei teatanud või mille kohta ta andis ebaõiget teavet, langes enne kindlustus- juhtumi toimumist ära; 15.1.5 Seesam on kindlustuslepingust taganemise õigusest loobunud. 15.2 Kui Seesamil puudub vastavalt punktile 15.1 õigus kindlustuslepingust taganemiseks, võib ta nõuda kindlus- tusvõtjalt alates kokkulepitud kindlustusperioodi algusest suurema kindlustusmakse tasumist ühe kuu jooksul ajast, millal ta sai teada kindlustusvõtja teatamiskohustuse rikkumisest. 15.3 Kui Seesam suurendab kindlustusmakset ilma kindlustuskaitset muutmata, võib kindlustusvõtja kindlustus­ lepingu kindlustusmakse suurendamise algusajaks üles öelda, teatades sellest Seesamile ühe kuu jooksul pärast Seesamilt kindlustusmakse suurendamise teate saamist (punkt 26.17). 15.4 Kui Seesam taganeb punkti 15.1 kohaselt kindlustuslepingust, peab ta kindlustuslepingust tulenevad k ­ ohustused täitma juhul, kui kindlustusjuhtum saabub enne kindlustuslepingust taganemist ning asjaolu, millest kindlus- tusvõtja talle ei teatanud, ei mõjutanud kindlustusjuhtumi toimumist. Seesami täitmise kohustuse olemasolu hindamisel arvestatakse ka tasutud kindlustusmaksete suhet kindlustusmaksetega, mida oleks tulnud maksta, kui asjaolust oleks teatatud. 15.5 Punktid 15.1 – 15.2 ei välista Seesami õigust tühistada kindlustusleping pettuse tõttu. 16 KOLMANDA ISIKU RISKI KINDLUSTAMINE, ALAKINDLUSTUS, ÜLEKINDLUSTUS, MITMEKORDNE KINDLUSTUS JA KAASKINDLUSTUS 16.1 Kui kindlustatud on kolmanda isikuga seotud kindlustusrisk, on kolmandal isikul õigus nõuda Seesamilt kind- lustuslepingu täitmist ja kõiki sellega seotud õigusi ainult kindlustusvõtja nõusolekul, välja arvatud juhul, kui kolmas isik on kindlustuslepingus nimetatud soodustatud isikuna. 16.2 Kui kindlustusvõtja ei ole kindlustatud isik, ei ole tal õigust nõuda Seesamilt kindlustuslepingu täitmist ega ­käsutada kindlustuslepingust tulenevaid õigusi, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kindlustatud isik andis talle selleks nõusoleku. 5  Seesam Insurance AS. Üldised lepingutingimused 1/2019 16.3 Alakindlustus on olukord, kus kindlustussumma on väiksem, kui kindlustusväärtus kindlustusjuhtumi toimumi- se ajal. Sellisel juhul vastutab Seesam kahju eest võrdeliselt kindlustussumma suhtega kindlustusväärtusesse kindlustusjuhtumi toimumise ajal. Alakindlustuse korral rakendatakse järgnevat valemit: kahjusumma x kind- lustussumma / kindlustusväärtus – omavastutus = kindlustushüvitis. 16.4 Ülekindlustus on olukord, kus kindlustussumma ületab oluliselt kindlustusväärtust. 16.5 Alakindlustuse ja ülekindlustuse puhul on kindlustusvõtjal enne kindlustusjuhtumi toimumist õigus esitada Seesamile avaldus kindlustussumma ja kindlustusväärtuse vastavusse viimiseks kindlustuslepingus. Alakind- lustuse kõrvaldamiseks peab kindlustusvõtja kindlustuslepingu muutmiseks tasuma Seesamile täiendava kind- lustusmakse. Ülekindlustuse kõrvaldamiseks on kindlustusvõtjal õigus nõuda kindlustussumma vähendamist kindlustuslepingus koos kindlustusmakse vastava vähendamisega. 16.6 Kui pärast kindlustusjuhtumi toimumist ilmneb, et kindlustatud ese oli alakindlustatud, siis kindlustushüvitise suurus arvutatakse käesolevate tingimuste punktis 16.3 kohalduva põhimõtte alusel sõltumata sellest, kas kind- lustusvõtja on tasunud täiendava kindlustusmakse või mitte. 16.7 Mitmekordne kindlustus on olukord, kus kindlustusvõtja kindlustab sama kindlustusriski mitme kindlustus­ andja juures ja kindlustusandjate poolt maksmisele kuuluvate hüvitiste kogusumma ületaks kahju suuruse või kindlustussummad kokku ületaksid kindlustusväärtuse. 16.7.1 Mitmekordse kindlustuse puhul on igal kindlustusandjal täitmiskohustus vastavalt oma kindlustuslepin- gule, kuid kõigilt kindlustusandjatelt kokku ei saa kindlustusvõtja nõuda hüvitamist rohkem, kui on kahju tegelik suurus. 16.7.2 Mitmekordse kindlustuse puhul võib kindlustusvõtja hiljem sõlmitud kindlustuslepingu üles öelda või ­nõuda Seesamilt kindlustusmakse ja kindlustussumma vähendamist suuruseni, mis ei ole kaetud varem sõlmitud kindlustuslepinguga. Kindlustusleping loetakse nimetatud juhul üles öelduks või kindlustussum- ma ja kindlustusmakse vähendatuks selle kindlustusperioodi lõpuks, mille jooksul ülesütlemise või kindlus- tussumma ja kindlustusmakse vähendamise teade esitati (punkt 26.15). 16.8 Kaaskindlustus on olukord, kus sama kindlustus või sama varaga seotud kindlustusriskide kindlustus jagatakse mitme kindlustusandja vahel määratud osades ning iga kindlustusandja on kohustatud maksma hüvitist üksnes võrdeliselt tema osaga. 16.8.1 Kaaskindlustuse puhul on iga kindlustusandja kohustatud hüvitama kahju võrdeliselt oma kokkulepitud osaga. Kindlustuslepingus nimetatakse juhtiv kindlustusandja, kes on kõigi kaaskindlustusandjate esinda- jaks kahjukäsitluse käigus. 17 KINDLUSTATUD ASJA VÕÕRANDAMINE 17.1 Kindlustatud asja võõrandamisest peavad asja võõrandaja või omandaja Seesamile viivitamatult teatama. 17.2 Kui kindlustusvõtja kindlustatud asja võõrandab, lähevad asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustus- lepingust tulenevad õigused ja kohustused (sh õigus kindlustusmakse tagastamisele), välja arvatud õigused ja kohustused, mis on tekkinud enne kindlustatud asja võõrandamist. 17.3 Seesami suhtes ei loeta kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle läinuks enne, kui Seesam sai teada kindlustatud asja võõrandamisest. 17.4 Kui Seesam ei saa asja võõrandamise kohta nõuetekohast teadet, vabaneb ta oma täitmiskohustusest, kui kind- lustusjuhtum toimub hiljem, kui ühe kuu möödumisel ajast, mil Seesam oleks pidanud vastava teate saama. 18 KINDLUSTUSRISKI SUURENEMINE 18.1 Kindlustusvõtja ei või pärast kindlustuslepingu sõlmimist ilma Seesami eelneva kirjaliku või kirjalikku taasesita­ mist võimaldava nõusolekuta kindlustusriski suurendada ega lubada kindlustusriski suurendada kindlustus­ võtjaga samastatud isikutel (punkt 11.1). 18.2 Kindlustusvõtja peab kindlustusriski suurenemisest viivitamatult Seesamile teatama, sealhulgas ka juhul, kui kindlustusriski suurenemise põhjustas üldiselt teadaolev asjaolu, mis ei mõjuta üksnes selle kindlustusvõtja kindlustusriski. 18.3 Seesam kohaldab kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest teatamise ja kindlustusriski suurendamise keelu osas võlaõigusseaduse vastavaid sätteid. 18.4 Erinevalt punktist 18.3 märgitust juhul, kui kindlustuslepingu kehtivusajal kindlustusrisk suureneb või kindlustus- võtja on suurendanud kindlustusriski võimalikkust, võib Seesam määrata tähtaja täiendavate ohutusnõuete raken- 6  Seesam Insurance AS. Üldised lepingutingimused 1/2019 damiseks kindlustusriski võimalikkuse vähendamise eesmärgil. Juhul, kui kindlustusvõtja tähtajaks kindlustusris- ki võimalikkust ei vähenda, võib Seesam kindlustuslepingu tähtaja möödumisel üles öelda (punkt 26.5.3 ja 26.5.6). 18.5 Erinevalt punktist 18.3 märgitust on kindlustusvõtjal võimalik kindlustusleping pärast täiendavate ohutus­nõuete rakendamise teate kättesaamist üles öelda, kui ta teatab kindlustuslepingu ülesütlemisest Seesamile üks kuu ­ette. Kui kindlustusvõtja ei ole kindlustuslepingut selle tähtaja jooksul üles öelnud ja on täitnud täiendavad ohutus­nõuded, loetakse täiendavad ohutusnõuded kindlustuslepingu osaks (punkt 26.16). 18.6 Seesamil on õigus lepingu kehtivuse ajal ja kahjukäsitluse käigus kontrollida kindlustatud eseme seisukorda, ohutusnõuete täitmist, kindlustusriski suurenemist ja muid kindlustatud isiku ja esemega seotud asjaolusid. 19 OHUTUSNÕUETE TÄITMINE 19.1 Kindlustusvõtja on kohustatud täitma kõiki kindlustuslepingus kokku lepitud kohustusi ja ohutusnõudeid ning kindlustuslepingu täitmiseks vajalikke õigusakte, mis näevad ette käitumisjuhiseid: 19.1.1 kindlustatud esemete hoidmiseks, kasutamiseks ja ohutuse tagamiseks; 19.1.2 kindlustatud isikutega seotud õnnetus- ja haigusjuhtumite vältimiseks; 19.1.3 kindlustatud isikute ja kindlustatud esemete kindlustusjuhtumite ärahoidmiseks ning kahju vähendami- seks. 19.2 Kindlustusvõtja on kohustatud täitma mõistlikku hoolsuskohustust, järgima kindlustustingimustes märgitud/ kokkulepitud ohutusnõudeid ning käituma heaperemehelikult ja tavapärase hoolsusega, et vältida kindlustatud eseme suhtes kahjuliku tagajärje saabumist. 19.3 Seesamil on õigus kindlustuslepingu kehtivuse ajal ja kahjukäsitluse käigus kontrollida kindlustatud eseme seisu­korda, ohutusnõuete täitmist, kindlustusriski suurenemist ja muid kindlustatud isiku ja esemega seotud asjaolusid. 20 KINDLUSTUSJUHTUMI TOIMUMINE 20.1 Kindlustusjuhtumi toimumise korral peab kindlustusvõtja olenevalt kindlustusjuhtumi iseloomust, eel­kõige tule- kahju, varguse, röövi, vandalismi või mõne muu süüteo esinemise korral, teatama sellest viivitamatult ­politseile, päästeametile või muule päästetöid või kindlustusjuhtumi asjaolude uurimist teostavale organile ning võimal- dama kindlustusjuhtumiga seotud asjaolude väljaselgitamise. 20.2 Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisest Seesamile viivitamatult teatama. Teate võib edastada ­Seesamile kirjalikult, kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis või suuliselt. Teates peavad sisalduma vähe- malt andmed sündmuskoha, kahjustunud eseme, kindlustusjuhtumi toimumise kuupäeva ja teadaolevate kind- lustusjuhtumi asjaolude, samuti teate edastaja kohta (kontakttelefon ning -aadress). 20.3 Seesami kindlustuslepingu täitmise kohustus muutub sissenõutavaks kindlustusjuhtumi toimumise ja Seesami täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks vajalike toimingute lõpetamisega. 20.4 Kindlustushüvitist saama õigustatud isik peab esitama Seesamile kahjuavalduse hiljemalt kolme kuu jooksul arvates kindlustusjuhtumi toimumisest või sellest teadasaamisest. 20.5 Kindlustusvõtja peab kindlustusjuhtumi toimumisel rakendama võimaluse piires kõiki abinõusid kahju edasi- seks piiramiseks, võimalike lisakahjude vältimiseks ja kindlustusjuhtumi asjaolude ja põhjuste, kahju suuruse, kahju tekitaja ning tunnistajate väljaselgitamiseks. 20.6 Kindlustusvõtja ei või enne kahju suuruse ja kindlustusjuhtumi asjaolude kindlakstegemist teha ilma Seesami nõusolekuta kahjustatud asja ega sündmuskoha suhtes mingeid muudatusi, mis võivad mõjutada kahju tekkimi- se põhjuse või kahju suuruse kindlakstegemist. Muudatusi võib teha ainult selleks, et ära hoida kahju tekkimine või vältida juba tekkinud kahju suurenemist või siis, kui muudatused on vajalikud avalikes huvides. Kindlustus- võtja peab enne muudatuste tegemist võimalusel küsima luba Seesamilt. 20.7 Kindlustusvõtja peab andma kindlustusjuhtumi asjaolude, kahju suuruse ja võimalike kahju tekitanute kohta Seesamile viivitamatult õiget ja täielikku informatsiooni. 20.8 Kindlustusvõtja peab võimaldama Seesamil sündmuskoht ja kahjustatud ese viivitamatult üle vaadata. 20.9 Kindlustusvõtja peab esitama Seesamile kindlustusjuhtumi asjaolude kohta dokumente, suuliseid ja kirjalikke seletusi, vastama kindlustusjuhtumiga seotud küsimustele ja osalema Seesami kutsel sündmuskoha või kahjus- tunud eseme ülevaatusel. Dokumentide näidisloetelu esitab Seesam kindlustusliigi tingimustes või eraldi doku- mendina. 7  Seesam Insurance AS. Üldised lepingutingimused 1/2019 20.10 Kindlustusvõtja peab tagama, et kindlustusvõtjaga samastatud isikud (punkt 11.1) täidaksid punkte 20.1 – 20.2, 20.4 – 20.8. 20.11 Pärast kindlustusjuhtumi toimumist võib kumbki lepingu pool ühe kuu jooksul pärast Seesami kahju hüvitami- se kohta tehtud otsusest teadasaamist lepingu üles öelda, teatades sellest teisele lepingu poolele üks kuu ette (punkt 26.4). 21 KAHJUKÄSITLUS 21.1 Kahjukäsitlus on toimingute kogum, mille Seesam viib läbi pärast kahjujuhtumist teate saamist eesmärgiga teha kindlaks kindlustusjuhtumi toimumine, Seesami täitmiskohustus ja selle ulatus. 21.2 Pärast kahjuteate saamist viib Seesam või tema poolt nimetatud isik läbi kahjukäsitluse. Seesam viib kahjukäsit- luse läbi hea usu ning mõistlikkuse põhimõttest lähtudes. Seesami täitmiskohustus muutub sissenõutavaks, kui kahjukäsitluses on lõpetatud kõik toimingud, mis on vajalikud kindlustusjuhtumi toimumise, Seesami täitmis- kohustuse ja täitmise ulatuse kindlaksmääramiseks. 21.3 Seesam on kohustatud kahjukäsitluse lõpetama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast kõigi selleks vajalike andmete ja dokumentide saamist, arvestades punktides 21.3.1 – 21.3.2 nimetatud erandeid. 21.3.1 Kui kindlustusjuhtumiga seoses on algatatud tsiviilkohtu-, kriminaal- või väärteomenetlus, mille käigus tuvastatavatel asjaoludel on oluline tähtsus Seesami täitmiskohustuse olemasolu või ulatuse seisukohalt, peab Seesam kahjukäsitluse lõpetama hiljemalt ühe kuu jooksul pärast vastava menetluse peatamise või lõpetamise otsusest või jõustunud kohtuotsusest teadasaamist või muu vastavat õigust omava ameti- isiku või organi otsusest teadasaamist. 21.3.2 Kui kindlustusliigi tingimustes on kahjukäsitluse lõpetamiseks ette nähtud muu tähtaeg, siis rakendatakse seda tähtaega. 21.4 Kui Seesam ei ole kahjukäsitlust lõpetanud punktides 21.3 – 21.3.2 ette nähtud aja jooksul, kuid kindlustusjuhtu- mi toimumine on tõendatud, võib kindlustusvõtja nõuda, et Seesam maksaks raha ulatuses, mis vastab selleks ajaks kindlaks tehtud täitmiskohustusele. Kui kahjukäsitluse lõpetamine on takistatud kindlustusvõtjast tulene- va asjaolu tõttu, siis selleks ajaks kahjukäsitluse lõpetamise tähtaja kulgemine peatub. 21.5 Juhul, kui Seesamil on tekkinud täitmiskohustus, ei ole tal kindlustushüvitise maksmise kohustust enne, kui kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik (st kindlustusvõtja või poliisile märgitud soodustatud isik) on tea- tanud Seesamile kindlustushüvitise saaja nime ja arvelduskonto numbri. 21.6 Seesamil on kahju hüvitamisel õigus nõuda hävinud eseme säilinud osa omandiõiguse üleandmist, samuti kind- lustusjuhtumi tagajärjel kadunud või isiku õiguspärasest valdusest õigusvastaselt väljunud (nt vargus, rööv) ese- me omandiõiguse endale üleandmist. Kuni eseme või eseme omandiõiguse Seesamile üleandmiseni võib See- sam peatada kindlustushüvitise maksmise või vähendada kindlustushüvitist vastava eseme hariliku väärtuse (turuväärtuse) võrra. 21.7 Kui Seesam on hüvitanud isiku valdusest õigusvastaselt välja läinud (nt vargus, rööv) eseme väärtuse ja see hiljem leitakse, siis on kindlustusvõtjal kohustus viivitamatult teatada Seesamile eseme leidmisest või selle asu- kohast teadasaamisest. 21.8 Kui Seesami ja kindlustusvõtja vahel on vaidlus Seesami täitmiskohustuse või täitmiskohustuse ulatuse osas, siis võivad nad kirjalikult kokku leppida eksperdi või ekspertide grupi nimetamises ekspertiisi tegemiseks ning ekspertiisikulude kandja. 22 KAHJU HÜVITAMISE VIIS JA KINDLUSTUSHÜVITISE ARVESTAMINE 22.1 Kahju hüvitamine toimub kindlustusliigi tingimustes sätestatud korras ja ulatuses. 22.2 Juhul, kui kahju hüvitamist puudutav küsimus on kindlustusliigi tingimustes reguleerimata, kohaldatakse regu- leerimata küsimuses käesolevates tingimustes sätestatud kahju hüvitamise üldisi põhimõtteid. 22.3 Kindlustatud asja parandamine või asendamine toimub mõistlikel tingimustel, st kindlustusvõtja peab võimalu- se korral valima soodsaima võimaluse. 22.4 Seesamil ei ole kohustust kahjustatud asja taastada ega hävinud asja asendada. 22.5 Mõistliku kahju suuruse kindlakstegemiseks on Seesamil õigus nimetada ehitus- või remondiettevõte, kellele on kindlustusvõtja kohustatud kahjustunud asja ette näitama. Ehitusvõi remondiettevõtte nimetamisega ei võ- ta Seesam kohustust parandamiseks nimetatud ehitus- või remondiettevõttes ega vastutust teostatavate tööde kvaliteedi eest. 8  Seesam Insurance AS. Üldised lepingutingimused 1/2019 22.6 Seesam tasub kindlustushüvitise selle saamiseks õigustatud isikule alati rahas. 22.7 Erinevalt punktist 22.6 märgitust võivad kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik ja Seesam leppida kokku, et Seesam tasub kindlustushüvitise kahjustatud asja taastavale ehitusvõi remondiettevõttele järgmiste tingi- muste koosesinemisel: 22.7.1 kindlustusvõtja sõlmib ilma Seesami mistahes osaluseta töövõtulepingu ehitus- või remondiettevõttega, kes kahjustatud asja taastab või remondib; 22.7.2 Seesam ei vastuta ehitus- või remondiettevõtte töökvaliteedi eest ega muude võimalike töövõtulepingu rikkumiste eest; 22.7.3 juhul, kui Seesam ja kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik on leppinud kokku kindlustushüvitise tasumises ehitus- või remondiettevõttele, väljastab Seesam kindlustusvõtjale või remondi- või ehitusette- võttele garantiikirja; 22.7.4 kindlustusvõtja on kohustatud tasuma remondi- või ehitusettevõttele Seesami poolt tasutava kindlustus- hüvitise ja hüvitamise aluseks võetud kalkulatsiooni vahe. 22.8 Juhul, kui kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isik ja Seesam ei jõua kindlustatud asja parandamise teos- tamises kokkuleppele, tasub Seesam kindlustatud isikule kindlustushüvitise rahas soodsaima kalkulatsiooni või pakkumise alusel. 22.9 Kindlustushüvitise maksmisel on Seesamil õigus kahjusummast ja hüvitatavatest kuludest kinni pidada: 22.9.1 poliisil või kindlustusliigi tingimustes nimetatud omavastutus ning 22.9.2. kokkulepitud kindlustusperioodi lõpuni sissenõutavaks muutunud tasumata kindlustusmaksed. Kindlustusmakse võib kinni pidada sõltuma- ta sellest, kas kindlustusmakse tasumise tähtpäev on saabunud. Seesamil on eelnimetatud õigus ka juhul, kui kindlustushüvitis makstakse muule isikule kui kindlustusvõtjale. 22.10 Kindlustushüvitise arvestamisel kohaldatakse omavastutust viimasena pärast muid võimalikke kindlustus­ hüvitise vähendamisi. 23 KINDLUSTUSHÜVITISE VÄHENDAMINE JA MAKSMISEST KEELDUMINE 23.1 Seesamil on õigus kindlustushüvitist vähendada või selle väljamaksmisest keelduda, kui: 23.1.1 kindlustusvõtja või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi raske hooletuse tõttu või tahtlikult; 23.1.2 kindlustusvõtja on rikkunud kohustust täita ohutusnõudeid ja mitte suurendada kindlustusriski ning see rikkumine on mõjutanud kindlustusjuhtumi toimumist ja Seesami täitmise kohustust; 23.1.3 kindlustusvõtja on rikkunud süüliselt muud kohustust, kui punktis 23.1.2 märgitud ning see rikkumine on mõjutanud kahju tekkimist ja selle suurust; 23.1.4 kindlustusvõtja ei ole täitnud kohustust teatada Seesamile kindlustusriski suurenemisest.Seesam vabaneb oma täitmiskohustusest, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödumist ajast, mil Seesam oleks pidanud teate kätte saama, välja arvatud juhul, kui Seesam teadis ajal, mil ta oleks pidanud teate kätte saama, kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest või pidi seda teadma. 23.1.5 kindlustusvõtja rikkus tahtlikult kindlustuslepingus nimetatud kohustust, mis tuli täita pärast kindlustus- juhtumi saabumist; 23.1.6 kindlustusvõtja rikkus raske hooletuse tõttu kohustust, mida tuli Seesami suhtes täita pärast kindlustus- juhtumi toimumist ning rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumi kindlakstegemisele või Seesami täitmiseko- hustusele; 23.1.7 kindlustusvõtja on tahtlikult või raskest hooletusest jätnud andmata Seesamile andmed ja dokumendid, mis võimaldavad Seesamil tagasinõuet esitada (punkt 24.3); 23.1.8 esineb muu kindlustusliigi tingimustes ette nähtud alus kindlustushüvitise vähendamiseks või väljamaks- misest keeldumiseks. 23.2 Seesamil on õigus kindlustushüvitise väljamaksmisest keelduda, kui makse saaja suhtes kohaldatakse rahvus- vahelist sanktsiooni, mis on kehtestatud vastavalt ÜRO resolutsioonidele või Euroopa Liidu või Eesti Vabariigi või Ameerika Ühendriikide õigusaktidele (sealhulgas Office of Foreign Assets Control (OFAC) poolt kehtestatud sanktsioonid). 23.3 Seesam arvestab kindlustushüvitise väljamaksmisest keeldumisel või selle vähendamisel rikkumise raskust ning selle mõju kahju tekkimisele. 23.4. Kui kindlustuslepingu rikkumine saab Seesamile teatavaks pärast kindlustushüvitise maksmist, on Seesamil 9  Seesam Insurance AS. Üldised lepingutingimused 1/2019 õigus makstud kindlustushüvitis osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui Seesam oleks kindlustuslepingu rikku- misest teades kindlustushüvitise maksmisest keeldunud või kindlustushüvitist vähendanud. 23.5 Seesam ei hüvita kahju, mida on otseselt või kaudselt põhjustanud: 23.5.1 sõda, kodusõda, riigipööre, sõjaline või anastatud võim, ülestõus, vastuhakk, mäss, rahvarahutus, revolut- sioon, terrorism, poliitiline relvastatud konflikt, invasioon, sõjaline konflikt, sõjategevus või sõjasarnane te- gevus, varade natsionaliseerimine või konfiskeerimine või rekvireerimine või mis tahes muu ülalnimetatud sündmusega sarnane sündmus või mis tahes meetmed, mis on võetud mis tahes ülalnimetatud juhtumi kontrollimiseks, ennetamiseks, tõkestamiseks või on mis tahes viisil nendega seotud; 23.5.1.1 Terrorism on mis tahes isiku tegu või ähvardus, mis põhjustab või ähvardab põhjustada kahju, mis on tekitatud või väidetavalt tekitatud kas täielikult või osaliselt poliitilisel, usulisel, ideoloogilisel või muul sarnasel eesmärgil. 23.5.2 tuumareaktsioon, tuumakiirgus/kiirgus, tuumamaterjali kasutamine, tuumakütuse kasutamisest tekkinud jäätmed, tuumalõhkekehad või mistahes muu tuumarelv, radioaktiivne saaste; 23.5.3 magnet- või elektromagnetväli; 23.5.4 asbest, sünteetilised- ehk tehismineraalkiud, ränidioksiid või toksiline hallitus; 23.5.5 omandatud immuunpuudulikkuse sündroom (AIDS), hepatiit, veiste spongioosne entsefalopaatia (hullu lehma tõbi), transmissiivne spongioosne entsefalopaatia, Creutzfeldti-Jakobi ­tõbi, Skreipi; 23.5.6 geenmuundatud organism (GMO); 23.5.7 arvutikuriteod või küberkuritegevus; 23.5.8 elektrooniliste andmete kustutamise, hävimise, kahjustumise või esialgse struktuuri vigastumise tõttu tek- kinud mistahes muutus andmetes, tarkvaras või arvutiprogrammides või k ­ ahju, mis on tekkinud andmetele, tarkvarale või arvuti­programmidele süsteemi funktsionaalsuse puudulikkusest, puudulikust kättesaadavu- sest või kasutuse ulatusest või juurde­pääsust tekkinud kahju; 23.5.9 intellektuaalomandi õiguste rikkumine sealhulgas autoriõiguste ja tööstusomandi rikkumine; 23.5.10 isiklike õiguste rikkumine; 23.5.11 mistahes konfidentsiaalse teabe, isikliku ­teabe, isikuandmete sealhulgas ärisaladuse, töötlemis­meetodite, kliendinimekirjade, finantsteabe, krediitkaardi andmete, terviseandmete või mis tahes muu mitteavaliku teabe kättesaadavaks tegemine või avalikustamine; 23.5.12 pinnase vajumine või liikumine; 23.5.13 keskkonnakahju või reostus, kui see pole ­ootamatu ja äkiline; 23.5.14 kosmosega seotud riskid; 23.5.15 vääramatu jõud; 23.5.16 punktis 23.5.1 – 23.5.15 toodud põhjustest tingi­tud töö- või ärikatkestuse kahju. 24 NÕUDE ÜLEMINEK 24.1 Seesamile läheb üle tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule või soo- dustatud isikule kolmanda isiku (sh kindlustusvõtjaga samastatud isiku) vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue (edaspidi tagasinõue). Kui nõue on kindlustusvõtja üleneja või alaneja sugulase või abikaasa vastu, samuti muu temaga koos elava perekonnaliikme vastu, on Seesamil tagasinõude õigus ainult juhul, kui vastutava isiku vas- tutus on kindlustatud või kui ta tekitas kahju tahtlikult. 24.2 Kui kindlustusvõtja, kindlustatud isik või soodustatud isik loobub oma nõudest kahju tekitanud isiku vastu (või õigusest, mis on selle nõude tagatiseks), vabaneb Seesam oma täitmiskohustusest osas, milles ta oleks saanud nõuda hüvitamist selle nõude või õiguse alusel. 24.3 Kindlustusvõtja või temaga samastatud isik peab Seesamile üle andma kõik olemasolevad andmed ja dokumen- did, mis võimaldavad Seesamil tagasinõuet esitada. Seesamil on õigus kindlustushüvitist vähendada või kind- lustushüvitise väljamaksmisest keelduda, kui kindlustusvõtja või temaga samastatud isik on tahtlikult jätnud andmata Seesamile kõik olemasolevad andmed ja dokumendid, mis võimaldavad Seesamil tagasinõuet esitada. 25 NÕUETE AEGUMINE 25.1 Kindlustuslepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg on kolm aastat. Aegumistähtaega hakatakse arvestama kalendriaasta lõpust, millal nõue muutub sissenõutavaks. 10  Seesam Insurance AS. Üldised lepingutingimused 1/2019 25.2 Kui kindlustusvõtja on esitanud Seesamile nõude kahju hüvitamiseks ning Seesam on teatanud kahju hüvita- mata jätmisest või hüvitise vähendamisest, vabaneb Seesam täitmiskohustusest, kui kindlustusvõtja ei esita ühe aasta jooksul pärast kahju hüvitamata jätmise või hüvitise vähendamise kohta Seesamilt otsuse saamist hagi kohtusse. Seesam ei vabane täitmiskohustusest, kui ta ei teata kindlustusvõtjale üheaastasest aegumistähtajast. 26 KINDLUSTUSLEPINGU LÕPETAMINE 26.1 Kindlustusleping lõpeb kindlustusperioodi möödumisel, kindlustuslepingu ülesütlemisel, kindlustuslepingust taganemisel, poolte kokkuleppel ja seaduses ettenähtud muudel alustel. 26.2 Kindlustuslepingu pool ütleb kindlustuslepingu üles ja taganeb sellest avalduse tegemisega teisele poolele. 26.3 Pideva kindlustuslepingu võib kumbki pool üles öelda kokkulepitud kindlustusperioodi lõpul, teatades sellest üks kuu ette. 26.4 Pärast kindlustusjuhtumi toimumist võib kumbki pool ühe kuu jooksul pärast Seesami kahju hüvitamise kohta tehtud otsusest teadasaamist kindlustuslepingu üles öelda, teatades sellest teisele poolele üks kuu ette (punkt 20.11). 26.5. Seesamil on õigus kindlustusleping üles öelda, kui kindlustusvõtja suurendab kindlustusriski võimalikkust, sh rikub ohutusnõudeid, järgmiselt: 26.5.1 Seesamil on õigus kindlustusleping ette teatamata üles öelda juhul, kui kindlustusvõtja suurendab kindlus- tusriski võimalikkust, sh rikub ohutusnõudeid süüliselt. Eeldatakse, et kindlustusvõtja suurendab kindlus- tusriski sh rikub ohutusnõudeid süüliselt. 26.5.2 Seesamil on õigus kindlustusleping üles öelda, teatades sellest ette üks kuu juhul, kui kindlustusvõtja suu- rendab kindlustusriski võimalikkust mitte oma süü tõttu. 26.5.3 Sõltumata punktidest 26.5.1 ja 26.5.2 võib Seesam määrata kindlustusriski vähendamiseks täiendava täht- aja juhul, kui kindlustusvõtja on suurendanud kindlustusriski võimalikkust. Juhul, kui kindlustusvõtja täien- davaks tähtajaks kindlustusriski võimalikkuse suurenemist ei vähenda, on Seesamil õigus tähtaja saabumi- sel kindlustusleping üles öelda (punkt 18.4). 26.5.4 Seesamil on õigus kindlustusleping üles öelda, kui kindlustusriski võimalikkus suurenes kindlustusvõtja poolt ilma Seesami nõusolekuta tehtud muudatuse tõttu ja kindlustusvõtja ei teatanud õigeaegselt kindlus- tusriski võimalikkuse suurenemisest. Sellisel juhul võib Seesam kindlustuslepingu ette teatamata üles öelda. Kui kindlustusriski võimalikkuse suurendamise keelu rikkumine ei toimunud kindlustusvõtja süü tõttu, võib Seesam kindlustuslepingu üles öelda, teatades sellest ette üks kuu. 26.5.5 Kui kindlustusrisk suureneb pärast kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusvõtjast sõltumata, võib Seesam nõuda kindlustuslepingu muutmist tagasiulatuvalt, alates kindlustusriski suurenemisest. Kui kindlustusvõtja ei nõustu kindlustuslepingu muutmisega või kui suurenenud kindlustusriski korral Seesam ei oleks kindlus- tuslepingut sõlminud, võib Seesam kindlustuslepingu üles öelda, teatades sellest ette üks kuu. 26.5.6 Sõltumata punktidest 26.5.3 ja 26.5.5 võib Seesam määrata kindlustusriski vähendamiseks täiendava täht- aja. Juhul, kui kindlustusvõtja täiendavaks tähtajaks kindlustusriski võimalikkuse suurenemist ei vähenda, on Seesamil õigus tähtaja saabumisel kindlustusleping üles öelda (punkt 18.4). 26.5.7 Juhul, kui kindlustusvõtja süül kindlustusriski suurenemine selgub pärast kindlustusjuhtumi toimumist, on Seesamil õigus kindlustusleping ilma ette teatamata üles öelda, sõltumata punktis 26.4 märgitust. 26.6 Seesamil on õigus kindlustusleping üles öelda, kui kindlustatud asi võõrandatakse. Seesam võib kindlustusle- pingu üles öelda ühe kuu jooksul pärast asja võõrandamisest teadasaamist, teatades sellest kindlustusvõtjale ette üks kuu. 26.7 Kindlustatud asja võõrandamise korral on asja omandajal õigus kindlustusleping kokkulepitud kindlustuspe- rioodi lõpuks üles öelda. Selleks tuleb kindlustuslepingu ülesütlemise teade edastada hiljemalt ühe kuu jooksul asja omandamisest või omandamisest teadasaamisest. Kindlustuslepingu ülesütlemise korral peab asja võõran- daja tasuma Seesamile kindlustusmakseid kindlustuslepingu lõppemiseni ning sel juhul ei vastuta omandaja kindlustusmaksete tasumise eest. 26.8 Seesamil on õigus kindlustuslepingust taganeda või kindlustusleping üles öelda ka üksnes mõne kindlustatud eseme või isiku suhtes. 26.9 Juhul, kui Seesam taganeb kindlustuslepingust või ütleb selle üles üksnes mõne kindlustatud eseme või isiku suhtes, võib ta seda teha ülejäänud esemete või isikute suhtes üksnes juhul, kui vastavalt asjaoludele võib eel- dada, et Seesam ei oleks kindlustuslepingut samadel tingimustel üksnes selle osa suhtes sõlminud. Seesami 11  Seesam Insurance AS. Üldised lepingutingimused 1/2019 taganemisel kindlustuslepingust või selle ülesütlemisel üksnes mõne eseme või isiku suhtes võib kindlustus- võtja kindlustuslepingu tervikuna üles öelda hiljemalt kindlustusperioodi lõpuks, mil Seesami taganemine või ülesütlemine jõustub. 26.10 Seesamil on õigus kindlustusleping ette teatamata üles öelda, kui kindlustusvõtja, kindlustatud isiku või soodus- tatud isiku suhtes kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni, mis on kehtestatud vastavalt ÜRO resolutsioonidele või Euroopa Liidu või Eesti Vabariigi või Ameerika Ühendriikide õigusaktidele (sealhulgas Office of Foreign As- sets Control (OFAC) poolt kehtestatud sanktsioonid). 26.11 Seesamil on õigus kindlustusleping üles öelda, kui kindlustusvõtja on hilinenud järgmiste kindlustusmaksete tasumisega vastavalt punktis 10 toodule. 26.12 Seesamil on õigus kindlustuslepingust taganeda, kui kindlustusvõtja ei ole tasunud esimest makset vastavalt punktis 9 toodule; 26.13 Seesamil on õigus kindlustuslepingust taganeda, kui kindlustusvõtja on rikkunud teavitamiskohustust vastavalt punktis 15.1 toodule; 26.14 Seesamil on õigus kindlustusleping tühistada pettuse tõttu. 26.15. Mitmekordse kindlustuse puhul võib kindlus- tusvõtja hiljem sõlmitud kindlustuslepingu üles öelda või nõuda Seesamilt kindlustusmakse ja kindlustussum- ma vähendamist suuruseni, mis ei ole kaetud varem sõlmitud kindlustuslepinguga. Kindlustusleping loetakse nimetatud juhul üles öelduks või kindlustussumma ja kindlustusmakse vähendatuks selle kindlustusperioodi lõpuks, mille jooksul ülesütlemise või kindlustussumma ja kindlustusmakse vähendamise teade esitati (punkt 16.7.2). 26.16 Kindlustusvõtjal on võimalik kindlustusleping pärast täiendavate ohutusnõuete rakendamise teate kättesaa- mist üles öelda, kui ta teatab kindlustuslepingu ülesütlemisest Seesamile üks kuu ette. Kui kindlustusvõtja ei ole kindlustuslepingut selle tähtaja jooksul üles öelnud ja on täitnud täiendavad ohutusnõuded, loetakse täiendavad ohutusnõuded kindlustuslepingu osaks (punkt 18.5). 26.17 Kui Seesam suurendab kindlustusmakset vastavalt punktis 15.3 toodule ilma kindlustuskaitset muutmata, võib kindlustusvõtja kindlustuslepingu kindlustusmakse suurendamise algusajaks üles öelda, teatades sellest Seesa- mile ühe kuu jooksul pärast Seesami kindlustusmakse suurendamise teate saamist. 27 KINDLUSTUSLEPINGU ENNETÄHTAEGSE LÕPETAMISE TAGAJÄRJED 27.1 Kindlustuslepingu ülesütlemine või sellest taganemine vabastab mõlemad pooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest, arvates kindlustuslepingu lõppemisest. Kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused jäävad kuni kindlustuslepingu lõppemiseni kehtima. 27.2 Kindlustuslepingu lõppemisel kindlustuslepingu ülesütlemise või taganemise tõttu, on Seesamil õigus saada kindlustusmakseid kuni kindlustuslepingu lõppemiseni. 27.3 Juhul, kui kindlustatud ese hävib ja Seesamil on tekkinud kindlustuslepingu täitmise kohustus, on Seesamil õigus oma täitmise kohustusega tasaarvestada kokkulepitud kindlustusperioodi lõpu seisuga tasumata kindlus- tusmaksed. 28 VAIDLUSTE LAHENDAMINE 28.1 Isikud, kellel on tulenevalt kindlustuslepingust või ettevalmistuste tegemisest kindlustuslepingulisse suhtesse as- tumiseks tekkinud Seesamiga vaidlus, on õigus pöörduda vaidluse lahendamiseks Harju Maakohtusse või Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseva kindlustuse lepitusorgani poole. Enne kindlustuse lepitusorgani poole pöördumist tuleb vaidlusküsimuses esitada nõue Seesamile ja anda Seesamile võimalus nõudele vastata. Lisateave on Eesti Kindlustusseltside Liidu kodulehel www.eksl.ee. 28.2 Kindlustusvõtjal on õigus esitada kaebus Seesami tegevuse kohta Finantsinspektsiooni (Sakala 4, 15030 Tallinn). 12  Ehitus- ja paigaldustööde kindlustuslepingu tingimused 1/2015 Kehtivad alates 01.07.2015 Käesolevad Seesam Insurance AS (edaspidi Seesam) ehitus- ja paigaldustööde kindlustustingimused jagunevad varakindlustustingimusteks ja vastutuskindlustuse tingimusteks. VARAKINDLUSTUSLEPINGU TINGIMUSED KINDLUSTUSE EESMÄRK KINDLUSTATUD ESE 1. Ehitus- ja paigaldustööde varakindlustuslepingu 8. Kindlustatud esemeks on poliisil märgitud tööobjekt ees­märgiks on hüvitada kindlustusjuhtumi taga­ ja erikokkuleppel kindlustatud esemed ning lisa­kulud. järjel tekkinud kahju käesolevates tingimustes ning 9. Aastaseks ehitustööde mahuks sõlmitud lepingu hüvitisreeglites sätestatud korras ja ulatuses. puhul on kindlustatud esemeks poliisil märgitud või Seesami poolt eraldi kirjalikku taasesitamist võimalda­vas vormis aktsepteeritud tööobjektid, eri- KINDLUSTUSJUHTUM kokkuleppel kindlustatud esemed ja lisakulud. 2. Kindlustusjuhtum on kindlustatud eseme kahjustu- mine, hävimine või kadumine kindlustusperioodil Ehitusmaksumuse ulatuses valmistatav, muudetav ja kindlustuskohas põhjustel, mis ei ole käesoleva- või paigaldatav tööobjekt te varakindlustus- tingimuste piirangute kohaselt 10. Käesolevates tingimustes käsitletakse tööobjektina välista­tud. kindlustatud isiku poolt sõlmitud ehitus– või töö­ võtulepinguga (või oma sisult nimetatud lepingute­ ga sarnastes lepingutes) kokkulepitud töö teosta- KINDLUSTUSKOHT mise eesmärgina valmistatavat, paigaldatavat või 3. Kindlustuskoht on poliisil märgitud või Seesami muudetavat seadet, hoonet, hoone osa või rajatist. poolt eraldi kirjalikku taasesitamist võimaldavas 11. Koos tööobjektiga on automaatselt kindlustatud vormis aktsepteeritud tööobjekti asukoht. ­sellele tööobjektile püsivalt paigaldatavad seadmed, masinad, materjalid ja ehitus- või paigaldustöödel kasutatavad püsivad ja ajutised konstruktsioonid KINDLUSTATUD ISIK tingimusel, et need sisalduvad tööobjekti ehitus- maksumuses. 4. Kindlustatud isikuks varakindlustuses loetakse eel- 11.1. Ajutisteks konstruktsioonideks ei loeta tellin­ duslikult kindlustusvõtjat. guid ja raketisi, mistõttu kindlustuskaitse 5. Kindlustusvõtja võib kindlustada muuhulgas tellin­ gutele ja raketistele automaatselt ei kolman­da isiku ehitus- ja paigaldustöödest tule­neda laiene. Tellinguid ja raketisi kindlustatakse ­ võivat vara kahjustumise, hävimise või kadumise ­ainult poolte erikokkuleppel. riski. 12. Tööobjekt on kindlustatud ainult selle valmistamise, 6. Kolmanda isikuga seotud kindlustusriski kindlusta- muutmise või paigaldamise ehitusmaksumuses. misel märgitakse kindlustatud isik eraldi nimeliselt 13. Ilma erikokkuleppeta poliisil hüvitatakse kindlus­ või kogumina poliisile. tus­juhtumi vahetu ja vältimatu tulemusena tekki­ 7. Kogumina mõistetakse alltöövõtjaid, keda kindlus- nud põhjendatud ja mõistlikud lammutamise ja tusvõtja kasutab kindlustatud ehitus- ja paigaldus- koris­tuskulud. Nimetatud kulud hüvitatakse maksi­ töödel oma kohustuste täitmisel. maalselt 10% ulatuses kindlustatud eseme kindlus- tussummast, kuid mitte rohkem kui 6 500 eurot.  Seesam Insurance AS. Ehitus- ja paigaldustööde kindlustuslepingu tingimused 1/2015 14. Punktis 13 nimetatud koristus- ja lammutustöö 20. Ajutised ehitised on ehitustööde ajal ja kohas kind- ­kulud võivad ületada kindlustussummat. lustatud isiku kasutuses olevad teisaldatavad konto- ri-, lao- või muud ehitised. Erikokkuleppel valmistatavad, muudetavad või 21. Ajutiste ehitiste kahjustumise või hävimise korral paigaldatavad tööobjektid hüvitatakse nende taastamise mõistlikud kulud, 15. Ilma erikokkuleppeta ja sellekohase märketa poliisil kuid mitte rohkem, kui poliisil märgitud ajutiste ehi- ei ole kindlustatud järgmiste tööobjektide valmista- tiste kindlustussummani. mine, muutmine või paigaldamine: 15.1. sillad; Kontoritehnika ja mööbel 15.2. raudteeehitised; 22. Erikokkuleppel on võimalik kindlustada ajutises ehi- 15.3. kaljudesse ehitatavad ruumid; tises asuv kindlustatud isiku poolt ehitustööde ajal 15.4. tunnelid; ja kohas kasutatav kontoritehnika ja mööbel, mille 15.5. paisude konstruktsioonid; kohta tehakse märge poliisile. 15.6. veejõujaamad; 23. Kontoritehnika ja mööbli kahjustumise või hävimi- 15.7. sadamaseadmed; se korral hüvitatakse nende taastamise mõistlikud 15.8. sadamaehitised; ­kulud, kuid mitte rohkem, kui poliisil märgitud kon- 15.9. prügilad; toritehnika ja mööbli kindlustussummani. 15.10. veekogu all või selle peal valmistatavad paigal- Plaanid ja dokumendid datavad või muudetavad tööobjektid; 15.11. kui sõlmitud ehitus– või töövõtulepinguga (või 24. Erikokkuleppel on võimalik kindlustada plaane ja oma sisult nimetatud lepingutega sarnastes dokumente, mille kohta tehakse märge poliisile. lepingutes) kokkulepitud töö teostamise ees- 25. Plaanid ja dokumendid on kindlustatud isiku poolt märgiks on üksnes tööobjekti lammutamine; ehitustööde ajal ja kohas kasutatavad plaanid, töö­ 15.12. petrokeemiatööstuse või naftatöötlemisega joonised, dokumendid, käsikirjad, failid ja arvuti­ seotud tööobjektid. salvestised. 26. Plaanide ja dokumentide kahjustumise või hävimi- se korral hüvitatakse nende taastamise mõistlikud ERIKOKKULEPPEL kulud poliisil märgitud plaanide- ja dokumentide ­ KINDLUSTATAVAD ESEMED kindlustussummani. Töövahendid 16. Erikokkuleppel on võimalik kindlustada töövahen- ERIKOKKULEPPEL KINDLUSTATAVAD deid, mille kohta tehakse märge poliisile. LISAKULUD 17. Töövahendid on kindlustatud tööobjekti valmista- Kulud lisa- ja ületunnitööle ning transpordile mise, muutmise või paigaldamise ajal kindlustatud ­isiku kasutuses ja tööobjektil olevad käsitöövahen- 27. Erikokkuleppe ja sellekohase märke olemasolul did, teisaldatavad tellingud ja raketised. poliisil hüvitatakse kindlustusjuhtumi vahetu ja ­ 17.1. Töövahenditena ei ole kindlustatud tööobjekti vältimatu tulemusena tekkinud põhjendatud kulud valmistamiseks kasutatavad töömasinad. Töö- lisa- ja ületunnitööle, mille ees­märgiks on ära hoida masinateks loetakse näiteks liikur- või torn­ või vähendada viivitust ehitus- või töövõtulepingu kraanasid, lifte, mootorsõidukeid, mootori jõul täitmisel. liikuvaid masinaid või nende järelveetavaid 28. Kulud lisa- ja ületunnitööle on tavapärase ­töötasu seadmeid. Töömasinaid on võimalik kindlus- ning ületunnitöö, nädalavahetuste või riiklike tada eraldi varakindlustusega. ­pühade tõttu makstud töötasu vahe ja samuti tava­ 17.2. Töövahenditena ei ole kindlustatud pontoo­nid, transpordi ning kiirtranspordi maksumuse vahe. õhu- või veesõidukid ning nendel asetsevad 29. Lisa- ja ületunnitööde kindlustuskaitse ei hõlma konstrukt­sioonid või seadmed. ­kulutusi, mis on kantud projekti, kasutatud või kasu­ 18. Töövahendite kahjustumise või hävimise korral tamiseks kavandatud materjalide või teostuse muut- hüvi­ tatakse nende taastamise mõistlikud kulud miseks või parendamiseks. ­poliisil märgitud töövahendite kindlustussummani. 30. Lisa- ja ületunnitöö kulud hüvitatakse maksimaal- selt poliisil märgitud lisa- ja ületunnitööde kindlus- Ajutised ehitised tussummani. 19. Erikokkuleppel on võimalik kindlustada ajutisi ehi­ tisi, mille kohta tehakse märge poliisile. 2  Seesam Insurance AS. Ehitus- ja paigaldustööde kindlustuslepingu tingimused 1/2015 KINDLUSTUSJUHTUMI PIIRANGUD Hoolduse kulud 31. Kindlustusjuhtumi piirangud kehtivad nii ehitus­ 41. Ei hüvitata kulusid, mis on tingitud kindlustatud aegse kindlustusperioodi, laiendatud hooldus­ masina või seadme seadistamis- või hooldustöö- perioodi kui ka hooldusperioodi kindlustuskaitse dest, hooldusega seotud detailide vahetamisest või kehtivuse ajal. remontimi­sest. Tööviga Süütegu 32. Ei hüvitata kahju ja kulu, mis tekib kindlustatud ­isiku 42. Ei hüvitata kahju, mille on põhjus­tanud kolmanda mittekohase või ebakvaliteetse ehitustöö ümber­ isiku poolt toime pandud süütegu, v.a vargus, rööv tegemiseks või parandamiseks. või asja tahtlik kahjustamine või hävitamine. 33. Punktis 32 nimetatud välistus ei laiene nõuetekoha- 43. Varguse, röövimise ja asja tahtliku kahjustumise selt ehitatud kindlustatud ehitise osale. Mitte­kohase mõistete tõlgendamisel ja sisustamisel lähtutakse või ebakvaliteetse ehitustöö tagajärjel nõuetekoha­ karistusseadustikus nimetatud mõistetele antud selt ehitatud kindlustatud ehitise osale tekkinud ­sisust. kahjustuste ümbertegemise või parandamise kulud 44. Punktis 43 nimetud süütegude puhul lähtub kindlus­ hüvitatakse. tusandja kriminaalmenetluses neile antud kvalifi- katsioonist. Puudusega toode või mittekohane materjal 34. Ei hüvitata kahju või kulu, mis tekib puudusega ­toote, Kadumine mittekohase või ebakvaliteetse materjali asendami- 45. Ei hüvitata kahju, mis on põhjus­tatud kindlustatud seks kohase või kvaliteetse toote või materjaliga. eseme või selle osa kadumisest, välja arvatud vargus 35. Punktis 34 nimetatud välistus ei laiene nõuetekoha- ja rööv. selt ehitatud kindlustatud ehitise osale. Puudusega Lõhkamistööd toote, mittekohase või ebakvaliteetse materjali taga- järjel nõuetekohaselt ehitatud kindlustatud e­ hitise 46. Ei hüvitata kahju, mille on põhjus­tanud lõhka­mis- osale tekkinud kahjustuste ümbertegemise või või sellega kaasnevad kaevetööd või lõhkeaine-­ ­parandamise kulud hüvitatakse. ladudes toimunud plahvatus. Projekti või plaani vead Üleujutus 36. Ei hüvitata kahju või kulu, mis tekib puuduliku või 47. Ei hüvitata kahju, mille on põhjustanud mistahes mittekohase projekti, pinnaseuuringu, plaani, jooni- üleujutus, sh veekogu veepinna tõus, lainetus tormi- se, arvutuse või spetsifi­katsiooni vigade ümber tege- tuule tagajärjel, jää liikumine või kuhjumine, keva­ miseks või parandamiseks. dine kõrgvesi lume sulamisel, paduvihm. 37. Ei hüvitata punktis 36 nimetatud põhjustel kindlus­ 48. Üleujutus on ajutine veepinna tõus ja vee kandu­ tatud tööobjekti või selle osa ümbertegemise või mine tavapäraselt kuivale maale, samuti ajutine vee ­parandamise kulusid. kogunemine või vee poolt kantud esemete või ainete 38. Punktis 37 nimetatud välistus ei laiene nõuetekoha- kuhjumine tavapäraselt kuivale maale. selt ehitatud kindlustatud tööobjekti osale. Projekti 49. Erikokkuleppel ja sellekohase märke olemasolul või plaani vea tagajärjel nõuetekohaselt ehitatud poliisil hüvitatakse üleujutuse tagajärjel tekkinud ­ kindlustatud ehitise osale tekkinud kahjustuste kahju kuni poliisil märgitud üleujutuse kindlustus- ümber­tegemise või parandamise kulud hüvitatakse. summani. Pikaajaline protsess Trahvid ja viivised 39. Ei hüvitata kahju, mis on tingitud kulumisest, rooste­ 50. Kindlustuslepingu alusel ei hüvitata kahju, mis tu- tamisest, sööbimisest, riknemi­sest, mädanemi­sest, leneb lepingulise kohustuse rikkumisest või ei ole hallitamisest, seenhaigusest, oksüdeerumisest, käsitletavad otsese varalise kahjuna, sh saamata mater­ jali väsimisest, kõdunemisest, niiskusest, ­jäänud tulu, leppetrahvid, viivised, intressid, maksud. ­materjali värvuse ja lõhna muutumisest, materjali kuivamisest ja muutustest struktuuris ja viimistlu- Töövahendite seadmerike ses või muust sarnasest pikaajalisest protsessist. 51. Ei hüvitata töövahendite või nende osade remondi 40. Punktis 39 nimetatud protsessi tagajärjel valmista- või asendamise kulusid, mis on otseselt põhjustatud tava tööobjekti muule osale või muule kindlustatud töövahendite mehaanilisest või elektrilisest rikkest varale, mis ei ole kahjustunud punktis 39 nimetatud või häirest, sisemisest plahvatusest või ekspluatat­ põhjustel, tekkinud kahjustused hüvitatakse. sioonilisest veast. 3  Seesam Insurance AS. Ehitus- ja paigaldustööde kindlustuslepingu tingimused 1/2015 KINDLUSTUSSUMMA perioodi põhikaitse periood (hooldusperioodi põhi- kaitse) tingimusel, et on täidetud käesolevate tingi- 52. Tööobjekti ehitusmaksumus on võrdsustatud tööob- muste punktides 67-68 sätestatud eeldused. jekti kindlustussummaga, mis on märgitud poliisile. 64. Pärast ehitusaegse kindlustusperioodi lõppu ­algab 53. Erikokkuleppel kindlustatavate esemete ja lisakulu- hooldusperioodi laiendatud kaitse, mis kehtib kind- de kindlustussumma märgitakse poliisile. lustuskohas esimesed 12 kuud, kui ei ole kokku 54. Aastaseks ehitustööde mahuks sõlmitud lepingus ­lepitud teisiti. märgitud kindlustussummad kehtivad kõigi kind- 65. Hooldusperioodi põhikaitse algab pärast hooldus- lustatud tööobjektide, erikokkuleppel kindlustata- perioodi laiendatud kaitse kehtivuse lõppu ja kehtib vate esemete ja lisakulude kindlustusperioodi kohta kindlustuskohas 12 kuud, kui ei ole kokku lepitud kokku. ­teisiti. 55. Kindlustussumma on kindlustuslepingus kokku- lepitud summa, mis on kõigi kindlustusperioodil ja Hooldusperioodi laiendatud kaitse hooldusperioodil väljamakstavate kindlustushüvi- 66. Hooldusperioodi laiendatud kaitse perioodiks tiste maksimaalseks väljamakse summaks. ­loetakse tööobjekti valmimisele järgnevat ajavahe- 56. Kui jooksva kindlustusperioodi jooksul tasub S ­ eesam mikku (12 kuud), mille jooksul on kindlustatud isikul kindlustushüvitise kogu kindlustussumma ulatu- kohustus parandada ehitusperioodil ilmnenud vead ses, loetakse kindlustusleping kindlustussummani ja puudused. ­ulatuva kindlustushüvitise väljamakse hetkest üles 67. Hooldusperioodi laiendatud kaitse algab ainult järg- öelduks kindlustatud isiku kindlustushuvi lõppe­ miste tingimuste koosesinemisel: mise tõttu. 67.1. kindlustatud tööobjekti ehitus- või paigaldus- 57. Kindlustussumma väheneb kindlustusperioodil tööd on tervikuna lõppenud ehitustöödeaegse välja­makstud kindlustushüvitise võrra. kindlustusperioodi ajal; 67.2. kindlustatud tööobjekti maksumuses e ­hitus- Kindlustussumma suuruse määramine või paigaldustööd on tervikuna omanikule või 58. Kindlustussumma määratakse kindlustusvõtja poolt tellijale üle antud ehitustöödeaegse kindlustus­ esitatud andmete alusel ning kindlustusvõtja vastu- perioodi ajal. tab andmete õigsuse eest. 68. Kui tööobjekti ehitustööd ei ole tervikuna lõppenud 59. Juhul, kui kindlustusvõtja esitab Seesamile eba­ ja kindlustatud isiku poolt tervikuna omanikule või õigeid või ebapiisavaid andmeid tööobjekti kindlus- tellijale kindlustusperioodi lõpuks üle antud, siis tussumma määramiseks, on Seesamil õigus kohal- hooldusperioodi laiendatud kaitse periood ei alga. dada kahju hüvitamisel hüvitisreeglites nimetatud ala- või ülekindlustuse sätteid. Hooldusperioodi laiendatud kaitse kindlustusjuhtum 69. Kindlustatud esemele hooldusperioodi laiendatud kaitse perioodil tekkinud kahjustused hüvitatakse KINDLUSTUSKAITSE NING SELLE juhul kui: AJALINE JA RUUMILINE KEHTIVUS 69.1. kindlustatud isik on tekitanud hooldus­perioodi laiendatud kaitse perioodil kahju põhjusel, et Kindlustusperiood parandas ehitustöödeaegsel kindlustusperioo- dil tehtud ning hooldusperioodi laiendatud 60. Ehitustöödeaegne kindlustus­kaitse kehtib üksnes kaitse perioodil avaldunud ehitustööde viga; kindlustuskohas ja poliisil märgitud kindlustus­ perioo­dil. 69.2. kindlustatud isik on põhjustanud ehitustööde- aegsel kindlustusperioodil teostatud puuduliku Hooldusperiood ehitustöö käigus kahju, mis ilmneb hooldus­ perioodi laiendatud kaitse perioodil. 61. Hooldusperioodiks loetakse tööobjekti valmi­misele 70. Hooldusperioodi laiendatud kaitse kindlustus­ järgnevat ajavahemikku (24 kuud), mille jooksul juhtumi toimumise korral hüvitatakse kahju üksnes on kindlustatud isikul kohustus parandada ehitus­ järgmiste tingimuste koosesinemisel: perioodil ilmnenud vead ja puudused. 70.1. esineb põhjuslik seos puuduliku ehitustöö ja 62. Hooldusperiood jaguneb hooldusperioodi laienda- hooldusperioodi laiendatud kaitse perioodil tud kaitse perioodiks ja hooldusperioodi põhikaitse ilmnenud ehitustööde vea või tekkinud kahju ­perioodiks. vahel; 63. Pärast kindlustusperioodi lõppu algab hooldus­ 70.2. kahjustunud on ehitustöödeaegsel perioodil perioodi laiendatud kindlustuskaitse periood (hool- nõuetekohaselt valmistatud või muudetud dusperioodi laiendatud kaitse) ja seejärel hooldus­ tööobjekt. 4  Seesam Insurance AS. Ehitus- ja paigaldustööde kindlustuslepingu tingimused 1/2015 Hooldusperioodi laiendatud kaitse Kindlustusmakse arvestamine kindlustusjuhtumi välistused 78. Ehitusaegse kindlustusperioodi lõppedes on kind- 71. Tingimuste punktis 69 nimetatud juhul ei hüvitata lustusvõtja kohustatud 14 päeva jooksul teatama kahju, mis on põhjustatud või mis tuleneb: Seesamile kirjalikku taasesitamist võimaldavas ­ 71.1. toote või materjali puudusest, sobimatusest või ­vormis tööobjekti ehitus- ja paigaldustööde ­tegeliku veast; ehitusmaksumuse ja ehitusperioodi tegeliku ­kestuse, mille põhjal arvestatakse lõplik kindlustus- 71.2. projektis, pinnaseuuringus, plaanis, joonises makse. või spetsifikatsioonis esinevast veast; 78.1. Kui tööobjekti tegeliku ehitusmaksumuse ja 71.3. kindlustatud isiku mittekohaselt või ebakvali­ Seesamile esitatud tööobjekti ehitusmaksu- teetselt valmistatud, paigaldatud või muude- muse erinevus ei ole rohkem kui 10% tööobjekti tud tööobjekti või selle osa ümbertegemisest ehitusmaksumusest, siis kindlustusmakse ei või parandamisest. muutu ning punktis 78 nimetatud teatamine ei 72. Punktis 71 nimetatud välistused ei laiene nõuete­ ole vajalik. kohaselt ehitatud kindlustatud ehitise osale. Punktis 79. Seesam ei maksa tagasi rohkem kui 50% S­ eesamile 71 nimetatud sündmuste tagajärjel nõuetekohaselt esialgselt esitatud tööobjekti ehitusmaksumuselt ehitatud kindlustatud ehitise osale tekkinud kahjus- ­arvestatud kindlustusmaksest. tuste ümbertegemise või parandamise kulud hüvita- takse. 80. Kindlustusmakse arvestatakse kindlustusvõtja poolt Seesamile esitatud tööobjekti ehitusmaksumuse 73. Punktis 71 sätestatud mõistete tõlgendamisel lähtu­ alusel ning kindlustusvõtja vastutab eelnimetatud takse antud mõistetele käesolevate tingimuste andmete õigsuse eest. punktides 34-35, 36-38 ja 32-33 antud sisust. 81. Juhul, kui kindlustusvõtja esitab Seesamile eba­ Hooldusperioodi põhikaitse õigeid või ebapiisavaid andmeid kindlustusmakse arvestamiseks, on Seesamil õigus kohaldada ­kahju 74. Hooldusperioodi põhikaitse perioodiks loetakse hüvitamisel hüvitisreeglites nimetatud ala- või hooldusperioodi laiendatud kaitse perioodile järgne- ­ülekindlustuse sätteid. vat ajavahemikku (12 kuud), mille jooksul on kind- lustatud isikul kohustus parandada ehitusperioodil Kindlustushüvitise suuruse arvutamine ilmnenud vead ja puudused. 82. Kindlustushüvitise suuruse arvutamine toimub 75. Hooldusperioodi põhikaitse periood ei alga juhul, käesolevates tingimustes ja hüvitisreeglites toodud kui sellele ei ole eelnenud kehtivat hooldusperioodi tingimuste alusel. laiendatud kaitse perioodi. 83. Juhul kui hüvitisreeglid on vastuolus käesolevates Hooldusperioodi põhikaitse kindlustusjuhtum kindlustustingimustes sätestatud hüvitise suuruse arvestamise alustega, lähtutakse kahju hüvitamisel 76. Kindlustatud esemele hooldusperioodi põhikaitse käesolevates tingimustes sätestatust. perioodil tekkinud kahjud hüvitatakse järgmiste tingi­muste koosesinemisel: Varakindlustuslepingu omavastutus 76.1. kindlustatud isik on põhjustanud hooldus­ perioodi põhikaitse perioodil kahju ning ­kahju 84. Omavastutus on kindlustuslepingus määratud osa tekkis ajal, mil kindlustatud isik parandas kahjust, mis kindlustuslepingu alusel ei kuulu hüvi- ehitustöödeaegsel kindlustusperioodil t­ehtud tamisele. ning hooldusperioodi põhikaitse perioodil 85. Omavastutus arvestatakse maha kindlustuslepingu avaldunud ehitustööde viga; alusel hüvitamisele kuuluvast kahjusummast. 76.2. kahjustunud on nõuetekohaselt ehitustööde- 86. Omavastutust kohaldatakse igas kindlustusjuhtu- aegsel perioodil valmistatud või muudetud mis poliisil märgitud kindlustatud eseme kohta. tööobjekt. Omavastutuse suurus on märgitud poliisile. Seesam hüvitab omavastutust ületava osa. Hooldusperioodi põhikaitse kindlustusjuhtumi välistused 87. Mitme varakindlustuse oma­vastutuse sama­aegse rakendamise korral lahutatakse hüvitisest vaid 77. Hooldusperioodi põhikaitse kindlustusjuhtumiks ei ­suurim omavastutus. loeta ehitustöödeaegsel kindlustusperioodil teosta­ 88. Juhul kui kindlustusriski realiseerumisele või kind- tud puuduliku ehitus- või paigaldustöö tagajärjel lustatud eseme kohta on poliisil määratud erioma- hooldusperioodil avaldunud kahju. vastutus, kohaldatakse omavastutusena erioma­ vastutust. 5  Seesam Insurance AS. Ehitus- ja paigaldustööde kindlustuslepingu tingimused 1/2015 VASTUTUSKINDLUSTUSE ÜLDOSA KINDLUSTUSE EESMÄRK poolt üksteisele tekitatud kahju ei kuulu kindlustus- lepingu alusel hüvitamisele, välja arvatud ristvastu- 89. Vastutuskindlustuslepingu eesmärgiks on kaitsta tuse (tingimuste p 114-115) korral. kindlustatud isikut kahjustatud isiku poolt esitatud 101. Kindlustuslepinguga ei loeta automaatselt kindlus- nõuete eest käesolevates tingimustes sätestatud tatuks neid juriidilisi või füüsilisi isikuid, keda kind- ­korras ja ulatuses. lustatud isik kasutab oma kohustuse täitmisel ning ­kelle põhjustatud kahju eest vastutab kindlustatud KINDLUSTUSJUHTUM isik seaduse alusel nagu enda poolt tekitatud kahju eest (näiteks alltöövõtjad). 90. Kindlustusjuhtumiks loetakse kindlustatud töö­ objekti valmistamise, paigaldamise või muutmise Kolmas isik käigus kindlustatud isiku poolt kolmandale isikule 102. Kolmas isik (kahjustatud isik) – on isik, kes ei ole (kahjustatud isikule) hooletusest põhjustatud isiku- kindlustusvõtja, kindlustatud isik ega Seesam. või asjakahju, mis on tekkinud kindlustusperioodi ajal ja mille suhtes kindlustatud isikul on tekkinud 103. Kui tellija ei ole kindlustusvõtjaks ega kindlustatud tsiviilvastutus. isikuks, siis loetakse teda kolmandaks isikuks. 91. Ehitus- ja paigaldustööd on kindlustatud isiku poolt Tööobjekt sõlmitud ehitus- või töövõtulepingus (või oma sisult nimetatud lepingutega sarnastes lepingutes) kokku- 104. Tööobjektina käsitletakse käesolevate tingimuste lepitud töö teostamine, millest on kindlustuslepingu mõistes ehitus- või töövõtulepinguga (või oma sisult sõlmimisel või selle kestel Seesamit teavitatud. nimetatud töövõtulepinguga sarnastes lepingutes) kokkulepitud töö teostamise (ehitamise) eesmärgina Kindlustatud isik valmistatavat, paigaldatavat või muudetavat seadet, hoonet, hoone osa või rajatist. 92. Kindlustatud isik on füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) või juriidiline isik, kelle ehitus- ja paigaldustöödest Süü vormid tulenevat vastutuse tekkimise riski on kindlustatud. 93. Kindlustatud isiku ehitus- ja paigaldustöödega 105. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus, loetak­se automaatselt kindlustatuks kindlustatud mille tõlgendamisel lähtutakse võlaõigusseadusega isiku töötajad ning tema seaduslikud esindajad. nimetatud mõistetele antud tähendusest. 94. Töötaja käesolevate tingimuste mõistes on füüsiline 106. Erinevalt tingimuste punktist 90 loetakse kindlustus- isik, kellega kindlustatud isik on sõlminud töö­lepingu juhtumiks muuhulgas olukorda, kus kindlustatud isik või töövõtulepingu, ning kes kohustub tegema kind- põhjustab vastutuskindlustuse kindlustusjuhtumi lustatud isiku juhtimisel ja korraldustel viimase (tingimuste p 90) raske hooletuse tõttu tingimusel, et määratud tööd. kindlustatud isik ei põhjustanud kindlustusjuhtumit käesolevates tingimustes sätestatud ohutusnõudeid 95. Kindlustatud isiku seaduslikeks esindajateks käes- rikkudes. olevate tingimuste mõistes on kindlustatud isiku ­juhatuse liikmed või neid asendava organi liikmed. Isikukahju 96. Eeldatakse, et kindlustuslepinguga on kindlustatud 107. Isikukahju – on käesolevate tingimuste mõistes ­kahju kindlustuslepingu sõlminud isiku (kindlustusvõtja) tekkimine isiku tervise kahjustumise, kehavigas­ ehitus- ja paigaldustöödest tulenevat vastutuse riski. tuste tekkimise või surma tõttu. 97. Kindlustusvõtja võib kindlustada muuhulgas ­kolmanda isiku ehitus- ja paigaldustöödest tulenevat Asjakahju kolmanda isiku vastutuse tekkimise riski. 108. Asjakahju – on käesolevate tingimuste mõistes ­kahju 98. Kindlustatud isik märgitakse nimeliselt või kogu­ tekkimine asja kahjustumise, hävimise või kadumise mina poliisile. tõttu. 99. Kogumina mõistetakse alltöövõtjaid, keda kindlus- tusvõtja kasutab kindlustatud ehitus- ja paigaldus- Vastutuskindlustusperioodi ajaline kehtivus töödel oma kohustuste täitmisel. 109. Kui poliisil ei ole kokku lepitud teisiti, kehtib kindlus- 100. Kui kindlustusvõtja kindlustab kolmanda isikuga tusperiood üksnes tööobjekti ehitamise (ehitustööde- seotud riski, on kindlustatud isik ja kindlustusvõtja aegne kindlustusperiood) ajal. vaadeldavad kindlustuslepingu pooltena ning nende 6  Seesam Insurance AS. Ehitus- ja paigaldustööde kindlustuslepingu tingimused 1/2015 Tsiviilvastutus ­vahel eraldi kokkulepe. 119. Hooldusperioodi vastutuskindluskaitse olemasolu 110. Tsiviilvastutuseks loetakse käesolevate tingimuste ja kehtivuse perioodi kohta tehakse vastav märge mõistes vastutuse tekkimist õigusvastaselt ­tekitatud ­poliisile. lepinguvälise kahju eest ning kahjustatud isiku ­nõude alus tuleneb seadusest. Hooldusperioodi vastutuskindlustuse kindlustusjuhtum Kindlustusjuhtumi toimumise aja vastutuskindlustuse kaitse 120. Hooldusperioodi vastutuskindlustuse kindlustusjuh- tumiks on kindlustatud isiku poolt hooldusperioodil 111. Õigusvastase kahju tekitamise ajaks loetakse ajahet- parandustööde teostamise käigus kolmandale isikule ke, mil kahjustatud isikul tekkis kindlustatud i­siku põhjustatud isiku- või asjakahju, mille eest kindlusta- vastu seadusest tulenev kahju hüvitamise nõue. tud isik vastutab seaduses sätestatud alustel. ­Kahju hüvitamise nõue tekib vahetult pärast kahju tekitanud sündmust. 121. Hooldusperioodi vastutuskindlustuse kindlustus- juhtumiks ei loeta ehitusperioodil teostatud puudu- 112. Kahjustatud isiku kahju hüvitamise nõue kindlus- liku ehitus- või paigaldustöö tagajärjel kolmandale tatud isiku vastu peab olema tekkinud kindlustus­ ­isikule hooldusperioodil või hiljem tekkinud kahju. perioodil või punktides 61-65 nimetatud juhul hool- dusperioodil ning kahjustatud isikul peab olema 122. Hooldusperioodi vastutuskindlustuse korral loetakse võimalik kahju hüvitamise nõuet kindlustatud isiku kindlustusjuhtumi toimumise ajaks kahju põhjus- vastu seaduse alusel maksma panna. tanud õigusvastase teo toimepanemise aega ning ­Seesamil tekib kindlustushüvitise maksmise kohus- 113. Kahjustatud isiku poolt kindlustatud isikule nõude tus ainult juhul, kui kindlustatud isik põhjustab hool- esitamist kindlustusperioodil ei võrdsustata kahju dusperioodi ajal kindlustusperioodil tehtud töövea tekkimise ajaga. parandamise käigus tööobjektil või selle lähiümbru- ses kolmandale isikule hooletusest isiku- või asja- VASTUTUSKINDLUSTUSE ERIOSA kahju, mille suhtes on tal tekkinud tsiviilvastutus. 123. Hooldusperioodi vastutuskindlustuse punktides 116- Erikokkuleppel on võimalik sõlmida kindlustusleping 122 reguleerimata küsimustes kohaldatakse käesole- järgmiste kindlustuskaitse variantide osas vate vastutuskindlustuse üldosas sätestatud põhi- mõtteid. Ristvastutus 114. Kui poliisile on tehtud märge ristvastutuse kohta, siis Peatöövõtja vastutuskindlustus loetakse kõik kindlustatud isikud üksteise ­ suhtes 124. Peatöövõtja vastutuskindlustus on peatöövõtjast kolmandateks isikuteks ning nende kindlustus­ ­ kindlustusvõtjale mõeldud erilahendus, milles tuleb perioodil üksteisele põhjustatud ehitus- ja paigal- eraldi kokku leppida. dustöödest põhjustatud asjakahjud kuuluvad hüvita- misele käesolevates tingimustes sätestatud alustel, 125. Peatöövõtja vastutuskindlustuskaitse olemasolu korras ja ulatuses. ja kehtivuse perioodi kohta tehakse vastav märge ­poliisile. 115. Kindlustatud isikute poolt üksteisele põhjustatud ­isikukahju hüvitatakse ka ilma ristvastutuseta. 126. Peatöövõtja on juriidiline isik, kes korraldab kõiki tööobjekti valmistamise, paigaldamise ja muutmi­ sega seotud töid ning hangib selleks vastavad alltöö- Hooldusperioodi vastutuskindlustus võtjad. Hooldusperioodi ajaline kehtivus 127. Alltöövõtja on isik, kellega peatöövõtjast kindlustus- võtja on sõlminud töövõtulepingu tööobjekti valmis- 116. Hooldusperioodiks loetakse tööobjekti valmimi­ sele tamiseks, muutmiseks või paigaldamiseks. järgnevat ajavahemikku (24 kuud), mille jooksul 128. Peatöövõtja vastutuskindlustuse eriosas reguleeri- on kindlustatud isikul kohustus parandada ehitus­ mata küsimustes kohaldatakse käesolevate vastu- perioodil ilmnenud vead ja puudused. tuskindlustustingimuste üldosas sätestatud põhi- 117. Hooldusperioodi vastutuskindlustuskaitse ei ­ kehti mõtteid. automaatselt koos kindlustusvõtja vara- ja/või vastutus­kindlustuskaitsega. Kindlustusjuhtum 118. Hooldusperioodi vastutuskindlustuskaitse näol on 129. Peatöövõtja vastutuskindlustuse variandi korral loe- tegemist eraldi juurde ostetava kindlustuskaitsega, takse kindlustusjuhtumiks kindlustatud tööobjekti mille suhtes sõlmitakse kindlustuslepingu poolte valmistamise, paigaldamise või muutmise käigus 7  Seesam Insurance AS. Ehitus- ja paigaldustööde kindlustuslepingu tingimused 1/2015 kolmandale isikule (kahjustatud isikule) kindlus- Kindlustusjuhtumi absoluutsed välistused, tusperioodil kindlustusvõtja kasutatud alltöövõtjate mille kehtivust kindlustuslepingu pooled põhjustatud isiku- või asjakahju, mille põhjustamise lepingu sõlmimisel mõjutada ei saa eest vastutab peatöövõtjast kindlustusvõtja seaduse Ei hüvitata: alusel. 138. kahju, kui tegemist ei ole kindlustusjuhtumiga; 130. Lisaks vastutuskindlustuse üldosa regulatsioonis toodud tingimustele (näiteks üldosas sätestatud 139. kahju, mille kindlustatud isik on põhjustanud kah- välistused) on peatöövõtja vastutuskindlustuse ­ justatud isikule tahtlikult; kindlustusjuhtumi toimumise korral kindlustus­ 140. kahju, mis põhineb sündmusel, millest kindlustatud hüvitise maksmiseks vajalik järgmiste eelduste isik oli või pidi olema teadlik enne kindlustuslepingu koosesinemine: sõlmimist; 130.1. kahjustatud isik nõuab kahju hüvitamist otse 141. kahju, mis kuulub hüvitamisele liikluskindlustuse kindlustusvõtjalt; või muu kohustusliku vastutuskindlustuse alusel; 130.2. kindlustusvõtjal on seadusest või lepingust 142. kahju, mis on põhjustatud liikluskindlustuse sea- ­tulenev õigus nõuda täies ulatuses kahju hüvi- duse alusel kindlustamisele mitte kuuluva sõiduki tamist kahju põhjustanud alltöövõtjalt; kasutamisest, v.a juhul, kui nimetatud sõidukiga on 130.3. kindlustusvõtja loovutab kahju hüvitise nõude tekitatud kahju tööobjektil; Seesamile. 143. kahju, mis on põhjustatud ükskõik millise vee- või õhusõiduki valdamisest või kasutamisest; VASTUTUSKINDLUSTUSE 144. kahju, mis tuleneb kindlustatud isiku lepinguli- ÜLD- JA ERIOSA VÄLISTUSED se ­kohustuse rikkumisest, sh intressid, viivised ja leppe­trahvid; 131. Kindlustusjuhtumi välistused, mille kehtivuses 145. kahju, mille eest kindlustatud isik vastutab kahjus­ ­võivad kindlustuslepingu pooled lepingu sõlmimisel tatud isiku ees lepingust või seadusest tuleneva eraldi kokku leppida erinevalt käesolevates tingi- ­garantii alusel; mustes sätestatust. 146. kahju, mis on põhjustatud tööobjektil või selle lähi- Kui poliisil ei ole kokkulepitud teisiti, ei hüvitata: ümbruses kolmandale isikule, kuid mille tekkimine 132. kahju, mis tuleneb kolmanda isiku (v.a tellija) asja ei ole seotud kindlustatud ehitus- või paigaldus­ hävimisest, kahjustumisest või kadumisest ajal, mil töödega; kindlustatud isik seda valdas, haldas, hoidis, vedas, 147. kahju, kui kindlustatud isiku vastu esitatud nõue on üüris, rentis, laenas, kasutas või töötles (käsitletav aegunud; omand). Eeltoodud välistust kohaldatakse sõltumata sellest, kas kindlustatu valdus oli seaduslik või eba- 148. kahju, mis on tingitud kindlustatud isiku pankrotist seaduslik; või maksejõuetusest; 133. kahju, mis on põhjustatud kolmandale isikule kind- 149. kahju, mille eest vastutab kindlustatud isik alusetu lustatud ehitustööde tagajärjel tekkinud vajumise, rikastumise sätete alusel; varisemise, pragunemise, murdumise, vibratsiooni, 150. kahju, mille eest vastutab kindlustatud isik käsundi- toestuse puudumise, ebapiisavus või eemaldamise ta asjaajamise sätete alusel; tõttu; 151. kahju, mille eest vastutab kindlustatud isik ohtliku 134. asjakahju, mida kindlustatud isikud põhjustavad ehitise või asja omanikuna; üksteisele, v.a ristvastutuse korral (p 114-115); 152. kahju, mille eest vastutab ehitise või ehitisealuse 135. kahju, mis tekib puudulikust või mittekohasest pro- maa omanik seaduse alusel; jektist, pinnaseuuringust, plaanist, joonisest, arvutu- 153. kahju, mille eest vastutab kindlustatud isik tootja sest või spetsifikatsioonist; vastutuse sätete alusel. 136. kahju, mille kindlustatud isik on põhjustanud kol- mandale isikule kindlustusperioodil tehtud töövea tõttu, kuid kahju tekib hooldusperioodil või hiljem; 137. kahju, mis on seotud laevade ehituse ja remont­ töödega. 8  Seesam Insurance AS. Ehitus- ja paigaldustööde kindlustuslepingu tingimused 1/2015 VASTUTUSKINDLUSTUSE ALUSEL ÕIGUSABIKULUD HÜVITAMISELE KUULUVA KAHJU 163. Kindlustuslepingu alusel kuuluvad muuhulgas hüvi­ LIIGID JA ULATUS tamisele kahjustatud isiku poolt kantud kohtu- ning 154. Kindlustuslepingu alusel kuulub hüvitamisele isiku- kohtuvälised kulutused õigusabile, kui need olid ja asjakahju arvestades punktides 131-153 nimetatud põhjendatud ja vajalikud oma nõuete maksma­ välistusi. panekul kindlustatud isiku vastu. 155. Kindlustatud isiku poolt kahjustatud isikule põhjus- 164. Kindlustatud isiku vastu suunatud nõuete tõrjumi- tatud isiku- või asjakahju suuruse arvestamisel võe- seks vajalikud õigusabikulud kuuluvad hüvitamisele takse aluseks selle asukohariigi seaduse vastava­ järgmiste tingimuste koosesinemisel: sisulised sätted, mille alusel kindlustatud isik on 164.1. kindlustatud isik vajab õigusabi enda ehitus- kohustatud kahjustatud isikule kahju hüvitama, ­ ja paigaldustööde käigus kolmandale isikule arvestades käesolevas kindlustuslepingus toodud ­ põhjustatud õigusvastasest teost tulenevate erisusi. nõuete tõrjumiseks; 156. Kindlustuslepingu alusel ei kuulu hüvitamisele 164.2. ei esine ühtegi käesolevates tingimustes ja kindlustatud isiku õigusvastase teo tagajärjel kah- poliisil nimetatud piirangut, mis välistavad ­ justatud isikule tekkinud: Seesami täitmise kohustuse; 156.1. saamata jäänud tulu nõue. Saamata jäänud 164.3. kindlustatud isikule õigusabi osutav isik on ­tulu käesolevate tingimuste mõistes on tulu, Seesamiga eelnevalt vähemalt kirjalikku taas­ mida kahjustatud isik oleks vastavalt asja­ esitamist võimaldavas vormis kooskõlasta­tud. oludele, eelkõige tema tehtud ettevalmistuste 165. Hüvitamisele kuuluvad nii kohtu- kui ka kohtuväli- tõttu, tõenäoliselt tulevikus saanud, kui õigus- sed õigusabikulud, mis on tehtud kindlustatud isiku vastast kahju ei oleks talle tekitatud; kaitseks, isegi juhul, kui tema vastu esitatud nõue 156.2. mittevaralise kahju nõue. Mittevaraline kahju osutub hiljem alusetuks. on käesolevate tingimuste mõistes kahju, mis 166. Hüvitamisele kuuluvad ka kriminaalmenetluses tekib juhul, kui kahjustatud isikule on põhjus- ja haldusmenetluses kindlustatud isiku huvide tatud füüsilist või hingelist valu ja kannatusi. ­kaitseks kantavad kulud, kui menetluses tuvasta- 156.3. puhtmajandusliku kahju nõue. Puhtmajandus- tavad asjaolud võivad saada aluseks kindlustatud likuks kahjuks käesolevate tingimuste mõistes ­isiku õigusvastasest teost tulenevale tsiviilõigusli- on varakahju, mis ei ole otseselt seotud isiku kule vastutusele kahjustatud isiku ees. või asjakahjuga. Puhtamajanduslikku kahju ei 167. Seesam kohustub hüvitama kindlustatud isikule teki isikul, kellele kindlustatud isik asja- või tekkinud õigusabikulud kahe nädala jooksul ajast, isikukahju otseselt põhjustab. mil kindlustatud isik on Seesamile esitanud tõendid 157. Kahju hüvitamine keskkonnakahju tekkimisel. õigusabikulude suuruse kohta. 158. Keskkonnakahju all mõistetakse keskkonnaohtliku 168. Kindlustatud isikul on õigus nõuda Seesamilt õigus­ tegevusega tekitatud kahju käesolevates tingimus- abikulude eelnevat tasumist. tes sätestatud korras ja ulatuses. 169. Juhul, kui Seesam on kindlustatud isikule ettemak- 159. Keskkonnakahju tekkimisel hüvitatakse keskkonna­ suna tasunud õigusabikulud ning kohtuotsusega reostuse koristamise kulud juhul, kui keskkonna- mõistetakse kahjustatud isikult kindlustatud isiku kahju tekkimise põhjuse ning avaldumise vahe ei ole kasuks välja õigusabikulud, on kindlustatud isik pikem kui 72 tundi. kohustatud Seesamile tagasi maksma õigusabi­ ­ kulude selle osa, mis kindlustatud isikul on vastavalt 160. Hüvitamisele ei kuulu: kohtuotsusele õigus saada kahjustatud isikult. 160.1. keskkonna kvaliteedi halvenemisega seotud kahju; 170. Kui kohtuotsusega on kindlustatud isikul õigus tagasi saada õigusabikulusid suuremas ulatuses ­ 160.2. taimede, aia- või põllukultuuride, loomade, kui Seesam neid kohtumenetluse eelselt kindlus- ­lindude, kalade vms hävimisest või kahjustu- tatud isikule tasus, on kindlustatud isik kohusta- misest tekkinud kahju. tud S ­ eesamile tagastama rahasumma, mis v ­ astab 161. Seesamil on õigus kindlustushüvitisest maha arva- kohtu­menetluse eelselt Seesami poolt tasutud ta igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju õigus­abikulude summale. tekitamise tagajärjel, v.a juhul, kui selline mahaarva- 171. Hüvitamisele ei kuulu kindlustatud isiku õigusabi­ mine on vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. kulud, mis ei ole seotud õigusvastasest teost tulene- 162. Isikukahjude korral kuulub kindlustushüvitisest vate nõuete tõrjumisega ning nõuete osas, mis ei ole maha­arvamisele pensioni- või muu sotsiaalkindlus- seotud kindlustatud isiku ehitus- ja paigaldustööde- tuse korras hüvitamisele kuuluvad nõuded. ga. 9  Seesam Insurance AS. Ehitus- ja paigaldustööde kindlustuslepingu tingimused 1/2015 172. Hüvitamisele ei kuulu õigusabikulud, mis ei ole 181. Kui kindlustatud on kolmanda isikuga seotud kind- ­seotud asja- või isikukahjuga. lustusriski, on kolmandal isikul (kindlustatud isik) 173. Hüvitamisele ei kuulu õigusabikulud, mis on seotud õigus nõuda Seesamilt kindlustushüvitise tasumist käesolevate tingimuste piirangutes nimetatud sünd- ja kõiki sellega seotud õigusi. Kindlustatud isik ei või muse esinemise või kindlustatud isiku tegevusega. neid õiguseid käsutada ilma kindlustusvõtja nõus- Eeltoodut ei kohaldata olukorras, kus piirangutes olekuta. toodud sündmuse esinemine või kindlustatud isiku 182. Kindlustusvõtja võib kindlustatud isikule kindlus- tegevus selgub alles kohtumenetluses. Sellisel juhul tuslepingust tulenevaid õigusi oma nimel käsutada, hüvitab Seesam kindlustatud isiku kohtumenet- muu hulgas kindlustatud isiku nõude Seesami vastu luses kantud õigusabikulud kuni Seesami täitmis­ sisse nõuda või nõudest loobuda. Seesam peab oma kohustust välistava piirangu selgumiseni. kohustuse kindlustusvõtjale täitma üksnes ­ juhul, kui viimane tõendab, et kindlustatud isik andis ­kindlustuslepingu sõlmimiseks nõusoleku. EKSPERTIISIKULUD 183. Kindlustatud isikul on õigus esitada Seesamile kind- 174. Hüvitamisele kuuluvad ka kindlustatud isiku vastu lustushüvitise nõue kolm aastat pärast kindlustus­ esitatud nõuete tõrjumiseks vajalikud ekspertiisi- perioodil kahju toimumist, mille eest kahjustatud kulud, mis on Seesamiga eelnevalt kooskõlastatud ­isikul tekkis kindlustatud isiku vastu kahju hüvitami- ­vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. se nõue. Aegumistähtaeg hakkab kulgema kindlus­ tusperioodil toimunud kahju kalendriaasta lõpust. 175. Ekspertiisikulud kuuluvad hüvitamisele järgmiste tingimuste koosesinemisel: 184. Kindlustatud isiku kindlustushüvitise nõue S ­ eesami vastu peatub kohtumenetluse ajaks olukorras, kus 175.1. kindlustatud isik vajab ekspertiisi enda ­ehitus- kahjustatud isik esitab kindlustatud isiku vastu ja paigaldustööde käigus kolmandale isikule ­hagi kohtusse. Kindlustushüvitise nõude peatumise põhjustatud õigusvastasest teost tulenevate eeldu­sed on: nõuete tõrjumiseks; 184.1. vastutust tekitava kahju toimumine kindlus- 175.2. ekspertiisi teostamine on vajalik kahju tekki- tusperioodil; mise, ulatuse või suurusega seotud asjaolude- ga; 184.2. kindlustatud isik on Seesamit kohtumenetlu- sest õigeaegselt teavitanud; 175.3. ei esine ühtegi käesolevates tingimustes ­nimetatud piirangut. 185. Kui kahjustanud isiku nõue kindlustatud isiku vastu aegub, siis lõppeb aegumise hetkest ka kindlustatud 176. Seesam kohustub hüvitama kindlustatud isikule isiku nõue Seesami vastu. tekkinud ekspertiisikulud kahe nädala jooksul ajast, mil kindlustatud isik on Seesamile esitanud tõendid ekspertiisikulude suuruse kohta. ASJAOLUDEST TEATAMISE KOHUSTUS 177. Kindlustatud isikul on õigus nõuda Seesamilt eks- pertiisikulude eelnevat tasumist. 186. Kindlustatud isik kohustub Seesamile teatama asja­ oludest, mille tagajärjeks võib olla kindlustusjuh- 178. Juhul, kui Seesam on kindlustatud isikule ettemak- tumi toimumine ning sellest, kui kahjustatud isik suna tasunud ekspertiisikulud ning kohtuotsusega esitab kindlustatud isiku vastu nõude. Kindlustatud mõistetakse kahjustatud isikult ekspertiisikulud isik peab eelnimetatud asjaoludest Seesamile teata- kindlustatud isiku kasuks välja, on kindlustatud isik ma ühe nädala jooksul, arvestades ajast, mil kindlus- kohustatud tagastama Seesamile tema poolt tasutud tatud isik sai asjaolust või nõude esitamisest teada. ekspertiisikulude summa. 187. Kindlustatud isik peab Seesamile viivitamata 179. Juhul, kui ekspertiisiga leiab tuvastamist, et ­kahju teatama tema suhtes vastutust põhjustada võiva ­ on põhjustatud mõne käesolevates tingimustes kohtu- või muu menetluse algatamisest või asja- ­nimetatud piirangu tõttu, on Seesamil õigus nõuda olust, mis võib olla aluseks kindlustatud isiku vastu kindlustatud isikult eelnevalt tasutud ekspertiisi­ nõude ­esitamisel. kulud tagasi. 188. Kui kindlustatud isik rikub punktides 186 või 187 nime­tatud kohustust ning selle rikkumise tagajär- NÕUDEÕIGUS JA NÕUETE ESITAMISE AEG jel tekib Seesamil kahju, võib Seesam kohustuse rikkumisena tekkinud kahju ulatuses oma täitmise 180. Kindlustushüvitise saamise õigus on ainult i­sikul, ­kohustust vähendada. kellega seotud kindlustusriski on kindlustatud. 189. Kui kindlustatud isik rikub punktides 186 või 187 ­Kahjustatud isikul ei ole õigust nõuda ­Seesamilt kind- nime­tatud kohustust tahtlikult, vabaneb Seesam lustushüvitise maksmist endale ilma kindlustus­ täitmise kohustusest täielikult. võtja sellekohase nõusolekuta. 10  Seesam Insurance AS. Ehitus- ja paigaldustööde kindlustuslepingu tingimused 1/2015 KINDLUSTATUD ISIKU KOHUSTUSED KAHJU TOIMUMISEL 190. Kindlustatud isik kohustub esitama S ­eesamile r­ ahuldab Seesam esitatud nõuded kindlustussumma vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas ­ ­ulatuses võrdsete suurustena. ­vormis selgitusi ning tõendeid, mis on olulised kind- lustatud isiku võimaliku vastutuse tekkimise aluste hinda­miseks. OMAVASTUTUS 191. Kindlustatud isik kohustub esitama Seesamile vähe­ 200. Omavastutus on kindlustuslepingus määratud osa malt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kahjust, mis kindlustuslepingu alusel ei kuulu hüvi- selgitusi ning tõendeid, mis on olulised kahju tekki­ tamisele. mise asjaolude, kahju ulatuse või selle suuruse hinda­ 201. Omavastutus arvestatakse maha kindlustuslepingu miseks. alusel hüvitamisele kuuluvast kahjusummast. 192. Kui kindlustatud isik rikub punktides 190 ja 191 nime­ 202. Kindlustatud isikul on omavastutus igas kindlustus- tatud kohustusi ning rikkumisel on mõju kindlustus- juhtumis. Omavastutuse suurus on märgitud poliisi- juhtumi asjaolude ja Seesami täitmiskohustuse kind- le. Seesam hüvitab omavastutust ületava osa. lakstegemisele, vabaneb Seesam täitmise kohustu­ sest osaliselt või täielikult. 203. Omavastutust ei kohaldata ekspertiisi- ja õigusabi- kulude hüvitamisel. 204. Juhul, kui poliisil on märgitud eriomavastutus, siis KINDLUSTUSHÜVITISE MAKSMINE kohaldatakse omavastutusena eriomavastutust. 193. Kahju hüvitamisel lähtutakse kahju tekkimise ajal kehtinud kindlustuslepinguga kokkulepitud tingi- mustest, kindlustussummast ja omavastutusest. 194. Seesam kohustub tasuma kindlustushüvitise viivita­ mata, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul ajast, mil kahjustatud isiku nõue kindlustatud isiku poolt rahuldati, või ajast, mil kahjustatud isiku nõue on tuvastatud kohtuotsuse, nõude tunnustamise või kompromisslepinguga. 195. Kui Seesam rikub punktis 194 nimetatud kohustust, on kindlustatud isikul õigus nõuda Seesamilt viivita- mise tagajärjel temale tekkinud kahju hüvitamist. 196. Seesam vabaneb kindlustushüvitise maksmisest juhul, kui kindlustatud isik hüvitab kahjustatud ­ ­isikule kahju või tunnustab kahjustatud isiku nõuet olukorras, kus kindlustatud isiku vastutus või selle ulatus ei ole selge. KINDLUSTUSSUMMA 197. Kindlustussumma on kindlustuslepingus kokku­ lepitud ja poliisile märgitud summa, mis on kõigi kindlustusperioodil väljamakstavate kindlustus­ hüvitiste, sh ekspertiisikulud ja õigusabikulud, maksi­maalseks väljamakse summaks. 198. Kui jooksva kindlustusperioodi jooksul tasub Seesam kindlustushüvitise kogu kindlustussumma ulatuses, loetakse kindlustusleping kindlustushüvitise välja- makse hetkest üles öelduks kindlustatud isiku kind- lustushuvi lõppemise tõttu. 199. Kui kindlustatud isiku vastutust põhjustanud asja­ olust tuleneb mitme kahjustatud isiku nõue ja ­nende nõuete kogusuurus ületab kindlustussumma, 11  Seesam Insurance AS. Ehitus- ja paigaldustööde kindlustuslepingu tingimused 1/2015 KINDLUSTUSRISKI MÕJUTAVAD OLULISED ASJAOLUD JA NENDEST TEATAMINE 205. Kindlustusriski mõjutavad olulised asjaolud ja nen- Kindlustusvõtja tõendamiskohustus dest teatamine kehtivad nii varakindlustuse kui ka 214. Kindlustusvõtjal on kohustus tõendada kindlustus­ vastutuskindlustuse korral. juhtumi toimumist, kahju tekkimist ning kahju ­suurust. Kindlustusriski võimalikkuse suurendamine 215. Kindlustusvõtja tõendamiskohustuse rikkumise 206. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemisena käsit- korral puudub kindlustusandjal kindlustushüvitise letakse kindlustusjuhtumi realiseerumise tõenäo­ maksmise kohustus. suse suurenemist. 207. Kindlustusriski realiseerumise tõenäosust mõjuta- Kindlustusvõtja kohustus pärast vad tegevused on sätestatud käesolevate tingimuste kindlustusjuhtumi toimumist ohutusnõuetes, mida kindlustusvõtja on kohustatud järgima. Juurdepääs ja ülevaatus 208. Kindlustusvõtja ei või pärast lepingu sõlmimist ­ilma 216. Kindlustusvõtja on pärast kindlustusjuhtumi toimu- Seesami nõusolekuta suurendada kindlustusriski mist kohustatud tagama Seesami esindajale juurde- ega lubada selle suurendamist isikute poolt, kelle pääsu kindlustatud esemele, andma vajalikku infor- eest ta vastutab. matsiooni ja avaldama ehitusega seotud omavahelisi 209. Kui kindlustusvõtja rikub kohustust, mille eesmär- lepinguid. Seesami esindajal on õigus kindlustatud giks oli kindlustusriski realiseerumise võimalikku- ese üle vaadata ning vajadusel anda juhiseid. se vähendamine, siis on Seesamil õigus vähendada 217. Kui kindlustusvõtja rikub tahtlikult või raskest kindlustushüvitist või keelduda kindlustushüvitise hooletusest kohustust, mida ta pidi täitma p ­ ­ ärast maksmisest juhul, kui kohustuse rikkumisel oli mõju kindlustusjuhtumi toimumist ning rikkumisel on mõ- kindlustusjuhtumi toimumisele ning Seesami täit- ju kindlustusjuhtumi asjaolude ja Seesami täitmise­ mise kohustusele. kohustuse kindlakstegemisele, vabaneb ­Seesam täit- Kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest mise kohustusest osaliselt või täielikult. teatamise kohustus 218. Seesamil on õigus kindlustuslepingust taganeda või see üles öelda, teatades sellest ette 20 päeva, ka mõne 210. Kindlustusriski võimalikkuse suurenemisest tuleb kindlustatud eseme või isiku suhtes, kui kindlustus- Seesamile viivitamatult teatada, välja arvatud juhul, risk suureneb pärast lepingu sõlmimist kindlustus- kui kindlustusriski võimalikkuse suurenemise on võtjast sõltumata ning suurenenud kindlustusriski põhjustanud üldteada asjaolu. korral ei oleks Seesam selle kindlustatud eseme või 211. Seesamit tuleb kindlustuslepingu kehtivuseajal isiku suhtes lepingut sõlminud. Kui kindlustusriski teavi­tada järgmistest kindlustusriski mõjutavatest võimalikkus on suurenenud kindlustusvõtjast tule- olulistest asjaoludest: nevatel asjaoludel, võib Seesam kindlustuslepingu 1. tööseisak, mis kestab üle 30 kalendripäeva; ette teatamata üles öelda. 2. ehitus- ja paigaldustööde kestuse muutumine (lõpetamise aeg); 3. valvest loobumine. 212. Kindlustusvõtja on kohustatud viivitamatult teavita- ma Seesamit kindlustusriski mõjutavatest asjaolu- dest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva pärast kindlustus- riski mõjutavast asjaolust teadasaamist. 213. Kui kindlustusvõtja rikub kindlustusriski võimalik- kuse suurenemisest teatamise kohustust, vabaneb Seesam kindlustuslepingu täitmisest täies ulatuses, kui kindlustusjuhtum toimub pärast ühe kuu möödu- mist ajast, mil Seesam oleks pidanud vastava teate kätte saama. 12  Seesam Insurance AS. Ehitus- ja paigaldustööde kindlustuslepingu tingimused 1/2015 OHUTUSNÕUDED Ohutusnõuete eesmärk põrandapinnast. Keldri­korrus on ruum, mille põrand asetseb täielikult või osaliselt vähemalt 219. Käesolevate ohutusnõuete näol on tegemist kind- ühe meetri võrra maapinnast allpool; lustusvõtjale lepinguga pandud kohustustega, mille ­eesmärgiks on vähendada kindlustusriski realisee- 226.6. hooldama ehitise torustikku hoolikalt ja kaits- rumise tõenäosust. ma seda külmumise eest. Kui ehitis jäetakse külmal aastaajal ilma piisava kütte või järele­ valveta, tuleb torustik vedelikust tühjendada; Üldised ohutusnõuded 226.7. tagama kindlustatud vara paigaldus-, kasutus- 220. Ohutusnõuded kehtivad nii varakindlustuse kui ka ja hooldustingimuste (sh tarbitav voolutuge­vus, vastutuskindlustuse korral. õhu niiskus, temperatuur) vastavuse maale­ tooja või valmistaja poolt etteantud juhistele. 221. Kindlustusvõtja on kohustatud tagama, et ohutus­ nõuete sisu on teatavaks tehtud kindlustatud isikutele. Üldine heakord 222. Kindlustusvõtja ja kindlustatud isikud peavad ehitus­ tööde teostamisel olema hoolikad ja järgima käes­ 227. Projektis tuleb näidata töövahendite ja ehitus­ olevates tingimustes sätestatud ohutusnõudeid. materjalide ladustamise ja ajutiste ehitiste asu­kohad, liikumisteed ning lähima telefoni, esmaabivahen- 223. Ohutusnõuete rikkumisel raske hooletuse tõttu on dite ja elektri peakaitsme asukoht. Liikumis­ teede kindlustusandjal õigus vähendada kindlustushü- planeeri­misel tuleb tagada pääste­teenistuse sõiduki- vitist juhul, kui ohutusnõuete rikkumisel oli oluline te pääs territooriumile. mõju kindlustusjuhtumi toimumisele, kahju suuru- sele või Seesami täitmiskohustusele. 228. Ladustamiskohtade valikul tuleb arvestada ehitus­ materjalide tuleohtlikkust ja tule­ kahju levimise 224. Ehitustöid tuleb teha vastavalt ehitusloas või koha­ ­võimalikkust. liku omavalitsuse kirjalikus nõusolekus toodud tingi- mustele, järgides projekti, pinnaseuuringuid, ­plaane, 229. Ajutise ehitise asukoha valikul tuleb arvestada tule­ jooniseid, arvutusi, spetsifikatsioone ning head ohutuse ja töötajate ohutuse tagamise nõudeid. ehitus­tava. ­Territooriumil asuvatele tuletõrje-hüdrantidele peab olema tagatud vaba ligipääs. 225. Ehitus- ja paigaldustööde teostamisel tuleb lisaks Seesami poolt kehtestatud ohutusnõuetele järgida 230. Territoorium tuleb hoida korras, jäätmed tuleb ­koguda õigus­aktidega kehtestatud nõudeid vastavate tööde nende jaoks mõeldud kottidesse, konteineritesse või teostamisele, nt «Tuleohutuse seadus», «Tuletöö tege- alustele nende regulaarseks äraveoks. misele esitatavad nõuded», «Kantavale tulekustutile Ehitusplats ja tuletõrje voolikusüsteemile esitatavad nõuded». Õigusaktidega on võimalik tutvuda Riigi Teataja 231. Ehitusplats peab olema tähistatud ja ümbritsetud veebi­lehe kaudu www.riigiteataja.ee piirdeaiaga nii, et oleks takistatud kõrva­liste isikute 226. Kindlustusvõtja ja isikud, kelle eest kindlustus­ pääs tööobjektile. võtja vastutab, peavad täitma poliisil ja kind­ 232. Kindlustatud isik peab tegema kõik endast oleneva, lustustingimustes toodud ohutusnõudeid (vt ka üldi- et ehitustööde käigus kolmandad isikud ei saaks sed lepingu­tingimused ÜL), sealhulgas: kahjustada. 226.1. juhinduma tuletöö tegemisel tuletööde ohutus- nõuetest (vt punktid 281-315); Hoiuruumid ja valve ehitusplatsil 226.2. sulgema ruumide aknad, uksed ja muud avad 233. Süütegude ärahoidmiseks tuleb ehitusplatsil asuvat süütegude eest kaitsvalt; vara väljaspool tööaega hoida siseruumides (sh kon- 226.3. hoidma töövahendeid väljaspool tööaega teiner ja soojak). Sellist vara, mis oma omaduste (nt ­lukustatud ruumis. Kui antud ruumi(de) aknad mõõdu, vormi, kaalu) tõttu on raskesti teisaldatav, on tänava tasandil, peavad akendel olema sees- võib hoida väljas või lahtises hoones. pool trellid; 234. Hoiuruumide konstruktsioonid ja uksed peavad 226.4. viima kaasaskantavad seadmed ja töö­vahendid ­olema tugevast ja vastupidavast materjalist (nt kivi, tööväliseks ajaks autost, muudest transpordi- ­betoon, tugev puit, metall või klaasikiud­materjal), mis vahenditest või lukusta­mata ruumidest lukus- kaitseb sissemurdmise eest. tatud ruumidesse; 235. Hoiuruumide aknad ja uksed peavad olema töövälisel 226.5. ladustama keldrikorrusel säilitatavat materjali, ajal lukustatud. kaupu või seadmeid vähemalt 10 cm kõrgusel 13  Seesam Insurance AS. Ehitus- ja paigaldustööde kindlustuslepingu tingimused 1/2015 236. Ehitusplats peab olema valvatud. ­ iisav järelevalve ning kohene reageerimine võima- p 237. Valve all mõistetakse vähemalt ühte alljärgnevatest liku lekke korral. Ehitise osad, töövahendid, seadmed tingimustest: ja materjalid, mida vedelikud võivad kahjustada, ­tuleb võimaliku lekke eest kaitsta. 237.1. füüsilist valvet (valvur) ehitusplatsil ööpäev ­läbi; Ladustamine ja materjalide teisaldamine 237.2. füüsilist valvet (valvur) ehitusplatsil töövälisel 248. Ehitusdetailid ja ‑materjalid tuleb ladustada nende ajal; jaoks ettenähtud ladustamiskohas, mille alus peab 237.3. töökorras, turvaettevõttega ühendatud ja töö- kannatama ilmastiku­olusid ja ladustatavate esemete välisel ajal sisselülitatud valvesignalisatsiooni raskust. Lähtuvalt ladustatavate esemete omadus- hoiuruumides (sh konteiner, soojak); test tuleb tagada neile piisav ligipääs. 237.4. töökorras ja töövälisel ajal sisselülitatud valve- 249. Ehitusmaterjali ladustamisel tuleb arvestada mater- signalisatsioon ehitusplatsi perimeetril. jali tuleohtlikkuse ja tulekahju levimise võimalikku- 238. Valve - tegevus valveobjekti ja selle ümbruse jälgimi- sega. sel ohuolukorra või ründe avastamiseks ja kõrvalda- 250. Ehitusmaterjale tuleb ladustada nii, et need oleksid miseks ning objekti puutumatuse tagamiseks sisse- kaitstud ilmastikuolude ja maapinna niiskuse eest. tungihäire süsteemi abil. 251. Ehitusmaterjali, mida ladustatakse välitingimustes 239. Töökorras valvesignalisatsioon – tähendab ­süsteemi ja mis võib kahjustuda ilmastikuolude tõttu, tuleb olekut, milles ei esine puudusi (s.o mittevastavust katta kinni sademekindla kattega ning tagada tuulu- ettenähtud tingimustele sh kokkulepetele ja/või tus. ­kohustustele) ega rikkeid (s.o seisund, mil süsteem seiskub või jätkab tööd nõuetele mittevastavalt või Tolmu levimise takistamine mitteusaldusväärselt). 252. Tolmu tekitavate tööde tegemisel tuleb takistada 240. Valvur – isik, kellel lasub vastavalt kirjalikule kokku­ ­tolmu levimist, kasutades vastavalt vajadusele näi- leppele kohustus teostada valveobjekti ja selle teks järgmisi meetodeid: ­ümbruse jälgimist ohuolukorra või ründe avastami- 252.1. ajutiste kaitseseinade ehitamine; seks ning objekti puutumatuse tagamist. 252.2. uste ja akende tihendamine; 241. Turvaettevõte – äriregistrisse kantud äriühing, kellel 252.3. ümbritsevate ruumide rõhu kõrgenda­mine; on litsents ja tegevusluba turvateenuste osutamiseks. 252.4. tõhus kohalik väljatõmbesüsteem; 242. Valvesignalisatsioon – valveobjektile spetsialisti 252.5. konstruktsioonide niisutamine; poolt paigaldatud tehniliste seadmete kogum isikule 252.6. ruumi ventilatsiooni sulgemine. või varale suunatud ohu või ründe avastamiseks ja 253. Enne tööde alustamist tuleb selgitada, kas konst- häireteate edastamiseks. ruktsioonides on asbesti. Asbesti olemasolul järgida selle­kohaseid nõudeid. Sademed ja pinnasevesi 243. Ehitise osad, töövahendid, seadmed ja m ­ aterjalid, Kaevetööde ohutusnõuded mida sademed võivad kahjustada, tuleb kaitsta ­ 254. Kindlustatud isik peab enne tööde alustamist ­plaani vastu­pidavast veekindlast materjalist kattega. ­Katte järgi kindlaks tegema maa all asuvate kommunikat- liitekohad ei tohi vett läbi lasta, katte kinnitused sioonide või rajatiste asukohad ning tööde teosta­ ­peavad olema olusid arvestades küllaldaselt tugevad mised kooskõlastama vastavate maa all asuvate ning tuleb tagada sademete eemaldumine kattelt. kommunikatsioonide või rajatiste omanikuga või 244. Töö tegemise ajaks eemaldatud kate tuleb paigaldada valdajaga ja järgima kõiki õigusaktidega kehtestatud tagasi sademete ajaks või pärast töö tegemise lõpeta- vastavate tööde teostamise kohustuslikke nõudeid. mist. 245. Veeisolatsiooni paigaldamisel, remontimi­sel või vee­ Vibratsioon isolatsiooniga konstrukt­sioo­nide peale uue ehitise 255. Tööde tegemiseks, millega kaasneb vibratsioon ehitamisel tuleb tagada vee­isolatsiooni nõuetekoha- (­näiteks vaiade rammimine) või lööklaine, tuleb ne paigaldamine ja säilimine. ­valida sellised töömeetodid, millega ei tekitata kahju tööobjektile või muule varale. Torustiku leke 246. Hoones ja ehitusplatsil olevate torude ja mahutite Põhja‑ ja pinnasevesi asukohad tuleb välja selgitada, et vältida nende kah- 256. Ehitustöö tuleb kaitsta põhja‑ või pinnasevee poolt justamist või ummistumist ning tagada nende kaitse põhjustatud pinnase liikumis‑ ja varisemisohu eest külmumise vastu. ning ehitustöö alune maapind või konstruktsioonid 247. Torustiku täitmisel ja katsetustöödel tuleb tagada külmumis‑ või niiskuse­kahjustuste eest. 14  Seesam Insurance AS. Ehitus- ja paigaldustööde kindlustuslepingu tingimused 1/2015 Raketised, tellingud ja ehituselemendid et vedelgaas on õhust raskem ning seepärast ei ­tohi vedelgaasi balloone jätta keldriruumidesse ega 257. Raketised, tellingud ja ehituselemendid tuleb paigal­ sellistesse kohtadesse, kus vedelgaas võib voolata ­ dada vastavalt nõuetele ja projektile. maapinnast madalamal olevatesse ruumidesse. 258. Tööde tegemise aegsed raketised, toed ja kinnitused 270. Värve, lakke, liime, lahusteid, plast­mass­­­tooteid, võib eemaldada alles siis, kui konstruktsioon püsib isoleerimis­materjale ja muid kergesti süttivaid ­aineid kindlalt ilma nendeta. tuleb säilitada hermeetilistes nõudes, mille alla tuleb lekke- kahjude vältimiseks asetada metallvann ning Elektriseadmed tagada kergesti süttivate ainete säilitus- ja kasutus- 259. Maapinnal ja põrandal paiknevaid elektri­ juhtmeid ruumide küllaldane tuulutamine. tuleb kaitsta mehaanilise kahjustu­mise eest. 271. Kergesti süttivate ainetega töötamise juures on 260. Õhuliini olemasolul tuleb jälgida, et õhuliin oleks pii- keela­tud suitsetamine ja lahtise tule kasutamine. sava kõrgusega ning ei kattuks kraana töötsooniga. 272. Lõhkematerjali võib lõhketööde tegemise kohas 261. Valgustite ja kaablite paigaldamisel tuleb arvestada kasu­tada sihtotstarbeliselt ja ohutus­nõudeid järgides sead­metele esitatavaid kaitsetsoonide ja niiskusnõu- ettevõtja, kellel on asjakohane käitlemisluba ja nõue- deid ning nende korrasolekut tuleb regulaarselt kont- tele vastavad lõhkajad. rollida. 273. Ladustamiskoht peab olema tähistatud. Ladustamis- 262. Elektri peakaitse peab olema märgistatud. Elektri­ kohas tuleb tagada piisav valve ja kaitse. kilbid tuleb paigutada kahjustumise eest kaitstud kohtadesse. Tulekustutusvahendid 274. Tööobjektil peab olema piisavalt tulekustutusva- Töömasinad ja seadmed hendeid s.o tulekustuteid, ehitise siseseid tuletõrje­ 263. Töömasinate ja seadmete paigaldamisel, maha­ kraane, hüdrante jms. võtmisel ja kasutamisel tuleb järgida nende kasutus­ 275. Tulekustutid tuleb paigutada tööobjektile selliselt, et juhendeid ja muid nõudeid. Töömasinate ja seadme- kaugus mistahes kohast lähima tule­kustutini ei ü ­ leta te toetuspind peab kannatama koormust kõikides 30 meetrit. Tulekustutus­vahendite asukohad tuleb ilmastikuoludes. märgistada ja tulekustutitele peab olema tagatud ­vaba ligipääs. Tuleohutuse üldnõuded 276. Tulekustutite paigaldamise ja korrashoiu tagab kind- lustusvõtja. Suitsetamine ja lahtise tule kasutamine 277. Töötajad peavad oskama kasutada tule­ kus­ tutus­ 264. Suitsetamine on keelatud tolmustes ja tuleohtli- vahendeid. ke vedelike, gaaside ja lõhkeainete ladustamise või ­kasutamise kohtades. Suitsetamise keelualad ja suit­ Tööobjekti konstruktsiooniline tuleohutus se­­­ta­mis­kohad tuleb märgistada vastavate siltidega. 278. Ruumid, kus ei toimu ehitustöid, tuleb eraldada töö­ objekti ruumidest konstruktsiooniliste elementidega Kütteseadmed (nt vaheseintega). Eraldamine peab toimuma vähe- 265. Hoone kütmiseks tuleb esmajärjekorras kasutada malt B60 klassi nõuetele vastavalt, kui ruumide kasu- hoone oma küttesüsteemi. tamise eesmärgist lähtuvalt ei ole sätestatud t­eisiti. Eraldavates seintes ja vahelagedes olevad avad, läbi- 266. Ajutise kütteseadme kasuta­ misel tuleb arvestada viigud ja praod tuleb sulgeda eraldava konstruktsioo- seadme jaoks ettenähtud kaitseabinõude ja ohutus- nilise elemendi klassi­nõuetele vastavalt. vahemaadega. Enne seadme kasutamist peab kont- rollima seadme korrasolekut ja paigaldust. 279. Töötajate evakueerimiseks peab olema vähemalt kaks teineteisest sõltumatut väljapääsu. Ehitises 267. Hõõg­pindadega kütteseadmeid või hõõg­ elemen­ on keelatud tõkestada evakuatsiooniteed või -pääsu tidega lahtiseid elektrikütte seadmeid ei tohi paigal­ seadme, pakendi, taara, eseme, mööbli või muu sisus- dada tolmustesse, tule- või plahvatus­ ohtlikesse tusega. ruumi­desse. 280. Ehitustööde tegemise ajaks võib automaatse tule­ Põlevvedelikud, vedelgaasid, kahju signalisatsiooni ja tuletõrjevahendi välja kergelt süttivad ained ja lõhkeained lüli­ tada. Automaatse tulekahju signalisatsiooni ja tuletõrje­vahendi välja- ja sisselülitamist võib teha 268. Vedelgaasi kasutamisel ja ladusta­misel tuleb järgida ­ainult seda hooldav isik. Vahetult pärast töö lõpeta­ selleks kehtestatud juhiseid ja muid nõudeid. mist tuleb välja- lülitatud automaatne tulekahju 269. Vedelgaaside ladustamisel tuleb arvestada asja­oluga, signa­lisatsioon ja tuletõrjevahend sisse lülitada. Kui 15  Seesam Insurance AS. Ehitus- ja paigaldustööde kindlustuslepingu tingimused 1/2015 automaatse tulekahju signalisatsiooni ja tuletõrje­ 287.6. järelevalvet teostava isiku nimi ja järelevalve vahendi rakendumise signaal on päästeasutuse kord; häire­ keskuse või turvateenistuse juhtimiskeskuse 287.7. loa väljastamise kuupäev, loa väljastaja nimi kontrolli all, tuleb välja- ja sisse­lülitamisest informee- ja allkiri; loa kättesaamise kuupäev ja loa saaja rida päästeasutuse häirekeskuse või turvateenis­tuse allkiri; juhtimiskeskuse valvetöötajat. 287.8. lähima hädaabitelefoni asukoht ja kohaliku päästeasutuse häirekeskuse telefoninumber. Tuletööde ohutusnõuded 287. Kui tööd tehakse objektidel, mis on eriti kõrge tule- 281. Tuletööd on detaili või materjali kuumutamise või või plahvatusohtlikkusega või kus on suured vara­ kuumenemisega, sädemete tekkimise või lahtise lised, ajaloolised, kunstilised vms väärtused, tuleb (küttekoldevälise) tule kasutamisega tehtavad all- enne töö alustamist tuletöö luba kooskõlastada järgnevad tööd: ­kohaliku päästeteenistusega. 281.1. gaaskeevitus- ja gaasleektöö; 281.2. elekterkeevitustöö; Töövõtjad 281.3. põlevvedelikuga metalli lõikamine; 288. Kindlustusvõtja kohustub tagama, et kõik tuletöid 281.4. põlevvedelikuga tehtav jootetöö; tege­vad ehitustöövõtjad, masinate ja seadmete tarni­ 281.5. ketaslõikuriga metalli lõikamine; jad ning paigaldajad täidavad ohutusnõudeid ning vastutab nende rikkumise eest. 281.6. bituumeni ja muu põlevmastiksi kuumuta­mine ning kasutamine; 289. Töö tegijate poolt kasutatavad töövahendid peavad vastama Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide nõue- 281.7. gaasileegi ja kuumaõhupuhuri kasutamine; tele ja nende paigaldus- ja kasutusjuhenditele. 281.8. sepatöö; 290. Töövõtulepingus peavad olema märgitud tööobjektil 281.9. küttekoldevälise tule tegemine. vajalikud kaitse­ toimingud ja nimetatud vähemalt 282. Tuletöö tegemisel tuleb järgida siseministri määrust järgmised ohutusnõuete täitmise eest vastutavad «Tuletöö tegemisele esitatavad nõuded», Seesami ­isikud: poolt kehtestatud tuleohutusnõudeid ning muid tule­ 290.1. tuletöö teostamise eest vastutavad juhtisikud; ohutusnõudeid sätestavaid õigusakte ja tuleohutus­ 290.2. tuletöö loas märgitud kaitsetoimingute teosta- järelevalve ettekirjutusi. mise ja vajalike kustutus‑ ja muude vahendite Tuletöö luba hankimise eest vastutavad isikud; 290.3. töö teostamise ajal ja järel tuletöö järelevalve 283. Tööobjektil tuletöö tegemisel või tööobjekti ehitami- eest vastutavad isikud. sel vastutavad tuleohutuse eest tööobjekti omanik, valdaja või peatööettevõtja, kui õigusakti või lepingu- Tuletöö teostaja ga ei ole sätestatud teisiti. Tööobjekti omanik, valdaja või peatööettevõtja väljastavad nende poolt kehtes- 291. Tuletööd võib teha vastavat kvalifikatsiooni ja tatud korras tuletöö tegijale tuletöö loa ja määravad kutse­ tunnistust omav ning tööandjalt tuleohutus­ tuletöö üle järelevalvet teostava isiku. tunnistuse saanud isik. 284. Tuletöö tegemiseks ajutises tuletöö kohas peab 292. Tuletöö tegemine kehtiva tuleohutus­tunnistuseta on ­olema tuletöö luba. keelatud. 285. Tuletöö luba koostatakse kirjalikult vähemalt kahes Alaline tuletöö koht ühesuguses eksemplaris, millest loa väljastajale jääb üks eksemplar ja teine antakse töö tegijale või töö­ 293. Alaline tuletöö koht on tuletöö tegemiseks projek­ juhile. Vajadusel võib loa koopia väljastada töö tellija- teeri­tud või ehitatud hoone või ruum või muu ots­ le või tuletöö üle järelevalvet teostavale isikule. tarbega ruumist piirdega eraldatud tuleohutus­ nõuetele vastav ruum või lahtine märgistatud plats. 286. Tuletöö loal peab olema: 287.1. loa väljastanud asutuse nimetus või ettevõtja 294. Tuletöö tuleb alati, kui see on võimalik, teha alalise ärinimi, aadress, registrikood, telefoni number; tuletööde teostamise kohas. 287.2. tuletöö tegija ja/või tööjuhi ees- ja perekonna- 295. Alaline tuletöö koht peab vastama järgmistele nõud- nimi; mistele: 287.3. tuletöö tellija nimi, tuletöö koht ja liik; 295.1. ruumi piirdetarindid või ruumiosa piirded (­ekraanid või kilbid) peavad olema mittepõle- 287.4. loa kehtivuse aeg (kuupäev ja kellaaeg); tule­ vast materjalist. Põlevmaterjalist tarindid pea- ohutusmeetmete loetelu; vad olema süttimise eest kaitstud mittepõleva 287.5. tulekustutusvahendite loetelu; pinnakihi või materjaliga; 16  Seesam Insurance AS. Ehitus- ja paigaldustööde kindlustuslepingu tingimused 1/2015 295.2. ruumi või piiretega eraldatud ruumiosa sisus- 299.13. tuleb suuremahuliste tuletööde puhul tule- või tus peab olema mittepõlevast mater­jalist; plahvatusohtlikus kohas võimaliku tulekah- 295.3. ruumis ei tohi töödelda ega hoida mistahes ju kustutamiseks kasutada koosseisulist või põlev­materjali; moodustada ajutine tuletõrjeüksus; ­ 295.4. ruum peab tule- või plahvatusohtlikust ruumist 299.14. tuleb mahuti (tsistern, paak või muu sama­ olema eraldatud tuletõkke­ seinaga. Ühendus laadne kinnine ruum), milles on olnud põlev- nende ruumide vahel peab olema rajatud läbi vedelik, -gaas vms, enne keevitamist, lõika- lüüstamburi; mist või jootmist põlevaine jäägist puhastada, ­kuuma vee või muu tuleohutu vahendiga pesta, 295.5. tuletöö kohal peab olema vähemalt kaks 6 kg aurutada, kuivatada ja ventileerida ning teha laenguga kantavat tulekustutit. selles oleva õhu analüüs; Ajutine tuletöö koht 299.15. tuleb vajaduse korral mõõta gaasi­sisaldust ja töökohta tuulutada; 296. Tuletöö koht on ajutine, kui see ei vasta punktis 295 299.16. võib töötegemise ajaks välja lülitada auto- toodud alalise tuletöö koha nõuetele. maatse tulekahju signalisatsiooni ja tuletõrje­ 297. Sepatöö tegemine ajutises tuletöö kohas on keelatud. vahendi. Automaatse tulekahju signalisatsiooni 298. Ajutises tuletöö kohas tuletöö tegemisel tuleb järgida ja tuletõrje­vahendi välja- ja sisselülitamist võib punktides 299 - 302 toodud kaitseabinõusid. teha ainult seda hooldav isik. Kui tuletöö tege- mise käigus on möödapääsmatu selle vahendi 299. Enne tuletöö alustamist ajutisel tuletöö kohal: välja- ja sisselülitamine, tuleb tuletöö loale mär- 299.1. tuleb anda kõikidele töötajatele juhised tegut- kida lülitusi tegeva isiku nimi. Kui automaatse semisest õnnetusjuhtumi korral (sh pääste­ tulekahju signalisatsiooni ja tuletõrje­ vahendi asutusele teatamine, tulekustutus­vahen­dite rakendumise signaal on pääste­asutuse häire- kasutamine); keskuse või turvateenistuse juhtimiskeskuse 299.2. tuleb töökoht ja selle ümbrus vähemalt 3 meetri kontrolli all, tuleb eel­seisvast välja- ja sisselüli­ ulatuses puhastada põlevjäätmetest, kaitsta ja tamisest keskuse valve­töötajat informeerida; eemaldada süttivad materjalid; 299.17. tuleb veenduda, et tuletöö loas sätestatud ohu- 299.3. tuleb tuletöö kohast lähemal kui 2 m asuv põlev­ tuse tagamise abinõud on tarvitusele võetud. materjalist tarind kaitsta mittepõleva ­katte või 300. Tuletöö tegemise ajal ajutisel tuletöö kohal: ekraaniga või veega üle valada; 300.1. peab selle üle järelevalvet teostav isik süstemaa- 299.4. tuleb konstruktsioonides olevad avad kinni katta; tiliselt kontrollima tuleohutusnõuete täitmist. 299.5. tuleb kõrvalolevad ruumid üle vaadata, veendu- Järelevalvet tuleb teostada ka töö vahe­aegadel; maks, et nendes ruumides ei tekiks tulekahju; 300.2. tuleb mahuti, milles on olnud põlevvedelik, 299.6. tuleb vajadusel nendes ruumides korraldada -gaas vms, töö tegemise ajaks temaga ühenda- tuletöö järele­valve; tud torustikust avasulguriga isoleerida. Tuletöö 299.7. peab töökohas olema paigaldatud keevitus­kate tegemise ajal peab mahuti ava, luuk või kork tuletöös tekkivate sädemete kustutami­seks; olema avatud ning mahutit ventileeriv s­ eade 299.8. tuleb takistada tuletöös tekkiva soojuse l­evik töötama. Kui loetletud töid tehakse mahuti toru­sid, ventilatsioonikanaleid jms mööda sise­muses, peab tuletöö tegemise ajal mahuti muudesse ruumidesse; ava juures viibima tuletöö tegija ohutust tagav töötaja. Kui väljastpoolt keevitamist, lõikamist 299.9. tuleb varustada töökoht tuletöö loas sätestatud või jootmist vajav mahuti on enne tuletöö alus- esmaste kustutusvahenditega, vähemalt kahe­ tamist ja töötamise ajal tulekustutus­ vahuga 6 kg laenguga kantava tulekustutiga. Ketas­ täielikult täidetud, ei ole täiendavad ohutus- lõikuriga metalli lõikamisel ja küttekoldeväli- meetmed kohustuslikud; se tule tegemisel võib tulekustuti asemel olla ­ämber 10 l veega. Tulekustutid võivad paikneda 300.3. tuleb gaasitorustiku remontimisel tööruumis tuletöö kohast kuni 10 m kaugusel; olev keevitusaparatuur paigutada võima­ likult kaugele tuletöö kohast. Avariialas tuleb gaasi 299.10. tuleb tuletõrjekraani, kui see asub tuletöö koha sisaldust õhus kontrollida gaasianalüsaatori läheduses, joatoruga varustatud voolik enne töö või muu samalaadse vahendi abil ja t­orustiku alustamist töökoha suunas lahti kerida; pihkamiskohad kindlaks määrata seebi või 299.11. tuleb tule- või plahvatusohtlikust ruumist muu pindaktiivse aine vahuga. Lahtist tuld ­kõrvaldada kõik põlevmaterjal; ­selleks otstarbeks kasutada ei tohi. 299.12. tuleb aparatuur ja ruum põlevmaterjalist ja 301. Tuletöö tegemise järgselt ajutisel tuletöö kohal: ­süttivast tolmust puhastada ning põlevgaas või 301.1. peab töö tegija töökoha hoolikalt üle vaatama, põlevvedeliku aur täielikult eemaldada; 17  Seesam Insurance AS. Ehitus- ja paigaldustööde kindlustuslepingu tingimused 1/2015 põlevmaterjalist tarindi vajadusel veega üle va- Ketaslõikuriga metalli lõikamine lama ja kõrvaldama muud tulekahju põhjustada 306. Ketaslõikuriga metalli lõikamisel peab sädemete või- võivad tingimused ning toimetama töö- ja tule- maliku sattumise kohas paiknev põlevmaterjalist kustutusvahendid selleks ettenähtud hoiukohta; ­tarind olema kaitstud mittepõleva lauspiirde, ekraani 301.2. peab objekti omanik, valdaja või tööettevõtja või katte abil või kastetud veega. Muu põlevmaterjal tagama tuletöö koha jälgimise vähemalt 2-4 ­ või -sisustus peab olema sellest kohast eemaldatud. tunni vältel. Esimese kahe tunni vältel peab 307. Metalli lõikamise tagajärjel kuumenenud ketas­lõikuri tuletöö koht ja vajadusel ka sellega piirnev teral ega sellega lõigatud toru või muu d ­ etaili maha- ala olema pideva ja sellele järgneva aja v ­ ältel jahutamata lõikekohal ei tohi lasta kokku p ­ uutuda perioodilise vaatluse all. Tuletöö koha töö- ­ põlevmaterjali või -tarindiga. järgse kontrollimise kestuse (tundides) peab ­määrama ja vastava märke tuletöö loale tege- 308. Ketaslõikuriga metalli lõikamise lõpetamise järel ma seda ­väljastav isik; ­tuleb sädemete langemise koht veega üle valada ja töökohast eemaldatud põlevmaterjal või ­-sisustus 301.3. tuleb väljalülitatud automaatne tulekahju kuni detaili kuuma lõikekoha mahajahtumiseni signa­ lisatsioon ja tuletõrjevahend vahetult ­endisse kohta jätta. ­peale töö lõpetamist sisse lülitada. Kui auto- maatse tulekahju signalisatsiooni ja tuletõrje- Katusetöid ettevalmistavad tööd vahendi raken­dumise signaal on päästeasutuse häirekeskuse või turvateenis­tuse valvekeskuse 309. Enne katusetööde alustamist tuleb tagada katuse ja kontrolli all, tuleb sisse­lülitamisest informeeri- ülemise lae vahelise ruumi tuleohutus. Süttivad ma- da päästeasutuse häirekeskuse või turvateenis- terjalid ja tolm tuleb eemaldada ning võtta kasutuse- tuse valvekes­kuse valvetöötajat. le vajalikud kaitseabinõud. Põlevate gaaside kogune- mise vältimiseks peab katuse ja ülemise lae vaheline 302. Tuletöö tegemisel on keelatud: ruum olema tuulutatav või sundventileeritav. 302.1. alustada või teha tööd mittekorras aparatuuri 310. Gaaspõleti leegi või bituumenipritsmete sattumise või seadmega; vältimiseks katuse ja ülemise lae vahelisse ruumi, 302.2. kanda tuletöö tegemisel rõivast või kinnast, tuleb katuses olevad läbiviigud hoolikalt sulgeda. millel on õli, rasva, bensiini või muu põlev­ vedeliku plekke; Esmased tulekustutus­vahendid 302.3. keevitada, lõigata või joota põleva värviga värs- 311. Katusel asuva bituumeni kuumutamise kohas peab kelt värvitud tarindit või toodet enne värvi täie- lisaks ajutise tuletöö kohas ettenähtud tulekustutite- likku kuivamist ning teha neid töid üheaegselt le olema vähemalt üks 12 kg laenguga kantav tule­ tööga, mille tegemisel kasutatakse põlevvede- kustuti. likku; 302.4. keevitada, lõigata, joota või lahtise tulega Tegevus tulekahju korral soojendada seadet, aparaati ega torustikku, ­ 312. Tulekahju puhkemisel põlevgaasi kasuta­misega seo- mis on täidetud põlev- või mürkainega, või on tud tuletöö kohas tuleb viivitamatult sulgeda töös mitte­põleva vedeliku, gaasi, auru või õhu rõhu kasutatava gaasiballooni ventiil ja see tulekoldest all või mis on pingestatud. ­eemaldada ning kui seda pole võimalik teha, jahuta- da gaasiballooni veejoaga. Plahvatus­ohtu ei ole, kui Keevitamisseadmed, nende hoidmine ja kasutamine käsi kannatab välja gaasiballooni temperatuuri. 303. Gaasiballoonide hoidmiseks ette nähtud ladu peab 313. Põlevgaasi balloonist väljunud gaasi süttimisel t­ uleb olema paigutatud hästituulutatavasse ja ilma kütte­ soojusisolatsiooniga kinnast kasutades sulgeda koldeta ruumi. Gaasi­ balloone tuleb hoida otse- gaasi­ballooni ventiil ja kui seda pole võimalik teha, se päikese­ paiste eest kaitstult kindlalt kinnitatud lasta väljunud gaasil täielikult ära põleda, ballooni ­riiulis. Täis, tühjad ja erinevaid gaase sisaldavad bal- ­samal ajal veejoaga jahutades. loonid tuleb hoida eraldi ning riiulitel peavad olema 314. Põlevgaasi voolikust väljunud gaasi süttimisel tuleb vastava­sisulised sildid. sulgeda gaasiballooni ventiil ja katkise gaasivooliku 304. Kasutusel olevad gaasiballoonid tuleb kinnitada kasutamine lõpetada. ­riiulile või balloonivankrile. 315. Bituumeni süttimisel katlas tuleb selle kaas tihedalt 305. Gaasivoolikutel peavad olema tagasilöögi‑ ja leegi sulgeda, põlemise jätkumisel kustutada süttinud peatamise klapid. Balloonivanker tuleb tööaja lõppe- mass tulekustutiga. Katlas oleva bituumeni taassütti­ des viia kas eraldi hoiuruumi või võimalikult lähe­ mise vältimiseks tuleb sellesse lisada tahket bituu- dale välisuksele. Hoiuruumi välisuksel peab olema menit või muul viisil see maha jahutada. Tule kustu- silt «gaasiballoonid». tamiseks või bituumeni mahajahutamiseks katlas ei tohi kasutada vett. 18 Teema: FW: kindlustus From: Ivask Kaido <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Monday, September 12, 2022 2:01 PM To: Alo Kippar <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: FW: kindlustus From: Ivask Kaido Sent: Monday, August 29, 2022 4:03 PM To: 'Kalmer Helgand' <[email protected] <mailto:[email protected]> > Cc: Simson Külli <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Korhonen Johanna <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: FW: kindlustus Tere, Saadan dokumendid kindlustuse kohta. Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda: Johanna Korhonen Henkilöstöjohtaja +358 50 476 1076 [email protected] <mailto:[email protected]> GRK Infra Oyj Jaakonkatu 2 <https://eur04.safelinks.protection.outlook.com/?url=https%3A%2F%2Fwww.google.fi%2Fmaps%2Fdir%2FJaakonkatu%2B2%2C%2B01620%2BVantaa%2F%4060.2849739%2C24.8480627%2C16z%2Fdata%3D!4m8!4m7!1m0!1m5!1m1!1s0x468df7718200a771%3A0x18d9a9d40c922db1!2m2!1d24.8524401!2d60.284974&data=05%7C01%7Ckaido.ivask%40grk.ee%7C98a374712c964a460a1b08da868598fd%7C8ca51e0df3d44e6a8d6898dd973772aa%7C0%7C0%7C637970205722105715%7CUnknown%7CTWFpbGZsb3d8eyJWIjoiMC4wLjAwMDAiLCJQIjoiV2luMzIiLCJBTiI6Ik1haWwiLCJXVCI6Mn0%3D%7C3000%7C%7C%7C&sdata=y3rnAX7rRtW3GWItuwDIz2uGO0WjtPBh3W2PYDs5s8k%3D&reserved=0> , 4 krs FI-01620 Vantaa www.grk.fi <mailto:www.grk.fi> Pöördumise korral palun hoida ka mind ja Külli Simson´t kirjavahetuse koopias. Lugupidamisega/Regards Kaido Ivask GRK Infra AS ehitusjuht/Construction manager Tel.+372 516 9955 e-post:[email protected] Riia 142, 504115, Tartu Sära tee 7, 75312, Peetri Reg. Nr 12579850 KMKR nr EE101684532 From: Alo Kippar <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Friday, August 26, 2022 4:32 PM To: Ivask Kaido <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: kindlustus Tere Kui soomest vastus tuleb , siis saada Kalmerile , kes selle edasi saadab . Lembit-Alo Kippar Projektijuht Transpordiamet From: Alo Kippar Sent: Wednesday, August 24, 2022 2:56 PM To: Ivask Kaido <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: kindlustus Importance: High Tere Rahandusministeeriumi hanget/lepingut kontrolliva töötaja päring: Tere Meie hinnangul (tuginedes ka varasemale praktikale) peaks ka sõlmitud vastutuskindlustuse kokkulepe (antud juhul summas 100 000 €) olema eraldi välja toodud kindlustuspoliisil. Seesam Vienna Insurance Group Ehitus- ja paigaldustööde kindlustuslepingu tingimused 1/2015 on üldised tingimused, mis ei anna meile veendumust, et GRK Infra AS sõlmis ka vastutuskindlustuskaitse. Seda enam olukorras kus poliisil ega muul dokumendil ei ole vastutuskindlustuskokkulepet sätestatud. Seega palume esitada kindlustusandja kinnituse ja dokumendid, mis tõestavad, et vastutuskindlustus on sõlmitud hankelepingus ettenähtud summas ja muudel tingimustel. Juhime tähelepanu, et vastutuskindlustuse sõlmimata jätmine on hankelepingu oluline muudatus, mille finantskorrektsioonimääraks on 25% hankelepingu summast. Ootame Teie vastust hiljemalt 29.08.2022. Lugupidamisega Marten Janno Palun esitada soovitud kindlustusandja kinnitus . Arvestades , et alates 29.08 olen puhkusel , palun esitada dokumendid hiljemalt 26.08 . Lembit-Alo Kippar Projektijuht Transpordiamet HOIATUS: Käesolev e-kiri on saadetud väljaspoolt organisatsiooni. Ole ettevaatlik manuste ja linkide avamisel. Saatja: Tarvi Kliimask <[email protected]> Saaja: [email protected], Tõnis Villmäe, Alo Kippar, Rait Kärner, Kaido Ivask Teema: Võõbu Mäo teelõik kindlustuse tõendus Hr.Lembitu Lindmäe! Tere, GRK Infra AS esitab Tallinn Tartu Võru Luhamaa mnt km 68-85 Võõbu Mäo teelõigu ehitus tarbeks kindlustuse olemasolu tõenduse, manusesse lisatud kindlustuspoliisi draft; Palun Teiepoolset tagasisidet selle sobivuse kohta. Lugupidamisega/Regards Tarvi Kliimask GRK Infra AS tegevjuht +372 505 2791 <mailto:[email protected]> [email protected] GRK Infra AS Riia 142, 50411 Tartu <http://www.grk.ee/> www.grk.ee