Kooskõlastus

57.89 Jõhvi vald, Pargitaguse küla 00 PE1 58.14 58.04 lge te a ej n SARAPUU JA PIHLAKA KINNISTUTE DETAILPLANEERING 04 t kiv i DN5 00 PP 58. s rpe pe 09 58. 46 Kr 58. m Mal 00 58.06 DN3 n 49 et 58 58. PÕHIJOONIS 1:1000 .13 s 58 u n t 58 . se 21 g agu .01 t a gi Par t 58.46 rgi Pa 0 58. Kr 57.71 N Kr Pargitaguse tänav L1 32201:001:0511 57 .91 58 nn Põld Pargitaguse tn 24 .02 57 32201:001:0080 .99 58.54 i l ve W E r Jä 57.75 la- Pargiserva 25201:008:0095 58 t .19 58 . h 26 58 . d Ko 24 S al .0 58.45 58 v vi Kr 58.02 h Jõ .5 Põld 58 58 . EHITUSÕIGUSE KOONDTABEL 03 58 .10 58 .22 58.45 Olemasoleva POS Krundi Sihtotstarvete Katastri Krundi Hoonete lub. suurim Täisehitus- Lubatud Hoonete Parkimiskohtade Korruselisus 58 . krundi andmed number sihtotstarve %-ne jaotus sihtotstarve pindala eh.-alune pind protsent hoonete arv lubatud kõrgus arv 09 58 58 .19 .20 58.87 57.96 Pihlaka 1 EP 100% E 2048m² 350m² 17% 3 8m/5m 2k/1k 2 58.31 25201:008:0151 2 EP 100% E 2001m² 350m² 17% 3 8m/5m 2k/1k 2 Pargitaguse tn 22 32201:001:0081 pindala 3,06 ha .0 Põld 3 EP 100% E 2094m² 350m² 17% 3 8m/5m 2k/1k 2 59 58.30 sihtotstarve .5 58 maatulundusmaa 4 EP 100% E 2194m² 350m² 16% 3 8m/5m 2k/1k 2 58. 58. 57 58.54 58.12 63 Sarapuu 5m 5 EP 100% E 2450m² 350m² 14% 3 8m/5m 2k/1k 2 Kr 59.67 59.09 Karjamaa 25201:008:0148 25101:001:0035 .5 59 6 EP 100% E 2600m² 350m² 13% 3 8m/5m 2k/1k 2 pindala 7,19 ha Kr 7 EP 100% E 2192m² 350m² 16% 3 8m/5m 2k/1k 2 6m sihtotstarve 5. maatulundusmaa 58.64 2m 4m 58. 58.47 8 EP 100% E 2338m² 350m² 15% 3 8m/5m 2k/1k 2 3. 58. 82 97 60.06 Pargi mast 57.09 25201:008:0036 59.43 H .0 .0 59 K 9 EP 100% E 2759m² 350m² 13% 3 8m/5m 2k/1k 2 60 60.02 mobiilsidemast 60.30 56.75 MK X=6583500 10 EP 100% E 2651m² 350m² 13% 3 8m/5m 2k/1k 2 58.92 Y=695400 57.31 5 7 .0 57.08 58.77 59.70 56.99 11 EP 100% E 2547m² 350m² 14% 3 8m/5m 2k/1k 2 60.52 5 60. 59. 60. .5 5 59. 59 58 60.51 57.00 56.84 52 59.96 12 EP 100% E 2991m² 350m² 12% 3 8m/5m 2k/1k 2 78 60.66 59. 0 59. 59. 5 57. 76 59.03 57.61 13 EP 100% E 2300m² 350m² 15% 3 8m/5m 2k/1k 2 60.07 POS 34 80 60.73 59.10 55 60. 56 4m 56.88 59. 59. 57.85 .5 0 59.87 .0 6 59.50 14 EP 100% E 2297m² 350m² 15% 3 8m/5m 2k/1k 2 POS 3 7 5 LT - 16 60. 57.06 60.53 100% Põld - - 0 15 EP 100% E 2293m² 350m² 15% 3 8m/5m 2k/1k 2 . 60.54 EP 3 56.97 60 0 59. 4m 60.70 3314m² - 57.58 100% 2/1k 8/5m Kr Põld 57.76 16 EP 100% E 2305m² 350m² 15% 3 8m/5m 2k/1k 2 76 59 60. 60.98 .5 59.15 2094m² 350m² 60.00 60. 59.92 58.65 60.57 17 EP 100% E 2024m² 350m² 17% 3 8m/5m 2k/1k 2 POS 2 58 POS 33 . 0 57.16 60 51 60.36 6m 59. 64 35 56.84 60. 57.0 59.50 59. 60.57 17% 3 2k/1k 2 5 3 18 EP 100% E 2024m² 350m² 8m/5m 59. HP - EP 57.72 57.27 58.15 6m 100% 2/1k 8/5m 3. 60. 100% - - 4m 5 Liiva . 19 EP 100% E 2020m² 350m² 17% 3 8m/5m 2k/1k 2 5 58 98 25201:008:0108 58.71 6m 56.38 . 2001m² 4m - 350m² 60 13396m² 0 58. 59.37 5. 04 6m 60.38 . 61 POS 19 6m 59.66 20 EP 100% E 2019m² 350m² 17% 3 8m/5m 2k/1k 2 3. 6m 60.13 60.73 6m 3. 4m 57.18 57.70 3. 5 59.76 2m 5 56. Põld 57. 5 3 60. EP 6m 60.65 58.21 57.44 Liivamaa 21 EP 100% E 2024m² 350m² 17% 3 8m/5m 2k/1k 2 60.32 25201:008:0104 Kr 100% 2/1k 8/5m 59.01 POS 1 6m POS 4 4m 3. 22 EP 100% E 2024m² 350m² 17% 3 8m/5m 2k/1k 2 6m 2m 60.47 2020m² 350m² 56.32 EP 3 4m EP 3 4m 59.46 23 EP 100% E 2331m² 350m² 15% 3 8m/5m 2k/1k 2 100% 2/1k 8/5m 6m 60.0 3 6m 57.90 100% 2/1k 8/5m .0 3. 57.34 61 0 Sarapuu 6m 59. 2 POS 18 .0 3. 61 2048m² 350m² 57.66 6m 60.97 59 56.66 60.69 2194m² 350m² 4m 60.22 3. 24 EP 100% E 2334m² 350m² 15% 3 8m/5m 2k/1k 2 59.38 .5 nn Pi 25101:001:0035 3 58.20 4m EP 6m 57.97 POS 35 6m 02 59.96 . 3 2k/1k 2 60 25 EP 100% E 2337m² 350m² 15% 8m/5m 6 61 100% 6m .0 2/1k 8/5m 57.50 1 0 . 56.62 6 . 0 61 pinnasehunnikud +1.2 6m 57 61.14 . 60.00 0 60.85 LT - 2024m² 350m² 6m 57.70 4m 6m .0 26 EP 100% E 2104m² 350m² 17% 3 8m/5m 2k/1k 2 5 8 POS 20 59. 61.33 5 59.51 100% - - 5 60.38 4m 58. 58.65 POS 17 60. 4m 6m POS 27 - 57.22 5 3. 4247m² 56.89 27 EP 100% E 2098m² 350m² 17% 3 8m/5m 2k/1k 2 4m 58.86 EP 3 56.47 4m 59.56 RP 56. 58.59 57.94 3 4m EP EP 3 5 5 60.01 60.92 60.62 100% 2/1k 8/5m . 07 4m 57 . 58.41 28 EP 100% E 2095m² 350m² 17% 3 8m/5m 2k/1k 2 61 57.58 4m 10 0 59.35 57. . 61.02 100% 2/1k 8/5m . 60.93 57.71 61 100% 61 2/1k 8/5m 60.93 2019m² 350m² 56.96 POS 5 0 61.03 4m 5 2024m² 60. 350m² 6m 56.99 61.07 2098m² 350m² 29 EP 100% E 2097m² 350m² 17% 3 8m/5m 2k/1k 2 4m Pinn Põld 57.63 59.81 61.11 60.85 2m EP 3 3. POS 26 6m 6m 57.83 4m 6m 6m 5. 60.59 POS 21 4m 100% 2/1k 8/5m 30 EP 100% E 2323m² 350m² 15% 3 8m/5m 2k/1k 2 3. 56.58 Pihlaka 6m 6m 3 25201:008:0151 4m EP 3. 3. 59.53 2450m² 350m² POS 16 POS 36 3 57.54 57.60 31 EP 100% E 2327m² 350m² 15% 3 8m/5m 2k/1k 2 0 6m EP 60. 6m 4m 0 100% 2/1k 8/5m 59. 57.10 4m 57.27 6m 60.44 58.14 60.88 100% 2/1k 8/5m 6m 3 4m EP 60.26 LT - 58.79 57.74 2104m² 350m² 56.67 32 EP 100% E 2329m² 350m² 15% 3 8m/5m 2k/1k 2 2024m² 350m² 57.93 100% 2/1k 8/5m - - 0 100% 6m 6m 57. 4m 59.70 57.06 57.41 3. 5 3. . 60 58.24 57 6m 4m Põld 60.71 - - - - - - 4m 33 HP 100% 13396m² . Üm 0 2305m² 350m² 8954m² - 0 4m . 57.71 57 POS 28 4m 0 POS 22 4m 58. 59.66 6 60.43 0 .5 POS 25 56.56 4m 34 LT 100% L 3314m² - - - - - - 5 57.02 59. 56.73 57.37 3 5 EP 4m 58. EP 3 58.44 6m 60.49 EP 3 35 LT 100% L 4247m² - - - - - - 4m 100% 2/1k 8/5m 4m 60. 5 100% 2/1k 8/5m 56.94 6m 58.16 56.52 3. 100% 2/1k 8/5m POS 6 4m 60.43 59.84 6m 2024m² 350m² 57.69 57.084m 2095m² 350m² 36 LT 100% L 8954m² - - - - - - 4m 4m 2337m² 2m 350m² 6m pinnasehunnikud +1.2-3m 6m 58.90 57.30 3. EP 3 3. 57.10 60.28 POS 29 6m 59.71 5. .5 2m EP - üksikelamumaa, LT - tee ja tänava maa, HP - haljasala maa 6 100% 2/1k 8/5m 6m 5 6m 4m E - elamumaa, L - transpordimaa, Üm - üldkasutatav maa 58.55 57.77 .5 56.31 56.85 6 3. 5 6m 4m 6m 56.69 EP 3 2600m² 350m² 3. Märkused: 5. 60.40 6m Sarapuu POS 24 55.98 1) elamukrundile on lubatud 1 elamu ja kuni 2 abihoonet 6m 2) elamu teine korrus on lubatud vaid katusealune korrus 4m 2m .0 25101:001:0035 100% 57 2/1k 8/5m 56.60 3) elamu lubatud kõrgus kuni 8m, abihoone kõrgus kuni 5m 5 57. 2m 60.41 6m 4m 6m EP 3 0 2097m² 350m² 3. . 59.46 4m 60 0 LEPPEMÄRGID 59. 57.38 POS 15 100% 2/1k 8/5m 4m 56.93 56.53 6m 5 4m . 56 6m 4m 6m 6m 2334m² 350m² 3. 60. 3 60.26 58.29 57.68 POS 30 57.09 0 EP 56.57 56.24 POS 7 6m 4m 59.93 59.90 KOV piir 100% 2/1k 8/5m 60.00 6m POS 23 4m 3 0 EP 3. 58. 56.53 56.69 EP 3 planeeringuala piir 2293m² 60.42 350m² 100% 2/1k 8/5m 56.65 5 59. 60.10 EP 3 100% 2/1k 8/5m .5 56.38 5 56 4m 58. 59.05 58.17 2323m² 350m² ol.ol. maaüksuse piir 4m 57.41 6m 100% 2/1k 8/5m 2192m² 350m² 4m 56.67 .0 60 6m 56.84 plan. maaüksuse piir 2331m² 4m 4m 350m² 3. 60.06 60.08 4m 60.23 57.38 POS 1 6m 4m Pihlaka ol.ol. katastriüksuse nimetus POS 31 4m 6m 4m 4m 56.60 56.36 57.95 EP 3 krundi sihtotstarve POS 8 hoonete lubatud arv 0 3 . ol.ol. katastriüksuse tunnus 3. 56.87 25201:008:0151 58.46 EP 6m 57 3. 6m 60.00 100% 2/1k 8/5m sihtotstarvete protsentuaalne jaotus korruselisus hoonete lubatud kõrgus 100% 2/1k 8/5m plan. tänava kaitsevöönd (5m äärmise 4m EP 3 56.65 2048m² 350m² krundi pindala hoonete lubatud suurim ehitusalune pind 6m 56.99 2327m² 350m² 3. 60.06 5 4m 57. sõiduraja välimisest servast) 6m 59.74 56.91 100% 2/1k 8/5m 56.63 POS 14 57.27 0 2338m² 350m² 59. 4m ol.ol. hooned 4m 58.26 5. 58.15 3 6m Jalaka EP 6m 6m 57.56 25101:001:0036 POS 32 4m 56.46 4m 100% 2/1k 8/5m 59.90 4m 2m 56.54 2m 0 4m 60.03 60. ol.ol./plan. haljasalad 2297m² 350m² 3 6m Põld EP 3. 0 POS 9 58. 58.75 56.69 .5 100% 2/1k 8/5m 9 5 56.84 3 6m EP 5 2329m² 58. 350m² 56.94 ol.ol. killustikkattega alad 3. 60.10 57.84 56.64 100% 2/1k 8/5m 59.28 4m 6m 2759m² 350m² 59.96 3. 57.24 6m 4m 59.33 ol.ol. servituut .0 57 56.68 6m 3. 59.33 56.54 6m 58.27 6m plan. krundi hoonestusala 4m 4m 4m 56.80 Põld 57.61 POS 10 5 60.34 6m . 6m 59 POS 13 5 3. 57. 56.60 EP 3 plan. asfaltkattega alad 5 0 . 59. 59.36 59 56.86 EP 3 58.85 100% 2/1k 8/5m 6m 59.04 60.19 58.08 0 100% 2/1k 8/5m . 2651m² 350m² 60 plan. juurdepääsuteed 57.09 56.67 60.46 2300m² 350m² 3. 6m 59. 0 58. 4m 5 plan. jalgteed 59.88 59.48 POS 11 4m 57.37 4m Liivaahu 4m 58.48 5 58. 25201:008:0460 ol.ol. madalpinge maakaabel EP 3 56.96 X=6583200 Y=695400 Põld 4m ol.ol. madalpinge õhuliin 59.12 100% 2/1k 8/5m 6m 60.55 59.21 2547m² 350m² ol.ol. veetrass 57.93 57.31 57.37 ol.ol. kanalisatsioonitrass 59.38 4m 5 59. ol.ol. sidekaabel POS 12 4m 5 57. 59.82 4m 58.18 .0 ol.ol. piire 59 57.36 EP 3 plan. reoveepumpla kuja 100% 2/1k 8/5m 2991m² 350m² ol.ol. kõrghaljastus 57.65 0 58. 58.64 objekt plan. kõrghaljastus (detailplaneeringu ettepanek) Jõhvi vald, Pargitaguse küla .5 4m 58 likv. objekt Märkused: Sarapuu ja Pihlaka kinnistute detailplaneering 4m 58.05 59.08 Mõõdistatud ~20cm lumikatte tingimustes plan. juurdepääs krundile Kinnistute piirid saadud Maa-ametist 12.02.2018 töö nr joonis 19-0917 PÕHIJOONIS Koordinaadid L-EST97, kõrgused EH2000 plan. juurdepääs planeeringualale OÜ WESENBERG 58.24 Kohtla-Järve linn, Jõhvi vald Pargitaguse Töö nr. Leht Mõõtkava mõõtkava tellija Registrikood 12865969 1:1000 Jõhvi Vallavalitsus Sarapuu, Pihlaka J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere 11449 1/1 1:500 Mõõdistaja: H.Reimal 12.02.18 Geoalus MTR EEP003276 joonise nr staad. taotleja 3 DP OÜ Prestone 58.71 Tõestaja: P.Teinbas 12.02.18 OÜ Gem-Geo EG10045699-0001 tel: 5211425 Rakvere Lai tn 14-18 tel.32 23310 e-mail: [email protected] kuupäev arhitekt [email protected] 09.07.2020 Kristi Jõemets  Ida-Viru maakond Jõhvi vald Pargitaguse küla SARAPUU JA PIHLAKA KINNISTUTE DETAILPLANEERING Töö nr: 19-0917 Tellija: Jõhvi Vallavalitsus Kooli tn 2 Jõhvi linn, Jõhvi vald Tel +3723363741 e-mail: [email protected] Taotleja: Prestone OÜ Järveküla tee 87 Kohtla-Järve [email protected] Koostaja: WESENBERG OÜ Kristi Jõemets Kutsetunnistus nr 109261 tel +3725211425 e-mail: [email protected] Rakvere 2018 _________________________________________________________________________________________________________________ OÜ Wesenberg email: [email protected] Registrikood 12865969 J. Kunderi 1-8 tel +3725211425 A/a EE952200221063119733 44307 Rakvere MTR EEP003276 Swedbank  Sarapuu ja Pihlaka kinnistute detailplaneering DETAILPLANEERINGU SISUKORD I SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUS .................................... 4 1.1 Lähtematerjalid ............................................................................................................ 4 2. OLEMASOLEV OLUKORD .............................................................................................. 4 2.1 Planeeritava ala asukoht ja üldiseloomustus ............................................................... 4 2.2 Seos lähiümbruse detailplaneeringutega ..................................................................... 4 2.3 Olemasolevad katastriüksused ja sihtotstarbed ........................................................... 4 2.4 Naaberkinnistud ja sihtotstarbed ................................................................................. 5 2.5 Liikluskorralduslik, looduslik ja ehituslik situatsioon ................................................ 5 2.6 Detailplaneeringu ala kontaktvööndi vallaehituslik analüüs ....................................... 6 3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISLAHENDUS ................................................................ 6 3.1 Planeeringu koostamise ettepanek ja eesmärgid ......................................................... 6 3.2 Planeeritav krundijaotus, sihtotstarbed........................................................................ 6 3.3 Ehitusõigus .................................................................................................................. 6 3.4 Arhitektuurinõuded ................................................................................................... 14 3.5 Ehitustingimused kaevandamisaladel........................................................................ 14 3.6 Üldplaneeringu muutmise ettepanek ......................................................................... 15 4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED ...................................................... 16 4.1 Liikluskorraldus ja juurdepääsud .............................................................................. 16 4.2 Parkimine ja kõnniteed .............................................................................................. 16 4.3 Kattega alad ............................................................................................................... 17 5. HALJASTUS JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED .................................................. 17 5.1 Haljastus ja heakorrastus ........................................................................................... 17 5.2 Piirded ....................................................................................................................... 17 6. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS.............................................................. 17 6.1 Keskkonnatingimused ............................................................................................... 18 6.2 Jäätmekäitlus ............................................................................................................. 18 7. TULEOHUTUS.................................................................................................................. 19 7.1 Tuleohutusnõuded ..................................................................................................... 19 8. KURITEGEVUSE RISKIDE ENNETAMINE.................................................................. 20 8.1 Strateegia kuritegude ja kuriteohirmu vähendamiseks .............................................. 20 8.1.1 Korrashoid ................................................................................................................. 20 8.1.2 Elavus ........................................................................................................................ 20 8.1.3 Valgustus ja vargused ................................................................................................ 21 9. KAITSEVÖÖNDID, KITSENDUSED, SERVITUUDID ................................................. 21 9.1 Planeeringuga tehtavad servituudi seadmise ettepanekud......................................... 21 10. TEHNOVÕRGUD JA –RAJATISED................................................................................ 21 10.1 Elektrivarustus ........................................................................................................... 21 10.2 Sidevarustus............................................................................................................... 22 10.3 Veevarustus. Kanalisatsioon ..................................................................................... 22 10.4 Sadevete kanalisatsioon ............................................................................................. 24 10.5 Gaasivarustus............................................................................................................. 24 10.6 Soojavarustus............................................................................................................. 24 11. PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED ...................................................... 24 OÜ Wesenberg Töö nr 19-0917 09.07.2020 2  Sarapuu ja Pihlaka kinnistute detailplaneering II MENETLUSDOKUMENDID TEHNILISED TINGIMUSED MUUD LISAD III KOOSKÕLASTUSED Kooskõlastuste koondtabel Koopiad kooskõlastustest IV JOONISED D-1 Situatsiooniskeem D-2 Olemasolev olukord 1:1000 D-3 Põhijoonis 1:1000 D-4 Tehnovõrgud 1:1000 D-5 Kaevandatud ala skeem 1:3000 D-6 Gaasivarustuse skeem OÜ Wesenberg Töö nr 19-0917 09.07.2020 3  Sarapuu ja Pihlaka kinnistute detailplaneering SELETUSKIRI 1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK JA KOOSTAMISE ALUS Ida-Viru maakonnas Jõhvi vallas Pargitaguse külas asuvate Sarapuu ja Pihlaka kinnistute maa- ala detailplaneeringu koostamise eesmärk on maa-alale tervikliku elamurajooni kavandamine sh maakasutuse sihtotstarbe muutmine, maa-ala kruntideks jagamine, elamukruntidele ehitusõiguse määramine, liikluskorralduse, teede ja tänavate maa-alade, heakorrastuse, haljastuse, tehnovarustuse jms lahendamine. Planeeringuala suurus on ca 10,25 ha. 1.1 Lähtematerjalid  Jõhvi Vallavolikogu 15. jaanuari 2018 otsus nr 29 „Jõhvi valla Pargitaguse küla Sarapuu ja Pihlaka kinnistute detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise mittealgatamine“;  Jõhvi valla üldplaneering (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18. juuli 2013 määrusega nr 127);  Jõhvi valla ehitusmäärus (vastu võetud Jõhvi Vallavolikogu 29. jaanuari 2015 määrusena nr 39);  Planeerimisseadus;  Ehitusseadustik;  Eesti Projekteerimisnormid;  Tuleohutuse seadus;  Siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”;  Maapõueseadus;  Maakatastriseadus. 2. OLEMASOLEV OLUKORD 2.1 Planeeritava ala asukoht ja üldiseloomustus Detailplaneeringuala asub Jõhvi vallas, Pargitaguse küla lääneosas. Planeeritav ala hõlmab Sarapuu (25101:001:0035) ja Pihlaka kinnistuid (25201:008:0151). Planeeritava ala suurus on ca 10,25 ha (vt JOONIS 1 Situatsiooniskeem). 2.2 Seos lähiümbruse detailplaneeringutega Käesoleva planeeringu maa-alal ja selle naaberkinnistutel ei ole algatatud ega kehtestatud detailplaneeringuid. 2.3 Olemasolevad katastriüksused ja sihtotstarbed Detailplaneeringualal paikneb täielikult kaks katastriüksust:  Sarapuu, katastritunnus 25101:001:0035, kinnistu registriosa 430008, pindala 7,19 ha, olemasolev maakasutuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa;  Pihlaka, katastritunnus 25201:008:0151, kinnistu registriosa 5092708, pindala 3,05 ha, olemasolev maakasutuse sihtotstarve 100% maatulundusmaa. OÜ Wesenberg Töö nr 19-0917 09.07.2020 4  Sarapuu ja Pihlaka kinnistute detailplaneering 2.4 Naaberkinnistud ja sihtotstarbed Planeeritav maa-ala piirneb idast Karjamaa (25201:008:0148, maatulundusmaa 100%, pindala 2,11 ha) ja Liivamaa (25201:008:0104, maatulundusmaa 100%, pindala 2,00 ha), lõunast Liivaahu (25201:008:0460, maatulundusmaa 100%, pindala 15,50 ha), läänest Jalaka (25101:001:0036, maatulundusmaa 100%, pindala 6,19 ha), põhjast Pargi masti (25201:008:0036, ärimaa 100%, pindala 4489 m²), Pargiserva (25201:008:0095, tootmismaa 100%, pindala 15267 m²) kinnistutega ning Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa Pargitaguse tn 22 (32201:001:0081, maatulundusmaa 100%, pindala 12724 m²) ja Pargitaguse tn 24 (32201:001:0080, maatulundusmaa 100%, pindala 5229 m²) kinnistutega. kinnistutega. Karjamaa kinnistu on hoonestatud. 2.5 Liikluskorralduslik, looduslik ja ehituslik situatsioon Maastikulise keskkonna ja heakorra kirjeldamisel on lähtutud 2018. aastal koostatud geodeetilisest alusplaanist, Maa-ameti geoportaalis olevatest ning välisvaatlusel kogutud andmetest. Detailplaneeringu eskiislahendus on koostatud 2018. aastal valminud topo- geodeetilise alusplaani järgi. Enne detailplaneeringu kohaste ehitiste, teede, tehnovõrkude jmt projekteerimist tuleb koostada uus aktuaalne topo-geodeetiline alusplaan. Planeeringuala asub hajaastustatud alal, Jõhvi linna ja Ahtme linnaosa vahetusläheduses. Maa- ala näol on tegemist valdavalt endise rohumaaga, lääneosas paikneb kõrghaljastust. Maakatastri andmetel on Sarapuu kinnistu, mille pindala on 7,19 hektarit, maatulundusmaa sihtotstarbega ja selle kõlvikulises koosseisus on 6,4 hektarit haritavat maad ja 0,79 hektarit metsamaad. Pihlaka kinnistu, mille pindala on 3,06 hektarit, on samuti maatulundusmaa sihtotstarbega ja selle kõlvikulises koosseisus on 2,95 hektarit haritavat maad ja 0,11 hektarit looduslikku rohumaad. Planeeritavate kinnistute mullastiku kaalutud keskmine boniteet on 26 hindepunkti ning tegemist ei ole väärtusliku põllumaaga. Planeeringualal ei ole ka maaparandussüsteemi ning seal olev põllumajandusmaa ei ole kasutusel haritava põllumaana ega kantud PRIA põllumassiivide registrisse ja nende maade kohta ei ole taotletud ja makstud toetusi. Praeguseks hetkeks on maa-alale ladestatud ca 20 000 m3 pinnast ja mulda, mida kasutatakse hiljem maapinna täiteks ning kõrguste vahede vähendamiseks. Planeeringu alale on viidud ehitusprahti, mis tuleb likvideerida. Riigitee 33 Jõhvi-Kose asub planeeritavast alast ca 280 m ida pool. Olemasolev juurdepääs on riigiteelt on Pargitaguse tänava (Kohtla-Järve kohalik tee nr 3220284) kaudu. Pargitaguse tänav on ca 6 m laiune kruusakattega tee, mis ühendab Jõhvi-Kose maanteed Ahtme linnaosa Puru teega. Planeeritavad krundid on hoonestamata. Lähiümbruses asuvad elamud. Planeeringuala reljeef langeb loode-kagusuunal. Absoluutkõrgused jäävad vahemikku 61,33 m loodeosas kuni 56,31 m kaguosas. Planeeringuala asub altkaevandatud alal, mis on veega täitunud (vt JOONIS 5 Kaevanduste joonis). Lisaks asub planeeringuala riigikaitselise ehitise piiranguvööndis, kuid planeeritava tegevusega ei mõjutata riigikaitselise ehitise või sealasuvate süsteemide ja seadmete töövõimet. OÜ Wesenberg Töö nr 19-0917 09.07.2020 5  Sarapuu ja Pihlaka kinnistute detailplaneering Planeeritav maa-ala jääb Jõhvi valla üldplaneeringu kohaselt lennuvälja koonilise pinna raadiusesse (3600 m), kuid detailplaneeringu koostamisel arvestatakse Jõhvi lennuvälja lähiümbruse piirangupindadele kehtestatud ohutusnõuetega. Planeeringualast põhja pool on Elisa mobiilside mast, millel kaitseala puudub, sest elektrimagnetvälja ulatust ja võimsust on varasemalt mõõdetud analoogsete mastide läheduses ja elektrimagnetvälja mõju ei ole täheldatud. 2.6 Detailplaneeringu ala kontaktvööndi vallaehituslik analüüs Detailplaneeringuala paikneb Jõhvi valla keskosas, Jõhvi linna ja Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa vahetus läheduses. Jõhvi valla keskuseks on Jõhvi linn, mis on ka Ida-Virumaa maakonnakeskuseks. Jõhvi linn jääb planeeringualast ca 550 m kaugusele põhja suunas ning Ahtme linnaosa ca 1 km kaugusele edela suunas. Planeeringu maa-alast ca 500 m kaugusele jääb Jõhvi linnapark. Planeeringualast ca 500 m ida suunas jääb Viru Jalaväepataljoni territoorium. Pargitaguse küla on väga hõredalt asustatud. Planeeringuala naabruses olevad krundid on maatulundusmaa sihtotstarbega. Planeeringualal on hea logistiline ühendus Jõhvi- Kose maanteega ning Ahtme linnaosa Puru teega. 3. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISLAHENDUS 3.1 Planeeringu koostamise ettepanek ja eesmärgid Detailplaneeringu koostamise põhieesmärk on Sarapuu ja Pihlaka kinnistute jagamine elamukruntideks, sihtotstarbe muutmine maatulundusmaast elamumaaks, transpordimaaks ja üldkasutatavaks maaks ning ehitusõiguse määramine. Planeeringuga seatakse ka liikluskorralduse, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning tagatakse tehnovõrkudega varustatus. 3.2 Planeeritav krundijaotus, sihtotstarbed Detailplaneeringuga on ettenähtud Sarapuu ja Pihlaka kinnistute jagamine 36 krundiks – 32 elamumaa krundiks, 3 transpordimaa krundiks ja üheks üldkasutatava maa sihtotstarbega krundiks. (vt Tabel 1. Kruntide sihtotstarbed ja ehitusõigus). 3.3 Ehitusõigus Krundi hoonestusalad ja ehitusõiguse parameetrid on kajastatud planeeringu põhijoonisel ning seletuskirja Tabelis 1 Kruntide sihtotstarbed ja ehitusõigus. Hooneid võib ehitada ainult joonisel näidatud hoonestusalasse ning vastavalt määratud ehitusõigusele. Hoonestusalast väljapoole võib rajada haljastust, teid, piirdeid, kraave ja tehnovõrke. Suuremate rajatiste rajamine väljapoole hoonestusala on lubatud vastava piirinaabri nõusolekul. Tabel 1. Kruntide sihtotstarbed ja ehitusõigus POS 1 Uus elamukrunt moodustatakse Pihlaka kinnistu jagamise teel. Pindala 2048 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kolm hoonet (elamu ja kaks kõrvalhoonet) ehitusaluse pinnaga kokku kuni 350 m², lubatud maksimaalne täisehitus on 17%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8 meetrit, kõrvalhoonel kuni 5 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 2, kõrvalhoonel 1. OÜ Wesenberg Töö nr 19-0917 09.07.2020 6  Sarapuu ja Pihlaka kinnistute detailplaneering Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire. Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule. Tulepüsivusklass: TP3. POS 2 Uus elamukrunt moodustatakse Pihlaka kinnistu jagamise teel. Pindala 2001 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kolm hoonet (elamu ja kaks kõrvalhoonet) ehitusaluse pinnaga kokku kuni 350 m², lubatud maksimaalne täisehitus on 17%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8 meetrit, kõrvalhoonel kuni 5 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 2, kõrvalhoonel 1. Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire. Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule. Tulepüsivusklass: TP3. POS 3 Uus elamukrunt moodustatakse Pihlaka kinnistu jagamise teel. Pindala 2094 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kolm hoonet (elamu ja kaks kõrvalhoonet) ehitusaluse pinnaga kokku kuni 350 m², lubatud maksimaalne täisehitus on 17%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8 meetrit, kõrvalhoonel kuni 5 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 2, kõrvalhoonel 1. Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire. Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule. Tulepüsivusklass: TP3. POS 4 Uus elamukrunt moodustatakse Pihlaka kinnistu jagamise teel. Pindala 2194 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kolm hoonet (elamu ja kaks kõrvalhoonet) ehitusaluse pinnaga kokku kuni 350 m², lubatud maksimaalne täisehitus on 16%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8 meetrit, kõrvalhoonel kuni 5 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 2, kõrvalhoonel 1. Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire. Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule. Tulepüsivusklass: TP3. POS 5 Uus elamukrunt moodustatakse Pihlaka kinnistu jagamise teel. Pindala 2450 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kolm hoonet (elamu ja kaks kõrvalhoonet) ehitusaluse pinnaga kokku kuni 350 m², lubatud maksimaalne täisehitus on 14%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8 meetrit, kõrvalhoonel kuni 5 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 2, kõrvalhoonel 1. Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire. Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule. Tulepüsivusklass: TP3. POS 6 Uus elamukrunt moodustatakse Pihlaka kinnistu jagamise teel. Pindala 2600 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). OÜ Wesenberg Töö nr 19-0917 09.07.2020 7  Sarapuu ja Pihlaka kinnistute detailplaneering Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kolm hoonet (elamu ja kaks kõrvalhoonet) ehitusaluse pinnaga kokku kuni 350 m², lubatud maksimaalne täisehitus on 13%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8 meetrit, kõrvalhoonel kuni 5 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 2, kõrvalhoonel 1. Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire. Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule. Tulepüsivusklass: TP3. POS 7 Uus elamukrunt moodustatakse Pihlaka kinnistu jagamise teel. Pindala 2192 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kolm hoonet (elamu ja kaks kõrvalhoonet) ehitusaluse pinnaga kokku kuni 350 m², lubatud maksimaalne täisehitus on 16%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8 meetrit, kõrvalhoonel kuni 5 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 2, kõrvalhoonel 1. Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire. Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule. Tulepüsivusklass: TP3. POS 8 Uus elamukrunt moodustatakse Pihlaka kinnistu jagamise teel. Pindala 2338 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kolm hoonet (elamu ja kaks kõrvalhoonet) ehitusaluse pinnaga kokku kuni 350 m², lubatud maksimaalne täisehitus on 15%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8 meetrit, kõrvalhoonel kuni 5 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 2, kõrvalhoonel 1. Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire. Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule. Tulepüsivusklass: TP3. POS 9 Uus elamukrunt moodustatakse Sarapuu kinnistu jagamise teel. Pindala 2759 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kolm hoonet (elamu ja kaks kõrvalhoonet) ehitusaluse pinnaga kokku kuni 350 m², lubatud maksimaalne täisehitus on 13%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8 meetrit, kõrvalhoonel kuni 5 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 2, kõrvalhoonel 1. Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire. Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule. Tulepüsivusklass: TP3. POS 10 Uus elamukrunt moodustatakse Sarapuu kinnistu jagamise teel. Pindala 2651 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kolm hoonet (elamu ja kaks kõrvalhoonet) ehitusaluse pinnaga kokku kuni 350 m², lubatud maksimaalne täisehitus on 13%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8 meetrit, kõrvalhoonel kuni 5 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 2, kõrvalhoonel 1. Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire. Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule. Tulepüsivusklass: TP3. OÜ Wesenberg Töö nr 19-0917 09.07.2020 8  Sarapuu ja Pihlaka kinnistute detailplaneering POS 11 Uus elamukrunt moodustatakse Sarapuu kinnistu jagamise teel. Pindala 2547 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kolm hoonet (elamu ja kaks kõrvalhoonet) ehitusaluse pinnaga kokku kuni 350 m², lubatud maksimaalne täisehitus on 14%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8 meetrit, kõrvalhoonel kuni 5 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 2, kõrvalhoonel 1. Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire. Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule. Tulepüsivusklass: TP3. POS 12 Uus elamukrunt moodustatakse Sarapuu kinnistu jagamise teel. Pindala 2991 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kolm hoonet (elamu ja kaks kõrvalhoonet) ehitusaluse pinnaga kokku kuni 350 m², lubatud maksimaalne täisehitus on 12%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8 meetrit, kõrvalhoonel kuni 5 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 2, kõrvalhoonel 1. Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire. Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule. Tulepüsivusklass: TP3. POS 13 Uus elamukrunt moodustatakse Sarapuu kinnistu jagamise teel. Pindala 2300 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kolm hoonet (elamu ja kaks kõrvalhoonet) ehitusaluse pinnaga kokku kuni 350 m², lubatud maksimaalne täisehitus on 15%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8 meetrit, kõrvalhoonel kuni 5 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 2, kõrvalhoonel 1. Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire. Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule. Tulepüsivusklass: TP3. POS 14 Uus elamukrunt moodustatakse Sarapuu kinnistu jagamise teel. Pindala 2297 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kolm hoonet (elamu ja kaks kõrvalhoonet) ehitusaluse pinnaga kokku kuni 350 m², lubatud maksimaalne täisehitus on 15%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8 meetrit, kõrvalhoonel kuni 5 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 2, kõrvalhoonel 1. Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire. Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule. Tulepüsivusklass: TP3. POS 15 Uus elamukrunt moodustatakse Sarapuu kinnistu jagamise teel. Pindala 2293 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kolm hoonet (elamu ja kaks kõrvalhoonet) ehitusaluse pinnaga kokku kuni 350 m², lubatud maksimaalne täisehitus on 15%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8 meetrit, kõrvalhoonel kuni 5 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 2, kõrvalhoonel 1. OÜ Wesenberg Töö nr 19-0917 09.07.2020 9  Sarapuu ja Pihlaka kinnistute detailplaneering Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire. Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule. Tulepüsivusklass: TP3. POS 16 Uus elamukrunt moodustatakse Sarapuu kinnistu jagamise teel. Pindala 2305 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kolm hoonet (elamu ja kaks kõrvalhoonet) ehitusaluse pinnaga kokku kuni 350 m², lubatud maksimaalne täisehitus on 15%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8 meetrit, kõrvalhoonel kuni 5 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 2, kõrvalhoonel 1. Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire. Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule. Tulepüsivusklass: TP3. POS 17 Uus elamukrunt moodustatakse Sarapuu kinnistu jagamise teel. Pindala 2024 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kolm hoonet (elamu ja kaks kõrvalhoonet) ehitusaluse pinnaga kokku kuni 350 m², lubatud maksimaalne täisehitus on 17%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8 meetrit, kõrvalhoonel kuni 5 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 2, kõrvalhoonel 1. Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire. Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule. Tulepüsivusklass: TP3. POS 18 Uus elamukrunt moodustatakse Sarapuu kinnistu jagamise teel. Pindala 2024 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kolm hoonet (elamu ja kaks kõrvalhoonet) ehitusaluse pinnaga kokku kuni 350 m², lubatud maksimaalne täisehitus on 17%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8 meetrit, kõrvalhoonel kuni 5 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 2, kõrvalhoonel 1. Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire. Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule. Tulepüsivusklass: TP3. POS 19 Uus elamukrunt moodustatakse Sarapuu kinnistu jagamise teel. Pindala 2020 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kolm hoonet (elamu ja kaks kõrvalhoonet) ehitusaluse pinnaga kokku kuni 350 m², lubatud maksimaalne täisehitus on 17%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8 meetrit, kõrvalhoonel kuni 5 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 2, kõrvalhoonel 1. Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire. Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule. Tulepüsivusklass: TP3. POS 20 Uus elamukrunt moodustatakse Sarapuu kinnistu jagamise teel. Pindala 2019 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). OÜ Wesenberg Töö nr 19-0917 09.07.2020 10  Sarapuu ja Pihlaka kinnistute detailplaneering Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kolm hoonet (elamu ja kaks kõrvalhoonet) ehitusaluse pinnaga kokku kuni 350 m², lubatud maksimaalne täisehitus on 17%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8 meetrit, kõrvalhoonel kuni 5 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 2, kõrvalhoonel 1. Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire. Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule. Tulepüsivusklass: TP3. POS 21 Uus elamukrunt moodustatakse Sarapuu kinnistu jagamise teel. Pindala 2024 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kolm hoonet (elamu ja kaks kõrvalhoonet) ehitusaluse pinnaga kokku kuni 350 m², lubatud maksimaalne täisehitus on 17%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8 meetrit, kõrvalhoonel kuni 5 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 2, kõrvalhoonel 1. Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire. Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule. Tulepüsivusklass: TP3. POS 22 Uus elamukrunt moodustatakse Sarapuu kinnistu jagamise teel. Pindala 2024 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kolm hoonet (elamu ja kaks kõrvalhoonet) ehitusaluse pinnaga kokku kuni 350 m², lubatud maksimaalne täisehitus on 17%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8 meetrit, kõrvalhoonel kuni 5 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 2, kõrvalhoonel 1. Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire. Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule. Tulepüsivusklass: TP3. POS 23 Uus elamukrunt moodustatakse Sarapuu kinnistu jagamise teel. Pindala 2331 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kolm hoonet (elamu ja kaks kõrvalhoonet) ehitusaluse pinnaga kokku kuni 350 m², lubatud maksimaalne täisehitus on 15%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8 meetrit, kõrvalhoonel kuni 5 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 2, kõrvalhoonel 1. Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire. Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule. Tulepüsivusklass: TP3. POS 24 Uus elamukrunt moodustatakse Sarapuu kinnistu jagamise teel. Pindala 2334 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kolm hoonet (elamu ja kaks kõrvalhoonet) ehitusaluse pinnaga kokku kuni 350 m², lubatud maksimaalne täisehitus on 15%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8 meetrit, kõrvalhoonel kuni 5 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 2, kõrvalhoonel 1. Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire. Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule. Tulepüsivusklass: TP3. OÜ Wesenberg Töö nr 19-0917 09.07.2020 11  Sarapuu ja Pihlaka kinnistute detailplaneering POS 25 Uus elamukrunt moodustatakse Sarapuu kinnistu jagamise teel. Pindala 2337 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kolm hoonet (elamu ja kaks kõrvalhoonet) ehitusaluse pinnaga kokku kuni 350 m², lubatud maksimaalne täisehitus on 15%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8 meetrit, kõrvalhoonel kuni 5 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 2, kõrvalhoonel 1. Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire. Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule. Tulepüsivusklass: TP3. POS 26 Uus elamukrunt moodustatakse Pihlaka kinnistu jagamise teel. Pindala 2104 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kolm hoonet (elamu ja kaks kõrvalhoonet) ehitusaluse pinnaga kokku kuni 350 m², lubatud maksimaalne täisehitus on 17%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8 meetrit, kõrvalhoonel kuni 5 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 2, kõrvalhoonel 1. Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire. Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule. Tulepüsivusklass: TP3. POS 27 Uus elamukrunt moodustatakse Pihlaka kinnistu jagamise teel. Pindala 2098 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kolm hoonet (elamu ja kaks kõrvalhoonet) ehitusaluse pinnaga kokku kuni 350 m², lubatud maksimaalne täisehitus on 17%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8 meetrit, kõrvalhoonel kuni 5 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 2, kõrvalhoonel 1. Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire. Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule. Tulepüsivusklass: TP3. POS 28 Uus elamukrunt moodustatakse Pihlaka kinnistu jagamise teel. Pindala 2095 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kolm hoonet (elamu ja kaks kõrvalhoonet) ehitusaluse pinnaga kokku kuni 350 m², lubatud maksimaalne täisehitus on 17%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8 meetrit, kõrvalhoonel kuni 5 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 2, kõrvalhoonel 1. Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire. Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule. Tulepüsivusklass: TP3 POS 29 Uus elamukrunt moodustatakse Pihlaka kinnistu jagamise teel. Pindala 2097 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kolm hoonet (elamu ja kaks kõrvalhoonet) ehitusaluse pinnaga kokku kuni 350 m², lubatud maksimaalne täisehitus on 17%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8 meetrit, kõrvalhoonel kuni 5 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 2, kõrvalhoonel 1. OÜ Wesenberg Töö nr 19-0917 09.07.2020 12  Sarapuu ja Pihlaka kinnistute detailplaneering Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire. Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule. Tulepüsivusklass: TP3 POS 30 Uus elamukrunt moodustatakse Sarapuu kinnistu jagamise teel. Pindala 2323 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kolm hoonet (elamu ja kaks kõrvalhoonet) ehitusaluse pinnaga kokku kuni 350 m², lubatud maksimaalne täisehitus on 15%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8 meetrit, kõrvalhoonel kuni 5 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 2, kõrvalhoonel 1. Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire. Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule. Tulepüsivusklass: TP3 POS 31 Uus elamukrunt moodustatakse Sarapuu kinnistu jagamise teel. Pindala 2327 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kolm hoonet (elamu ja kaks kõrvalhoonet) ehitusaluse pinnaga kokku kuni 350 m², lubatud maksimaalne täisehitus on 15%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8 meetrit, kõrvalhoonel kuni 5 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 2, kõrvalhoonel 1. Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire. Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule. Tulepüsivusklass: TP3 POS 32 Uus elamukrunt moodustatakse Sarapuu kinnistu jagamise teel. Pindala 2329 m², maakasutuse sihtotstarve 100% üksikelamu maa (EP), katastri sihtotstarve 100% elamumaa (E). Ehitusõigus: Krundile on lubatud ehitada kolm hoonet (elamu ja kaks kõrvalhoonet) ehitusaluse pinnaga kokku kuni 350 m², lubatud maksimaalne täisehitus on 15%. Hoonete maksimaalne lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8 meetrit, kõrvalhoonel kuni 5 meetrit. Hoonete suurim lubatud korruste arv on 2, kõrvalhoonel 1. Rajatisi on lubatud ehitada krundile ka väljapoole määratud hoonestusala piire. Rajatiste rajamine vastavalt ehitusseadustikule. Tulepüsivusklass: TP3 POS 33 Uus haljasala krunt moodustatakse Sarapuu kinnistu jagamise teel. Pindala 13396 m², maakasutuse sihtotstarve 100% haljasala maa (HP), katastri sihtotstarve 100% üldkasutatav maa (Üm). Krundile on lubatud rajada haljastust, mänguväljaku ja tervisespordi rajatisi, jalgteid ja haljasala teenindamiseks vajalikke rajatisi. POS 34 Uus transpordimaa krunt moodustatakse Sarapuu kinnistu jagamise teel. Pindala 3314 m². Planeeringu ettepaneku kohaselt määratakse krundi maakasutuse sihtotstarbeks 100% tee ja tänava maa (LT), katastri sihtotstarbeks 100% transpordimaa (L). Kuna tegemist on tänava maa krundiga, pole ehitusõiguse kohaselt lubatud krundile hooneid ehitada. Ehitusseadustiku alusel võib krundile rajada rajatisi. POS 35 Uus transpordimaa krunt moodustatakse Pihlaka kinnistu jagamise teel. Pindala 4247 m². Planeeringu ettepaneku kohaselt määratakse krundi maakasutuse sihtotstarbeks 100% tee ja tänava maa (LT), katastri sihtotstarbeks 100% OÜ Wesenberg Töö nr 19-0917 09.07.2020 13  Sarapuu ja Pihlaka kinnistute detailplaneering transpordimaa (L). Krundile on määratud ehitusõigus reoveepumpla rajamiseks. Kuna tegemist on tänava maa krundiga, pole ehitusõiguse kohaselt lubatud krundile muid hooneid ehitada. Ehitusseadustiku alusel võib krundile rajada rajatisi. POS 36 Uus transpordimaa krunt moodustatakse Sarapuu kinnistu jagamise teel. Pindala 8954 m². Planeeringu ettepaneku kohaselt määratakse krundi maakasutuse sihtotstarbeks 100% tee ja tänava maa (LT), katastri sihtotstarbeks 100% transpordimaa (L). Kuna tegemist on tänava maa krundiga, pole ehitusõiguse kohaselt lubatud krundile hooneid ehitada. Ehitusseadustiku alusel võib krundile rajada rajatisi. 3.4 Arhitektuurinõuded Planeeringuga kavandatavate hoonete puhul on tegemist ühepereelamutega. Ehitised peavad olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ja üldtunnustatud põhimõtete järgi. Nõuded planeeritavatele ehitistele on määratud arvestades ümbruskonna ehituslaadi ja sobilikkust ümbritsevasse keskkonda. Ehitis peab olema teostuselt heatasemeline, sobima ümbritsevasse keskkonda ja arvestama väljakujunenud arhitektuurset olukorda ning mitte olema ohtlik inimesele, varale ega keskkonnale. Hoone arhitektuur peab olema kaasaegse vormi- ja fassaadikäsitlusega. Elamud peaksid olema nii põhiplaanis kui mahus lähedalasuvatega sarnaste gabariitide ja katusekujuga. Lubatud lamekatus kui ka viilkatus. Elamu paiknemine krundil tuleb lahendada konkreetse ehitusprojektiga. Hoonete kandekonstruktsioon võib olla puit, tellis, väikeplokk, suurplokk. Hoonete fassaadikateteks on sobivad looduslähedased materjalid nagu kivi, puit, krohv, fassaadikattematerjalid, klaas jms. Profileeritud pleki ja plastikvoodri kasutamine elamute seinte välisviimistluses on keelatud. Samuti on keelatud ümarpalk ja selle imitatsioon hoone välisviimistlusmaterjalina. Toonid peavad olema soojad, pastelsed ja looduslikud. Abihoone arhitektuur peab olema kooskõlas elamu arhitektuuriga. Hoonete rajamine ilma ehitusprojektita ja väljapoole määratud hoonestusala on keelatud. Ehitise projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada ehitisele seadustes ja nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud kohustuslike nõuetega ning asjaõigusseaduses sätestatud naabrusõigustega. Ehitusprojekt peab vastama ehitusseadustiku nõuetele. Hoonete täpne arhitektuurne lahendus tuleb määrata edasise projekteerimise käigus lähtuvalt käesolevast detailplaneeringust. 3.5 Ehitustingimused kaevandamisaladel Kaevandamisaladele ehitamisel seostuvad riskid maapinna stabiilsusega. Maapinna stabiilsus kaevandatud alal võib olla mitmekesine, olenevalt kasutatud kaevandusvõtetest ja kaevanduse sügavusest. Mäetööde võimaliku jääkmõju välistamiseks ehitusobjekt projekteerida vajalike kaitsemeetmetega, mis välistaksid mäetööde võimaliku jääkmõju objektidele ja mis hoiaksid ära ehituskonstruktsioonide purunemise maapinna võimaliku varisemise, vajumise või nihkumise tagajärjel. Kaevandus on juba aastakümneid suletud, kuid kogu mäetööde mõju ei pruugi avalduda kaevandamise ajal, vaid võib ilmneda ka hiljem. Eestis on kunagiste mäetööde sagedaseks ilminguks ootamatult tekkivad varinguaugud. Hiline mõju ei ole mäetehniliselt ette nähtav, enamasti ka mitte prognoositav. Planeeringualale ehitusprojektide koostamisel tuleb läbi viia analüüs, mille käigus pakutakse välja vundamendi tüüp ja antakse lahendused veel säilinud kaeveõõnte täitmiseks või sundvaristamiseks. Ehitiste ja inimtegevuse koormuse suurenemine võib põhjustada maa vajumise. Inimeste, vara ja keskkonna kaitseks tuleb OÜ Wesenberg Töö nr 19-0917 09.07.2020 14  Sarapuu ja Pihlaka kinnistute detailplaneering ehitusprojektides näha ette meetmed tõenäoliste ohtude (vajumiste, maalihete, langatuste jms) ennetamiseks ja vältimiseks. 3.6 Üldplaneeringu muutmise ettepanek Jõhvi valla üldplaneeringu (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18. juuli 2013 määrusega nr 127) kohaselt asub planeeringuala juhtotstarbeta maa-alal, kus tuleb ehitamisel lähtuda olemasolevast maakasutusest. Planeeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe osas – maatulundusmaast elamumaaks. Elamukruntide loomine ning uue elurajooni rajamine Pargitaguse külasse tooks endaga kaasa elukvaliteedi paranemise. See annaks elanikele võimaluse valida endale elukoht linnast väljas „maal” kuid siiski hea ligipääsuga Jõhvi-Kose teelt. Uued krundid on Jõhvi linna läheduses ent siiski piisavalt privaatses asukohas. Linnas hoonestamata pereelamukrundid puuduvad. Vaadates olemasolevad linnasiseseid krunte on nendele juba ehitatud majad, mis ei pruugi sobida potentsiaalsetele uutele elanikele ning nende ümberehitamine võib muutuda tihtipeale kulukamaks ja keerulisemaks ning lisaks ei saa inimene ka oma soovidele vastavat elamist. Detailplaneeringualale elamumaa määramine tagaks loogilise elamumaa ühenduse Jõhvi linna ja Ahtme linnaosaga. Jõhvi valla üldplaneeringu kohaselt on uute elamualade planeerimisel eelisjärjekorras need alad, kus on juba olemasolevaid elamuid ning toimiv ja piisava ressursiga taristuvõrk (ühendusteed, vesi, kanalisatsioon ja elektrivõrgud). Sarapuu ja Pihlaka kinnistule elamute kavandamist toetab Jõhvi valla üldplaneeringust välja toodud põhimõte, sest naabruses paiknevad juba elamud ning kruntidele on hea juurdepääs riigiteelt Jõhvi-Kose kui ka Ahtme linnaosast. Planeeringualast põhja poole jääb Jõhvi linn ja lääne poole Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa. Jõhvi valla üldplaneeringu kohaselt võimaldavad olemasolevad teed ning tehnovõrgud ja – rajatised kujunenud elukeskkonna arengut majanduslikult otstarbekal viisil. Uute elamualade rajamisel tuleb esmalt tihendada teede äärseid alasid, järgmises etapis kaugemaid alasid. Detailplaneeringuga soovitakse tihendada Jõhvi linna ja Jõhvi-Kose maantee lähiümbruse maa- ala. Jõhvi valla üldplaneeringu kohaselt on osaliselt tegemist kõrge väärtusega põllumaaga. Jõhvi valla üldplaneeringu kohaselt tuleks kõrge väärtusega põllumaad heakorrastada (kui need on põllumajanduslikust kasutusest väljalangenud) ning leida uusi kasutamisviise. Jälgima peab, et seal jätkuks maaparandussüsteemide hooldamine. Väärtuslikel põllumaadel on sihtotstarbe muutmine üldplaneeringu muutmine. Planeeritavad krundid ei ole hoonestatud, lähinaabruses paiknevad elamukompleksid. Krundid ei ole kasutusel haritava põllumaana. Detailplaneeringuga soovitakse maa-ala jagada elamukruntideks, krundid on piisava suurusega, mis tagab väärtusliku põllumaa säilimise. Planeeringuala asukoht on elamuarenduseks sobiv, sest see asub lähedal Jõhvi linna teenindusasutustele ja tehnilisele infrastruktuurile. Eeltoodust lähtuvalt on põhjendatud Jõhvi valla üldplaneeringu muutmine Muudatuse kandmiseks Jõhvi valla üldplaneeringusse tuleb täiendada üldplaneeringu kaarti nr 1 käesoleva planeeringuala ulatuses ning märkida vastavaks maakasutuse juhtotstarbeks pereelamu maa (EP). Edaspidi kehtivad maa-alale seletuskirja punktis 2.1.1, alapunktis 2.1.1.1 ja muud pereelamu maale kehtestatud tingimused. Üldplaneeringu seletuskirja tekstilisi muudatusi ei ole vaja teha. OÜ Wesenberg Töö nr 19-0917 09.07.2020 15  Sarapuu ja Pihlaka kinnistute detailplaneering 4. TEED JA LIIKLUSKORRALDUSE PÕHIMÕTTED 4.1 Liikluskorraldus ja juurdepääsud Maanteeamet on 14.05.2019 kirjaga nr 15-2/19/18036-2 väljastanud seisukohad detailplaneeringu koostamiseks. Planeeringuala juurdepääs on lahendatud riigitee nr 33 Jõhvi-Kose km 1,659 olemasoleva ristmiku ning kohaliku tee nr 3220284 Pargitaguse tänav kaudu. Pargitaguse tänav ühendab riigiteed Jõhvi-Kose ning Ahtme linnaosas asuvat Puru teed. Pargitaguse tänava kaudu on juurdepääs planeeringualale tagatud ka Ahtme linnaosa poolt. Pargitaguse tänav jääb suuremas osas Kohtla-Järve linna Ahtme linnaosa territooriumile ning on Kohtla-Järve linna avalikult kasutatav kohalik tee. Maanteeameti Teeregistri andmetel on 2019. aasta andmetel antud lõigus riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 1957 autot ööpäevas. Planeeringu elluviimisel lisanduv liikluskoormus ca 30-40 autot 2x päevas. Planeeringuala juurdepääs on tagatud kahelt poolt ning seega hajutatakse olulisel määral mõlema Pargitaguse tänava lõigu ning riigitee ristmiku liikluskoormust. Lisanduv liikluse kasv ei ole märkimisväärne ega avalda olulist mõju planeeringuga seotud teedevõrgu toimimisele ega riigitee ristmiku läbilaskevõimele ja ohutusele. Ka ehitusaegsel liiklusel ei ole suurt mõju, sest ehitamise periood on hajutatud ja planeeringu realiseerimine toimub pikema aja jooksul. Olemasoleva riigitee ristmiku lahendus ja mõõtmed on piisavad teenindamaks olemasolevat ja täiendavalt lisanduvat liikluskoormust. Olemasoleva riigitee ristmiku ümberehitamist ei ole detailplaneeringu raames planeeritud. Täiendavat ristumiskohta riigiteelt ei ole kavandatud. Samuti ei mõjuta planeeringu lahendus olemasoleva ristmiku nähtavust. Planeeringuala ei ulatu riigitee nr 33 kaitsevööndisse. Olemasolev killustikkattega Pargitaguse tänav tuleb perspektiivis rajada tolmuvaba kattega. Juurdepääsud uutele elamukruntidele lahendatakse planeeringuala sisetee kaudu. Planeeringuala siseteede jaoks on planeeritud eraldi transpordimaa krundid (POS 34, POS 35 ja POS 36), mis määratakse avalikuks kasutamiseks. Planeeritud sisetee on eraldatud jalgteest ca 2 m laiuse eraldusribaga, mis on vajalik teehoiutööde teostamiseks, sh lume kogumiseks, sademevete ärajuhtimiseks ning liiklusest tuleneva ohu vähendamiseks. Teemaa laiuseks on planeeritud 14 m, sõidutee laiuseks on planeeritud 5,6 m. Planeeringuala sisetee täpsem lahendus, tee asukoht ja muud parameetrid tuleb lahendada projekteerimisega. Planeeritud elamukruntidele on kavandatud kuni 3,6 m laiused sissesõiduteed, et tagada päästemasinate juurdepääs krundile. Juurdepääsuteede täpsed laiused ja katendi ulatus määratakse ehitusprojekti käigus. Juurdepääsud kruntidele on tähistatud planeeringu põhijoonisel orienteeruva täpsusega. 4.2 Parkimine ja kõnniteed Planeeritavate hoonete parkimine on lahendatud krundisiseselt. Elamukruntidele tuleb projekteerimise käigus tagada igale 2 parkimiskohta. Normatiivne parkimine tuleb lahendada projekteerimise käigus lähtuvalt Eesti Vabariigi Standardist 843:2016. Planeeringualasisese tee äärde on kavandatud 2 m laiuse jalgtee rajamine. Jalakäijate peamised liikumissuunad peaksid olema ühendatud Pargitaguse tänava kaudu nii ida pool asuva Jõhvi linna Pargi tänavaga kui lääne pool asuva Ahtme linnaosa Puru tee äärse jalgteega. Jõhvi valla OÜ Wesenberg Töö nr 19-0917 09.07.2020 16  Sarapuu ja Pihlaka kinnistute detailplaneering üldplaneeringus on kavandatd kergliiklustee rajamine Jõhvi-Kose maantee äärde. Pargi tänava ja Jõhvi-Kose maantee äärde kavandatava jalgtee kaudu toimuks planeeringuala ühendamine nii Jõhvi linna kui ka Alutaguse puhke- ja spordikeskusega Pannjärvel. Puru tee äärse jalgtee kaudu on planeeringuala ühendatud nii Ahtme linnaosa kui ka Jõhvi hariduslinnaku piirkonnaga. Lähimad bussipeatused asuvad planeeringualast ca 1,1 km kaugusel Ahtme linnaosas, Ridaküla tn 4 (raamatukogu) juures ning ca 1,2 km kaugusel Jõhvil linnas, Pargi tn 33 juures. Täiendavate bussipeatuste rajamist ei ole kavandatud. 4.3 Kattega alad Planeeritud uus kogujatee on ettenähtud tolmuvaba kattega. Juurdepääsuteed ning krundisiseste parkimiskohtade ja hoonete vaheliste alade katendiks võib olla tolmuvaba kate, kõnniteekivi või muu kõvakatend. Täpne katendite lahendus tuleb anda projekteerimise käigus. Sadevete äravoolu peab tagama katendile projekteeritav kalle. 5. HALJASTUS JA HEAKORRASTUSE PÕHIMÕTTED 5.1 Haljastus ja heakorrastus Maa-ala näol on tegemist valdavalt endise rohumaaga, lääneosas paikneb kõrghaljastust. Maa- alale ladestatud pinnas ja muld (ca 20 000 m3) kasutatakse ära hiljem maapinna täiteks ning kõrguste vahede vähendamiseks. Planeeringualale viidud ehituspraht tuleb likvideerida ja viia prügilasse. Ehitustegevuse käigus tuleb ette näha kaitsemeetmeid õhu ning pinna- ja maasisese vee reostamisest hoidumise kooskõlas kehtivate normidega. Haljasalad peavad olema regulaarselt niidetud ja heakorrastatud. Ehitise omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi korrashoiu ja ohutuse ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel vastavalt Jõhvi valla heakorra eeskirjale. Peale uute hoonete ehitamist tuleb heakorrastada haljasalad. 5.2 Piirded Planeeritud elamukruntidele on piirete rajamine lubatud. Värava paigaldamisel peab värava laius olema vähemalt 4 m. Piirete rajamisel tuleb lähtuda Jõhvi valla üldplaneeringust tulenevatest piiretele esitatavatest nõuetest, mille kohaselt on piirete maksimaalne kõrgus Jõhvi vallas üldjuhul 1,3 m. Läbipaistmatute plankpiirete rajamine on keelatud. Täpsem piirete asukoht, rajamise vajadus, kõrgus ja arhitektuurne lahendus tuleb anda projekteerimise käigus. Piirete rajamisel peab see kokku sobima hoonete arhitektuuriga. 6. KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS Tuginedes olemas- ja teadaolevale informatsioonile, KSH eelhinnangule ning Keskkonnaameti ja Põllumajandusameti seisukohtadele, ei kaasne kavandatava tegevusega olulist keskkonnamõju ning detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH) ei algatatud. Detailplaneeringuga ei kavandata olulise keskkonnamõjuga tegevusi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes. Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mille jaoks on vajalik keskkonnakasutuse luba ega olulise keskkonnamõjuga tegevusi, mis on loetletud keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 ja 2 ning Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille OÜ Wesenberg Töö nr 19-0917 09.07.2020 17  Sarapuu ja Pihlaka kinnistute detailplaneering korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“. Planeeritaval alal ei ole kaitsealuseid objekte. Planeeringuala asub altkaevandatud alal. Kavandatud ehitustegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju alal ja lähiümbruses keskkonnatingimuste osas. Planeeritud tegevus ei avalda negatiivset mõju olemasolevale elukeskkonnale ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimeste tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeringuga kavandatakse uute hoonestuste rajamist, mille tõttu suureneb inimeste arv alal, kuid mis kokkuvõttes ei ületa piirkonna looduskeskkonna vastupanuvõimet. Kavandatud ehitustegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju alal ja lähiümbruses keskkonnatingimuste osas. Negatiivne mõju ümbritsevatele kinnistutele puudub. Sarapuu ja Pihlaka kinnistud paiknevad u 60 hektari suurusel põllumajandusmaa massiivil, mille mullastiku kaalutud keskmine boniteet on 26 hindepunkti, mis on madalam kui Ida- Virumaa põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet, mis on 38 hindepunkti. Maaeluministeeriumi poolt välja töötatud väärtuslikku põllumajandusmaa kaitset käsitleva seaduse eelnõu kohaselt ei hõlma detailplaneeringuala väärtuslikku põllumajandusmaad ning selle maa-ala kohta ei rakenduks ehitamise kitsendused. Väärtuslik põllumajandusmaa on kahe hektari suurune või suurem massiiv, mille mullastiku kaalutud keskmine boniteet on võrdne riigi põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteediga või sellest suurem. Selles maakonnas, mille põllumajandusmaa kaalutud keskmine boniteet on riigi keskmisest boniteedist madalam, on väärtuslik põllumajandusmaa massiiv, mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne maakonna kaalutud keskmise boniteediga või sellest suurem. 6.1 Keskkonnatingimused  Tekkivad ehitusjäätmed tuleb ladustada selleks kohandatud jäätmekäitluskohta;  Hoonete ehitamisel kasutada võimaluse korral kohalikke ja keskkonnasõbralikke ehitusmaterjale (sh näiteks kohalikke Eestis toodetavaid ehitus- ja soojustusmaterjale, sest nende transpordile kulub vähem energiat) ja vesialusel värve, mis on keskkonnale ohutumad;  Rajatavatele hoonetele kehtib energiamärgise taotlemise kohustus alates 1.01.2009. Sellest lähtuvalt tuleb kavandada hoonestus võimalikult vähe energiat tarbivana;  Ehitustööde käigus tuleb jälgida, et töid teostataks päevasel ajal ja välditakse ehitustöid olemasolevate elamute läheduses öisel ajal (nt alates kella 21.00-st kuni 8.00) – nii saab tagada ehitusaegse müra- ja vibratsioonimõju avaldumise võimalikult vähestele elanikele;  Planeeritavates hoonetes ei tohi arendada tegevusi, millega kaasneb oluline keskkonnareostus;  Tänava-ja muus välivalgustuses kasutada võimalusel säästulampe, LED-valgusteid, päikeseenergial töötavat valgustust vms.  Juhul, kui planeeringualalt leitakse kaitsealuseid liike, siis tuleb lähtuda Looduskaitseseadusest tulenevatest nõuetest. 6.2 Jäätmekäitlus Jäätmete kogumiseks ja utiliseerimiseks tuleb paigutada vastavad konteinerid. Jäätmete sorteeritud kogumine toimub vastavalt Jäätmeseadusele ja Jõhvi valla jäätmehoolduseeskirjale (vastu võetud 15.09.2011 Jõhvi Vallavolikogu määrusega nr 71), mille täitmine on kohustuslik OÜ Wesenberg Töö nr 19-0917 09.07.2020 18  Sarapuu ja Pihlaka kinnistute detailplaneering kõigile juriidilistele ja füüsilistele isikutele, kes tegutsevad, elavad või viibivad Jõhvi valla haldusterritooriumil. Jõhvi valla territooriumil kehtib ka Jõhvi valla heakorra eeskiri (Jõhvi Vallavolikogu 20.06.2007 a). Planeeringuga käsitletava maa-ala jäätmekäitlus on seotud olmejäätmete ja pakendite hoidmisega. Prügikonteinerite tühjendamist ja jäätmete äravedu teostatakse mehhaniseeritult. Prügiveoautode juurdepääs on tagatud juurdesõiduteede kaudu. Lähtudes Jõhvi valla jäätmehoolduseeskirjast vastutab jäätmete nõuetekohase käitlemise eest jäätmevaldaja. Jäätmevaldaja on kohustatud järgima Jõhvi vallavalitsuse poolt esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja jäätmete liigiti kogumist selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse poolt määratud kogumispunktidesse. Ohtlikud jäätmed tuleb tavajäätmetest koguda eraldi. Ohtlike jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda Jäätmeseadusest. Prügikastide puhul vältida looduses silmatorkavat värvi, prügiurnid peavad sobima antud keskkonda. 7. TULEOHUTUS 7.1 Tuleohutusnõuded Alus: Tuleohutusseadus, siseministri 30. märtsi 2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist kahju. Seetõttu peab ehitistevaheline kuja olema vähemalt 8 m, et takistada tule levikut teistele ehitisele. Juhul, kui kuja on väiksem kui 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega (näiteks tulemüür vms). Detailplaneeringualal on nõutud tuleohutuskuja (planeeritavate hoonete minimaalne vahekaugus 8 m naaberkinnistutel asuvatest hoonetest) tagatud. Päästetöö tegemise tagamiseks peab: 1) ehitises olema võimalik päästemeeskonna pääs ehitise iga välisukse juurde; 2) päästemeeskonnal olema tagatud ehitisele piisav juurdepääs tulekahju kustutamiseks ettenähtud päästevahendiga; 3) olema tagatud juurdepääs ehitist teenindavale tuletõrje veevõtukohale, kusjuures igale ehitisele peab olema määratud teda teenindav tuletõrje veevõtukoht; 4) olema tagatud juurdepääs hädaväljapääsule väljastpoolt ehitist; 5) päästemeeskonna sisenemistee ja tuletõrje veevõtukoht peavad olema tähistatud; 6) pööningu igasse tuletõkkesektsiooni olema sissepääs, kusjuures pööningutel kõrgusega kuni 600 mm peab olema tagatud võimalus kustutada tulekustutusjoa abil tulekindla luugi või ukse kaudu. Tulekustutustehnikaga juurdepääs hoonetele on tagatud planeeritud avalikult kasutatava tee ja juurdepääsuteede kaudu. Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul ja valdajal. Kruntidele ei tohi rajada ehitist ilma ehitusprojektita. Planeeritavate hoonete tulepüsivusklassid on toodud planeeringu põhijoonisel ning seletuskirjas Tabel 1. Tuleohutuse tagamiseks projekteeritavates ja rekonstrueeritavates hoonetes tuleb lähtuda siseministri 30. märtsi 2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrjeveevarustusele” ja selle lisadest ning kehtivatest standarditest. Alus: EVS 812-6:2012 OÜ Wesenberg Töö nr 19-0917 09.07.2020 19  Sarapuu ja Pihlaka kinnistute detailplaneering Tuletõrjehüdrantide vahelised kaugused ühisveevärgi jaotustorustikul ei tohi ületada 200 m, arvestusega, et kõik hooned ning rajatised, mille puhul on nõutud välimine kustutusvesi, ei tohi olla kaugemal kui 100 m kasutatavast tuletõrje veevõtukohast. Standardi EVS 812-6:2012 järgi on kustutusvee normvooluhulk I kasutusviisiga ehitise puhul tuletõkkesektsiooni piirpindalaga kuni 800 m² on minimaalselt 10l/s, arvestuslik tulekahju kestus 3 h. Arvutuslik normvooluhulk on 36 m3 kolme tunni jooksul ehk kokku 108 m3. Veevärgi jaotustorustik, millele paigaldatakse tuletõrjehüdrandid, peab olema siseläbimõõduga minimaalselt 100 mm. Vastavalt Maa-ameti geoportaalis olevatele vesiehitiste andmetele asub lähim olemasolev tuletõrjehüdrant JÕ121H planeeringualast ca 950 m kaugusel (Puru tee 22 kinnistul). Planeeringuala tuletõrjevee vajaduse tagamiseks on planeeringualale (krundile POS 33) maa- alune tuletõrjevee mahuti või mahutid (kogusuurusega 108m3). Mahuti täpne asukoht, suurus ja lahendus määratakse projekteerimise staadiumis. 8. KURITEGEVUSE RISKIDE ENNETAMINE Planeeringutes tuleb käsitleda kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmist. Eestis on koostatud sellekohane standard EVS 809-1:2002 ”Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”, 29.11.2002.a. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja probleemid ja anda soovitused edaspidiseks projekteerimiseks ning turvalisuse tõstmiseks. Loomulikult ei paranda planeerimine üksi eksisteerivat kuritegevust. Vajalik on ka valla ja elanike huvi ja initsiatiiv. Kuritegevuse ennetamine ja kuriteohirmu vähendamine peaks käima koostöös politseiga ja läbi planeerimise ning arhitektuursete lahenduste. Peamised riskid käesoleval planeeringualal, on seotud vandalismiga. Läbi planeeringu on võimalik tuua välja mõned soovitused ja nõuded edaspidiseks projekteerimiseks, et vähendada kuritegevuse riske. 8.1 Strateegia kuritegude ja kuriteohirmu vähendamiseks 8.1.1 Korrashoid Planeeringuala tuleb heakorrastada. Halvasti korrashoitud haljasalad ja hoonestus võivad luua mulje peremehetunde puudumisest, ohust ja hooletusse jätmisest. Keskkond, mis on korras, on ka turvaline ja seal on meeldiv viibida. Korrashoiu kõrge tase paneb eeldama, et alal on tugev järelvalve ja vähendab seega kuriteohirmu. Seega tuleks hoonestuse ja ehitustegevuse lõppedes alad kohe korrastada ja lõplikult viimistleda. Tähtsat mõju avaldab prügi kiire eemaldamine (prügikonteinerite regulaarne tühjendamine, muru korrapärane niitmine jne). Korrashoitud paiga tahtliku kahjustamise tõenäosus on palju väiksem. Lisaks korrashoiule tuleb tagada konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ja liikumisteed (selgitavad/suunavad viidad). Ehitamisel tuleb kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (uksed, aknad, lukud, pingid, prügikastid, märgid). 8.1.2 Elavus Elava kasutusega alad vähendavad kuriteohirmu. Olulist mõju avaldab see, kuidas piirkond on kasutusel ööpäevaringselt. Probleemiks võib olla inimeste vähene liikumine öisel ajal. OÜ Wesenberg Töö nr 19-0917 09.07.2020 20  Sarapuu ja Pihlaka kinnistute detailplaneering 8.1.3 Valgustus ja vargused Kuriteohirmu saab vähendada vajaliku valgustuse olemasoluga. Tuleb tagada hoonetevaheline hea nähtavus ja valgustatus. Pimedad nurgatagused ja hoovid jätavad mahajäetud tunde ning hõlbustavad kuritegevust. Oluline on valgustada hoonete sissepääsud ja hooviala. See vähendab kuriteohirmu ning sissemurdmiste, vandalismiaktide, vägivalla ja süütamise riski. Puudulikust valgustusest või varjulistest nurgatagustest tingitud raskendatud jälgimine suurendab inimeste ebakindlust. Liikumine läbi sellise ala, võib olla hirmutavaks kogemuseks, kuna inimestel on vähe kontrolli olukorra üle. Oluline on valgustada autoparklad. Samuti on mõeldav turvasüsteemide ehitamine hoonetele. Parklate jälgimine, soovitavalt videovalve abil, vähendab autovarguste ja autodega seotud kuritegudega riski. 9. KAITSEVÖÖNDID, KITSENDUSED, SERVITUUDID Maa-alade kasutamise põhimõtted juhinduvad juba eksisteerivast maakasutusest ja keskkonnast ning õigusaktides kindlaks määratud piirangutest. LISAS 1 on välja toodud planeeringualal piirangut kehtestav õigusakt ning piirangu iseloom. Kaitsevööndid on liine ja torustikke ning nendega liituvaid ehitisi ümbritsev maa-ala, õhuruum või veekogu, kus tehnovõrkude ohtlikkusest ja nende kaitse vajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnisasja omanikku või valdaja tegevust. Kõikide planeeringualal paiknevate tehnovõrkude kaitsevööndites tuleb järgida kehtivaid seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid piiranguid, mis on kajastatud LISAS 1. Planeeringualal kehtivad kitsendused ja kaitsevööndid on kajastatud tehnovõrkude joonisel. 9.1 Planeeringuga tehtavad servituudi seadmise ettepanekud Planeeringualast põhjapool asuvale Pargitaguse tn 22 kinnistule (32201:001:0081) on seatud servituut juurdepääsu tagamiseks planeeringualale. Käesoleva detailplaneeringuga tehakse ettepanek servituutide seadmiseks planeeritavatele tehnovõrkudele kaitsevööndite ulatuses (vt seletuskiri p 10 TEHNOVÕRGUD JA -RAJATISED vastav alapunkt). Planeeringut läbivad teed määratakse avalikuks kasutuseks, et tagada planeeringu mõjualas olevate kinnistute juurdepääs avalikult kasutatavale ning neile servituute ei seata. 10. TEHNOVÕRGUD JA –RAJATISED Olemasolevad tehnovõrgud planeeringualal puuduvad. Pargitaguse tee ääres on vee- ja kanalisatsioonitorustikud - joogivee magistraal ja reovee kollektor, sidekaabel ning elektri õhuliin. Olemasolevad tehnovõrgud on kantud geodeetilisele alusplaanile, mis on kajastatud kõikidel planeeringu joonistel. Detailplaneeringu lahenduse on koostatud vastavalt võrguvaldajate poolt väljastatud tehnilistele tingimustele, mis on lisatud käesoleva köite koosseisu (vt LISAD). 10.1 Elektrivarustus Planeeritava ala elektrivarustus on lahendatud vastavalt Elektrilevi OÜ poolt 25.04.2018 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 310822. OÜ Wesenberg Töö nr 19-0917 09.07.2020 21  Sarapuu ja Pihlaka kinnistute detailplaneering Vastavalt tehnilistele tingimustele on planeeritavate elamukruntide toitealajaamaks JÕHVI - IDA 35/6 alajaam ja toitefiidriks KULTUURIMAJA Aj nr.56 II :JI0 fiider. Toitealajaam asub Jõhvi linna Malmi tn 10 (25301:009:0071) kinnistul. Planeeringuala koormuskeskmesse (krundile POS 33) on kavandatud uue komplektalajaama rajamine. Alajaama teenindamiseks peab olema ööpäevaringne vaba juurdepääs. Vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele on planeeritud alajaama toide ettenähtud keskpinge maakaabelliiniga KULTUURIMAJA Aj nr.56 II :JI0 toitefiidri KP õhuliini mastist Nr 8a Pargitaguse tee kaudu. Kavandatavate elamukruntide varustamine elektrienergiaga on planeeritud ringtoitena 0,4 kV maakaabelliinidega rajatavast alajaamast. Planeeritud kinnistute piiridele tuleb rajada 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid on planeeritud kruntide piiridele mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad („Nõuded madalpinge kaablivõrgu projekteerimiseks”). Planeeritud elamukruntide sisene elektrivarustus liitumiskilbist hooneteni lahendatakse edasise projekteerimise käigus. Planeeritud elektrikaablitele ning alajaamale tuleb seada Elektrilevi OÜ kasuks servituudid kaitsevööndite ulatuses. Elektrienergia saamiseks tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ning tasuda liitumistasu. 10.2 Sidevarustus Planeeritava ala sidevarustus on lahendatud vastavalt Telia Eesti AS poolt 21.05.2018 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 30289423. Planeeringualal ei asu Telia Eesti AS sideehitisi. Pargitaguse tn ääres on sidekaablid, mis ei kuulu Telia Eesti AS-le. Vastavalt Telia Eesti AS tehnilistele tingimustele on sideteenuste tarbimise võimaldamiseks vaja rajada ühendus Telia sidevõrgu lõpp-punktist objekti/hoone sisevõrgu ühendus(jaotus)kohani. Lähim Telia sidevõrgu lõpp-punkt on sidekanali kaev JHV495u, mis asub Jõhvi-Kose tee ääres. Detailplaneeringuga on ettenähtud igale planeeritud kinnistule valguskaablitrass. Planeeringuala ühendus Telia liitumispunktiga (JHV495u) tuleb rajada fiiberoptilise kaabliga. Detailplaneeringuga on lahendatud trassikoridori asukoht kuni krundi piirini. Sõltuvalt hoone asukohast tuleb kinnistusisese sidetrassi asukoht lahendada projekteerimise käigus. Vastavalt tehnilistele tingimustele ei võta Telia Eesti AS sideehitiste väljaehitamise ega omandamise kohustust. Sidekaablitele tuleb seada servituut Telia Eesti AS kasuks kaitsevööndi ulatuses. 10.3 Veevarustus. Kanalisatsioon Planeeritava ala vee- ja kanalisatsiooni varustus on lahendatud vastavalt OÜ Järve Biopuhastus poolt 23.05.2018 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 2-9/607. Vastavalt OÜ Järve Biopuhastus poolt väljastatud tehnilistele tingimustele on planeeritud elamukruntide veeavarustus lahendatud ühisveevärgi baasil ning liitumispunkt asub Pargitaguse tänava ääres asuval ühisveevärgi torustikul. Ühenduspunkti tuleb paigaldada maasiiber ning ühenduspunkti kõrvale veemõõdukaev. Veemõõdukaevu lahendus (tüüp, läbimõõt, materjal jne) ning täpne asukoht määratakse projekteerimise käigus ning see tuleb kooskõlastada OÜ-ga Järve Biopuhastus. Vastavalt tehnilistele tingimustele on maksimaalne lubatud veevõtt 20 m2/ööpäevas. OÜ Wesenberg Töö nr 19-0917 09.07.2020 22  Sarapuu ja Pihlaka kinnistute detailplaneering Planeeritud veetorustiku diameeter ning mõõdusõlme asukoht määratakse projekteerimise käigus. Projekteerimise staadiumis tuleb tagada vajalik rõhk ning vajadusel näha ette täiendavad rõhutõste seadmed. Tulekustutusvee tagamiseks on kavandatud planeeringualale nelja hüdrandi rajamine. Vastavalt OÜ Järve Biopuhastus poolt väljastatud tehnilistele tingimustele on võimalik lahendada planeeritud elamukruntide kanalisatsioonivarustus ühiskanalisatsiooni baasil. Kanalisatsiooni tagamiseks on detailplaneeringuga ettenähtud kaks alternatiivi: Variant 1: Kanalisatsioonivarustus tagatakse lokaalselt (kogumiskaevude või biopuhastite baasil). Kogumiskaevude/biopuhastite asukohtasid määratakse ehitusprojektiga. Hüdrogeoloogilistest tingimustest ning pinnakatte paksusest ja koostisest tulenevalt kuulub Jõhvi vald kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alade hulka. Keskkonnaministri määruse 08.11.2019 nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused1” § 8 lõike 1 punkti 4 kohaselt heitvett võib hajutatult pinnasesse immutada (kui heitvee juhtimine kaugel asuvasse veekogusse või veejuhtmesse või kraavi veeseaduse § 3 lõike 4 punkti 2 tähenduses ei ole majanduslikult põhjendatud ning põhjavee seisundi halvenemise ohtu ei ole) koguses kuni 10 m³ ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel pärast reovee bioloogilist puhastamist. Biopuhasti projekteerimisel peab arvestama järgmiste asjaoludega: 1. Biopuhasti imbväljakuga peab mahtuma kinnistule; ehitised ei tohi paikneda krundi piirile lähemal kui 4 meetrit; 2. Heitvee immutussügavus peab olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest. Kogumiskaevu/biopuhasti asukoht peab olema selline, et sellele oleks tagatud juurdepääs ning hilisem võimalus ühendamiseks ühiskanalisatsioonivõrku. Variant 2: Kanalisatsioonivarustus tagatakse ühiskanalisatsioonivõrgu baasil. Vastavalt OÜ Järve Biopuhastus tehnilistele tingimustele asub lähim liitumispunkt olemasoleva ühisreoveekanalisatsiooniga planeeringualast ca 1,1 km kaugusel Jõhvi linnas, Pargi tn 54 kinnistu juures teemaal. Planeeringuala olmereoveed kogutakse kokku ja juhitakse isevoolse kanalisatsioonitoru kaudu Jõhvi linnas Pargi tänaval (Pargi tn 54 juures) asuvasse liitumiskaevu. Reovee juhtimiseks liitumiskaevu tuleb planeeringuala sisesed reoveed kokku koguda ja juhtida projekteeritavasse pumplasse. Pumpla on kavandatud transpordimaa sihtotstarbega krundile POS 35. Pumpla täpne asukoht määratakse projekteerimise staadiumis. Pumplast edasi tuleb juhtida reovesi survekanalisatsiooniga Jõhvi linnas asuvasse liitumiskaevu. Edasise arenduse ja projekteerimise käigus tuleb täpsustada, kumb lahendus on sobivam ja otstarbekam. Hoonestusala sisesed torustike paiknemised lahendatakse projekteerimise staadiumis. OÜ Wesenberg Töö nr 19-0917 09.07.2020 23  Sarapuu ja Pihlaka kinnistute detailplaneering 10.4 Sadevete kanalisatsioon Kuna detailplaneeringu maa-ala ümbritseb põllumaa ja asub altkaevandatud alal, siis liigvett pinnases planeeritaval alal ei esine. Detailplaneeringuala elamukruntide katuseveed ja katendite sadeveed ei ole reostunud. Katendite sadeveed hajutatakse võimalusel haljasaladel pinnasesse. Katendiga aladelt peab vee äravoolu tagama katendile projekteeritav kalle. Maanteeameti tehnilistest tingimustest tulenevalt ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Teede sadevete ärajuhtimine tuleb lahendada teeprojekti koostamise käigus. 10.5 Gaasivarustus Planeeritava ala gaasivarustus on lahendatud vastavalt Gaasivõrgud AS poolt 25.04.2018 väljastatud tehnilistele tingimustele nr PJ-538/18. Gaasivõrguga liitumiseks tuleb rajada uus B-kategooria (maksimaalne töörõhk 3,0 Bar; OP 0,8- 3,0 Bar) gaasitorustik Jõhvi linna Pargi tn 51a kinnistul asuvast olemasolevast AS-le Eesti Gaas kuuluvast maa-alusest B-kategooria gaasitorustikus. Planeeringualale tuleb paigaldada gaasirõhuredutseerimise kapp (GRK). Maksimaalse üldgaasivõimsus on 1067kW (maagaasikulu tunnis 114nm³/h). Planeeritavate elamukruntide ühendus paigaldatavast GRK-st tuleb lahendada A-kategooria (MOP-0,1Bar, OP 0,08-0,1Bar) gaasitorustikuga. Täpne gaasivõrgu lahendus (sh GRK paiknemine) lahendatakse projekteerimise staadiumis. 10.6 Soojavarustus Planeeringuala soojavarustus on planeeritud eramute puhul lahendada lokaalkütte (tahked kütteallikad, pellet, elekter, maaküte, õli, päikeseenergia, soojuspumbad) baasil. Hoonete kommunikatsioonidega liitumispunktide täpsed asukohad täpsustatakse edasise projekteerimise käigus. Olemasolev ja planeeritav tehnovarustus on näidatud tehnovõrkude joonisel. Riigitee alusele maale kavandatava tehnovõrgu projekti koostamiseks tuleb taotleda Maanteeametilt tingimused EhS § 99 lg 3 alusel ning projekt tuleb kooskõlastada Maanteeametiga ning riigiteega ristuvad tehnovõrgud tuleb kavandada kinnisel meetodil. 11. PLANEERINGU RAKENDAMISE VÕIMALUSED Planeeritava maa-ala uued sõiduteed ja kommunikatsioonid ehitab välja arendaja. Tehnovõrkude väljaehitamine toimub arendaja ja tehnovõrgu valdaja vaheliste kokkulepete alusel. Rajatavad tehnovõrgud alates ühisvõrgu ühenduskohast kuni kuni elamukruntide liitumispunktideni lähevad vastava võrguvaldajate omandisse. Edasised hooldustingimused ja omandisuhted lahendatakse arendajaga sõlmitavate lepingute alusel. Kehtestatud detailplaneeringu alusel elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Moodustatavatel elamukruntidel tuleb seada notariaalne maakasutusõigus OÜ Elektrilevi kasuks enne kinnistute müüki. Ühisveevärgiga liitumiseks tuleb esitada võrguvaldajale liitumistaotlus ja sõlmida liitumisleping vastavalt võrguvaldaja poolsetele tingimustele. Tehnovõrkude alale seatakse omanike vahel reaalservituudid peale tehniliste tööprojektide kooskõlastamist. OÜ Wesenberg Töö nr 19-0917 09.07.2020 24  Sarapuu ja Pihlaka kinnistute detailplaneering Enne planeeringuga kavandatud hoonete ehituslubade väljastamist tuleb nõuetekohaselt välja ehitada planeeritud tee ning peavad olema menetletud ehitisteatised planeeringuga kavandatud elektri maakaabelliinile ja ühisveevärgi veetorustikule kuni elamumaa kruntide piirideni. Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et rajatavad hooned ei kahjustaks naaberkruntide kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt. Detailplaneeringu lahendused ei tohi halvendada olemasolevat olukorda joogivee magistraali ja reoveekollektori paigaldussügavuse osas (sh joogivee magistraali ja reovee kollektori kaitsevööndis ei tohi vertikaalplaneering muutuda olemasoleva maapinna taseme alandamiseks). Samuti on keelatud lahendused, mis takistavad edaspidiseid joogivee magistraali ja reovee kollektori hooldetöid. Kohtla-Järve Linnavalitsusele ei kaasne käesoleva detailplaneeringu elluviimisega seoses mingeid kohustusi. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. OÜ Wesenberg Töö nr 19-0917 09.07.2020 25  ELP (mast nr 8) 57.89 Jõhvi vald, Pargitaguse küla 00 PE1 58.14 VLP 58.04 lge te a ej n SARAPUU JA PIHLAKA KINNISTUTE DETAILPLANEERING 04 t kiv i DN5 00 PP 58. s rpe pe 09 58. 46 Kr 58. m Mal 00 58.06 DN3 n 49 et 58 58. TEHNOVÕRGUD 1:1000 .13 s 58 u n t 58 . se 21 g agu .01 t a gi Par t 58.46 rgi Pa 0 58. Kr 57.71 N Kr Pargitaguse tänav L1 32201:001:0511 57 .91 58 nn Põld Pargitaguse tn 24 .02 57 32201:001:0080 .99 58.54 i l ve W E r Jä 57.75 la- Pargiserva 25201:008:0095 58 t .19 58 . h 26 58 . d Ko 24 S al .0 58.45 58 v vi Kr 58.02 h Jõ .5 Põld 58 LEPPEMÄRGID 58 .03 58 .10 58 .22 58.45 58 KOV piir .09 58 58 .19 .20 58.87 57.96 planeeringuala piir 58.31 ol.ol. maaüksuse piir Pargitaguse tn 22 32201:001:0081 plan. maaüksuse piir .0 Põld 59 58.30 Pihlaka ol.ol. katastriüksuse nimetus .5 58 58. 25201:008:0151 ol.ol. katastriüksuse tunnus 58. 57 58.54 58.12 63 plan. tänava kaitsevöönd (5m äärmise Kr 59.67 59.09 Karjamaa 25201:008:0148 5 sõiduraja välimisest servast) . 59 ol.ol. hooned Kr 6m 5. 58.64 2m 4m 58. 58.47 3. 58. 82 ol.ol. killustikkattega alad 97 60.06 Pargi mast 57.09 25201:008:0036 59.43 H .0 .0 K 59 60 60.02 mobiilsidemast 60.30 MK X=6583500 56.75 EP plan. üksikelamu maa 58.92 Y=695400 57.31 5 7 .0 57.08 58.77 56.99 LT 59.70 60.52 5 60. plan. tee ja tänava maa 59. 60. .5 5 59. 59 58 60.51 57.00 56.84 52 59.96 78 60.66 59. 0 59. HP 59. 5 plan. haljasala maa 57. 76 59.03 57.61 60.07 80 60.73 59.10 55 60. 56 4m 56.88 59. 59. 57.85 POS 34 .5 0 59.87 .0 6 59.50 7 5 LT POS 3 ol.ol. servituut 16 60. 57.06 60.53 Põld EP 0 3314m² . 60.54 56.97 60 0 59. 4m 60.70 57.58 2024m² plan. krundi hoonestusala Kr Põld 57.76 76 59 60. 60.98 .5 59.15 60.00 60. 59.92 58.65 60.57 .58 0 57.16 plan. asfaltkattega alad/juurdepääsuteed 60 51 60.36 POS 2 6m 59. 64 35 56.84 60. 57.0 59.50 59. POS 33 60.57 5 EP 59. 57.72 HP 6m 58.15 57.27 plan. jalgteed 3. 2001m² 60. 4m 5 Liiva . 5 13396m² 58 98 25201:008:0108 58.71 6m 56.38 . 4m 60 0 58. 59.37 5. 04 6m 60.38 ol.ol. madalpinge maakaabel . 61 6m 59.66 3. 6m 60.13 60.73 6m 3. POS 19 4m 57.70 57.18 ol.ol. madalpinge õhuliin 3. 5 59.76 2m 5 56. Põld 57. 5 60. 6m 60.65 58.21 57.44 Liivamaa 60.32 EP 25201:008:0104 ol.ol. veetrass Kr 59.01 6m 4m 2020m² POS 1 3. POS 4 6m 2m 60.47 EP 56.32 ol.ol. kanalisatsioonitrass 4m EP 4m 59.46 2048m² 6m 60.0 3 57.90 6m ol.ol. sidekaabel .0 3. 2194m² 57.34 61 0 Sarapuu 6m 59. 2 .0 3. 61 57.66 6m 60.97 59 60.69 56.66 4m 60.22 3. ol.ol. piire 59.38 .5 nn Pi 25101:001:0035 POS 18 58.20 4m 6m 57.97 6m 02 59.96 . 60 EP 6 61 6m .0 57.50 plan. tehnovõrgu kaitsevöönd 1 0 . 56.62 6 . 0 61 pinnasehunnikud +1.2 6m 57 61.14 . 60.00 0 2024m² 60.85 6m 57.70 4m 6m .0 5 8 plan. keskpingekaabel 59. 61.33 5 59.51 5 60.38 4m POS 20 58. 58.65 60. 4m 6m 57.22 5 3. 56.89 plan. madalpingekaabel 4m 58.86 EP 56.47 4m 59.56 POS 27 RP 56. 58.59 57.94 4m 5 5 POS 17 60.01 60.92 60.62 . 07 4m 2019m² plan. veetrass 57 . 58.41 61 57.58 EP 4m 10 0 59.35 57. . 61.02 . 60.93 57.71 61 61 60.93 56.96 0 EP 2m 3. 61.03 4m 2098m² plan. isevoolne kanalisatsioonitrass 5 6m 6m 60. 6m 56.99 59.81 Pinn 61.11 2024m² 61.07 60.85 Põld 4m 57.63 5. POS 5 plan. survekanalisatsioonitrass 6m 60.59 6m 57.83 4m EP 4m 3. 56.58 POS 21 Pihlaka POS 35 6m 6m 25201:008:0151 2450m² plan. sidetrass 4m 3. 3. 59.53 EP 57.54 57.60 POS 26 0 6m 60. LT 4m 0 59. 57.10 4m POS 16 6m 60.88 60.44 58.14 EP 57.27 6m plan. gaasitrass 2024m² 6m 4247m² 4m 60.26 57.74 56.67 EP 58.79 POS 36 57.93 2104m² plan. alajaam 0 6m 6m 57. 4m 59.70 57.06 57.41 3. 5 2305m² 3. . 60 58.24 57 6m 4m 60.71 Põld 4m . LT 0 0 4m . 57.71 57 plan. liitumiskilp 4m 0 4m 58. 59.66 6 60.43 8954m² 0 .5 POS 22 POS 28 56.56 4m 5 57.02 59. 56.73 57.37 EP 5 EP 4m 58. 58.44 plan. tuletõrjevee mahuti 6m 60.49 POS 25 4m 4m 2024m² 60. 5 2095m² 56.94 6m 58.16 56.52 3. EP 4m 60.43 6m VLP plan. liitumispunkt ühisveevärgiga 57.69 4m 59.84 4m 57.08 POS 6 4m 2m 2337m² 6m pinnasehunnikud +1.2-3m 6m 58.90 57.30 3. 3. 57.10 60.28 EP ELP plan. liitumispunkt elektrivõrguga 6m 59.71 5. .5 2m 6 6m 5 6m 58.55 4m 57.77 POS 29 6 .5 56.31 56.85 2600m² plan. reoveepumpla 3. 5 6m 4m 6m RP 56.69 5. 3. 60.40 6m Sarapuu EP 55.98 6m 4m 2m .0 25101:001:0035 POS 24 57 56.60 5 2097m² plan. reoveepumpla kuja (10 meetrit) 57. 2m 60.41 6m 4m POS 15 6m 0 3. EP . 59.46 4m 60 0 59. 57.38 4m 56.93 EP 56.53 6m likv. objekt 5 2334m² 4m . 56 6m 4m 6m 6m 3. 60. 2293m² 60.26 58.29 57.68 57.09 0 56.57 56.24 plan. juurdepääs krundile 6m 4m 59.93 59.90 60.00 4m 6m POS 7 0 3. 58. POS 30 56.69 56.53 56.65 plan. juurdepääs planeeringualale 60.42 EP EP 5 59. 60.10 .5 56.38 5 56 4m 58. 59.05 58.17 4m POS 23 2323m² 57.41 2192m² 6m 4m 56.67 .0 60 EP 4m 56.84 6m 4m 3. 60.06 60.08 4m 60.23 57.38 2331m² 6m 4m 4m 6m 4m 4m POS 31 57.95 56.60 56.36 .0 3. 58.46 56.87 6m 57 EP 3. 6m 60.00 2327m² POS 8 4m 56.65 6m 56.99 3. 60.06 5 4m 57. 6m 59.74 57.27 56.91 EP 56.63 POS 14 0 2338m² 59. 4m EP 4m 58.26 5. 58.15 6m Jalaka 6m 6m 57.56 25101:001:0036 2297m² 4m 56.46 4m 59.90 POS 32 4m 2m 56.54 2m 0 4m 60.03 60. 6m Põld 3. 0 58. EP 58.75 56.69 .5 9 5 2329m² 56.84 6m 5 POS 9 58. 56.94 3. 60.10 57.84 56.64 59.28 EP 4m 6m 3. 59.96 6m 57.24 2759m² 4m 59.33 .0 57 56.68 6m 3. 59.33 56.54 6m 58.27 6m 4m 4m 4m 56.80 Põld 57.61 5 60.34 6m . 6m 59 5 3. 57. 56.60 POS 13 POS 10 5 0 . 59. 59.36 59 56.86 EP 58.85 EP 6m 59.04 60.19 58.08 .0 2300m² 2651m² 60 57.09 56.67 60.46 3. 6m 59. 0 58. 4m 5 59.88 59.48 4m 57.37 4m Liivaahu 4m 58.48 5 58. 25201:008:0460 56.96 X=6583200 POS 11 Y=695400 Põld 4m 59.12 EP 6m 59.21 60.55 2547m² 57.93 57.31 57.37 59.38 4m 5 59. 4m 5 57. 59.82 4m 58.18 POS 12 .0 59 57.36 EP 2991m² 57.65 0 58. 58.64 objekt Jõhvi vald, Pargitaguse küla .5 4m 58 Märkused: Sarapuu ja Pihlaka kinnistute detailplaneering 4m 58.05 59.08 Mõõdistatud ~20cm lumikatte tingimustes Kinnistute piirid saadud Maa-ametist 12.02.2018 töö nr joonis 19-0917 TEHNOVÕRGUD Koordinaadid L-EST97, kõrgused EH2000 OÜ WESENBERG 58.24 Kohtla-Järve linn, Jõhvi vald Pargitaguse Töö nr. Leht Mõõtkava mõõtkava tellija Registrikood 12865969 1:1000 Jõhvi Vallavalitsus Sarapuu, Pihlaka J. Kunderi 1-8 44307 Rakvere 11449 1/1 1:500 Mõõdistaja: H.Reimal 12.02.18 Geoalus MTR EEP003276 joonise nr staad. taotleja 4 DP OÜ Prestone 58.71 Tõestaja: P.Teinbas 12.02.18 OÜ Gem-Geo EG10045699-0001 tel: 5211425 Rakvere Lai tn 14-18 tel.32 23310 e-mail: [email protected] kuupäev arhitekt [email protected] 09.07.2020 Kristi Jõemets  Jõhvi Vallavalitsus Teie 22.07.2020 nr 7-1.3/4587-27 [email protected] Kooli 2 Meie 05.08.2020 nr 15-2/20/34146-2 Jõhvi vald, 41595, Jõhvi, Ida-Viru maakond Pargitaguse küla Sarapuu ja Pihlaka kinnistute detailplaneeringu kooskõlastamine Olete taotlenud Maanteeametilt kooskõlastust Ida-Viru maakonna Jõhvi valla Pargitaguse küla Sarapuu ja Pihlaka kinnistute detailplaneeringule (katastritunnused 25101:001:0035 ja 25201:008:0151, edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused 32 elamu rajamiseks. Planeeringut on korrigeeritud koostöös Maanteeametiga. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Riigitee alusele maale kavandatava tehnovõrgu projekti koostamiseks tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Maanteeametilt nõuded ning projekt tuleb kooskõlastada Maanteeametiga. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Maanteeametit menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Maanteeametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lisad: 1. SELETUSKIRI_SarapuuPihlakaDP_2020-07-09 2. POHIJOONIS_SarapuuPihlakaDP_2020-07-09 3. TEHNOVORGUD_SarapuuPihlakaDP_2020-07-09 Kristi Kuuse 58603278 [email protected] 2 (2)