Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/22-0131 - Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.02.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/584e7daa-660c-46c6-bf33-434a12ef76c4 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/584e7daa-660c-46c6-bf33-434a12ef76c4?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Ministeeriumid Meie 04.02.2022 nr 1.2-2/17-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega" eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. VV määruste muutmine_EN 2. VV määruste muutmine_SK Merlin Murumets 626 9806 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 26.01.2022 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 ja välisteenistuse seaduse § 63 lõike 3 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruse nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus” muutmine Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määruse nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus” § 18 lõike 1 punktis 121 asendatakse sõna „lapsehoolduspuhkus“ sõnaga „vanemapuhkus“. § 2. Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. a määruse nr 256 „Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord” muutmine Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. a määruse nr 256 „Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord” § 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Välislähetustasu ei maksta teenistuja õppepuhkuse, emapuhkuse, isapuhkuse, lapsendajapuhkuse, vanemapuhkuse ja palgata puhkuse ajal.“. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. aprillil 2022. a. Kaja Kallas Peaminister Signe Riisalo Sotsiaalkaitseminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega" eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõuga muudetakse Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määrust nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus” ja Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. a määrust nr 256 „Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord”. Neid määruseid on vaja muuta seoses rasedus- ja sünnituspuhkuse ning lapsehoolduspuhkuse nimetuse asendumisega alates 01.04.2022. 26. oktoobril 2018. a võttis Riigikogu vastu perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse. Nimetatud muudatustega liideti rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus ja lapsehoolduspuhkus vanemapuhkuste skeemi ning selle tulemusena loodi vanemapuhkus, millel on individuaalselt emadele ja isadele mõeldud puhkuseosa ehk emapuhkus ja isapuhkus. Seega asendati mõiste „lapsehoolduspuhkus“ mõistega „vanemapuhkus“. Muudatuste eesmärk oli suurendada vanemate võimalusi töö- ja pereelu ühitamiseks, luues vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteemi enam valikuvõimalusi ning soodustades hoolduskoormuse jagamist ema ja isa vahel. 26.10.2018 vastu võetud muudatustega muudeti rasedus- ja sünnituspuhkus emapuhkuseks ja puhkust hakatakse tasustama ema vanemahüvitisega. Emapuhkuse saamise tingimused sätestatakse töölepingu seaduses (TLS) ning ema vanemahüvitise saamise tingimused, alused ja kord perehüvitiste seaduses (PHS). Muudatuste tulemusena hakkab Sotsiaalkindlustusamet maksma kõiki väikelapsega seotud riigi poolt makstavaid hüvitisi ja toetusi, sealhulgas ema vanemahüvitist. Võrreldes seni kehtinud rasedus- ja sünnituspuhkuse ning sünnitushüvitise regulatsiooniga muutub emapuhkuse ja ema vanemahüvitise maksmise periood 140 päevalt 60– 100 päeva pikkuseks vastavalt sellele, millal tulevane ema otsustab oma õigust emapuhkusele ja ema vanemahüvitisele kasutama hakata. Ülejäänud 40 päeva rasedus- ja sünnituspuhkusest ning sünnitushüvitisega kaetud perioodist viiakse üle vanemahüvitise süsteemi, mistõttu võimaldatakse sarnaselt kehtiva regulatsiooniga lapsevanemal hoolitseda väikelapse eest kuni lapse pooleteiseaastaseks saamiseni ja saada selle perioodi eest vanemahüvitist. Emal on ka edaspidi võimalik jääda emapuhkusele ja saada ema vanemahüvitist kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva, sealhulgas on töötamine 30 päeva enne lapse eeldatavat sündi piiratud. Mõiste „vanemapuhkus“ on kasutusel koondnimetusena eelnevalt loetletud puhkusevormidele (emapuhkus ja isapuhkus), kuid samuti kasutatakse mõistet „vanemapuhkus“ seni kehtiva lapsehoolduspuhkuse tähenduses. 1.1. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik Merlin Murumets (626 9806; [email protected]). Eelnõu koostamisse oli eksperdina kaasatud endine töö- ja pensionipoliitika osakonna nõunik Pirjo Turk ([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel 626 9320, [email protected]). 1.2. Märkused Eelnõuga luuakse võimalus Riigikogu poolt 26. oktoobril 2018. a vastu võetud perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse rakendamiseks.  2 Eelnõuga muudetakse järgmisi määruseid: 1) Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määrus nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“ (RT I, 28.07.2020, 5); 2) Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. a määrus nr 256 „Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord“ (RT I, 16.07.2021, 7). Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses, kuna määrusesse „Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord” on lisatud ka isapuhkus ning seega tekib Välisministeeriumil vajadus kontrollida teenistuja isapuhkuse andmeid. Vanemapuhkuse ja -hüvitise 01.04.2022 jõustuvate muudatuste mõju on põhjalikult hinnatud PHS-i muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (652 SE) mõjuhinnangus. Andmetöötlusele rakenduvad kõik senised tingimused (juurdepääsude haldus, andmekogu auditeerimine vastavalt turvaklassile jms). Tagatud on nii organisatoorsed kui tehnilised meetmed. Kuna andmed liiguvad turvaliste andmevahetuskanalite kaudu, võib andmekaitsealast mõju pidada väheseks ning võimalike riskide ohtu väikeseks. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a määrust nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus“. Seoses TLS-i terminoloogia muutumisega asendatakse määruse § 18 lõike 1 punktis 121 sõna „lapsehoolduspuhkus“ sõnaga „vanemapuhkus“. Varasem termin „lapsehoolduspuhkus“ ei ole alates 01.04.2022 TLS-is enam kasutuses – see on asendatud uue terminiga „vanemapuhkus“. Eelnõu §-ga 2 muudetakse Vabariigi Valitsuse 14. detsembri 2006. a määrust nr 256 „Välislähetustasu ja abikaasatasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord”. Seoses TLS-is terminoloogia muutumisega asendatakse määruse § 7 lõikes 1 rasedus- ja sünnituspuhkus emapuhkusega ning lapsehoolduspuhkus vanemapuhkusega. Samuti lisatakse sättes esitatud puhkuste loendisse „isapuhkus“, kuna sarnaselt emapuhkusega on tegu vanemapuhkuse ühe liigiga. Seega ei maksta tulevikus välislähetustasu ka teenistuja ema- ega isapuhkuse ajal. Isapuhkus kestab 30 kalendripäeva ja selle eest maksab Sotsiaalkindlustusamet isale asendussissetulekut isa vanemahüvitise näol. Eelnõu § 3 sätestab määruse jõustumise aja. Muudatused on kavandatud jõustuma 1. aprillil 2022. a, samal ajal perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Tegemist on tehniliste muudatustega, mistõttu ei too määrustes tehtavad terminoloogilised muudatused kaasa olulisi mõjusid. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Muudatuste rakendamisega ei kaasne lisakulusid.  3 6. Määruse jõustumine Määrus on kavandatud jõustuma 1. aprillil 2022. a, samal ajal perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele.