Kiri

Tallinnas 03.02.2022 Austatud kultuuriminister Tiit Terik Pöördume Teie poole seoses keerulise olukorraga, mis on tekkinud Kultuuriministeeriumi taotlusvooru „Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad“ hindamiskomisjoni otsuste tagajärjel. Sooviksime Teiega kohtuda esimesel võimalusel, et see teema täielikult lahti rääkida ja leida mõistlik, toimiv ning väärikas lahendus veel enne käesoleva 2022. aasta tulemuste kinnitamist. On suurepärane, et Kultuuriministeerium toetab Eestis tegutsevaid muusikakollektiive ja eraalgatuslikke kontserdikorraldajaid ning peab nende tegevust meie muusikavaldkonna mitmekesisuse ja jätkusuutliku arengu seisukohalt määravaks tegevussuunaks. Erakorraldajate panus eesti muusikakultuuri on märkimisväärne nii muusikasündmuste kui ka kontsertide hulga poolest, kuid asendamatu geograafilise haarde, rikkaliku loomingulise panuse, värskete ja originaalsete ideede ning üliökonoomse majandamismudeli tõttu. Lisaks moodustab riiklike, munitsipaal- ja erakorraldajate tegevus unikaalse, tihedalt läbipõimunud muusikalise ökosüsteemi, mida kokkuvõtlikult saamegi nimetada eesti muusikaeluks. Kultuuriministeerium on oma toetuste jagamiseks korraldanud täpsed reeglid, andes kõnealuses taotlusvoorus otsustusõiguse kultuuriministrile, kes toetub oma otsuste tegemisel hindamiskomisjoni eksperthinnangutele, kuid võib nende soovitusi ka mitte arvestada. Komisjoni peaksid kuuluma „muusikavaldkonna tunnustatud eksperdid, kes esindavad valdkonna katusorganisatsioone nagu Eesti Muusikanõukogu, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Interpreetide Liit, samuti valikuliselt kas professionaalse muusikameedia esindajad või sõltumatud vabakutselised eksperdid“. Paraku osutus üle-eelmise kultuuriministri Tõnis Lukase valik ebaõnnestunuks, mida näitasid selgelt komisjoni esimese tööaasta tulemused. 2021. aastat puudutavad otsused šokeerisid paljusid taotlejaid, seda enam, et põhjendused jäid ebaselgeteks ja pealiskaudseteks, kohati isegi küünilisteks. Pingeid leevendas mõnevõrra toonase muusikanõuniku Madli-Liis Partsi kiire tegutsemine ja lisavahenditest komisjoni põhjustatud suuremate kaotuste tasandamine. Peamiseks probleemiks on asjaolu, et kuuest otsustajast 4 on seotud Eesti Interpreetide Liiduga (2 juhatuse liiget, koordinaator ja lihtliige) ning otsuste tulemusel eraldati suurim toetus iseendale. Samuti kasvasid 2021. aastal hüppeliselt komisjoni liikmetega seotud organisatsioonide ja kollektiivide toetused. Koosseisust puuduvad millegi tõttu ministeeriumi tegevusjuhendis ette nähtud „professionaalse muusikameedia esindajad või sõltumatud vabakutselised eksperdid“. Lisaks on jäänud üldse täitmata 7. komisjoni liikme koht. Palume Teid tõsiselt kaaluda selle komisjoni otsuste pädevust ja võimekust eesti muusikale nii olulise tegevusvaldkonna projektide hindamisel. Meieni jõudnud sama komisjoni poolt 2022. aasta taotlusvooru tulemused on veelgi vildakamad, erapoolikumad ja peegeldavad taas üksnes „komisjoni enda nägu“. Liikmetel näib puuduvat võime vaadelda eesti muusikamaastikku ühtse tervikuna ja hinnata objektiivselt iseenda rolli ning tähtsust kogu süsteemis. Lisaks näeb praegune otsustusmudel erakordselt halb välja ja võimaldab otsustajatele ette heita kõlberüüstet (Jaan Tõnissoni pakutud väljend korruptsiooni kohta). Rahaliste vahendite jagamine on alati keeruline, kutsudes esile tuliseid vaidlusi ja eriarvamusi. Kui senini on suudetud suuremaid vigu vältida ja jõuda lõpuks talutavate tulemusteni kõigi jaoks, siis nüüd oleme olukorras, kus osade taotlejate jaoks on otsused nii ebaõiglased, et oleme seetõttu sunnitud komisjoni ebapädevuse ning erapoolikuse vastu resoluutselt protesteerima. Hindajatel näib täielikult puuduvat eetiline kompass ja empaatia ning lugupidamine kolleegide suhtes. Ei usu, et selline tegevus aitaks kaasa kultuuriministeeriumi maine hoidmisele. Eriti kahetsusväärne on, et keegi ei näi muret tundvat, milliseks kujunevad komisjoni otsuste tagajärjed kogu valdkonnale ja kuidas murendab selline otsustusprotsess visiooni muusikale eraldatud avalike vahendite ausast, läbipaistvast, argumenteeritud ja otstarbekast kasutamisest. Lugupidamisega, Aare Tammesalu, Loovüksus Toivo Tuberik, Uus Kontsert Raho Langsepp, Festivitas Artium Mail Sildos, Corelli Music Aivar Trallmann, Viljandi vanamuusika festival Tallinnas 03.02.2022 Austatud kultuuriminister Tiit Terik Pöördume Teie poole seoses keerulise olukorraga, mis on tekkinud Kultuuriministeeriumi taotlusvooru „Muusikakollektiivid ja kontserdikorraldajad“ hindamiskomisjoni otsuste tagajärjel. Sooviksime Teiega kohtuda esimesel võimalusel, et see teema täielikult lahti rääkida ja leida mõistlik, toimiv ning väärikas lahendus veel enne käesoleva 2022. aasta tulemuste kinnitamist. On suurepärane, et Kultuuriministeerium toetab Eestis tegutsevaid muusikakollektiive ja eraalgatuslikke kontserdikorraldajaid ning peab nende tegevust meie muusikavaldkonna mitmekesisuse ja jätkusuutliku arengu seisukohalt määravaks tegevussuunaks. Erakorraldajate panus eesti muusikakultuuri on märkimisväärne nii muusikasündmuste kui ka kontsertide hulga poolest, kuid asendamatu geograafilise haarde, rikkaliku loomingulise panuse, värskete ja originaalsete ideede ning üliökonoomse majandamismudeli tõttu. Lisaks moodustab riiklike, munitsipaal- ja erakorraldajate tegevus unikaalse, tihedalt läbipõimunud muusikalise ökosüsteemi, mida kokkuvõtlikult saamegi nimetada eesti muusikaeluks. Kultuuriministeerium on oma toetuste jagamiseks korraldanud täpsed reeglid, andes kõnealuses taotlusvoorus otsustusõiguse kultuuriministrile, kes toetub oma otsuste tegemisel hindamiskomisjoni eksperthinnangutele, kuid võib nende soovitusi ka mitte arvestada. Komisjoni peaksid kuuluma „muusikavaldkonna tunnustatud eksperdid, kes esindavad valdkonna katusorganisatsioone nagu Eesti Muusikanõukogu, Eesti Heliloojate Liit, Eesti Interpreetide Liit, samuti valikuliselt kas professionaalse muusikameedia esindajad või sõltumatud vabakutselised eksperdid“. Paraku osutus üle-eelmise kultuuriministri Tõnis Lukase valik ebaõnnestunuks, mida näitasid selgelt komisjoni esimese tööaasta tulemused. 2021. aastat puudutavad otsused šokeerisid paljusid taotlejaid, seda enam, et põhjendused jäid ebaselgeteks ja pealiskaudseteks, kohati isegi küünilisteks. Pingeid leevendas mõnevõrra toonase muusikanõuniku Madli-Liis Partsi kiire tegutsemine ja lisavahenditest komisjoni põhjustatud suuremate kaotuste tasandamine. Peamiseks probleemiks on asjaolu, et kuuest otsustajast 4 on seotud Eesti Interpreetide Liiduga (2 juhatuse liiget, koordinaator ja lihtliige) ning otsuste tulemusel eraldati suurim toetus iseendale. Samuti kasvasid 2021. aastal hüppeliselt komisjoni liikmetega seotud organisatsioonide ja kollektiivide toetused. Koosseisust puuduvad millegi tõttu ministeeriumi tegevusjuhendis ette nähtud „professionaalse muusikameedia esindajad või sõltumatud vabakutselised eksperdid“. Lisaks on jäänud üldse täitmata 7. komisjoni liikme koht. Palume Teid tõsiselt kaaluda selle komisjoni otsuste pädevust ja võimekust eesti muusikale nii olulise tegevusvaldkonna projektide hindamisel. Meieni jõudnud sama komisjoni poolt 2022. aasta taotlusvooru tulemused on veelgi vildakamad, erapoolikumad ja peegeldavad taas üksnes „komisjoni enda nägu“. Liikmetel näib puuduvat võime vaadelda eesti muusikamaastikku ühtse tervikuna ja hinnata objektiivselt iseenda rolli ning tähtsust kogu süsteemis. Lisaks näeb praegune otsustusmudel erakordselt halb välja ja võimaldab otsustajatele ette heita kõlberüüstet (Jaan Tõnissoni pakutud väljend korruptsiooni kohta). Rahaliste vahendite jagamine on alati keeruline, kutsudes esile tuliseid vaidlusi ja eriarvamusi. Kui senini on suudetud suuremaid vigu vältida ja jõuda lõpuks talutavate tulemusteni kõigi jaoks, siis nüüd oleme olukorras, kus osade taotlejate jaoks on otsused nii ebaõiglased, et oleme seetõttu sunnitud komisjoni ebapädevuse ning erapoolikuse vastu resoluutselt protesteerima. Hindajatel näib täielikult puuduvat eetiline kompass ja empaatia ning lugupidamine kolleegide suhtes. Ei usu, et selline tegevus aitaks kaasa kultuuriministeeriumi maine hoidmisele. Eriti kahetsusväärne on, et keegi ei näi muret tundvat, milliseks kujunevad komisjoni otsuste tagajärjed kogu valdkonnale ja kuidas murendab selline otsustusprotsess visiooni muusikale eraldatud avalike vahendite ausast, läbipaistvast, argumenteeritud ja otstarbekast kasutamisest. Lugupidamisega, Aare Tammesalu, Loovüksus Toivo Tuberik, Uus Kontsert Raho Langsepp, Festivitas Artium Mail Sildos, Corelli Music Aivar Trallmann, Viljandi vanamuusika festival