Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 02.02.2022 nr 15-4/1349-1 Mereala planeeringu kehtestamise korralduse eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu kehtestamine“ eelnõu. Palun arvamused ja ettepanekud esitada hiljemalt 9. veebruariks 2022. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisa(d): korralduse eelnõu seletuskiri Külli Siim 611 3129 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Kooskõlastamiseks: Keskkonnaministeerium, Maaeluministeerium, Kultuuriministeerium, Välisministeerium, Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium Arvamuse avaldamiseks: Keskkonnaamet, Muinsuskaitseamet, Transpordiamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Maa-amet, Terviseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Linnade ja Valdade Liit 2  EELNÕU 27.01.2022 VABARIIGI VALITSUS KORRALDUS Üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu kehtestamine Korraldus kehtestatakse planeerimisseaduse § 24 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 13 lõikega 2. I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Eesti mereala planeeringu koostamisest Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2012. a korraldusega nr 368 „Üleriigilise planeeringu „Eesti 2030+“ kehtestamine“1 kehtestati üleriigiline planeering „Eesti 2030+“ (edaspidi ÜRP). Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 13 lõike 2 kohaselt võib koostada üleriigilise planeeringu teemaplaneeringu merealade ja nendega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi planeerimiseks ja teemaplaneeringuga lahendatavad ülesanded on toodud PlanS § 14 lõikes 2. Käesoleva teemaplaneeringuga täpsustatakse kehtivat ÜRP-i.2 Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a korraldusega nr 157 „Üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“3 algatati üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu (edaspidi Eesti mereala planeering) koostamine. Eesti mereala planeeringu koostamisel on arvestatud Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu4 ja Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringu5 lahendustega. Hiiu ja Pärnu mereala planeeringud jäävad Eesti mereala planeeringu kehtestamisega kehtima.6 1 RT III, 06.09.2012,1 2 Täpsustustest on antud ülevaade planeeringu seletuskirjas ptk 5.17, kättesaadav Rahandusministeeriumi kodulehel: https://www.fin.ee/media/4765/download 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/330052017003 4 kehtestatud Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114 5 kehtestatud Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152 6 Vt täpsemalt planeeringu seletuskirja ptk 4.4 1 Eesti mereala planeeringu koostamisel on arvestatud lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/89/EL7, millega kehtestatakse mereruumi planeerimise raamistik, mis mh sätestab liikmesriikidele kohustuse kehtestada mereala planeeringud hiljemalt märtsiks 2021. Nimetatud direktiivis seatakse mereala planeerimise raamistik, et edendada merealade majanduse kestlikku kasvu, merealade kestlikku arengut ning mereressursside kestlikku kasutamist. Direktiivis toodu kohaselt on merealade planeerimise peamiseks eesmärgiks toetada energeetikasektorite, meretranspordi ning kalandus- ja vesiviljelussektori kestlikku arengut ning kaitsta, säilitada ja parandada keskkonda, sealhulgas suurendada selle vastupanuvõimet kliimamuutuse mõjudele. 2. Mõjude hindamisest Vastavalt PlanS § 13 lõikele 4 on üleriigilise planeeringu, sh ka selle teemaplaneeringuks oleva Eesti mereala planeeringu koostamisel keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) kohustuslik. Tuginedes PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 viidi lisaks KSH-le läbi planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude laiapõhjaline hindamine. Koostati üks ühine mõjude hindamise aruanne8, milles on käsitletud nii eelnimetatud mõjud kui ka mõjud looduskeskkonnale, kus muuhulgas esitati mõjuhindamise metoodika, mis annab ülevaate mõjude hindamise metoodikatest, lähenemise põhimõtetest ja kasutatud juhendmaterjalidest (vt täpsemalt aruande peatükk 2). Mõjude hindamise täpsusaste/üldistusaste (teisisõnu detailsus) sõltub kavandatava tegevuse kavandamise täpsusastmest/üldistusastmest. Tegevuste kavandamisel eristatakse strateegilist planeerimist (erinevad valdkonna arengukavad, üleriigiline planeering ning muud kavad, programmid ja strateegiad) ja tegevuslubasid (erinevad keskkonnaload, hoonestusluba, ehitusluba jms). Strateegilistele planeerimisdokumentidele viiakse läbi KSH, tegevuslubadele keskkonnamõju hindamine (edaspidi KMH).Otsustusprotsessi kõrgemal tasandil tehtav KSH hindab mõjusid lähtudes strateegilise tasandi planeeringu täpsusastmest ja peab andma raamistiku edasiste hindamiste jaoks ja jätma tulevaste menetluste raames hindamiseks küsimused, mida saab tõhusamalt hinnata otsustusprotsessi madalamal tasandil ehk KMH raames. KSH ja KMH on mõeldud teineteist täiendama, jättes KSH-le strateegiliste otsuste keskkonnamõjude käsitlemise ning KMH-le neid konkreetselt ellu viivate füüsiliste tegevuste keskkonnamõjude hindamise. Eesti mereala planeeringu koostamise käigus on läbi viidud mitmeid täiendavaid analüüse ja uuringuid9 mis koondavad erinevates teemades Eesti mereala tervikpildi. Lisaks kasutati Eesti mereruumi planeerimise käigus keskkonnamõjude hindamiseks innovaatilist tööriista PlanWise4Blue (http://www.sea.ee/planwise4blue), mis hindab planeeritud inimtegevuste kumulatiivset mõju erinevatele loodusväärtustele. Näiteks on välja selgitatud lindude jaoks 7 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0089&from=EN; (ELT L 257, 28.08.2014, lk 135–145) 8 https://www.fin.ee/media/4733/download 9 vt ka https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline-planeerimine/mereala- planeering#mereala-planeeringu- 2 sensitiivsed alad, lindude ja nahkhiirte jaoks olulised rändekoridorid ning viiger- ja hallhüljeste merekasutusmustrid ja võtmeelupaigad. Samuti on analüüsitud mõju kaladele, tagamaks kalavarude säilimine ja vältimaks kalarännete blokeerimist. Sealhulgas aastatel 2022–2024 viiakse Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi planeeringu jätkutegevusena eksperimentaalne uuring, mille käigus selgitatakse välja räime kuulmisvõimekus ja käitumine erinevate müratasemete tingimustes, et täpsustada tuulikute müra mõju olulisust räimele Eesti rannikumeres. Saadav teave on aluseks tegevuslubade andmise otsustamise, järgnevate tegevuste kavandamisel ja mõjude hindamisel. Eesti mereala planeeringu koostamisel on hinnatud ka kavandatavate tegevuste kumulatiivset mõju, mis aitab kaasa erinevate tegevuste paralleelsele tõrgeteta toimimisele ja hoiab ära sellest looduskeskkonnale tekkida võiva negatiivse mõju. Eesti mereala planeeringus määrati tuuleenergeetika arendusalade kaablikoridoride põhimõttelised asukohad ning mõjude hindamise raames hinnati nendega seotud mõjusid, sh pakuti kaablitele välja keskkonnakaitseliselt sobilikumad asukohad. KSH käigus hinnati kumulatiivseid ja laiahaardelisi mõjusid, sh kaablikoridoride omavahelist koostoimet kui ka koostoimet tuulikuparkide ja maismaaga. Merekaablite seosed maismaaga on võetud arvesse, kuna mereplaneeringuga kavandatav mõjutab merekaablite kaldaga ühendamise tõttu ka maismaad. Läbi on viidud Natura 2000 hindamine, sh asjakohane hindamine. Eesti mereala planeeringu keskkonnamõjude strateegilisel hindamisel viidi vastava pädevusega ekspertide osalusel läbi Natura 2000 hindamine, sh asjakohane hindamine vältimaks ebasoodsat mõju võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele. Eesti mereala planeeringualal asuvad, kas täielikult või osaliselt merealale jäävad Natura 2000 võrgustiku alad. Eesti mereala planeeringu väljatöötamisel ja mõjuhindamise koostamisel rakendati kõiki keskkonnakaitse põhimõtteid, sh vältimis- ja ettevaatuspõhimõtet, millest lähtuvalt välistati juba strateegilisel tasandil uute merekasustusviiside, nagu tuuleenergeetika arendusalad ja kalakasvandused, puhul kattuvus Natura 2000 võrgustiku aladega (sh Natura 2000 aladega samades piirides kattuvate siseriiklikult kaitstavate loodusobjektide merekaitsealadega). Eesti mereala planeeringu keskkonnamõjude strateegilisel hindamisel viidi läbi tuulikute visuaalse ja maastiku mõju hindamine leevendamaks elluviimise etapis tuulikute ehitamisega kaasnevat visuaalset muutust, mida Eesti õigusaktid otseselt ette ei näe ning selle kohta puuduvad ka normid ja standardid. Eesti mereala planeeringus on, erinevalt naaberriikide Läti ja Rootsi planeeringutest, pööratud tuuleenergeetika arendamisega kaasnevatele sotsiaalsetele, sh visuaalsetele mõjudele põhjalikku tähelepanu. Mõjude hindamisel ja Eesti mereala planeeringu koostamisel viidi läbi ka ametlik piiriülene keskkonnamõjude strateegiline hindamine kooskõlas ka Läänemereregiooni soovitustega10. 10 Helcom-VASAB MSP töögrupi poolt välja töötatud soovitused piiriülese protsessi läbiviimiseks: https://vasab.org/wp-content/uploads/2018/06/Guidelines_transboundary_consulations_public_participation_24- 25Feb2016-1.pdf 3 Piiriülese protsessi viis läbi Keskkonnaministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga. Protsessist osavõtmiseks anti võimalus kõigile Läänemereregiooni riikidele. Piiriülese keskkonnamõjude strateegilise hindamise käigus esitatud ettepanekuid arvestati materjalide välja töötamisel, arutati läbi erinevatel kohtumistel, täpsema ülevaate sellest annab mõjude hindamise ptk 4.9 (lk 230–232). Mõjude hindamisel ja Eesti mereala planeeringu koostamisel võeti muuhulgas arvesse kohtupraktikat, sh Riigikohtu 8. augusti 2018. a otsust nr 3-16-1472, millega tühistati Hiiu maavanema 20. juuni 2016. a korraldus nr 1-1/2016/114 tuuleenergia tootmise alade osas (täpsemalt vt planeeringu mõjude hindamise aruande peatükki 2), ehk esiteks on järgitud nn reastamise põhimõtet, mille kohaselt otsustusprotsessi kõrgemal tasandil tehtav hindamine peab andma raamistiku edasiste hindamiste jaoks ning jätma tulevaste menetluste raames hindamiseks küsimused, mida saab tõhusamalt hinnata otsustusprotsessi madalamal tasandil. Selleks on Eesti mereala planeeringuga seatud selged suunised ja tingimused, millega tuleb arvestada tegevuste järgmistes etappides (eelkõige hoonestus- ja ehituslubade menetlemisel), mh vastab Eesti mereala planeering küsimusele, kas, kuhu ja millistel tingimustel saab meretuuleparke rajada ja seab selleks põhjaliku raamistiku uuringuteks ja muudeks olulisteks jätkutegevusteks, mis on eelduseks järgnevate otsuste langetamisel. Teiseks on Eesti mereala planeeringu mõjude hindamine toimunud planeeringulahenduse väljatöötamisega käsikäes, st KSH on mänginud aktiivset rolli planeeringulahenduse kujunemisel, mitte pole piirdunud planeerimisprotsessis väljatöötatud lahenduse mõjude hindamise, tagantjärgi korrigeerimise ja leevendusmeetmete väljapakkumisega. Lisaks erinevate tingimuste ja suuniste väljatöötamisel keskkonnakaalutluste arvestamisega seotud sisendile on planeeringus toodud tuuleenergeetika tootmiseks sobilike alade kaablikoridoridele võimalikud alternatiivsed asukohad, millega kaasnevaid mõjusid on hinnatud. Kolmandaks sisaldab KSH aruanne põhjendatult nõutavat teavet, võttes arvesse parimaid olemasolevaid teadmisi ja hindamismeetodeid. 3. Eesti mereala planeeringu ülesehitus Eesti mereala planeering käsitleb kogu Eesti mereruumi: nii sisemerd, territoriaalmerd kui majandusvööndit (vt joonis 1). Maismaad käsitletakse mereala planeeringus funktsionaalsete, nö meri-maismaa seoste kaudu (vt Eesti mereala planeeringu seletuskirja ptk 5.16)11. 11 Meri-maismaa seoste all on silmas peetud tegevusi, mida tehakse kas merel või maismaal, kuid mis toetavad vastavalt maismaal või merel toimuvaid tegevusi. 4 Joonis 1. Eesti mereala planeeringulahendus on koostatud kogu Eesti merealale (nii territoriaalmerele kui ka majandusvööndile), v.a varasemalt planeeritud ja kehtima jäävad Hiiu ja Pärnu maakonnaga piirnevad merealad. Eesti mereala planeering koosneb seletuskirjast, sh selles toodud teemajoonistest. Eesti mereala planeeringu juurde kuuluvad lisad, sh elluviimise tegevuskava, mõjude hindamise aruanne jm, mis on kättesaadavad Rahandusministeeriumi veebilehel. Eesti mereala planeeringu seletuskirja ptk-s 1 on toodud sissejuhatus ja ptk-s 2 Eesti mereala planeeringu koostamise lähtekohad. Ptk-s 3 tuuakse välja Eesti mereala kasutuse tulevikusuundumused, visioon ja ruumilise arengu põhimõtted (kooskõlas PlanS § 14 lõike 2 punktiga 1). Ptk-s 5 on välja toodud erinevate merekasutuste lõikes alateemadena planeeringulahendus (kooskõlas PlanS § 14 lõike 2 punktidega 2–9). Eesti mereala planeering annab igas teemavaldkonnas suuniseid (soovituslikud juhtnöörid) ja seab tingimusi (kohustuslik järgida). Eesti mereala planeeringu elluviimise tagamiseks antakse üldisi suuniseid maismaa planeerimiseks riigi eriplaneeringute, kohalike omavalitsuste üld- ja eriplaneeringute ning detailplaneeringute koostamiseks, samuti merekasutusega seotud otsuste langetamiseks. PlanS § 3 lõike 4 kohaselt võib planeeringu lisaks olla planeeringu elluviimise tegevuskava, millest lähtuvalt on Eesti mereala planeeringu lisana koostatud planeeringu elluviimise tegevuskava. Tegevuskavas toodud tegevused on kaardistatud ja heaks kiidetud asjaomaste elluviimise eest vastutavate osapoolte poolt. See katab kõiki peamisi tegevusvaldkondi, millest planeeringu eesmärkide saavutamine sõltub ja mis on asjaomaste partneritega kokku lepitud. 5 Tegevuskava alusel jälgitakse Eesti mereala planeeringu eesmärkide poole liikumist tegevussuundade ja üksiktegevuste tasandil. PlanS § 25 lg 1 näeb ette Rahandusministeeriumi kohustuse vaadata üleriigiline planeering koos maakonnaplaneeringutega üle vähemalt iga viie aasta tagant ja esitada Vabariigi Valitsusele kokkuvõtte ülevaatamise tulemustest kuue kuu jooksul ülevaatamisest arvates. Tegevuskava aitab seirata Eesti mereala planeeringu elluviimist ja teha asjakohaseid ülevaateid Vabariigi Valitsusele ning järeldusi Eesti mereala planeeringu aja- ja asjakohasuse kohta. 4. Eesti mereala planeeringu koostamise menetluse käik PlanS-st tulenevalt peavad planeeringut koostama selleks vastavaid teadmisi ja oskusi omavad isikud (PlanS § 6 lõige 1). Eesti mereala planeeringu koostamises osalesid erinevate ekspertteadmistega isikud12, samuti ministeeriumite ja ametite 13esindajatest koosnev juhtrühm ning huvigrupid.14 Eesti mereala planeeringulahenduse erinevates etappides korraldati teemakoosolekuid, et lisaks ametlikele avalikustamistele saada huvigruppidelt vahetut tagasisidet ja leida parimad lahendused. Kogu koostamis- ja kaasamisprotsess (sh piiriülene) on detailselt välja toodud planeeringu lisas 315. Eesti mereala planeeringu koostamisel viidi läbi kolm avalikku väljapanekut, millele järgnesid avalikud arutelud: lähteseisukohtade etapis16 (avalik väljapanek 12.04.–14.05.2018; arutelud 5 kohas perioodil 30.05–12.06.2018), eelnõu ehk eskiislahenduse etapis17 (avalik väljapanek 23.04.–23.05.2019; arutelud 5 kohas perioodil 11.06.–20.06.2019), täiendavalt põhilahenduse etapis18 (avalik väljapanek 17.02.–18.03.2020; arutelud 3 kohas perioodil 17.08.–19.08.2020). Lisaks avalikustati planeering Rahandusministeeriumi veebilehel: paralleelselt 19 20 kooskõlastamise etapiga (perioodil 18.05.–18.06.2021) ja lõpplahenduse etapis (perioodil 8.11.–8.12.2021). PlanS kohaselt tuleb üleriigilise planeeringu koostamise käigus viia läbi üks avalik väljapanek (PlanS § 19) ja avalik arutelu (PlanS § 20) ning vahetult enne kehtestamist tuleb planeering avalikustada planeeringu koostamise korraldaja veebilehel (PlanS § 23). Seega viidi koostöö ja kaasamine läbi oluliselt põhjalikumalt, kui PlanS nõuded ette näevad. 12 Nt planeerijad, keskkonnamõju strateegilise hindamise juhtekspert, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ekspert, geoinformaatika spetsialistid, merekeskkonna ekspert, kalandusekspert, majanduslike mõjude hindamise ekspert, energeetika ekspert, tervise mõjude ekspert, kultuuriliste mõjude ekspert, meretranspordi eksperdid ja erinevad liigieksperdid. 13 Juhtrühma kuulusid Kaitseministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, Siseministeeriumi, Maaeluministeeriumi, Keskkonnaameti, Transpordiameti, Muinsuskaitseameti, Politsei ja piirivalveameti, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti, Terviseameti, Maa- ameti ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad. 14 Nt vesiviljeluse arendajad, tuuleenergeetika arendajad, keskkonnaorganisatsioonid, puhkemajandusega tegelevad organisatsioonid, mereäärsed kohalikud omavalitsused, erinevad liigispetsialistid jt. 15 https://fin.ee/media/4877/download 16 https://www.fin.ee/media/4729/download 17 https://www.fin.ee/media/4736/download 18 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/msp_pohilahenduse_ettepanek ute_koondtabel.pdf 19 https://www.fin.ee/media/4751/download 20 https://www.fin.ee/media/4880/download 6 Eesti mereala planeeringu menetluse käigus on materjal kooskõlastatud kõigi asjaomaste ministeeriumite ja asutustega ning küsitud arvamust huvitatud isikutelt (nt erialaliitudelt, arendajatelt, isikutelt, kes avaldasid soovi menetluses osaleda jt) ja eelpool viidatud asutustelt. Kooskõlas PlanS-s sätestatud avalikkuse ja kaasamise põhimõttega ja lähtudes PlanS § 15 lõikes 5 toodust, on kogu protsessi vältel Eesti mereala planeeringuga seotud asja- ja ajakohased materjalid (sh taustainfo) avalikustatud nii Rahandusministeeriumi veebilehel kui ka mereala portaalis. Mereala portaal loodi Eesti mereala planeeringu menetluse ajaks, mis tagas kogu protsessi vältel võimaluse igal ajahetkel värskeima info operatiivse avaldamise. Nt anti portaali kaudu operatiivselt teada protsessi hetkeseisust, avaldati planeeringuga seotud video ja kaardimaterjali. Lisaks on Eesti mereala planeeringu koostamise ajal tutvustatud lahendust mitmel korral Riigikogu keskkonna- ja majanduskomisjonidele, kõigile merepiiri omavatele kohalikele omavalitsustele, erinevatel seminaridel ja valdkondlikel konverentsidel ning EL Komisjoni poolt Merestrateegia raamdirektiiviga21 seonduvate teemamade arutamiseks moodustatud mereplaneerimise töörühma kohtumistel, Läänemere mereplaneerimise töörühma kohtumistel, rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel. Protsessi on kajastatud ja lahendust selgitatud jooksvalt erinevates valdkondlikes väljaannetes (nt Eesti Loodus, TööstusEST, üleriigilised ja maakonnalehed) ning laiemalt meedias (nt ERR jm tele- ja raadiojaamade vahendusel). Eesti mereala planeeringulahenduse koostamisel lähtuti keskkonnakaalutlustest ja parimast olemasolevast teadmisest.22 Parima teadmise kaasamise tagas planeeringu koostajate laiapõhjaline ekspertgrupp23, koostöö teiste riikide, ametkondade ja huvigruppidega24 ning planeeringu tasandile kohased täiendavad uuringud25. II KAALUTLUSED 1. Eesti mereala planeeringu kehtestamise eesmärk Eesti mereala planeering on riiklik strateegiline arengudokument. PlanS § 13 lõike 3 kohaselt on üleriigilise planeeringu eesmärk riigi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Eesti mereala planeering ÜRP teemaplaneeringuna suunab Eesti mereala kasutust pikas ajalises perspektiivis, sätestades aluspõhimõtted ja reeglid erinevate merekasutuste ruumilisele arengule. 21 https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia-raamdirektiiv 22 Lähenemine põhineb EL direktiivil nr 2014/89/EL, millega kehtestati mereruumi planeerimise raamistik. 23 Planeeringu koostamise meeskonna ülevaade on leitav Rahandusministeeriumi kodulehel: https://www.fin.ee/media/4766/download 24 Koostöö ja kaasamise ülevaade kajastatud planeeringu lisas nr 3, mis on kättesaadav Rahandusministeeriumi kodulehel: https://www.fin.ee/media/4730/download 25 Uuringute nimekiri on kättesaadav planeeringu lisas nr 5, nimekiri ja uuringud ise on kättesaadavad Rahandusministeeriumi kodulehel: https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/ruumiline- planeerimine/mereala-planeering#mereala-planeeringu- 7 Eesti mereala planeeringu kehtestamise eesmärk on luua tervikpilt erinevate merekasutuste koostoimest ja leppida kokku Eesti mereala kasutuse ruumilistes põhimõtetes orienteeruvalt järgmiseks 15 aastaks26, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning edendada kestlikku meremajandust. Pikaajaliste suundade ja tervikpildi saavutamiseks üleriigilisel tasandil lähtub Eesti mereala planeering riigi huvidest ja riiklikest arengudokumentidest. Kuna eesmärgiks on kogu Eesti mereala tasakaalustatud ruumiline tervikkäsitlus riiklikul tasandil, on vastavalt antud dokumendi osas ettenähtule selle üldistusaste suhteliselt suur – keskendutakse peamiselt üldpõhimõtete seadmisele ja antakse ette raamistik, millest tegevuslubade menetlemisel ja muude jätkutegevuste puhul lähtuda. Eesti mereala planeeringuga seatavad suunised ja tingimused on edaspidi aluseks Eesti mereala puudutavatele otsustele. Näiteks saab Eesti mereala planeering olema aluseks hoonestuslubade andmiseks. Veeseaduse27 (edaspidi VeeS) § 217 lõikest 1 tuleneb, et avaliku veekogu piiritletud osa koormamiseks veekogu põhjaga püsivalt ühendatud ehitisega, mis ei ole püsivalt ühendatud kaldaga (tuulepargid, kalakasvatussumbad jm), on vajalik taotleda hoonestusluba. VeeS § 223 lõike 1 punkti 3 kohaselt keeldutakse hoonestusloa andmisest, kui taotletava hoonestusloa tingimused on vastuolus kehtiva planeeringuga. Seega tuleb peale Eesti mereala planeeringu kehtestamist hoonestuslubade andmise otsustamisel sellest lähtuda ehk antav hoonestusluba peab vastama Eesti mereala planeeringus toodud tingimustele. Erisuse sellest sätestab ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus, mille § 25 lõike 1 kohaselt enne 1. juulit 2015. a esitatud hoonestusloa taotlus menetletakse lõpuni taotluse esitamise ajal kehtinud õigusaktide kohaselt. Kuna kehtiv VeeS näeb ette, et hoonestusloa menetluse algatamisest keeldutakse mh juhul, kui taotletaval alal on algatatud planeering ja planeerimismenetlus ei ole lõppenud (VeeS § 221 lõike 2 punkt 2), ei ole Eesti mereala planeeringu koostamise algatamisest alates üldjuhul hoonestusloa taotluste menetlust algatatud. Erandid on tehtud siiski väiksemate ja kergemini eemaldatavate ehitiste puhul (nt merekaablid), mille osas sätestab erisuse VeeS § 221 lõige 3, mis näeb ette, et selliste ehitiste puhul võib menetluse siiski algatada, kui hoonestusloa taotleja on nõus, et hoonestusluba antakse tähtajaga üks aasta pärast planeeringu kehtestamist. Eesti mereala planeeringu kehtestamine loob võimaluse hoonestuslubade menetluse algatamiseks kõigi hoonestusluba vajavate ehitiste puhul. Kuna mitme traditsioonilise kasutuse puhul (näiteks kalandus, meretransport) on merekasutuse reeglid valdavalt välja kujunenud, keskendub Eesti mereala planeering enam mereala kooskasutusele ja uutele merekasutusviisidele. Uued kasutusvaldkonnad on vesiviljelus ja energiatootmine, nende osas seab Eesti mereala planeering suunised ja tingimused ning määratleb tuuleenergeetika tootmiseks ruumiliselt võimalikud arendusalad. Eri merekasutusviiside mereruumi mahutamiseks antakse suuniseid kõikidele valdkondadele. 26 15 aastat on võetud ajaliseks perspektiiviks, kuna mahukamate tegevuste arendusperiood on orienteeruvalt 10 aastat. Sarnane on olnud ka Euroopa riikide kogemus mereala planeeringute elluviimisest (nt Saksamaal ja Belgias). Samuti on ajalise perspektiivi juures arvestatud, et PlanS § 25 lg 1 kohaselt on Rahandusministeeriumil kohustus iga viie aasta tagant vaadata üleriigiline mereala planeering üle, hinnata planeeringu elluviimist (kooskõlas PlanS § 25) ning selle aja ja asjakohasust. 27 Riigikogu menetluses oleva eelnõuga 430 SE viiakse hoonestuslube puudutav regulatsioon üle ehitusseadustikku 8 Eesti mereala planeeringu koostamisel on arvestatud mitmete strateegiate ja arengukavadega, sh „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“28, „Eesti 2035“29, „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“30, „Energiamajanduse arengukava aastani 2030“31, Läänemere strateegiast32, Merestrateegia raamdirektiivist33 jm. Mitmete kasutusvaldkondade puhul mereala planeering põhimõtteliselt siduvaid ruumilisi asukohti ette ei näe. Neis kasutusvaldkondades (nt meretransport jne) on olemas piisav õiguslik regulatsioon (Rahvusvahelise laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREGs), meresõiduohutuse seadus jm), samuti on merekasutuse praktika juba välja kujunenud. Planeeringu rakendamise järel säilib mereruumis nende kasutusvaldkondade puhul olemasolev olukord. Eeltoodu on kooskõlas PlanS §-s 12 nimetatud teabe piisavuse põhimõttega, mille lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja planeerimisel arvesse võtma asjakohaseid ruumilist arengut mõjutavaid strateegiaid, riskianalüüse, kehtivaid planeeringuid, arengukavasid ning teisi ruumilist arengut mõjutavaid dokumente ja muud asjakohast teavet. Mõjude hindamise tulemustest lähtuvalt seab planeering tingimused, mis tagavad erinevate tegevuste kavandamisel elupaikade ja elustikuga (sh merepõhja elupaikade ja elustikuga) arvestamise ja välistavad neile ebasoodsa mõju tekkimise. Hetkel on tehtud Eesti Mereinstituudi poolt ettepanekud (väljaspool planeerimisprotsessi) kahe majandusvööndi merekaitseala moodustamiseks, kuid nende ettepanekute menetlemine toimub väljaspool planeerimisprotsessi looduskaitseseaduse alusel. Lisaks on seatud tingimused, mis tagavad kalastiku jaoks tundlike alade (rändealade, potentsiaalsete koelmualade ja merekalade noorjärkudele oluliste alade) säilimise. Näiteks on uuskasutuse arendamine välistatud madalas rannikumeres, mis on kalastiku jaoks tundlikud alad. Samuti on välistatud ebasoodne mõju maastikele. Seda ennekõike erinevate looduskomponentide, mis on maastiku osaks, kaitseks seatud tingimuste kaudu. Läbiviidud Natura asjakohase hindamisel jõuti järeldusele, et Eesti mereala planeeringu koostamise täpsusastmes ei ole planeeringu rakendumisel ette näha ebasoodsate mõjude avaldumist Natura 2000 võrgustiku aladele ega nende kaitse-eesmärkidele, arvestades planeeringuga seatud tingimusi ning mõjuhindamises ette nähtud keskkonnameetmeid tegevusloa tasandiks (vt pikemalt planeeringu mõjude hindamise aruanne, peatükk 4.3). Seega ei kaasne mereala planeeringu nõuetekohase elluviimisega Natura 2000 aladele kaitse- eesmärkidele ebasoodsat mõju. 2. Riigi huvi uute merekasutusviiside kasutuselevõtmisest 2.1. Vesiviljelus34 28 https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 29 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia 30 https://envir.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050 31 https://www.mkm.ee/sites/default/files/enmak_2030.pdf 32 https://vm.ee/et/euroopa-liidu-laanemere-strateegia-lms 33 https://envir.ee/keskkonnakasutus/merekeskkonna-kaitse/merestrateegia-raamdirektiiv 34 Vt lahendust täpsemalt planeeringu seletuskirjast ptk 5.3 9 Eesti mereala planeeringulahenduse kohaselt saab vesiviljelust arendada kogu Eesti merealal, v.a selleks välistatud alad (laevateed, kalastiku jaoks tundlikud alad, varjumisalad, kaadamisalad, ankrualad; vt planeeringu seletuskirjas skeem 5.3.1.1. ptk) arvestades planeeringus toodud suuniseid ning tingimusi. Suunised ja tingimused koos nende seadmise põhjendustega on toodud planeeringu seletuskirjas (lk 23–24). Kuna meres kasvatatavate kalade, merevetikate ja karpide kasvueelistused on võrdlemisi erinevad ning tehnoloogiad selles valdkonnas kiiresti arenevad, siis on määratud alad, kus arendustegevus on selgelt välistatud. Selline lähenemine annab piisavalt paindlikkust soosides selles valdkonnas innovatsiooni, kuid samal ajal kaitstes sätestatud tingimustega piisavalt merekeskkonda ja arvestades teiste merekasutuste ruumiliste vajadustega. Vesiviljelus ehk kalade, karpide, vähkide ja veetaimede (nt vetikate) kasvatus on üks kiiremini kasvavaid sinimajanduse sektoreid maailmas35. Eesti vesiviljeluse sektori peamised tegevusvaldkonnad on kaubakala kasvatamine, kasvatamine looduslikesse veekogudesse taasasustamiseks, vähikasvatus ning arengufaasis on vetika- ja karbikasvatus. Karpide ja vetikate kasvatamisega töönduslikult Eestis veel ei tegeleta, kuid mitmeid katsetusi selles vallas on läbi viidud.36 Valdav osa vesiviljelustoodangust, milleks on vikerforell, saadakse hetkel veel maismaal paiknevatest kasvandustest. Tulevikus on säästva merevesiviljeluse arendamise strateegiliseks eesmärgiks viia avamere vesiviljeluse maht järgneva viie aasta jooksul 10 000 tonni juurdekasvuni aastas.37 Vesiviljeluse arendamine merealal soodustab majanduse kasvu ja on seega oluline riigi arengu ja heaolu vaatest tervikuna. 2.2. Tuuleenergeetika38 Taastuvenergia arendamine minimeerib energiasektori keskkonnamõjusid, tugevdab energiajulgeolekut ning tõstab majanduse konkurentsivõimet. „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ seab eesmärgiks taastuvate energiaallikate järk-järgult suureneva kasutuselevõtu lõpptarbimise kõigis sektorites. Lisaks suunab EL-i pikaajaline energia- ja kliimapoliitika liikmesriike vähendama oma CO2 heitmeid ning suurendama taastuvenergia tootmist ja energiatõhusust. Energiasektor vastutab kõige suurema osa kasvuhoonegaaside atmosfääri laskmise eest Euroopas39. Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas on planeeritud 2030. aastaks jõuda 42 %-lise taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest lõpptarbimisest (~50 % energia lõpptarbimisest). Tuulepargid (nii maismaal kui ka merel) on taastuvelektri osatähtsuse tõstmiseks suurima kasvupotentsiaaliga. Eesti mereala planeering määrab tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad (koos innovatsiooniala ja reservaladega kogupindalaga ligi 1700 km2), suunised ja tingimused tegevuslubade menetlustele. Tuuleenergeetika arendamiseks sobilike alade väljaselgitamisel 35 FAO 2018 http://www.fao.org/3/i9540en/I9540EN.pdf 36 https://kalateave.ee/images/pdf/Vetika_ja_karbiuuringud_2011_2020_veeb.pdf 37 PõKa 2030 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/poka-2030/poka-2030-taistekst.pdf 38 Vt lahenduse kujunemist ja suuniseid-tingimusi täpsemalt planeeringu seletuskirjast ptk 5.6 39 https://www.eea.europa.eu/data-and-maps/indicators/greenhouse-gas-emission-trends-6/assessment-3 10 lähtuti gravitatsioonivundamendil põhinevast tehnoloogiast, mis praeguse hetke teadmise järgi on Eesti jääoludele sobivaim. Tuuleenergeetika alad on leitud paljude välistuskriteeriumite (nt teadaolevad looduskaitselised, riigikaitselised piirangud, vajalikud lennu- ja laevateed jpm) koosmõjus40. Esmalt määrati tuuleenergeetika arendamiseks põhimõtteliselt sobivad alad lähtudes tuuleenergia potentsiaalist, vee sügavusest, kaugusest lähimale kõrgepinge alajaamale, jää esinemise tõenäosusest ja laine kõrgusest, seejärel välistati looduskaitsealad, samuti visuaalne puhverala rannajoonest 11 km. Tulenevalt alade suurusest ja riigikaitselistest huvidest välistati tuuleenergeetika arendamine Eesti mereala põhjaosas. Järelejäänud aladel on lähtutud riigikaitselistest vajadustest ja tingimustega sätestatud riigikaitse töövõime tagamise kohustus. Arendusaladest arvati välja ka lindude ja nahkhiirte olulisemad rändekoridorid, lindude peatumisalad ja hüljestele olulisemad merealad. Samuti välistati meretranspordi seisukohast olulisemad veeliikluskoridorid ja alad, mis on vajalikud lennuliikluse ohutuse tagamiseks. Tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade kujunemise kaalutlusprotsessi on täpsemalt kirjeldatud planeeringu seletuskirja peatükis 5.6.3 (lk 37–46). Eesti mereala planeering määrab ka põhimõttelised kaablikoridoride asukohad kavandatavate tuuleparkide ühendamiseks maismaa ülekandevõrguga (vt planeeringu seletuskirja peatükk 5.6.6, lk 55–59). Kaablikoridoride põhimõtteliste asukohtade määramine on vajalik strateegilisel tasandil mõjude hindamiseks, et veenduda planeeringu elluviidavuses. Maismaale kaablite rajamiseks on määratud ühenduste loomise eelduseks olevad suunised. Eesti mereala planeeringu koostamise ja mõjude hindamise käigus tekkis veendumus, et tuuleparkidest lähtuvate merekaablite ühendamine maismaaga on põhimõtteliselt võimalik (vt planeeringu mõjude hindamise aruande peatükki 4.3), samuti on seatud suuniseid tutvustatud protsessis asjaomastele kohalikele omavalitsustele. Tuuleenergeetika arendamiseks sobilike alade määramisel on sellega kaasnevaid mõjusid hinnatud planeeringule omase ja vajaliku täpsusega. Eesti mereala planeerigule omase kõrge üldistusastme ja määramatuse konkretiseerimiseks (riigi nägemus sellest, millist lahendust põhimõtteliselt võimalikuks peab) on planeeringus määratletud tuuleenergeetika arendamise lähtekohad (vt ka planeeringu seletuskiri peatükki 5.6.3), mis on aluseks võetud tuuleenergeetika arendusalade ja nende realiseerimise mõjude hindamisel. Lähtekohtasid saab käsitleda ka kui planeeringu elluviimise maksimumstsenaariumit. Kuigi üldiselt on teadlased hetkel olnud seisukohal 41, et tuulikute töömüra võib kalu häirida ainult tuulikute vahetus läheduses ning mingisuguseid olulisi negatiivseid mõjusid sellel ei ole, siis ettevaatuspõhimõttest tulenevalt tuleb tuuleparkide kavandamisel tegevusloa tasandil läbi viia täpsemad uuringud tuulepargi alal ja sel le mõjualas leiduvate võimalike kalade (eelkõige räim) koelmualade ning võimaliku koelmualadele pääsu blokeerimise osas. Täiendavalt viiakse aastatel 2022 –2024 Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi eksperimentaalne (Läänemere regioonis esmakordne taoline) uuring (planeeringu tegevuskava punkt 3.1), mille käigus 40 Vt täpsemalt planeeringu seletuskirja ptk 5.6.3 41 Vt täpsemalt mõjude hindamise aruannet lk 60-66 11 selgitatakse välja räime kuulmisvõimekus ja käitumine erinevate müratasemete tingimustes, et täpsustada tuulikute müra mõju olulisust räimele Eesti rannikumeres. Kui mürauuringu käigus selgub, et müra mõju räimede rändele puudub, siis võib lähtuda sellest tulemusest. Kui mürauuringu käigus selgub, et müra takistab kalade rännet, on edasised detailsemad uuringud vajalikud, et kaardistada kalade rändekoridorid. Kui uuringu tulemusel selgub, et kalade rändele avaldub oluline ebasoodne mõju, mida ei õnnestu leevendada, tuleb kavandatava tegevuse mahtu või muid parameetreid vähendada nii, et ebasoodsat mõju ei kaasneks või tegevusest loobuda. Tuulenergeetika alade määramisel lähtuti sellest, et nii vee- kui ka maismaalinnustikule olulised massrändekoridorid ning veelinnustikule olulised peatumis -, toitumis- ja puhkealad on vabad (ei teki barjääriefekti). Samuti on vabad teadaolevad nahkhiirte massrände koridorid ning viiger- ja hallhülge peatumis-, toitumis-, poegimis- ja puhkealad. Samuti on seatud tingimused (tegevusloa etapis täiendav uurimiskohustus), mis tagavad tuuleparkide kavandamisel linnustiku, nahkhiirte ja hüljestega arvestamise. Eesti mereala planeerimismenetluse tulemusel kujunes veendumus, et määratletud alad, sh tuuleenergeetika arendusalad on sobivad ja vastavad riigi huvidele. Sealhulgas kujunes veendumus, et paremad alternatiivid, sh võimalike tuuleenergia arendusalade kindlaksmääramiseks, puuduvad. Näiteks kaaluti erinevaid tuuleenergeetika arendusalade ja nende kaablite asukoha alternatiive, sh alade asukoha valikul võeti arvesse ka keskkonnakaalutlusi (vt planeeringu seletuskirja peatükki 5.6.3 ja planeeringu mõjude hindamise aruande peatükki 4.3). Keskkonnaministeerium kui valdkonna eest vastutava ministeerium on andnud seisukoha, et tuulikute ehitamisega kaasneb visuaalne mõju maastikule , milleks, arvestades Euroopa maastikukonventsiooni, saab pidada ka mereala, mis omakorda on keskkonnaelemendiks sarnaselt maale, pinnasele, veele, välisõhule, kliimale ja looduslikule mitmekesisusele. Seega on ka tuulikute visuaalse mõju näol tegemist ühe keskkonnamõjuga Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/92/EL mõistes. Samuti saab seda käsitleda PlanS kohase asjakohase sotsiaalse mõjuna42. Tuulikute visuaalne mõju avaldub eelkõige Saaremaa läänerannikul, kus tuuleenergeetika arendusala (ala nr 2) paikneb Vilsandi rahvuspargist Sõrve sääre tipuni. Lähima võimaliku tuuliku kauguseks Saaremaa läänerannikust on 6 meremiili (ligi 11,1 km). Liivi lahes avaldavad tuulikud enim visuaalset mõju Ruhnu saarele (kaugus ligi 11 km), samuti on tuulikupargid nähtavad Lätist Kolka neemelt (lähima võimaliku tuuliku asukoht alal 1 ligi 21 km). Meretuuleparkide nähtavuskaugus on umbes 50 km rannikust (selge ilmaga inimsilmale maksimaalselt nähtav). Rannikust kaugemale pole nimetatud kohtades võimalik meretuuleparkide arendusalasid kavandada, kuna Eesti meri läheb kiiresti sügavaks, mistõttu kaugemal valitud aladel pole 42 Rahandusministeerium. 2018. Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks ptk 6. Selles juhendmaterjalis toodud asjakohaste mõjude hindamise õiguslik raamistik ja hindamise põhimõtted kehtivad ka mereala planeeringu kui üleriigilise planeeringu teemaplaneeringu asjakohaste mõjude hindamise kohta. 12 tuuleparkide rajamine majanduslikult otstarbekas ja Eesti klimaatilistes oludes hetkel teadaolevaid tehnoloogiaid arvestades tehnoloogiliselt võimalik. Seega pole võimalik tuulikutest tulenevat visuaalset muutust vältida nende kaugemale merealale kavandamisega. Eesti mereala planeeringu koostamisel ja mõjude hindamisel on keskendutud visuaalse muutuse leevendamise võimalustele (vt seletuskirja ptk 5.6.5 ja mõjude hindamise ptk 4.4.1.6.2), mh nähtud ette, et tuulikuid ei paigutata mandrile ja püsiasustusega saartele lähemale kui 6 meremiili (11,1 km; kaugust arvestatakse lähimast tuulikust) ning mitme tuulepargi samaaegsel kavandamisel tuleb hinnata tuuleparkide visuaalset koosmõju. Samuti tuleb visuaalseid mõjusid täpsemalt hinnata hoonestusloa staadiumis. Suunised ja tingimused visuaalsete mõjude leevendamiseks töötati välja koostöös maastikuarhitektide, sh visuaalsete mõjude hindamise eksperdiga43. Eesti mereala planeeringu on Keskkonnaministeerium, kes on keskkonnamõju strateegilise hindamise valdkonna eest vastutav ministeerium, kooskõlastanud märkusteta. Eesti mereala planeeringu koostamise ajal ei ole teada tuulikute paigutus (mis mh sõltub ka täpsematest uuringutest ja analüüsidest, mis on ette nähtud planeeringu tingimustena) ega täpsed parameetrid (selguvad tegevusloa etapis). Nii on ka Eesti mereala planeeringumaterjalide avalikustamisel läbivalt esitatud ettepanekud44, et tuuleenergeetika arendusaladel visualiseeritaks tegevusloa menetluses kavandatavad tuulikud, kuid see pole võimalik, kuna üleriigiline mereala planeering kavandab tuuleenergeetika arendamiseks sobivaid alasid, mitte konkreetseid tuuleparke, kus on teada tuulikute formatsioonid ja tuulikute täpsed asukohad. Eeldatavasti arenevad ka vastavad tehnoloogiad Eesti mereala planeeringu kehtivuse perioodil. Samuti erinevad rannikult vaated merealale suuresti sõltuvalt konkreetse rannikuala konfiguratsioonist ja pargiala paiknemisest lähtuvalt. Üleriigilise planeeringu täpsusastmes planeeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid hinnates on õigusruumist tulenevalt fookuses detailsemale tasandile tingimuste ja suuniste andmine mõjude leevendamiseks. Tuuleenergeetika tootmiseks sobilikud alad valiti teadvustades asjaolu, et tuulikud saavad olema rannikule nähtavad. Seda arvestati tegevusloa tasandile tingimuste ja suuniste ning põhjaliku uuringute raamistiku ja teiste oluliste jätkutegevuste valikul. Mõjude hindamisel esitati mõjutatava keskkonna kirjeldus, planeeringu elluviimisega kaasnevad mõjud ja meetmed mõjude leevendamiseks ja vältimiseks (vt aruande peatükk 4). Mõju hindamise aruandes on jõutud läbivalt järeldusele, et kui rakendatakse väljapakutud lähenemisi ja leevendusmeetmeid, siis planeeringu elluviimisega olulist ebasoodsat mõju ei kaasne. Eesti mereala planeeringu seletuskirja peatükis 4.2 olev tabel annab ülevaate mõjude hindamise käigus tehtud olulisematest ettepanekutest ja nendega arvestamisest planeeringus. 43 https://www.fin.ee/media/4766/download 44 Visualisatsioonide teemaga seotud ettepanekuid on esitanud Sunly Wind OÜ, Saaremaa valla, Muhu valla, Ruhnu valla, Saare Arenduskeskus SA, Saaremaa Ettevõtjate Liit MTÜ, Meretööstuse Liit MTÜ, Energiaühistu MTÜ, MTÜ Sõrvemaa Arengu Ühing, eraisikud 13 Järgmises etapis, hoonestusloa menetluses, läbiviidavate uuringute tulemusel selgub konkreetse asukoha eripära ja tehnoloogilisi lahendusi arvestades, millises mahus ja parameetritega ning kuhu täpselt on võimalik planeeringus valitud aladel tuulikuid rajada. Seejuures on kohustus hinnata maastiku- ja visuaalseid mõjusid ning tuulikuid ka visualiseerida. Hindamine peab toimuma planeeringus ette antud raamistiku baasil, sh hindamise peab läbi viima vastav ekspert kasutades väljatöötatud juhendmaterjali45 või samaväärset üldtunnustatud metoodikat, mis on Eesti oludele vastav. Juhendmaterjal annab mh soovitused visualiseeringute esitlemiseks, modelleerimiseks. 3. Reservalade moodustamise põhjendatus Planeerimisprotsessi käigus (2020. a augustis planeeringulahenduse avalikustamise käigus) tõusetus traalpüüdjate vastuseis Eesti mereala planeeringus kavandatud tuuleenergeetika arendamiseks sobivatele aladele, kuna tuuleenergeetika arendamiseks sobivad alad kattuvad osaliselt oluliste traalpüügialadega. Tuuleenergeetika alast nr 1 kattub traalpüügiga 92% ning tuuleenergeetika alast nr 2 kattub traalpüügiga 17%. Kokku on Eesti mereala planeeringuga kavandavate tuuleenergeetika alade kattuvus traalpüügiga 39%. Kogu Eesti traalpüügialadest jäi kavandatavatele tuuleenergeetika aladele kokku 4,3%. Kuigi kogu Eesti traalpüügist moodustas aastatel 2017–2019 nendelt aladelt püütud kogus alla 10% aastas, siis juhul, kui kattuvatel aladel ei ole edaspidi tuuleenergeetika arendamise tõttu võimalik traalpüüki läbi viia, on sellel piirkondlikult siiski kalandussektorile oluline mõju. Maaeluministeerium tõi pärast traalpüüdjate vastuseisu tõusetumist 5. jaanuari 2021. a kirjas nr 6.2-15/2691-1 välja, et juhul, kui seni kasutuses olnud traalpüügialad väheneks, siis suureneks traalpüügiks alles jäävate alade koormus, mistõttu võib kokkuvõttes prognoosida saakide vähenemist. Probleem võib eriti teravalt esile kerkida Liivi lahes, kus kalapüüki on juba praegu erinevate meetmetega oluliselt piiratud, ja koosmõjus Pärnu mereala planeeringus ning Läti mereala planeeringus kavandatud tuuleenergeetika alade realiseerimisega vähenevad alad, kus traalpüük saab toimuda, veelgi. Seeläbi võib tekkida raskusi Liivi lahe räimekvoodi ärakasutamisega. Toodi välja ka, et seni väljakujunenud traalpüügi alade vähenemisel tuleb ettevõtetel asuda leidma alternatiivseid püügipiirkondi. Kui alternatiivsed püügipiirkonnad nihkuvad sadamatest kaugemale, siis suureneb aja- ja kütusekulu, püügipäevade arv väheneb ning kala kvaliteet halveneb. Uutele püügialadele nihkumise tõttu võib väheneda seni lossimiseks kasutatud sadamates maale toodava kala kogus, mistõttu osa seni kasutatud kalasadamaid võivad kaotada oma funktsiooni. Sellega kaasneb omakorda negatiivne mõju nende sadamate piirkonnas olevatele kalatöötlemise ettevõtetele, mille varustamine toorainega väheneb. Väljapüükide vähenemine ja seetõttu kalatöötlemise ettevõtete toorainega varustamise vähenemine mõjutab negatiivselt kalapüügi- ja kalatöötlemissektori sissetulekuid. Traalpüügi näol on tegemist traditsioonilise merekasutuse viisiga, mis on hooajaline (traalpüügi hooaeg kestab jaanuar–aprill ning september–detsember) ja mida viljelevad kohalikud 45 Vt täpsemalt „Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjal“ , AB Artes Terrae OÜ, 2020. https://www.fin.ee/media/4718/download 14 kalapüügiettevõtted. Sektori majandusliku edu toel on tehtud investeeringuid sadamavõrku, kalalaevastikku, kalatöötlemise ettevõtetesse jm. Näiteks on ettevõtteid, kelle püük kavandatavatelt tuuleenergeetika aladelt moodustab kogu nende aasta väljapüügist üle 15%. Vaadeldes eraldi Liivi lahte, siis seal on kavandatavatelt tuuleenergeetika aladelt väljapüügi osakaal suurem, moodustades 2019. aastal keskmiselt 35%, kusjuures kõigil ettevõtetel jäi see üle 20% ja ühel ettevõttel ka 50%. Samas teisalt rõhutas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 8. mai 2020. a kirjaga nr 17-2/2020/3011, et saavutamaks 2050. aastaks seatud kliimaneutraalsuse eesmärke on oluline, et tuuleenergeetika alasid oleks piisavalt. Tuuleenergeetika alade määramisel võeti aluseks esmalt tuuleenergeetika seisukohast sobivad tingimused ning alasid täpsustati kasutades välistusmetoodikat, mis tähendab, et arvestati mitmete teiste valdkondade vajadustega (nt välistati kattuvus kaitsealuste loodusväärtuste, sh Natura aladega, tiheda laevaliikluse piirkondadega, tuulikute rajamine lähemale, kui 11,1 km rannikust, riigikaitselised alad jpm). Kui võtta arvesse ainult tuuleenergeetika arendamise jaoks sobilikke tingimusi oli potentsiaalseid alasid kokku ~5800 km2, kuid peale välistusmetoodika (sh vajalike ettevaatuspõhimõtete) kasutamist on hetkel tuuleenergeetika alasid kokku ligi 1700 km2. Eesti mereala planeeringulahenduses on välja toodud, et allesjäänud tuuleenergeetika alad realiseeruvad kuni 70% ulatuses. See näitab, et nii tehnoloogilistest aspektidest (sh erinevate meretuuleparkide vaheline puhverala), hoonestusloa etapis läbi viidavate täpsustavate uuringute tulemustest, kui ka meretranspordi vajadustest tulenevalt ei ole võimalik ega ka reaalne ala lausaliselt katta tuulikutega. Piisavate alade olemasolu tagab ka piisava konkurentsi ning tarbijate jaoks parima hinna. Intensiivsemate traalpüügialade täielik väljalõikamine tuuleenergeetika aladest muudaks järelejäänud alade suuruse tõttu selle arendamise majanduslikult ebaotstarbekaks. Silmas tuleb pidada, et meretuuleparkide arendustsükkel on pikk, (ligi 10+ aastat koos vajalike uuringutega) mille ajal on võimalik traalpüügiga jätkata endises mahus. Kokkuvõttes oli Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium seisukohal, et 2020. aasta augusti seisuga Eesti mereala planeeringulahenduses määratud alasid ei tohiks vähendada. Tuuleenergeetika kasutuselevõtt merealadel suurendaks majanduslikku konkurentsivõimet ja uue tegevusvaldkonnana tooks täiendavat väärtust erinevatesse valdkondadesse (uued oskused, tehnoloogilised arengud, jmt). 1000 MW suurune tuulepark tähendaks hinnanguliselt üle 2 miljardi euro suurust investeeringut Eesti majandusse ja looks 70 kuni 100 otsest pikaajalist töökohta (lisaks tuhandeid ajutisi töökohti). Hindamaks, kas traalpüügi jätkumine tuulikute vahel on võimalik, viis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium septembris 2020. a Rahandusministeeriumi koostatud info baasil läbi tuuleenergeetika sektori arendajate küsitluse parkide tehnilise info täpsustamiseks. Küsitluse tulemusel selgus, et traalpüügi lubamine tuulikute vahel on põhimõtteliselt küll võimalik, kuid eeldab suuremaid investeeringuid (nt kaablite katmise näol). Traalpüüdjate sektori esindajate hinnangul ei ole selline lahendus võimalik ning vajaks otsustamiseks põhjalikumat analüüsi. Rahvusvahelises praktikas ei ole samuti konkreetseid näiteid, kus 15 aktiivne traalpüük on lubatud tuulepargis, kuna traalpüügi lubamine tuulepargis võib kujutada ohtu kaablitele merepõhjas jms. Traalpüügi ja tuuleenergeetika mõlema puhul on tegemist Eesti riigi jaoks olulise riikliku huviga majandusvaldkonnaga46.Lahenduse leidmiseks tehti täiendavat koostööd nii traalpüügisektori esindajate kui ka tuuleenergeetika arendajate huvigrupi esindajatega. Mõlema valdkonna huvirühmade seisukohti täies mahus arvestava kompromissini jõuda ei olnud võimalik ning vastuolu pidurdas planeerimisprotsessiga edasi liikumist. Tasakaalustatult erinevaid huve arvestava Eesti mereala planeeringulahenduse menetluse jätkamiseks ja arvestades eeltoodud asjaolusid, sh Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Maaeluministeeriumi poolt väljatoodud argumente, on Vabariigi Valitsus otsustanud Eesti mereala planeeringus välja pakutud tuuleenergeetika alasid mitte vähendada, kuid määrata kuni 2027. aastani mereala planeeringus välja pakutud tuuleenergeetika aladest reservaladeks need alad, mis ühtivad ajalooliselt intensiivsema traalpüügi aladega. Reservalade määratlemisel lähtuti konkreetsetest andmetest, st viimase 3 aasta (2018–2020) traalpüügi andmetest, markeerides traalitõmmete koordinaatide järgi nende koondumiskohad ja arvestati tuuleenergeetika jaoks minimaalset ala suurust (90 km2), mille arendamine on majanduslikult otstarbekas. Reservalade moodustamine tähendab, et kuni 2026. aastani reservalasid tuuleparkide arendamiseks ei kasutata, need jäävad senisel viisil kasutatavateks. Pärast 2026. aastat hinnatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Tarbija ja Tehnilise Järelevalve Ameti eestvedamisel, kas ja millises mahus on reservalade kasutuselevõtt vajalik kliimaeesmärkide täitmiseks (vt täpsemalt seatud tingimusi Eesti mereala planeeringu seletuskirjas ptk 5.6.5). Nimetatud aega (ligi 4 aastat) saab pidada piisavaks selleks, et teistel meretuule arendamiseks sobilikel aladel viia läbi menetlusprotsessid ja uuringud hindamaks, kas nendel aladel on võimalik piisavas mahus meretuuleparke arendada. Samuti haakub see PlanS § 25 lõikega 1, mille kohaselt on Rahandusministeeriumil kohustus iga viie aasta tagant vaadata üleriigiline mereala planeering üle, hinnata planeeringu elluviimist (kooskõlas PlanS § 25) ning selle aja ja asjakohasust. Reservalade kasutuselevõtu vajaduse hindamisel antakse olemasoleva olukorra ülevaade Vabariigi Valitsusele. Olemasoleva olukorra analüüsimisel lähtutakse mh nt hoonestuslubade, läbiviidud uuringute ja keskkonnamõju hindamiste seisust, riiklikest kliima- ja energeetika eesmärkidest, majanduslikest mõjudest, mis kaasnevad traalpüügil kalandussektorile jms asjakohastest olulistest asjaoludest. Eesti mereala planeeringulahendus on nii Maaeluministeeriumi kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt märkusteta kooskõlastatud. Kompenseerimaks tuuleparkidest tulenevaid häiringuid vahetult mõjutatud isikutele, sh traalpüügiga tegelevatele ettevõtjatele, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium välja 46 Olulise riiklik huvi olemasolu tuuleparkide arendamisel kinnitab ka Riigikohtu 26.05.2021 lahend asjas 3-17- 2013 16 töötanud kohaliku kasu regulatsiooni47. Eelnõu kohaselt hakatakse tuuleparkidest mõjutatud traalpüüdjatele kompenseerima tuuleparkidest põhjustatud tegevuse piiranguid juhul, kui tuuleparkide tegevus põhjustab otseselt saagi vähenemist. Tuuleenergeetika alade, sh reservalade määramise aluseks on eeltoodud põhjendused, samuti on see koosõlas ka PlanS § 10 sätestatud huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttega mis näeb ette, et planeerimisalase tegevuse korraldaja peab tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Nimetatud põhimõte aitab tagada planeeringu elluviidavuse. Huvide tasakaalustamine ei tähenda automaatselt ettepanekuga arvestamist – ettepanekuga võidakse arvestada, samas võidakse leida hoopis ka kolmas lahendus, mida ongi antud juhul tehtud. Nii tuuleenergeetika kui ka traalpüügi puhul on tegemist riigi jaoks olulise majandusharuga. Käesoleval juhul on otsustamisel lähtutud nii kalanduse ruumilistest prioriteetidest aga samuti kliima- ja energiapoliitika eesmärkidest ning suundumustest. Seega toimub Eesti mereala planeeringulahenduse kaudu riigi jaoks olulise huvi – tuulenergeetika arendamine ja traalpüük - tasakaalustamine. III OTSUS Lähtudes eeltoodust ja PlanS § 24 lõike 1 alusel ja kooskõlas sama seaduse § 13 lõikega 2 otsustab Vabariigi Valitsus: 1. Kehtestada Eesti mereala planeering. 2. Rahandusministeeriumil avaldada käesolev korraldus koos seletuskirjaga ja Eesti mereala planeering koos kõigi lisadega, sh selle elluviimise tegevuskavaga oma veebilehel. 3. Rahandusministeeriumil korraldada Eesti mereala planeeringu kehtestamisest teavitamine vastavalt PlanS § 24 lõigetes 2–4 sätestatule. Riigikantseleil korraldada PlanS § 24 lõikes 3 sätestatud teavitamine Vabariigi Valitsuse veebilehel. IV VAIDLUSTAMINE Korraldust on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse Riigi Teatajas avaldamise päevast arvates. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär 47 Energiamajanduse korralduse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu väljatöötamiskavatsus on läbinud kooskõlastusringi (https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e7038a4e- 4d3d-4a4d-a4af-fecdb2511e94) 17 Lisa: Eesti mereala planeering 18  27.01.2022 Vabariigi Valitsuse korralduse „Üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu kehtestamine“ eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1 Sisukokkuvõte Vabariigi Valitsuse korraldusega kehtestatakse üleriigilise planeeringu teemaplaneering mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi planeerimiseks (edaspidi Eesti mereala planeering). Eesti mereala planeeringu kehtestamise aluseks on planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 24 lõige 1 ja kehtestamine on kooskõlas sama seaduse § 13 lõikega 2. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja valmistasid ette Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunikud Külli Siim (tel. 6113129, e-post [email protected]) ja Eleri Kautlenbach (tel. 6113228, e-post [email protected]) ning planeeringute osakonnajuhataja asetäitja Triin Lepland (tel. 452 0521, e-post [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel: 611 3549, e-post [email protected]). 2. KORRALDUSE EESMÄRK Korralduse eesmärk on Eesti mereala planeeringu kehtestamine. Eesti mereala planeerimise eesmärgiks on leppida kokku Eesti mereala kasutuse põhimõtete pikas perspektiivis, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning edendada meremajandust. Eesti mereala planeeringuga määratakse kindlaks, millistes piirkondades ja millistel tingimustel saab tegevusi ellu viia. Eesti mereala planeeringulahendus kajastab Eesti merealal erinevaid kasutusi koos, tuues ära mereala kasutuse tulevikusuundumused, visiooni, ruumilise arengu ja kooskasutuse põhimõtted ning valdkondade kaupa antakse suuniseid ja seatakse tingimusi. 3. EELNÕU SISU Eelnõu I osas antakse ülevaade eelnõu olulisematest asjaoludest, sh selgitades mereala planeeringu olemust, antakse ülevaade planeeringu koostamisel läbiviidud mõjude hindamisest, 1 tutvustatakse planeeringu ülesehitust, samuti antakse ülevaade planeerigu koostamise menetluse käigust. Ühtlasi esitatakse kaalutlused, millest lähtutakse mereala planeeringu kehtestamisel. Eelnõu II osas on toodud peamised kaalutlused, millest eelnõu koostamisel lähtuti. Selgitatud on planeeringu kehtestamise eesmärki ja tuuakse välja riigi huvid uute merekasutuse viiside osas, milleks on eelkõige vesiviljelus ja tuuleenergeetika. Samuti tuuakse välja kaalutlused, mis olid aluseks reservalade moodustamisel. Eesti mereala planeering on olemuselt riiklik strateegiline arengudokument, millega seatavad suunised ja tingimused on edaspidi aluseks Eesti mereala puudutavatele otsustele. Kuna mitme traditsioonilise kasutuse puhul (näiteks kalandus, meretransport) on merekasutuse reeglid valdavalt välja kujunenud, keskendub Eesti mereala planeering enam mereala kooskasutusele ja uutele merekasutusviisidele. Eesti mereala planeeringu koostamisel on lähtutud kehtivatest õigusaktidest ja valdkondlikest arengudokumentidest ning mereala planeering on nendega kooskõlas. Kuna Eesti mereala planeering on aluseks ka hoonestuslubade andmisele, mille alused sisalduvad veeseaduses, on eelnõus kajastatud menetlust ja seoseid lähtudes kehtivast veeseadusest. Küll on hetkel on Riigikogu menetluses ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 430 SE, millega viiakse kogu hoonestuslubasid sisalduv regulatsioon veeseadusest üle ehitusseadustikku. Samuti täiendatakse hoonestusloa menetlust puudutavat regulatsiooni, mh sätestatakse hoonestusloa menetluse alustamiseks tähtaeg, nähakse ette, et kui hoonestusloa omaja ei ole 5 aasta jooksul hoonestusloaga kaetud alale ehitusluba saanud, siis tunnistatakse hoonestusluba kehtetuks, jm. 3.1 Eesti mereala planeeringu elluviimine Eesti mereala planeeringu elluviimiseks on koostatud planeeringu elluviimise tegevuskava, mis on planeeringu lisaks. Analoogne tegevuskava on koostatud kehtivale üleriigilisele planeeringule „Eesti 2030+“1 , et oleksid kokkulepitud sammud jätkutegevusteks ning kajastada tegevuste eest vastutajad/partnerid ja tähtajad. Tegevuskavas on tehtud ettepanek moodustada Eesti mereala planeeringu elluviimise töörühm, mis koosneb valdkondade eest vastutavate ministeeriumite ja ametite esindajatest. Eesmärk ei ole praeguseks hetkeks moodustatud töörühmade tööd dubleerida, vaid hõlbustada Eesti mereala planeeringu elluviimist ja edendada erinevate planeeringus toodud valdkondade koostööd (sh töörühmade vahel). Elluviimise töörühm saab kokku vajaduspõhiselt eeldatavasti kord aastas ja seirab elluviimise tegevuskava täitmist ning vajadusel arutatakse valdkondade üleseid teemasid, mis seonduvad mereplaneeringu elluviimisega. Tegevus panustab jooksvalt ka planeeringu asja-ja ajakohasuse hindamisse. 1 https://www.rahandusministeerium.ee/sites/default/files/Ruumiline_planeerimine/yrp_uuendatud_tegevuskava_1 30820.pdf 2 4. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Direktiiv 2014/89/EL sätestab liikmesriikidele kohustuse kehtestada mereala planeeringud hiljemalt märtsiks 2021 ning esitab rea miinimumnõudeid, mida planeeringute koostamisel järgida tuleb. Eestis on kehtiv mereala planeering olemas Pärnu mereala, mis on kehtestatud Pärnu maavanema 17. aprilli 2017. a korraldusega nr 1-1/17/152. Samuti on kehtiv planeering juba olemas Hiiu merealal, mis on kehtestatud Hiiu maavanema 20. juuni 2016. a korraldusega nr 1-1/2016/114 (osaliselt tühistatud Riigikohtu 08.08.2018 otsusega asjas 3-16-1472). Direktiivis 2014/89/EL toodud tähtaeg on tänaseks hetkeks ületatud, kuid Euroopa Komisjoni mereplaneerimist koordineeriva töörühma esindajaid on protsessi pikenemisest pidevalt teavitatud ja selgitatud pikenemise põhjuseid. Euroopa Komisjoni poolt ei ole Rahandusministeeriumile ametlikke ettekirjutisi tähtaja ületusest tehtud. Euroopa Komisjon on väljendanud oma rahulolu Eestis läbiviidud planeerimisprotsessi ja planeeringu sisulise poolega. Samuti on eelnõu koostamisel arvestatud ÜRO mereõiguse konventsioonist (UNCLOS) kui ka bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist ja mitmest Euroopa Liidu õigusaktist (eelkõige merestrateegia raamdirektiivist ja Lääneremere strateegiast) tuleneva läbiva põhimõttega, milleks on merekeskkonna hea seisundi saavutamine ja säilitamine. Eesti mereala planeering aitab täita eesmärke, mis tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2018/2002, millega muudetakse direktiivi 2012/27/EL, milles käsitletakse energiatõhusust (ELT L 328, 21.12.2018, lk 210–230). Direktiivi 2018/2002 peamiseks eesmärgiks on aastaks 2030 taastuvenergia osakaalu märkimisväärne suurendamine energiatootmises. Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks saavutada hiljemalt 2050. aastaks kliimaneutraalsuse. Energiasektor vastutab kõige suurema osa kasvuhoonegaaside atmosfääri laskmise eest Euroopas. Sellest tulenevalt on Euroopa Liidu pikaajaline energia- ja kliimapoliitika suunamas liikmesriike vähendama oma CO2 heitmeid ning suurendama taastuvenergia tootmist ja energiatõhusust. Planeeringuga on leitud alad, mis on sobivad tuuleenergeetika arendamiseks, mistõttu tekib selge alus tuuleparkide arendamiseks ja taastuvenergia osakaalu suurendamiseks ning seeläbi fossiilkütustest sõltuvuse vähendamiseks Eestis tervikuna. Samuti on Euroopa Liit andnud suuniseid sinimajanduse arendamiseks2, mille üks osa on ka vesiviljelus. Planeeringuga määratakse tingimused ehk raamistik, mille alusel on võimalik vesiviljelust Eesti merealal arendada. See panustab mh ka rohepöörde eesmärgi saavutamisse: muuta toidusüsteem kestlikuks. 4. KORRALDUSE MÕJUD Eesti mereala planeeringu kehtestamisega kaasnevad olulisemad mõjud on järgmised. 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/EN/ALL/?uri=CELEX:52012DC0494 3 1. Aitab kaasa Eestis kliimaeesmärkide täitmisele. Riiklikus energia- ja kliimakavas (https://ec.europa.eu/energy/sites/default/files/documents/ee_final_necp_main_e e.pdf) on planeeritud jõuda 2030. aastaks 42 %-lise taastuvenergia osakaaluni energia summaarsest lõpptarbimisest. 2019. aastal moodustas taastuvelektri osatähtsus elektri summaarsest lõpptarbimisest 22 % (toodang 2,15 TWh)3. Arvestades Eesti elektritootmises toimunud kiireid muutuseid on iseäranis suur vajadus uue taastuvenergia järele just elektritootmise sektoris. Läbi tuuleenergia arendamiseks sobivate alade leidmise loob planeering senisest selgemad alused taastuvenergia tootmiseks merealal. 2. On suunatud mereala tõhusa ja kestliku kasutuse tagamisele. Nii näiteks määrab Eesti mereala planeering kindlaks, millistes piirkondades ja millistel tingimustel saab Eesti merealal tegevusi ellu viia. Eesti mereala planeeringu koostamisel on hinnatud kavandatavate tegevuste kumulatiivset mõju, mis aitab kaasa erinevate tegevuste paralleelsele tõrgeteta toimimisele ja hoiab ära sellest looduskeskkonnale tekkida võiva negatiivse mõju. 3. Loob selged alused Eesti mereala kasutamist lubavate otsuste langetamisel nii ministeeriumitele kui ametitele ning suunab ka ettevõtjate, investorite, kohaliku omavalitsuse üksuste ja ranniku kogukondade tegevust. Eesti mereala planeeringuga tuleb arvestada planeeringute, mereala kasutust mõjutavate otsuste, merekasutuseks väljastatavate lubade ning riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste strateegiliste arengudokumentide koostamisel. 4. Soodustab uusi merekasutusi ja ennetab võimalikke merekasutamisel tekkida võivaid konflikte. Planeeringu elluviimine võimaldab vältida merekasutuse ebasoovitavaid arenguid, leevendada survet sotsiaalmajanduslikule ja looduskeskkonnale ning säilitada piirkondlikke erisusi (nii kultuuriruumi kui majandus- ja ettevõtluskeskkonna osas). 5. Soodustab sinimajanduse arengut andes erinevatele valdkondadele selge raamistiku, kuidas tegevusi ruumiliselt kavandada saab. Sinimajandus, ka sinine majanduskasv ehk blue growth on jätkusuutlik meremajandus, mis hõlmab kõiki merega seotud valdkondi: turismi, taastuvenergeetikat, vesiviljelust, kalandust, biotehnoloogiat, merepõhja maavarade kasutamist jms. Eesti mereala planeeringu puudumine võib seevastu tuua kaasa mitmeid negatiivseid mõjusid. Riigi poolse teadliku arengu suunamise puudumisel pole võimalik läbimõeldult ja parimal võimalikul viisil edendada kooskasutust, sh toimuks uuskasutuste nagu näiteks tuuleenergeetika ja vesiviljeluse kavandamine üksikuid ehitisi kavandavate riigi eriplaneeringutega, mis oleks võrreldes Eesti mereala planeeringuga ebapraktiline ja liialt ajakulukas. Arvestades PlanS § 27 lõikes 4 sätestatut, ei ole aga riigi eriplaneeringu koostamine merealal kohustuslik juhul, kui vastaval merealal on kehtestatud riigi eriplaneeringu objektiks olevat ehitist käsitlev teemaplaneering. 3 https://ec.europa.eu/eurostat/web/energy/data/shares 4 Eesti mereala planeering ei mõjuta Pärnu ja Hiiu merealal toimuvaid tegevusi, kuna nende osas on juba kehtestatud vastavad maakonnaplaneeringud, millest seal toimuvate tegevuste puhul lähtuda tuleb (vt planeeringu seletuskirja ptk 4.4). 5. KORRALDUSE JÕUSTUMINE Korraldus jõustub üldises korras. 6. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE Eesti mereala planeeringu menetluse käigus on materjal kooskõlastatud kõigi asjaomaste ministeeriumite ja asutustega ning küsitud arvamust huvitatud isikutelt ja asutustelt. Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastusringile ja seejärel Vabariigi Valitsuse istungile. 5 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/22-0119 - Üleriigilise planeeringu Eesti mereala ja sellega piirneva rannikuala, samuti majandusvööndi teemaplaneeringu kehtestamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Maaeluministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 09.02.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0e86c712-7c8e-4862-a001-c3c1e194f86b Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/0e86c712-7c8e-4862-a001-c3c1e194f86b?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main