Taotluse lisa 1
Tegevuskava
Birute Klaas-Langi tegevused (TÜ EKMi projekt)
Nr Tegevus Koolitusprogrammi Tulemus Selgitus 2022. a
eesmärk kulu
1 Suurkogu konverentsina Koolituste ja koostöise Tartu Ülikoolis töötatakse välja ja viiakse Peamised kulud: € 89 866
eesti keele võõrkeelena õppe kaudu pakkuda jätkukoolitusena läbi 2-päevane teemadest tööjõukulud (sh koolitajate ja korraldajate
õpetajatele (sh eesti keele tegevõpetajatele erialast koosnev konverentsi formaadis programm, tasud);
majade õpetajatele) 2022. a ja õppemetoodilist tuge; milles osalevad eesti keele majade osalejate majutus- ja toitlustuskulud;
sügisel; 2 p, 100 in. aidata kaasa õpetajate keeleõpetajad ning eesti keele võõrkeelena õppetöö kulud (õppematerjalid; ruumirent);
paremale õpetajad, kes on läbinud 2018.–2021. a TÜ projekti haldamise kulud;
võrgustamisele ning täiendusõppeprogrammi „Eesti keele kui lisaürituste kulud (vaba aja programm);
kasvatada kollegiaalset teise keele õpetamise arendamine“. TÜ üldkululõivud.
tuge.
2 Täiendusõppeprogrammid Koolituste ja koostöise Tartu Ülikoolis viiakse 2022. a kevadel läbi Peamised kulud: € 37 840
veebipõhiste ja kontaktõppe õppe kaudu pakkuda 4 teemapäeva veebikoolitustena ja 1 tööjõukulud (sh koolitajate ja korraldajate
teemapäevadena eesti keele tegevõpetajatele erialast teemapäev kontaktõppena. Osalevad eesti tasud);
õpetajatele, sh eesti keele ja õppemetoodilist tuge. keele majade keeleõpetajad ning eesti keele osalejate majutus- ja toitlustuskulud;
majade eesti keele võõrkeelena õpetajad, kes on läbinud õppetöö kulud (õppematerjalid; ruumirent);
õpetajatele 2022. a kevadel, 2018.–2021. a. TÜ täiendusõppeprogrammi projekti haldamise kulud;
5 p, 120–200 in. „Eesti keele kui teise keele õpetamise TÜ üldkululõivud.
arendamine“. Koolitusprogramm töötatakse
välja varasemate koolituste tagasisidest
ning õpetajate koolitusvajadusest lähtudes.
3 Täiendusõppeprogramm Anda osalejatele Tartu Ülikoolis töötatakse välja ja viiakse Peamised kulud: € 42 294
eesti keele majade eesti süvendatud teadmisi ja läbi 2022. a kevadel või sügisel kaks tööjõukulud (sh koolitajate ja korraldajate
keele õpetajate teisele oskusi täiskasvanute kolmepäevast koolitussessiooni, kus tasud);
lennule ja vabakutselistele õpetamiseks ning osalevad eesti keele majade teise lennu osalejate majutus- ja toitlustuskulud;
õpetajatele1 2022. a kevadel keelekursuste õpetajad ja vabakutselised õpetajad. õppetöö kulud (õppematerjalid; ruumirent);
või sügisel, 2 sessiooni, 6p; läbiviimiseks. Koolitusprogramm töötatakse välja eesti projekti haldamise kulud;
10 in. keele majade õpetajate koolitusvajadusest lisaürituste kulud (vaba aja programm);
lähtudes. TÜ üldkululõivud.
KOKKU € 170 000
1
Eesti keele majade õpetajate teise lennu ja vabakutseliste õpetajate koolituspaketti kuuluvad kõik siinses taotluses nimetatud tegevused.
Allkirjastatud digitaalselt
RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE
LEPING nr 7-15/4320-2
Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Tartu Ülikool (edaspidi toetuse saaja), edaspidi eraldi
pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping).
1. Üldsätted
1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2022. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 6 ette nähtud
sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused.
1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 30.12.2021 käskkirja nr 234 alusel, kooskõlas 2022. aasta
riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise toetuse taotlusest (edaspidi
taotlus).
1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument.
1.4. Lepingu lisad:
1.4.1. Lisa 1– tegevuskava/ arengukava.
2. Toetus
2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.2022 kuni 31.12.2022 toetust summas
170 000 eurot. Tegevustoetuse raames pakutakse täiendusõpet eesti keele kui teise keele õpetajatele.
2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja 21.02.2022.
2.3. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva
enne lepingu punktis 2.2. nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse
teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest.
2.4. Toetuse andja tunnistab toetuse andmise otsuse kehtetuks, kui toetuse saaja ei ole tagastanud
allkirjastatud lepingu ühe kuu jooksul alates lepingu väljasaatmisest toetuse andja poolt.
3. Toetuse kontroll ja aruandlus
3.1. Toetuse aruande esitamise tähtaeg on 06.02.2023. Aruande kohustuslik vorm on kättesaadav
Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee.
3.2. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande
puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse
kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja
on tagastanud toetuse kasutamata jäägi.
3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks
lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud
originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja
tulemuslikkust.
3.4. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel
toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja
selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist.
3.5. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul peale toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata
eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja
otstarbekust.
3.6. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või
audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul, nõuda täpsustatud aruande
esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid.
1/3
Allkirjastatud digitaalselt
4. Poolte kohustused
4.1. Toetuse saaja kohustub:
4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel;
4.1.2. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste
teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus
on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates
kuupäevast, mil abi anti;
4.1.3. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale
lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega;
4.1.4. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse
osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel;
4.1.5. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud
aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust;
4.1.6. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses
toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad
mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu
täitmisel;
4.1.7. kooskõlastama toetuse andjaga tegevusi, mida tehakse eesti keele õppe arendamiseks.
4.2. Toetuse andja kohustub:
4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a
lepingu punktis 2.3. toodud juhul.
5. Vastutus
5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat.
5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse
tagastamisega viivitatud päeva eest.
5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse
summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse
saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh:
5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel;
5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi;
5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks;
5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks;
5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi;
5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud
toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina;
5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid;
5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt;
5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega
5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud
võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt
riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt
lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude
ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on
mõlemal poolel õigus lepingust taganeda.
6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine
6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud
lepingu kätte saanud.
6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel
maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud
juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg
olema tasutud ajakava kohaselt.
6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui
pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult
põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul.
Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada.
2/3
Allkirjastatud digitaalselt
6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse
ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult
põhjendada.
6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui:
6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi
rasket kahjustumist;
6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;
6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus.
6.6. Leping lõpeb:
6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel;
6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral;
6.6.3. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel;
6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel.
7. Lõppsätted
7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud:
7.1.1 toetuse andja kontaktisik on Artjom Tepljuk,
[email protected], 6282266;
7.1.2 toetuse saaja kontaktisik on Birute Klaas-Lang,
[email protected] , 737 5225.
7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest.
7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel
lahendatakse vaidlused kohtus.
Toetuse andja Toetuse saaja
Kultuuriministeerium Tartu Ülikool
Registrikood: 70000941 Registrikood: 74001073
E-post:
[email protected] E-post:
[email protected]
Arvelduskonto: EE281010102000234007
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Tarvi Sits Taivo Raud
kantsler Tartu Ülikooli Grandikeskuse juhataja
3/3