Etendusasutuse 2022. aasta plaanitud repertuaariplaan, eeldatav uuslavastuste-, etenduste- ja publiku arv.
Etendusasutus:
Tegevustoetuse kasutamise aasta uuslavastused
Jrk. nr. Lavastusliik Sihtgrupp Esietendus Lavastuse pealkiri Näidendi autor Lavastaja Kunstnik Mängukoht
Kimmo Viskari
(dekoratsioon,
Vilppu kostüüm), Anton Rahvusooper
1 Ooper Lapsed/Noored/Täiskasvanud 28.01.2022 „Võluflööt“ W. A. Mozart Kiljunen Kulagin (valgus) Estonia
Rahvusooper
Rahvusooperi Estonia
2 Kontsert Noored/Täiskasvanud 8.03.2022 naistepäevakontsert Erinevad kammersaal
Maarja Meeru
(dekoratsioon,
kostüüm),
Tiit Härm (koreograaf- Tiit Härm Margus Vaigur Rahvusooper
lavastaja), Gustav (koreograaf- (valgus), Taavi Estonia
3 Tantsulavastus Noored/Täiskasvanud 22.03.2022 „Õhtused majad“ Mahleri muusika lavastaja) Varm (video)
Estonia
4 Kontsert/Ooper Noored/Täiskasvanud 31.03.2022 „Jolanthe“ Pjotr Tšaikovski kontserdisaal
Rahvusooperi sümfooniaorkestri Estonia
5 Kontsert Noored/Täiskasvanud 28.04.2022 kontsert Arvo Volmer (dirigent) kontserdisaal
Rahvusooper
6 Tantsulavastus Lapsed/Noored/Täiskasvanud 29.04.2022 Rahvusvahelise tantsupäeva gala Linnar Looris Estonia
Jaanus Laagriküll
(dekoratsioonid),
Gerly Tinn
(kostüümid),
Rene Topolev
(video), Märt
Eno Raud (alusmaterjali Agu
autor), Tõnis Kaumann (koreograaf),
(helilooja), Vahur Keller Margus Vaigur Rahvusooper
7 Muusikalavastus Lapsed/Noored/Täiskasvanud 27.05.2022 Naksitrallid (libretist) Vahur Keller (valgus) Estonia
Rahvusooper
8 Tantsulavastus Lapsed/Noored/Täiskasvanud 6.06.2022 Tallinna Balletikooli gala Tallinna Balletikool Estonia
Rahvusooper
Estonia maja ja
9 Kontsert Lapsed/Noored/Täiskasvanud 28.08.2022 Teatrilaat ümbrus
Rahvusooper
10 Kontsert Noored/Täiskasvanud 9. ja 11.09.2022 Vana Tallinn gala Mart Mikk Mart Mikk Estonia ja Tartu
Jaagup Roomet
(dekoratsioon),
Reili Evart
(kostüümid),
Dmitri
Harchenko Rahvusooper
11 Operett Noored/Täiskasvanud 30.09.2022 „Orpheus põrgus“ Jacques Offenbach Liis Kolle (koreograaf) Estonia
12 Kontsert Noored/Täiskasvanud 30.10.2022 Hingedepäeva kontsert Tallinna Jaani kirik
Vanemuise
kontserdimaja,
Rahvusooper
13 Kontsert/Ooper Noored/Täiskasvanud 3. ja 5.11.2022 „Falstaff“ Giuseppe Verdi Estonia
Rahvusooper
14 Tantsulavastus Lapsed/Noored/Täiskasvanud 2.12.2022 „Korsaar“ Adolphe Adam José Martinez Estonia
15 Kontsert Lapsed/Noored/Täiskasvanud 15.12.2022 Rahvusooperi jõulukontsert Tallinna Jaani kirik
Rahvusooper
16 Ball Noored/Täiskasvanud 30.12.2022 Harjumaa ball Estonia
Rahvusooper
17 Ball Noored/Täiskasvanud 31.12.2022 Estonia ball Estonia
Tegevustoetuse kasutamise aasta kogurepertuaar ilma uuslavastusteta
Jrk. nr. Lavastusliik Sihtgrupp Esietendus Lavastuse pealkiri Näidendi autor Lavastaja Kunstnik Mängukoht
Rahvusooper
1 Ooper Noored/Täiskasvanud 20.09.2019 „Romeo ja Julia“ Charles Gounod Stephen Barlow Yannis Thavoris Estonia
Renato
Theobaldo
(dekoratsioon),
Sofia di Nunzio
(kostüümid),
Gonzálo Cordova
(valgus), Hedi
André Heller Pundonen Rahvusooper
2 Operett Noored/Täiskasvanud 19.08.2021 „Lõbus lesk“ Franz Lehár Lopes (koreograafia) Estonia
Ellen Cairns
(dekoratsioon,
kostüümid), Palle
Palme (valgus),
Adrienne Ǻbjörn Rahvusooper
3 Ooper Lapsed/Noored/Täiskasvanud 15.05.2014 „Armujook“ Gaetano Donizetti Georg Malvius (koreograafia) Estonia
Ellen Cairns
4 Muusikal Lapsed/Noored/Täiskasvanud 3.06.2016 „Viiuldaja katusel“ Jerry Bock Georg Malvius (dekoratsioon,
kostüümid), Palle
Palme (valgus),
Adrienne Ǻbjörn
(koreograafia)
Ben Stevenson
(koreograaf- Tom Boyd Rahvusooper
5 Ballett Lapsed/Noored/Täiskasvanud 3.12.2010 „Pähklipureja“ Pjotr Tšaikovski lavastaja) (kunstnik) Estonia
Thomas Mika
(kunstnik), Steen
Bjarke (valgus),
Marina Kesler ja
Thomas Mika Hedi Pundonen Rahvusooper
6 Operett Lapsed/Noored/Täiskasvanud 24.01.2020 „Krahv Luxemburg“ Franz Lehár (lavastaja) (koreograafia) Estonia
Anna Kontek
(dekoratsioon,
kostüüm), Esko Rahvusooper
7 Ooper Lapsed/Noored/Täiskasvanud 19.12.1997 „La traviata“ Giuseppe Verdi Neeme Kuningas Suhonen (valgus) Estonia
Riina
Degtjarenko
(dekoratsioon,
kostüümid),
Anton Kulagin
(valgus), Jüri
Ülo Vinter/Ülo Andres Nael Rahvusooper
8 Muusikal Lapsed/Noored/Täiskasvanud 5.03.2011 „Pipi Pikksukk“ Raudmäe Dvinjaninov (koreograafia) Estonia
Gerly Tinn
(kostüümid),
Madis Nurms
(dekoratsioon),
Karmen Tellisaar
(valgus), Joanita
Janson
(graafika), Argo Rahvusooper
9 Ballett Lapsed/Noored/Täiskasvanud 18.09.2015 „Kratt“ Eduard Tubin Marina Kesler Valdmaa (video) Estonia
José Cura
(lavastus,
kujundus,
valgus),
Silvia Collazuol
(kostüümid, Rahvusooper
10 Ooper Noored/Täiskasvanud 21.09.2018 „Tütarlaps kuldsest läänest“ Giacomo Puccini José Cura dekoratsioon) Estonia
Marilyn Vella-
Gatt (lavastaja),
David Walker Rahvusooper
11 Ballett Lapsed/Noored/Täiskasvanud 7.04.2017 „Giselle“ Adolphe Adam Mary Skeaping (dekoratsioonid), Estonia
Alex Lowde
(kujunduse
teostaja), David
Richardson
(valgus)
Ervin Õunapuu
(kunstnik),
Neeme Jõe Rahvusooper
12 Ooper Noored/Täiskasvanud 25.05.2005 „Cyrano de Bergerac“ Eino Tamberg Neeme Kuningas (valgus) Estonia
Triinu Pungits
(kunstnik),
Rasmus Rembel
(valgus), Kristin
Murula ja Villiko
Andres Kruuse Rahvusooper
13 Muusikal Lapsed/Noored/Täiskasvanud 26.05.2028 „Buratino“ Olav Ehala Dvinjaninov (koreograafia) Estonia
Maria Carla
Ricotti
(kunstnik),
Giorgio Claudio De Pace Rahvusooper
14 Ooper Lapsed/Noored/Täiskasvanud 25.09.2020 „Don Pasquale“ Gaetano Donizetti Bongiovanni (valgus) Estonia
Gyula Harangozó Gyula Kentaur
(koreograaf- Harangozó (dekoratsioonid),
lavastaja), Tibor (koreograaf- Rita Velic Rahvusooper
15 Ballett Lapsed/Noored/Täiskasvanud 1.02.2008 „Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi“ Kocsak (helilooja) lavastaja) (kostüümid) Estonia
Viktor
Gerasimenko
(kunstnik),
Ritšard Bukin
(valgus), Marina
Nikolai Rimski- Kesler Rahvusooper
16 Ooper Noored/Täiskasvanud 25.01.2019 „Tsaari mõrsja“ Korsakov Juri Alexandrov (koreograafia) Estonia
Anna Kontek
(kunstnik),
Neeme Kuningas
ja Rasmus
Rembel (valgus),
Hanna Jõers Rahvusooper
17 Ooper Lapsed/Noored/Täiskasvanud 3.02.2021 „Trubaduur“ Giuseppe Verdi Neeme Kuningas (video) Estonia
Liina Keevallik
(kunstnik),
Mart Kampus ja Renate Keerd
Liina (koreograaf,
„RAVEL:RAVEL. „Laps ja Keevallik/Renate kunstnik), Siim Rahvusooper
18 Ooper/Ballett Lapsed/Noored/Täiskasvanud 18.06.2021 lummutised“, „Hane-ema““ Maurice Ravel Keerd Reispass (valgus) Estonia
Toomas Edur Peter Docherty
(koreograaf- (kunstnik), Tiit Rahvusooper
19 Ballett Lapsed/Noored/Täiskasvanud 16.05.2013 „Bajadeer“ Ludwig Minkus lavastaja) Urvik (valgus) Estonia
Ene-Liis Semper
(kunstnik),
Edvald Smirnov Rahvusooper
20 Ooper Lapsed/Noored/Täiskasvanud 20.09.2012 „Faust“ Charles Gounod Dimitri Bertman (koreograafia) Estonia
Liina Keevallik
(dekoratsioon),
Liina Pihlak
(kostüümid),
Ago-Endrik Eduard Korotin Rahvusooper
21 Muusikal Lapsed/Noored/Täiskasvanud 3.04.2008 „Minu veetlev leedi“ Frederick Loewe Kerge (koreograafia) Estonia
Reili Evart
Marina Kesler (kunstnik),
Marina Kesler/Dmitri (koreograaf- Rasmus Rembel Rahvusooper
22 Ballett Noored/Täiskasvanud 1.09.2020 „Anna Karenina“ Šostakovitš lavastaja) (valgus) Estonia
Maria Rossi
Franchi ja
Andrea Tocchio
(dekoratsioon),
Simona Morresi
(kostüümid),
Rasmus Rembel
(valgus), Marge
Ehrenbusch Rahvusooper
23 Ooper Lapsed/Noored/Täiskasvanud 3.02.2018 „Figaro pulm“ W. A. Mozart Marco Gandini (koreograafia) Estonia
Andrea Tocchio
(dekoratsioon),
Simona Morresi
ja Annamari
Ruoco
Gianluca Gianluca (kostüümid),
Schiavoni/Pjotr Schiavoni Valerio Tiberi
Tšaikovski/Aram (koreograaf- (valgus), Sergio Rahvusooper
24 Ballett Lapsed/Noored/Täiskasvanud 29.11.2019 „Alice Imedemaal“ Hatšaturjan lavastaja) Metalli (video) Estonia
Raimundas Sergejus Bocullo Rahvusooper
25 Ooper Lapsed/Noored/Täiskasvanud 13.05.2005 „Tosca“ Giacomo Puccini Banionis (kunstnik) Estonia
Reili Evart
(kunstnik),
Ritšard Bukin Rahvusooper
26 Ooper Noored/Täiskasvanud 27.08.2021 „Idomeneo“ W. A. Mozart Veiko Tubin (valgus), Mehis Estonia
Saaber
(koreograafia)
Kristian
Steinberg
(kostüümid),
Margus Vaigur
(valgus), Taavi
Teet Kask/Timo Teet Kask Varm (video),
Steiner/Sander (koreograaf- Ülar Mark Rahvusooper
27 Ballett Noored/Täiskasvanud 19.11.2021 „Louis XIV – kuningas Päike“ Mölder lavastaja) (dekoratsioon) Estonia
Toomas Edur Thomas Mika
(koreograaf- (kunstnik), Steen Rahvusooper
28 Ballett Lapsed/Noored/Täiskasvanud 15.04.2016 „Luikede järv“ Pjotr Tšaikovski lavastaja) Bjarke (valgus) Estonia
Mai Murdmaa
(koreograaf),
Viesturs Jansons
(lavastaja),
George Marja-Liisa
Mai Balanchine Pihlak
Murdmaa/Georges (koreograaf), (kunstnik),
Balanchine/Pjotr Viki Psihoyos Karinska Rahvusooper
29 Ballett Noored/Täiskasvanud 20.11.2020 „Tšaikovski meistriteosed“ Tšaikovski (lavastaja) (kunstnik) Estonia
Nancy Meckler
Nancy (lavastaja),
Meckler/Annabelle Annabelle Lopez Niki Turner
Lopez Ochoa/Peter Ochoa (kunstnik), Tim Rahvusooper
30 Ballett Noored/Täiskasvanud 4.11.2017 „Tramm nimega Iha“ Salem (koreograaf) Mitchell (valgus) Estonia
Tegevustoetuse kasutamise aasta ja kahe järgmise aasta kavandatud etenduste ja külastajate arv
Etenduste arv Külastajate arv
2022 350 180 000
2023 350 180 000
2024 350 180 000
ARENGUKAVA AASTATEKS
2019-2024
Tallinn 2018
EESSÕNA
Rahvusooper Estonia on käesolevas arengukavas püstitanud eesmärke ja kavandanud tegevusi järgmistes väga olulistes valdkondades: organisatsioon ja töötajad,
repertuaar, töötajate ja publiku järelkasv, külastatavus ja praeguse maja korrashoid ning säilitamine tulevastele põlvedele.
Rahvusooperi eesmärgiks on olla hinnatuim tööandja Eesti kultuurimaastikul. Estonia peab suutma maksta professionaalidele väärilist palka. Estonia peab olema
riiklikus kultuuripoliitikas prioriteet number üks.
Kõrgetasemelise trupi tagamiseks tegeletakse pidevalt töötajate koolitamisega ja noorte lauljate, tantsijate, muusikute ning lavastajate sihipärase arendamisega.
Oluline on sealjuures pidev koostöö EMTA ja Tallinna Balletikooliga.
Tasemel ooperiteatri toimimiseks peab Estonia väga oluliseks mitmekülgset repertuaari, pakkudes kvaliteetset kultuurielamust erinevatele maitsetele ja
sihtgruppidele. Teatri repertuaar kavandatakse uudse ja innovaatilisena ning see peaks saama suunanäitajaks Põhja- ja Baltimaades. Estonia panustab publiku
järelkasvu juba kooli- ja huvihariduse tasemel. Ooperi- ja balletikülastused peaksid tulevikus olema lahutamatuks osaks kooliprogrammist.
Tallinna südamesse kavandatavast Eesti esimesest ooperimajast peab saama tõeline multifunktsionaalne KULTUURI maja, mis pakub tegevuskeskkonda
erinevatele žanritele, luues võimaluse saada Eestis osa maailmatasemel kultuurielamustest ja tuues uue väärtuse ümbritsevasse linnaruumi. Tänu uuele majale
saab rahvusooperist Eesti kõige külastatavam kultuuriasutus ja olulise tähtsusega rahvusvaheline turismiobjekt. Uuel hoonel on kõik eeldused kujuneda Tallinna
ja kogu Eesti kandvaks kultuurisümboliks. Enamgi veel, uue maja näol saab Eesti endale maailma kõige keskkonnasõbralikuma, passiivmaja põhimõtetel toimiva
ooperimaja. Ooperi- ja balletiteatrile sobivates mõõtmetes lava, saali hea akustika, esmaklassilised prooviruumid ja kaasaegsed töötingimused toovad siia
rahvusvaheliselt tunnustatud lavastajaid ja kollektiive.
2
1. MISSIOON
Rahvusooper Estonia missioon on ooperi- ja balletižanrite arendamine, kõrgetasemeliste kultuurielamuste pakkumine värskel ja mõtestatud moel ning seeläbi
muusikateatri traditsioonide säilitamine Eestis.
2. VISIOON
Rahvusooper Estonia on hinnatuim tööandja Eesti kultuurimaastikul ning omades Põhja- ja Baltimaade üht kõrgetasemelisemat truppi, tegeleb noorte lauljate,
tantsijate, muusikute ja lavastajate sihipärase arendamisega. Rahvusooper Estonia on riiklikus kultuuripoliitikas prioriteediks number üks ja Eesti kultuuri saadikuks
maailmas.
3. VÄÄRTUSED
• Unikaalsus. Rahvusooper on ainus oma seaduse alusel tegutsev teater Eestis. Rahvusooperi säilimine on tagatiseks Eesti muusikateatri ja rikkaliku muusikaajaloo
säilimisele eestlaste meeltes.
• Traditsioonide väärtustamine ja innovaatilisus. Rahvusooper on aja ja ühiskonna arengutega kaasaskäiv organisatsioon, mis oma eesmärkide saavutamiseks
kasutab uusimaid tehnoloogiaid, säilitades samal ajal teatri tegevuse aluseks olnud traditsioonid.
• Avatus ja paindlikkus. Rahvusooperis töötab kohanemis- ja õppimisvõimeline personal, kes suudab vastavalt väliskeskkonna muutumisest tingitud vajadustele
ümber orienteeruda.
• Professionaalsus ja usaldusväärsus. Rahvusooperi spetsialistide kompetentsist sõltub teatri usaldusväärus ja koostöövõimelisus, maine ning positsioon
ühiskonnas. Tahame olla teatrikäitumise ja teatris käimise mõjutajad.
4. KAJASTUS TEISTES ARENGUKAVADES
4.1 Kultuuriministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022
Kultuuriministeerium on oluliseks pidanud osta Eesti muusikute rahvusvahelise konkurentsivõime tagamiseks igal aastal juurde tippkvaliteetseid instrumente,
sealhulgas Estonia sümfooniaorkestrile.
Koos teiste etendusasutustega leiab rahvusooper kajastamist ka üldisemalt etendustegevust puudutavas osas, mis näeb ette teatrikülastuste arvu püsimise tänasel
tasemel, uuslavastuste hulga mõningase kokkutõmbumise ja laste- ning noorte-etenduste osakaalu püsimise tänasel viiendiku tasemel lavale toodud etendustest.
Ka näeb strateegia ette, et Eesti kultuur on maailma aina nähtavam ning intensiivistub koostöö Läti, Leedu ja Soomega. Näeme, et rahvusooperil on igati võimalik
vajalike vahendite olemasolul panustada nende eesmärkide saavutamisse. Ministeeriumil on kavas leida täiendavaid viise etendusasutuste tegevusetäiendavaks
rahastamiseks ning jätkata senistega („Teater maal“, „Teater lasteaeda“ jm). Ministeerium leiab, et etendusasutuste tegevuskeskkond ja taristu vajavad pidevat
ajakohastamist ning arendamist, mille tulemusena paraneb teatrite tehniline baas.
3
5. HETKEOLUKORD
6.1 Põhiandmete ülevaade
Rahvusooper Estonia tegevusele pandi alus 1865. aastal, kui Tallinnas loodi laulu- ja mänguselts „Estonia“. Seltsi algatusel ja baasil alustas 1906. aastal tegevust
professionaalne Teater Estonia, mis 1913. aastal kolis vastvalminud teatrimajja Estonia puiesteel, kus asutakse ka praegu. Pärast draamatrupi likvideerimist 1949.
aastal on Estonia muusikateater, pakkudes publikule nii klassikalisi kui ka kaasaegseid ooperi-, balleti-, opereti-, muusikali- ja lastelavastusi. Estonia teatril on aja
jooksul olnud palju erinevaid nimetusi, kuid aastast 1998 kannab see nimetust Rahvusooper Estonia ning tegutseb avalik-õigusliku institutsioonina vastavalt Eesti
Vabariigis 1997. aastal vastu võetud Rahvusooperi seadusele. Seaduse järgi on Rahvusooperi eesmärgiks edendada eesti rahvuslikku teatri- ja muusikakultuuri,
propageerida ja tutvustada seda Eestis ja välismaal ning teha maailma muusika- ja teatrikultuuri saavutused kättesaadavaks Eestis.
Vastavalt seadusele on rahvusooperi ülesanneteks:
1) ooperi-, balleti-, opereti- ja muusikaližanris loodud teoste avalike esituste regulaarne korraldamine etenduste ja kontsertide näol;
2) etenduste ja kontsertide kõrge kunstilise taseme tagamine;
3) eesti algupärase muusikateatri repertuaari sihipärane propageerimine, autoritelt uute teoste tellimine ja nende teoste kasutamine;
4) maailma muusika- ja teatrikultuuri väärtteoste ning kõrgetasemeliste külalisesinejate tutvustamine etenduste ja kontsertide kaudu;
5) oma etenduste ning lauljate, tantsijate ja muusikute tutvustamine välismaal;
6) Eestis koolituse saanud lauljate, tantsijate ja muusikute rakendamise tagamine, nendele täiendõppe võimaldamine;
7) tingimuste loomine rahvusooperi kunstilise kollektiivi loominguliseks arenguks;
8) oma etenduste ja kontsertide jäädvustamise korraldamine;
9) osalemine muusikateatrite rahvusvahelises koostöös.
6.2 Rahvusooper Estonia aastal 2020
8.01 lõppes Rahvusooper Estonia poolt 26. juunil 2019. aastal väljakuulutatud algupärase eesti ooperi ideekavandite konkurss. Eelmise konkursi võitis 2014. aastal
helilooja Rasmus Puur ooperiga „Pilvede värvid“. Konkursi tingimustele vastavalt tuli 1. novembriks esitada kahe A4 lehekülje pikkune ideekavand, kus on välja
toodud ooperi pealkiri, helilooja nimi, võimaliku libretisti nimi, tegelaskujud hääleliikide järgi ja dramaturgiline süžee stseenide kaupa. Seekord laekus konkursile
16 kavandit 13 heliloojalt. Kavandite seas oli mitmeid eriilmelisi ja tugevaid originaalkäsitlusi, kuid paraku ei leidunud nende hulgas rahvusooperi
repertuaariplaanidega haakuvat ideed. Seetõttu jäi 2019. aasta algupärase eesti ooperi konkursi võitja välja kuulutamata.
22.01 kuulutasid Rahvusooper Estonia, Estonia Selts, Peterburlaste maailmaklubi, TourPressClub ning Venemaa Föderatsiooni regionaalse ühiskondliku
organisatsiooni MediaSojuz turismiajakirjanike gild blogijate, ajakirjanike ja meedia seas välja rahvusvahelise parima publikatsiooni konkursi Georg Otsa elu ja
loomingu kohta nimega „Georg Ots 100. MEDIA“. Konkursi eesmärk oli populariseerida Georg Otsa loomingut ning kajastada Eesti suurlaulja elu ja loomingut
artiklite, publikatsioonide ning muude meedias avaldatud materjalide kaudu: trükistes ja elektroonilistes väljaannetes, aga ka sotsiaalvõrgustikes, raadio- ja
telekanalites.
4
31.01 etendus sajandat korda Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe lastemuusikal „Pipi Pikksukk“. Juubelietendusel olid kohal praegused ja endised Pipi osatäitjad Anu Kaal,
Katrin Karisma, Vaike Kiik, Ingel Mikk, Merit Männiste, Lydia Roos, Liina Saari ning Nele-Liis Vaiksoo. Vaheajal said huvilised autogramme küsida ja pilte teha nii
nimiosaliste kui ka teiste etenduse tegelastega.
1.03 südaööl tegi Rahvusooper Estonia avalikuks sügisel algava 115. hooaja mängukava ning alustas uue hooaja piletimüügiga. Kampaania pealkiri oli „Kohtume
Estonias!“ millega kavatsetakse jätkata ka järgnevatel hooaegadel. Müüki läksid ka seeriapiletite komplektid, mille on kokku pannud neli estoonlast. Iga
piletikomplekt pakub võimalust kogeda rahvusooperi lavastusi armastatud estoonlaste soovituste abil. Helen Lokuta 12 seeriapiletisse kuulusid Nikolai Rimski-
Korsakovi ooper „Tsaari mõrsja“, Charles Gounod’ ooper „Romeo ja Julia“, Franz Lehári operett „Krahv Luxemburg“, kontsertlavastus „Operetikuningas Imre
Kálmán“. Ketlin Oja seeriapilet hõlmas Adolphe Adami balletti „Giselle“, Gianluca Sciavoni balletti „Alice Imedemaal“, Nancy Meckleri ja Annabelle Lopez Ochoa
balletti „Tramm nimega Iha“ ja Frederick Loewe’ muusikali „Minu veetlev leedi“. Jassi Zahharovi seeriapiletisse kuulusid Olav Ehala lastemuusikal „Buratino“,
Giuseppe Verdi ooper „La traviata“, Joseph Steini, Jerry Bocki, Sheldon Harnicki muusikal „Viiuldaja katusel“ ning Pjotr Tšaikovski ballett „Pähklipureja“. Risto Joosti
seeriapilet sisaldas balletiõhtut „Tšaikovski meistriteosed“, Giuseppe Verdi ooperit „Trubaduur“, Wolfgang Amadeus Mozarti ooperi „Idomeneo“
kontsertettekannet ja Ülo Vinteri ning Ülo Raudmäe lastemuusikali „Pipi Pikksukk“.
13. märtsil algas Eesti Vabariigis eriolukord ja etendusi sellel hooajal enam ei antud.
20.03 oli Georg Otsa 100. sünniaastapäeva puhul rahvusooperi Facebooki lehel sünnipäevaõnnitlus: René Soom esitas „Tõotuse laulu“ Mitch Leigh’ muusikalist
„Mees La Manchast“ (9 000 vaatamist).
114. hooaeg jätkus virtuaalselt. Laupäevadel näidati live-ülekandeid 4.04 Charles Gounod’ ooperit „Faust“ (18 000 vaatamist), 11.04 Eduard Tubina balletti „Kratt“
(15 000 vaatamist), 18.04 Erkki-Sven Tüüri ooperit „Wallenberg“, 25.04 Toomas Eduri/Tauno Aintsi balletti „Modigliani – neetud kunstnik“, 2.05 Sergei Prokofjevi
ooperit „Armastus kolme apelsini vastu“ , 9.05 Pjotr Tšaikovski ooperit „Padaemand“, 16.05 Leo Delibes’i balletti „Coppélia“, 23.05 Roland Hyndi balletti
„Rosalinde“ ja 30.05 Eino Tambergi ooperit „Cyrano de Bergerac“.
Rahvusvahelisel tantsupäeval 29.04 käis balletijuht Linnar Looris MyFitnessi spordiklubis andmas virtuaalset balletitreeningut (8 900 vaatamist).
Mais alustas teater kodulehe ja Facebooki lehe vahendusel lühikontsertide sarjaga, kus esinesid Estonia ooperisolistid ja orkestrandid. 7. maist kuni 17. juunini
toimunud kontserdid koondasid poole tunni sisse väärt muusikat ning kohtumisi meie suurepäraste artistidega. Tähistasime koos armastatud heliloojate juubeleid,
kõlasid katkendid teatri repertuaaris olevatest teostest ning artistide meelislood.
7.05 „Jubilate“ – Tšaikovski 180. Esinesid Heli Veskus (sopran), Sigrid Kuulmann (viiul), Priit Volmer (bass), Tarmo Eespere (klaver)
14.05 „Südame hääl“. Esinesid Kristel Pärtna (sopran), Mehis Tiits (tenor), Tiit Pärtna (kontrabass), Jaanika Rand-Sirp (klaver)
21.05 „Evviva Verdi!“ Esinesid Aare Saal (bariton), Elena Bražnik (sopran), Ivo Sillamaa (klaver)
27.05 „Jubilate“ – Eino Tamberg 90. Esinesid Kristel Pärtna (sopran) Helen Lokuta (metsosopran), Rauno Elp (bariton), Jassi Zahharov (bariton), Edmunds Altmanis
5
(klarnet), Olev Ainomäe (oboe), Marius Järvi (tšello), Tarmo Eespere (klaver)
3.06 „Kui mulle roose kingid sa…“ Esinesid Helen Lokuta (metsosopran), Reigo Tamm (tenor), Riina Pikani (klaver)
6.06 „Andante grazioso“. Esinesid Mari Poll (viiul), Mihkel Poll (klaver)
8.06 „Le grand tango“. Esinesid Maria Nesterenko (vioola), Olga Kulikova (klaver), Adrian Bravo Lopez (viiul), Liisi Metsvahi (viiul)
11.06 „Entr’act“. Esinesid Pipilota Neostus (flööt), Eda Peäske (harf), Anto Õnnis (löökpillid), Kentaro Yano (löökpillid), Csaba Zoltan Marjan (löökpillid)
13.06 „Käeke sa mulle anna“. Esinesid Kadri Kõrvek (sopran), Heldur Harry Põlda (tenor), Raiko Raalik (bass), Riina Pikani (klaver).
17.06 „Legend“. Esinesid Lisa Kawasaki (flööt), Francesco Ciarmatori (oboe), Chris Sommer (trompet), Auli Lonks (klaver), Kerstin Tomson (vioola), Maarja Allik
(viiul)
Mai esimestel nädalatel andsid balletiartistid kolmel hommikul nädalas Facebooki vahendusel virgutusvõimlemise tunde: Linnar Looris (4.05), Nadežda Antipenko
(6.05), Jared Matthews (8.05), Kaire Kasetalu (11.05), Daniel Kirspuu (13.05, kes kogus rekordarv vaatamisi – 53 000), Ketlin Oja (15.05, 51 000 vaatamist), Abigail
Mattox (18.05), Sergei Upkin (20.05), Marina Kesler (22.05). Balletihommikute vaadatavus oli vahemikus 4 000–53 000.
Mais toimusid koduleheküljel online-muusikatunnid, mille vahendusel toodi põnevad teadmised ja teatrimaagia kooliõpilastele koju kätte. Igal maikuu teisipäeval
tutvustati video abil lähemalt üht muusikateatrile omast valdkonda ning avati põnevaid telgitaguseid, kuhu publik tavapäevaselt ei sattu. Muusikatunde viisid läbi
armastatud ooperisolistid, tantsijad ning orkestrandid, kes otsisid vastuseid küsimustele mis on ooper või ballett, mis on orkester või mis on hääleliigid. Videosarja
eesmärk oli lihtsustada eriolukorrast tingituna õpetajate tööd ning muuta mitmekesisemaks koduõppel olevate õpilaste koolitunde. „Mis on orkester?“ (5.05, 8
500 vaatamist), „Mis on ballett?“ (12.05, 3 500 vaatamist), „Mis on ooper?“ (19.05, 1 000 vaatamist), „Mis on hääleliigid?“ (26.05).
Rahvusooperi ajakiri Estoonlane ilmus jaanuaris 2020. Trükiarv 20 000 eksemplari.
4.08–11.08 toimus uudiskirjaga liitumise kampaania, mille jooksul liitus Rahvusooper Estonia uudiskirjaga 3 710 inimest. Enne kampaaniat oli jälgijate arv 8 622,
pärast kampaaniat 12 332.
1.09 oli Klassikaraadio „Delta“ saatekülaliseks Linnar Looris. • 2.09 olid ETV saate „Terevisioon“ külalisteks Marina Kesler ja Anna Roberta Lahesoo. Juttu tuli
eelmisel päeval esietendunud Marina Kesleri balletist „Anna Karenina“.
Ilmub rahvusooperi veebipõhine uudiskiri, millel on 12 500 lugejat. Pidevalt kajastatakse rahvusooperi tegemisi Facebookis (25 500 jälgijat) ja Instagramis (4 220
jälgijat). Estonia restoranil on Facebookis 1 850 jälgijat ja Instagramis 500 jälgijat.
5.09–15.09 toimus piletite soodusmüügi kampaania „Kohtume Estonias!“. Reklaami eelkampaania toimus 31.08–5.09.
6
5.09 toimus traditsiooniline teatrilaat, kus anti välja teine Estonia Sõbra tiitel ja selle pälvis Lauri Leesi.
11.09 toimus Rakvere Linnavalitsuses pressikonverents, kus Rakvere linnapea ja peadirektori kohusetäitja Taivo Pahmann kirjutasid alla koostöölepingu Estoniaga.
Ettekandele tulid katkendid Pjotr Tšaikovski balletist „Luikede järv“.
12.09 Olav Ehala 70. sünnipäeva tähistamine „Buratino“ etendusega. Vaheajal jagas armastatud helilooja autogramme ja kohal olid ka kostüümides peaosatäitjad.
23.09 kohtusid Estonia restoranis üheksa suurema teatri turundusjuhid. Arutati üldist COVID-19 tingitud olukorda ja lepiti kokku maski kandmist propageeriva
ühisvideo „Mask kaitseb“ tegemine.
25.09 olid ETV saate „Terevisioon“ külalisteks Eesti Pimedate Liidu liige Elisabeth Egel ning Rahvusooper Estonia kunstiline juht ja peadirigent Arvo Volmer.
Tutvustati koostöös valminud esimest pimedatele mõeldud punktkirjas kava- ja tiitriraamatut ning restoranis saadaval olevaid menüüsid. Punktkirjas kava- ja
tiitriraamatud on saadaval Estonia ooperitele „Don Pasquale“, „La traviata“ ja „Romeo ja Julia“.
25.09 anti enne Gaetano Donizetti ooperi „Don Pasquale“ esietendust kümnendat korda välja SEB publikupreemiad. Selle aasta laureaadid olid sopran Kristel
Pärtna ja tenor Reigo Tamm.
Septembris toimus interneti vahendusel publikuküsitlus uudiskirja saajatele.
1.–2.10 toimus traditsiooniline bussiprojekt, mille raames tõid bussid publiku Narvast, Pärnust, Tartust ja Viljandist vaatama Richard Wagneri ooperit
„Tannhäuser“ ja Marina Kesleri balletti „Anna Karenina“.
14.10 toimus Estonias Euroopa tippkokkade maailmameistrivõistluste Bocuse d’Or Euroopa finaali avamine. Laval toimusid üllatusesinemised ja Valges saalis
pakkus suupisteid Estonia restorani peakokk Kalvi Sedrik.
29.10 oli rahvusvahelise balletipäeva puhul sotsiaalmeedias eetris tunniajaline klipp Adolphe Adami balleti „Giselle“ esimese vaatuse proovist.
3.11 toimus Estonia restoranis Urve Tautsi uue CD „Merepildid suveöös“ esitlus. CD on pühendatud dirigendi Peeter Lilje 70. sünniaastapäevale.
Novembris algatati rahvusooperi stiiliga kokku kõlava uue kirjafondi loomine. Fondi autoriks on Mart Anderson ja uus font sai avalikuks 2021. aasta märtsis.
17.11 oli PBK saates „Novosti Tallinna“ intervjuu Linnar Loorisega uue balletilavastuse „Tšaikvoski meistriteosed“ teemal.
25.11 toimus koostöös MyFitnessiga Estonia renoveeritud jõusaali avamine. Teatri töötajad said võimaluse tasuta kasutada kaasaegse sisustusega spordisaali.
27.11 toimus Haapsalu Linnavalitsusega uue koostöölepingu allkirjastamine. Allkirjastasid Haapsalu linnapea Urmas Sukles ja rahvusooperi peadirektori
kohusetäitja Taivo Pahmann.
7
2.12 algasid Rahvusooper Estonia aastalõpu tervitusklippide filmimine. Juuli Lill, Marika Muiste, Raiko Raalik, Linnar Looris ja Arvo Volmer edastasid publikule oma
pühadesoovid. Eraldi valmisid personaalsed tänuklipid teatri toetajatele.
13.12 salvestati kõrgkvaliteedil Richard Wagneri ooperi „Lendav hollandlane“ viimane etendus.
16.12 osalesid turundusjuht Rein Mikk ja metsosopran Helen Lokuta Estonia toetaja Amservi Toidupanga heategevuslikul üritusel, kus aidati pakkida toidupakke
abivajajatele. Koolitusprojektid täiskasvanutele:
Esietendustega seotud infotunnid külastajatele: „Krahv Luxemburg“ (26.01), „Anna Karenina“ (3.09), „Don Pasquale“ (27.09), „Tšaikovski meistriteosed“ (22.11).
Igal reedel (eesti keeles) ja laupäeval (inglise keeles) toimusid etenduse-eelsed ekskursioonid kuni COVID-19 piirangute kehtestamiseni kevadel. Sügishooajal
tervishoiu kaalutlustel ekskursioone ei toimunud.
Laste- ja noorteprojektid
8.01 toimus esmakordselt „Kontsert kõige pisematele“ kahel korral Vanemuise teatri fuajees. Neist sai osa 184 inimest.
6.02 toimus Sinises saalis „Muusikaõpetajate infotund“, kus esinesid Rahvusooperi Nõukogu esimees Arne Mikk ja Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor Peter
Pedak. Muusikaõpetajaid oli saalis umbes 60. Pärast infotundi said õpetajad nautida Richard Wagneri ooperit „Tannhäuser“.
4.03 toimus haridusprojekt „Orkestrimäng“ Paide Muusika- ja Teatrimaja kammersaalis. Sellest võttis osa 52 last.
11.03 oli esmakordselt Pärnu kontserdimaja fuajees „Kontsert kõige pisematele“. Sellest võttis osa 71 inimest.
22.08 toimus „Kontsert kõige pisematele“ Nõmme Vabaduse pargis. Kohal oli ligi 100 inimest.
1.11 toimus „Kontsert kõige pisematele“ Rakvere Linnavalitsuse Valges saalis, Rakvere Kultuurifestivali raames. Osales 68 inimest.
16.12 toimus „Kontsert kõige pisematele“ kahel korral Haapsalu Kultuurikeskuse rõdusaalis. Kokku oli inimesi kahel kontserdil 63.
Haridusprojektid noorele publikule rahvusooperis ja mujal
• „Kontsert kõige pisematele“ – 2 762 külastajat
• „Balletilugu“ – 257 külastajat
• „Orkestrimäng“ – 568 külastajat
• „Punamütsike ja seitse pöialpoissi“ – 891 külastajat
• „Kuidas mõista balletti – „Kratt“, „Luikede järv“, „Giselle“ – 312 külastajat
• „Ka ooper kõlab tuttavalt“ – 536 külastajat
8
Kokku sai haridusprojektidest osa 5 326 külastajat.
Toetajad ja sponsorid:
Rahvusooper Estonia on tänulik 6 peasponsorile, kes vaatamata maailma majanduse keeristele on pidanud oluliseks teatriga koostööd teha:
Hooaja kuldsponsor – Tallink
Kuldsponsor – SEB
Peasponsor – Lexus
Peasponsor – Liviko
Peasponsor – Kalev
Peasponsor – G4S
Peasponsor – Amserv
Toetaja – Neste
Toetaja – MyFitness
2020. AASTAL TUNNUSTATUD ESTOONLASED
Eesti teatri aastaauhinnad 2020 (2019. aasta loomingu eest):
Kristel Pärtna – muusikaauhind eripalgeliste rollide hingestatud ja vokaalselt kõrgetasemelise esituse eest (Marfa osa Nikolai Rimski-Korsakovi ooperis
„Tsaari mõrsja“ ning Julia osa Charles Gounod’ ooperis „Romeo ja Julia“).
Jüri Alperten – muusikaauhind vene ooperi stiilitundliku ja sügavalt musikaalse tõlgenduse eest (Nikolai Rimski-Korsakovi „Tsaari mõrsja“).
Ketlin Oja – kristallkingakese auhind klassikalise balletirepertuaari suurrollide – Odette/Ottilie („Luikede järv“), Aurora („Uinuv kaunitar“) ja Dražeehaldja
(„Pähklipureja“) veenva esituse eest Eesti Rahvusballetis.
Lauri Vasar – Georg Otsa nimeline preemia kõrge vokaalse meisterlikkuse, erakordse lavasarmi ja väljendusrikkuse ning sügavalt läbitunnetatud
eriilmeliste karakterite loomise eest maailma tuntumatel ooperi- ja kontserdilavadel ning kodupubliku ees: Figaro (Wolfgang Amadeus Mozarti „Figaro
pulm“), Wolfram von Eschenbach (Richard Wagneri „Tannhäuser“), mõlemad Rahvusooperis Estonia ja nimiosa Wolfgang Amadeus Mozarti ooperis „Don
Giovanni“ (Birgitta Festival).
SEB publikupreemia – Reigo Tamm ja Kristel Pärtna
Harjumaa teatripreemia – Ketlin Oja
Ain Anger – Kammersängeri tiitel (tõlkes „kammerlaulja“) on kõrgeim tunnustus Austrias ja Saksamaal, mis ooperilauljale osaks võib saada.
9
6.3 Rahvusooperi repertuaarist
Rahvusooper pakub repertuaariteatrina eelseisvatel hooaegadel laiemale publikule kindlaid ja tuntud nimetusi maailma ooperi-, balleti- ning operetiliteratuuri
raudvarast, toob lavale tuntud nimetusi lastele ja noortele ning kaasab hinnatud külalisesinejaid ja -lavastajaid.
Kõrgendatud muusikahuviga publiku ette tuuakse teosed, mida varem Eestis esitatud ei ole. Samuti leitakse uudseid lähenemisi klassikalisele repertuaarile ja
tutvustatakse kohalikele muusikasõpradele teistes riikides õppinud ja laiemat tunnustust pälvinud eesti päritolu lauljaid, tantsijaid ja koreograafe. Lisaks on kavas
teosed, mida naaberteatrites või mujal maailmas harva esitatakse - Eesti heliloojate teosed ja 20. sajandi teise poole heliloojate teosed.
Alanud 116. hooajal on teatri repertuaaris 16 ooperit (neist kaks Eesti ooperid), 10 balletti (neist kolm Eesti koreograafide algupärandid, lisaks kolm lühiballetti
balletiõhtu raames), 3 operetti, 4 muusikali ja 3 laste/noortelavastust. Igal hooajal antakse keskmiselt 220 etendust teatrimajas, koos külalisesinemiste ja
kontsertidega tuleb esinemisi kokku ligikaudu 350.
2021/2022 hooajal on rahvusooperil kavas mitmeid esietendusi, samuti ühekordseid projekte ja traditsiooniks saanud kontserte ja üritusi. Ära märkimist väärib
järgnev nimistu:
• Franz Lehári operett „Lõbus lesk“
• Traditsiooniline Vana Tallinn Gala Vanemuise kontserdimajas ja Rahvusooperis Estonia, kus sel hooajal tuli ettekandele Mozarti ooperi „Idomeneo“
kontsertlavastus
• Estonia teatrilaat, 19. korda toimunud hooaja avafestival
• Kontsertide sari kammersaalis
• Rahvusvahelise muusikapäeva gala ja auhinnatseremoonia, mille raames kanti ERR-i vahendusel üle Maurice Raveli lüüriline fantaasia „Laps ja
lummutised“
• Rahvusooperi hingedepäeva kontsert
• Rahvusooperi sümfooniakontsertide sari, mille kavana jõuavad publikuni kõik Jean Sibeliuse sümfooniad Arvo Volmeri juhatusel
• Teet Kase, Tõnu Õnnepalu, Timo Steineri ja Sander Mölderi balleti „Louis XIV – kuningas päike“ maailmaesietendus
• Rahvusballeti külalisetendused Gianluca Schiavoni lasteballetiga „Alice Imedemaal“ Tampere Talos Soomes
• Rahvusooperi jõulukontsert Tallinna Jaani kirikus
• Wolfgang Amadeus Mozarti ooperi „Võluflööt“
• Jaak Jõekallase kontsertlavastuse „Operetikuningas Imre Kálmán“ külalisetendus Põlvas
• Tiit Härmi balletialgupärandi „Õhtused majad“ Gustav Mahleri muusikale maailmaesiettekanne
• Pjotr Tšaikovski väheesitatud ooperi „Jolanthe“ kontsertettekanne Estonia kontserdisaalis
• Rahvusvahelise tantsupäeva gala
• Tõnu Kaumanni ja Vahur Kelleri lasteooperi algupärandi „Naksitrallid“ maailmaesiettekanne
• Tallinna Balletikooli gala
10
2022/2023 hooaeg on alles planeerimisel, ent paika on pandud järgmised ära märkimist väärivad ettevõtmised:
• Estonia teatrilaat
• Traditsiooniline Vana Tallinn Gala Rahvusooperis Estonia ja Vanemuise teatris
• Jacques Offenbachi operett „Orpheus põrgus“
• Rahvusooperi hingedepäeva kontsert
• Giuseppe Verdi koomilise ooperi „Falstaff“ kontsertettekanne Vanemuise kontserdimajas ja Rahvusooperis Estonia
• Adolphe Adami ballett „Korsaar“
• Rahvusooperi jõulukontsert Tallinna Jaani kirikus
• Traditsiooniline Harjumaa ball
• Traditsiooniline Estonia ball
• Leoš Janáčeki ooper „Väike kaval rebane“
• Rahvusooperi sümfooniakontsert
• Serge Lifari ballett „Suite en Blanc“
• Rahvusvahelise tantsupäeva gala
• Richard Wagneri ooper „Lohengrin“
2023/2024 hooajal toimuvad esietendused ja eriprojektid on juba arutlusel.
6.4 Töötajate koosseisust
Rahvusooperi struktuuri moodustavad loomingulised, lavatehnilised ja administratiivsed/teenindavad üksused. Koosseisust üle poole (59%) moodustavad
loomingulised töötajad, 26% lavatehniline personal ja ülejäänu administratsioon, haldus- ja teenindustöötajad. Üle 50% Rahvusooperi töötajaskonnast on naised.
Rahvusooperi töötajate koosseisust üle 80% on Eesti kodakondsusega, kuid sellele vaatamata oleme kultuurilisest mitmekesised – esindatud on 23 erinevat
rahvust.
2020. aasta lõpu seisuga oli Rahvusooperis 409 koosseisulist töötajat (nii osa- kui täiskoormusega), täitmata 41 ametikohta (nii osa- kui täiskoormusega). Töötasu
osas on indikaatoriteks Eesti keskmine brutokuupalk (2020. aastal IV kvartalis 1515 eurot) ning kõrgharidusega kultuuritöötaja minimaalne kuutasu (2020. aastal
1300 eurot). Rahvusooperi keskmine töötasu 2020. aastal oli 1457 eurot.
Kui sa soovid töökeskkonna osa ka lisada, siis:
Rahvusooper väärtustab oma töötajate tervist. Töötajate tervise hoidmiseks on teatris on tervisekabinet, kus teenindab töötajaid terviseõde, nina-kõrva-kurguarst,
massöörid ning füsioterapeut. Teatris on jõusaal ja saun. Teatrimajas on siseterviserada – see liikumisharjumust kinnistav algatus, mis tänaseks on osa
mitmekümnete asustuste terviseprogrammist sai alguse rahvusooperist. Teater teeb koostööd tööinspektsiooniga, et tõsta töötajate teadlikust
psühhosotsiaalsetest ohuteguritest läbi koolituste ja juhendmaterjalide. Teatri töötajatel on võimalus pöörduda psühholoogi juurde, kui nad tunnevad, et neil on
sellist abi vaja. Igal hooajal korraldab teater ka erinevatele (töö)tervishoiu aspektidele suunatud üritusi ja teabepäevi. Rahvusooperi soovib kujundada
töökeskkonna selliseks, et töötajad tunneksid end rahvusooperis kui oma „teises kodus“. Kuuluvustunde loomiseks ja hoidmiseks hoiame estoonlaste traditsioone
elus läbi järjepideva personaliürituste programmi. Tunnustame staažikaid estoonlasi ja peame meeles isiklike ja perekondlike tähtpäevade puhul. Estoonlased
tunnustavad oma kolleege valides igal aastal parimad kolleegid, kes pärjatakse kolleegipreemiatega. Pakume keskkonda isiklikuks ja professionaalseks arenguks.
11
Töötajaid motiveerib koostöö oma valdkonna maailmatasemel tegijatega. Samuti on hinnatud kogemusõppena külastused teistesse teatritesse.
6.5 Finantsmajanduslikust olukorrast
2020. aasta oli Rahvusooper Estoniale erakorraline majandusaasta Rahvusooperi seaduses sätestatud eesmärkide täitmisel. Koroonaviiruse levik Eestis avaldas
olulist mõju Rahvusooper Estonia majandustegevusele, nii müügitulule kui ka müügikulule. Seoses koroonaviiruse levikuga peatati etendustegevus 13. märtsist
2020. a kuni hooaja lõpuni 31.07.2020. a.
Alates oktoobrist 2020. a kuni detsembrini tohtis saali täituvus olla 50% ja alates 27. detsembrist 2020. a seiskus etendustegevus täielikult.
Teater koostas 2020. aasta kohta korrigeeritud eelarve, mis nägi ette 50%-list saali täituvust ja oli ka sunnitud oma töötajaid koondama või viima osalisele tööajale.
Rahvusooper teenis müügitulu 2020. aastal kokku 3 015 373 eurot (2019. aastal 5 310 500 eurot). Võrreldes 2019. aastaga vähenes müügitulu -43,22% ehk 2 295
127 euro võrra. Piletite müügitulu oli 1 471 797 eurot. Võrreldes 2019. aastaga vähenes piletimüügi tulu (2019.
aastal 2 767 876 eurot) -46,83%.
Rahvusooper Estonia toitlustusteenistus teenindas 2020. aastal etenduste külastajaid teatri baarides ja kohvikutes, Rahvusooper Estonia töötajaid söögitoas ja
kontserdikülastajaid Eesti kontserdi kohvikus. Toitlustusteenistuse käive oli 2020. aastal 638 616 eurot (2019. aastal 1 336 032 eurot). Toitlustusteenistuse käive
vähenes -52,20%.
Rahvusooper Estonia tööjõukulud vähenesid 2020. a -6,04% Seoses koroonaviirusega tuli töötajaid koondada. Lavastustega seotud kaupade ja teenuste kulud
vähenesid -46,30%, kuna etendusi anti vähem.
Toitlustuse kaubakulu vähenes -47,91%. Majandamiskulud vähenesid -24,67%, kuna majas ei toimunud pikalt etendustegevust sai sellest kululiigist kokku hoida.
Lähetuskulud vähenesid -94,74%, kuna ei toimunud välisreise.
Rahvusooperi eelarvest moodustas riigi tegevustoetus 62,92% (2019. aastal 62,99%). Rahvusooperile Estonia eraldati „Riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu“
alusel tegevustoetust 2020. aastal 9 569 479 eurot (sh 55 000 eurot orkestriinstrumentide ja töövahendite soetamiseks ning 5 000 eurot sihtotstarbelise
remondifondi toetuseks) (2019. aastal oli riigi toetus 9 445 000 eurot, s.h. orkestriinstrumentide ning töövahendite soetamiseks 55 000 eurot ja ATS süsteemi
paigaldamiseks 60 000 eurot).
Õppelaenu kompenseerimiseks eraldas Vabariigi Valitsus rahvusooperile 2 700 eurot (2019. aastal 3 134 eurot).
Kultuuriministeerium eraldas Rahvusooperile Estonia toetust eelarvevahenditest „Kriisiabi etendusasutustele“ 778 400 eurot ja Töötukassalt sai teater palga
kompensatsiooni 2020. a aprilli, mai ja juunikuu eest kokku koos maksudega 1 393 044 eurot.
12
Olulisemad planeeritud investeeringud 2021. aastal:
3D surround süsteemi paigaldamine suurde saali
6. proovisaali lae remont ja soojustamine
13
6. SWOT ANALÜÜS
2018. aasta kevadel läbi viidud SWOT-analüüsi kohaselt on Rahvusooper Estonia tugevused, nõrkused, ohud ja võimalused järgmised:
Tugevused
Ooperi- ja balletiteatri edu taga seisavad inimesed, kes on oma ala tipptegijad. Estonia tugevuseks on noor ja tasemel trupp, professionaalne lavatehniline
teenistus ja teised tugiüksused.
Investeeritud on praeguste ja tulevaste töötajate ning publiku järelkasvu, sealhulgas on loodud orkestriakadeemia, tihedam on suhtlus EMTA ja Tallinna
balletikooliga, toimuvad töötoad solistidele, õpilastele on suured hinnasoodustused ja toimuvad mitmed uued haridusprojektid. Samuti kasvatavad uut
publikud tihedalt toimuvad majaekskursioonid.
Muusika ja tants ei tunne riigipiire, Estonia on läbinisti rahvusvaheline asutus, seda nii külastajate, aga ka lavastajate, lauljate ja tantsijate osas. Olulist osa
mängivad selles järjest sagedamini toimuvad ringreisid ja külalisetendused.
Rahvusooper Estonia ajalooline ja suursugune maja inspireerib nii külalisi kui töötajaid.
Estonia on pidevalt meediapildis, publiku-uuringud annavad teatrile väga positiivse hinnangu (Turu-uuringute AS 2016. Eesti Etendusasutuste Liidu ja
Eesti Teatriliidu tellitud uuring "Teatri positsioon ja roll ühiskonnas").
Uudsed ja julged turundus- ja personaliüritused on silma paistnud ja toonud teatrile palju positiivset tähelepanu, sealhulgas Estonia teatrilaat ja
teatribuss, Terevisioon otse-eetris Estonia lavalt ja Helsingist Estonia ringreisi puhul, Estonia maratonid, Sassis päev, tervisenädal, teema „Muusikateatrite
järelkasv – kelle mure?“ viimine Paide arvamusfestivalile, „Sajandi loo“ lansseerimine, „Tramm nimega Iha“ kampaania, uuenduslikud võtted
sotsiaalmeedias (nt 100 luige flash mob) jpm.
Kaasaegsed tehnilised lahendused - hästi funktsioneeriv elektrooniline tööplaan, mis on ka mobiilis kasutatav, nutiekraanid maja fassaadil.
Töökeskkonda on järjepidevalt parandatud – uued harjutusruumid, dekoratsiooni- ja kostüümiosakondade ruumid, orkestri inventar ja pillid, töökojad ja
lava renoveeritud.
Nõrkused
Rahvusooper Estonia repertuaaripoliitika on viimaste aastatega võrreldes varasemaga teise äärmusse kaldunud – liiga palju on samade heliloojate või
lavastajate teoseid, palju modernseid teoseid, vähe klassikat, vaja oleks taas leida tasakaal.
Suure organisatsiooni puhul on kriitilise tähtsusega ladus sisekommunikatsioon. Sageli jõuab info töötajateni moonutatult, pole selgeid vastutajaid, liiga
palju tegeletakse „tulekahjude kustutamisega“. Siseveeb on primitiivsel tasemel, vaja oleks seda arendada. Dokumendihalduse süsteem vajab samuti
uuendamist.
Estonia hoone ei ole lavatehniliselt rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline, teatrisaali akustika ja lava mõõtmed on tagasihoidlikud. Olemasolev maja on
kaasaegse ooperiteatri jaoks liiga väike, see seab piirangud lavastustele, samuti ei võimalda teatrisaali väiksus tuua Eestisse kallimaid lavastusi. Parkla
puudumine tekitab probleeme publikule. Ruumipuuduse tõttu on piiratud võimalused toitlustuse pakkumisel, samuti on teatril suur puudus töökodadest
ja prooviruumidest.
Noorteprojektide edasist arengut takistab samuti ruumipuudus - puuduvad püsivad ruumid haridusprojektide läbiviimiseks ja projekte viiakse läbi
üldkasutatavates ruumides. Samuti on haridusprojektide läbiviijad enamasti hõivatud teatritööga, nii saab haridusprojekte viia reeglina läbi vaid
teatritööst vabadel päevadel (enamasti esmaspäevad).
14
Võimalused
Suur-Sõjamäele uue lavatehniliste tööde kompleksi rajamine annab võimalused senisest paremates tingimustes korraldada lavatehniliste tõde läbiviimist,
etenduste ettevalmistust ja vajaliku inventari ladustamist.
Töökodade kolimisega Suur-Sõjamäele kaasneb ruumivõimaluste paranemine Estonia hoones – saame tegevuseks avada G. Otsa saali, laiendada
köögiruume ja parandada nii töötajate kui publiku toitlustusvõimalusi majas: paranevad nii publiku kui töötajate rahulolu, kasvavad piletimüügi ja
toitlustusteenuse tulud.
Estonia restorani avamine võimaldab tuua majja uut sihtrühma ja kasvatada toitlustusteenuse tulusid.
Saali kasvanud mahutavus pärast II rõdu remonttöid võimaldab müüa enam erinevas hinnaskaalas pileteid ja kasvatada nii saali täituvust.
Venekeelsete eestimaalaste sihtrühma senisest aktiivsem ja süsteemsem teavitamine, et nad leiaksid sagedamini tee Estonia etendustele.
Soome suunaliste turundusvõimaluste analüüs ja uute võimaluste kasutusel võtmine, et leida Soomes uusi sihtrühmi, kes võiksid olla huvitatud Estonia
külastamisest.
Uus müügisüsteem võimaldaks kasvatada internetiüleselt müüdavate piletite mahtu ning võtta kasutusele tänapäevased kliendisuhete haldamise
lahendused.
Potentsiaalselt Linnahalli kavandatav uus ooperimaja aitaks kaasa repertuaari rikastamisele, uue publiku haaramisele ning järelkasvu kindlustamisele.
Soodne geograafiline asend muudab Rahvusooper Estonia atraktiivseks kultuuriturismi sihtpaigaks Põhja- ja Baltimaades.
Koostöös haridusasutustega valmistatakse ette ooperi- ja balletiteatri vajadustele vastavaid spetsialiste. Aina parem ja tihedam koostöö EMTA ja Tallinna
Balletikooliga.
Ohud
Kui peaks tulema suuri muutusi riigi poliitilise kursi osas, on võimalik mõju rahvusooperile suur ja pikaajaline. Järsud muutused riigi kultuuripoliitikas,
teatrite rahastuse kärpimine ja muud säärased arengud võivad mõjuda teatri arengule väga pärssivalt.
Töötajate palgad ei ole tööturul konkurentsivõimelised (töökojad, ballett, turundus), on oht kaotada professionaalseid töötajaid. Kultuuritöötajate
palkade miinimumi järjepidev tõus võib tekitada vastuolusid praeguse palgaskaala ülemise otsaga. Tööjõupuudus ja palgasurve ühiskonnas kasvavad.
Jätkuv Soome turistide hulga kahanemine Eestis ja Tallinnas, mis toob kaasa piletitulu vähenemise.
Tulenevalt väikesest rahvaarvust ja professionaalsete artistide väikesest järelkasvust kasutame järjest enam välisjõude, mis on finantsiliselt kulukas.
Tehnoloogia areng teeb Euroopa ja muu maailma kõrgkultuuri paremini kättesaadavaks, mistõttu võib kahaneda Estonia etenduste külastatavus.
15
7. EESMÄRGID JA TEGEVUSED
Rahvusooper Estonia püstitab eesmärke ja kavandab tegevusi järgmistes valdkondades:
1. Tugev organisatsioon ja motiveeritud töötajad
2. Mitmekülgne repertuaar
3. Järelkasvu koolitamine
4. Külastatavus ja turismisihtkoht
5. Olemasolev tegevuskeskkond
I VALDKOND: TUGEV ORGANISATSIOON JA MOTIVEERITUD TÖÖTAJAD
EESMÄRK: Rahvusooper Estonia on hinnatumaid tööandjaid oma valdkonnas. Tagame professionaalidele maailmatasemel töötingimused ja
arenguvõimalused, mis toob kaasa kõigi etenduste ühtlaselt kõrge taseme. Estonias töötamine on auasi. Töökeskkond on innustav,
toetav ja motiveeriv.
Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:
Töötajate rahulolu kasv, baasiks 2020. aasta algul läbi viidud uuring.
Töötajate keskmise palga kasv vastavalt inflatsioonikasvu määrale, eesmärgiks 5% kasv aastas.
Teatris töötab optimaalne arv oma valdkonna spetsialiste.
Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:
1. Personali rahulolu-uuringu läbiviimine iga kolme aasta tagant.
2. Regulaarsed atesteerimised ja arenguvestlused töötajatega.
3. Teatri arengukavast lähtuv personalistrateegia järgimine.
4. Artistide enesetäiendamise korraldamine välisriikides.
5. Mitmekesiste puhke- ja sportimisvõimaluste pakkumine töötajatele.
6. Personali ja tööprotsesside parem ja varasem planeerimine.
7. Mentorite süsteemi rakendamine noortöötajate koolitamiseks, et ei läheks kaduma aastakümnete spetsiifilised tööalased teadmised ja oskused.
8. Teatri finantsolukorra parandamiseks teatri tegevuse propageerimine kõikide tasandite otsustajatele.
16
II VALDKOND: MITMEKÜLGNE REPERTUAAR
EESMÄRK: Rahvusooper Estonia on kõiki peamisi muusikateatri žanre viljelev Põhja- ja Baltimaade põnevaima repertuaariga professionaalne
etendusasutus.
Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:
Estonia repertuaar jaguneb: 1/3 ooper, 1/3 ballett ja 1/3 operett, muusikal ja lastelavastused.
Igal aastal tuuakse teatrisaalis lavale 5 uut lavastust, sealhulgas 2 ooperi- ja 2 balletilavastust ning üks operett või lastelavastus.
Vähemalt iga kolme aasta tagant tellitakse ja tuuakse välja üks eesti algupärand suurel laval.
Iga 2 aasta tagant tuuakse välja uus lastelavastus teatrisaalis, kammersaalis ja talveaias, neist vähemalt 2 on eesti algupärandid.
Kutsete arv rahvusvaheliste külalisetenduste andmiseks.
Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:
1. Rahvusooper jätkab repertuaariteatrina, pakkudes publikule kõrgetasemelisi kunstilisi elamusi ja kvaliteetset meelelahutust.
2. Lisaks klassikale planeeritakse repertuaari regulaarselt eesti algupärandeid, kontsertettekandeid, kaasaegse balleti õhtuid, väljasõite jm; regulaarselt toimuvad
artistide atesteerimised.
3. Hinnatud välislavastajate palkamiseks ja teoste esitusõiguste saamiseks toimub repertuaari planeerimine vähemalt kolm aastat ette.
4. Rahvusvahelise ooperi- ja balletiskeene pidev jälgimine loominguliste juhtide poolt.
III VALDKOND: JÄRELKASVU KOOLITAMINE
EESMÄRK 3.1: Rahvusooper Estonia on kasvulavaks uutele talentidele, pakkudes hindamatut praktikavõimalust parimatele lauljatele ja tantsijatele
Eestis. Tehakse koostööd erialast haridust pakkuvate koolidega ning orkestrile ja tehnilistele töötajatele loodud mentorisüsteem tagab
järjepidevuse teatriga seotud ametioskuste säilimisel.
Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:
Igal aastal lisandub Tallinna Balletikoolist balletitruppi vähemalt 1 inimene.
Rahvusooperi ooperitruppi lisandub igal aastal vähemalt 1 stipendiaat või artist.
Igal aastal koolitab artiste vähemalt 3 vokaal- ja 3 balletipedagoogi välismaalt. Iga solist saab vähemalt 3 koolitust aastas.
17
Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:
1. Rahvusooperi osalemine EMTA muusika ja teatri õppekavade nõukogude töös.
3. Võimaluste leidmine EMTA tudengite osalemiseks Estonia etendustes.
4. Ettepanekute tegemine Tallinna Balletikoolile uue õppekava loomisel ja pedagoogide värbamisel. Estonia oleks õpilastele praktikakohaks.
5. Tugev koostöö loomingulistel ja tehnilistel erialadel vastavat haridust pakkuvate koolidega Eestis (Tallinna Balletikool, EMTA, Georg Otsa nimeline
muusikakool, Viljandi Kultuurikolledž, EKA jm).
EESMÄRK 3.2: Iga koolilaps on vähemalt korra koolipõlves külastanud Rahvusooperit Estonia, ooperi- ja balletikülastused on lahutamatuks osaks
õppekavast, mis tagab teadliku publiku ja tulevikutalentide järelkasvu.
Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:
Laste ja noorte osalemine haridusprojektides kasvab või püsib stabiilne.
Laste ja noorte teatrikülastused moodustavad kuuendiku kõigist teatrikülastustest Estonias.
Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:
1. Tööd jätkab kindel meeskond estoonlastest, kes noorte- ja lasteprojektide läbiviimisega tegelevad, meeskond tegutseb professionaalselt, kaasaegselt ja
noortepäraselt.
2. Hariduslikke projekte viiakse läbi erinevates muusikateatri valdkondades ja kõikidele vanusegruppidele (3-26-aastased).
3. Projektidesse kaasatakse nii Tallinna ja Harjumaa kui ka Eesti kaugemate paikade noored, toimuvad teatri väljasõidud maakondadesse.
4. Uute kontaktide loomine ja olemasolevate hoidmine koolide ja lasteaedadega üle Eesti.
5. Teatris tegutseb aktiivne vabatahtlike rühm, keda rakendatakse aktiivselt teatri töös.
6. Toimub koostöö ja infovahetus Tallinna Haridusameti ja Haridus– ja Teadusministeeriumi ning kohalike omavalitsustega noorte muusikahariduse teemadel.
7. Teatrimajas mitmefunktsionaalse ooperi ja balleti õppetoa/hariduskeskuse loomine.
8. Püsivad piletite hinnasoodustused ja eripakkumised lastele ja noortele.
18
IV VALDKOND: KÜLASTATAVUS JA TURISMISIHTKOHT
EESMÄRK 4.1: Rahvusooper Estonia on suurima külastatavusega kultuuriasutus Eestis, tuntuim Eesti kultuuribränd maailmas ja populaarseim
kultuuriturismi sihtkoht Eestis.
Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:
Piletiga külastajate arvu stabiilne kasv
Välisturistide stabiilse arvu hoidmine Estonia etendustel
Statsionaaris antud etenduste keskmise täituvuse kasv (sihttase 90%)
Interneti kaudu müüdud piletite osakaalu kasv (sihttase 80%)
Külastajate lojaalsuse püsimine stabiilsena ja Estonia eelistamise kasvatamine külastajate seas (regulaarselt läbi viidav EMORi rahulolu-uuring, algtase:
21% Eesti elanikest on viimase kuue kuu jooksul külastanud Estonia teatrit, nende seas eelistajaid 11%)
Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:
1. Hoitakse konkurentidest erinevat, isikupärast imagot ja head mainet.
2. Kavandatakse repertuaar, mis läheb publikule korda; igale publikusegmendile on olemas sobivad lavastused.
3. Suurendatakse koostööd turismifirmadega ja alustatakse piletimüüki vähemalt aasta enne hooaja algust.
4. Jätkub selge, arusaadav ja ostmisele motiveeriv hinnapoliitika.
5. Teatrimaja kasvav avatus – avatud erinevad kohvikud, õhtune restoran ja seal toimuvad üritused, perspektiivis suveniiripood, Otsa saali kasutuselevõtmine.
7. Lavastuste jäädvustamine, teleülekanded, jätkuv CDde ja DVDde müük.
8. Suvisel perioodil väljaspool statsionaari ooperi- ja balletifestivalidel osalemine.
EESMÄRK 4.2: Rahvusooper Estonia igale külastajale saab osaks kõrgetasemeline teenindus teatrikülastuse igal etapil.
Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:
Teeninduskvaliteedi järjepidev hoidmine seisemiste standardite ja reeglite järgmise toel.
Külastajate lojaalsuse püsimine stabiilsena ja Estonia eelistamise kasvatamine külastajate seas (regulaarselt läbi viidav EMORi rahulolu-uuring, algtase:
21% Eesti elanikest on viimase kuue kuu jooksul külastanud Estonia teatrit, nende seas eelistajaid 11%)
Teenindava personali töörahulolu-uuring osana kogu rahvusooperi töötajate uuringust aastal 2019.
Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:
1. Ühtsete teenindusstandardite väljatöötamine läbivalt kogu organisatsioonis ja nende juurutamine.
19
2. Kvaliteetsed ja relevantsed lisategevused ja -teenused.
V VALDKOND: OLEMASOLEV TEGEVUSKESKKOND
EESMÄRK 5.1: Rahvusooper Estonia on riiklikus kultuuripoliitikas prioriteediks, mis tagab teatrile piisava rahastuse ja finantsilise kindluse.
Eesmärgi saavutamist mõõtvad andmed:
Riigipoolse sihtfinantseerimine järjepidev suurenemine (arvestades inflatsiooni ja keskmise palga kasvu).
Tallinna linna poolse sihtfinantseerimise alustamine.
Toetused sponsoritelt kasvavad (sihttase aastal 2024: 300 000 EUR aastas, algtase 2017: 191 000 eurot, kasv alates 2011. aastast 55 000).
Eesmärgi saavutamiseks tehtavad olulisemad tegevused:
1. Läbirääkimised Tallinna linna juhtidega linnapoolse sihtfinantseerimise saavutamiseks.
2. Mitteriiklike tuluallikate suurendamine – koostöökokkulepped uute sponsorite kaasamiseks, läbirääkimised olemasolevate toetajatega summade
läbivaatamiseks.
3. Eritoetajate otsimine solistidele, dirigentidele, orkestrile, koorile jne.
EESMÄRK 5.2: Rahvusooper Estonia olemasolevas hoones on loodud töötingimused, mis tagavad ooperi- ja balletiteatri tegevuse
konkurentsivõimelise toimimise.
Eesmärgi saavutamiseks aastal 2022. tehtavad olulised tegevused koos kavandatud eelarvega on märgitud allpool olevasse tegevuskavasse.
20
TEGEVUSKAVA AASTAL 2022
I VALDKOND: TUGEV ORGANISATSIOON JA MOTIVEERITUD TÖÖTAJAD
Strateegiline eesmärk: Rahvusooper Estonia on hinnatumaid tööandjaid oma valdkonnas, tagades maailmatasemel
töötingimused ja erialaprofessionaalidele arenguvõimalused, misläbi on kõigil etendustel ühtlaselt kõrge tase.
Meede Tegevus Vahetu tulemus Tähtaeg Vastutaja Eelarve
1.Värbamine ja valik Värbamisspetsialisti Värbamistöö sujuvus ja 2022 Personalijuht Värbamiskulu
tööle võtmine vastavus rahvusooper
1000
vajadustele
Tööandja brändinguga Info rahvusooperi kui Jooksev töö Personalijuht, 500 aastas
seotud üritused tööandja ja vabade kommunikatsioonijuht
töökohtade kohta jõuab
suurema sihtrühmani
2. Koolitus ja areng Koolitusplaan, sh juhtimis- Tagatud on töötajate 2022 Personalijuht 18 000 aastas
ja meeskonnatöö erialane areng ja
koolitused, töötajate paranevad kaasaegsete
digioskuste arendamine töövahendite kasutamise
oskused
Kaasaegse atesteerimis- Töötajate erialase arengu 2022 Personalijuht Otsene kulu puudub
süsteemi väljatöötamine ja piisava ettevalmistuse
tagamine
Teenindava personali Tulenevalt saalipersonali Jooksev töö Peaadministraator 1700 aastas
arendamise ja koolitamise suhteliselt suurest
süsteemi väljatöötamine voolavusest on vajalik
ning regulaarsed koolitused tagada inimeste regulaarne
(esmaabi kursused, koolitamine, et säilitada
päästeameti koolitused, rahvusooperi
turvakoolitus, teenindusstandard ja
erivajadustega inimeste erakorralistes olukordades
koolitus) professionaalne käitumine.
3. Töötajate rahulolu Rahulolu-uuringu Rahulolevad töötajad on 2022, seejärel iga Personalijuht 3000 eurot kord
ja motivatsioon läbiviimine iga eduka organisatsiooni 3 aasta järel
alus, info töötajate
rahulolu ja võimalike
probleemide kohta
võimaldab mõista tööandja
arengukohti ja planeerida
vajalikke tegevusi
21
Kolleegipreemiate andmine Töökaaslaste poolt Iga-aastane Personalijuht 9000 aastas
hinnatud kolleegide
tunnustamine ja
motiveerimine
Motivatsiooni- ja Töötajate emotsionaalne Iga-aastane Personalijuht koostöös 5000 aastas
meeskonnatöö-üritused seotus tööandjaga, turundusosakonnaga
(personali-sündmuste rahulolu kasv
programm)
4. Töökeskkond Töötervishoiu ja Turvaliselt käituv Jooksev töö Personalijuht 3000 aastas
tööohutuse seadusest töötajaskond
tulenev tervisekontrolli
läbiviimine uutele ja
ohuriskiga töötajatele
5. Dokumendihaldus Arhiivi korrastamine Asjakohane ja korrastatud Iga-aastane Kantselei 1000 aastas
ja sisekommunikat- dokumentatsioon tegevus
sioon Dokumendihaldus-süsteemi Kasutaja-sõbralikumad Jooksev töö Kantselei/personali- 7000 aastas
ja intraneti arendus töö- ja sisekommunikat- osakond
sioonivahendid
Õigusteenused Vajadusel tagatud pädev Jooksev töö Jurist 10 000 aastas
õigusalane nõu
II VALDKOND: MITMEKÜLGNE REPERTUAAR
Strateegiline eesmärk: Rahvusooper Estonia on kõiki peamisi muusikateatri žanre viljelev Põhja- ja Baltimaade põnevaima
repertuaariga professionaalne etendusasutus.
Meede Tegevus Vahetu tulemus Tähtaeg Vastutaja Eelarve
Repertuaari 1. Repertuaarinõukogu Rahulolev publik, Jooksev töö Peadirektor, loominguline Ooperiosakond 150 000 aastas;
puudutavad koosolekud, koostöö motiveeritud trupp, juht, balletijuht, ooperi ballett 100 000 aastas.
strateegilised ja teiste teatritega, trupile professionaalsed esitused välissuhete juht, Kajastatud trupi arengut
taktikalised järelkasvu koolitamine kommunikatsioonijuht puudutavas dokumendis
tegevused 2. Ringreiside Rahvusvaheliste Jooksev töö, Peadirektor Täpsustub.
korraldamine kogemustega töötajaskond hetkel
pandeemia tõttu
seiskunud
III VALDKOND: JÄRELKASVU KOOLITAMINE
22
3.1. Strateegiline eesmärk: Rahvusooper Estonia on kasvulavaks uutele talentidele, pakkudes hindamatut praktikavõimalust
parimatele lauljatele ja tantsijatele Eestis. Tehakse koostööd erialast haridust pakkuvate koolidega ning loodav
mentorisüsteem tagab järjepidevuse teatriga seotud ametioskuste säilimisel.
Meede Tegevus Vahetu tulemus Tähtaeg Vastutaja Eelarve
Töötajate järelkasv 1.Stipendiumid EMTA Igal alal on tagatud Jooksev töö Ooperiosakond 15 000
tudengitele teatritöötajate järelkasv
2. Orkestriakadeemia Igal alal on tagatud Jooksev töö Loominguline juht 10 000
teatritöötajate järelkasv
3. Kooriartistide Igal alal on tagatud Jooksev töö Peakoormeister 3 000
kasvatamine teatritöötajate järelkasv
poistekoori baasil
4. Tehnilise personali Süsteemne praktika. Olemas Jooksev töö Personalijuht 5 000
järelkasvu harimine, uute töötajate
mentorite süsteem sisseelamisprogramm
3.2. Strateegiline eesmärk: Iga koolilaps on vähemalt korra koolipõlves külastanud Rahvusooper Estoniat, ooperi- ja
balletikülastused on muutunud lahutamatuks osaks õppekavast, mis tagab teadliku publiku ja tulevikutalentide järelkasvu.
Meede Tegevus Vahetu tulemus Tähtaeg Vastutaja Eelarve
Haridustöö Muusikateatri alase Tagatud on muusikateatri Jooksev töö Haridustöö juht 10 000 aastas
haridustöö publiku pidev järelkasv
korraldamine
kooliõpilastele ja
lasteaialastele üle Eesti
IV VALDKOND: KÜLASTATAVUS JA TURISMISIHTKOHT
4.1. Strateegiline eesmärk: Rahvusooper Estonia on suurima külastatavusega kultuuriasutus Eestis, tuntuim Eesti
kultuuribränd maailmas ja populaarseim kultuuriturismi sihtkoht Eestis.
Meede Tegevus Vahetu tulemus Tähtaeg Vastutaja Eelarve
1. Planeeritud ja Teatri tegevuse edukas Hästi informeeritud ja jooksev Kommunikatsioonijuht Strateegiline ja taktikaline tegevus ja
süsteemne turundus- kommunikeerimine rahulolev teatripublik ja eelarve kajastatud valmivas turundus-
ja kommunikatsiooni- erinevatele avalikkus üldisemalt; Estonial plaanis aastateks 2022-2023
töö sihtrühmadele Eestis ja on konkurentidest erinev,
mujal isikupärane imago ja hea
maine, mis tagab
liidripositsiooni hoidmise
Eesti teatrite seas.
23
Venekeelsete eesti- Venekeelse sihtrühma Jooksev töö Turundusosakond 10 000
maalaste sihtrühma senisest süsteemsem ja
süsteemne rahvus- pidevam teavitamine aitab
ooperi infoväljas kaasa teatrikülastajate hulga
hoidmine kasvatamisele ning muu
emakeelega inimeste
integreerimisele Eesti
kultuuriruumi.
Soome suunaliste Soomlaste jätkuvalt aktiivne Jooksev töö Turundusosakond Otsene kulu puudub, osa turundus-
turundusvõimaluste rahvusooperi infoväljas eelarvest
süsteemne hoidmine aitab kaasa
kaardistamine ja uute teatrikülastajate hulga
võimaluste kasvatamisele.
kasutuselevõtmine
Regulaarsed publiku- Objektiivsetel andmetel Jooksev töö Kommunikatsioonijuht Otsene kulu puudub, kui küsitleme oma
uuringud, Eestist baseeruvad turundus- ja publikut, sisse ostetavad andmed osa
teostatavate kommunikatsiooni- turundus-eelarvest
kultuuritarbimise tegevused on
uuringute andmestike tulemuslikumad.
kasutamine
Teatripubliku Regulaarne teatrihuviliste Jooksev töö Kommunikatsioonijuht Otsene kulu puudub, osa turundus-
süsteemne infoväljas rahvusooperi infoväljas eelarvest
hoidmine väljaspool hoidmine aitab hoida ja
Tallinna kasvatada Estonia etenduste
publikut väljaspool Tallinna.
2. Efektiivne Uus müügi- ja Uus programm võimaldab 2022 Müügijuht koostöös Läbirääkimised koostööpartneriga
müügitöö kliendihaldus- kasutajasõbralikumat ja turundusjuhiga pooleli.
programm terviklikumat ostukogemust
teatrikülastajale ning
tänapäevaste kliendisuhete
haldamise lahenduste
kasutuselevõttu teatrile,
samuti kasvab interneti
vahendusel müüdud piletite
hulk.
24
3. Lavastuste Ooperite ja ballettide Lavastused on jäädvustatud Jooksev Peadirektor, 10 000
jäädvustamine salvestused ja tulevase (tele-) publiku jaoks; kõikide turundusjuht
ülekanded. müügil on järjest suurem arv etenduste
lavastuste CDsid ja DVDsid salvestamin
e
4.2. Strateegiline eesmärk: Rahvusooper Estonia igale külastajale saab osaks kõrgetasemeline teenindus teatrikülastuse igal
etapil.
Meede Tegevus Vahetu tulemus Tähtaeg Vastutaja Eelarve
1. Teenindus- Kliendikeskse Kliendikeskne lähenemine Jooksev töö Peaadministraator Otsene kulu puudub
standardi hoidmine teeninduskultuuri aitab hoida ja kasvatada koostöös
ning arendamine edendamine teatrikülastajate rahulolu teenindusjuhi, saali-
rahvusooperis, ühtse ning lojaalsust administraatori,
teeninduskogemuse rahvusooperile, tõstab toitlustuse ja
tagamine erinevatele töötajaskonna rahulolu ja turundusosakonnaga
sihtrühmadele (publik, aitab hoida teatri mainet.
maja külalised,
estoonlased)
V VALDKOND: OLEMASOLEV TEGEVUSKESKKOND
Strateegiline eesmärk: Rahvusooper Estonia olemasolevas hoones on loodud töötingimused, mis tagavad ooperi- ja
balletiteatri tegevuse konkurentsivõimelise toimimise.
Meede Tegevus Vahetu tulemus Tähtaeg Vastutaja Eelarve
1. Lavatehnika, Lavaarvuti Kaasaegsel tasemel ruumid 2022 Tehnikadirektor Lavaarvuti vahetamine
etenduste juhtimissüsteemi ja tehnika lavatehnilise töö 855 000
ettevalmistuse ja maja vahetus teostamiseks, tagatud
haldamisega seotud tööohutus, rahulolevad
tegevused töötajad
2. Orkestri ja koori Vahendite hankimine Alati korras ja kvaliteetne Jooksev töö Orkestri ja koori Pillifondi uuendamine ja tarvikud 60 000
vajadused ja ruumide remont tehnika ja ruumid direktor, haldusjuht
25
3.Administratsiooni Administratiivseks Kaasaegsel tasemel Jooksev töö Peadirektor, 40 000
vajadused tööks vajalike töötingimused tehnikadirektor
tehniliste
sisseseadete
kaasajastamine
(uuem riistvara,
tarkvara ja litsentsid,
intranet,
raamatupidamise
süsteemide
ühildumised jne)
4. Balleti ja ooperitrupi Balleti proovisaalide Kaasaegsed töötingimused Jooksev töö Haldusjuht 8000
vajadused ventilatsiooni
parandamine
26
Kinnitan
Rahvusooper Estonia Nõukogu protokoll nr.158
16. detsember 2021.a.
Nõukogu esimees I. Ilja
" " 2021.a.
Rahvusooper Estonia 2022.aasta eelarve
1. TULUD EUR
2022.a.eelarve
TULUD (1+2+3) 14 665 950
TEGEVUSTULUD (1+2) 13 966 447
1 TULUD MAJANDUSTEGEVUSEST (1.1+1.2) 4 062 860
1.1 PÕHITEGEVUSE TULUD (1.1.1+1.1.2+1.1.3) 2 796 300
1.1.1 Piletitulu 2 494 000
1.1.2 Kultuuriline teenindamine - välissõidud 21 000
1.1.3 Tulud reklaami müügist 281 300
1.2 KÕRVALTEGEVUSE TULUD (1.2.1+1.2.2+1.2.3) 1 266 560
1.2.1 Teenused 768 290
1.2.2 Muud tulud koos materjali ning põhivara müügiga 14 000
1.2.3 Tulud kinnistute haldamisest 484 270
2 FINANTSEERIMISED (2.1 + 2.2) 9 903 587
2.1 RIIGI TOETUS 9 773 047
2.2 Tulu põhitegevuse sihtfinantseerimisest 130 540
3 FINANTSTULUD 1 003
4 2021.aasta kasutamata tulu investeeringuteks 698 500
2. KULUD
KULUD (1+2+3+4) 14 665 950
TEGEVUSKULUD (1+2+3) 13 897 440
1 TÖÖJÕUKULUD (1.1+1.2+1.3) 11 710 720
1.1 TÖÖTASUD (1.1.1+1.1.2+1.1.3) 8 849 918
1.1.1 Töötajate töötasud 7 959 918
1.1.2 Mittekoosseisuliste töötajate tasud 870 000
1.1.3 Muud koosseisuvälised töötasud 20 000
1.2 ERISOODUSTUSED 25 010
1.3 TÖÖJÕUKULUDEGA KAASNEVAD MAKSUD JA SOTS.KIND.MAKSED 2 835 792
2 MAJANDAMISKULUD (2.1+2.2+2.3) 2 005 490
2.1 PÕHITEGEVUSE KULUD (2.1.1+2.1.2+2.1.3) 1 095 680
2.1.1 Etendus- ja kontserttegevuse kulud (2.1.1.1.+2.1.1.2) 773 080
2.1.1.1 Etendustega seotud materiaalsed kulud 428 480
2.1.1.2 Etendustega seotud mittemateriaalsed kulud 344 600
2.1.2 Reklaamikulud 199 100
2.1.3 Muud põhitegevuse kulud 123 500
2.2 ADMINISTREERIMISKULUD (2.2.1+2.2.2) 186 540
2.2.1 Administreerimiskulud (v.a. lähetus) 168 940
2.2.2 Lähetuskulud 17 600
2.3 KINNISTUTE,HOONETE, RUUMIDE JA MUUD MITMESUGUSED 723 270
MAJANDAMISKULUD (2.3.1+2.3.2+2.3.3+2.3.4)
2.3.1 Kinnistute,hoonete ja ruumidega seotud majandamiskulud 603 300
2.3.2 Sõidukite kulud 41 660
2.3.3 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 42 870
2.3.4 Inventari majandamiskulud 35 440
3 TOIDUAINED JA TOITLUSTUSTEENUSED 181 230
4 MUUD KULUD 70 010
5 Kulud investeeringutele 698 500
Ott Maaten Margot Sildam
Peadirektor Pearaamatupidaja
Rahvusooper Estonia
Eraldise jaotus kuude lõikes 2022.a.
Ülekande kuupäev Kokku
10.01.2022 907 000
01.02.2022 850 000
01.03.2022 850 000
01.04.2022 852 000
02.05.2022 850 000
01.06.2022 1 200 000
01.07.2022 852 000
01.08.2022 560 000
01.09.2022 850 000
03.10.2022 672 000
01.11.2022 665 000
01.12.2022 665 047
Kokku 9 773 047
Allkirjastatud digitaalselt
RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE
LEPING nr 7-5/4414-1
Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Rahvusooper Estonia (edaspidi toetuse saaja),
edaspidi eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise toetuse kasutamise lepingu
(edaspidi leping).
1. Üldsätted
1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2022. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 6 ette nähtud
sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused.
1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 30.12.2021 käskkirja nr 234 alusel, kooskõlas 2022. aasta
riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise toetuse taotlusest (edaspidi
taotlus).
1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument.
1.4. Lepingu lisad:
1.4.1. Lisa 1 arengukava;
1.4.2. Lisa 2 tekkepõhine kulude-tulude eelarve;
1.4.3. Lisa 3 tegevustoetuse väljamakse graafik;
1.4.4. Lisa 4 repertuaarikava.
2. Toetus
2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.2022 kuni 31.12.2022 toetust summas
9773047 eurot.
2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja:
2.2.1. 15.02.2022 – 1 757 000 eurot;
2.2.2. Järgnevate kuude maksed vastavalt lepingule lisatud eraldiste jaotusele graafikus toodud
esimesele maksele järgnevate kuude lõikes.
2.3. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva
enne lepingu punktis 2.2.1 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse
teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest.
2.4. Punktis 2.1 nimetatud toetus loetakse grupierandiga hõlmatud riigiabiks Euroopa Komisjoni määruse
(EL) nr 651/2014 artikli 53 tähenduses.
3. Toetuse kontroll ja aruandlus
3.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andjale auditeeritud ja nõukogu poolt heaks kiidetud
majandusaasta aruande kümne tööpäeva jooksul pärast aruande kinnitamist nõukogu poolt, kuid mitte
hiljem kui 28.04.2023. Kui aruandest ei nähtu toetuse kasutamise sihipärasust ja mõjusust, kohustub
toetuse saaja esitama seda kajastava seletuskirja koos aruandega (toetusest tehtud kulud peavad
aruande esitamise hetkeks olema tasutud).
3.2. Toetuse saaja esitab hiljemalt 15.02.2023 läbi teatristatistika andmebaasi aruande uuslavastuste,
etenduste ja külastuste ja muu tegevuse kohta (repertuaaristatistika) ning hiljemalt 01.04.2023
aruande tulude-kulude kohta (majandusstatistika).
3.3. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande
puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse
kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja
on tagastanud toetuse kasutamata jäägi.
3.4. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks
lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud
originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja
tulemuslikkust.
3.5. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel
toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja
selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist.
3.6. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul peale toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata
eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja
otstarbekust.
1/3
Allkirjastatud digitaalselt
3.7. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või
audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul, nõuda täpsustatud aruande
esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid.
4. Poolte kohustused
4.1. Toetuse saaja kohustub:
4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel;
4.1.2. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste
teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus
on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates
kuupäevast, mil abi anti;
4.1.3. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale
lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega;
4.1.4. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse
osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel;
4.1.5. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud
aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust;
4.1.6. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses
toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad
mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu
täitmisel.
4.2. Toetuse andja kohustub:
4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a
lepingu punktis 2.3. toodud juhul.
5. Vastutus
5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat.
5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse
tagastamisega viivitatud päeva eest.
5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse
summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse
saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh:
5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel;
5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi;
5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks;
5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks;
5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi;
5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud
toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina;
5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid;
5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt;
5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega
5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud
võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt
riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt
lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude
ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on
mõlemal poolel õigus lepingust taganeda.
6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine
6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud
lepingu kätte saanud.
6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel
maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud
juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg
olema tasutud ajakava kohaselt.
6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui
pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult
2/3
Allkirjastatud digitaalselt
põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul.
Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada.
6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse
ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult
põhjendada.
6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui:
6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi
rasket kahjustumist;
6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;
6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus.
6.6. Leping lõpeb:
6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel;
6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral;
6.6.3. poolte poolt allkirjastatud kokkuleppel;
6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel.
7. Lõppsätted
7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud:
7.1.1 toetuse andja kontaktisik on Laur Kaunissaare,
[email protected], 6282249;
7.1.2 toetuse saaja kontaktisik on Ott Maaten,
[email protected], 56234216.
7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest.
7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel
lahendatakse vaidlused kohtus.
Toetuse andja Toetuse saaja
Kultuuriministeerium Rahvusooper Estonia
Registrikood: 70000941 Registrikood: 74000033
E-post:
[email protected] E-post:
[email protected]
Arvelduskonto: EE471010002006932005
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Tarvi Sits Ott Maaten
kantsler peadirektor
3/3