Kiri

EELNÕU 07.02.2022 MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Tallinna Muusika- ja Balletikooli põhimäärus Määrus kehtestatakse põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 66 lõike 2 ning kutseõppeasutuse seaduse § 6 lõike 3 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Kooli nimi Kooli nimi on Tallinna Muusika- ja Balletikool (edaspidi kool). Kooli nimi inglise keeles on Tallinn College of Music and Ballet. § 2. Kooli õiguslik seisund ja tegutsemise vorm (1) Kool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus, mis juhindub oma tegevuses põhikooli- ja gümnaasiumiseadusest, kutseõppeasutuse seadusest, käesolevast põhimäärusest ja muudest õigusaktidest. (2) Kooli tegutsemise vorm on gümnaasium ja kutseõppeasutus, mis tegutsevad ühe asutusena kutseõppeasutuse seaduse §-de 32 ja 51 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 2 alusel. § 3. Kooli asukoht ja tegutsemiskoht Kooli asukoht ja tegutsemiskoht on Tallinna linn. § 4. Kooli asjaajamise- ja õppekeel (1) Kooli asjaajamise keel on eesti keel. (2) Põhikooli- ja gümnaasiumiõppe õppekeel on eesti keel. (3) Kutseõppe tasemeõppe õppekeeled on eesti ja inglise keel. Tasemeõppe läbiviimise muudes keeltes otsustab Haridus- ja Teadusministeerium.  2 § 5. Pitsat ja sümboolika Koolil on oma nimega ja väikese riigivapi kujutisega pitsat ning oma sümboolika. § 6. Kooli tegevuse eesmärgid ja ülesanded (1) Kooli tegevuse eesmärk on koondada kooli tugevaima potentsiaaliga muusikuid ja tantsijaid Eestist ja teistest riikidest, luua neile arenguvõimalused inspireerivas keskkonnas ning toetada nende kasvamist rahvusvahelisel tasandil konkurentsivõimelisteks professionaalideks. (2) Koolis omandatakse põhiharidust, üldkeskharidust, kutsekeskharidust ja kutseharidust. (3) Kool täidab põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-des 4 ja 5 ning kutseõppeasutuse seaduse §-s 3 loetletud ülesannetele ja põhimääruse § 6 lõikes 2 toodule lisaks järgmisi ülesandeid: 1) korraldab tasemeõpet humanitaaria ja kunstide õppevaldkonnas; 2) korraldab täiendusõpet õppekavarühmades ja võtmepädevuste alal, kus koolil on olemas õppe läbiviimiseks vajalik õppekeskkond ja vajaliku kvalifikatsiooniga õpetajad; 3) võimaldab kutseõpet põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele ja täiskasvanud õppijatele. (4) Kool pakub õpilastele võimalust omandada tänapäevane ühiskonna vajadustele vastav haridus, mille kaudu kujuneb õppijates: 1) valmisolek elukestvaks õppeks ja teadlikuks karjäärivalikuks; 2) suutlikkus rakendada kriitilist analüüsioskust mitmekesises teabekeskkonnas; 3) valmidus kodanikualgatuseks ja ettevõtlikkuseks; 4) soov hoolida endast, kaasinimestest ja ümbritsevast keskkonnast. 2. peatükk KOOLI JUHTIMINE § 7. Direktor (1) Kooli juhib direktor, kes tegutseb kutseõppeasutuse seaduse § 15 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 71 alusel ning täidab talle töölepingu ja ametijuhendiga pandud ülesandeid ja on kooli töötajate jaoks tööandja esindaja. Direktori äraolekuajaks määrab talle direktori ettepanekul asendaja kooli pidaja. (2) Direktor esindab kooli ja tegutseb selle nimel, vastutab oma pädevuse piires kooli üldseisundi, õppekasvatustöö, arendustegevuse ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest. (3) Direktor esitab Haridus- ja Teadusministeeriumile viimase nõudel kooli tegevust kajastavaid andmeid ja dokumente. (4) Direktor annab oma pädevuse piires käskkirju.  3 § 8. Nõukogu (1) Nõukogu on kooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu, mille ülesanne on kooli tegevuse korraldamine ja arengu kavandamine. (2) Nõukogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatu alusel. (3) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. § 9. Nõukogu moodustamise kord (1) Nõukogu moodustab direktor, kinnitades nõukogu koosseisu nimeliselt oma käskkirjaga. Nõukogu moodustatakse ja selle koosseis kinnitatakse tähtajatult. (2) Nõukogusse kuuluvad: 1) direktor; 2) direktori asetäitjad; 3) kooli struktuuriüksuste juhid; 4) õppevaldkondade eest vastutavad töötajad; 5) õpilaskonna esindaja; 6) töötajate usaldusisik, selle puudumisel töötajate valitud esindaja. § 10. Nõukogu töökord (1) Nõukogu töövorm on koosolek, mis protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. (2) Nõukogu kutsub kokku ja nõukogu tööd juhib kooli direktor või tema äraolekul teda asendav isik. (3) Nõukogu koosolek kutsutakse kokku vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kuus. Nõukogu koosolekut ei pea kokku kutsuma juulis. Nõukogu koosoleku aeg ja päevakord teatatakse nõukogu liikmetele e-posti või õppeinfosüsteemi teel vähemalt viis kalendripäeva enne koosoleku toimumist. (4) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui koosolekul osaleb vähemalt 2/3 nõukogu liikmetest. (5) Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalejatest. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav koosoleku juhataja hääl. (6) Nõukogu otsuse võib vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui nõukogu liikmed hääletavad elektroonselt, esitades määratud tähtajaks oma seisukoha digitaalselt allkirjastatult e-postiga või paroolipõhiselt või tunnustatud autentimissüsteemi vahendusel autenditult koolisiseses andmesidevõrgus.  4 (7) Nõukogu töö paremaks planeerimiseks kinnitab nõukogu korraliste koosolekute ajakava vähemalt kuueks kuuks. § 11. Õppenõukogu Õppenõukogu ülesanne on oma pädevuse piires õppe ja kasvatuse analüüsimine ja hindamine ning õppe- ja kasvatusalaste otsuste tegemine. Õppenõukogu tegutseb põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-s 72 ja teistes õigusaktides sätestatu alusel. § 12. Kooli nõunike kogu (1) Nõunike kogu on kooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mille ülesanne on nõustada kooli ja kooli pidajat arengu kavandamisel ning õppekasvatustöö ja majandustegevuse korraldamisel. (2) Nõunike kogu on vähemalt seitsmeliikmeline ja selle moodustab kooli pidaja vähemalt viieks aastaks. (3) Nõunike kogu täidab oma ülesandeid kutseõppeasutuse seaduses ja teistes õigusaktides sätestatu alusel. (4) Nõunike kogu esindajal on õigus osa võtta kooli nõukogu istungitest. (5) Nõunike kogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid. § 13. Kooli hoolekogu (1) Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, mille ülesanne on kooli õpilaste, õpetajate, Haridus- ja Teadusministeeriumi, õpilaste vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide ühistegevus õppe ja kasvatuse suunamisel, kavandamisel ja jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. (2) Kooli hoolekogu täidab oma ülesandeid põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ja teistes õigusaktides sätestatu alusel. 3. peatükk KOOLI ÕPPEKASVATUSTÖÖ KORRALDUS JA ÕPPEKAVAVÄLINE TEGEVUS § 14. Õppekasvatustöö korralduse alused (1) Koolis põhi- ja üldkeskhariduse omandamisel ning erialatsükli ainete läbimisel statsionaarses õppes on õpingute alusdokumendiks põhikooli riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava alusel koostatud kooli õppekava. (2) Koolis kutsehariduse ja kutsekeskhariduse omandamisel ning erialaainete läbimisel tasemeõppes, samuti nendega seotud eel- ja jätkuõppes on õpingute alusdokumendiks lisaks  5 käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatule haridus- ja teadusministri 29. märtsi 2017. a määruse nr 10 „Muusika erialade riikliku õppekava” ja Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruse nr 130 „Kutseharidusstandard” alusel koostatud õppekavad. (3) Valikkursuste pakkumisel arvestatakse kooli suunitlust, õpilaste, vanemate ja õpetajate ettepanekuid ning kooli võimalusi. § 15. Kooli õppekavaväline tegevus (1) Lisaks õppetööle tegeleb kool ka õppekavavälise tegevusega. Tegevused jagunevad: 1) õppekavavälisteks tegevusteks, mis on kooli või kolmandate isikute poolt koolis korraldatud ja suunatud kooli õpilastele; 2) õppekavavälisteks tegevusteks, mis on kooli või kolmandate isikute poolt pakutavad teenused kolmandatele isikutele. (2) Tingimusel, et see ei lähe vastuollu kooli põhitegevusega ja õigusaktides sätestatud nõuetega, võib kooli õppekavaväliseks tegevuseks lugeda käesoleva põhimääruse tähenduses: 1) kooli korraldatud kursustevälist huvitegevust ja täiendõpet; 2) õppematerjalide ja trükiste koostamist, levitamist ja paljundamist; 3) kooli kasutuses oleva vara üürimist ja rentimist; 4) õppe- ja kasvatusalase tegevusega seotud ürituste korraldamist. (3) Õppekavavälised tegevused võivad kooli poolt sätestatud korras olla tasulised või tasuta. (4) Juhul kui kooli poolt osutatav õppekavaväline tegevus on tasuline, siis selle eest võtab kool tasu teenuste hinnakirja alusel. Teenuste osutamise tingimused ja korra ning teenuste hinnakirja kehtestab direktor, esitades eelnevalt kalkulatsioonidega eelnõu arvamuse avaldamiseks kooli hoolekogule ning seejärel kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile. § 16. Kooli õpilaskodu (1) Koolil on õpilaskodu, mis on kooli struktuuriüksus. (2) Õpilaskodus korraldatakse õppekavavälist tegevust, millega tagatakse õpilasele tema vajadustele ja huvidele vastavad õpi-, elamis- ja kasvatustingimused. (3) Õpilase elukorraldus õpilaskodus ning õpilaskodusse vastuvõtmise ja õpilaskodust väljaarvamise tingimused ja kord määratakse õpilaskodu kodukorras. Õpilaskodu kodukorra kehtestab kooli direktor, esitades selle enne arvamuse avaldamiseks nõukogule, hoolekogule, õppenõukogule ja õpilasesindusele.  6 4. peatükk ÕPILASTE, VANEMATE JA TÖÖTAJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED § 17. Õpilaste õigused Õpilasel on õigus: 1) õppida oma huvidele ja võimetele vastavalt koolis võimaldatud õppekaval; 2) võtta osa õppetööst kooli õppekavas sätestatud korras; 3) saada õppekavas ettenähtu omandamiseks täiendavalt õpiabi, sealhulgas tugimeetmete rakendamist põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning selle alusel kehtestatud tingimustel ja korras; 4) võtta osa õppekavavälisest tegevusest, mis on ette nähtud kooli päevakavas; 5) luua koolis ühinguid, klubisid, ringe ja stuudioid ning osaleda nende töös, arvestades õigusaktides sätestatut; 6) kasutada kooli rajatisi, ruume, raamatukogu, õppe-, spordi- ja tehnilisi vahendeid õppekavaväliseks tegevuseks kooli kehtestatud tingimustel ja korras; 7) osaleda kooli õpilasesinduse valimistel ning kandideerida õpilasesindusse; 8) teha õpilasesinduse kaudu ettepanekuid õppe- ja kasvatustegevuse ning õppekavavälise tegevuse korraldamiseks; 9) saada õpilaspilet; 10) saada koolist teavet koolikorralduse ja oma õiguste kohta; 11) saada toetusi ja sõidukulu hüvitamist vastavate seadustega sätestatud tingimustel ja korras; 12) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli juhtkonna, nõunike kogu või hoolekogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole; 13) kasutada teisi seaduse, kooli põhimääruse ja muude õigusaktidega kehtestatud õigusi. § 18. Õpilaste kohustused Õpilane on kohustatud: 1) osalema õppetöös õpilase jaoks koolis ettenähtud tunniplaani ja õppekorralduse kohaselt; 2) täitma õppeülesandeid ning omandama teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt; 3) täitma mõjutusmeetmeid ja kasutama tugimeetmeid; 4) suhtuma kaasinimestesse lugupidavalt ja järgima üldtunnustatud moraalinorme; 5) täitma kooli kodukorda; 6) hoidma kooli head mainet; 7) järgima tervislikke eluviise; 8) hoidma kooli kasutuses olevat vara; 9) täitma seaduste, kooli põhimääruse ja muude õigusaktidega kehtestatud kohustusi ning kanda vastutust nende rikkumise korral. § 19. Vanemate õigused ja kohustused (1) Statsionaarses õppes õppiva põhikooli- või üldkeskharidust omandava õpilase vanemal on õigus: 1) saada koolist teavet oma lapse kohta ning selgitusi õppe- ja kasvatustegevuse teemal;  7 2) teha koolielu korralduse kohta ettepanekuid; 3) otsustada õigusaktides sätestatud juhtudel oma lapsele kooli pakutavate tugimeetmete rakendamise üle; 4) osaleda vanemate koosolekul; 5) kandideerida kooli hoolekogusse; 6) pöörduda õppe- ja kasvatustegevust puudutavate vaidlusküsimuste lahendamiseks kooli juhtkonna, hoolekogu ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poole. (2) Vanem on kohustatud võimaldama ja soodustama õpilase osalemist õppes, sealhulgas: 1) looma oma lapsele kodus õppimist soodustavad tingimused ja õppes osalemise eeldused; 2) esitama koolile oma kontaktandmed ja teavitama kooli nende muutumisest; 3) tutvuma koolielu reguleerivate aktidega; 4) tegema põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimustel ja korras kooliga koostööd; 5) kasutama meetmeid, mida talle pakub kool; 6) pöörduma kooli ettepanekul koolivälise nõustamismeeskonna poole. § 20. Töötajate õigused ja kohustused (1) Koolitöötajal on õigus: 1) saada koolilt teavet õppe- ja töökorralduse reeglite kohta; 2) saada täiskasvanute koolituse seaduses ja koolis sätestatud tingimuste kohaselt erialast ja pedagoogilist täienduskoolitust; 3) töötada õigusaktides sätestatud nõuetele vastavates tingimustes; 4) kasutada kooli eesmärkidest tulenevaks õppekavaväliseks tegevuseks kooli ruume, raamatukogu, õppe-, spordi-, tehnilisi ja muid vahendeid kooli direktori kehtestatud tingimustel ja korras; 5) esitada direktorile ja nõukogule õppetegevuse ja töökorralduse parendamise ettepanekuid; 6) kasutada muid õigusaktides sätestatud töötajate õigusi. (2) Õpetajate ja teiste õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute ülesanne on tagada õpilaste areng õppe ja kasvatustegevuse abil, mis tugineb ühiselt seatud eesmärkidele ja kokkulepitud hindamispõhimõtetele. Teiste töötajate ülesanne on tagada kooli häireteta töö ja majanduslik teenindamine. (3) Töötajad on kohustatud lähtuma oma ülesannete täitmisel kooli põhimõtetest ja väärtustest ning tuginema nii omavahelises suhtluses kui ka suhtluses õpilaste ja nende vanematega vastastikusele lugupidamisele, üksteisemõistmisele ja koostööle. (4) Töötajate täpsemad õigused, kohustused ja vastutus määratakse kindlaks tööandja kehtestatud töökorralduse reeglite, ametijuhendi ja töölepinguga.  8 5. peatükk ÕPILASKOND JA ÕPILASESINDUS § 21. Õpilaskonna põhikiri (1) Kooli õpilaskonna moodustavad põhiharidust ja üldkeskharidust omandavad ning kutseõppe tasemeõppes osalevad õpilased. (2) Õpilaskonnal on oma põhikiri, milles sätestatakse õpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord, lähtudes põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse §-st 60 ning kutseõppeasutuse seaduse §-st 42. (3) Õpilasesindus valmistab ette põhikirja eelnõu, paneb selle õpilastele tutvumiseks välja ning määrab ettepanekute ja vastuväidete esitamiseks tähtaja, mis peab olema vähemalt üks kuu väljapaneku algusest arvates. Igal õpilasel on õigus esitada määratud tähtaja jooksul õpilasesindusele eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Õpilasesindus vaatab saabunud ettepanekud ja vastuväited läbi, koostab lõpliku eelnõu koos ülevaatega esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamise kohta ning esitab põhikirja eelnõu õpilaskonnale vastuvõtmiseks. (4) Õpilaskonna põhikirja võtab vastu ja seda muudab õpilaskond koosseisu häälteenamusega. Kui õpilane ei ole kahe nädala jooksul põhikirja eelnõu vastuvõtmiseks esitamisest arvates oma arvamust põhikirja vastuvõtmise kohta esitanud, loetakse ta põhikirjaga vaikimisi nõustunuks. (5) Õpilasesindus esitab vastuvõetud õpilaskonna põhikirja kooli nõukogule kinnitamiseks. Kooli nõukogu kinnitab õpilaskonna põhikirja, kui see on kooskõlas õigusaktidega. § 22. Õpilasesindus (1) Õpilasesindus valitakse õpilaskonna põhikirjas sätestatud korras. (2) Õpilasesinduse liikmed valitakse vabadel, üldistel, ühetaolistel, salajastel ja otsestel valimistel. (3) Esimese õpilasesinduse valimised kuulutab välja kooli direktor, teavitades kandidaatide esitamise tähtaegadest ning valimise toimumise ajast ning korrast vähemalt kaks nädalat ette kooli infotahvlil või muul õpilaskonnale kõige enam kättesaadaval viisil. 6. peatükk KOOLI MAJANDAMISE JA ASJAAJAMISE ALUSED § 23. Kooli rahastamine (1) Koolil on oma eelarve, kus kajastuvad kõik kooli tulud, kulud ja finantseerimistehingud.  9 (2) Kooli rahastatakse riigieelarvest, majandustegevusest laekuvatest tuludest, sealhulgas õppekavaväliste tegevuste ja kaupade müügist, sihtotstarbelistest laekumistest ja annetustest ning muudest vahenditest. (3) Tasulise õppe õppekulude hüvitamise määra kehtestab kooli nõukogu. Koolil on õigus nõuda õppekulude hüvitamist õpilaselt või täiendusõppes õppijalt, kes ei õpi tasuta koolituskohal. § 24. Kooli vara (1) Kooli vara moodustavad talle riigivara valitseja poolt sihtotstarbelisse kasutusse antud maa, hooned ja rajatised, seadmed, inventar ning muud õppekasvatustööks ja selle toetamiseks vajalikud materiaalsed väärtused. (2) Kool kasutab ja valdab tema kasutuses ning valduses olevat vara riigieelarve seaduse, riigivaraseaduse ja teiste õigusaktide kohaselt. § 25. Asjaajamine ja aruandlus (1) Asjaajamine tugineb Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määrusele nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused”. (2) Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide täitmisel ja pidamisel lähtub kool haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud kooli õppe- ja kasvatustegevuse alaste kohustuslike dokumentide loetelust, vormidest ja nende täitmise korrast. (3) Kool annab oma tegevuse kohta aru õigusaktidega kehtestatud korras ja tähtaegadel. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna (allkirjastatud digitaalselt) minister Kristi Vinter-Nemvalts kantsler  EELNÕU 07.02.2022 MINISTRI KÄSKKIRI [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Eelnõu Kutseõppeasutuse seaduse § 49 lõike 1 alusel ja kooskõlas § 49 lõike 2 punktiga 2 ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 80 lõike 2 punktiga 2 ning Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määruse nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine“ punkti 29 alapunktiga 3: 1. Korraldan 1. septembrist 2022. a ümber Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavad riigiasutused Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli, Tallinna Balletikooli ning Tallinna Muusikakeskkooli liites need Tallinna Muusika- ja Balletikooliga. Tallinna Muusika- ja Balletikooliga liidetud koolid lõpetavad tegevuse. Ümberkorraldamisvajadus ja täpsem põhjendus on esitatud „Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate riigiasutuste Tallinna Muusika- ja Balletikooli, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli, Tallinna Balletikooli ja Tallinna Muusikakeskkooli ümberkorraldamise ettepaneku“ (käesoleva otsuse juurde lisatud) punktides 1 ja 2. 2. Ümberkorraldatav Tallinna Muusika- ja Balletikool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus. 3. Moodustan punktis 1 nimetatud koolide ümberkorraldamiseks komisjoni järgmise koosseisus: Meelis Mereküla – komisjoni esimees, Haridus- ja Teadusministeeriumi riigikoolide pidamise valdkonna nõunik; Indrek Riisaar – Haridus- ja Teadusministeeriumi riigivara valitsemise valdkonna juht; Timo Steiner – Tallinna Muusika- ja Balletikooli direktor; Kaie Kõrb – Tallinna Balletikooli direktor; Liina-Liis Liiv-Toome – Tallinna Balletikooli asedirektor; Mare Pihel – Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli direktori kohusetäitja; Anti Sirkel – Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli haldusjuht; Marja Jürisson – Tallinna Muusikakeskkooli õppealajuhataja muusika alal direktori ülesannetes; Heiki Koov – Tallinna Muusikakeskkooli majandusjuhataja. 4. Määran komisjoni ülesanneteks: 4.1. korraldada Tallinna Muusika- ja Balletikooli, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli, Tallinna Balletikooli ning Tallinna Muusikakeskkooli ümberkorraldamine kooskõlas Vabariigi Valitsuse 8. oktoobri 1996. a määrusega nr 244 „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine“; 5. Sulgen ümberkorraldamise tulemusel tegevuse lõpetavate Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli, Tallinna Balletikooli ja Tallinna Muusikakeskkooli eelarve seisuga 31. august 2022. a. nimetatud koolide kasutamata rahalised vahendid antakse üle Tallinna Muusika- ja Balletikoolile. 6. Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleril teavitada koheselt ümberkorraldatavate õppeasutuste direktoreid ning Tallinna Linna ümberkorraldamisotsusest. 7. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister  Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate riigiasutuste Tallinna Muusika- ja Balletikooli, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli, Tallinna Balletikooli ja Tallinna Muusikakeskkooli ümberkorraldamise ettepanek 1. Sissejuhatus Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatavate riigiasutuste Tallinna Muusika- ja Balletikooli, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli, Tallinna Balletikooli ning Tallinna Muusikakeskkooli liitmise ettepanek, milles Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool, Tallinna Balletikool ja Tallinna Muusikakeskkool liidetakse Tallinna Muusika- ja Balletikooliga ning kolm esimesena nimetatud kooli lõpetavad tegevuse, on koostatud Vabariigi Valitsuse 08.10.1996. a määrusega nr 244 kinnitatud „Valitsusasutuste hallatavate riigiasutuste moodustamise ja ümberkorraldamise ning nende tegevuse lõpetamise korra kinnitamine“ punktide 2, 27, 28, 29, 31 ja 32 alusel. Esitatud ettepanek on kooskõlas põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega ning kutseõppeasutuse seadusega. Ümberkorraldamise ettepaneku koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi riigikoolide pidamise valdkonna nõunik Meelis Mereküla (tel: 56829189, [email protected]), riigikoolide pidamise valdkonna riigigümnaasiumite rajamise koordinaator Triin Kaaver (tel 735 4004, [email protected]) ja riigikoolide pidamise valdkonna peaekspert Sigre Kuiv (tel 56920581 [email protected]). 2. Riigiasutuste liitmise põhjendus Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 on Eesti elukestva õppe strateegia 2020 jätkustrateegia, milles seatakse haridussihid järgmiseks 15 aastaks. Uue arengukava valguses on tähtsustunud vajadus suurendada kõikide õppetasemete ja -liikide sidusust ja paindlikkust ning tagada, et õpilastel oleks võimalik nende vahel sujuvalt liikuda. Strateegia rõhk lasub eraldusjoonte kaotamisel, mis takistavad liikumist formaal-, mitteformaal- ja informaalõppe ning ka üld- ja kutsehariduse vahel. Selle soodustamiseks on otstarbekas kaasa aidata õppekeskkondade loomisele, mis arvestavad nüüdisaegse õpikäsituse, säästlikkuse ja ligipääsetavuse põhimõtetega ja mis kujuneksid oma valdkonna tippkeskusteks koostöös töömaailmaga. Ministeerium lähtub haridusvaldkonna arengukavast ning eeltoodud tingimuste võimaldamiseks ja tagamiseks on riik võtnud vastutuse luua õppekeskkond, mis võimaldab õppija individuaalsusest lähtudes, sujuvalt ja paindlikult liikuda haridustasemete ja -liikide vahel ning edasi tööturule. Koolide praegused hooned ei vasta muusika- ja tantsuõppimise vajadustele. Kvaliteetse õppetöö läbiviimiseks ehitati muusika- ja tantsuõppeks nende erialade spetsiifikat arvestav uus õppehoone, mille ehitamist rahastati Euroopa sotsiaalfondist. Praegustes hoonetes ei oleks ka põhjalike ümberehitustöödega võimalik sama tulemust saada. Praegused ruumid pidurdavad otseselt koolide ning muusika- ja balletihariduse arengut. Uus õppehoone loob ühiste kontserdi- ja harjutussaalide ning raamatukogu kaudu koolide vahele tugeva sünergia ning võimaldab otstarbekamalt kasutada kõiki õppetöö korraldamiseks vajalikke ressursse. Uus õppehoone asub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia läheduses, mis on hädavajalik õppetöö paremaks organiseerimiseks. Kaugel ei asu ka Rahvusooper Estonia, kus toimub samuti õppepraktika. Sellisel moel muusika- ja tantsuhariduse õppe koondamine ühte õppeasutusse on optimaalne nii erialahariduse sisulise arengu kui ka juhtimis- ja tegevuskulude optimaalse kasutamise seisukohalt. Tänaste koolide valdkonnad (tants, klassikaline muusika, rütmimuusika, jne) saavad eriala spetsialistide poolt arendatud ja juhitud ka uues koolis. Lisaks juba õpetatavatele erialadele loob see ka võimaluse avada uusi, interdistsiplinaarseid õppekavu. Ühendkooli vorm pakub õpilastele suuremat paindlikkust oma õppetee kujundamisel. Erinevate erialade õpetamine ühes koolis loob uusi võimalusi praktiliseks õppetööks, näiteks ooperi-, balleti- ja muusikalietendused erinevates žanrites. Seega saavad noored muusikud ja tantsijad senisest avaramaid võimalusi tööturul või õpingute jätkamisel kõrgkoolis. Ühes koolis muusikaliste ainete õpetamine lubab senisest oluliselt enam arvestada õpilaste individuaalsete võimete, oskuste, teadmiste ja huvidega ning luua erinevaid õpperühmi. Õpilased saavad õppetöös edasi liikuda sobiva tempoga. Õppimine rohkete erialavalikutega suures koolis loob õpilastele senisest enam koostöövõrgustikke ja kontakte, mis hõlbustab hiljem sisenemist tööturule. Lisaks põhiõppele põhikooli, gümnaasiumi ja kutseõppeasutusena pakub kool mitmesugustel muusika ja tantsu erialadel paindlikke õpiteid kasutades ka erinevas vormis eel- ja jätkuõpet, tuginedes seejuures koolides aastakümnete jooksul välja kujunenud traditsioonidele. Kõiki erinevaid õpivorme (sh lühiajalisi kursuseid ning täiskasvanute täiendusõpet) kaasa arvates on kooli õppijate arvuks kavandatud ca 700 õppijat. Kuna nii Tallinnas kui lähivaldades on prognoositud koolikohtade vajaduse jätkuv kasv lähiaastatel (Cumulus Consulting OÜ uuring 2019 ja Statistikaameti rahvastikuprognoos), suurendab ka loodava kooli kandepind. Õppurite arvu vähenemine alla kavandatud mahu ei ole tõenäoline ka kaugemas tulevikus. Tallinna Muusikakeskkool, Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool ja Tallinna Balletikool liidetakse Tallinna Muusika- ja Balletikooliga ja liidetavad koolid lõpetavad oma tegevuse 31. augustil 2022. a. Ümberkorraldatav Tallinna Muusika- ja Balletikool on riigikool, kus õpe toimub põhihariduse, keskhariduse ja kutsekeskhariduse tasemel statsionaarses õppevormis ning kutse- ja täiendusõppes. Koolis jätkub seni hästi toimivate erialade kõrgel tasemel õpetamine. Traditsioonilisse õppesse lõimitakse IT-võimalusi (salvestamine, helisüntees jne). Kool pakub personaalsemaid valikuid haridustee kujundamisel vastavalt õppija tulevikunägemusele. Uus kool võtab suurema rolli täiskasvanute koolitamisel ehk võimaldab oskuste täiendamist omal erialal ja uute oskuste omandamist kujunedes kompetentsikeskuseks nii õpetajatele kui tegevmuusikutele, -tantsijatele. Kõik õpilased, kes kooli ümberkorraldamise hetkel õpivad Tallinna Muusikakeskkoolis, Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja Tallinna Balletikoolis, saavad jätkata õpinguid nendel õppekavadel, mille järgi nad seni on õppinud. 3. Ümberkorraldamise majanduslikud kaalutlused Koolide praegused hooned ei vasta muusika- ja tantsuõppimise vajadustele ka ümberehitustööde tulemusel ei oleks olnud võimalik tänapäeva nõuetele vastavat tulemust saada. Tallinna Muusikakeskkooli, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Balletikooli kesklinna toomise konkreetse ettepaneku esitas 2004. aastal komisjon, mille liikmeteks olid ka koolide, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, rahvusooperi ja rahvusballeti esindajad. Uue riigikooli ideed ja uue hoone projekti on koostöös Tallinna Muusikakeskkooli, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ning Tallinna Balletikooli juhtide, ekspertide ja ministeeriumi vahel ette valmistatud üle kümne aasta, – arhitektuurikonkurss korraldati 2011. aastal. Kvaliteetse õppetöö korraldamiseks on ehituses muusika- ja tantsuõppeks nende erialade spetsiifikat arvestav uus õppehoone. Uus õppehoone loob ühiste kontserdi- ja harjutussaalide ning raamatukogu kaudu koolide vahele tugeva sünergia ning võimaldab otstarbekamalt kasutada kõiki õppetöö korraldamiseks vajalikke ressursse. Ehitatav õppehoone asub Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia läheduses, mis on hädavajalik õppetöö paremaks organiseerimiseks. Kaugel ei asu ka Rahvusooper Estonia, kus toimub samuti õppepraktika. Sellisel moel muusika- ja tantsuhariduse õppe koondamine ühte õppeasutusse on optimaalne nii erialahariduse sisulise arengu kui juhtimis- ja tegevuskulude seisukohalt. Koolide tänased õppehooned lähevad koolide kasutusest peale tegevuse ümberkolimist uude hoonesse välja. Riigikooli kulud kaetakse iga-aastase riigieelarve seadusega Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisala eelarvest. Koolihoone kavandamisel on arvesse võetud pikaajalist õppurite prognoosi kuni aastani 2035. Kooli suuruseks on planeeritud 700 õppekohta. Tallinna Muusika- ja Balletikooli prognoositav eelarve projekt on lisatud ümberkorraldamise otsuse juurde. 4. Andmed personali, töötajate arvu ja koosseisu ning kvalifikatsiooninõuete kohta Liidetavates koolides töötab käesoleval ajal 333 töötajat, kellest 264 on õpetajad. Kuna õppekohtade arv tervikuna ei vähene, siis õpetajate arvu olulist vähenemist ministeerium ei prognoosi. Küll on võimalik, et koondatakse osa liidetavate koolide tugipersonalist. Oma tööülesandeid Tallinna Muusika- ja Balletikoolis jätkavate töötajate töölepingud lähevad 1. septembrist 2022. a muutumatul kujul üle Tallinna Muusika- ja Balletikoolile. Liidetavates koolides õpinguid alustanud õpilased jätkavad õpinguid samadel õppekavadel. 5. Ümberkorraldamise tingitud muudatused õigusaktides Tunnistatakse kehtetuks järgmised haridus- ja teadusministri määrused: 20. juuni 2016. a nr 42 „Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli põhimäärus“; 16. juuni 2016. a nr 26 „Tallinna Balletikooli põhimäärus“; 30. september 2011 nr 58 „Tallinna Muusikakeskkooli põhimäärus“. 6. Ümberkorraldamise kuupäev Koolid korraldatakse ümber ajavahemikul 1. juuli kuni 31. august 2022. a. Ümberkorraldatud Tallinna Muusika- ja Balletikool alustab tegevust 1. septembril 2022. a. 7. Ümberkorraldamise ettepaneku kooskõlastamine Ümberkorraldamise ettepanek kooskõlastatakse Rahandusministeeriumiga, Kultuuriministeeriumiga Kristi Vinter-Nemvalts Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler  Kooskõlastamiseks: 9.02.2022 nr 8-2/22/722 Rahandusministeerium Kultuuriministeerium Haridus- ja teadusministri käskkirja eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri käskkirja „Tallinna Muusika- ja Balletikooli, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli, Tallinna Balletikooli ja Tallinna Muusikakeskkooli ümberkorraldamine“ eelnõu. Eelnõu ja ümberkorraldusettepanekuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 5 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna Minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Põhimäärus 3. Ettepanek ümberkorraldamiseks Meelis Mereküla 735 0295 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/22-0152 - Tallinna Muusika- ja Balletikooli, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli, Tallinna Balletikooli ja Tallinna Muusikakeskkooli ümberkorraldamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Kultuuriministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 17.02.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4a76e64f-f716-43a8-9b83-a676c21ca2c3 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4a76e64f-f716-43a8-9b83-a676c21ca2c3?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main