Kiri

Ettepanek Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või mittearvestamise põhjendused 1 Märgime, et ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 Täname toetava kommentaari eest! keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (edaspidi KSH aruanne) mõju kultuuripärandile on positiivne. Meie jaoks teeb eriliselt rõõmu, et Rebala muinsuskaitseala pärandniidud on arvatud pärandniidu hooldamise toetuse puhul toetusõiguslike alade hulka, sest oleme seda aastaid oodanud. Kuna pärandniidud on osa nii loodus- kui ka kultuuripärandist, on neid käsitletud nii KSH aruande ptk-s 6.1 („Mõju bioloogilisele mitmekesisusele (elusloodusele)“) kui ka 6.4 („Mõju maastikule ja kultuuripärandile“). Samuti on välja toodud kiviaedade jätkuv arvestamine toetuse alla kuuluvate maastikuelementide hulgas. 2 KSH puudutab otseselt elukeskkonna kui terviku arendamist. Seal on otsene seos ÜPP strateegiakava koostaja selgitus: ruumiloomega, mis hõlmab ruumilise arengu kavandamist ja mille põhieesmärk Tegemist on pigem ettepanekuga ÜPP strateegiakavale, kui KSH- on parandada iga ruumiotsusega elukeskkonda tervikuna. Ruum ehk ruumiline le. Väljatoodud üldeesmärkidesse panustab mh ka LEADER – keskkond on terviklik ehitatud ja looduskeskkond, mis hõlmab nii sise- kui ka kogukonna juhitud kohalik areng sekkumine, mille raames väliruumi. Tervikliku ruumilise arengu tagab ruumipoliitika (sh põllumajandus-, koostavad kohalikud tegevusrühmad enda tegevuspiirkonna kohta maa-, maastiku-, arhitektuuri-, kinnisvara-, muinsuskaitsepoliitika jm), ruumiliste kohaliku arengu strateegiad. Kohaliku arengu strateegiates planeeringute ning valdkondlike ruumiotsuste sidusus ja tasakaalustatus. käsitletakse ka ruumiloome erinevaid aspekte (nt elukeskkond, Põllumajanduspoliitika on tugevalt seotud ruumipoliitikaga, kus eesmärk on alati säästlikkus ja tulusus, sotsiaalne sidusus jne). parima võimaliku kvaliteediga keskkonna loomine. Strateegiakava kolmest üldeesmärgist kaks on otseselt seotud ruumiloomega, kuid seda seost ei ole sekkumistes välja toodud:  Edendada keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustada Euroopa Liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse.  Parandada maapiirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda. Teeme ettepaneku tuua erieesmärkides välja seosed ruumiloomega, sest elukeskkonna kvaliteedieesmärke silmas pidav ruumiloome aitab kaasa järgmiste erieesmärkide saavutamisele: EE4; EE5; EE6 3 Punktis 2.5 „Keskkonnaarhitektuur“ palume lisaks headele põllumajandus- ja ÜPP strateegiakava koostaja selgitus: keskkonnatingimuste praktikatele välja tuua vajadus lähtuda keskkonna ruumiliste Täname ettepaneku eest. Saame arvestada põhimõttega arvestada sekkumiste puhul kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest. Riigihalduse ministri kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid, nagu ka paljusid teisi 02.04.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/56 moodustatud ruumiloome töörühma põhimõtteid, raamdokumente ja poliitikaid, kuid Ettepanek Selgitused ettepanekutega arvestamise kohta või mittearvestamise põhjendused ettepanekute järgi tuleks ruumiotsuste kavandamisel läbivalt arvestada kvaliteetse keskkonnaarhitektuuri peatükki seda me ei lisa. ruumi aluspõhimõtetega, mis on sõnastatud töörühma lõpparuande osana koos Keskkonnaarhitektuur on ÜPP mõistes kitsam väljend, mis elluviimiskavaga. Need põhimõtted on kooskõlas rahvusvahelise hea tavaga ning sisaldab endas kohustuslikku baaselementi ehk tingimuslikkuse arvestavad ruumikvaliteedi eesmärke tervikuna1. nõudeid, toetatavaid praktikaid (erinevaid keskkonnatoetusi) ja nende omavahelist seost. 4 KSH peatükis 4 on rahvusvaheliste alusdokumentide loetelust puudu Euroopa KSH eksperdi vastus: Nõukogu maastikukonventsioon. Teeme ettepaneku lisada alapeatükk „Seosed Nõustume ettepanekuga. Täiendame peatükki 4 Euroopa Nõukogu maastikukonventsiooni põhimõtete ja eesmärkide maastikukonventsiooni käsitlusega. saavutamisega“. Eesti allkirjastas konventsiooni2 20.12.2017 ning konventsioon jõustus Eesti suhtes 01.06.2018. Maastikukonventsiooni rakendamine peab toimuma nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt – alates üksikisikutest kuni riikliku tasandini ning kõiki maastikke kujundavate ja muutvate tegevusvaldkondade koostöös. Maastik on eluruum nii inimesele kui ka loodusele ning selle puhul on tegemist tervikliku keskkonnakäsitlusega, kus ühtegi osapoolt või seda mõjutavat tegevust ei saa jätta tähelepanuta.  Tarvi Sits Teie: 21.01.2022 nr 3-12/2595-2 Kultuuriministeerium Meie: 09.02.2022 nr 4.3-1/960-4 Vastused „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023-2027“ keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandele esitatud tagasisidele Austatud härra Sits Täname Teid tagasiside ja ettepanekute esitamise eest „Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2023-2027“ keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandele. Vastavalt Teie kirjas toodud punktidele esitatakse ÜPP strateegiakava koostaja ja KSH eksperdi koostöös selgitused ettepanekutega arvestamise kohta lisas toodud tabelis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler Lisad: 1. Ettepanekud_KUL_21_01_22 Anne Laura Laur 625 6296 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101 / [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734